Toimik nr 1-15-8145
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2017 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-8145
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Riina Palmi
Prokurör
Margit Luga (kirjalik arvamus)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.L ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
20.10.2017 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
A.L , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas
Kaido Kooga Kaitsja Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta A.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus A.L-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 48 eurot. Välja mõista A.L-ilt kriminaalmenetluse kulud 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.L tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 LUMINOR BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700078014 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1(4)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.11.2015 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1; § 121 lg 2 p 1,3 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 64 alusel 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 19.04.2015 ja lõpp 19.08.2018. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 04.10.2017. Kinnipidamisasutusest A.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib isik asuda elama aadressile xxx. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslasele, kes on nõus kinnipeetava enda juurde elema võtma. Kinnipeetaval põhiharidus, 1 aasta õppis kutsekoolis, mis jäi lõpetamata. Läbinud riigikeele A1 taseme õppe kolmel korral, eksamid sooritamata. Enne vangistust töötas kokku umbes 5. aastat Kiviõlis firmas xxx (xxx) ametlikult. Varasemalt töötanud ka xxx autoremonditöökojas- rehvi- ja õlivahetus. Hetkel töötab väljaspool vanglat xxx OÜ-s. Vabanemisel on isikul võimualus asuda tööle xxx mööbli kokku panija ametikohale. Varasemalt korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud, mis enda sõnul toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel, 11.09.2017 seisuga, tasumata võlanõudeid 6617,64 euro ulatuses. Vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Alates 25.05.2017 on paigutatud avavanglaosakonda. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ühel korral on käinud lühiajalisel väljasõidul. Lähedastest on tal elukaaslane, tädi, täditütar, 2 last. Suhted lähedastega on head ning probleeme kinnipeetava sõnul ei olnud, suheldakse telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, millele viitab ka asjaolu, et varasemalt varguseid toime pannud grupis. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav pani kuriteo toime alkoholijoobes. Ka eelneva vägivaldse kuriteo toime pannud alkoholijoobes (kehaline väärkohtlemine). On tunnistanud, et alkoholi tarvitamine on viinud kuritegevusele ning tajub, et edaspidiselt peab enda elu muutma. Isiku sõnul on kõige olulisem on edaspidi hoiduda alkoholi tarvitavatest tuttavatest. On tarvitanud narkootikume 10 aastat tagasi, sõltuvus puudub. Senised kriminaalkaristused tulenevad sellest, et isik on teisi vihahoos rünnanud. Kuriteoks oli füüsiline vägivald alkoholi kuritarvitades, ei suuda kontrollida enda emotsioone joobeseisundis. Puudulik on probleemide lahendamise oskus, mida näitab korduv karistatus nii varavastastes kuritegudes kui vägivallakuritegudes. Omab tulevikuks realistlike eesmärke. Kinnipeetav on kriminaalkorras 10 korda karistatud, millest 8 on arhiveeritud, vangistuses viibib viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksl on 58% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vangla toetab A.L-i ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama elukaaslase ja nende lapse juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxx. Varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Pani katseajal toime uue kuriteo. Alkoholijoobes on vägivaldne. A.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 2(4)
Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud A.L-i ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et A.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib viiendat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemise juhuslik, varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. A.L tunnistati süüdi raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selega põhjustatud oht elule ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude laad on muununudd raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Distsiplinaakaristused puuduvad. Vangistuses on olnud tööga hõivatud, õppinud riigikeelt, kuigi eksamit pole sooritanud, läbinud sotsiaalprogrammi ning viibib avavanglaosakonnas. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, kus ta elavad tema elukaaslane ja tütar. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Isikul on toetav lähivõrgustik. Samuti peab kohus positiivseteks asjaoludeks, et isik on läbinud sotisaalprogrammi, õppinud riigikeelt, töötanud vanglas ning alates 14.07.2017 väljaspool vanglat, alates 25.05.2017 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Kohus leiab, et kuna isik on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, samuti talle asendati vangistus üldkasuliku tööga, kohaldati rahaline karistus ja reaalne vangistus, kuid ei ole isik suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohtul puudub veendumus, et olles tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, ei hakka isik edaspidi tarvitama alkoholi ning ei pane toime uut vägivallakuritegu. Samuti arvestab kohus siinkohal ka asjaolu, et A.L on tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhteb ja mis on samuti väga suureks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb ära märkida, et A.L kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Sellest tulenevalt on kohtul alust järeldada, et kuna isikul on säilinud kontaktid kriminaalkorras karistatud isikutega võib tal vabaduses tekkida taas suur ahvatlus hakata koos tarvitama alkoholi ning tekib konfliktsituatsiooni, mille raames võib isik kasutada vägivalda.
3(4)
Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.L vabastamata temale Viru Maakohtu 17.11.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.