Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Andres Parmas ja Meelika Aava Nijule Morozova süüdistus KarS § 404 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 19. juuni 2017. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör
Kaitsja
Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Roman Levin Merika Nimmo
NIJULE MOROZOVA
isikukood 46211050273, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, XXX; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Roman Levin
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Süüdistatav
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 19. juuni 2017. a kohtuotsus Nijule Morozaova suhtes jätta muutmata ja süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Nijule Morozova on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 24.11.2016 kella 12:00 paiku aadressil XXX süütas lahtise tule allikat kasutades XXX 5. korrusel palatis nr XXX oleva palativoodi, põhjustades sellega ohtu hooldushaiglas viibinud töötajate ja piiratud liikumisvõimega patsientide elule ja tervisele, kes tuli ohutuse tagamiseks oma palatitest evakueerida. Tulekahjus sai
tule- ja suitsukahjustusi palati nr XXX voodi ning palati seinad, millega tekitati varalist kahju kokku summas 3391 eurot. Nimetatud tulekahju põhjustamisega hooldushaiglas tekitas Nijule Morozova ohtu hooldushaiglas viibivate patsientide ning töötajate elule ja tervisele. Oma tegevusega pani Nijule Morozova toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, so KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
2.Harju Maakohtu 19. juuni 2017.a. otsusega tunnistati Nijule Morozova süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Nijule Morozova ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KrMS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 07.12.2016 s.o 1 päev karistusaja hulka. Mõisteti Nijule Morozovalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Kohustati Nijule Morozovat tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 64.75 eurot. Mõisteti Nijule Morozovalt XXX kasuks 3391,00 eurot (arvelduskonto nr EE762200221021030223 Swedbank )
2.1.Maakohus leidis, et on tõendamist leidnud, et N. Morozova süüdates 24.11.2016 palatis XXX olnud voodi põhjustas sellega ohu hooldushaiglas viibinud töötajate ja piiratud liikumisvõimega patsientide elule ja tervisele, kes tuli ohutuse tagamiseks oma palatitest evakueerida. Maakohus oma otsuses möönis, et kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid (vahetult pealtnägijad, DNA ekspertiisi tulemused), mis kinnitaks, et N. Morozova süütas tulekahju palatis XXX, kuid hinnanud kriminaalasjas kogutud kaudsed tõendid nende kogumis tuli järeldusele, et N. Morozova süü talle inkrimineeritud kuriteos on tõendamist leidnud.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Roman Levin, kes vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses. Apellant leiab, et kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, jättes kohtuotsuse vajalikul määral põhjendamata.
3.1.Apellant märgib, et antud kriminaalasja kohtueelne uurimine viidi läbi ebaefektiivselt ning ebaprofessionaalselt. Kahetsusväärselt jättis kohtueelne menetleja pärast tulekahju koostamata korrektse sündmuskoha vaatlusprotokolli. Menetleja on kirjutanud vaid paar ülevaatlikku lauset sündmuskohast ning lisanud rea fotosid. Sellisel kujul ei vasta see dokument KrMS § 86 lg 1 nõuetele, mille kohaselt dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina. Ka ei vasta dokument KrMS § 87 lg 1 p 1 ja 4 nõuetele, mis sätestavad kohustuslike vaatlusprotokolli osadena sündmuskoha olustiku ning kuriteojälgede kirjelduse. Kui palatit kui sündmuskohta on mingil määral kirjeldatud (kuigi äärmiselt ebadetailselt), siis põlenud voodi ja voodiriiete ning seega ka kuriteojälgede kirjeldus puudub täielikult. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotod ei anna edasi adekvaatset informatsiooni sündmuskohast. Nimelt on fotodelt nr 16-18 näha seinal asuv osaliselt kahjustunud plastpaneel ehk karbik, kuhu kannatanu esindaja AT kinnitusel jooksevad elektrijuhtmed. Tsiviilhagi juures olevast
2(10)
hinnapakkumisest nähtuvalt sisaldab see elektrikarbiku vahetust koos pesadega. Silmas on peetud pistikupesasid, kuhu ühendatakse palati elektriseadmeid, sh hooldusvoodi. Fotodelt apellant põlemises kahjustunud pistikupesa või pesasid ei tuvastanud. Seega pidid need olema fotode tegemise ajaks eemaldatud. Kaitsja järeldab, et sündmuskoha vaatlusprotokollina koostatud dokument on käesolevas asjas eelnevat arvestades tõendina puudulik ning sellest ei saa piisavalt andmeid sündmuskoha kohta.
