Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-1021 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. detsembri 2017 määrus süüdimõistetu Dmitri Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Dmitri Melnikovi (Melnikov; isikukood 36912072218) kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 11. detsembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
Maakohus on seisukohal, et D. Melnikovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et relvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, töökoha garanteeritus ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 4 aasta, mis on väga pikk aeg. Maakohus ei pidanud põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel D. Melnikovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas
õiguskuulekusele suunata. Vaatamata varasematele karistustele jõuab süüdimõistetu ringiga tagasi süütegude toimepanemise juurde ning teda tuleb taaskord karistada. Karistuse eesmärk ei ole isikut iga erineva süüteo puhul suunata, vaid karistus peaks avaldama mõju kogu süüdimõistetu käitumisele ja ka tulevikuks. Märkimisväärne on, et D. Melnikov on olnud varasemalt ka 2 korda kriminaalhooldusel ehk isiku suhtes on kasutatud ka leebemaid meetmeid – kuid ei tingimisi vabastamine ega reaalne vangistus (käesolevalt on vangistuses teist korda) pole sundinud D. Melnikovi oma käitumist muutma. Seega on varasem karistatus ilmekas asjaolu, mis näitab isiku varasemat elukäiku ning süüdlase isikut. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et vanuse suurenemine oleks käesoleval juhul asjaolu, mille alusel saaks väita, et isik on muutunud ja oskab nüüd teha järeldusi oma varasemast käitumisest. 2010. aastal mõistetud karistusest (tegu 01.11.2005-28.05.2006) ei ole osanud D. Melnikov 2013. aasta otsuseks (teod 04.04.2012-14.08.2012) järeldusi teha. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et D. Melnikovi suhtes ka käesoleval ajal oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. On märkimisväärne, et D. Melnikovi on ka varasemalt karistatud KarS § 418 järgi.
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Juhan Sarv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.