Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Viru Maakohus

Määruse tegemise aega ja koht

15.06.2017, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-12667

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuistungisekretär

Raili Raja

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Aigar Rihele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks

Süüdimõistetu

AIGAR RIHE, isikukood 39108080272, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 17.07.2011 ja lõpp 17.07.2017

Kohtuasja läbivaatamise aeg

05.06.2017, videokohtuistung

Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 871 ja KrMS § 4261 , 432 lg 3, 32 , 4

RESOLUTSIOON

Jätta AIGAR RIHE suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Aigar Rihele ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetavale Aigar Rihele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega tunnistati Aigar Rihe süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 113 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.07.2011.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset (väga kõrge risk) ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ema ei võta teda enda juurde elama. Aasta tagasi oli ema nõus, et poeg tema juurde elama läheb, kuid enam ei ole. Suhted perega on halvenenud. Elab esialgu mõne sõbra või venna juures. Vend elab xxxx. Vanglas on oma tegude üle järgi mõelnud ja mõistnud, et toimepandud kuritegu oli vale, mistõttu edaspidi elab seadusekuulekat elu. Elamise ega töökoha kohta ei oska midagi praegu öelda, kuna vanglast on raske midagi uurida, kontaktisikuga kohtub harva, mistõttu ei saa ka temaga midagi arutada. On õppinud autolukksepp-maalriks, kui Eestis tööd ei leia, siis läheb Soome. Kuriteokaaslasega on paar korda telefoni teel suhelnud, tema on vabaduses ja tal on oma pere. Prokurör oli seisukohal, et eeldused, mis tulenevad seadusest karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, on olemas. Kinnipeetav on noor inimene, kuid juba 6 korda karistatud, kuigi vanglas on esimest korda. Isikul puudub kindel elukoht, kuhu ta vabanemisel elama asuks. Ema on keeldunud teda enda juurde võtmast ja ise loodab venna juurde elama minna. Elukoht on obligatoorne tingimus, et üldse saaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, mistõttu leiab prokurör, et Aigar Rihe suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna tal puudub elukoht. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Aigar Rihe puhul on KarS § 871 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Aigar Rihe tunnistati süüdi mh karistusseadustiku 9. peatüki 1. jaos sätestatud KarS § 113 järgi ning liitkaristuseks mõisteti talle 6 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 17.07.2017, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalne eeldus, mis seisneb kindla