Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

KriminaalasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 10.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 1-15-8356/268
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 10.10.2017
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 50 446

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-15-8356/228Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.06.2017 1-15-8356/377Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-8356

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2017, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-8356 (14240101820)

Kohtukoosseis

Merit Bobrõšev, Ülle Kuusik ja Harry Paasmäe

Kohtuistungi sekretär

Jelena Muttonen, Marjet Metskaev

Tõlk

Irina Ogurova, Svetlana Hamaza, Olga Nõmmemees, Irina Galnykina, Valentina Michelson-Ipbüker

Kriminaalasi

Maksim Golubevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Anton Golovanovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Eduard Tok süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 418 lg 1 järgi; Y K süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit

Süüdistatav

Maksim Golubev ik 38901243735; viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipidamiseelne elukoht: XXX, määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: - 07.07.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 11 kuu ja 28 päevase tingimisi vangistusega, katseajaga 3 aastat; kahtlustatavana kinni peetud 20.04.2015, alates 22.04.2015 kohaldatud tõkendina vahistamist. Ljudmila Tšeussova

Kaitsja Süüdistatav

Anton Golovanov ik 38910212226; viibimiskoht: Viru Vangla; kinnipidamiseelne elukoht: XXX, määratlemata kodakondsus; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: - 08.11.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 alusel KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 ja § 73 lg-te 1,2 ja alusel kuulus koheselt ära kandmisele 1 aasta ja 19 päeva pikkune

Sarnased lahendid

Üldohtlikud süüteod

1-15-8356 KarS 831 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse kuriteoga saadud vara, s.o Maksim Golubevi raha summas 70 (seitsekümmend) eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole EE932200221023778606 AS-is Swedbank. KarS § 84 alusel välja mõista Maksim Golubevilt süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 13 730 (kolmteist tuhat seitsesada kolmkümmend) eurot. Kõnealuse nõude kohustub Maksim Golubev hüvitama KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel ositi, kohtuotsuse jõustumisest 2 (kahe) aasta jooksul. Esimesel 23 (kahekümne kolmel) kuul kohustub ta igakuiselt tasuma 572 (viissada seitsekümmend kaks) eurot ja ning viimasel, s.o 24-ndal kuul 574 (viissada seitsekümmend neli) eurot. Asenduskonfiskeerimisnõude kohustub Maksim Golubev täitma Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700066435 ning selgitus „Maksim Golubev, 1-15-8356, vara konfiskeerimise asendamine“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Maksim Golubevilt riigituludesse: - sundraha 1 175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; - kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasu summas 168 eurot ja ekspertiisitasud summas 1 516 eurot (ekspertiisi nr 15E-AN0503 tegemisest tekkinud kulu 1/3 osas ehk 280 eurot; ekspertiisi nr 15E-LÕX0118 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-AN0502 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 210 eurot; ekspertiisi nr 15E-LÕX0119 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/3 osas ehk 361 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0576 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 313,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE01174 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 85,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE1282 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 171 eurot) ehk menetluskulud kogusummas 1 684 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Maksim Golubev hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 2 859 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700066406 ning selgitus „Maksim Golubev, 1-15-8356, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Anton Golovanov õigeks osas, milles talle on ette heidetavaks narkootilise aine marihuaana ja selle tasulisest edasi andmisest saadud rahaliste vahendite vedamine grupis Maksim Golubeviga 2013 mai kuust kuni 16.04.2014; XXX korterisse narkootilise aine marihuaana vedamine ja seal tarvitamine ning mootorsõidukis XXX registreerimismärgiga XXX narkootilise aine marihuaana hoidmine ja vedamine.

Tunnistada Anton Golovanov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.11.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 11 (üheteistkümne) päeva võrra ning mõista Anton Golovanovile kohtuotsuste kogumi eest ärakantavaks liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud ja 11 (üheteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda Anton Golovanovi karistusaja alguseks 20.04.2015. Anton Golovanovile valitud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata. Mõista Anton Golovanovilt riigituludesse: - sundraha 1 175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; - menetluskuluna ekspertiisitasu kogusummas 1 297,50 eurot (üks tuhat kakssada üheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) (ekspertiisi nr 15E-AN0503 tegemisest tekkinud kulu 1/3 osas ehk 280 eurot, ekspertiisi nr 15E-AN0502 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 210 eurot, ekspertiisi nr 15E-LÕX0119 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/3 osas ehk 361 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0576 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 313,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE01174 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 85,50 eurot). Anton Golovanovi kokkuleppel kaitsja kulud jätta KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel Anton Golovanovi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Anton Golovanov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 2 472,50 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300

1-15-8356 KarS § 64 lg 2 alusel mõista Eduard Tokile liitkaristuseks 4 (nelja) aasta pikkune vangistus ja rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (kohaldamisele kuulub miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 2 000 (kaks tuhat) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.04.2015 kuni 21.06.2016 ehk 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 2 (kaks) päeva ja lugeda ärakandmata karistuseks 2 (kahe) aasta 10 (kümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus ja rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (kohaldamisele kuulub miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o summas 2 000 (kaks tuhat) eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata karistust, s.o 2 (kahe) aasta 10 (kümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust ning rahalist karistust 200 (kakssada) päevamäära, s.o summas 2 000 (kaks tuhat ükssada) eurot, ei pöörata täitmisele tingimusel, et Eduard Tok ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Eduard Tokile määratud 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.10.2017. Eduard Tokile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eduard Tokilt riigituludesse: - sundrahast 1/2 ehk 587,50 eurot (viissada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti); - kohtueelsel menetlusel tekkinud määratud kaitsja tasust s.o 270 eurost 1/2 ehk 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ning ekspertiisitasudest kogusummas 1 963,50 eurot 1/2 ehk 981,75 eurot (üheksasada kaheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend viis senti) (ekspertiisi nr 15E-AN0503 tegemisest tekkinud kulu 1/3 osas ehk 280; ekspertiisi nr 15E-LÕX0118 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15EGE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/3 osas ehk 361 eurot; ekspertiisi nr 15EGE1282 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 171 eurot; ekspertiisi nr 15EGE0615 tegemisest tekkinud osaline kulu ehk 684 eurot, ekspertiisi nr 15E-TB0063 tegemisest tekkinud kulu 420 eurot) ehk menetluskulud kogusummas 1 116,75 eurot. Eduard Toki kokkuleppel kaitsja kulud jätta KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel Eduard Toki kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Eduard Tok hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1 704,25 eurot osade kaupa, kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulu nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700066422 ning selgitus „Eduard Tok, 1-15-8356, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta KrMS § 183 lg 1 ja § 180 lg 3 alusel riigi kanda:

Asitõendid: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas, konfiskeerida KarS § 191 alusel ning jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel EKEIle; - püstol kaliibriga 9 mm P.A.K nr 031092 ja padrunisalv, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida KarS § 421 ja KarS § 83 lg 2 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4; - Maksim Golubevi läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud märkmik, mobiiltelefon Nokia ning kaks paari võtmeid, mis on kohtule asitõenditena üle antud, tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Maksim Golubevile; - Y K elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud märkmik, kolm pakki minigrip kilekotte ja üks lahtine minigrip kilekott, mis on kohtule asitõendina üle antud, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - korteri XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ning ekspertiisist tagastatud pakendid, seest fooliumiga must kilekott, pooleks lõigatud plastpudel, halli teibiga kaetud Maxima kilekott, kööginoa tera, svamm, maniküürkäärid, pudelikork ja digitaalkaalud, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - mootorsõiduki KIA läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning ekspertiisist tagastatud plastpurk kirjaga Mentos, XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning ekspertiisist tagastatud ajalehepaber, pooleks lõigatud plastpudel ning heleda värvusega riidetükk, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - korteri XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ning ekspertiisist tagastatud kosmeetikakott, kaks minigrip kilekotti, metallist karp, võtmehoidja ja kaks klaasist vesipiipu, mis on kohtule asitõenditena üle antud, milliste esemete valdaja/omanik ei ole teada, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - Y K elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ning ekspertiisist tagastatud klaaspurk, metallkarp, portsigar, plastkarp, kasutatud kindad, minigrip kilekotid, mis on kohtule asitõenditena üle antud, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - ülejäänud, isikute läbiläbivaatuste ja korterite läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud esemed (SIM-kaardid, SIMkaardi alused, võtmed, arvutiprotsessor), mis asuvad prokuratuuri/uurimisasutuses valduses, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel vastavalt omandiõiguse ja/või valduse kuuluvusele Anton Golovanovile, Maksim Golubevile või Eduard Tokile.

1-15-8356 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse või määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11. oktoobrist 2017. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse või osalise otsuse menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 01. novembril 2017. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada kohtuotsusest eraldi, määruskaebemenetluses. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse menetluskulude vaidlustamiseks võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast, Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Süüdistus Muudetud süüdistuse järgi süüdistatakse Maksim Golubevi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult, rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, omandas alates 2012 kevadest kuni 20.04.2015 korduvalt täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavas koguses narkootilist ainet marihuaanat. Sellest osa tõi ja hoidis ta ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 20.04.2015 erinevate partiide kaupa korduvalt ühiselt ja kooskõlastatult Eduard Tokiga XXX asuvas Eduard Toki elukohaks olevas korteris ning osa hoidis ajavahemikul 2015 aprilli algusest kuni 20.04.2015 ühiselt ja kooskõlastatult Anton Golovanoviga XXX aadressil XXX asuvas ning Anton Golovanovi ja Maksim Golubevi ühises kasutuses kasutuses olevas korteris. Osa omandatud narkootilisest ainest marihuaanast Maksim Golubev hoidis, pakendas ja müüs erinevatele isikutele erinevates kohtades XXX, sealhulgas XXX asuvas Eduard Toki elukohas Eduard Toki teadmisel ning osa vedas vastavalt Anton Golovanoviga sõlmitud kokkuleppele Anton Golovanovi kasutuses olevate sõidukitega narkootilise aine ostjatele. Selle eest, et Eduard Tok ja Anton Golovanov lubasid Maksim Golubevil kasutada narkootiliste ainete käitlemiseks nende kasutuses olnud kortereid, andis Maksim Golubev neile korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat. Osa omandatud narkootilisest ainest müüs Maksim Golubev XXX erinevates kohtades edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele järgnevalt: - Maksim Golubev müüs XXX XXX 2013 suvel kahel korral 5 grammi kaupa marihuaanat hinnaga 20 eurot gramm, saades narkootilise aine müügist XXX kokku 200 eurot. - Maksim Golubev müüs Y K Narvas ajavahemikul 2013 maist kuni 16.04.2015 vähemalt 15 korda 30 grammi kaupa ja vähemalt 16 korda 20 grammi kaupa marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, hinnaga 14 eurot üks gramm, saades narkootilise aine müügist Y K kokku 10 780 eurot. Osa Maksim Golubevi poolt Y K müüdud narkootilisest ainest, s.o 17,56 g marihuaanat, hoidis Y K enda kasutuses olevas keldris XXX aadressil XXX, kust see 23.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Osa Maksim Golubevilt omandatud narkootilisest ainest, s.o minigrip kilekotti pakendatud 0,95 g marihuaanat kandis Y K endaga kaasas, kuni see temalt 23.04.2015 Narvas teostatud isiku läbivaatusel leiti ja ära võeti. Anton Golovanov, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Golubeviga, vedas Maksim Golubevi ja Maksim Golubevil kaasas olnud marihuaanat vähemalt 20-30 g kaupa ajavahemikul 2013 maist kuni 16.04.2015 Narvas korduvalt narkootilise aine üleandmiseks Y K ning Y K narkootiliste ainete müügist

1-15-8356 saadud raha kättesaamiseks Y K kokkusaamisele Narvas erinevatesse kohtadesse, sealhulgas Y K elukohta XXX, samuti XXX asuvasse Maksim Golubevi ja Eduard Toki kasutuses olevasse korterisse enda kasutuses olnud sõidukitega, sealhulgas sõidukitega XXX reg-nr XXX ja XXX reg nr-ga XXX, kusjuures Anton Golovanov oli Maksim Golubevi autoga sõidutades teadlik, et Maksim Golubev viib Y K Anton Golovanovi poolt juhitud ning tema kasutuses olnud autos suures koguses narkootilist ainet marihuaanat ning Maksim Golubev sõidab Y K kohtumisele narkootiliste ainete müügist saadud raha kättesaamiseks. - Maksim Golubev müüs XXX aadressil XXX asuvas korteris 2014 detsembris 35 g marihuaanat ning ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 09.03.2015 vähemalt 4 korda 50 g kaupa marihuaanat hinnaga 12 eurot üks gramm, saades narkootilise aine müügist XXX kokku 2 820 eurot. Samuti andis Maksim Golubev ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 19.04.2015 Narvas XXX Narvas korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat. Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotte, milles oli kokku 887,9 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 16-17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Eduard Tok vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Eduard Toki elukohas kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotti, milles oli 86,3 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Anton Golovanov vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ajavahemikul 2015 aprilli algusest kuni 20.04.2015 ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Anton Golovanovi ja Maksim Golubevi ühises kasutuses olevas korteris kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, isikute grupis, pani Maksim Golubev toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Anton Golovanovi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki

Maksim Golubev andis Anton Golovanovile korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat selle eest, et Anton Golovanov vedas Maksim Golubevi ja Maksim Golubevil kaasas olnud narkootilist ainet enda kasutuses olnud sõidukitega kohtumistele Y K . Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotti, milles oli 86,3 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Anton Golovanov vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Anton Golovanovi ja Maksim Golubevi ühises kasutuses olevas korteris kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Selle eest, et Anton Golovanov lubas Maksim Golubevil kasutada narkootiliste ainete käitlemiseks XXX asuvat korterit, andis Maksim Golubev temale korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat. Osa Maksim Golubevilt saadud marihuaanast tarvitas Anton Golovanov XXX asuvas korteris, osa s.o 0,26 g marihuaana ja tubaka segu hoidis Anton Golovanov enda kasutuses olevas korteris XXX ajalehe tüki peal, kust see 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti, osa viis Anton Golovanov enda kasutuses olevasse korterisseXXX, kus ta saadud marihuaana peenestas ning seda tarvitas. Anton Golovanovi kasutuses olevas korteris XXX teostatud läbiotsimisel 28.04.2015 leiti ja võeti ära muuhulgas kosmeetikakott, milles oli 0,04 g marihuaana ja tubaka segu, samuti THC jälgedega 2 minigrip kilekotti, metallist karp, võtmehoidja ja 2 vesipiipu. Osa Maksim Golubevilt saadud marihuaanast hoidis ja vedas Anton Golovanov enda kasutuses olnud sõidukis XXX reg-nr XXX kuni 20.04.2015 selles sõidukis Narvas teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära muuhulgas THC jälgedega plastpurk kirjaga Mentos, milles omakorda oli kilekott THC jälgedega. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo ning isikute grupis, pani Anton Golovanov toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eduard Tokki süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, vastavalt Maksim Golubeviga sõlmitud kokkuleppele hoidis ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 20.04.2015 ühiselt ja kooskõlastatult Maksim Golubeviga korduvalt enda elukohaks olevas korteris XXX suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavas koguses, narkootilist ainet marihuaanat, mille Maksim Golubev oli omandanud täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ning toonud ajavahemikul 2014 detsembrist kuni 20.04.2015 erinevate partiide kaupa korduvalt Eduard Toki korterisse. Osa omandatud narkootilisest ainest marihuaanast Maksim Golubev pakendas ja müüs erinevatele isikutele XXX asuvas Eduard Toki elukohas Eduard Toki teadmisel. Osa Maksim Golubevi poolt omandatud narkootilisest ainest, s.o kilekotte, milles oli kokku 887,9 g narkootilist ainet marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 16-17%, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidsid Maksim Golubev ja Eduard Tok vastavalt omavahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele ühiselt ja kooskõlastatult XXX asuvas Eduard Toki elukohas kuni see sealt 20.04.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Selle eest, et Eduard Tok lubas Maksim Golubevil kasutada narkootiliste ainete käitlemiseks enda kasutuses olnud korterit XXX, andis Maksim Golubev temale korduvalt tasuta tarvitamiseks marihuaanat.

4.3.Põhjendamatuks tuleb lugeda kaitsepoole väide, et süüdistuse muutmise järgselt pole kohus võimaldanud süüdistatavatel ja nende kaitsjatel oma seisukohtade avaldamist. Antud kriminaalasja vaatas kohus läbi üldmenetluse regulatsiooni kohaselt, millele rakendub KrMS §-s 14 sätestatu. St, et kohtumenetluses täidavad süüdistuse ja kaitsefunktsiooni ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Nn võistlevuse põhimõttega kaasneb seegi, et kohus ei saa kohtumenetluse pooltele ette kirjutada või öelda, milliseid tõendeid neil tuleb esitada või kas nad soovivad oma seisukohti millegagi täiendada. Võistlevuse põhimõtte kohaselt otsustavad kohtumenetluse pooled iseseisvalt ehk kohtust sõltumatult, kas nad taotlevad täiendavate kohtulike menetlustoimingute tegemist või mitte. Kui kaitsepool leiab, et süüdistuse muutmise järgselt pole neil soovi oma seisukohti täiendada ega taotle ka täiendavate toimingute tegemist (nt süüdistatavate täiendavat küsitlemist), siis on kohus sellega seotud. Tooduga haakuvalt on alust osutada 14.06.2017 kohtuistungi protokollile (kd V, tl 181 pö), kui kohus selgitas, et kriminaalasja arutamine jätkub muudetud süüdistuse järgi ning küsis kohtumenetluse pooltelt kas kõik on saanud muudetud süüdistusega tutvuda ning kas sellega seonduvalt on taotlusi. Sellele vastasid nii süüdistatavad kui kaitsjad, et süüdistusega on nad saanud tutvuda ning sellega seonduvaid taotlusi ei ole. Märgitust tuleneb, et ei kaitsjad ega süüdistatavad muudetud süüdistusega seoses taotlusi ei omanud, sh ei pidanud kaitsepool vajalikuks taotleda süüdistatavate täiendavat küsitlemist, ning kohus on kaitsepoole sellesisulise menetlusliku taktikaga tulenevalt KrMS §-st 14 seotud. Seega on etteheide, mille kohaselt ei võimaldanud kohus kohtumenetluse pooltel esitada oma seisukohti muudetud süüdistustega seonduvalt, väär. Samuti oleks kohtu nn omaalgatuslik käitumine olnud vastuolus KrMS §-s 14 nimetatud võistlevuse printsiibiga.

