Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 9. mai 2018 1-17-5198 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas R.U (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. aprilli 2018. a määrus R.U kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. aprilli rahuldamata.
2018. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus
2.Jätta R.U määruskaebus läbi vaatamata ning tagastada see esitajale.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid R.U-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
4.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks R.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Pärnu Maakohtu 7. juuni 2017. a otsusega tunnistati R.U süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2017. a otsusega asjas nr 1-17-1210 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta vangistuse – võrra ning R.U-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks luges kohus 26. aprilli 2017. Vangistuse lõpptähtpäev on 26. september 2019.
2.14. veebruaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur R.U ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
3.Tartu Maakohtu 5. aprilli 2018. a määrusega jäeti R.U vangistusest vabastamata. Kohus märkis, et R.U on karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanemisjärgne elukoht MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskeskus vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Seega on täidetud formaalsed eeldused R.U ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 1 alusel. Samas on R.U kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimast karistust kannab R.U avaliku korra vastase süüteo eest. Eriliigilised karistused, sh vangistus ei ole soovitud tulemust andnud, sest R.U on jätkanud kuritegude toimepanemist. Praegu kannab kinnipeetav karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Kuigi R.U ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et R.U suhtes on 26. oktoobril 2017 Tartu Vangla käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (kuni 12. jaanuarini 2018). Kinnipeetav viibis lukustatud kambris kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. See ei viita sellele, et R.U suhtumises ja käitumises oleksid toimunud muutused. Vabanemisel soovib R.U asuda elama aktiviseerimiskeskusesse, mis pakub tuge ka töökoha leidmisel, sotsiaalteenuste ja toetuste taotlemisel ning võlgnevustega tegelemisel. Kõik see on R.U-le vajalik ning maandab uute kuritegude toimepanemise riski. Samas ei ole see piisav, et vabastada R.U esimese võimaluse avanemisel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.U kaitsja H. Kuningas, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada R.U ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Kaitsja viitab Tartu Maakohtu 7. märtsi 2018. a määrusele asjas nr 1-11-11775, milles vabastati ennetähtaegselt vangistusest isik, kes oli süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Kaitsja märgib, et R.U karistusaeg on oluliselt väiksem kui eelviidatud asjas. Võrreldes kahte kaasust nähtub kaitsja hinnangul, et R.U suhtes esinevad oluliselt positiivsemad asjaolud. Ta saab asuda elama kontrollitud keskkonda, samuti on ta kohtus selgitanud, et vangistus on teda muutnud ning ta ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. R.U on soov ja võimalus asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskeskusesse, kus aidatakse teda ka töökoha leidmisel. R.U on valmis läbima vajalikke programme. Elektrooniline valve on isiku elutegevust piiravam kui tavaline kriminaalhooldus. Vanglaametnikel pole R.U suhtes etteheiteid. Maakohus ei ole põhjendanud, mis on põhjuseks R.U vangistusest vabastamata jätmisel, kui samade asjaolude esinemisel vabastati ennetähtaegselt teine kinnipeetav.
5.Tartu Maakohtu määruse peale esitas 26. aprillil 2018 määruskaebuse ka R.U, kes palub saata asja maakohtule uueks arutamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
I
6.Esmalt selgitab ringkonnakohus, miks jääb R.U määruskaebus läbi vaatamata. Tulenevalt KrMS § 387 lg-st 1, esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai 2(4)
vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtutoimikust nähtuvalt sai R.U Tartu Maakohtu 5. aprilli 2018. a määruse kätte 9. aprillil 2018 (KoTo, tl 28). Seega oli määruskaebuse esitamise tähtpäev 24. aprill 2018. R.U esitas aga määruskaebuse 26. aprillil 2018, s.o kaebetähtaega ületades. R.U ei ole kohtule esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus R.U määruskaebuse Tartu Maakohtu 5. aprilli 2018. a määruse peale läbi vaatamata ning tagastab kaebuse esitajale. II
7.R.U on vangistusest ära kandnud üle ühe kolmandiku ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maakohus jättis R.U vabastamata, viidates tema karistatusele, R.U isikule ning käitumisele vangistuse jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul välistab R.U ennetähtaegse vangistusest vabastamise aga juba asjaolu, et R.U puudub alaline elukoht, kus ta saaks elada katseaja lõpuni.
8.Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7). Toimikust nähtuvalt soovib R.U vangistusest vabanedes asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskeskusesse. See koht vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning Jõhvi osakonna sotsiaaltöötaja R. Kangur on andnud nõusoleku R.U vastuvõtmiseks (KoTo, tl 11-12 pöördel). Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt sõlmib MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik vanglast vabanenutega tähtajalise majutusteenuse lepingu kuueks kuuks, erandkorras kuni üheks aastaks. R.U katseaeg lõpeks aga alles 26. septembril 2019. Seega puudub R.U alaline elukoht, kus ta saaks elada kuni katseaja lõppemiseni. Toimikust ei nähtu ka ühtki teist elukohta, kuhu R.U oleks võimalik ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elama asuda. Vangla esitatud materjalide kohaselt elas R.U enne vangistust Türi linnas üürikorteris, mis vabanemiseni ei säili (KoTo, tl 7). Seetõttu ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
9.Kuigi R.U pole vabanemisjärgset elukohta ja see välistab võimaluse kinnipeetav enne tähtaega vangistusest vabastada, märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks oleksid täidetud, ei ole R.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine KarS § 76 lg 4 sisulisi eeldusi hinnates põhjendatud. R.U on kriminaalkorras korduvat karistatud, praegu viibib ta vangistuses kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, egotsentriline mõtlemine ja vähene oskus emotsioone kontrollida. Viimati karistati R.U eluruumi vägivallaga tungimise eest. Kuigi on positiivne, et R.U puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi, ei ole tema riskitegurid praeguseks piisavalt maandatud. R.U on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid viimati 2017. aastal kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna R.U pani toime uue kuriteo. Seega ei ole alust arvata, et R.U suudaks nõuetekohaselt järgida kriminaalhoolduse nõudeid. R.U puudub vabanemisel kindel töökoht, mis võib viia ta majandusliku kasu saamiseks uute kuritegude toimepanemiseni. Samuti võib alkoholi kuritarvitamine viia kinnipeetava uuesti kuritegelikule teele, kuna ta on varem kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja vägivalda kasutades. Samas on R.U viimased kuriteod pannud toime kainena, mistõttu on ta ka kainena ohtlik ning tema impulsiivne käitumine ja kehv probleemide lahendamise oskus suurendab riske veelgi. 3(4)
10.Mis puudutab kaitsja viidet teises kohtuasjas tehtud maakohtu lahendile, millega üks teine süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastati, siis pole viidatud asjas väljendatud seisukohad käesoleva asja lahendamisel kohtule siduvad. Lisaks tuleb silmas pidada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Peale selle on R.U ennetähtaegne vabastamine, nagu eelnevalt märgitud, välistatud juba süüdimõistetul nõuetekohase elukoha puudumise tõttu.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. aprilli 2018. a määruse muutmata ja R.U kaitsja määruskaebuse rahuldamata. III
12.R.U kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid R.U-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 5 pooltundi. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Kaitsja argumendid on koondatud umbes kahele leheküljele, milles kaitsja mh kordab maakohtu istungil märgitut. Arvestades vaidluseseme vähest keerukust ja mahtu, loeb kolleegium määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kaks pooltundi, millele vastav tasu on 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
13.Kuna R.U kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu 60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R.U-lt riigi kasuks välja mõista.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.