3.2.Maakohus on otsuses möönnud, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on koostatud eksitavalt ja osad pildid välistavad üksteist (otsuse lk 4). Samas ei ole kohus pidanud sündmuskoha vaatlusprotokolli tõendina ebausaldusväärseks. Apellant sellega ei nõustu. Kohtulikul uurimisel selgus, et fotod palatist ning voodist on tehtud erinevate isikute poolt erinevatel päevadel ning erinevates kohtades, sh ei ole teada, kes ning millal konkreetselt pildistas voodit ning kus voodi sel hetkel asus. Vastavat informatsiooni sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu. Sellises olukorras ning arvestades eelnevalt märgitud mittevastavust menetlusseadustikus sündmuskoha vaatlusprotokollile esitatud kohustuslikele nõuetele pidada sündmuskoha vaatlusprotokolli tuleb seadusele mittevastavaks ning ebausaldusväärseks ning apellant taotleb jätta see tõendina kõrvale.
3.3.Apellant juhib tähelepanu, et kriminaalasja kohtueelsel uurimisel jäeti tegemata tulekahjuekspertiis, mis võimaldanuks asjakohaselt välja selgitada kõik võimalikud voodi süttimise põhjused, sh suitsetamine ning elektriseadmetest põhjustatud rike. Apellant märgib, et LR, kes kohtumenetluses esines asjatundjana, kuid töötab kohtuekspertiisi instituudis ning tööalaselt viib läbi tulekahjuekspertiise, kinnitas kohtus, et tavaliselt määratakse menetleja poolt ekspertiis. Fotode alusel seisukoha andmine ei ole tavapärane tegevusviis.
3.4.Apellant märgib ka, et taotles kaitsjana kohtueelse menetluse lõpetamisel prokuratuurilt tulekahjuekspertiisi määramist, millest prokuratuur keeldus, viidates eksperdi suulisele seisukohale, et ekspertiisi teostamine käesoleval ajal enam võimalik ei ole. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et palat, milles tulekahju toimus, on remonditud, voodi olevat väidetavalt alles. Kuivõrd võimaliku ekspertiisi läbiviimise mõttes sündmuskohta enam ei ole, puudus perspektiiv võimaliku tulemusliku tulekahjuekspertiisi tegemiseks kohtuliku uurimise raames. Seega puuduvad kriminaalasjas nii tulekahjuekspertiis kui asjakohane detailne sündmuskoha vaatlusprotokoll. Apellant märgib, et polnud mingit põhjust antud tulekahju puhul jätta kohtueelsel uurimisel ekspertiis määramata. Tegemist on maakohtu otsuse lk 2 viidatud olukorraga, kus tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel.
3.5.Maakohtu arvates asjaolu, et kriminaalasjas puudub ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamus, ei tähenda a priori, et kohus ei võiks lahendada kriminaalasja tuginedes teistele tõenditele, sh asjatundja arvamusele, tunnistajate ütlustele ja asitõendi vaatlusprotokollile (otsuse lk 2). Apellant märgib, et kohtu viidatud tõendid ei anna samal eriteadmiste tasemel asjakohast teavet nagu andnuks õigel ajal määratud ekspertiis. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ilma eksperdiarvamuseta on põhjendamatu, seda eriti olukorras, kus N. Morozova väidetava teo kohta puuduvad igasugused otsesed tõendid ning kohus on loonud oma seisukoha muudele tõenditele tuginedes.
3.6.Pole kõrvaldatud kahtlust, et tulekahju tekkis voodi elektriseadmete rikke tõttu. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et tegemist oli elektrilise hooldusvoodiga, mis saab oma toite vooluvõrgust. Seda kinnitas nii kannatanu esindaja AT kui ka nähtub see voodi spetsifikatsioonist. Selle kohta, kas 24.11.2016 hommikul oli konkreetne voodi vooluvõrku ühendatud või mitte, puuduvad usaldusväärsed andmed. Kohus on ekslikult leidnud, et tunnistaja MV ütlused kinnitavad,
3(10)
et voodi ei olnud vooluvõrku ühendatud (otsuse lk 5). Tegelikkuses selgitas tunnistaja istungil, et tühjas palatis ei ole voodid vooluvõrku ühendatud. Tegemist on üldise infoga, mis ei anna mingit infot konkreetse voodi kohta konkreetsel päeval. Põlenud voodi kohta teadis tunnistaja öelda ainult seda, et kui Päästeamet voodi ära viis, siis see ei olnud vooluvõrku ühendatud. Tunnistaja MV ei näinud voodit vahetult enne põlemist ega põlemise ajal, seega puudub tema ütlustel tõenduslik väärtus seonduvalt küsimusega, kas see voodi oli vahetult enne põlemist vooluvõrgus või mitte.