11.13.Mis puudutab fotode ja protokolli p-s 7 toodud leitud ja äravõetud objektide omavahelise kirjelduse kattuvust ehk fotode vastavust protokolli p-s 7 toodud esemete kirjeldusele, siis vastuolu esinemist sisustab kaitsepool sellega, et fotodest nähtuvalt on roheline aine asetsenud mitmete kilepakendite sees, ent protokoll kajastab üksnes ühte kotti. Toodule vastuseks märgib kohus, et seadus, täpsustavalt KrMS § 92 lg 1 p 4 kohustab menetlejat kandma läbiotsimisprotokolli leitud objekti nimetuse ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks. Osutatud sõnastus ei reguleeri, millise täpsusastmega tuleb objekti tunnuseid läbiotsimisprotokollis kirjeldada. Seega saab menetleja talle antud pädevuse alusel otsustada äravõetud objekti nimetuse ja tunnuste kirjeldamise põhjalikkuse üle. Kohus möönab, et leitud ja äravõetud objektide võimalikult täpne kirjeldamine võimaldab hilisemaid vaidlusi minimeerida, tagades seeläbi parema kontrolli äravõetud objekti ja koha seotuse kohta, ent väiksema täpsusastmega objektide kirjeldamine ei anna alust rääkida ebakõladest või muust taolisest. Seejuures tuleb ka arvesse võtta, et üldiselt teadaolevalt teostatakse läbiotsimist piiratud ajaressursi tingimustes, mistõttu ei saa mõistuspäraselt eeldada läbiotsimisprotokolli kantud äravõetud esemete põhjaliku kirjelduse esitamist menetlustoimingu läbiviija poolt. Kõnealust võimalikku puudujääki on seadusandaja kompenseerinud KrMS § 124 lg 2 kaudu, kohustades menetlejat olukorras, kus asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tegema asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatluse. Kõnealust toimimise viisi on rakendatud ka antud kriminaalasja raames. Juba XXX korteri läbiotsimisprotokolli asjassepuutuvuse, lubatavuse ja usaldusväärsuse analüüsil asus kohus seisukohale, et läbiotsimisprotokolli lisaks olevaid fotosid pole võimalik käsitleda iseseisvate tõenditena KrMS § 63 lg 1 tähenduses ning fotod evivad läbiotsimisprotokolli lisana täiendavat illustreerivat tähendust. Seega läbiotsimisprotokolli p-s 7 kirjeldatud polüeteenkotti rohelisega ainega ühes sellest tehtud fotodega võimaldavad kahtlusteta tuvastada läbiotsimise käigus äravõetud rohelise ainega kangasse mähitud polüeteenkoti paiknemist korteris ja selle pakendamise viisi. Olgu korratud, A. Golovanov, läbiotsimise juures viibinud isikuna, on kõnealuse protokolliga tutvunud, on selle märkusteta allkirjastanud, on kohtus ühetaoliselt menetlustoimingut läbi viinud ja kohtus tunnistajana üle kuulatud XXX kinnitanud, et läbiotsimise käik vastab protokollis kajastatule, mistõttu saab sellestki teha järelduse, et just XXX korterist, panipaiga vasakust kaugemast nurgast leiti kanga sisse mähitult rohelise ainega kott, mis on süüdistatavatele karistusõiguslikku etteheidet silmas pidades käesolevas menetluses keskse tähendusega. Kaitseteesina on välja toodud, et fotodelt ei ole sedastatav äravõetud esemeks olnud plastpudeli asukoht. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, pole seadusandaja fotode tegemist sätestanud obligatoorsena ning fotode tegemine/tegemata jätmine või osaline tegemine on menetleja kaalutlusotsustus. Seega tuleb argumendid fotode tegemata jätmise kohta lugeda õiguslikult mitterelevantseteks ning kohus ei pea vajalikuks nende argumentide täiendavat käsitlemist.

14.6.Analüüsides ekspertiisiakti nr 15E-GE0576, nähtub ekspertiisimääruse alusel edastatud objektide loetelust, et ekspertiisi läbiviimiseks edastati eelnevas alapunktis analüüsitud asitõendite vaatlusprotokolli p-s 4 nimetatud neli esimest vaadeldud objekti. Ekspertiisiaktis on kõikide edastatud esemete puhul tehtud märge selle kohta, et kõikide edastatud pakendite puhul on turvakleebis avatud. Täiendavalt on pakendi nr 1 osas märgitud, et pakendis olnud plastpudel koosneb kahest osast ja selles on tume aine. Viidatud aspektidest on kaitsepool teinud järelduse, et menetleja on ekspertiisi edastanud esemed, mida menetluse käigus ära võetud pole. Kohus sellise järeldusega ei nõustu ja asub seisukohale, et ekspertiisiks edastatud asitõendite puutumatus on olnud tagatud ning ekspertiisiks on edastatud just need objektid, mida XXX läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Õige ja korrektne on kaitsepoole ja ekspertiisimääruse märge selle kohta, et ekspertiisiks edastatud turvakleebised olid avatud. Kriminaalmenetlusega kokkupuutuvate isikute puhul saab üldiselt teadaolevaks lugeda teadmise, et turvakleebise avamise korral ei ole võimalik turvakleebiseid uuesti kinnitada. Seda kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja XXX. XXX läbiotsimisprotokollist nähtuvalt võeti läbiotsimise käigus m.h. ära: 1) vannitoast plastpudel, mis pakendati paberkotti numbriga 0114656; 2) panipaiga kaugemast nurgast polüeteenkott rohelise ainega, mis oli pakendatud kangatükki ja mis pakendati omakorda kotti numbriga 0114657 – kõnealust objekti on ka fotografeeritud ja 3) mikrolaine ahju pealt ajalehetükk, milles on roheline aine, mis pakendati kotti numbriga 0114659. Eelnevalt märkis kohus, et vaatlusprotokolli kohaselt viidatud esemeid ka vaadeldi. Nii nähtub, et enne konkreetsete esemete vaatlust fotografeeris menetleja turvakleebisega suletud pakendit, peale seda avas pakendi ning fotografeeris ja vaatles konkreetset eset. Sellest tuleneb, et menetleja ei saanudki suletud

1-15-8356 turvakleebistega pakendeid ekspertiisiasutusele edastada, mistõttu on ekspertiisiaktis toodud väide pakenditel olnud turvakleebise avatuse kohta korrektne. Järgnevalt märgib kohus, et kõnealused ekspertiisist tagastatud asitõendid on kohus riikliku süüdistaja taotlusel ka vastu võtnud ning kõnealuseid esemeid on kohtus uuritud/vaadeldud. Nii nähtub paberkotile kleebitud Ida prefektuuri andmelehelt, et kriminaalasja nr 14240101820 raames pakendis nr 1 XXX 20.04.2015 teostatud läbiotsimise raames on ära võetud plastpudel. Paberkotilt nähtub ka turvakleebise number 0114656, mis on kattuv läbiotsimise käigus pakendile antud numbriga ja mis on identne ka numbriga, mida on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis foto nr 1 all. Avades pakendi sisu, on sealt leitav asitõendi vaatlusprotokolli fotol nr 2 kujutatud pudel. Seejuures märgib kohus, et asitõendi vaatlemisel ei ole esmapilgul sedastatav, et tegemist on plastpudeliga, mis koosneb tegelikkuses kahest osas, nagu on kirjeldatud ekspertiisimääruses objektidena üle antud esemete kirjelduses. Analoogne olukord kajastub ka teiste ekspertiisist tagastatud ja kohtu käsutuses olevate asitõendite kohta. Seega leiab kohus, et kaitsetees, mille kohaselt ei vasta plastpudeli kirjeldus ekspertiisi edastatud plastpudeli kirjeldusele ning avatud on ka pakendite turvakleebised, mis seab kahtluse alla nii ekspertiisiks edastatud objektide asjassepuutuvuse kui ka kõnealuste objektide alusel tehtud ekspertiisiakti lubatavuse, ei tõstata nende esemetega tutvumise järgselt ja nende esemete kõrvutamisel äravõetud ning fotodelt nähtuvaga vähimadki kahtlusi selles, et ekspertiisiks edastatud objektid on menetlusse kaasatud nö menetluse väliselt. Samuti tuleb välja tuua, et kaitsepool pole kohtu ette toonud argumente, et asitõendite puutumatust silmas pidades esineks tõsiseltvõetavaid minetusi järelevalve tagamise osas. Seega leiab kohus, et analüüsitav ekspertiisiakt on osaliselt lubatav ja usaldusväärne tõend.

16.5.2.Kaitsepool on korrektselt välja toonud, et XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ainet on menetleja kaalunud, tuvastades selle massiks 100,264 gr. Siinkohal on aga alust nõustuda riikliku süüdistajaga, et menetleja poolt läbiotsimise järgselt tuvastatud aine mass on kindlaks tehtud ainet erinevate kilekottidega kaaludes. Seega ainuüksi sellest johtuvalt puudub alus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et leitud ja äravõetud aine oli massiga 100,264 gr. Teiseks tuleb välja tuua, et ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud (MõõteS § 5 lg 2 p 3). MõõteS § 5 lg 1 esimese lause kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Võttes arvesse, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et menetleja oleks tuvastanud aine massi – 100,264 gr – MõõteS § 5 lg 1 nõudeid järgivalt, siis ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi leitud ja äravõetud aine massi kohta. Küll on aine mass kindlaks määratud ekspertiisi raames. Nii nähtub aktist nr 15E-AN0502, et aine massi mõõtmiseks kasutati EKEI kinnitatud ning Eesti Akredideerimiskeskuse poolt akrediteeritud (akrediteerimistunnistus 127) metoodikat (MR-MM01). Sellise toimingu kaudu vastab massi kindlaksmääramine MõõteS § 5 lg-s 1 nimetatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse nõudele, kuna MõõteS § 5 lg 4 kohaselt hinnatakse akrediteerimisel akrediteerimisasutuse mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid. Eelkäsitletu pinnalt asub kohus seisukohale, et XXX leitud ja äravõetud rohelised taimeosade massi erinevuseks eksisteerivad objektiivsed põhjused, mistõttu

18.3.Tõstatatule vastuseks märgib kohus, et kaitsepoole taotlus lugeda vaatlusalune ekspertiisiakt lubamatuks tõendiks jääb tagajärjetuks. Kohtu hinnangul pole võimalik nõustuda kaitsepoole väitega, et ekspertiisiobjektide n-ö päritolu ei ole võimalik tuvastada. Ekspertiisiaktist nähtuvalt esitati ekspertiisiks järgmised objektid: kosmeetikakott, mille põhjas on rohelise ja pruuni taimepuru segu (1) ning kaks minigrip kilekotti (2) rohekate ainejälgedega – kõnealune pakend kannab numbrit 014-0114673; silindriline vutlar (3) rohekate taimeosadega – pakendile on kantud number 014-0114681; metallist purustaja (4) rohekate taimeosadega – pakendile on kantud number 014-0114682 ning väiksem ja suurem vesipiip (5 ja 6) pruunide ainejälgedega (esemed on pakendatud turvakotti numeratsiooniga 220411). Seejuures nähtub XXX läbiotsimise tulemina koostatud läbiotsimisprotokollist, et kõnealused ja eelviidatud numeratsiooni kandvad esemed/objektid pärinevad XXX asuvast korterist. Järgnevalt osutab kohus, et ekspertiisiakti lõpposast nähtuvalt on (tõendite kaust I, tl 118) ekspertiisiobjektideks olnud esemed ja pakendid tagastatud menetlejale ühes ekspertiisiaktiga ühes pakis ning riiklik süüdistaja taotles kohtult kõnealuste esemete asiõtenditena vastuvõtmist. Kohus rahuldas riikliku süüdistaja taotluse kõnealuste asitõendite vastuvõtmiseks ning kõnealuseid esemeid uuriti kohtuistungil. Kõnealuste asitõenditega tutvumise järgselt tuleb esmalt märkida, et ekspertiisi objektiks olnud esemed on kandnud turvakleebiseid. Kuna ekspertiisiaktis puudub viide turvakleebiste rikkumise kohta, siis esineb alus järelduseks, et ekspertiisiasutus teostas ekspertiisi just nende objektide suhtes, mis läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti ning rikkumata turvakleebistega ekspertiisi saadeti. Samuti tuleb märkida, et asitõenditega tutvudes on sedastatavad kõnealustel esemetel identsed numbrid, mis on kantud nii läbiotsimisprotokolli kui ka ekspertiisiakti. Kohtu veendumuse kohaselt annab see täiendavat kaalu sellele, et ekspertiisiks esitatud esemed seonduvad XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemetega ning puuduvad mõislikud ja loogilised selgitused teistsugusele seisukohale asumiseks.

1-15-8356 Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et kaitsepoole viited/väited Y. K võimalikule mõjutamisele on põhjendamatud ning viide sellele, et Y. K soovis oma ütlusi kohtuliku arutamise käigus muuta, oletuslik. Nii tuleb märkida, et Y. K surm on leidnud aset enne kohtulikku arutamist, kohtuliku arutamise käigus teda küsitleda ei olnud võimalik, mistõttu kõik argumendid ja väited sellest, mida isik soovis kohtuliku arutamise käigus avaldada ja kas ta seda ka teinud oleks, ei oma vähimatki kaalu, sest need oletused/arvamused/hinnangud on kontrollimatud. Kohus ei raja aga veendumust tõendi usaldusväärsuse osas kellegi subjektiivsele hinnangule/arusaamale/oletusele. Mis puudutab väidet selle kohta, et Y. K andis nii ennast kui kaassüüdistatavaid süüstavaid ütlusi menetleja mõjutuse tõttu, siis selles osas selgitab kohus, et konkreetse menetlustoimingu tegemisele eelneb isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamine, mis kätkeb endas muuhulgas erinevate käitumisalternatiivide tutvustamist. Analüüsides Y. K ülekuulamisprotokolle, siis tuleb nentida, et neis dokumentides kajastuvad korrektsed viited õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta – seda tõendavad ka Y. K allkirjad õiguste ja kohustuste tutvustamise juures. Seega oli Y. K teadlik õiguste ja kohustuste sisust ning vaba otsustama ütluste andmise või sellest keeldumise üle, samuti selle üle, kas ütluste andmise korral soovib ta ütlusi anda kaitsja osavõtul. Seonduvalt mõjutamise väitega tuleb märkida, et mil viisil toimus või võis toimuda Y. K väidetava vastanduva tahte allutamine/murdmine politseiametnike poolt, seda kaitsepool ei ava, vaid jääb üldsõnaliseks. Lisaks sellele on kaitsepoole väited süüdistavate mõjutamise kohta tekkinud alles kohtumenetluses ning kohtu küsimusele, kas kaitsepool on hilisemalt pöördunud uurimisasutuse või prokuratuuri poole vastavate väidete kontrollimiseks, on vastatud eitavalt. Kui ka siia lisada asjaolu, et protokolli koostamise järgselt on menetlustoimingule allutatud isikul võimalik koheselt teha märkusi tõendite kogumise protsessi kohta, protokollides Y. K aga märkmeid tema mõjutamise kohta teinud ei ole, siis leiab kohus kõiki eelnevalt välja toodud asjaolusid kogumis hinnates, et puuduvad sellised asjaolud, mis annab aluse kahelda KrMS § 291 lg 3 p 1 kohase ütluse andmise üldises usaldusväärsuses. St, et kohtu hinnangul on vaadeldaval juhul täidetud Y. K ütluste lubatavuse esimene eeldus.

48.Arvestades süüdistatavatele etteheidetava karistusõigusliku etteheite sisu, on põhjust viidata sellelegi, et antud kriminaalasja raames teostati läbiotsimine ka XXX asuvas korteris ja selle juurde kuuluvas keldris. Läbiotsimise juures viibinud Y. K tehti menetleja poolt ettepanek väljastada vabatahtlikult läbiotsimismääruses nimetatud objektid, s.t narkootilised või psühhotroopsed ained, nende pakendamiseks kasutatavad esemed, kuriteo toimepanemisega saadud vara ja muud esemed ning asitõendid, mis viitavad kuriteo toimepanemise Y. K poolt (v.t läbiotsimismäärused 22 ja 23 aprillist 2015, tõendite kaust II, tl 108-114). Läbiotsimisprotokolli (tõendite kaust I, tl 124-140) p-st 5 nähtuvalt andis Y. K vabatahtlikult välja tema korteri juurde kuuluvas keldris asunud purgi marihuaanaga, mis pakendati paberkotti markeeringuga 0140114665. Täiendavalt leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära papist karbis asunud 3 pakendit tühjade minigrip-kilekottidega, üks minigrip-kilekott taimse päritolu aine jääkidega, üks minigrip-kilekott, mille sees on minigrip-kilekott taimse päritolu aine jääkidega. Kõik need esemed pakendati paberkotti markeeringuga 014-0114666. Samuti leiti ja võeti korteri magamistoas seisva kirjutuslaua riiulilt ära plastkarp kanepi seemnetega, mis pakendati kotti markeerinuga 0140114667; öökapi sahtlist leiti ja võeti ära minigrip-kilekott taimse päritolu ainega, mis pakendati kotti markeeringuga 014-0114668, üks minigrip-kilekott aine jääkidega, mis pakendati kotti markeeringuga 014-0114669; portsigar aine jääkidega, mis pakendati kotti markeeringuga 0140114670, märkmik, metallist karp (grinder) aine jääkidega, mis pakendati kotti markeeringuga 014-0114671 ning ühekordsed kindad, mis pakendati kotti markeeringuga 014-0114672. Y. K läbivaatuse käigus (tõendite kaust I, tl 121-123) võeti läbiviidava menetluse seisukohalt täiendavate oluliste esemetena ära jope sisetaskust mini-grip kilekott taimse päritoluga rohelise ainega. Kõnealuseid esemeid on menetleja 28.04.2015 vaatlusprotokolli kohaselt vaadelnud ja kirjeldanud neid vaatlusprotokollis (tõendite kaust I, tl 141-146).

1-15-8356 paberpakendisse nr 4; objekti nr 5 all on minigrip-kilekott ainega, mis on pakendatud paberpakendisse nr 5; objekti nr 6 all on üks minigrip-kilekott rohelist värvi aine jälgedega, mis on pakendatud paberpakendisse nr 6; objekti nr 7 all on portsigar rohelist värvi aine jälgedega, mis on pakendatud paberpakendisse nr 7; objekti nr 8 all on metallkarp rohelist värvi aine jälgedega, mis on pakendatud paberpakendisse nr 8 ning objekti nr 9 all on kaks kasutatud ühekordset kinnast, mis on pakendatud paberpakendisse nr 9 (tõendite kaust I, tl 147-154). Vaatlusaluse ekspertiisiakti lõpposast nähtuvalt on ekspertiisobjektid edastatud narkootilise aine ekspertiisi. Ekspertiisiaktis nr 15E-AN0500 nähtuvalt on juba eelnevalt kohtu poolt loetletud ekspertiisiobjektid edastatud narkootilise aine läbiviimiseks DNA-osakonnast. Kahe ekspertiisiakti objektide võrdlusest järeldub, et ekspertiisiobjektid on täielikus kattuvuses ning viimati nimetatud ekspertiisiakti lõpposa kohaselt on ekspertiisiobjektidest taimeosad ja taimevarretükid ning seemned jäetud EKEI keemiaosakonda, minigrip-kilekotid, portsigar, taimepurustaja, kummikindad ja kõik pakendid on aga tagastatud ühes ekspertiisiaktiga ühes pakis menetlejale. Seejuures tuleb märkida, et ekspertiisiasutusest tagastatud ekspertiisiobjektid on riiklik süüdistaja esitatud kohtuliku uurimise käigus asitõenditena kohtule, mistõttu on kohtul olnud võimalik kontrollida Y. K elukoha ja selle juurde kuuluva keldri läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemete vastavust nii esemete visuaalsel võrdlusel (s.o fototabelitelt nähtuv vs kohtu käsutuses olevad esemed) kui ka nende turvamarkeeringute kaudu. Nimetatud võrdlus annab aluse kahtlusteta järelduseks, et ekspertiisiobjektid, mis on hilisemas menetluses kohtule asitõenditena esitatud on seostatavad üheselt ja kahtlusteta Y. K elukoha ja keldri läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemetega ning esemetega, mis võeti ära tema läbivaatuse käigus.

