Kriminaalasi nr 1-14-6878
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-6878
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Ilja Semjonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
ILJA SEMJONOV, isikukood 38112023716, kodakondsuseta, keskharidus, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 05.02.2013 ja lõpp 05.02.2018
Jätta taotlus ILJA SEMJONOV’i kohaldamiseks rahuldamata.
suhtes
karistusjärgse
käitumiskontrolli
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 01.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilja Semjonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
Ilja Semjonov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.11.2014 otsusega nr 1-14-6878 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 13.08.2013 otsusega mõistetud karistus 5 (viis) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Karistuse kandmise algus on 05.02.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vangistust kannab ta viiendat korda. Isik on sooritanud väga erinevaid kuritegusid, mille toimepanemise soodusteguriteks on olnud majandusliku toimetuleku raskused, sõltuvus narkootikumidest ning võimetus kontrollida oma emotsioone. Käesolev kuritegu on toime pandud vangistuses kaaskinnipeetava suhtes, kus Ilja Semjonov kasutas vägivalda. Kuritegu, mille alusel aga karistus täitmisele pöörati, on ühiskonnaohtlik ja seotud narkootilise aine suures koguses käitlemisega ning edasiandmisega alaealisele isikule. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varguste, omastamise, raske kehavigastuse tahtliku tekitamise, huligaansuse, võimuesindaja solvamise, suures koguses narkootilise aine omandamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Vangistuses on kinnipeetav olnud erinevatel perioodidel hõivatud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena, alates 16.01.2017 on ta vormistatud tööle koristajana. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Ajavahemikul 01.09.2014-01.12.2014 osales ta keevitaja eriala õppes, kuid loobus. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ilja Semjonov on andnud mõista, et ta ei soovi alluda karistusjärgsele käitumiskontrollile, kuna soovib vabanedes asuda elama ja tööle Saksamaale. Varasemast vanglapäringust nähtub info, et Ilja Semjonovil on võimalus elama asuda ka xxxx linna, kui ta seda sooviks. Tuge ja toetust pakuks tugiisik P. O. Põhihariduse omandas isik Narva 8. Keskkoolis, jätkates õpinguid Narva 22. Kutsekeskkoolis elektrikeevitaja erialal, kuid kool jäi vangistuse tõttu lõpetamata. Kinnipeetav on omandanud riigikeele A2-taseme ning reaalselt mõistab ka mingil määral suhelda. Käesoleval hetkel isik andmeid töökoha kohta esitada ei soovinud, kuna soovib minna tööle xxxx. Varasemast vanglapäringust nähtub, et isikule oli garanteeritud töökoht ettevõttes xxxx. Enne vangistust oli isik tegevuseta. Ametlikku töökogemust kinnipeetav ei oma. Episoodiliselt ja lühikest aega töötas ta mitteametlikult ehitustel. Rahalise kasu saamise eesmärgil on kinnipeetav varastanud ka oma lähedaste tagant ning kasutanud selleks ka vägivalda. Lähedastest on kinnipeetaval isa N. S (elab xxxx) ja õde A. S, kellega suhtleb vangistuses olles. Pidevas suhtluses on ta ka tugiisiku P. O. Noorem vend ja ema on surnud. 2000. aastal sooritas kinnipeetav oma vanavanemate suhtes vägivalla kuriteo. Enne vangistust suhtles kinnipeetav kriminaalse taustaga isikutega, kuid oma sõnade kohaselt nendega enam ei suhtle. Korduvalt toime pandud kuriteod ja mitmed vanglakaristused viitavad süüdimõistetu riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isikul on vabaduses ka elukaaslane A. L, kellega on suhted lähedased. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi viimati 1998. aastal, kui sooritas vägivalla kuriteo. Kinnipeetav saab enda sõnul aru, et alkoholijoove vähendab tegude tagajärgede hindamise võimet, empaatiat ning suurendab impulsiivsust ja agressiivsust. Isik on sooritanud kuriteo, mis on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 1998.a, peale seda, kui oli alkoholijoobes sooritanud kuriteo. NPALS alusel on isikut karistatud 8 korda. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise eest. Ta andis narkootikume edasi alaealistele. Vabaduses tarvitas isik igapäevaselt amfetamiini ja fentanüüli. Narkojoobes olles võib isik käituda ettearvamatult ja vägivaldselt. Varasemast riskihindamisest nähtub, et isiku näol on tegemist
olnud hasartmängijaga. Käesoleval hetkel kinnipeetav ise kasiinos käimisest ei tea midagi, ega pea normaalseks seda, et inimesed seal käivad. Kinnipeetava puhul esineb impulsiivsust, ta ärritub kergesti ning sageli põhjuseta. Agressiivsus ilmneb peamiselt pingelistes olukordades ja siis, kui isik on narkojoobes. Kinnipeetav keskendub vaid oma probleemidele ning nõuab nende ebareaalselt kiiret lahendamist. Vanglas on isik korduvalt kakelnud teiste kinnipeetavatega, mistõttu on tema suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vabaduses viibitud ajad on olnud lühikesed, sest isik ei ole soovinud kohandada oma elustiili aktsepteeritavate normidega. Motivatsioon muutumiseks on kesine. