Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

elukohas:

mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse laos Tartus, Sõpruse pst 4a. Jätta need asjad Maksu- ja Tolliameti valdusse.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Ilmar Arrot kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda alkoholi ebaseaduslikus käitlemises. Nimelt käitles ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx kinnistul ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tuvastamata ajast kuni 30. jaanuarini 2018 käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Ta hoidis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx kinnistul asuvas hoonesse ehitatud peidikus pakendatuna 39-sse 25-liitrilisse plastkanistrisse ja ühte 5liitrilisse plastkanistrisse kokku 1014,80 liitrit maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 30. jaanuarini 2018, mil võeti alkohol läbiotsimise käigus ära. Ta hoidis ja ladustas xxxxxxxx kinnistu peidikus alkoholi, mille etanooli sisaldus oli vahemikus 90,1–93,2 mahuprotsenti. Absoluutalkoholile arvutatuna hoidis ja ladustas ta 917,81 liitrit alkoholi. Ka hoidis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakendatuna kümnesse 0,5-liitrilisse pudelisse etiketiga EHE VIIN, kahte 0,5-liitrilisse pudelisse etiketiga Torni Viin ja ühte 0,5 liitrilisse pudelisse etiketiga Valge Viin kokku 6,99 liitrit maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 30. jaanuarini 2018, mil võeti alkohol läbiotsimise käigus ära. Ta hoidis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi, mille etanooli sisaldus oli vahemikus 36,4–36,5 mahuprotsenti. Absoluutalkoholile arvutatuna hoidis ta 2,52 liitrit alkoholi. Läbiotsimiste käigus äravõetud vedeliku soovituslik kaubakood on 22072000, sest see sisaldab denatureerivat ainet ning ei ole seetõttu joogikõlblik. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p-de 2 ja 6 järgi on keelatud käidelda alkoholi, mis ei ole kantud riiklikku alkoholiregistrisse ning mis ei ole maksumärgistatud. AS § 7 lg 5 järgi on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kahekümne viie kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. ATKEAS § 46 lg 6 järgi oli alates

kirjeldatud avastatud alkoholi arvestuslik aktsiis on kokku (23,89 x 920,33) 21 986,68 eurot, mis ületab aktsiisimäära enam kui kahekümne viie kordselt (21 986,68 ˃ 597,25), mistõttu hoidis ja ladustas Ilmar Arro käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses. Seega pani Ilmar Arro toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi ladustamise ja hoidmise suures koguses, s.o KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks heidetakse süüdistatavale ette tubakatoodete käitlemise korra rikkumist. Seda seetõttu, et Ilmar Arro käitles xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx kinnistul vähemalt alates 24. oktoobrist 2017 kuni 30. jaanuarini 2018 suures koguses maksumärgiga märgistamata tubakatooteid. Ta hoidis temale üle antud sigarette xxxxxxxx kinnistul asuvas hoones ja sellesse hoonesse tema poolt ehitatud peidikus. Ta toimetas sigaretid edasi neid tellinud isikutele, kes on praegu tuvastamata. Eeluurimisega tuvastamata ajal hoiustas ta kuuris 7 kasti sigarette ning toimetas need edasi tuvastamata isikutele (30. jaanuari 2018 läbiotsimise käigus leiti 7 kasti, kus olid erinevat marki maksumärkideta sigaretid), so 70 000 sigaretti. 24. oktoobril 2017 hoidis ta kuuris 4 kasti, s.o 40 000 sigaretti. 4. novembril 2017 toimetas ta kuurist edasi 3 kasti, so 30 000 sigaretti. 6. novembril 2017 toimetas ta kuurist edasi 4 kasti, s.o 40 000 sigaretti. 8. novembril 2017 hoidis ta kuuris 4 kasti ja toimetas kuurist edasi 1 kasti, s.o kokku 50 000 sigaretti. 9. novembril 2017 toimetas ta kuurist edasi 1 kasti, s.o 10 000 sigaretti. 10. novembril 2017 toimetas ta kuurist edasi 2 kasti, s.o 20 000 sigaretti. 15. novembril 2017 hoidis ta kuuris 2 kasti ja toimetas kuurist edasi 3 kasti, s.o 50 000 sigaretti. 25. novembril 2017 hoidis ta kuuris 2 kasti, s.o 20 000 sigaretti. 26. novembril 2017 toimetas ta kuurist edasi 1 kasti, s.o 10 000 sigaretti. 3. detsembril 2017 toimetas ta kuurist edasi 4 kasti, s.o 40 000 sigaretti. 5. detsembril 2017 hoidis ta kuuris 5 kasti, s.o 50 000 sigaretti. 22. jaanuaril 2018 toimetas ta kuurist edasi 2 kasti, s.o 20 000 sigaretti. 26. jaanuaril 2018 toimetas ta kuurist edasi 2 kasti, s.o 20 000 sigaretti. Seega hoidis ja toimetas ta edasi kokku 47 kasti, so 470 000 sigaretti. Lisaks eelnevale hoidis ja ladustas ta xxxxxxxx kinnistul kõrvalhoonesse ehitatud peidikus 7 kasti, s.o 70 000 tk maksumärgita sigaretti WEST, mis võeti 30. jaanuaril 2018 toimunud läbiotsimise käigus ära. Seega ta hoidis, ladustas ja toimetas edasi maksumärgiga märgistamata tubakatooteid kokku 54 kasti, s.o 540 000 sigaretti, millest 2017. aastal 500 000 sigaretti ja 2018. aastal 40 000 sigaretti. Nimetatud sigaretid omandas ta eeluurimisel tuvastamata isikutelt. Käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on tubakaseaduse § 6 lg 21 järgi suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma, kuid mitte vähem kui 104,98 eurot 1000 sigareti kohta ja alates 1. jaanuarist 2018 mitte vähem kui 113,38 eurot 1000 sigareti kohta. Seega oli 100-kordne aktsiisimäär 2017. aastal 10 498 eurot (100x104,98) ning alates 1. jaanuarist 2018 on 100-kordne aktsiisimäär 11 338 eurot (100x113,38). ATKEAS § 56 lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr 2017. aastal oli 63,50 eurot ja alates 1. jaanuarist 2018 on fikseeritud määr 69,50 eurot. Proportsionaalne määr oli nii 2017. aastal kui ka 2018. aastal 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 60 lg 1 järgi arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. 2017. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 3,24 eurot ja 2018. aastal 3,55 eurot (Viide: https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-vara-hasartmang/tubakatooted).

