1-17-6207
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. aprill 2018, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-6207 (17244000240)
Kohtunik
Mari-Liis Avikson
Kohtuistungi sekretär
Ljubov Allikmäe
Tõlk
Aleksander Minin
Asi
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse vanemkriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova erakorraline ettekanne nr 8-2/12643-1 G.K suhtes G.K
Hooldusalune
Elukoht xxx, isikukood XXX, ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 08.08.2017 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 10 kuud, katseajaga 1 aasta. Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg
Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune
Jelena Džalalova G.K
06.04.2018
KarS § 74 lg 4 alusel pöörata G.K-le Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6207 mõistetud karistus - 10 (kümme) kuud vangistust täitmisele. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus G.K-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks G.K vanglasse
1-17-6207 saabumise aeg. Kui süüdimõistetu G.K ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrus edastada G.K-le ning Viru Vangla esindusele.
Kriminaalhooldusosakonna Narva
1-17-6207 27.01.2018 kriminaalhooldusaluse G.K suhtes on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel. G.K oli tuvastatud alkoholijoove. Indikaatorvahendi näit on 0,96 mg/l. Seletust ei ole võimalik võtta. Esmakohtumise ajal 05.09.2017 G.K-le selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, k ohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. G.K kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. Samuti on talle kohustusi registreerimiste ajal üle korratud. Käesolev erakorraline ettekanne on juba neljas. G.K kohta oli 07.09.2017, 11.10.2017 ja 07.12.2018 koostatud ja kohtule edastatud erakorralised ettekanded. Erakorraliste ettekannete koostamise põhjusteks olid alkoholikohustuse ja registreerimiskohustuse rikkumised, mis leidsid aset 29.08.2017, 04.09.2017, 24.09.2017 17.11.2017. Kriminaalhooldusametnik taotles esimeses koostatud erakorralises ettekandes kohtult G.K-le täiendava kohustuse määramist: osaleda sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja pikendada katseaega 4 kuu võrra s.o kuni 08.12.2018. Teises erakorralises ettekandes taotles kriminaalhooldusametnik kohtult G.K-le täiendava lisakohustuse määramist: läbida alkoholivastane sõltuvusravi hiljemalt 11.12.2017. Kriminaalhooldusametniku taotlused olid kohtu poolt rahuldatud. Kolmandas erakorralises ettekandes kriminaalhooldusametnik taotles karistus täitmisele pööramist, erakorraline ettekanne on jäetud rahuldamata. G.K-ga on nii registreerimiste kui ka sotsiaalprogrammi käigus viidud läbi vestlusi alkoholi tarvitamisest. Isikule oli korduvalt selgitatud alkoholi tarvitamise tagajärgi, seadustest kinnipidamise tähtsust ning võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. 07.12.2017 esitas G.K kriminaalhooldusametnikule arstitõendi läbitud alkoholivastase sõltuvusravi kohta. Vaatamata G.K-ga läbiviidud sekkumistele ja läbitud alkoholisõltuvus vastase ravile pole antud isik enda jaoks õigeid järeldusi teinud, vaid on jätkanud katseajal alkoholi tarvitamist. Samuti 27.01.2018 G.K suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, seoses millega hooldusalune oli vahistatud perioodiks 27.01.2018 - 27.03.2018. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolud kriminaalhooldusametnik teeb kokkuvõte, et G.K katseaeg kulgeb mitterahuldavalt. Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata G.K-le mõistetud karistus täitmisele. 02.04.2018 saabus Viru Maakohtusse G.K kirjalik seletus, kus ta tunnistab alkoholi tarvitamist 27.01.2018. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 06.04.2018 toimunud kohtuistungil G.K tunnistas, et on rikkunud keeldu tarvitada alkoholi 27.01.2018 ning ta ei nõustunud vangistuse täitmisele pööramisega ning palus määrata uus alkoholivastane ravi. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata G.K-le Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.08.2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Maakohtu seisukoht
1-17-6207 Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek G.K-le karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 alusel kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune G.K rikkus talle pandud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud tõendavad PPA poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 4) ja G.K enda ütlused. Pärast läbitud alkoholisõltuvusvastast ravi pole G.K enda jaoks õigeid järeldusi teinud, vaid on jätkanud katseajal alkoholi tarvitamist. 27.01.2018 G.K suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning selles asjas oli kriminaalhooldusalune vahistatud perioodiks 27.01.2018 - 27.03.2018. Seega on olemas kohtu hinnangul alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka see, et käesoleval juhul on tegemist juba neljanda erakorralise ettekandega ning varasemalt on kriminaalhooldusaluse suhtes rakendatud leebemaid meetmeid (pikendatud katseaega ja määratud täiendavad lisakohustused). Kohus kuulates ära G.K põhjendused rikkumiste kohta leiab, et käesoleval juhul on kriminaalhooldusalune pannud toime rikkumise tahtlikult ning ei esinenud sellist temast mitteolenevat põhjust, mis õigustaks rikkumist. Erakorralise ettekande kohaselt 05.09.2017 toimunud esmakohtumise ajal on G.K-le selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, G.K seletusi rikkumiste kohta, on kohus seisukohal, et G.K on hoidunud tahtlikult kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning kriminaalhoolduse edasi teostamine G.K suhtes ei ole otstarbekas arvestades rikkumiste rohkust. Samuti asub kohus seisukohale, et täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine või uue alkoholivastase ravi määramine ei saa antud juhul tagada G.K katseaja edukat läbimist, kuna neid meetmeid on juba rakendatud tema suhtes ning need ei andud soovitud positiivset tulemust. Ka väikese lapse olemasolu ei ole olnud selliseks asjaoluks, mis oleks taganud seda, et G.K läbib katseaja edukalt. Lähtudes ülaltoodust ning arvestades G.K seletusi ja kriminaalhooldusametniku arvamust, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada, sest kriminaalhooldusalusele on antud juba piisavalt võimalusi enda käitumise muutmiseks, kuid vaatamata sellele pole ta osanud selliseid võimalusi hinnata ning antud hetkel kohtul puudub veendumus selles, et karistuse täitmisele pööramata jätmisel ei esine tulevikus uusi rikkumisi. Seetõttu tuleb G.K-le Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.08.2017 kohtuotsusega nr 1-17-6207 mõistetud karistus – 10 kuud vangistust - pöörata täitmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. /allkirjastatud digitaalselt/
1-17-6207 Mari-Liis Avikson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.