Kohtulahend

   

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist, mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkoholi või narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt eelnevat luba saamata.

KarS § 76 lg 5 alusel määratakse katseaeg karistusaja ulatuses, s.o. kuni 03.03.2017. katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile, kuid mitte kauemaks kui 24 kuuks. Seega peab I.E alluma käitumiskontrollile katseaja lõpuni. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja I.E vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Rahuldada kaitsja, advokaat Eduard Bulattšik taotlus I.E ́ule riigi õigusabi osutamise eest tasu 58,08 eurot. Välja mõista I.E ́ult kriminaalmenetluse kulud 58,08 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. I.E ́ul tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011 või Swedbank nr. EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „I.E 1-11-12667 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.E on süüdi tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7, § 113 järgi ja karistatud KarS § 61 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 4 aasta vangistusega. Karistusaja hulka arvati vahi all viibitud aeg 6 kuud 15 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.09.2013 ja lõpp 03.03.2017. Kinnipidamisasutusest I.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema xxx. Isikul on põhiharidus, samuti abikoka eriala. Enne vangistust töötas abikokana kohvikus, kuhu loodab tööle asuda ka peale vabanemist. On läbinud sotasiaalprobrammi xxx. Tasumata nõudeid 5616,25 eurot. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. 2012.a. asendati 2(4)

vahistamine elektroonilise valvega, käitumine paranes. On pannud kuriteo toime alkoholijoobes. On kriminaalkorras karistatud esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 5%. Vangla toetab I.E ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama ema juurde xxx I.E on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Loodab tööle asuda oma eelmisele töökohale kohvikus xxx“. I.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist taasühiskonnastumise huvides. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et I.E tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud tööhõives vangistuse ajal ning läbinud sotsiaalprogrammid. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. I.E andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 21). Samuti kontrollis kriminaalhooldusametnik elukoha vastavust elektroonilise valve nõuetele, mis osutus positiivseks. Samas kohaldatakse I.E suhtes KarS § 761 lg 1 p 1, mille kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. See tähendab, et alaealisena kuriteo toime pannud isikute suhtes pole tingimisi enne tähtaega vabastamisel elektroonilist valvet vaja kohaldada. Ka kohus ei pea vajalikuks allutada isikut elektroonilisele valvele.

3(4)

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 5%. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus . Samuti arvestab kohus asjaolu, et isik on esimest korda kriminaalkorras karistatud ning tema kriminaalne käitumine pole veel välja kujunenud. Kuritegu oli toime pandud alaealisena. Käitumine vanglas on olnud suurepärane. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, peab kohus põhjendatuks anda I.E-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. Ligi 2 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel I.E suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada I.E motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna I.E katseajaks täiendavad kohustused. / Kohtunik Larissa Prokopenko

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.