Arvutuskäik 2017. aastal käideldud sigarettide osas: 1. osa on ATKEAS § 56 lg 1 järgi fikseeritud osa suurus 63,50 eurot 1000 sigareti kohta. Siit 500 000 (sigarettide arv) /1000 x 63,50=31 750 eurot. 2. osa tuleb samast lõikest proportsionaalse määra järgi, mis on 33% maksimaalsest jaehinnast. EMTA kodulehe andmetel on maksumärgistamata sigarettide levinuim hind 2017. aastal 3,24 eurot pakk. 1000 sigareti kohta siit aktsiis 0,33 x (3,24/20) x 1000=53,46 eurot. Seega 500 000 sigareti aktsiis siit 500 000/1000 x 53,46=26 730 eurot. 3. osa: Kokku 31 750 + 26 730 =58 480 eurot. Arvutuskäik 2018. aastal käideldud sigarettide osas: 1. osa on ATKEAS § 56 lg 1 järgi fikseeritud osa suurus 69,50 eurot 1000 sigareti kohta. Siit 40 000 (sigarettide arv)/1000 x 69,50=2780 eurot. 2. osa tuleb samast lõikest proportsionaalse määra järgi, mis on 33% maksimaalsest jaehinnast. EMTA kodulehe andmetel on maksumärgistamata sigarettide levinuim hind 2018. aastal 3,55 eurot pakk. 1000 sigareti kohta siit aktsiis 0,33 x (3,55/20) x 1000 = 58,575 eurot. Seega 40 000 sigareti aktsiis siit 40 000/1000 x 58,575 = 2343 eurot. 3.osa: kokku 2780 + 2343 = 5123 eurot. Seega 2017. aastal ja 2018. aastal käideldud sigarettide arvestuslik aktsiis kokku on 59 603 eurot, mis ületab mõlema aasta aktsiisisummat enam kui sajakordselt. Seega pani Ilmar Arro toime käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete ladustamise, hoidmise ja edasitoimetamise suures koguses, s.o KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kolmandaks süüdistatakse Ilmar Arrot ka tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Nimelt soetas ta tuvastamata ajal ja kohas tuvastamata isikult 20-kaliibrilise sileraudse poolautomaatse jahipüssi Akkar Altai-20 nr 9250078 ja ühe väiksekaliibrilise vintpüssi kaliiber 6,35 mm ning vähemalt

padrunit, mida hoidis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx kinnistul. Ta võõrandas 2016. aasta sügisel oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx kinnistul 20-kaliibrilise sileraudse poolautomaatse jahipüssi Akkar Altai-20 nr 9250078 ja ühe väiksekaliibrilise vintpüssi kaliiber 6,35 mm ning vähemalt 10 padrunit I. K. . Nimetatud tulirelvade ja laskemoona soetamiseks, edasitoimetamiseks, hoidmiseks, valdamiseks ja müümiseks ei olnud Ilmar Arrol soetamisluba ega relvaluba, mistõttu rikkus Ilmar Arro relvaseaduse §-de 32 ja 34 nõudeid, käideldes tulirelvi ebaseaduslikult. Seega pani Ilmar Arro toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Ilmar Arro, tema kaitsja vandeadvokaadi Rainer Objarteli ja ringkonnaprokurör Kaire Hänilene vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Ilmar Arrole mõistetavaks karistuseks KarS § 375 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 376 lg 1 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust ja KarS § 418 lg 1 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse Ilmar Arro liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määratakse 3 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust jäetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ilmar Arro ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS §

75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise aja algust alates Ilmar Arro kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30. jaanuarist 2018. KarS § 375 lg 3 alusel konfiskeeritakse Ilmar Arrolt ära võetud 1014,80 liitrit alkoholi 40 plastnõus ja 6,99 liitrit alkoholi 14 klaaspudelis. Ilmalt Arrolt konfiskeeritud alkohol, 40 plastnõud ja 14 klaaspudelit tuleb hävitada. KarS § 376 lg 3 alusel konfiskeeritakse Ilmar Arrolt ära võetud 70 000 maksumärkideta punase Westi sigaretti 7 pappkastis. Ilmar Arrolt konfiskeeritud sigaretid ja 7 pappkasti tuleb hävitada. KarS § 84 alusel mõistetakse Ilmar Arrolt välja 300 eurot ebaseadusliku tulirelva müügi eest saadud tulu konfiskeerimise asendamiseks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Ilmar Arro KarS § 375 lg 1, § 376 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KarS § 375 lg 3 alusel tuleb konfiskeerida Ilmar Arrolt ära võetud 1014,80 liitrit alkoholi 40 plastnõus ja 6,99 liitrit alkoholi 14 klaaspudelis, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse laos Tartus, Sõpruse pst 4a, sest alkohol on KarS § 375 lg 1 järgse kuriteo vahetu objekt. Alkohol tuleb jätta Maksu- ja Tolliameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 1 on just Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus Maksu- ja Tolliamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Alkohol on ühtlasi asitõend, mille suhtes teeb kohus konfiskeerimise läbi KrMS § 306 lg 1 p-s 13 nõutava otsustuse. KarS § 376 lg 3 alusel tuleb konfiskeerida Ilmar Arrolt ära võetud 70 000 maksumärkideta punase Westi sigaretti 7 pappkastis, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse laos Tartus, Sõpruse pst 4a, sest sigaretid on KarS § 376 lg 1 järgse kuriteo vahetu objekt. Sigaretid tuleb jätta Maksu- ja Tolliameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 1 on just Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus Maksu- ja Tolliamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Sigaretid on ühtlasi asitõend, mille suhtes teeb kohus konfiskeerimise läbi KrMS § 306 lg 1 p-s 13 nõutava otsustuse. KarS § 84 alusel tuleb mõista Ilmar Arrolt välja 300 eurot ebaseadusliku tulirelva müügi eest saadud tulu konfiskeerimise asendamiseks. Kokkuleppe järgi ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb ebaseadusliku tulirelva müügi eest saadud tulu konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasumma tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja ekspertiisikulu 4150,60 eurot, millest 3800,60 eurot on Ilmar Arrolt läbiotsimisel ära võetud vedelike ekspertiisi kulu, 210 eurot pool tulirelva Akkar Altai-20 nr 9250078 ekspertiisi kulust ja 140 eurot üks kolmandik tulirelva (väiksekaliibrilise vintpüssi) ekspertiisi kulust, (kokku 4900,60 eurot). Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta ekspertiisikulu 1150,60 euro ulatuses riigi kanda, sest Ilmar Arro on töötu, ta peab tasuma 300 eurot ebaseadusliku tulirelva müügi eest saadud tulu konfiskeerimise

asendamiseks ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 750 eurot ja ekspertiisikulu 3000 euro ulatuses (kokku 3750 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Ilmar Arrol tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada nende omanikule Ilmar Arrole xxxxxxxx kinnistult ära võetud mobiiltelefon Nokia 1110 koos SIM-kaardi, aku ja tagumise kaanega, mobiiltelefon Nokia, milles on Diil kõnekaart, mobiiltelefon Samsung, milles on Diil kõnekaart, sim-kaart, mobiiltelefon Samsung Tele 2 sim-kaardiga, mobiiltelefon Nokia Diil sim-kaardiga ja GPS seade KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada xxxxxxxx kinnistult ära võetud 16 tühja 25-liitrist plastkanistrit, 3 kilekotti kokku 4265 keermega metallist pudelikorgiga, 16 plastkanistrit (kaheksa 30-liitrist kanistrit, kaks 20-liitrist kanistrit ja kuus 25-liitrist kanistrit) kokku 430 liitri destilleeritud veega, 94 tühja pudelit, mida on kasutatud alkoholi hoidmiseks ja millel on erinevad sildid ja maksumärgiga märgistatud korgid, 19 taarakasti, milles on 380 tühja pudelit, mida on kasutatud alkoholi hoidmiseks ja millel on sildid ja maksumärgiga korgid, kartongkasti tükid, 75 volditud kartongkasti ja 743 kastide vaheseina, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse laos Tartus, Sõpruse pst 4a. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada xxxxxxxx kinnistult ära võetud 6517 kasutatud keeratavat pudelikorki (enamusel maksumärgid eemaldatud), mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse laos Tartus, Sõpruse pst 4a. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada xxxxx kinnistult ära võetud kastid, milles on 1296 siltideta tühja pudelit, kastid, milles on 600 siltidega tühja pudelit, 633 volditud kasti ning 860 kastide vaheseina, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse laos Tartus, Sõpruse pst 4a. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx leitud klaasist pudelid ja korgid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-plaadid jälitustoimingu salvestistega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.