Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. juuli 2017. a määrus, millega A.A (isikukood XXX) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Süüdimõistetu A.A kaitsja advokaat Kaja Kiilo, määruskaebus
Kaebuste esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON
3.3.1 3.2
4.3
Viru Maakohtu 18. juuli 2017. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Võru osakond makstava riigi õigusabi tasu suuruseks A.A-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Mõista A.A-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot. A.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „A.A, 1-13-6592, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Maakohus 1. oktoobri 2013. a otsusega tunnistas A.A süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 järgi ja mõistis tema karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustas kohus A.A liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 19. veebruari 2013. a otsusega 1 aasta 6 kuud vangistust, millest arvas maha varasema otsuse järgi osaliselt ärakandtud karistuse. Kandmisele kuuluvaks jäi 11 kuud 28 päeva vangistust. Sama, s.o 1. oktoobri 2013. a
otsusega tunnistas maakohus A.A süüdi ka KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9, 10 järgi ja mõistis tema karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 19. veebruari 2013. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (s.o 11 kuud 28 päeva vangistust) liitmisega jäi A.A lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus tema karistuse algust 5. märtsist 2013. a. A.A karistusaeg lõpeb 3. detsembril 2017. a.
2.Viru Vangla edastas 12. juunil 2017. a Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid A.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta.
Prokuratuur on A.A tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise vastu.
4.Viru Maakohus 18. juuli 2017. a määrusega jättis A.A tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata.
4.1.Kohus märkis positiivsena ära, et A.A on vanglas käitunud seaduskuulekalt, kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening,“ osalenud erinevatel majandustöödel ja tugigrupis Corrigo ning omandanud riigikeele A1 tasemel. Eelnimetatust tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks aga ei piisa. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. A.A osas sellist positiivset prognoosi teha ei saa. Teda on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Käesolev karistus mõisteti talle varguste ja röövimiste eest, kuriteod olid toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Kuivõrd A.A on varem kriminaalhooldusega kaasnenud katseajal pannud toime uue kuriteo, siis puudub ka veendumus, et antud juhul ta suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita.
4.2.A.A vabanemisjärgsed elutingimused maakohtu hinnangul tema õiguskuulekaks jäämist ei soosi. Tal on võimalus saada majutusteenust MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik. Kuna seda teenust pakutakse kuni kaheteistkümnele vanglast vabanenule, siis ei pruugi kriminaalse taustaga isikute keskkond olla korduvkaristatud kinnipeetava elukohaks sobilik. Töökohta A.A ei ole, haridus on vähene, puuduvad eriala ja töökogemus, majandusliku toimetuleku oskus on minimaalne või puudub üldse. Kinnipeetaval ei ole ka toetavaid lähedasi. Arvestades A.A karistatust kuulub tema tutvusringkonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Tal on ka diagnoositud narkosõltuvus. Kui A.A ei suuda vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda, suureneb ka uue kuriteo risk. Ka vangla hinnangul on kinnipeetava uue kuriteo riskinäit keskmisest kõrgem. Ohustatud on ühiskond tervikuna.
5.Määruse peale esitas määruskaebuse A.A kaitsja advokaat Kaja Kiilo, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Ta märgib jätmist.
5.1.Tuginedes Riigikohtu määruses nr 3-1-1-12-17 toodud seisukohtadele toonitab kaitsja, et A.A on vanglas läbinud riigikeele A1 taseme kursuse ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening,“ osalenud tugigrupis Corrigo ja töötanud, kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Temaga on läbi viidud vestlused suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele. Need asjaolud kinnitavad, et A.A karistuse eesmärgid on täidetud. Kohus ei ole eelnevat piisavalt arvesse võtnud.
5.2.Kaitsja hinnangul on väär maakohtu seisukoht, et A.A puuduvad toetavad lähedased. Tal on kauaaegne elukaaslane, kellega tal on head suhted. Samuti suhtleb ta õega, kes on lubanud venda töökoha leidmisel aidata. Narkootikume A.A enam ei tarbi. Asjaolu, et A.A puudub alaline töökoht, ei saa tema ennetähtaegset vabanemist mõjutada, kuna töö
otsimisega saab ta tegeleda vabanemise järgselt. Kinnipeetav kinnitas, et soovib töötada ja võtab ennast arvele töötukassas. Kuigi enne vangistust oli A.A töökogemus vähene, siis pika aja jooksul vangistuses töötamine on kujundanud temal tööharjumuse.