1-15-8356 esemeid. Kohus tõi välja sellegi, et kohtueelsel menetlusel on Y. K tunnistanud pikema ajaperioodi vältel narkootiliste ainete käitlemist. Y. K ütlusi, lisaks läbiotsimise ja läbivaatluse käigus leitud ja äravõetud esemetele, kinnitab ka ekspertiisiaktis nr 15E-GE0573 kajastatud ekspertarvamus, millest nähtuvalt kinnitab ka DNAekspertiis Y. K vahetut puutumust läbiotsimise ja läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud ainete ja esemetega (tõendite kaust I, tl 147-154). Nii nähtub, et ekspertiisiks esitatud pakendis 3 asunud minigrip-kilekotilt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Y. K, mitte aga M. Golubevi, A. Golovanvi või E. Toki DNAprofiilidega. Y. K DNAprofiili esinemissagedus on 2,3·10-20 ehk teiste sõnadega esineb nimetatud DNAprofiil eestlaste populatsioonis ühel inimesel 4,3·1019 inimese kohta. Analoogse tõlgenduse on ekspert andnud ka Y. K elukohast läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud kinnastelt võetud DNAproovidele. Pakendis nr 2 asunud taimse aine jääkidega kilekotilt nr 1, samuti samas pakendis asunud minigripkilekotilt 3, pakendis 5 asetsenud taimeosadega minigripkilekotilt ja pakendis 8 asetsenud metallkarbilt võetud proovidest saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ekspert on märkinud, et saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Y. K pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides; M. Golubevi, A. Golovanovi ja E. Toki DNAprofiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Ekspertarvamuses kajastatud järelduste mõistmiseks on ekspertiisiaktile lisatud mõistete sisu selgitused, millest nähtuvalt viitab selgitus DNA täisprofiili saamisele seda, et alleelid on ilmsiks tulnud kõigis uuritud lookustes ehk et igas lookuses on ilmsiks tulnud vähemalt üks alleel. Eksperdi selgitus selle kohta, et DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada, tähendab aga, et segaprofiilis on esindatud suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelides, kuid tulemusi andnud lookustes on puudu üks või kaks (erandjuhul kolm) võrdlusisiku alleeli ning DNAprofiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Seega esineb alus järelduseks, et eelviidatud esemete puhul ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et Y. K puudus vaatlusaluste, ekspertiisiks edastatud esemetega, millede puhul sedastas ekspert THC jälgede olemasolu, igasugune kokkupuude. Samuti ei ole võimalik Y. K kokkupuudet välistada tema elukoha läbiotsimisel leitud minigripkilekotiga, milles olid plastkarbis seemned ja mis oli pakendatud pakendisse nr 4. Nii on ekspert märkinud, et sellelt võetud proovist saadi DNAanalüüsil osaline profiil ning kõik selles DNAprofiilis ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Y. K DNA profiilis, mitte aga M. Golubevi, A. Golovanovi ega E. Toki DNAprofiilides. Y. K elukoha juurde kuuluva keldri läbiotsimisel leitud ja ära võetud klaaspurgilt, mis oli osaliselt täidetud marihuaanaga, võetud kahelt proovilt ning proovidelt minigrip-kilekottidelt, milles olid taimse aine jäägid (pakendist 2 ja 6) avaldusid DNAanalüüsil osalised profiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ekspertarvamuse kohaselt ei saa lookuste alusel kindlalt välistada Y. K pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neis segaproovides. Teiste süüdistatavate DNAprofiilid nendest proovidest saadud DNAekspertiisidega seostatavad ei ole. Nagu kohus juba eelnevalt välja tõi, tähendab selgitus „isiku DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada“ seda, et segaprofiilis on esindatud suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest, kuid tulemusi andnud lookustes on puudu üks või kaks (erandjuhul kolm) võrdlusisiku alleeli ning DNAprofiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Seega esineb alus järelduseks, et eelviidatud esemete puhul ei saa teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et Y. K puudus vaatlusaluste, ekspertiisiks edastatud esemetega, igasugune kokkupuude. Ekspertiisiks edastatud kanepiseemnetega täidetud plastkarbilt ja portsigarilt süüdistatavate DNAprofiilide esinemist ekspert ei tuvastanud. Eelnevast järeldub, et lisaks Y. K kohtueelsel menetlusel ennast süüstavate ütluste andmisele tõendavad tema poolt narkootiliste ainete käitlemist nii tema läbiotsimisel ja läbivaatluse leitud ja äravõetud esemed, s.h tema läbivaatlusel ja elukoha ning selle juurde kuuluva keldri läbiotsimisel leitud ja ära võetud ained (marihuaana), kuid ka ekspertiisiakt, millest nähtub kas tema vahetu

58.Enne XXX ütluste sisulise käsitlemise võimalikkust märgib kohus, et kohtuliku uurimise käigus ilmnesid tema ütlustes mõningased ebakõlad kohtueelsel menetlusel antud ütlustega. Nimelt andis XXX vastuolulisi selgitusi kahe aspekti osas. Ühel juhul puudutas ebakõla ajalist määratlust küsimuses, kas Y. K avaldas talle XXX omandatava marihuaana omandamise asjaolusid 2013 mais või 2014 sügisel; teisel juhul puudutas ebakõla omandatud aine kogust ning sagedust – kas Y. K omandas alati narkootilist ainet XXX ja kas tegemist oli n-ö hulgi omandamisega. Kohtuistungil tõusetunud ebakõlade kohta selgitasXXX, et nägi kohtueelsel menetlusel tunnistaja ülekuulamise protokollis küll vigu, kuid ei pidanud võimalikuks/vajalikuks nende parandamist. Hinnates järgnevalt, kas viidatud selgitust on võimalik vaadelda objektiivse ütluste muutmise alusena, leiab kohus, et vastus tõstatatule on selgelt eitav. Nii tuleb viidata, et KrMS § 152 lg 2 võimaldab protokolliga tutvumisel sellesse avalduste, protokolli parandamise taotluste esitamist ning need avaldused ja taotlused kantakse protokolli. Kohtuistungil tõi küll XXX välja, et ta tegi parandusi, ent mingitel kaalutlustel neid protokolli ei kantud. Kohtu hinnangul tuleb XXX sellesisuline väide lugeda aga kontrollimatuks ja paljasõnaliseks, sest olukorras, kus isik ei nõustu protokollis tooduga, puudub igasugune alus ka protokolli allkirjastamiseks. Kuna vaidlus selle üle, et XXX ei oleks kohteelsel menetlusel tunnistaja ülekuulamise protokolli allkirjastanud, puudub ehk XXX on kohtueesel menetlusel tunnistaja ülekuulamise protokolli allkirjastanud, siis järeldub sellest, et XXX nõustus kõigi protokollis kirjeldatud aspektidega. Toodud seisukohale asumine tähendab omakorda seda, et erineval ajahetkel ütluste andmiseks objektiivsed alused puuduvad ning sel põhjusel puudub kohtul alus XXX ühtede või teiste ütluste eelistamiseks. Tõusetunud olukorras tuleb kohtul otsustada XXX ütluste usaldusväärsuse ja nende tõendina kasutamise võimalikkuse üle. Nagu märgitud, on XXX ütlused vastuolulised kahe aspekti osas, ülejäänud osas ütluste vastuolu kohtumenetluses ei ilmnenud. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-25-15 p 7 korranud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Osutatud Riigikohtu suunistest lähtuvalt loeb kohus XXX ütlused ebausaldusväärseks osas, milles need puudutavad talle Y. K poolt avaldatud XXX marihuaana omandamise aega (s.o kas Y. K avaldas XXX M. Golubevilt marihuaana omandamist 2013 mais või 2014 sügisel) ning osas, mis puudutab Y. K poolt narkootilise aine omandamist alati M. Golubevilt ja kas tegemist oli n-ö hulgi omandamisega. Ülejäänud osas loeb kohus XXX ütlused usaldusväärseks ja tõendina kasutatavaks.

69.Edasiselt osutab kohus asjaolule, et kui võtta aluseks M. Golubevi ütlused selles, et ta omandas 10-14. aprillini 2015 narkootilist ainet 1 kg ning ta tuvastas selles 20 gr puudujäägi, siis ei saa jätta tähelepanuta järgmist. Eelnevalt asus kohus seisukohale, et XXX läbiotsimise käigus leitud narkootiline aine oma kahe erineva THC sisaldusega viitab sellele, et leitud ja ära võetud ained ei pärine samast soetamise ajast/partiist, kuna M. Golubevi ütlustest nähtuvalt polnud marihuaana selle omandamise hetkel erinevalt pakendatud. Seega pidi M. Golubev omandama tema poolt nimetatud ajavahemikul aine kas THC sisaldusega 17% või 16%. Kui võtta aluseks, et M. Golubevi nimetatud ajavahemikul omandas ta marihuaana THC sisaldusega 17%, siis järeldub, et XXX ja XXX korteritest leitud marihuaana (THC sisaldusega 17%, mille M. Golubev oma sõnade kohaselt XXX korterisse viis) kogumass on 848 gr (761,7+86,3). Kuna M. Golubevi ütluste kohaselt tuvastas ta marihuaana omandamise järgselt selles 20 gr puudujäägi, siis arvutuslikult on eelnevast sedastatav järeldus, et M. Golubevi poolt 17%lise THC sisaldusega narkoaine omandamisest perioodil 10-14.04.2015 kuni aine äravõtmiseni 20.04.2015 ehk maksimaalselt 10 päeva jooksul on 17%list marihuaanat käideldud (tarvitatud, võõrandatud) 132 gr ulatuses. Kuna vaatlusaluse menetluse raames on korduvalt teostatud kohtutoksikoloogiaekspertiise ja neis kajastatud ekspertarvamustest nähtuvalt piisab 10le inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 gr marihuaanast, siis järeldub, et n-ö puudujäävast marihuaanast ehk 132 gr piisab narkojoobe tekitamiseks 264le kuni 132le inimesele. Süüdistatavad on kohtumenetluses täielikult välistanud E. Toki ja A. Golovanovi kokkupuute eelviidatud korteristest leitud ja ära võetud marihuaanaga ning M. Golubevi ütluste kohaselt on ta E. Toki korteris marihuaanat suitsetanud paaril korral, XXX korteris aga 3 korda ja seda peale marihuaana sinna toimetamist. Kohus märgib, et olukorras, kus ühe tarvitamise korral on marihuaana koguseks 0,5-1 gr, on kaitsepoole poolt käsitlemata küsimus ca 127 gr (s.t 132 gr puudujääk, millest on maha arvestatud ühe n-ö doosi jaoks vajalik 1 gr, ehk kokku 5 gr) marihuaana nn puudujäägi kohta. Kuna M. Golubev on oma ütlustes selgelt ja üheselt mõistetavalt välistanud selle tarvitamise, siis saab kõnealust n-ö puudujääki, arvestades omandamise ja selle äravõtmisele jäävat lühikest ajavahemikku, seostada üksnes tasuta või tasulise võõrandamisega/edasi andmisega. Kuna ristküsitluse käigus on M. Golubev täielikult välistanud narkootiliste ainete võõrandamise/edasi andmise, siis kohtu poolt eelnevalt kajastatud arvutuskäik seab M. Golubevi ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, kuna tema poolt avaldatu tema selgitusi lihtsalt ei toeta ehk tema ütlustes esinevad ilmsed loogikavead. Siinkohal märgib kohus, et ei pea vajalikuks teostada analoogset analüüsi XXX korterist leitud ja ära võetud 16% THC sisaldusega marihuaana osas, kuna kõnealune arvutuskäik viitab ilmselgele veelgi suuremale n-ö puudujäägile ehk sellele, et nö puuduoleva aine mass olukorras, kus isik ise on välistanud selle isikliku tarvitamise, annab aluse järelduseks, et kõnealust ainet võõrandati/anti edasi.

1-15-8356 Samuti, isegi kui lähtuda teoreetilisest võimalusest, et M. Golubev omandas 1 kg marihuaanat tema poolt viidatud ajavahemikul ning marihuaana oli pakendatud kahte erinevasse pakendisse/pakki, milles oli narkoaine erineva THC protsendiga, mis omakorda asetsesid tema poolt nimetatud seest fooliumiga mustas kilekotis, siis ei saa jätta tähelepanuta, et Y. K ütluste kohaselt omandas ta viimati M. Golubevilt marihuaanat 16.04.2015 (v.t tõendite kaust I, tl 160165) ehk et tema korteri juurde kuuluva keldri läbiotsimisel leitud ja ära võetud marihuaana massiga 17,56 gr, pärines M. Golubevilt. Liites kõik M. Golubeviga seostatavad marihuaana kogused ning võttes arvesse tema avaldatut, et tegelikkuses oli tema poolt omandatud narkootilise aine 1 kilogrammist puudu 20 gr, siis järeldub, et temaga seostatava narkootilise aine mass ületab tema poolt avaldatud omandatud marihuaana kogust (massi). Nii nähtub, et XXX korterist leiti ja võeti ära 761,7 gr ja 126,2 grammi marihuaanat ehk kokku 887,9 gr. Liites sellele täiendavalt XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud marihuaana koguse, s.o 86,3 gr ning Y. K omandusest/valdusest leitud ja ära võetud narkoaine koguse, s.o 17,56 gr, siis annab see tulemiks marihuaana massiga 991,76 gr. Kuna M. Golubev kinnitas istungil, et omandatud 1 kg marihuaana osas tuvastas ta kaalumise järgselt 20 gr puudujäägi ning lisaks tarvitas ta kõnealust marihuaanat ka ise viiel korral, siis osutab tema ütluste ja leitud ja äravõetud narkoaine massi võrdlus sellele, et kriminaalmenetluse käigus leitud ja ära võetud narkoaine kogus on suurem omandatud 1 kilogrammist ehk sellest, mida M. Golubev avaldanud on. Märgitust tuleneb, et M. Golubevi ütlused ei ole täpsed, need ei haaku menetluse käigus kogutud teiste tõenditega, mistõttu ainuüksi M. Golubevi ütluste kõrvutamine menetluse käigus kogutud, kohtule esitatud ja kohtus uuritud kirjalike tõenditega (eelkõige eelnevalt käsitletud ekspertarvamused) tõstatab kahtlusi M. Golubevi ütluste usaldusväärsuses.

87.Eelneva kokkuvõtteks märgib kohus, et kohtumenetluse käigus uuritud tõendite pinnalt pole kinnitamist leidnud kaitsepoole väide, et XXX kohtueelse menetluse käigus antud ütluste andmise asjaoludes esineks mõni kahtlus, millega võiks kaasneda tema ütluste tõendina lubamatus – s.t, et üks tema ütluste avaldamise eeldusete tingimustest ehk KrMS § 291 lg 3 p-s 1 sätestatu on vaatlusalusel juhul täidetud. Kohtu veendumuse kohaselt tuleb jaatada ka teise nõutava tingimuse ehk KrMS § 291 lg 3 p-s 2 sätestatu täidetust. Nimelt nähtub M. Golubevile esitatud süüdistuse tekstist, et M. Golubevile on muuhulgas ette heidetavaks XXX Narvas 2013 aasta suvel kahel korral 5 gr marihuaana müümine kogusummas 200 eurot. Toodust järeldub, et XXX ütlustega taotleb riiklik süüdistaja kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamist. Samuti leiab kohus, et kohtumenetluses oli kaitsepoolel küllaldane võimalus esitada vastuvõtmist taotletavale tõendile vastuväiteid. Nii nähtub vastavast kohtuistungi protokollist (kd IV, tl 163-164 pö), et kaitsepool on KrMS § 291 lg 3 p-s 3 sätestatud õigust ka realiseerinud, esitades vastuväite seoses sellega, et tegemist on deponeerimata ütlustega, mistõttu on välistatud XXX kohtueelsel menetlusel antud ütluste usaldusväärsuse. Kuna riiklik süüdistaja taotles XXX deponeerimata ütluste vastuvõtmist ja seadusandja on kriminaalmenetluse seadustikus näinud ette ka deponeerimata ütluste vastuvõtmise võimalikkuse, siis loeb kohus kaitsepoole viited deponeerimata ütlustele õiguslikult mitterelevantseks, riikliku süüdistaja taotluse konteksti silmas pidades ka mõistmatuks ega pea võimalikuks ega ka vajalikuks kõnealusel kaitsepoole väitel täiendavat peatuda. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kuna XXX esines seaduslik alus kohtumenetluses ütluse andmisest keeldumiseks ning kohtu veendumuse kohaselt on XXX kohtueelse menetluse ütluste vastuvõtmise tingimused KrMS § 291 lg 1 p 2 ja § 291 lg 3 p-de 1-3 mõttes täidetud, siis on alust käsitleda tema kohtueelse menetluse ütlusi lubatava tõendina.

