Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge&Uiga kasuks 166,80 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Andris Lõokese kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andris Lõokesele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andris Lõokese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega tunnistati Andris Lõoke süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 4, § 182, § 200 lg 2 p 7 ja § 113 järgi ning KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.07.2011. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Andris Lõokese vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas omandas põhihariduse, käib tööl. On oma tegudest aru saanud. Vanglas on olnud 7 aastat ja läbinud selle aja jooksul erinevaid programme. Alkoholiga on probleemid, narkootikume oli mõned korrad tarvitanud. Ennast sõltlaseks ei pea. Ta on valmis minema rehabilitatsioonikeskusesse, ta on mitmed korrad kohtunud selle asutuse kontaktisikuga. See keskus on seotud usuga ja ta ise hakkas vangistuse ajal ka usklikuks, käib kirikus. Vanglas vahepeal käis tööpingi kursustel, kuid jättis pooleli. Kinnipeetav töötab vangla pesumajas alates 2016. aastast. Sel ajal, kui kuritegusid toime pani, siis arvas, et nii ongi õige, et käitub õigesti. Kahetseb oma sellist käitumist. Tal ei olnud ainult alkoholiga probleeme, vaid ka viha juhtimisega ning keskendumisega. Eelmise taotluse lahendamisest oktoobris on siiani vanglas käitunud seadusekuulekalt, rikkumisi ei ole olnud. Seal rehabilitatsioonikeskuses, kuhu läheb, on esimesed kuud praktiliselt luku taga, pärast saab liikuma hakata ja tööle minna. Vanglas ametit omandanud ei ole. Kaitsja toob välja, et oktoobris 2017, kui kinnipeetavat ei vabastatud elektroonilise valve alla, märkis kohus, et karistust tuleks veel kanda ja ta peaks näitama, et on kõik õppimisvõimalused läbinud ja asunud paranemise teele. Kuni karistusaja lõpuni ei ole kinnipeetavale ette nähtud mingeid uusi programme. Vanglatööstuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav täidab tööülesandeid kohusetundlikult ja rikkumisi ei ole. Samuti õppis ta iseseisvalt ära õmblemise ja ka vangla töötajatega käitub korrektselt. Ta on tänaseks 7 aastat vanglas viibinud ja ei tea, kas ülejäänud 3 aastat vanglas viibimist muudab veel midagi. Kaitsja leiab, et kui isik vabastada kriminaalhoolduse alla, siis on vähemalt tema üle kontroll ning on arvamusel, et kinnipeetavat on võimalik kontrollnõuetega vabastada tingimisi enne tähtaega, mistõttu ta palub kohtul kaaluda kõiki poolt ja vastu argumente.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 7 kehtivat kriminaalkaristust, seega ei ole varasemad arvukad tingimuslikud karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, eelnevalt on toime pannud vargusi, käesolev kuritegu on muuhulgas röövimine ja tapmine. Kuritegude toimepanemist soodustas alkohol, mida kinnipeetav pidevalt tarvitas ning grupi mõju. Kinnipeetaval on ka 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses viibitud aja jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Viha juhtimine, OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused ning temaga on viidud läbi vestlused psühholoogiga erinevatel teemadel, sealhulgas käitumise alternatiividest ja sotsiaalprogrammi Viha juhtimine kinnitamiseks. Samuti lõpetas kinnipeetav 9. klassi ja on olnud hõivatud tööga, käesoleval ajal töötab pesumajas. Kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda Jõhvi kristlikku kogudusse, kus talle tagatakse kõik eluks vajalik, sealhulgas töökoht. Kuigi kinnipeetaval on iseloomustuse järgi teatavad tööoskused ja –kogemused, mis aitavad tal edaspidi tööturul hakkama saada, on tal tasumata rahalisi nõudeid üle 3500 euro, mis mõjuvad ta majanduslikule toimetulekule negatiivselt. Kinnipeetav tunnistab, et on mõjutatav, samuti kuulub tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid, kuivõrd on kuritegusid toime pannud grupis. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes olles, lisaks on isik hulga korrarikkumisi toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav on alkoholi tarvitanuna ka vägivaldne. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamine isiku puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise soodustajaks. Kinnipeetav ise sõnades mõistab alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme ja loobumise vajadust, samuti teadvustab, et tal esineb probleeme endast välja minemisega, mis on vägivaldse käitumise põhjuseks. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna pannud toime uue kuriteo ja jätnud tegemata üldkasuliku töö, ei ole kohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline küllaltki pika katseaja edukalt läbima. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andris Lõokese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro

Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2018 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.