Liiklussüüteod

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata O.O-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada O.O alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 1 alusel määrata O.O-le elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud. KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse O.O keha külge.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on O.O toime pannud kuritegudena:

1) sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt 16.12.2016 ja 28.03.2017 karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt Liiklusseadus § 201 lg 1, 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorisõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis taas 27.09.2017 kell 16:10 Viljandimaal Viljandi vallas Viljandi-Rõngu maantee ja Luiga-Loodi tee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1

/ nõuet. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 27.09.2017 kell 16:10 Viljandimaal Viljandi vallas ViljandiRõngu maantee ja Luiga-Loodi tee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kus etanoolisisaldus veres oli 2,39+/- 0,07 mg/g ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS §-de 424 (kehtiva seaduse järgi KarS § 424 lg 2) ja 4231 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista O.O-le raskeima sätte, s.o KarS § 424 (kehtiva seaduse järgi KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.12.2015 mõistetud ärakandmata karistuse – 5 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 5 kuud. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui O.O ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on O.O kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis eseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kuni 01.11.2017 kehtinud redaktsiooni kohaselt KarS § 424 nägi ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 73 lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras, Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava O.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 322,32 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus O.O-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 210 eurot (s.h käibemaks). O.O-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 112,32 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüsi tegemisega tekkinud kulud – 14 eurot (tl 6-8). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 974 eurot: sundraha 750 eurot, riigi õigusabi tasu 210 eurot ja ekspertiisitasu 14 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend DVD-plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.