93.Tutvudes XXX ütlusi kajastava kohtuistungi protokolliga (kd IV, tl 122-134), nähtub sealt, et ristküsitlemise käigus on vaatlusaluse tunnistaja ütluste osas usaldusvääruse kontrolli KrMS § 289 alus teostatud ühel korral, kaitsja L. Tšeussova taotlusel (kd IV, tl 130-130 pö). Kaitsja hinnangul on vastuoluline, et XXX esmasel ülekuulamisel, s.o 21.04.2015 andis XXX ütlusi, milles märkis, et ta oli teadlik asjaolust, et M. Golubev hoiab marihuaanat A. Golovanovi korteris aadressil XXX, samuti märkis ta, et A. Golovanov selles korteris ei ela. Järgnevalt ülekuulamisel, s.o 21.08.2015 on ta aga täpsustanud korteris XXX viibimise asjaolusid, sh marihuaana suitsetamist koos M. Golubevi ja A. Golovanoviga pudeli ja ämbri vee abil, kõnealuses korteris viibimist mitte vähem kui 10 korral; M. Golubevi poolt narkoaine võtmist tualeti kõrval asuvast panipaigast ning samuti on ta märkinud, et A. Golovanov elas alates talvest 2015 kõnealusel aadressil pidevalt, kevadel lasi sinna elama M. Golubevi. Analüüsides kõnealuseid ütlusi, leiab kohus prokuröri kohtuistungil väljendatud seisukohaga ühetaoliselt, et selles puuduvad vähimadki vastuolud. Kohtu veendumuse kohaselt on mõlema ülekuulamise käigus avaldatud asjaolud kattuvad ning kaitsja on jätnud arvestamata ütluste andmise ajalise määratluse. Nii nähtub XXX esmasülekuulamise ajast ehk 21.04.2015, et kõnealusel ajal A. Golovanov seal ei elanud. Selle juurde on XXX jäänud ka oma hilisemal ülekuulamisel, märkides, et talvel 2015 elas A. Golovanov seal peaaegu pidevalt, alates kevadest 2015 lasi ta sinna elama aga M. Golobevi. Neidsamu ütlusi on XXX andnud ka kohtuistungil – nii on ta riikliku süüdistaja küsimustele vastates märkinud, et A. Golovanov elas aadressil XXX ning hilisemalt täpsustanud, et ta elas seal korteris talvel, märtsis-aprillis elas ta selles korteris; ta elas oma vanemate juures aga samas oli tal ka see korter (vt kd IV, tl 125, vrd 126). Kohtu hinnangul ei saa teha järeldusi vastuolude kohta sellestki, et XXX poolt kohtuistungil avaldatud A. Golovanovi kinnipidamisasutusest talle helistamise kordade arv on erinev (vt tõendite kaust II, tl 147-156). Esmalt märgib kohus, et erisus on minimaalne – kohtuistungil avaldas XXX, et A. Golovanov helistas talle ühel korral, tegelikkuses on tõenditest nähtav aga kahel korral helistamine. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal arvesse võtta, et helistamised on toimunud 11.11.2015. Mõistuspäraselt ei ole võimalik eeldada, et tunnistaja mäletab kaks aastat hiljem ühe või teise isiku helistamise arvu. Seega leiab kohus, et kaitsepoole viide ütluste ebakõladele, rääkimata ütluste diametraalsest vastuolust, ei ole objektiivselt sedastatav ning kohtu hinnangul ei ole kaitsepool konfrontatsiooniõiguse rakendamise käigus kohtu ette toonud aspekte, mis kinnitaksid kaitsepoole väidet ütluste diametraalse erisuse kohta, millega võiks kaasneda/kaasneks XXX ütluste ebausaldusväärsus.

1-15-8356 ämber. Tutvudes korteri XXX läbiotsimisprotokolli ja selle lisaks olevate fotodega (tõendite kaust I, tl 26-33) nähtub sealt, et fotol nr 1 on kujutatud külmkappi, mis on heleda värvusega, kõrgem ning kaheosaline, millele langeb (päeva)valgus vasakult. Fotol nr 5 on aga kujutatud kapp-lauda, millele langeb (päeva)valgus paremalt. Nimetatust järeldub, et tegemist on vastassuunas asetsevate esemetega ja kuna fotodelt nähtuvad ka ruumi nurgad, on alust järelduseks, et kõnealuses korteris mitteviibinuna ei oleks XXX olnud võimalik anda ütlusi esemete kirjelduste ning paiknemise kohta köögis. Asjassepuutuv ja XXX ütluste usaldusväärsust suurendavaks on seegi, et XXX on andnud ütlusi selle kohta, et XXX korteris asetses marihuaana külmkapis – aine võeti külmkapist talle sobiliku koguse üleandamiseks ning peale vajaliku koguse äravõtmist paigutati aine külmkapi sügavkülma ossa ka tagasi. Lisaks on XXX kirjeldanud narkoaine kaalumist, kirjeldades kaalu väikese tavalise elektronkaaluna ning ühist marihuaana suitsetamist selleks ämbrit ja lõigatud põhjaga plastpudelit kasutades. Võttes arvesse, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt võeti XXX korteri läbiotsimise käigus ära narkoainena marihuaana, mis asetses köögis paiknenud heleda külmkapi sügavkülma osas, köögist leiti ja võeti ära ka elektronkaalud ning lõigatud põhjaga plastpudel, millel tuvastati ekspertiisiga THC jäljed ning fototabelilt nr 5 nähtub ka ämbri olemasolu (tõendite kaust I, tl 2633), siis viitab seegi, et XXX pole saanud anda ütlusi kellegi suuniste järgi, vaid saab kajastada/edasi anda üksnes seda, mida on ise vahetult tajunud. Analoogne on olukord ka XXX korteri puhul. Nii on XXX kirjeldanud XXX korterit kui esimesel korrusel asuvat 2-3 toalist, kus marihuaanat suitsetati samuti ämbrit ja pooleks lõigatud plastikpudelit kasutades ning et marihuaana asetses köögis ajalehe „Gorod“ või „Narva“ peal; ühel juhul võttis M. Golubev marihuaana mingisugustelt WCs asunud riiulitelt ja pani selle pärast tagasi. XXX läbiotsimist kajastavast läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on XXX korteri näol tegemist esimesel korrusel asetseva 2-toalise korteriga, kust läbiotsimise käigus leiti panipaigast marihuaana (tuvastati hilisemalt ekspertiisiga), ent samuti leiti läbiotsimise käigus plastpudel, mis hilisema menetluse käigus osutus kaheosaliseks plastpudeliks (ekspert on kirjeldanud kõnealust eset kui piibutaoline ese), milles olid ekspertiisi kohaselt THC jäljed; köögist leiti aga rohelise ainega ajalehetükk, mis ekspertiisiakti kohaselt osutus peenestatud kanepi ja tubaka seguks. Nende aspektide kõrvutamise tulemina asub kohus seisukohale, et XXX ütlused annavad aluse järelduseks, et ta on kahtlusteta viibinud tema poolt selgitatud põhjustel ja viisil korterites XXX ja XXX ning need asjaolud tugevdavad XXX ütluste usaldusväärsust, kummutades kaitsepoole väite tema ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Siinkohal olgu ka märgitud, et kohus ei pea kaalukakas ega ütluste usaldusväärsuses kahtlust tekitavaks, et XXX on ristküsitluses viidanud asjaolule, et narkoaine võttis M. Golubev WC-s asetsenud riiulitelt, läbiotsimise käigus leiti marihuaana aga panipaigast. Nii tuleb märkida, et läbiotsimist teostati korteris asukohaga XXX XXX seal viibimisest erineval ajal, mistõttu võis marihuaana asetseda läbiotsimisele eelnenud ajal kusagil mujal, sh XXX viidatud wc-s asetsenud riiulitel.

1-15-8356 mille kaudu pääses koridori, kust tuli treppi-mööda üles minna ja uksele koputada. Koodi ütles talle M. Golubev. Kõrvutades XXX poolt ristküsitluse käigus avaldatut Y. K ütlustega, on alust jaatada kõnealuste isikute ütluste olulist kokkulangevust M. Golubevilt narkootilise aine soetamise detailides ning seejuures tuleb ütluste olulist kokkulangevust jaatada olukorras, kus isikud teineteist eelduslikult küll teavad, ent omavahest suhtlust ei oma – vähemalt pole selliseid detaile kohtu ette toodud. Nii on Y. K sarnaselt XXX selgitanud, et marihuaana saamiseks või rahaliste vahendite üleandmiseks M. Golubevilt või M. Golubevile suhtlesid nad M. Golubeviga internetis suhtlusvõrgustikus, millele järgnes kokkusaamine kas E. Toki või Y. K korteris. E. Toki korterisse sisenemiseks kasutas Y. K M. Golubevi antud 4-kohalist välisukse koodi. Samuti nähtub Y. K ütlustest, et narkootiliste ainete võõrandamisest saadud rahalistele vahenditele tuli M. Golubev ise tema elukohta järgi, määras selleks kokkusaamise kusagil linnas või viis ta ise rahalised vahendid M. Golubevile XXX korterisse. Eeltoodut analüüsides, on alust järelduseks, et erinevad, teineteist teadvad, ent teineteisega mittelävivad isikulised tõendiallikad annavad teineteisest sõltumatult piisavalt detailseid ütlusi narkoaine omandamise ja tasumise asjaolude kohta, mis omavahel olulistes aspektides kattuvad. Nii on mõlemad isikud teineteisest sõltumatult osutanud, et omandatavaks narkoaineks oli marihuaana, selle soetamiseks võeti M. Golubeviga kontakti internetis suhtlusvõrgustikus, marihuaana said mõlemad isikud kätte, mh E. Toki kasutuses olevast XXX korterist, trepikotta siseneti mh 4-kohalise välisuksekoodi sisestamise teel, mille oli eelnevalt andnud M. Golubev ja viidatud korterisse viisid mõlemad isikulised tõendiallikad ka M. Golubevile mh ka marihuaana müügist saadud rahalised vahendid või käis M. Golubev isiklikult rahalisi vahendeid ära võtmas. Kohtu veendumuse kohaselt on viidatu näol tegemist kaaluka aspektiga, kuna kirjeldatud asjaolude teineteisest sõltumatut sarnasust on võimalik välja tuua üksnes isikute poolt, kes on eelkirjeldatud asjaolusid ise vahetult tajunud ja neis olukordades olnud. Viidatud sarnaste käitumisaktide, sarnase detailiderohke kirjelduse väljatoomine kahe erineva isiku poolt kinnistab täiendavalt kohtu veendumust, et kõnealuste isikuliste tõendiallikate ütlused on veenvad, usutavad ning usaldusväärsed. Siinkohal on põhjust osutada sellelegi, et Y. K avaldatu kohaselt on ta viibinud XXX korteris. XXX on aga riikliku süüdistaja küsimustele vastates märkinud, et ta on tunneb Y. K. Kohtu küsimusele, kas talle on teada isikuid, kes M. Golubevilt marihuaanat ostsid, vastas XXX , et üks ostjatest/vahendajatest võis olla Y. K, teisi isikuid ta ei tea, sellise asjaolu võimalikkust järeldas XXX faktist, et nägi ühel korral Y. K väljumas XXX majast, kus elas E. Tok (kd IV, tl 133 pö). Seega kinnitavad ka XXX ütlused Y. K väidet E. Toki korteris viibimise/käimise kohta.

97.Seonduvalt XXX ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisega on kaitsepool kohtu hinnangul jätnud tähelepanuta järgmisegi aspekti. Kohtuliku uurimise käigus ristküsitleti lisaks tunnistajatele ka süüdistatavaid, s.o A. Golovanovi, E. Tokki ja M. Golubevi, (v.t vastavalt kd IV, tl 190-204, kd V, tl 10-22; kd V, tl 22-24 pö, 27-37, 41-44; kd V, tl 44-54, 62-69 pö, 108-111 pö). Ristküsitluse käigus, ütluste usaldusvääruse kontrolli raames, osaliselt avaldatud isikute kohtueelse menetluse ülekuulamise protokollide ning isikute vahistusmenetluse käigus koostatud kohtuistungi protokollide võrdlusest nähtuvalt on süüdistatavad kohtumenetluses oma varaseimad ütlusi diametraalselt muutnud. Nii nähtub, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatavad andnud neid endid ja kaassüüdistatavaid süüstavaid ütlusi. Seejuures on ka tunnistaja XXX, kelle ütlused kohus juba eelnevalt ütluste ebausaldusväärsuse põhjendusel tõendikogumist välja jättis, kohtueelsel menetlusel andnud M. Golubevi süüstavaid ütlusi, kui avaldas kohtueelsel menetlusel, et soetas kevad-suvel aastal 2012 M. Golubevilt marihuaanat kahel korral. Vaatamata sellele, et asjakohase kohtupraktika kohaselt ei ole kohtul võimalik ütluste diametraalse vastuolulisuse korral valida, millistele ütlustele tugineda, vaid need ütlused tuleb diametraalset vastuolu käsitlevas osas kõrvale jätta ebausaldusväärsuse tõttu, ja kohus sellest põhimõttest ka juhindub, ei ole võimalik jätta kõrvale asjaolu, et pea kõik isikulised tõendiallikad (v.a XXX ja XXX), sh süüdistatavad ise, on andnud kohtueelsel menetlusel ühetaolisi, teineteise ütlustega haakuvaid süüdistatavaid süüstavaid ja küllaldaselt detailseid ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Alles kohtumenetluses on ütlusi diametraalselt muutnud isikulised tõendiallikad leidnud, et kohtueelses menetluses, ütluste andmise ajal survestati neid uurimisasutuse ametnike poolt süüstavate ütluste andmiseks. Sellest järeldub, et kaitsetaktika on muutunud alles kriminaalasja kohtule edastamise järgselt ehk et arvukad väited uurimisasutuse ametnike poolt isikuliste tõendiallikate mõjutamise kohta on tekkinud alles kohtumenetluses. Järgnevalt märgib kohus, et isikulistele tõendiallikatele, sh süüdistatavatele oli teada nende väidetav mõjutamise fakt. Samuti olid süüdistatavad teadlikud sellest, et neid kahtlustatakse raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises, mille eest on seadusandaja karistusena ette näinud üksnes pikaajalise vangistuse. Kõnealuses olukorras on kaitseväidete kohaselt toimunud pea kõigi isikuliste tõendiallikate arvukas ja kestev mõjutamine – isikulisi tõendiallikaid on justkui sunnitud

1-15-8356 süüdistatavaid süüstavate ütluste andmiseks ja need ütlused koostoimes muude tõenditega võivad viia süüdistatavate süüdimõistmiseni ja karistamiseni. Tuleb aga nentida, et viidatud ja süüdistatavatele raskeid tagajärgi kaasa tuua võivas olukorras pole ei süüdistatavad ise ega ka nende kaitsjad menetleja-poolsetele väidetavale mõjutamisele mingilgi viisil reageerinud, sh ei ole sellele kohaste meetmetega reageeritud ka kaitsjate vahetumise järgselt (praeguste kokkuleppel kaitsjate poolt või nende suunistele vastavalt). Alles kohtumenetluses on asutud väitma, et pea kõik isikulised tõendiallikad andsid ütlusi kohtueelsel menetlusel menetleja surve/mõjutamise tõttu, mistõttu on kohtueelse menetluse ütlused justkui ebausaldusväärsed ning kohus peaks lähtuma isikute kohtumenetluses antud ütlustest. Analüüsides kaitsjate poolt esitatud kaitseversiooni, siis leiab kohus, et kuna ühegi isikulise tõendiallika poolt pole tema väidetava mõjutamise kohta mingeid avaldusi varasemalt tehtud, samuti ei kajasta ka ükski menetlustoimingu protokoll märkmeid võimaliku mõjutamise või muude õiguste rikkumise kohta, siis tuleb nentida, et esitatud kaitseväidete ajaline faktor ühes muude eelnevalt käsitletud aspektidega seab juba iseenesest kahtluse alla kaitseversiooni paikapidavuse. Samuti olgu märgitud, et A. Golovanovi endine kaitsja T. Golovanova pöördus kriminaalmenetluse alustamiseks prokuratuuri poole, ent kuriteoavaldus hõlmas valdavalt uurimisasutuse poolt teostatud menetlustoimingute ja selle tulemiks olevate protokollide ebakorrektsust. Selles puudusid igasugused viited kriminaalmenetluse käigus isikuliste tõendiallikate mõjutamisele/sundimisele süüstavate ütluste andmiseks. Kuna A. Golovanov selgitas kohtuistungil, et kohtu poolt taandatud kaitsja T. Golovanovaga valmistuti kaitseks ette ligi aasta ja nagu öeldud, pöördus T. Golovanova prokuratuuri poole kuriteoavaldusega, siis sedavõrd oluline aspekt nagu isikuliste tõendiallikate kestev ja järjepidev mõjutamine/sundimine süüstavate ütluste andmiseks poleks kaitsjal tähelepanuta jäänud ja seda oleks kahtlusteta kuriteoavalduses kajastatud. Kuna T. Golovanova kuriteoavalduses puudusid viited isikuliste tõendiallikate mõjutamisele, siis see üksnes kinnistab kohtu veendumust, et kaitseversioon isikuliste tõendiallikate mõjutamisest on tekkinud alles hilisemalt.

1-15-8356 lihtsalt talle pähe tulnud ütlusi. Tuleb selgitada, et Eesti kriminaalmenetlusõigus ei tunnusta varasematest ütlustest loobumise instituuti ning nn varasematest ütlustest loobumine ei too iseseisvalt kaasa ka mingeid iseseisvaid tagajärgi. Seega kaitsetees selle kohta, et kohtueelsel menetlusel loobus M. Golubev oma esmakordsel ülekuulamisel antud ütlustest, on õiguslikult mitterelevantne. Teiseks, hinnates M. Golubevi ütluste muutmise põhjendusi, leiab kohus, et M. Golubevi ütluste muutmise põhjendused pole hinnatavad sellistena, millega kaasneks tema kohtumenetluses, ristküsitluse käigus antud ütluste eelistamine. Olgu märgitud, et ütluste vastuolulisega ei kaasne iseenesest isiku ristküsitluse käigus antud ütluste ebausaldusväärseks lugemist, vaid kaalukaks on asjaolu, kas kaitsepositsiooni muutmiseks on esinenud mõistuspärased ja arusaadavad põhjendused (vt ka RKKKo nr 3-1-1-100-15 p 20). Kohtu hinnangul ei ole M. Golubevi kaitsepositsiooni muutmise põhjendusi võimalik pidada mõistuspäraseks, arusaadavaks ega ka loogiliseks. Nii jääb kohtule mõistmatuks ja arusaamatuks, millistel kaalutlustel selgitab isik ühel ajahetkel, et omandas narkoaine marihuaana näol Leedust, teisel juhul aga Narvast. Ka ei saa pidada üldjuhul eluliselt usutavaks, et esmasülekuulamise käigus annab isik ütlusi, millel puudub väidetavalt igasugune tõepõhi ning seejuures annab ütlusi, mis nii teda ennast kui kaassüüdistatavaid raske rahvatervisevastse süüteo toimepanemises süüstab. Kohus peatub viimatinimetatud asjaolul põhjalikumalt mõnevõrra hiljem, ent kohtu veendumuse kohaselt ei ole M. Golubev esitanud mõistuspäraseid ja loogilisi põhjendusi ütluste muutmiseks narkoaine soetamise, täpsemalt soetamise koha, asjaolude kohta. Kuna M. Golubev mõistuspäraselt ja loogiliselt ütluste muutmise põhjendusi põhjendada osanud pole, siis ei saa see enesega kaasa tuua M. Golubevi kohtus ristküsitluse käigus antud ütluste eelistamist kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, vaid sellega kaasneb tema ütluste osaline ehk narkoaine omandamise koha osas ütluste ebausaldusväärseks lugemine, millega kaasneb neile ütlustele tuginemise võimatus.