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu viibib vanglas viiendat korda, on tal tekkinud teatavad kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetava puhul on ohustatud ühiskond tervikuna (kaaskinnipeetavad, lähedased, rahvatervis). Oht on tõenäolisem, kui kinnipeetav ei oma kindlat sissetulekut, jätkab narkootikumide tarvitamist ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla isiku karistusjärgse käitumiskontrolli alla paigutamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks määrata Ilja Semjonovile karistusjärgne käitumiskontroll, teeb vangla ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud. Viru Vangla teeb ettepaneku määrata Ilja Semjonovile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Ilja Semjonov on andnud mõista, et ta ei soovi alluda karistusjärgsele käitumiskontrollile, mistõttu ei ole ta ka oma lähedaste andmeid edastanud. Varasemast vanglapäringust nähtub, et isikule pakub tuge ja toetust tugiisik P. O, kes on kristliku ühenduse liige, tugiisikute liidus osaleja ja osutab abi vanglast vabanevatele isikutele. Vangla andmetest nähtub, et isiku lähedasteks on isa N. S ja õde A. S, kellega on suhted säilinud. Ilja Semjonov ei soovi alluda karistusjärgsele käitumiskontrollile, kuna soovib vabanedes asuda elama ja tööle xxxx. Varasemast vanglapäringust nähtub info, et Ilja Semjonovil on võimalus elama asuda ka xxxx linna, kui ta seda sooviks. Tuge ja toetust pakuks tugiisik. Vangla andmetest nähtub, et isikul on narkosõltuvus ja ta on hasartmängija. Vabaduses käitumist mõjutab kõige enam see, kas isik suudab püsida narkootikumidest puhtana, hoiduda hasartmängudest (kasiinodest) ja soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Kui kohus leiab, et Ilja Semjonov tuleb määrata karistusjärgsele käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Ilja Semjonovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud. Ilja Semjonov avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus sellega, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta ei kavatse elama hakata Eestis, tal ei ole siin elu- ega töökohta, tal pole siin inimesi, kellega tahaks suhelda. Ta pole nõus täitma kontrollnõudeid ega mingeid kohustusi ja ta ei pea ennast narkosõltlaseks. See ei ole kohtu asi, kes teda xxxx ootab. Ta ei suhtle enam tugiisikuga. Viimane oli talle vajalik vaid selleks, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ei oma tähtsust, kus ta isa ja õde elavad. Ta juba ütles, et Eestis tal elukohta ei ole. Ei oma tähtsust, kes xxxx tänaval elab. Ta kordab veelkord, et tal ei ole Eestis elukohta. Abiprokurör Ain Tali avaldas kohtuistungil, et karistusregistrist nähtub, et Ilja Semjonovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks näeb seadus ette selle, et isikut peab olema karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega
ja teine alus on see, et teda oleks enne seda karistatud vähemalt 1 aastase vangistusega. KarS 871 lg 2 annab võimaluse kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka isiku suhtes, keda on karistatud vähemalt 2 aastase vangistusega tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, kuid kellel 1 aastane eelnev vangistus puudub. Antud juhul on Ilja Semjonovit karistatud narkokuriteo eest 5 aastase vangistusega ja hiljem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest 6 kuulise vangistusega ning 6 kuud vangistust on loetud kaetuks 5 aastase vangistusega. Narkokuritegu käsitletakse KarS-i 12. peatükis ja selle koosseisutunnuseks ei ole vägivalla kasutamine. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et puudub alus karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Lisaks sellele on Ilja Semjonov väitnud, et tal elukoht Eestis puudub, ta tahab minna elama ja tööle xxxx. Ilja Semjonovi võimalikku elukohta Eestis ei ole välja selgitanud ka vangla. Riigikohtu lahend 30.05.2016 ütleb, et isikule, kellel elukohta ei ole, karistusjärgset käitumiskontrolli määrata ei saa. Elukoha olemasolu on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise esmane tingimus. Sellest tulenevalt palub prokurör jätta vangla taotlus rahuldamata. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu Ilja Semjonovi suhtes tuleb jätta kohaldamata. Ilja Semjonovil on kehtivaid kriminaalkaristusi karistusregistri andmetel kaks. Ilja Semjonov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14-6878 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 13.08.2013 otsusega mõistetud karistus 5 (viis) aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Eeltoodust järeldub, et Ilja Semjonov kannab liitkaristust, mis moodustub kahest karistusregistrisse kantud karistusest. Ilja Semjonovit on küll Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 05.11.2014
otsusega karistatud kuriteo eest, mis on seotud vägivallaga (kehaline väärkohtlemine), kuid mõistetud karistus – 6 kuud vangistust on väiksem kui KarS § 871 lg 2 kohaldamiseks nõutav vähemalt kaheaastane vangistus. Harju Maakohtu 13.08.2013 otsusega nr 1-13-6718 karistati Ilja Semjonovit KarS § 185 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aastase vangistusega, kuid nimetatud kuritegude koosseisutunnuseks ei ole vägivalla kasutamine, mistõttu ei kohaldu käesoleval juhul KarS § 871 lg 2 sätestatud erand. Arvestades eelnevat, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul asuda seisukohale, et formaalsed eeldused Ilja Semjonovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks KarS § 871 mõttes puuduvad. Lisaks sellele märgib kohus, et vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt kindel elukoht Eestis. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud, et „karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida.“ Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.