3.7.Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta N. Morozova ütlused istungil selle kohta, et enne teda käis 24.11.2016 hommikul palatis nr XXX koristaja ning seda seetõttu, et öösel olid seal maganud öövalves olevad haigla töötajad. Neid ütlusi arvesse võttes on alust arvata, et voodi võis olla vooluvõrku ühendatud, kuna voodit kasutati. Asjakohased kirjalikud tõendid voodi elektriseadmete olukorra kohta pärast põlengu kustutamist puuduvad. Elektriseadmeid ei ole ei fotografeeritud ega sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud. Elektriseadmed puudusid ka asjatundja LR-le esitatud fotodel, seega ei ole asjatundjale arvamuse avaldamiseks esitatud täielikku informatsiooni. Asjatundja VT ütlusi selle kohta, et elektriseadmetel ei olnud tulekahju jälgi, ei kinnita ükski teine tõend. VT ütluste kohta tuleb ka märkida, et voodit vaatas ta mitte sündmuskohal, vaid mingis muus ruumis, seega ta ei saanud terviklikku pilti sündmuskohast. Apellant juhib tähelepanu siinkohal asjaolule, et vastates istungil kaitsja küsimusele, mitu mootorit voodil oli, kinnitas VT, et neid oli kas kolm või neli. Tegelikkuses oli mootoreid kaks, nagu nähtub voodi spetsifikatsioonist. Ka ei mäletanud VT, kus mootorid asusid. Kogumis vähendavad need asjaolud VT ütluste usaldusväärsust selle kohta, et elektriseadmetel põlemisjälgi ei olnud.
3.8.Kohtuvaidluses märkis kaitsja, et voodi fotodel puudub padi, mis pidanuks selles voodis kindlasti olema. Asjaolu, et padi pidi voodis olema, kinnitab kohtus uuritud XXX vastus nõudekirjale, millest nähtuvalt hõlmavad voodiriided patja, tekki, voodipesu, madratsit ning madratsikatet. Patja pole ka LR-le ega kohtule esitatud fotodel. Kui väidetavalt tekkis põleng voodi peatsis, on väga oluline teada ka padja olukorda, mis eeldatavalt pidi asuma just voodi peaosas. Kuna patja ei näinud kumbki asjatundja, tekib küsimus, kui suures ulatuses saab nende arvamust tulekahju tekkepõhjuse kohta üldse usaldada. Maakohus on leidnud, et patja enne põlengut voodis ei olnud, viidates MV ja AT ütlustele (otsuse lk 5). Apellant kohtuga ei nõustu. 09.05.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et AT on rääkinud järgmist: „Voodi tehakse tavaliselt valmis, kui konkreetne patsient olemas, linade ja tekkide ja tehakse inimesele valmis.“ MV selgitas „Kui patsient saabub, siis tuleb info õendusjuhile, milline patsient, siis seatakse voodi valmis.“ Nendest ütlustest järeldub, et tühjas palatis peaks olema tühi madratsiga voodi, ilma voodipesuta, teki ja padjata. Samas ei ole vaidlust selles, et põlenud voodis olid nii voodilina kui tekk. Kohus on jätnud selgitamata, miks juhul, kui voodi seatakse valmis konkreetse patsiendi jaoks, olid voodis voodilina ja tekk, kuid puudus padi. Arvestades informatsiooni selle kohta, et ööl vastu 24.11.2016 võisid palatis nr XXX magada haigla töötajad, on usutav, et voodiriided ning eeldatavalt ka padi olid voodis just sel põhjusel. Samas puudub jätkuvalt igasugune info padja kohta, sh kuhu see sattus pärast voodi palatist äraviimist põlengujärgselt.
3.9.LR kinnitas kohtus, et sai andmed voodiriiete materjali kohta uurijalt. Mis andmeid ta uurijalt veel sai, pole teada. Nagu LR selgitas, pole selline olukord, kus uurija annab mingid andmed ja saadab fotod ning kuulab seejärel üle asjatundjana, tavapärane.
3.10.Apellant nõustub maakohtuga selles, et kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid (vahetult pealtnägijad, DNA ekspertiisi tulemused), mis kinnitaks, et N. Morozova süütas tulekahju palatis nr
4(10)
XXX (otsuse lk 6). Apellant ei saa siiski nõustuda kohtu seisukohaga, nagu käesolevas kriminaalasjas esineks selline kaudsete tõendite kogum, mis võimaldaks teha N. Morozova suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Uuritud tõendid selliseks seisukohaks alust ei anna. Seonduvalt kohtuistungil vaadeldud videosalvestistega leiab apellant, et kaamera asukoht ning salvestise kvaliteet ei võimalda teha kindlaid järeldusi selle kohta, kas peale N. Morozova käis 24.11.2016 alates kl 11 kuni automaatse tulekahju süsteemi töölehakkamiseni veel mõni teine isik. Koridori lõpuosa, kus palat nr XXX asub, on salvestistelt äärmiselt halvasti näha. Näha on siiski see, et nimetatud ajavahemikul toimus koridoris suhteliselt tihe liikumine, seda nii patsientide kui töötajate osas. Apellandi hinnangul pole uuritud tõenditega ümber lükatud ka võimalus, et tulekahju tekkepõhjuseks oli suitsetamine. Apellant rõhutab, et kohtuotsuses on viidatud LR seisukohtadele, mis ei rajane konkreetse sündmuskoha vahetul vaatlusel tema poolt. Ka VT ütlusi ei toeta muud asjakohased tõendid, sh puudulikult koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll.