99.Teine vastuoluline aspekt puudutab asjaolu, kas E. Tok oli M. Golubevi hinnangul teadlik XXX asuvas korteris asuvast marihuaanast. Ristküsitluse käigus avaldas M. Golubev resoluutselt, et E. Tok ei teadnud tema poolt XXX tänava korterisse toodud marihuaanast. Ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati M. Golubevi kohtueelse menetluse ütlused, millest nähtuvalt saabus ta Eestisse tagasi umbes 10-14. aprillil 2015 ning musta kilekoti marihuaanaga tõi ta E. Toki koju. E. Tok nägi tal kilekotti marihuaanaga ja palus selle teise kohta ära panna. Ta ei teadnud kuhu võiks marihuaana panna ja pani selle E. Toki korteris asuva külmiku külmutuskambrisse. E. Tok nägi, et ta marihuaana külmikusse pani, kuid palus selle mujale panna, kuna ta kartis politseinikke. Kõnealuse vastuolu esinemist põhjendas M. Golubev uurimisasutuse operatiivtöötajate poolt talle avaldatud survega. Analoogne olukord on ilmnenud ka XXX korteri ja A. Golovanoviga seoses – nii on M. Golubev ristküsitluse käigus märkinud, et A. Golovanov ei teadnud XXX korteris hoitavast marihuaanast midagi, ent kohtueelsel menetlusel on M. Golubev detailselt selgitanud, et 17.04.2015 otsustas ta osa marihuaanast kilekotist teise kohta panna. Selleks võttis ta külmikust musta kilekoti, seestpoolt fooliumiga, marihuaanaga välja. Võtsin marihuaana sellest kilekotist välja. Kilekoti jätsin Toki korteri põrandale. Panin väikese osa marihuaanast eraldi kilekotti. Ülejäänud marihuaana panin külmikusse. Seejärel läksin Golovanovi korterisse aadressil XXX. Ukse avasin võtmega, mille andis mulle Anton edasi. Tol ajal Antoni kodus ei olnud. Antoni korteris peitsin marihuaana väikesesse tuppa, mis asub koridori lõpus paremat kätt. Toa sissepääsu poolt vasakus seina juures seisab kolme uksega kapp. Panin suure minigrip kilekoti marihuaanaga selle kapi taha vasakule poole. Marihuaana mille panin kapi taha oli ühes minigrip kilekotis. Muid kilekotte ei olnud. Teatasin A. Golovanovile, et panin marihuaana kapi taha. See marihuaana on minu oma. Anton ütles, et mina võtaksin marihuaana ära. Tahtsin marihuaana võtta, kuid ei jõudnud. Nagu

100.M. Golubev on sisustanud kaitsepositsiooni muutmist argumendiga, et juba kohtueelsel menetlusel, tema teisel, s.o septembris 2015 toimunud ülekuulamisel on ta loobunud oma esmasülekuulamisel antud ütlustest, keeldudes ütluste andmisest. Kaitsepool leiab, et ainuüksi sellest johtuvalt tuleks välistada M. Golubevi esmasülekuulamisel antud ütluste kasutamise võimalikkus. Samuti on kaitsepositsiooni muutmist põhjendatud asjaoluga, et uurimisasutuse operatiivtöötajad survestasid/mõjutasid M. Golubevi esmasülekuulamisel ütluste, sh nii ennast kui kaassüüdistatavaid süüstavate ütluste andmiseks, ähvardades n-ö soovitavate ütluste andmisest keeldumise korral menetlustoimingule allutatud isikut ehk M. Golubevi kahtlustuse täiendamise ja seeläbi ka raskema karistusega. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et ristküsitluse käigus avaldatu pinnalt nähtub, et M. Golubevi on tõepoolest kahel korral kahtlustatavana üle kuulatud ning seda kinnitavad ka ülekuulamisprotokollid, mille kohus ilma isiku sisulisi ütlusi kajastamata kaitsja taotlusel vastu võttis (tõendite kaust II, tl 61-64). Nii nähtub, et esmakordselt on M. Golubev kahtlustatavana üle kuulatud 21.04.2015 ja teistkordselt 22.09.2015. Kuigi tema kohtueelse menetluse esmasülekuulamisprotokolli sisu on kohtule valdavalt (v.a osas, milles on avaldatud tema ütlusi ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks) teadmata, sest kohtueelse menetluse ütluste vastuvõtmiseks seaduslikud alused puudusid, järeldub tema ristküsitluse käigus avaldatust, et esmasülekuulamisel andis ta nii ennast kui kaassüüdistatavaid süüstavaid ütlusi. Kaitsja küsimustele vastas M. Golubev, et andis nii ennast kui kaassüüdistatavaid süüstavaid ütlusi uurimisasutuse operatiivtöötajate survel ning süüstavate ütluste andmise eest lubati talle tema süüdimõistmist üksnes narkoaine hoidmise eest perioodil, mis ei kattu talle eelmise kohtuotsusega määratud katseajaga. Samuti anti talle lubadus kaaluda tema suhtes tõkendiliiki, mis ei seondu vabaduse võtmisega ning uurimisega koostöö tegemata jätmise korral lubati leida isikud, kes süüstaksid teda. Neid aspekte võttis ta operatiivtöötajate poolse ähvardusena ning sel põhjusel andis ta kaassüüdistatavaid süüstavaid ütlusi. Hinnates eelkirjeldatu elulist usutavust ja mõistuspärasust, asub kohus seisukohale, et M. Golubevi selgitused ütluste muutmise põhjendustena ei ole kohased ega veenvad. Nii tuleb märkida, et M. Golubevi ristküsitluse käigus avaldatu kohaselt toimus tema ülekuulamine, mille käigus ta süüstavaid ütlusi andis, kaitsja osavõtul. Seega oli M. Golubevile tagatud võimalus arutada tekkinud olukorda ehk võimalikku survestamist/mõjutamist/hirmutamist kaitsjaga, tehes seda teiste isikute juuresolekuta (KrMS § 34 lg 1 p 4) ja avaldada kohtueelsel menetlusel ülekuulamisel üksnes tõele vastavat informatsiooni. Samuti oli tal võimalik reageerida võimalikele minetustele ja survestatusele menetlustoimingu protokolli käsikirjaliste märkuste tegemisega. M. Golubev protokollilisi märkusi ülekuulamisprotokolli teinud ei ole, seda asjaolu pole kohtu ette vähemalt toodud. Kohtuliku uurimise käigus ristküsitlemisel pole ta ka avaldanud, et kohtueelsel menetlusel oleks olnud piiratud tema õigust kaitse abile, sh suhelda kaitsjaga teiste juuresolekuta või märkuste tegemiseks. Veelgi enam seab kahtluse alla operatiivtöötajate poolse mõjutamise/survestamise/ähvardamise väite teinegi ristküsitluse käigus ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud aspekt ja nimelt M. Golubevi vahistamisküsimuse arutamisel tema poolt avaldatud asjaolud, mis on kattuvad tema esmasülekuulmisel antud ütlustega. Kuna kohus vaatab prokuratuuri vahistustaotlust läbi kahtlustatava, kaitsja ja prokuröri osavõtul, siis oli M. Golubevil juhul, kui tal tõepoolest esines mingi seletamatu hirm kahtlustatavana ütluste andmisel ning ta siiski andis süüstavaid ütlusi hirmu tunde all, oli tal oma eelnevale ebaõigele käitumisele võimalik reageerida juba kohtus, vahistusküsimuse arutamisel. Seega oli M. Golubevil võimalik kohtus koheselt ja aegsasti selgitada, et andis ülekuulamisel operatiivtöötajate surve tõttu ebaõigeid ütlusi. Seda aga M. Golubev teinud pole, kohtuistungil ütluste usaldusväärsuse

1-15-8356 Seoses prooviga nr A152285 märkis ekspert akti p-s 9, et kõnealusest proovist saadi liiga paljude alleelidega segaproovid, mida ei saa kasutada DNAjälje individualiseerimiseks (analüüsi tulemuste p 2, tõendite kaust I, tl 54 ja 56). Proovi nr A152286 osas avaldas ekspert ekspertarvamuse p-le 3 vastavalt, et kõnealuselt proovilt saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemute alusel ei saa välistada M. Golubevilt ja E. Tokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Seejuures tuleneb ekspertiisiakti nr 15E-GE1282 (tõendite kaust II, tl 1-7), milles arvutati välja DNAsegaprofiilide tõepära suhted, ekspertarvamuse p-st 1, et proovi A152286 osas saadi hüpoteeside tõepära suhe 5,1‧106, mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 5,1‧106 korda tõenäolisem, kui proovis A152286 leiduva bioloogilise materjali allikaks on M. Golubev ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on juhuslikult valitud tundmatut isikut. Samuti avaldas ekspert, et proovi A152286 osas saadi hüpoteeside tõepära suhe 3,3‧107, mis tähendab, et DNAprofiili saamine on 3,3‧107 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A152286 leiduva bioloogilise materjali allikaks on E. Tok ja kas tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovi nr A152287 osas avaldas ekspert ekspertarvamuse p-s 3, sarnaselt prooviga A152286, et kõnealuselt proovilt saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemute alusel ei saa välistada M. Golubevilt ja E. Tokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Ka kõnealuse proovi osas on välja arvutatud tõepärasuse suhe ning ekspertiisiakti nr 15E-GE1282 (tõendite kaust II, tl 1-7) ekspertarvamuse p-s 2 on ekspert püsitatud hüpoteeside tõepärasuse suhteks saanud 1,4‧108, mis tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1,4‧108 korda tõenäolisem juhul kui proovis A152287 leiduva bioloogilise materjali allikaks on M. Golubev ja kas tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhulikult valitud tundmatut isikut. E. Tokiga seonduvalt on ekspert avaldanud, et püstitatud hüpoteeside tõepära suhe saadi 9,8‧108, mis tähendab, et antud DNAprofiili saamine on 9,8‧108 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A152287 leiduva bioloogilise materjali allikaks on E. Tok ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovide nr-d A152288 ja A152289 osas avaldas ekspert ekspertarvamuse p-s 8, et neist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada E. Tokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Ka nende proovide osas on ekspert välja arvutanud tõepärasuse suhte ning ekspertiisiakti nr 15EGE1282 p 5 kohaselt saadi proovi A152288 osas hüpoteeside tõepärasuse suhteks 2,3‧105, mis tähendab, et antud DNAprofiili saamine on 2,3‧105 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A152288 leiduva bioloogilise materjali allikaks on E. Tok ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Ekspertiisiakti nr 15EGE1282 p 6 on hüpoteeside tõepärasuse suhteks ekspert saanud 5,5‧108, mis tähendab, et antud DNAprofiili saamine on 5,5‧108 korda tõenäolisem, kui proovis A152289 leiduva bioloogilise materjali allikaks on E. Tok ja üks tundmatu isiku võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. Analüüsides eelviidatud ekspertarvamusest nähtuvat, siis tuleb nentida, et ekspertarvamusega on ümber lükatud M. Golubevi ja E. Toki väide selle kohta, et E. Tok XXX korteri läbiotsimisel leitud ja äravõetud marihuaanaga mingit kokkupuudet ei omanud. Ekspertarvamus osutab vastupidisele – E. Toki kontakti marihuaanat sisaldunud pakenditega pole ekspert välistatud ning E. Toki DNA on seostatav marihuaana pakenditelt saadud DNAga. Seega peab leiduma ka loogiline ja mõistuspärane põhjendus E. Toki DNA sattumise kohta suures koguses marihuaanat sisaldunud pakenditele. Kohtu veendumuse kohaselt saab selliseks loogiliseks ja mõistuspäraseks põhjenduseks lugeda üksnes tema vahetut kokkupuudet kõnealuse ainega ja kõnealust ainet ümbritsenud pakenditega.

116.Ristküsitluse käigus avaldas E. Tok, et tarvitas XXX korteris marihuaanat viimati 17.04.2015 ning marihuaanat soetas ta üks kuni kaks korda XXX. Analüüsides kõnealuse väite haakuvust ülejäänud tõenditega, on alust välja tuua, et XXX eitas kohtuistungil E. Tokile marihuaana edasi andmist. Ristküsitluse käigus, prokuröri küsimustele vastas E. Tok, et tunneb XXX alates 2015 märtsi keskpaigast (vt kd V, tl 30 pö). Sellest järeldub, et väidetav narkoaine soetamine XXX sai toimuda alates 2015 märtsi keskpaigast. Siinkohal tuleb aga arvesse võtta, et XXX ristküsitluse käigus antud ütluste kohaselt peeti teda ennast politseiametnike poolt kinni 09.03.2015 (vt XXX ütlused, kd IV, tl 128, 128 pö) ja seda peale tema viimast XXX korteris viibimist. XXX avaldas sedagi, et kinnipidamise järgselt asus ta koheselt uurimisasutusega koostööd tegema nn kriminaalasjas, mis päädis tema enda süüdimõistmise ja karistamisega narkootiliste ainetega käitlemisega seonduvalt. Peale kinnipidamist ta narkootiliste müügiga enam ei tegelenud ja teda jälgiti politsei poolt punktist A punktini B (vt XXX ütlusi kd IV, tl 130). Ristküsitluse käigus kõnealust XXX väidet ümberlükkavaid asjaolusid kohtu ette ei toodud. Kohus ei tuvasta ka menetlusepoolte seisukohtades sõltumatult asjaolusid, mis XXX sellesisulised ütlused kahtluse alla seaks. Kohus leiab aga, et pole eluliselt usutav, et alates 09.03.2015 uurimisega koostööd tegev isik, keda jälgitakse punktist A punkini B, hakkaks tegelema või jätkaks avalikuks kohas, nagu seda on baar XXX, ja avalikult, nagu seda on märkinud E. Tok, alates märtsi keskpaigast narkootiliste ainete käitlemise (müügiga). Selliselt tegutsedes pidi XXX uurimisasutuse n-ö silme all jätkama narkootiliste ainete käitlemist, millist asjaolu on XXX aga eitanud. Teiseks, analüüsides E. Toki ütlusi XXX marihuaana soetamise asjaolude kohta, tuleb märkida sedagi, et ristküsitluse käigus tõi riiklik süüdistaja välja E. Toki ütluste vastuolu, mis seisnes selles, et kohtueelsel menetlusel ei ole E. Tok avaldanud, et omandas isiklikuks tarbimiseks marihuaanat just XXX. Ristküsitlusel märkis E. Tok marihuaana omandamist just XXX. Ütluste muutmise põhjendusena viitas E. Tok sellele, et ta loobus oma eelnevalt antud ütlustest ning samuti soovis ta algselt varjata XXX nime. Analüüsides, kas selliselt antud selgitused on vaadeldavad objektiivsete ja mõistuspäraste ütluste muutmise põhjusena, siis olukorras, kus isik üksnes avaldab, et ta loobus enda eelnevalt antud ütlustest ja põhjuseid esitamata ei avalda, miks ta algselt XXX nime ei nimetanud või miks seda nime varjata oli vaja, pole võimalik jaatada ka ütluste muutmiseks objektiivsete ja mõjuvate põhjuste olemasolu. St, et E. Toki sellekohased ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks, millele ei ole võimalik tugineda. Eeltoodust tulenevalt leiabki kohus, et kuna E. Toki väide XXX marihuaana soetamise kohta on ülejäänud tõendikogumiga mittehaakuv ning ebaloogiline ja samal ajal on isiku enda ja ka kaassüüdistatav M. Golubevi ütlustega tõendatud, et 17.04.2015 suitsetati nende poolt marihuaanat –XXX korteris, ent teineteisest erinevatel aegadel ja kuna E. Tok ei ole avaldanud XXX erinevalt isikult marihuaana omandamist, siis ainuvõimalikuks järelduseks saab pidada seda, et E. Tok sai marihuaana tema enda korterist ehk aadressil XXX. Ühtlasi on sellega põhjendatav ka tema DNA sattumine narkoaine pakenditele aga samuti ka M. Golubevi kaaludele, millega M. Golubev marihuaanat kaalus ja mille osas on M. Golubev ja E. Tok samuti igasuguse kokkupuute välistanud (vt ekspertiisiakti 15E-GE0577 proov A152294, arvamuse p 3, mille kohaselt saadi kõnealusest proovist DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Golubevilt ja E. Tokilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nende segaproovides- tõendite kaust I, tlk 52-61; ekspertiisiakt nr 15E-GE1282, ekspertarvamuse p 3, mille saadi hüpoteeside tõepärasuse suhteks 1,2‧106, mis tähendab, et antud DNA profiili saamine on 1,2‧106 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A152294 leiduva bioloogilise materjali allikaks on M. Golubev ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut; samuti saadi hüpoteeside tõepärasuse suhteks 1,6‧107,mis tähendab, et antud DNAprofiili saamine on 1,6‧107,korda tõenäolisem juhul, kui

119.Nii tuleb märkida, et XXX ristküsitluse käigus antud ütluste kohaselt soetas ta M. Golubevilt marihuaanat perioodil 2014 detsembrist kuni 2015 märtsini. Kõnealuse ajavahemiku kestel soetas ta M. Golubevilt marihuaanat 4-5 korda 50 gr kaupa ja ühel ehk kõige esimesel korral 35 gr. M. Golubevilt omandatud marihuaana sai ta kätte E. Toki korterist XXX tänavalt ning narkoaine andis talle üle M. Golubev isiklikult, kus see vahetult enne üleandmist kas tema enda või M. Golubevi poolt üle kaaluti. Samuti avaldas XXX ristküsitluse käigus, et tavapäraselt viibis M. Golubev korteris üksi, kuid ühel korral oli kohal ka E. Tok ning ühel korral peale 50 gr marihuaana omandamist nad, s.o tema, M. Golubev ja E. Tok suitsetasid marihuaanat. See võis XXX mäletamist mööda olla detsembris 2015. Täiendavalt selgitas XXX, et tavapäraselt ta üksnes võttis marihuaana ja lahkus sealt. (vt XXX ütlused, kd IV, tl 122 pö, 123, 123 pö). XXX ühetaolisi ütlusi on andnud ka Y. K (vt tõendite kaust I, tl 160-165, 166-171). Nii nähtub Y. Ki ütlustest, et M. Golubevi korraldusel läks ta kahel korral aadressileXXX. Esimene kord läks ta kõnealusesse korterisse märtsis 2015, teine kord aga 16.04.2015, s.o päeval, kui ta viimast korda M. Golubevilt marihuaanat sai ning peale mida ta M. Golubevi XXX kortersisse viis. Samuti tuleneb Y. K ütlustest, et tavapäraselt XXX korterisse M. Golubeviga kokku saades viibis E. Tok toas ja tema suhtes M. Golubeviga, ent 2015 veebruari lõpus, kui oli M. Golubevile marihuaana müügist raha üle andmas, kutsuti teda vestlemiseks kööki. Köögis laual oli ajalehel marihuaana ning M. Golubev tegi ettepaneku selle suitsetamiseks. Nendega liitus E. Tok. Tema ja E. Tok suitsetasid marihuaanat sigaretikesta kaudu, M. Golubev aga plastpudeli ja ämbri abil. Eelnevast järeldub, et XXX ja Y. K on teineteisest sõltumatult andnud ühetaolisi ja haakuvaid ütlusi marihuaana soetamise kohta XXX korterist. Seejuures on Y. K äratundmiseks esitamise protokollis tundud ära E. Toki kui isiku, kelle korterisse läks kokku saama marihuaana omandamise eesmärgil M. Golubeviga ning kellega suitsetas köögis marihuaanat (tõendite kaust I, tl 182-186). Hinnates M. Golubevi ja E. Toki sellekohaseid ütlusi, siis tuleb nentida, et kumbki neist polegi erinevate M. Golubevi tuttavate viibimist/käimist XXX korteris vastustanud. Seejuures on E. Tok ka otsesõnu märkinud, et on Y. Ki ühel korral oma korteris näinud, kui viimasele ukse avas ja Y. K korterisse sisenes (vt E. Toki ütlused kd V, tl 33 pö). Samas on M. Golubev ja E. Tok erinevate

1-15-8356 M. Golubeviga seotud isikute viibimist E. Toki korteris põhjendanud asjaoluga, et need inimesed olid seotud M. Golubevi poolt pakutava ehitusteenuse pakkumisega. Analüüsides esitatud väidet, tuleb nentida, et kohtule pole esitatud ainsatki tõendit, mis M. Golubevi töötamise fakti kinnitaks. Kohus märgib, et tõendamiskoormuse üldise jaotuse kohaselt peab isik üldjuhul tõendama aktiivseid kaitseväiteid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Teisisõnu – töötamise fakti kinnitamiseks tuli M. Golubevil ja/või tema kaitsjal esitada tõendeid M. Golubevi töötamise kohta või neil tuli luua menetlejale võimalus kõnealuse väite kontrollimiseks. Nagu öeldud, selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole ning M. Golubevi, aga ka E. Toki selgitused, kellega koos M. Golubev justkui töötas, on enam kui abstraktsed. Vähem tähtis pole ka asjaolu, et M. Golubevi kinnipidamisjärgse läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema juurest ära musta värvi märkmik (20.04.2015 koostatud isiku läbivaatuse protokoll, tõendite kaust I, tl 7-9), kõnealust eset mh ka vaadeldi (23.04.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, tõendite kaust I, tl 10-14) ja sellest nähtuvad erinevad arvutuskäigud. Kõnealuse märkmiku võttis kohus vastu ka asitõendina, märkimiku sisu uuriti kohtuliku uurimise käigus ning ühtlasi anti M. Golubevile võimalus selgitada märkmikus kajastatud numbrilisi arvutusi, s.h, mida ühe või teise arvutuskäiguga on arvutatud. M. Golubev selgitas, et märkmikus kajastatud numbrid seonduvad ehitustarvetega, kuid ta ei mäleta täpsemalt millistega. Kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et M. Golubev oleks töötanud ning seejuures ei ole ta suutnud anda ka mõistuspäraseid ja loogilisi selgitusi töö tegemiseks vajalike töövahendite soetamise kohta, mida on kajastatud tema märkimiku sisus, samas nähtub kõnealustest arvutuste numbri 12 korrutis ning A. M ütluste kohaselt soetas tema M. Golubevilt marihuaanat maksumusega 12 eurot/gr, siis järeldab kohus, et M. Golubevi märkmikus kajastatud numbrilised arvutused kajastavad vähemalt osaliselt narkootiliste ainete müügi tehinguid ning M. Golubev ehitusteenuseid ei pakkunud ega ka teinud neid, st ei töötanud.

