Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-8223
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Kriminaalhooldusametnik
Merli Tammi-Jõeveer
Kohtuasi
Erakorraline kohta
Süüdimõistetu
E.S, isikukood XXX, elukoht xxxx
Asja läbivaatamise kuupäev
19.03.2018, kohtuistung
ettekanne
kriminaalhooldusaluse
E.S-i
Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus E.S-ile Tartu Maakohtu 29.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8223 mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumäärus toimetada kätte E.S-ile, saata teadmiseks kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8223 tunnistati E.S süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis E.S-ile lõplikuks karistuseks 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.S ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohtu poolt KarS §75 lg 2 p-de 2, 5 alusel määratud kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati E.S-i katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati E.S-i pöörduma kohtuotsuse jõustumisest alates kahe kuu jooksul seoses oma alkoholisõltuvusega psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbima ettenähtud ravi.
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik MerliTammi Jõeveer esitas 02.03.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et E.S on rikkunud temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt saatis Politsei- ja Piirivalveamet 19.02.2018 teavituse, millest nähtus, et 18.02.2018 on xxxx registreeritud juhtum, kus E.S oli oma endise elukaaslase suhtes agressiivne. E.S-il tuvastati alkoholijoove 1,17 mg/l kohta. Lisaks on alust arvata, et kriminaalhooldusalune on läinud välisriiki selleks luba omamata. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas kriminaalhooldusametnikku väljuva piiriületuse 27.02.2018 ning siseneva piiriületuse 01.03.2018 eelinfost. Kriminaalhooldusalune E.S andis 20.02.2018 kirjaliku seletuse alkoholi tarbimise kohta, milles tunnistab, et oli 18.02.2018 alkoholijoobes. Põhjuseks tõi kriminaalhooldusalune, et ta käis sõbra juures saunas ning pakuti õlut. Hiljem läks kodus sõnavahetuseks, mille peale kutsus naine politsei. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega 27.10.2017. E.S-ile selgitati kohtuotsust ja kriminaalhoolduse nõudeid. Isikule on koostatud riskihindamine ja hoolduskava. Riskihindamisest nähtub, et E.S-il kaasneb alkoholi tarvitamisega kõrge risk panna toime uus süütegu. Registreerimiskohustust on täitnud nõuetekohaselt. 04.01.2018 läbis isik täies mahus sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. Varasemalt on E.S-i suhtes koostatud kaks erakorralist ettekannet, kuna isik tarbis alkoholi ja ei asunud tähtaegselt alkoholismi ravile. 20.02.2018 ütles E.S kriminaalhooldusametnikule, et ta ei ole veel ravimeid välja ostnud. 20.02.2018 esitas E.S kriminaalhooldusametnikule avalduse Stockholmi kruiisile sõitmiseks. Vastus saadeti isikule kirjalikult. Politsei- ja Piirivalveameti teatest lähtuvalt on alust arvata, et kriminaalhooldusalune läks kruiisile ootamata ära vastust. Käitumiskontrolli ajal välisriiki lubamisel lähtutakse põhimõttest, et tegemist on süüdimõistetud isikuga, kes peab karistuse kandma ära Eesti territooriumil ning isiku välisriiki lubamine on erandjuhtum. Välisriiki lubamisel lähtutakse kontrollnõuete ja kohustuste tagamisest ning kriminaalhooldusaluse riskidest, hinnates võimalikke uusi õigusrikkumisi. Erandina välisriiki lubamiseks peavad olema täidetud eeltingimustena kriminaalhooldusaluse poolne korrektne kontrollnõuete täitmine ja seaduskuulekas käitumine, s.t puudub informatsioon õigusrikkumiste toime panemise kohta. Nimetatud tingimused on E.S-il täitmata ning seetõttu ei anna kriminaalhooldusametnik luba välisriiki sõitmiseks. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune ei allu käitumiskontrolli nõuetele – tarbib vaatamata keelule alkoholi ning ei tegele raviga. Politsei- ja Piirivalveameti teadetest nähtub, et isik muutub alkoholijoobes olles agressiivseks. 19.03.2018 toimunud kohtuistungil E.S tunnistas alkoholi tarvitamist, samuti ilma loata välismaal käimist. Ta kinnitas, et on asunud ennast ravima vastavalt arsti soovitusele ja edaspidi alkoholi ei tarvita.
Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne E.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatult esitatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised on kohtus tõendamist leidnud ning E.S on kõnealused rikkumised pannud toime tahtlikult. Eelnevale vaatamata leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks ennatlik. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on E.S registreerimiskohustust täitnud nõuetekohaselt, samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. E.S-i suhtes on varem kahel korral esitatud erakorraline ettekanne, etteheited on olnud seotud alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega. Käesoleva erakorralise ettekande arutamist nähtuvalt on E.S alates märtsist 2018 alustanud alkoholismivastast ravi vastavalt psühhiaatrit juhistele. Kohtu hinnangul tuleb kriminaalhooldusalusele anda võimalus ennast ravida ja näidata, et tema puhul on võimalik karistuse eesmärkide saavutamine kriminaalhoolduse tingimustes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Merli Tammi-Jõeveeri erakorralise ettekande rahuldamata. Maakohus juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.