3.11.Ka juhul, kui asuda seisukohale, et tulekahju tekkepõhjuseks oli lahtise tule allikas, ei ole tõendatud, et voodi süütas N. Morozova. Videosalvestis ei võimalda kindlalt väita, et peale N. Morozova keegi palatis nr XXX enne tulekahju ei käinud. Tunnistaja MV ütlused selle kohta, et ta ei näinud videosalvestiselt kedagi peale N. Morozova palatisse nr XXX sisenemas, ei anna alust väita, et keegi teine ka tegelikult sinna ei sisenenud, kuid seda pole salvestiselt võimalik tuvastada. 3.12 Kuigi KarS § 404 lg 1 süüteokoosseis ei näe koosseisu tunnusena ette motiivi tuvastamist, ei saa väidetava N. Morozova kuriteo võimalikust motiivist mööda minna, seda eriti olukorras, kus otsesed süüstavad tõendid puuduvad. Maakohus on otsuse lk 9 märkinud, et N. Morozova puhul on tegemist normaalse inimesega. Apellant nõustub sellega ning lisab, et uuritud tõenditest nähtuvalt on N. Morozova XXX pikaajaline töötaja, kohusetundlik ning korrektne tervishoiuspetsialist, kes töötas XXX erinevate tööandjatega 30 aastat. Kannatanu esindaja AT kinnitas kohtus, et N. Morozova andis endast tööalaselt väga palju. N. Morozova oli töökohal hinnatud spetsialist, väärikas meeskonnaliige patsientide taastusravi ja hooldusprotsessis. Tegemist oli ka ametiühingu usaldusisikuga, kes suhtles ning esindas igapäevaselt oma kolleege tööandja ees. Eelnevat arvestades puudus N. Morozoval igasugune põhjus asuda süütama oma kauaaegses töökohas tulekahju, teades, et sellega paneks ta ohtu väga paljude inimeste elu ja tervise, sh nii oma patsiendid kui kolleegid. Prokurör püüdis võimalikku süütamise motiivi kohtumenetluses tagajärjetult konstrueerida, samas on kohus motiivi teema täiesti tähelepanuta jätnud.
3.13.Apellant leiab, et kriminaalasjas uuritud tõendite kogum ei võimalda tuvastada, et N. Morozova oleks pannud toime KarS § 404 lg 1 sätestatud teo ning palub tühistada Harju Maakohtu 19. juuni 2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-2702 täies ulatuses ning mõista Nijule Morozova süüdistuses KarS § 404 lg 1 järgi õigeks.
PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE
4.Vastuseks süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud argumentidele märgib prokuratuur järgmist:
4.1.Seoses apellandi poolt märgitud puudustega sündmuskoha vaatlusprotokollis, on prokuröri hinnangul nimetatud ebatäpsused kõrvaldatud kohtuliku uurimise käigus. Prokurör on seisukohal, et kõnealune ebatäpsus sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistamisel ei too prokuröri hinnangul kaasa tõendi lubamatust ega mõjuta selle tõendi usaldusväärsust. Menetlustoimingu protokolli puhul tuleb hinnata rikkumise iseloomu ning antud juhul ei ole kõnealuse vormistusliku puudujäägi näol ei ole tegemist ei korduva ega tahtliku rikkumisega, mida tuleks seega kriminaalmenetluseõiguse oluliseks rikkumiseks pidada ning mis peaks seega omakorda kaasa tooma tõendi lubamatuse või selle ebausaldusvääsuse. Eelnevat kinnitavad ka uurimisasutuse
5(10)
ametniku, so sündmuskohta vaadelnud ja protokolli koostanud uurija LL ütlused, kes on kohtuistungil üksikasjalikult selgitanud, et sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fototabel ja väljavõte patrullpolitseiniku poolt sündmuskohal tehtud fotodest. Ekslikult on jäänud alates fotost nr 15 (protokolli lk 14/ lk 27-30) märkimata, et tegemist on väljavõttega sündmuskohal patrullpolitseiniku poolt tehtud fotodest, kuid märge selle kohta on jäänud tegemata ning fotod said seega ekslikult liidetud sündmuskoha vaatluse fototabeli külge. Ilmselgele tahtmatule tegevusele toodud ebatäpsuse juures viitab veel ka asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokolli osaks olevas fototabelis nähtub fotodelt selgelt, et sündmuskoha vaatluse ajal puudub palatis voodi, st on vaadeldud üksnes kahjustatud seina ning alles seejärel on lisatud fotod, kus on samas palatis aga nähtav põlenud voodi. Lisaks viitab tehnilisele veale ka sündmuskoha vaatlusprotokolli punktis 4 kirjeldatud vaatlusega tuvastatud