1-15-8356 ja seal viibimise põhjuste kohta. Samuti avaldas E. Tok arvamust, et M. Golubevi tuttavad võisid seal viibida M. Golubevi poolt teostatavate ehitustöödega seonduvalt. Juba eelnevalt luges kohus paljasõnaliseks M. Golubevi töötamise fakti. St, et E. Toki korteris käinud ja seal viibinud M. Golubevi tuttavad ei saanud XXX tänava korteris viibida M. Golubevi poolt tehtavate ehitustöödega seoses – M. Golubev sellist teenust lihtsalt ei pakkunud. E. Toki ja M. Golubevi endi ütlustega on aga kinnitust leidnud nendevaheline tihe läbikäimine ning M. Golubevi XXX tänava korteris sagedane viibimine. Sellest tulenevalt ei saa pidada usutavaks, et E. Tok M. Golubevi mittetöötamisest ei teadnud. M. Golubevi mittetöötamise fakti sai E. Tok järeldada sellestki, et M. Golubev tuli/viibis tema korteris ka ajal, kui E. Tok ise tööle läks, M. Golubev aga korterisse jäi. Juba eelnevalt asus kohus seisukohale, et ka E. Tok pidi enda isiklikuks tarbimiseks vajaliku marihuaana saama M. Golubevilt, mitte XXX. E. Tok kinnitas kohtuliku uurimise käigus, et nägi enda korteris lühiajaliselt viibinud erinevaid M. Golubevi tuttavaid. Y. K ja XXX ütlused kinnitavad ka ühist ehk E. Toki juuresolekul ja osavõtul marihuaana suitsetamist. Lisaks avaldas M. Golubev kohtulikul uurimisel, et on XXX tn korteris E. Toki kodus/korteris viibimise ajal kahel korral marihuaanat suitsetanud ja ühel korral, kui suitsetas seal nn E. Toki marihuaanat ning toas viibinud E. Tok sellele marihuaana spetsiifilise lõhna tõttu reageeris – sellest järeldub, et E. Toki pidi tajuma M. Golubevi poolt marihuaana suitsetamist ka ülejäänud marihuaana suitsetamise kordadel. Kokkuvõtvalt tuleb eelviidatud asjaoludest nentida, et E. Tok pidi olema teadlik ja aru saama M. Golubevi tegevusest marihuaana müümisel kolmandatele isikutele ning ta ka oli sellest teadlik. Täiendavalt kinnistab eelviidatud veendumust XXX korteri toast leitud ja ära võetud esemetena teibiga kaetud kilekott ning must seest fooliumiga kott (vt XXX korteri läbiotsimisprotokolli p 7, tõendite kaust I, tl 26-41). Kuna kõnealused esemed on kohtule üle antud, ja nagu märgitud, leiti need esemed E. Toki korteri elutoast ja neilt leiti E. Toki DNA jälgi (vt ekspertiisiakti nr 15EGE0577, tõendite kaust I, tl 52-61), siis uurides kõnealuseid esemeid, tuleb märkida, et neil esemetel on ka tänasel päeval ehk ca 2,6 aasta möödumisel nende esemete leidmisest ja ära võtmisest XXX korterist tugev, marihuaana-spetsiifiline lõhn. Kuna need esemed leiti elutoast, kus E. Tok korteris viibimise ajal valdavalt paiknes, siis on välistatud, et ta kõnealust spetsiifilist ja tugevat lõhna ei tundnud. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et prokuratuuri etteheide, mille kohaselt käitles M. Golubev XXX korteris marihuaanat, mis seisnes selle pakendamises ja võõrandamises kolmandatele isikutele perioodil 2014 detsembrist kuni 20.04.2015 E. Toki teadmisel, on tõendamist leidnud. Samuti on tõendamist leidnud süüdistus osas, mille kohaselt on E. Tok M. Golubevilt saanud tasuta kasutamiseks narkootilist ainet marihuaanat – nagu märgitud, tarvitas E. Tok XXX korteris marihuaanat korduvalt, välistatud on tema poolt tarvitatud marihuaana pärinemine XXX, muudelt isikutelt marihuaana omandamist E. Tok avaldanud ei ole, mistõttu sai tema poolt tarvitatud marihuaana pärineda vaid XXX korteris asetsenud M. Golubevi poolt sinna toodud marihuaanast. Eluliselt usutavaks saab pidada sedagi, et M. Golubev andis E. Tokile marihuaanat põhjusel, et viimane võimaldaks M. Golubevil jätkata XXX korteris marihuaana käitlemist. XXX ja Y. K ütlustest nähtuvalt oli M. Golubevil küllaldaselt mugav XXX korterist marihuaana käitlemist korraldada – selliselt puudus tal vajadus peita marihuaanat kusagile välistingimustes asuvatesse peidikusse (vt XXX poolt marihuaana soetamise asjaolusid), XXX korterisse puudus juurdepääs ka kolmandatel isikutel, mis võimaldas segamatult aine kaalumist, pakendamist jms, E. Tok võimaldas M. Golubevil XXX korteris piiramatult viibida ning samuti ei teinud E. Tok etteheideid, kui XXX korteris käisid võõrad isikud. Lisaks sellele oli segamatult võimalik marihuaanat XXX korteris ka suitsetada. Seega oli M. Golubevil võimalik XXX korteris marihuaanat mugav ja n-ö ohutu käidelda ning teades, et E. Tok on marihuaanat tarvitavaks isikuks, võimaldas see neil ühe puhul hoida kokku rahalisi vahendeid, mis tavakorral oleks tähendanud väljaminekut (nn lõpptarbijale müüdav 1 gr marihuaana hind on 20 eurot), teise puhul oli aga tagatud mugav marihuaana käitlemine. Seega on huvide kattumine objektiivselt sedastatav ehk tõendatuks saab lugeda

131.Kohus luges eelnevalt tõendatuks M. Golubevi poolt narkootilise aine tasulise edasi andmise ehk müügi Y. K. Y. K ütlustest nähtuvalt sai ta narkootilise aine kätte kas enda korteris või E. Toki korterist aadressil XXX. Samuti määras M. Golubev talle narkoaine üleandmiseks kokkusaamisi XXX. Y. K on ka avaldanud, et rahalised vahendid andis ta M. Golubevile üle narkoaine omandamisest hilisemal ajal ning marihuaana müügist saadud rahaliste vahendite üleandmisele tuli M. Golubev Antoni-nimelise isiku poolt juhitava sinist värvi mootorsõidukiga. Kohtuistungil ristküsitluse käigus avaldas A. Golovanov, et tema kasutuses oli mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX (kd IV, tl 190-204) ning kohtuvaidlustes on ta täpsustanud kõnealuse sõiduki numbrikombinatsiooni, milleks on XXX (kd VI, tl 73 pö). Kaitsepoole taotlust rahuldades on kohus vastu võtnud Maanteeameti väljatrükid erinevate sõidukite kohta (tõendite kaust II, tl 157-166) ning mh nähtub neist, et mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX on helesinise kerevärvusega XXX. Seega tuleb nentida, et Y. K on näinud M. Golubevi tema juurde tulemas sõidukiga, mille kasutamist on A. Golovanov ise kinnitanud. Lisaks tuleb osutada, et Y. K on kahtlustatavana ülekuulamise järgselt äratundmiseks esitamise käigus ära tundnud A. Golovanovi isikuna, kellega M. Golubev tuli kokkusaamisele, et talt ära võtta marihuaana müügis saadud raha (vt 07.09.2015 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll; tõendite kaust I, tl 177-181). Kuna kohtumenetluse pooled ei toonud kohtu ette asjaolu, et Y. K omas A. Golovanoviga mingit muud varasemat kokkupuudet, siis järeldub selles, et Y. K poolt nimetatud Antoni-nimeline ja sinist mootorsõidukit XXX kasutanud isikuks on just A. Golovanvov. Vaatamata sellele, et Y. K on ära tundnud A. Golovanovi kui M. Golubeviga kaasas olnud isiku, ei saa jätta tähelepanuta ega kõrvale, et Y. K ütlustega ei ole hõlmatud asjaolu, et A. Golovanov oleks M. Golubeviga koos olnud ja sõidutanud M. Golubevi ka ajal, mil M. Golubev talle narkootilist ainet marihuaanat üle andis. Ka ei tuvastanud kohus muude tõendite pinnalt viidatud fakti muutvaid aspekte. Seega on tõendipõhiselt tõendamata M. Golubevi ja A. Golovanovi kooskõlastatud ja ühine tegevus narkootilise aine vedamisel Y. K .

132.A. Golovanovile tehtud karistusõiguslik etteheide on süüdistusest nähtuvalt hõlmatud ka XXX korteris narkootilise aine marihuaana käitlemisega. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendeid pinnalt leiab kohus, et ka vaatlusaluses osas on A. Golovanovile esitatud süüdistus põhjendamatu. Menetluse käigus uuritud tõendikogum võimaldab kahtlusteta järeldust, et XXX korteris on käideldud narkootilist ainet marihuaanat. Nii nähtub 28.04.2015 koostatud läbiotsimisprotokollist (tõendite kaust I, tl 112-116), et läbiotsimise käigus leiti erinevaid esemeid (taimse päritolu aine jälgedega kosmeetikakott, kaks minigrip-kilekotti, taimse päritolu aine jääkidega silindrikujuline võtmehoidja, metallist karp taimse päritolu aine jääkidega ning kaks vesipiipu), millede osas tõusetus narkootiliste ainete käitlemise kahtlus. Kõnealused esemed edastati ekspertiisi läbiviimiseks ekspertiisiasutusse. Ekspertiisiaktiga (akt nr 15E-AN0811, tõendite kaust I, tl 117118) leidis tuvastamist, et ekspertiisi edastatud kosmeetikakotis asetses taimepurusegu massiga 0,040 gr, mis on peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu; kahes minigrip-kilekotis ning mõlemas vesipiibus leidus kanepis sisalduva THC jälgi ning silindrilises vutlaris ja metallist purustajas asetsesid kanepitaime osad. Väljaspool vaidlust on seegi, et A. Golovanov omas XXX korterile piiramatut ligipääsu. Toodut kinnitavad nii A. Golovanovi ütlused, kuid ka korteri omaniku XXX (kd IV, tl 84-88 pö) ja tunnistaja XXX (kd IV, tl 108-110 pö) ütlused. Seega on alust jaatada A. Golovanovi seotust XXX korteriga. Kohtu veendumuse kohaselt ei saa aga pelgalt faktist selle kohta, et kellelgi on ühte või teise paika/kohta piiramatu ligipääs, teha järeldusi, et korteri läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed, milledes olid kas narkootilise aine marihuaana jäägid, või need esemed omasid kokkupuudet kanepis sisalduva THCga, on seostatavad just kõnealusega isikuga, ehk vaadeldaval juhul A. Golovanoviga. Nii ei ole kohtuliku uurimise käigus kohtu ette toodud ega kohtus uuritud tõendeid, mis võimaldaksid seostada korterist asjas tähtsust omavaid leitud ja äravõetud esemeid A. Golovanoviga. Kohus möönab, et piiramatu ligipääs korterile ühes seal käimise/viibimisega, võimaldavad küll seostada A. Golovanovi kõnealuse korteriga ja seeläbi kaudselt ka sealt leitud ja äravõetud esemetega, ent märgitu see ei võimalda tõsikindlate ja kahtlusteta järelduste tegemist. Süüdistuse põhjendatuse seab täiendavalt kahtluse alla asjaolu, et XXX ütlustest nähtuvalt üüris ta pidutsemiseks XXX 2015 jaanuaris välja Kirilli-nimelisele noormehele. Kuna kõnealuse sündmusega seonduvalt alustati väärteomenetlust ja XXX karistati rahatrahviga, mida kinnitab 06.02.2015 koostatud kiirmenetluse otsus (vt tõendite kaust II, tl 83-85), millest nähtuvalt on XXX karistatud nii 03.01.2015 kui 13.01.2015 toimunud korrakaitseseaduse § 56 lg 2 rikkumise eest KarS § 262 lg 1 alusel 60 euro suuruse rahatrahviga, siis olukorras, kus menetleja ei ole täiendavaid A. Golovanovi süüstavaid tõendeid kogunud ehk kogunud tõendeid, mis võimaldaksid kahtlusteda

1-15-8356 on ekspert võtnud 5 proovi markeeringutega A152261 – musta värvi kilekotilt, milles oli musta värvi kilekott ja mis oli kangatükis; A152262 – proov musta värvi kilekotilt, milles oli minigrip kilekott ja mis oli musta värvi kilekotis; A152263 –proov minigrip kilekotilt, milles oli minigrip kilekott taimeosadega ja mis oli musta värvi kilekotis; A152264 – proov minigrip kilekotilt, milles olid taimeosad ja mis oli minigrip kilekotis; A152265 – proov minigrip kilekotilt, milles olid taimeosad ja mis oli minigrip kilekotis. Proovi kirjega A15226, mis võeti musta värvi kilekotilt, milles oli musta värvi kilekott ja mis oli kangatükis, osas märkis ekspert, et sellest saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning M. Golubevi, A. Golovanovi ja E. Toki DNAprofiilid ei ole seostavad sellest proovist saadud DNAsegaprooviga (p 10). Proovi kirjega A152262, mis võeti musta värvi kilekotilt, milles oli minigrip kilekott ja mis oli musta värvi kilekotis, osas märkis ekspert, et võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada A. Golovanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles. A. Golubevi ja E. Toki DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga (p 8). Kõnealuse proovi suhtes on välja arvutatud ka tõepära suhe, ning selle osas märkis ekspert, et hüpoteeside tõepära suhteks saadi 1,2‧1011, mis tähendab, et antud DNAprofiili saamine on 1,2‧1011 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A152262 leiduva bioloogilise materjali allikaks on A. Golovanov ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut (ekspertiisiakt 15E-GE1174, tõendite kaust I, tl 105-109, eksperdiarvamuse p 3). Proovi kirjega A152263, mis võeti minigrip kilekotilt, milles oli minigrip kilekott taimeosadega ja mis oli musta värvi kilekotis, osas märkis ekspert, et võetud profiilist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Golubevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada A. Golovanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (p 6). Sellegi proovi osas on arvestatud välja tõepära suhe ning M. Golubeviga seonduvalt saadi hüpoteeside suhteks 1,4‧106, mis tähendab, et antud DNA profiili saamine on 1,4‧106 korda tõenäolisem juhul, kui proovis A152263 leiduva bioloogilise materjali allikaks on M. Golubev ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhulikult valitud tundmatut isikut. A. Golovanovi osas märkis ekspert, et hüpoteeside tõepära suhe on 5,4‧105, mis tähendab, et antud DNA profiili saamine on 5,4‧105 tõenäolisem juhul, kui proovis A152263 leiduva bioloogilise materjali allikaks on A. Golovanov ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut (ekspertiisiakt 15E-GE1174, tõendite kaust I, tl 105-109, eksperdiarvamuse p 2). Proovi kirjega A152264, mis võeti minigrip kilekotilt, milles olid taimeosad ja mis oli minigrip kilekotis; osas märkis ekspert, et DNA analüüsil saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning selles segaprofiilis on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev M. Golubevi DNAprofiiliga. Tema DNAprofiili esinemissagedus on 3,7‧10-19 ehk et nimetatud DNAprofiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ainult ühel inimesel 2,7‧1018 inimese kohta. A. Golovanovi ja E. Toki DNAprofiilid ei ole seostatatavad sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga (p 4). Proovi kirjega A152265, mis võeti minigrip kilekotilt, milles olid taimeosad ja mis oli minigrip kilekotis, osas märkis ekspert, et selles saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada M. Golubevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A. Golovanovi ja E. Toki DNAprofiilid pole seostavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga (p 9).

