Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-5353 (18259000026)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Liis Vainola
Kriminaalasi
N.F süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
N.F , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 korral karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud v.-adv. Mati Senkel
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.F KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui N.F ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab N.F-ile määratud katseaeg kulgema 28.06.2018.
KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.F-ilt menetluskuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista N.F-ilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 (neliteist) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta N.F-ilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 162 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada N.F tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 764 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 63 eurot ja viimasel kuul 71 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700035973 ning selgitus: „N.F , 1-18-5353, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamaks ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
N.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 13.12.2017 kella 10.30 ajal Lääne-Virumaal Haljala vallas Varangu-Essu mnt 1,9 km juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbrimärgiga xxxx, olles alkoholijoobes (uuringuaktiga nr 2228T tuvastati, et N.F-ilt 13.12.2017 võetud veres on etanoolisisaldus 2,17 mg/g kohta). N.F kaotas sõiduki üle kontrolli ja kaotas paremkurvis juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse, kus sõitis otsa vastu tulevale ratastraktorile John Deere reg nr 3541TH, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg-le 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 ple 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega N.F , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat vangistust 7 (seitse) kuud mitte pöörata täitmisele, kui N.F katseajal 1 (üks) aasta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Süüdistatav N.Fon kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav N.F on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. N.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 162 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades süüdistatava sissetulekute suurust jätta õigusabi kulud summas 162 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada N.F tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 764 eurot kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, makstes igas kuus 63 eurot ja viimasel kuul 71 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.