asjaolud, millest samuti nähtub, et voodit vaatluse teostamise ajal sündmuskohal enam ei olnud. Samuti nähtub protokolli p-st 7, et vaatlusprotokollile on lisatud nii fototabel kui ka väljavõte. Eeltoodust tulenevalt on prokuröri hinnangul Harju Maakohus (kohtuotsuse lk 4) õigesti märkinud, et vaatlusprotokollis on punktis 4 kirjeldatud palatit ja mitte põlenud voodit, mistõttu ei ole LL protokollis kirjeldanud objekte, mida ta ise sündmuskohal ei näinud. Rikutud ei ole vaatlusprotokollile KrMS § 87 kehtestatud nõudeid ning tegemist ei ole sellise KrMS § 339 lg 1 sätestatud menetlusõigusliku normi rikkumisega, mis tooks automaatselt kaasa sündmuskoha vaatlusprotokolli kui tõendi ebausaldusväärsuse ja mis tooks kaasa selle tõendi kõrvale jätmise. Samuti ei ole kohtu arvates käesoleval juhul tegemist kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seoses tulekahjuekspertiisi määramata jätmisega märgib prokurör täiendavalt, et tulenevalt KrMS § 105 lg-st 1, 2 korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel ning menetleja ei või keelduda kahtlustatava taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Tulekahjuekspertiisi eesmärgiks on tulekahju tehnilise tekkepõhjuse kindlakstegemine ning tulekahju arengut puudutavate andmete kogumine. Võttes aga arvesse, et nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses kuulati asjatundjana üle Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve vaneminspektor VT, kelle tööülesanneteks ongi sündmuskohal tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamine ning kelle sõnul oli tulekahju tekkepõhjuseks oli voodis lahtise tule allikas, siis puudus igasugune vajadus tulekahjuekspertiisi määramiseks, kuivõrd toodud asjaolud olid tõendatud teiste kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses ning ka kohtus avaldatud ja uuritud tõenditega (sh sündmuskohal tehtud fotod ning asjatundjate ütlused). Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus prokuröri hinnangul õigesti märkinud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p 11 asjas nr 3-1-1-88-06 RT III, 2006, 37, 311). Seega ei saa kohus pidada ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamust teiste tõenditega võrreldes aprioorselt eelistatuks või nn tugevamaks tõendiks. Asjaolu, et kriminaalasjas puudub ekspertiiisiaktis toodud eksperdiarvamuse ei tähenda aprioori, et kohus ei võiks lahendada kriminaalasja tuginedes teistele tõenditele s.h asjatundja arvamusele, tunnistajate ütlustele ja asitõendi vaatlusprotokollile.
4.2.Apellant on märkinud, et kohtu viidatud tõendid ei anna samal eriteadmiste tasemel asjakohast teavet nagu andnuks õigel ajal määratud ekspertiis. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ilma eksperdiarvamuseta on põhjendamatu, seda eriti olukorras, kus N. Morozova väidetava teo kohta puuduvad igasugused otsesed tõendid ning kohus on loonud oma seisukoha muudele tõenditele tuginedes. Siinkohal peab prokurör vajalikuks rõhutada, et asjatundja VT sõnul oli ohutuse tagamiseks vajalik koheselt viia palatis olnud põlenud haiglavoodi palatist välja. Seega ei oleks tulekahju ekspertiisi teostamine puutumata sündmuskohal olnud juba nimetatud asjaoludest
6(10)
tulenevalt võimalik, kuivõrd sündmuskoha puutumatuse tagamine oleks samaaegselt seadnud ohtu haiglas viibivaid isikuid ning vara. Eeltoodust tulenevalt oleks tulekahjuekspertiisi teostamisel järelduste tegemisel tuginetud suuresti sündmuskohal tehtud fotodele, mida kinnitas ka asjatundjana ülekuulatud tulekahjuekspert LR. Lisaks kinnitas tulekahjuekspert sündmuskohal tehtud fotode põhjal, et tulekahju tulekoldes elektrilised seadmed puudusid ning tulekahju ei saanud alguse saada muust kui lahtise tuleallika termilisest toimest, milleks võis põhjustada väiksem leek, näiteks tulemasina või tiku leek. Teisisiõnu ei anna ekspertiisiakti puudumine prokuröri hinnangul põhjust kahelda selles, nagu ei oleks asjatundjate ütlustes toodud järeldused tulekahju tekkepõhjuste osas vähem usaldusväärsemad.