1-15-8356 Kaitsepoole tõenditega tutvumise järgselt tuleb nõustuda kaitseväitega selles, et erinevatest kauplustest nähtub erinevate ehituskaupade soetamine (vt tõendite kaust II, tl 77-80 ning toimikusse lisatud originaalostutšekid, samuti tl 115-126 kajastatud fototabelid kaupluse, kauplustes müüdavate ehituskaupade pakendamisviiside kohta ning korteri sisu ja ehitusprahiga prügi kohta, plastpudelite ja kilekottide asetsemise kohta) ning remonttööde teostamine. Kaitsepool on aga jätnud arvesse võtmata, et M. Golubev pole avaldanud, et tema poolt pakendati marihuaanat XXX korteris ümber – või veelgi enam, et ta oleks pakendanud marihuaanat XXX korteris ümber kahte minigrip kotti, millised pakendid võttis kõnealusest korterist ning millised omakorda pakendas kahte läbipaistvasse kilekotti, millised samuti võttis XXX korterist ning seejärel kangasse, millises olekus marihuaana XXX korterist leiti ja ära võeti (v.t M. Golubevi ütlused kd V, tl 45 pö-46). Seega marihuaana ümberpakendamist viisil, nagu marihuaana XXX korterist leiti ja ära võeti, toimunud ei ole ja sel põhjusel ei saanud A. Golovanovi DNA sattuda marihuaanat ümbritsenud kilekottidele muul ehk kaitsepoole väidetud viisil. Ühtlasi muudab kõnealune väide sisutühjaks ka selle, et menetlejalt saadi XXX korteri võtmed kätte alles 05.05.2015, mistõttu sai menetleja saada või võtta korterist omaalgatuslikult A. Golovanovi süüstamiseks hilisemalt ehk läbiotsimise järgselt. Seejuures kordab kohus, et A. Golovanovi DNAd ei leitud n-ö kõige välisemalt kilekotilt, vaid mustalt kilekotilt, mis asetses kõige välisema kilekoti sees ja selles asetsenud minigrip kilekotilt, milles omakorda oli minigrip kilekott suures koguse narkootilise aine marihuaanaga. Seega on eelkirjeldatud asjaolude valguses välistatud A. Golovanovi DNA juhuslik sattumine pakenditele ning kohtu hinnangul annab eelmärgitu aluse tõsikindlaks järelduseks, et A. Golovanov omas XXX korterist leitud ja ära võetud marihuaanaga vahetut seost. Kõnealusele seisukohale asumine tähendab seda, et A. Golovanovi ja tema kaitsja kaitseversioon A. Golovanovi DNA sattumisest kilekotile ja minigrip kilekotile on paljasõnaline, ülejäänud tõendikogum sellesisulisi väiteid ei kinnita ning ühtlasi annab see ka aluse suhtuda A. Golovanovi ütlustesse osas, milles need käsitlevad narkootilise aine marihuaana käitlemist, kriitiliselt.

151.Toodule hinnangut andes asub kohus seisukohale, et XXX ütlused, milliste usaldusväärsust on kohus juba varasemalt tunnustanud, kinnistavad kohtu veendumust A. Golovanovi vahetust kokkupuutest XXX leitud ja ära võetud narkootilise aine marihuaanaga. XXX ütlustest nähtuvalt suitsetati marihuaanat XXX korteris pudelit ja veeämbrit kasutades. Seda väidet kinnitab ka ekspertiisiakti nr 15E-GE0576 ekspertarvamuse p-s 3 kajastatud järeldus, et XXX korterist läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud plastpudeli teiselt proovilt saadi DNAanalüüsil enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil, milles on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev A. Golovanovi DNAprofiiliga (vt ka ekspertarvamuse p 1, tõendite kaust I, tl 96-104). St, et XXXX ütlused ühes suitsetamiseks kasutatud plastpudelilt saadud DNAprofiiliga kummutavad A. Golovanovi väite, et tal narkootiliste ainetega kokkupuude puudub. XXX ütlustest nähtub seegi, et suitsetas XXX korteris marihuaanat valdavalt A. Golovanoviga ning suitsetamiseks vajalik marihuaana pärines nii temalt ehk XXX kui oli juba enne XXX XXX korterisse jõudmist ajalehepaberile valimis n-ö pudistatud. Kuna A. Golovanov valis kohtus kaitsetaktika, milles välistati marihuaanaga igasugune kokkupuude, siis pole ta ka avaldanud, kellelt pärines marihuaana, mida XXX ei toonud, kuid mida ühiselt XXX korteris suitsetati. Kohtu ette pole toodud ka asjaolusid, et XXX mittepärinenud marihuaana võis korterisse tuua ja lauale valmis n-ö pudistada A. Golovanovist erinev isik ning seejuures pole avaldatud, et enne M. Golubevi XXX korterisse ajutist kolimist, oleks XXX korterile omanud juurdepääsu keegi kolmas isik, kes võis seal marihuaanat käidelda. Tulenevalt asjaolust, et A. Golovanovil oli juurdepääs XXX korterile, korter oli ka elektrienergia tarbimist arvestades kasutuses (vt kaitsja tõendit VKG E OÜst, tõendite kaust II, tl 141-146) ning võttes arvesse, et XXX on kinnitanud, et marihuaana oli osadel juhtudel korteris juba enne tema tulekut ajalehele valmis pudistatud, siis on võimalik teha eelnevast ainuvõimalik järeldus ehk see, et marihuaana sai ühiseks suitsetamiseks ajalehele valmis pudistada üksnes A. Golovanov. Seda tõendab mh ajalehelt saadud DNAanalüüsi proov. Nagu märgitud, pole A. Golovanov kohtus avaldanud isikut, kellelt ta marihuaanat ühiseks kasutamiseks XXX omandas. Samas pole võimalik jätta tähelepanuta, et kohtumenetluses kinnitasid A. Golovanov ja M. Golubev, et M. Golubev asus kodutüli tõttu ajutiselt elama XXX korterisse, sest M. Golubevil puudusid vajalikud rahalised vahendid turutingimustes korteri üürimiseks. Samuti kinnitasid mõlemad isikud, et M. Golubev kohustus XXX korteris tasuma üksnes kommunaalteenuste eest. Lisaks sellele kinnitasid mõlemad isikud, et aeg-ajalt sõidutas A. Golovanov juhtimisõiguseta ja mootorsõidukita M. Golubevi, mida kinnitavad ka Y. K ütlused.

152.Järgnevalt on põhjust osutada, et XXX avaldatu kohaselt viibis viimasel XXX korteris marihuaana suitsetamisel ka M. Golubev, kes võttis suitsetamiseks vajamineva koguse marihuaanat wc riiulil asetsenud minigrip kotist, kuhu jäi veel arvestatav kogus marihuaanat. Kõnealust marihuaanat suitsetati ühiselt ehk sellest võtsid osa XXX, M. Golubev ja A. Golovanov. Kuna Y. K ja M. Golubevi ütlustest nende koostoimes nähtub, et M. Golubevi tõi marihuaana XXX korterisse ajal, mil teda sõidutas Y. K, Y. K ütlustest nähtuvalt toimetas ta M. Golubevi A. Golovanovi korterisse päeval, mil ta viimast korda M. Golubevilt ostis ehk 16.04.2015, siis järeldub, et M. Golubev tõi suure koguse marihuaanat XXX korterisse 16.04.2015. Analüüsides järgnevalt kas XXX korterisse toimetatud marihuaana hoidmist on alust ette heita A. Golovanovile, on kohus seisukohal, et vastus tõstatatule on jaatav. Erinevalt kaitseväitest leiab kohus, et A. Golovanov oli teadlik XXX asunud marihuaanast. Selline veendumus põhineb ekspertiisiakti nr 15E-GE0576 ekspertarvamuse p-des 5, 6 ja 8 toodul ühes ekspertiisiaktiga, milles on kajastatud tõesuhete arvutusi ehk sellel, et A. Golovanovi DNA oli marihuaanat ümbritsenud kilekottidel, mis sai sinna sattuda üksnes A. Golovanovi vahetu kokkupuute kaudu ja mis tähendab omakorda seda, et A. Golovanov oli teadlik suure koguse marihuaana olemasolust XXX korteris (vt ka kohtuotsuse p 142 ja 143). Seega on A. Golovanovi puhul tõendatud tema ajalis-ruumiline lähedus XXX korterist leitud suure koguse narkootilise aine marihuaanaga, aga ka see, et tegemist pole olnud üksnes ja ainult ajalis-ruumilise seosega. Nii on alust välja tuua, et A. Golovanov marihuaanat tarvitava isikuna on omanud marihuaana pakenditega vahetut puutumust, on olnud teadlik kõnealuse aine olemasolust XXX korteris, on seda ühiselt XXX ja M. Golubeviga ka suitsetanud ja seejuures puuduvad tõendid, et ta oleks ette võtnud tegevusi, mis oleks välistanud Puškini tn korteris marihuaana käitlemise. Sellest järeldub, et M. Golubev sai marihuaanat XXX korteris hoida üksnes A. Golovanovi nõusolekul ning kõnealune nõusolek realiseerus A. Golovanovi puhul minimaalselt konkludentselt. Seega tegutsesid M. Golubev ja A. Golovanov marihuaana hoidmisel XXX korteris kooskõlastatult ning kumbki neist hoidis kuriteokoosseisu tunnusele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all. Seega on riiklik süüdistaja asjakohaselt ja põhjendatult hinnanud A. Golovanovi ja M. Golubevi tegevuse XXX korteris marihuaana hoidmisel kaastäideviimisena ehk õiguslikus mõttes KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

155.Kaitseteesina on ka välja toodud, et 20.04.2015 teostatud läbiotsimise ajal oli XXX korteriomandi valdus ajutiselt üle antud M. Golubevile, mistõttu pole narkootilise aine käitlemist, mis väljendus marihuaana hoidmises, alust ette heita A. Golovanovile; ühtlasi välistab see A. Golovanovi vastutuse KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus sellesisulise käsitlusega ei nõustu. Kohtuliku uurimise käigus on A. Golovanov kinnitanud XXX korteri omandiõiguse kuulumist tema perekonnale ning seda, et A. Golovanov kõealuse korteriga seotud on, tõendab ka vastavasisuline elukohatõend (tõendite kaust II, tl 105). Samuti pole kohtuliku uurimise käigus tõusetunud küsitavusi M. Golubevi XXX korteris viibimise/selle kasutamise kohta. Kõrvuti isikuliste tõendiallikate ütlustega (v.t nt A. Golovanovi, M. Golubevi E. Toki, XXX ütlused) tõendab seda fakti täiendavalt ka XXX kinnitus, et on A. Golovanovi tädilt kätte saanud M. Golubevi XXX asunud isiklikud esemed (tõendite kaust II, tl 81-82). Samas tuleb märkida, et uuritud tõendid ei võimalda täpselt määratleda aega, millal M. Golubev XXX korteri enda kasutusse sai, sest isikuliste tõendiallikate sellekohased ültused on abstraktsed, piirdudes 2015 märtsi-aprilli määratlusega. Teiseks on A. Golovanovi enda ütlustega välistatud, et M. Golubevi ajutine korterisse kolimise/ajutise elukohana kasutamise fakt oleks takistanud/piiranud tema juurdepääsu XXX korterile. Vastupidi – A. Golovanov avaldas kohtulikul uurimisel, et M. Golubevile ta korteri juurde kuuluva postkasti võtmeid ei andnud ning laekunud posti, ehk tasuta reklaami ja ajalehed, viis ta postkasti täitumise korral korterisse, jättes need köögi lauale või toolile, mis asetses läbiotsimise ajal köögi kõrval koridoris (kd IV, tl 192 pö) ja et kuni kinnipidamiseni oli korterile juurdepääs asjaoludest tulenevalt M. Golubevil, temal endal, tema vanaemal-vanaisal ning lisaks asusid lisavõtmed aadressil XXX (vt kd IV, tl 200). Seega tuleneb eelnevast, et ka M. Golubevi poolt korteri kasutamise ajal oli A. Golovanovil sellele juurdepääs, ta käis M. Golubevi poolt korteri kasutamise ajal kõnealuses korteris ehk viited sellele, justkui piirdus A. Golovanovi XXX korteris käimine remondi lõppemisega ei ole tõsiseltvõtav ja usutav. Lisaks sellele on põhjust osutada, et ka A. Golovanovi kinnipidamise järgselt teostatud isiku läbivaatuse käigus leitud ja äravõetud esemete loetelus on võtmed (vt tõendite kaust I, tl 21-25), milliseid hilisemalt A. Golovanovi poolt läbiotsimise teostamiseks XXX korterisse sisenemiseks kasutati (kd IV, tl 194). Toodu kontekstis muutub asjakohatuks ja sisutühjaks argumentatsioon selle kohta, millal lõpetati XXX korteri remonttööd ja kas peale kõnealuste tööde lõppemist A. Golovanov kõnealuses korteris käis või viibis. Tõendipõhiselt on kinnitamist leitnud tema otsene puutumus XXX korterist 20.04.2015 korteri läbiotsimisel leitud ja ära võetud suure kogus narkootilise ainega, selle ühine ja kooskõlastatud käitlemine M. Golubeviga, mistõttu kas ja kui

158.Enne süüdistuse põhjendatusele hinnangu andmist peatub kohus E. Tokile KarS § 418 järgi esitatud süüdistuse sisulisel küljel. E. Tokile esitatud süüdistuse sisus on prokuratuur viidanud nii tulirelva hulka kuuluva püstoli kui kolme laskekõlbuliku 9 mm kaliibriga tulirelva padruni käitlemisele, mis on väljendunud kõnealuste esemete omandamises ja hoidmises. KrMS § 154 lg 3 p 3 mõttes kvalifikatsiooni osas on prokuratuur käsitlenud KarS § 418 lg 1 koosseisu realiseerumist üksnes tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Seega tuleb nentida, et E. Tokile KarS § 418 lg 1 järgi esitatud süüdistuse sisu on mõnevõrra ebatäpne/vastuoluline. Eelöeldule vaatamata asub kohus aga seisukohale, et osutatud minetus ei oma kaalukat tähendust, see ei ole enesega kaasa toonud süüdistusest arusaamise võimatust ega piiranud ka kaitseõiguse teostamist. Kõnealusele seisukohale asumist põhjendab kohus asjaoluga, et süüdistuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalikki E. Tokile inkrimineerida laskekõlbulike padrunite hoidmist, kuna KarS §-ga 418 on hõlmatud üksnes olulises koguses laskemoona käitlemine. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et olulise koguse laskemoona mõistet tuleb sisustada relvaseaduse alusel, RelvaS § 46 lg 4 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 100 püstolipadrunit ning sellest tulenevalt moodustub ka laskemoona olulise koguse mõiste rohkemast kui 100 ühikust padrunist. Kuna E. Toki elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära 3 laskekõlbulikku padrunit, siis ei moodusta tema elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud padrunid olulise koguse laskemoona kriteeriumi ja seeläbi ka KarS § 418 koosseisu. Sel põhjusel saab süüdistuse kohaselt oluliseks pidada üksnes püstoli kui tulirelva käitlemisega seonduvat, millele riiklik süüdistaja osutas kvalifikatsioonis, märkides, et tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani E. Tok toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu veendumuse kohaselt on sellest arusaamast lähtunud ka süüdistatav E. Tok – kohtumenetluse käigus kinnitas E. Tok, et süüdistuse sisu KarS § 418 järgi on talle mõistetav ja ta tunnistab täielikult oma süüd selles, et hoidis kodus tulirelva. Seega, kuigi süüdistuse sisu koostoimes kvalifikatsiooniga on mõnevõrra ebatäpne, tuleneb nii KarS § 418 lg-s 1 sätestatud karistusõigusliku etteheite sisust, süüdistuse sisust koostoimes kvalifikatsiooniga, kui ka süüdistatav E. Toki arusaamast, et vaadeldaval juhul on E. Tokile etteheidetavaks üksnes KarS § 418 kohane tulirelva ebaseaduslik käitlemine.

160.Kohtumenetluses avaldas E. Tok, et tunnistab talle KarS § 418 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemist ehk õiguslikult seda, et ta omandas 2015 aasta alguses, täpselt tuvastamata kuupäeval ja isikult ümberehitatud tulirelva ning hoidis seda aadressil XXX, kuni see läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Ka märkis E. Tok, et helipüstolist ümberehitatud laskepüstoli omandas ta sõbralt ning sellest üritasid nad ka tulistada (kd V, tl 28, 28 pö). Seda, et tulirelvaks osutunud ümberehitatud püstol seondub just E. Tokiga, tõendab ka ekspertiisiakt nr 15E-GE0615 (tõendite kaust I, tl 68-74), millest nähtuvalt võeti püstolilt ja püstolisalvelt 6 erinevat proovi markeeringutega A152273-A152278. Ekspertarvamuse p 5 kohaselt saadi proovidelt markeeringutega A152274, A152275 ja A152277 mitmelt isikult pärinevad DNA täisprofiilid, kuid alleelide suure arvu tõttu ei ole need DNAprofiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks. Proovist A152273 saadi aga DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuse alusel ei saa välistada E. Tokilt pärineva bioloogilise materjali sisladumist nendes segaproovides (ekspertarvamuse p 2). Püstolilt võetud neljandast proovist (proov markeeringuga A152276) saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokku langev E. Toki DNAprofiiliga; E. Toki DNAprofiili esinemissagedus on 5,6·10-20, mis tähendab, et nimetatud DNAprofiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,8·1019 inimese kohta (ekspertarvamuse p 1). Püstoli salvelt saadud teiselt proovilt (proov markeeringuga A152278) saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning E. Toki DNAprofiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Seega järeldub, et lisaks E. Toki süüd tunnistavatele ütlustele kinnitab ka ekspertiisiaktist kajastatud ekspertjäreldus tema kokkupuudet XXX korteri läbiotsimisel leitud ja äravõetud tulirelvaks osutunud püstoliga.

