Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.D on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 07.06.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5198 KarS § 266 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2017. s otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 26.04.2017 karistusaja hulka. Karistuse kandmise algust arvestati alates 26.04.2017. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.09.2019. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning samuti ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.D selgitas, et käesolev vangistus on teda muutnud- ta on läbinud programme, käitunud hästi, lõpetanud suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega ja loobunud ka alkoholi tarvitamisest. Lisaks selgitas kinnipeetav, miks ta on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning mis oleks sel korral teisiti. Süüdimõistetu soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja arvates on J.D karistuse kandmise ajal näidanud, et ta saab probleemideta hakkama. Vabanemise korral tingimisi enne tähtaega pakutakse talle tuge ja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanemisel pärast karistuse ärakandmist selliseid võimalusi ei ole ning püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. J.D vabanemisjärgset elukohtaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon kontrollinud ning see vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Keskuse sotsiaaltöötaja xxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused J.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.D on kriminaalkorras karistatud korduvalt, neist viiel korral isikuvastaste vägivallakuritegude eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu avaliku korra vastase süüteo, s.o valdaja tahte vastaselt eluruumi sissetungimise eest vägivallaga. Kinnipeetava käitumist on püütud õiguskuulekaks suunata eriliigiliste karistustega, kuid ükski, sealhulgas

2 (3)

reaalsed vangistused, ei ole soovitud tulemust andnud, J.D on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Praegu kannab kinnipeetav karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Pärnu Maakohtu 27.01.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-96 mõistetud karistusest vabastati süüdimõistetu tingimisi kaheaastase katseajaga, mille ajal pani ta toime uued kuriteod. Seejärel asendati Pärnu Maakohtu 23.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1210 liitkaristuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid vaid kuu pärast kohtuotsuse kuulutamist pani J.D toime jälle uue (käesoleva) kuriteo. Kinnipeetava enda sõnul oli tal pärast varasemate karistuste kandmiselt vabanemist raske üksi hakkama saada, mistõttu ei suutnud ta seaduskuulekaid valikuid teha. Lisaks negatiivsele käitumisele vabaduses ei ole kinnipeetav suutnud korrektselt käituda ka vangistuses. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, siis kinnipeetava isiklikust toimikust on näha, et J.D suhtes on 26.10.2017 Tartu Vangla käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (alates 12.01.2018 on lõpetatud). Kinnipeetav viibis lukustatud kambris kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. See ei kinnita, et süüdimõistetu suhtumises ja käitumises oleks toimunud muutused, millele ta ise viitas. Vabanemise korral sooviks kinnipeetav asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk. Keskus pakub lisaks elukohale tuge töökoha leidmisel, sotsiaalteenuste ja toetuste taotlemisel ning võlgnevustega tegelemisel. Kohus nõustub, et kõik see on J.D-le vajalik ning maandab uute kuritegude toimepanemise riski. Siiski ei ole vajadus abi järele oma elu korraldamisel piisav, et vabastada eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandev isik selleks seaduses ette nähtud esimese võimaluse avanemisel. Süüdimõistetu vabastamine sisuliselt kolmandat korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. J.D ärakandmata karistuse pikkust arvestades, saab kohus tema vabastamist tingimisi enne tähtaega menetleda veel. Käesolevalt jätab kohus J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud J.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.03.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Heiki Kuningas. Kaitsja esitas 26.03.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 138,72 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb J.D-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.