4.3.Seoses padja puudumisega voodist märgib prokurör, et nõustub kohtu poolt märgituga, mille kohaselt on eluliselt usutav, et erinevate vajadustega patsiendid vajavad erinevaid patju, mistõttu padi valitakse ja pannakse voodisse alles vastavalt konkreetse patsiendi vajadustele. Prokuröri hinnangul puuduvad igasugused alused kahelda tunnistaja V ja kannatanu esindaja ütlustes, mille kohaselt voodid seatakse valmis konkreetse patsiendi saabudes vastavalt tema vajadustele. Teisisõnu on kohtus uuritud tõenditega prokuröri hinnangul leidnud tõendamist, et kõnealuses voodis padi puudus, kuivõrd palatis ei viibinud kõnealusel ajal patsiente, kelle vajadusele vastavalt oleks padi voodisse olnud valitud. Apellandi toodud järeldus, et sellisel juhul oleks voodist pidanud puuduma ka tekk ja lina on meelevaldsed ega põhine kohtus ütlusi andnud tunnistajate ütlustel, kuivõrd tõenditest ei nähtu, et lisaks padjale oleks ka tekk või voodilina valitud patsiendi vajadustest lähtuvalt, mis on prokruröri hinnangul samuti eluliselt usutav.
4.4.Prokuröri hinnangul tuleb antud kriminaalasja puhul lähtuda Riigikohtu poolt vaieldamatult aktsepteeritud välistamismeetodist, mille kohaselt otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb lähtuda nendest argumentidest mis viitavad, et tegu ei saanud toime panna mitte keegi teine. Antud juhul kohtule esitatud tõenditest ja eelnevalt esitatud argumentidest nähtub selgelt, et kõnealust tulekahju ei saanud põhjustada mitte ükski teine isik peale N. Morozova. Samuti on tõendamist leidnud, et N.Morozova süüdates 24.11.2016 palatis XXX olnud voodi põhjustas sellega ohu hooldushaiglas viibinud töötajate ja piiratud liikumisvõimega patsientide elule ja tervisele, kes tuli ohtutuse tagamiseks oma palatitest evakueerida. 4.6 Selliselt on prokurör ka seisukohal, et kohus on oma otsuses põhistanud Nijule Morozova süü tuvastamist, analüüsides sealjuures kogumis põhjalikult kõiki kohtus uuritud tõendeid, Samuti on maakohtu otsus motiveerinud tsiviilhagi ja selle suuruse osas. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et Harju Maakohtu 19.06.2017 otsus Nijule Morozova suhtes on tervikuna põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. Prokuratuur palub jätta Nijule Morozova kaitsja Roman Levini esitatud apellatsioon rahuldamata ning Harju Maakohtu 19. juuni 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-2707 muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
6.Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja esmajoones maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 404 lg 1 järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade 7(10)
ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud kriminaalasjas kogutud kaudsete tõendite kogumi hindamise põhjal oma siseveendumuse kujunemist ja nimelt seda, miks kohus leiab, et XXX hooldushaigla palatis nr XXX oleva palativoodi süütamise pani toime just süüdistatav Nijule Morozova. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli ainuvõimalikule järeldusele, et N. Morozova on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Samas vastas maakohus oma otsuses ka kaitsja etteheidetele seoses väidetavate menetluslike minetustega kriminaalasja eeluurimisel. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel vaga põhjalik, samuti asjakohaselt vastas kaitsja argumentidele seoses väidetavate menetlusõigusenormide rikkumisega eeluurimisel, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab vastuseks apellatsioonidele järgmist.