169.Hinnates M. Golubevi teosüü suurust, leiab kohus, et M. Golubevi süüd on võimalik vaadelda suuremana, ent mitte sellisena, mis peaks tingima talle karistuse mõistmise sanktsioonimäära keskmises määras. Nii võtab kohus arvesse, et M. Golubev käitles narkootilist ainet marihuaanat küllaldaselt pika perioodi vältel. Ka on M. Golubeviga seostatava narkoaine kogus märkimisväärne ning mis peamine – ta on marihuaanat tasu eest võõrandanud erinevatele inimestele. See tähendab, et tema tegevus marihuaana käitlemisel pole piirdunud üksnes tema enda isiku ja enda narkovajaduse rahuldamisega, vaid ta on oma tegevusega ehk suures koguses tasu eest marihuaana müügiga, mida on vähemalt osaliselt omakorda edasi võõrandatud, põhjustanud olukorra, kus marihuaanale juurdepääsu on võimaldatud määratlemata isikute ringile. Võttes arvesse, et KarS §-ga 184 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis, siis määratlemata/kontrollimatu isikute ringile narkootilise aine juurdepääsu võimaldamine on põhjustanud vähemalt abstraktse ohu kõnealuste isikute tervisele. See annab aluse rääkida küllaldaselt suurest süüst. Samuti pole võimalik eirata fakti, et M. Golubevi on ka varasemalt KarS § 184 järgi karistatud ja süüdi mõistetud, mistõttu viitab uue samalaadse kuriteo toimepanemine sellele, et talle eelneva kohtuotsusega kohaldatud õiguslikud järelmid pole teda sundinud oma käitumises korrektiive tegema. Kui ka võtta arvesse, et M. Golubevi puhul on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu ja tõendamist on leidnud seegi, et marihuaana käitlemine oli M. Golubevi püsivaks sissetuleku allikaks ehk sedastatav on karistusõiguslikus tähenduses karistust raskendava asjaolu esinemine ehk omakasu saamine (KarS § 58 p 1), siis on ka need aspektid tema süüd suurendavad. Karistust kergendavad asjaolud kohtu veendumuse kohaselt M. Golubevi puhul puuduvad. Kujundades seisukohta, kas eelviidatu peaks tingima M. Golubevi suhtes sanktsiooni keskmäära ulatuva karistuse mõistmise, siis leiab kohus, et vastus sellele on eitav. Nii tuleb märkida, et analüüsides narkosüüasjades mõistetud karistusi, siis sanktsioonimäära keskmisesse määra ulatuvat karistust kohaldatakse üldjuhul olukordades, kus leitud ja äravõetud narkoaine kogus on kordades suurem, ulatudes marihuaana puhul ca 20 kilogrammini. Kuna M. Golubevi puhul ei ole tõendipõhiselt alust rääkida sedavõrd suurest narkoaine käitlemisest, siis oleks M. Golubevile samas määras karistusmäära kohaldamine vaatlusaluse kaasuse asjaolusid silmas pidades

170.Kujundades seisukohta A. Golovanovi teosüü suuruse kohta, on alust peatuda sellel, et süüdistuse maht on tema puhul vähenenud, mistõttu on ka tema teosüü väiksem. Lisaks sellele pole võimalik jätta tähelepanuta, et A. Golovanov ei põhjustanud oma teoga vahetut ohtu kolmandate isikute tervisele, kuna tema tegevus piirdus suures koguses narkoaine hoidmisega. Samas evib kaalu kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis on tema süüd suurendavaks asjaoluks. A. Golovanovi puhul pole võimalik jätta tähelepanuta sedagi, et Viru Maakohtu 08.11.2012 otsusega karistati teda marihuana käitlemise eest 4-aasta pikkuse vangistusega. Kaitsja on küll kohtule esitanud mitmeid A. Golovanovi isikut positiivselt iseloomustavaid andmeid – nii on ta eelmise kohtuotsuse järgselt töötanud, on sooritanud keeleeksami ja niisamuti on teda kinnipidamisasutus positiivselt iseloomustanud, ent tuleb tähele panna, et tema üldjoontes positiivne käitumine pole tema õiguskuulekust taganud, vaid pärast keeleeksami sooritamist ja enese tööga kindlustamist, on ta jätkanud käitumisega, mis tingib tema taaskordse süüdi mõistmise raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Märgitust tuleneb, et tema üldjoontes positiivne käitumine ning tema suhtes eelnevalt kohaldatud õiguslikud järelmid pole tema käitumist mõjutanud ja ta on jätkanud eelneva karistuse aluseks oleva teoga samalaadsete kuritegude toimepanemisega. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi ei saa kuritegusid jätkuvalt toimepanevale isikule mõista järjest kergemaid karistusi, vaid keelunormi kehtivuse kinnistamiseks tuleb sellist isikut karistada igakordselt rangemalt. Kuna A. Golovanovi karistati eelnevalt KarS § 184 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4-aasta pikkuse vangistusega, siis käesoleval juhul kohaldatav vangistus ei saa olla tema eelmisest karistusest väiksem. Karistust kergendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Riikliku süüdistaja hinnangul on A. Golovanovi puhul sedastatav ühe karistust raskendava asjaolu esinemine, mis väljendus omakasus. Kohus analüüsis otsuse p-s 151 süüdistuse väidet mh selle kohta, kas A. Golovanov sai M. Golubevilt marihuaanat selle eest, et võimaldas M. Golubevil kasutada XXX korterit marihuaana käitlemiseks ja sõidutas M. Golubevi marihuaana käitlemiseks. Kohtu hinnangul pole tõendipõhiselt kõnealune väide tõendamist leidnud. Küll luges kohus tõendatuks selle, et A. Golovanovi poolt korteri kasutamise võimaldamist ning mootorsõidukiga M. Golubevi sõidutamist kompenseeris M. Golubev marihuaana A. Golovanovile andmisega. Märgitust järeldub, et A. Golovanovi sai küll M. Golubevilt marihuaanat teatavate tegevuste ja abi eest, ent seda pole pole võimalik tõendipõhiselt siduda marihuaana käitlemisega. Seega puudub põhjuslik seos nende kahe aspetki vahel ja selle tuvastamatus välistab ka riikliku süüdistajaga nõustumise karistust raskendava asjaolu esinemise kohta. Analoogselt M. Golubeviga, tuleb A. Golovanovigi puhul korrigeerida talle mõistetavat karistust KrMS 306 lg 1 p-s 61 alusel ning kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Golovanovi tuleb karistada 5 aasta pikkuse vangistusega.

172.KarS § 418 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kuna osutatud õigusnorm sätestab õigusliku järelmina eriliigilised karistusliigid, siis viitega kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-24-07 p-le 8 märgib kohus, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Seega kujundab kohus esmajoones seisukoha E. Toki suhtes kohaldamisele kuuluva karistusliigi osas. Hinnates karistusregistri väljavõtte pinnalt E. Toki isikuandmeid, tuleb nentida, et E. Tok on eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Mis puudutab E. Toki väärteokorras karistatust, siis asjakohase kohtupraktika kohaselt on isiku eelnevat väärteokorras karistatust võimalik arvestada üksnes juhul, kui menetletava kuriteo ja isiku eelneva väärteokorras karistatuse vahel on võimalik jaatada õigusliku seose olemasolu (vt RKKKm nr 3-1-1-15-16 p 20). Arvestades, et eelnevalt on E. Tokki väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1, LS § 259 lg 1, AS § 70 ning KarS § 262 alustel, siis tuleb eitada eelneva väärteokorras karistatuse ja KarS § 418 vahelise õiguslikult relevantse seose olemasolu ning sel põhjusel ei saa E. Toki eelnev väärteokorras karistatus evida mõju KarS § 418 alusel kohaldatavale karistuse liigile. Samuti ei tuvasta kohus muid asjaolusid, mis peaks tingima E. Toki suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi kohaldamise. Lisaks on kõrgeima astme kohus lahendi nr 3-1-1-158-05 p-s 12 märkinud, et kui isiku käitumises puuduvad vahetult kuritegu raskendavalt iseloomustavad asjaolud, eseme valdus on pigem juhuslikku laadi, tegemist on vähese ohtlikkusastmega esemega (tuleb arvestada ka asjaolu, et eseme tsiviilkäive ei ole põhimõtteliselt keelatud, vaid piiratud) ning tema kogus on minimaalne, tuleb sanktsiooniliigi valikul reeglina esmalt vaagida rahalist karistust. Seega on alust kohaldada E. Toki suhtes põhiõigusi vähem riivavat karistusliiki rahalise karistuse näol. Erinevalt KarS §-st 184, mille osas märkis kohus, et KarS § 184 n-ö eriilmelisus ei võimalda lähtuda n-ö keskmise sanktsioonimäära printsiibist, rakendub KarS § 418 puhuselt kõnealune keskmise sanktsioonimäära printsiibi põhimõte täiemahuliselt.

1-15-8356 KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Seega on sanktsioonimäära keskmiseks määras 265 päevamäära. Hinnates järgnevalt E. Toki teosüüd, siis asub kohus seisukohale, et E. Toki süü on vaadeldav keskmisena, mistõttu esineb alus kohaldada tema suhtes teosüüst tulenevalt karistusmäära, mis on võrdeline sanktsiooni keskmise määraga. Hinnates karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, asub kohus seisukohale, et kõnealuste asjaolude esinemist ei ole võimalik jaatada. Kohus möönab, et kohtuistungil tunnistas E. Tok oma süüd KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ent tuleb viidata, et kohtus süü tunnistamine ei ole KarS § 57 lg 1 p 3 kohane karistust kergendav asjaolu. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et E. Tok oleks ilmunud süü ülestunnistamisele, siis puudub alus jaatada ka KarS § 57 lg 1 p 3 kohase karistust kergendava asjaolu esinemist. Vaatamata sellele, et kohtu hinnangul puuduvad vaadeldaval juhul karistuse määra mõjutada võivad materiaalõiguslikud alused, tuleb kohtu hinnangul mõistetavat karistust korrigeerida isikule soodsamas suunas KrMS § 306 lg 1 p-s 61 toodud alusel, selle riive kompenseerimiseks tuleb E. Tokile mõistetava karistuse määra vähendada, lugedes proportsionaalseks E. Tokile kohaldatavaks karistuse määraks 200 päevamäära. Mis puudutab päevamäära suuruse kindlakstegemist, siis KarS § 44 lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid süüdistatava sissetuleku kohta. Seega ei ole võimalik kohtul lähtuda päevamäära kindlakstegemiseks KarS § 44 lg-st 3 ja see tingib omakorda päevamäära suuruse kindlaksmääramise KarS § 44 lg 2 lausete 3 ja 4 alusel, st, et kohus kohaldab E. Toki suhtes 10 euro suurust miinimumpäevamäära, mis on võrdeline 2 000 euro suuruse rahalise karistusega.

173.Edasiselt märgib kohus, et E. Tokki iseloomustavad andmed, s.o tema varasem kriminaalkorras karistatuse puudumine, positiivne hinnang tema tööandajalt (vt tõendite kaust II, tl 188-192), tema reeglitejärgne käitumine elektroonilise valve tingimustes, kuid niisamuti tema kohuse- ja vastutustundlik käitumine kõige leebema tõkendiliigi kohaldamise tingimustes, samuti kohtuistungil kõnealuse isiku puhul kohtu poolt vahetult tajutu, et vaatamata süü osalisele mittetunnistamisele on isik aru saanud talle inkrimineeritavate tegude keelatusest ja ta on ilmselt motiveeritud edaspidiselt õiguskuulekalt käituma, siis leiab kohus, et eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on alust kohaldada E. Toki suhtes tingimisi karistust. Kuna seadusandja on karistusest tingimisi vabastamise ette näinud nii KarS § 73 kui § 74 alusel, siis lasub kohtul kohustus kujundada seisukoht selleski, kas E. Toki suhtes kohaldada tingimisi vabastamist KarS § 73 või § 74 alusel. Kõnealuse seisukoha kujundamisel märgib kohus, et iga isiku suhtes kohaldatav karistuslik meede peab evima mingit eesmärki. Seega peab ka otsustus selle kohta, kas isiku suhtes kohaldada karistusest vabastamist KarS § 73 või § 74 alusel, olema põhjendatud ning selle otsustuse tegemisel on põhjendatud arvestada seda konkreetset isikut iseloomustavate andmetega. Juba eelnevalt märkis kohus, et E. Toki eelnev kriminaalkorras karistatuse puudumine viitab tema üldjoontes väljakujunenud arusaamale õiguspärase ja seaduskuuleka käitumise vajalikkuse kohta. Sellest tulenevalt leiab kohus, et KarS § 74 alusel kohaldatav tingimuslik vabastamine ühes KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolliga ei omaks kaalukat mõju E. Toki edaspidisele õiguskuulekusele. Isiku kontrollnõuetele allutamine paneb isikule küll täiendavad kohustused, kuid olukorras, kus isiku senine eluviis ja käitumine annavad aluse jaatada kehtivatest õigusnormidest ja ühiskonnas kehtivast reeglistikust üldjoonetes arusaamist, ei anna isiku kontrollnõuetele allutamine täiendavat garantiid tema edaspidisele õiguskuulekusele. Seega peab kohus otstarbekaks kohaldada E. Toki vabastamist karistusest KarS § 73 alusel.

174.Riiklik süüdistaja taotles kohtus M. Golubevi suhtes konfiskeerimise kohaldamist KarS § 831 lg 1 ja § 84 alustel. Kohtu hinnangul on riikliku süüdistaja taotlus asjakohane ja põhjendatud, kuna kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (RKKKo nr 3-1-1-4-11 p 9). KarS § 831 lg 1 annab kohtule õigusliku aluse tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimiseks tingimusel, et vara kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kõnealuse õigusnormi sõnastusest nähtuvalt peab konfiskeeritav vara olema saadud selle sama süüteoga, milles isik konfiskeerimisotsustust sisaldava kohtuotsusega süüdi tunnistatakse (vt ka RKKKo nr 3-1-1-9011 p 22.1). Käesoleva otsusega tunnistab kohus M. Golubevi süüdi tahtliku rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Tõendikogum kinnitab sedagi, et M. Golubev teenis narkootilise aine marihuaana müügist kriminaaltulu – nimelt sai ta XXX marihuaana müügist 200 eurot, Y. K 10 780 eurot ning XXX 2 820 eurot. Seega on kriminaaltuluna käsitletav 13 800 euro suurune rahasumma. M. Golubevi läbivaatuse käigus (vt 20.04.2015 koostatud isiku läbivaatuse protokolli, tõendite kaust I, tl 7-9 ning 23.04.2015 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, tõendite kaust I, tl 10-14) leiti ja võeti ära mh sularaha summas 70 eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi tagatiskontole (tõendite kaust II, tl 186-187). Hinnates järgnevalt, kas M. Golubevi läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud rahalisi vahendeid on alust pidada narkokuriteo toimepanemisest saadud rahalisteks vahenditeks, leiab kohus, et vastus tõstatatule on jaatav. Nii on põhjust välja tuua, et vaatamata M. Golubevi töötamist kinnitavatele väidetele, pole töötamise fakt kohtus kinnitamist leidnud nagu pole kohtu ette toodud muidki asjaolusid, millest järelduks M. Golubevil legaalse sissetuleku olemasolu. Olukorras, kus isik ei tööta ega saa seeläbi ka sissetulekut ning tema poolt ei osutata ka muudele legaalset sissetulekut tagavate asjaolude esinemisele, ent seejuures on tõendamist leidnud tema poolt narkosüüteo toimepanemine, mille puhul saab kohtupraktika pinnalt teha järeldusi kriminaaltulu saamise kohta ning mis on kinnitust saanud ka käesoleva kaasuse puhul eelnevalt viidatud isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt, siis järeldab kohus neist asjaoludest kogumis, et M. Golubevi läbivaatluse käigus leitud, ära võetud ning menetleja poolt Rahandusministeeriumi tagatiskohtule kantud 70 euro suuruse rahasumma näol on tegemist narkokuriteo toimepanemist saadud rahaliste vahenditega. Võttes arvesse, et kõnealused rahalised vahendid leiti M. Golubevi läbivaatuse käigus ning M. Golubev ei ole avaldanud kõnealuste rahaliste vahendite kuulumist kellelegi kolmandale isikule, siis esineb alus pidada kõnealuseid rahalisi vahendeid M. Golubevile kuuluvaiks ja need kuuluvad konfiskeerimisele KarS § 831 lg 1 alusel. Kohus viitas eelnevalt, et kriminaalmenetluse käigus on tõendamist leidnud M. Golubevi poolt vähemalt 13 800 euro suuruse kriminaaltulu teenimine. Kuna M. Golubevi läbivaatluse käigus leiti, võeti ära ning kanti menetleja poolt rahandusministeeriumi tagatiskontole 70 euro suurune rahasumma, mille osas rakendab kohus konfiskeerimist KarS § 831 lg 1 alusel, siis tuleneb, et ülejäänud osa kriminaaltulust ehk 13 730 euro suuruse rahasumma on M. Golubev ära tarvitanud. Kuna süüdlane ei tohi süüteo toimepanemise tagajärjel rikastuda, süütegude toimepanemine ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks ning kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise

Ekspertiisiaktile lisatud õiendite kohaselt on ekspertiisimaksumus kajastatud tabeli 1 veerus 3, mis moodustub analüüsiobjektide arvust (tabeli 1 veerg 5) ja ühiku hinna 57.00 eurot (tabeli 1 veerg 4) korrutisest. Ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi reaktsioonid või tõepära suhte arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna. Ekspertiisiaktist nähtub vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võetud proovide arv (tabeli 1 veerg 6). KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010 vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Kõrgema astme kohus on oma lahendi 3-1-1-120-12 p-s 6.2 sedastanud, et kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile

1-15-8356 ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. ... Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove ... Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summasid tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule – DNA ekspertiisi nr 15E-GE0577 kulu summas 1083.00 eurot, nr 15E-GE0615 kulu summas 684 eurot, nr 15E-GE0576 kulu summas 627 eurot, nr 15E-GE01174 kulu summas 171 eurot, nr 15E-GE0573 kulu summas 798 eurot ja nr 15EGE1282 kulu summas 342 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA ekspertiisi nr 15E-GE0577 kulu summas 1824 eurot riigi kanda, nr 15E-GE0615 kulu summas 1311 eurot riigi kanda, nr 15E-GE0576 kulu summas 1197 eurot riigi kanda, nr 15E-GE01174 kulu summas 57 eurot riigi kanda, nr 15E-GE0573 kulu summas 1767 eurot riigi kanda ja nr 15E-GE1282 kulu summas 171 eurot riigi kanda. Menetluskulude osas, mida kohus ei ole jätnud riigi kanda peab kohus vajalikuks veelkord märkida, et süüdimõistva kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele menetluskulud. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. (vt ka RKKKm nr 3-1-1-120-12 p 6.1). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

178.KrMS §-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt kuulub A. Golovanovilt riigituludesse väljamõistmisele, sundraha summas 1175 eurot ja ekspertiisi kulu kogusummas 1297,50 eurot s.h ekspertiisi nr 15E-AN0503 tegemisest tekkinud kulu 1/3 osas ehk 280 eurot, ekspertiisi nr 15EAN0502 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 210 eurot, ekspertiisi nr 15E-LÕX0119 tegemisest tekkinud kulu 1/2 osas ehk 47,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0577 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/3 osas ehk 361 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE0576 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 313,50 eurot; ekspertiisi nr 15E-GE01174 tegemisest tekkinud osaline kulu 1/2 osas ehk 85,50 eurot. Nagu kohus märkis eelnevas alapunktis, siis KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava A. Golovanovi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatavate näol on tegemist täisealiste, töövõimeliste ja noorte isikuga. Seega on alust jaatada süüdistatava maksevõimet riiginõuete täimisel. Kohus märgib ka seda, et ei pea väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist A. Golovanov puhuselt kõrvalekaldumist põhjendatuks ka resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades. Nagu juba korduvalt märgitud, on A. Golovanov eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuks ja käesoleva kriminaalasja raames süüks arvatavad teod on toime pandud katseajal, mistõttu puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võiks avaldada mõju tema õiguskuulekusele. Pidades aga silmas väljamõistetavate sundraha ja ekspertiisi tegemise menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks rakendada A. Golovanovi suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude osatamiseks ja ajatamiseks. Seisukoha kujundamisel lähtub kohus ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Kuna kohus teeb A. Golovanov suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, siis jääb menetluskuluna valitud kaitsja tasu süüdimõistetu enda kanda.

Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON

LUMINOR

MAAKOHTU SEISUKOHT