7.Kaitsja toob esitatud apellatsioonis välja, et kriminaalasja kohtueelsel uurimisel jäeti tegemata tulekahjuekspertiis, mis võimaldanuks asjakohaselt välja selgitada kõik võimalikud voodi süttimise põhjused, sh suitsetamine ning elektriseadmetest põhjustatud rike. Maakohus on sellele etteheitele oma otsuses põhjalikult vastanud, viidates ka asjakohasele Riigikohtu praktikale ning asudes õigele seisukohale, et asjaolu, et kriminaalasjas puudub ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamus ei tähenda, et kohus ei võiks lähendada kriminaalasjas tuginedes teistele tõenditele s.h. asjatundja arvamusele, tunnistajate ütlustele ja asitõendi vaatlusprotokollile. Lisaks maakohtu järeldusetele selles osas kohtukolleegium märgib, et käeoleva kriminaaluurimise esemeks on ühe voodi süttimine ja põleng, mis oli kiiresti kustutatud. Tunnistajate ütlustega on kummutatud kahtlus, et voodi võis süttida selle elektrimootori/te rikke tõttu, kuna tunnistajate MV, ML, kannatanu esindaja AT ütluste kohaselt ei olnud voodi vooluvõrku ühendatud. Järeldusele, et voodi põleng ei võinud alguse saada elektrimootorite rikkest tuli ka asjatundja VT, kes Põhja Päästekeskuse ohutusjärelevalve vaneminspektorina käis 24.11.2016 vahetult peale väljakutset sündmuskohal, ning tuvastas, et tulekahju ei saanud algust voodi elektrilisest seadmetest, kuna nendest alanud tulekahju jätab selged jäljed elektriseadmetele ja neid jälgi tema ei tuvastanud. Ta vaatas voodi elektriosad üle. Kolde piirkond oli samuti elektrilistest osadest väljapoole, voodi peatsis. (T lk 84 pöördel). Nii asjatundjad VT, kui ka LR tulid kategoorilisele arvamusele, et tulekahju tekke põhjuseks ei olnud voodi elektriseadme rikke, vaid oli lahtine tuli ehk süütamine. Olukorras, kus kriminaalasjas mõni tõendamiseseme asjaolu – antud juhul voodi süütamise fakt, on selgelt tuvastatav ilma mitteõiguslike eriteadmiste rakendamiseta, ei ole sellises asjas ekspertiisi määramine vajalik muuhulgas ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt.
8.Vastuseks kaitsja etteheidetele seoses puuduliku sündmuskohavaatluse protokolliga ning fototabeliga selle juurde osundab kohtukolleegium, et KrMS §-s 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt puudub õiguslik alus nõuda, et voodi lahtise leegiga süütamist saaks tõendada ainult sündmuskohavaatluse protokolli ning tulekahjuekspertiisi olemasolul. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja argumendid nii maakohtus, kui ka apellatsioonimenetluses
8(10)
taanduvadki valdavas osas just sündmuskohavaatluse puudulikule vormistamisele ning tulekahjuekspertiisi puudumisele. Maakohus on sündmuskohavaatluse protokolli puudujäägid – nimelt sündmuskohavaatluse protokolli juures olevatel fotodel nr 16-20 jäädvustatud põlenud voodi olemasolu, mis ei olnud ega saanud olla kajastatud sündmuskohavaatluse protokollis, kõrvaldanud tunnistajate ja asjatundjate ülekuulamisega. Asjatundja VT seletas maakohtule usutavalt, et põlengu järgselt voodi pidi olema ohutusreeglite kohaselt sündmuskohalt eemaldatud. Tunnistaja politseiuurija LL ütluste kohaselt enne voodi eemaldamist sündmuskohalt teine politseiametnik on jõudnud teha sellest fotosid. Sündmuskohavaatlus ja protokolli koostamine toimus aga põlenud voodi eemaldamise järgselt juba tühjas palatis nr 518, seega põlenud voodi kirjeldust ei saanudki sündmuskohavaatluse protokoll objektiivselt sisaldada. Kohtukolleegium märgib sedagi, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks on muuhulgas foto. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et sündmuskohavaatluse protokolli juures olevad fotod nr 16-20 on tehtud sündmuskohal olnud põlenud voodist, seega tegemist on lubatava tõendiga, millele maakohus on oma otsuses hinnangu andnud.
9.Vastuseks kaitsja argumentidele, et kohtuistungil vaadeldud videosalvestiste kvaliteet ei võimalda teha kindlaid järeldusi selle kohta, kas peale N. Morozova käis 24.11.2016 alates kl 11 kuni automaatse tulekahju süsteemi töölehakkamiseni palatis nr XXX veel mõni teine isik, osundab kohtukolleegium esmalt kohtupraktikas kinnistunud tõendite hindamise põhimõttele, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. (RKKKo nr 3-1-1-77-05; nr 3-1-1-107-12, p 7; nr. 3-1-1-47-15, p 11). Esitatud apellatsioonis kaitsja ei viidanud ühelegi konkreetsele kahtlusele või asjaolule, miks ta leiab, et videosalvestiste põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas veel mõni teine isik peale N. Morozovat käis 24.11.2016 alates kl 11 kuni automaatse tulekahju süsteemi töölehakkamiseni palati nr YYY ukse taha ehk palatis nr XXX. Seega kaitsja ei heida maakohtule seoses videosalvestise hindamisega midagi konkreetset ette, vaid osundab üldiselt, et videosalvestiste kvaliteet tõendina on ebarahuldav. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et videosalvestiste kvaliteet on halb ega luba teha üheseid järeldusi N. Morozova ja teiste isikute koridoris liikumiste kohta. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjas oleva sündmuskohavaatluse protokolli juures olevate fotodega nr 6,7,15 ning videosalvestusega nõustub maakohtu järeldusega, et olukorras kus palati YYY uks on lahti ei ole võimalik täpselt näha, kes sisenevad ja väljuvad palatist 518. Samas on kindlalt näha isikud, kes lähevad palati YYY ukse taha. Õige on maakohtu järeldus, et välistatud on võimalus, et palatisse nr XXX sisenes seni tuvastamata isik, kes tuli koridori tagumisest otsast nii, et jäi palati nr YYY lahti olnud ukse varju. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on ammendavalt analüüsinud lisaks tunnistajate ütlustele, kes kirjeldasid N. Morozova liikumist 5. korrusel palatite vahet, ka sekundilise täpsusega XXX haigla 5. korrusel 24.11.2016 tehtud videosalvestisi. Maakohus märkis asjakohaselt, et maakohtu istungil vaadeldud videosalvestiselt ei ole näha, et ajavahemikul kell 11-st kuni automaatse tulekahju süsteemi tööle hakkamiseni veel mõni isik peale N. Morozova läheks ja jääks palati YYY lahtise ukse taha nii kauaks, et võiks kahtlustada, et kõnealune isik võis käia palatis XXX ja põhjustada tulekahju. Ringkonnakohus veendus selle järelduse õiguses ning sarnaselt maakohtuga tuvastas, et alates kella 11-st kuni kella 12.02.25ni ei ole keegi peale N. Morozovat palati nr YYY ukse taga ehk palatis nr XXX käinud. Täpsemalt nähtub, et kell 11.56.27 jättis Nijule Morozova kõrge tugiraami palati YYY ukse ette ja liikus 11.56.30 palati YYY ukse taha. Seejärel ei ole N.Morozovat salvestuselt näha kuni 11.57.01. Samal ajal on koridori lõpus näha naispatsienti, kes liikus akna poolt YYY ukse
9(10)
poole ja on hetkel, mil N.Morozova ilmus uuesti salvestisele, palati YYY uksega kohakuti. Kui Morozova tuli 11.57.01 koridori, suundus ta 11.57.10 palatisse YYY. Kohtukolleegium leiab, et õige on seega maakohtu järeldus, et ajavahemikul kell 11-st kuni automaatse tulekahju süsteemi tööle hakkamiseni (kell 12.02.25) ainult N. Morozova käis palati YYY lahtise ukse taha ehk palatis XXX. Süüdistatavana ülekuulatud N. Morozova sel ajavahemikul palatis nr. XXX käimise fakti ei eitagi.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas kriminaalasjas on kogutud ja uuritud selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi, et N. Morozova on süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Maakohus on asjakohaselt viidanud ka kohtupraktikas omaksvõetud välistamismeetodile (nt. RKKKo nr 3-1-1-24-12), mille kohaselt kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik. Käesolevas kriminaalasjas on tõsikindlalt tuvastatud, et peale N. Morozovat keegi ajavahemikul kella 11-st kuni 12.02.25 palatis nr. XXX ei käinud. Voodi põleng on saanud alguse lahtisest leegist, mis viitab üheselt voodi süütamisele N. Morozova poolt.
11.Seonduvalt kaitsja argumendiga, et maakohus ei tuvastanud N. Morozoval talle inkrimineeritud teo toimepanemise motiivi, osundab ringkonnakohus, et kaitsja ise märkis esitatud apellatsioonis õigesti, et KarS § 404 lg 1 süüteokoosseis ei näe koosseisu tunnusena ette motiivi tuvastamist. Samas kohtukolleegium märgib, et tunnistaja MV ütlustest nähtub, et samal nädalal, kui oli tulekahju, olid muudatused töökorralduses ja N. Morozova kabinett anti hooldusjuhile. Tulekahju päeval N. Morozova tihe liikumine seal tiivas ja palatis nr. XXX ei olnud üldse tavapärane. Seda pandi tähele. Peale N. Morozova enda ei kaevanud keegi suitsust põhjustatud tervisekahjustusi. (T lk 80-82) Viidatud ütlustest võib teha järelduse, et N. Morozova ei olnud rahul töökorralduses tehtud muudatustega ning oma kuritegeliku käitumisega sooviv avaldada anonüümset protesti tööandja tegevuse vastu.
12.Maakohus on ammendavalt vastanud kohtumenetluse käigus tõstatatud küsimustele seoses võimaliku hooletu suitsetamisega ning põlenud voodil puuduva padjaga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu veenvate argumentidega ka selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Samas märgib kohtukolleegium, et kaitsja ei vaidlustanud eraldi asjaolu, et N. Morozova tegevusega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele.
13.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.05.2017.a. otsuse Nijule Morozova’i suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
allkirjastatud digitaalselt
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.