5.3.Kaitsja toonitab positiivsena ka seda, et vabanemisjärgselt asub A.A elama MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik. See, et majutusteenust kasutavad paljud vanglast vabanenud isikud, ei mõjuta A.A uusi kuritegusid sooritama. Uute kuritegude riski viimise miinimumini tagavad kriminaalhooldus ja erinevate kohustuste täitmine, kinnipeetava enda soov jätkata õiguskuulekalt ja teadmine, et uue kuriteo toimepanemine katseajal tähendab naasmist vanglasse.
5.4.Veel leiab kaitsja, et tingimisi mõistetud karistust ei saa võrrelda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kui esimese puhul järgneb kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele karistuse täitmisele pööramine (s.o enne on süüdimõistetu vabaduses), siis tingimisi enne tähtaega vabastamisele on eelnenud pikk reaalse karistuse kandmine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
7.Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema juba osundatud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
8.Määruskaebuses leiab kaitsja, et Viru Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu A.A alusetult karistust kandma vangla tingimustesse. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud A.A ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Ühtlasi on kohtumääruse põhistused vaadeldavad veenvate, piisavate ja asjakohastena. Kohus on õigesti ära nimetanud selle, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Samuti on kohtulahendis selgelt ära näidatud, millest tuleneb negatiivne prognoos, et A.A võib vabaduses toime panna kuritegusid.
9.Taoline ohuprognoos on ka ringkonnakohtu hinnangul kõigepealt selgelt nähtav selles, et vaatamata varasematele korduvatele karistamistele, sealhulgas mitmel korral vanglas viibimistele, ei ole A.A käitumine muutunud - ta kannab järjekordset vangistust. Oluline on seegi, et vanglakaristus mõisteti talle muuhulgas ka raske esimese astme kuriteo - röövimise - eest, kusjuures oma käitumisega täitis ta koguni neli KarS § 200 lg-s 2 toodud kvalifitseerivat tunnust. Samuti tuleb A.A puhul arvesse võtta ka tema uue kuriteo ohutegureid - majandusliku kasu saamise eesmärki, sõltuvusprobleeme ja grupi mõju.
10.Määruskaebusest selguvalt asub kaitsja A.A vangistusaegset käitumist vaadates seisukohale, et kinnipeetava karistuse eesmärk on täidetud, s.o ta on valmis elama edasiselt õiguskuulekalt. Ringkonnakohus advokaadiga ei nõustu. A.A on tõepoolest vanglas käitunud korrakohaselt, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja tugigrupis Corrigo, õppinud riigikeelt ja töötanud majandustöödel, kuid vaid selle pinnalt kaitsja soovitavat ennustust teha ei saa. Nagu juba märgitud, tingivad A.A jätmise vangistuse tingimustesse tema
korduvad karistamised ja kuritegude vägivaldsus, kuivõrd nende asjaolude pinnalt tehtav ohuprognoos on endiselt märkimisväärne.
11.Järgmiseks ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selleski, et A.A vabanemisjärgsed elutingimused on vaadeldavad headena. Kinnipeetaval ei ole töökohta ega tööharjumust. Tema töötamine vangla majandustöödel ei anna alust arvata, et töö leidmine tal kergeks kujuneb. Tõsi, A.A on väidetavalt plaan võtta end arvele töötukassas, kuid vangla koostatud iseloomustusest selguvalt oli ta seal arvel varemgi. Vaatamata sellele pani ta majandusliku kasu saamiseks toime uued kuriteod. Ka elamise võimalus MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik ei pruugi olla A.A õiguskuulekaks jäämist soodustav. Vabanevale süüdimõistetule tuleb igal juhul kasuks viibimine nende inimeste seas, kes on käitunud ja käituvad seaduskuulekalt. A.A puhul selgub paraku aga ka see, et ta on varem toime pannud kuritegusid grupis ja tema tutvusringkonnas on mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetavat toetava isikuna saab ära nimetada aga ainult tema endise elukaaslase, kelle olemasolu A.A uusi kuritegusid aga ilmselgelt ära ei hoia. Õdedega A.A vangla andmetel kontakti ei ole.
12.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks advokaadi sedagi väidet, et A.A sõltuvusprobleem ohutegurina käsitatav ei ole. Süüdimõistetu on narkootilisi aineid (sealhulgas amfetamiini, heroiini) tarvitanud pika ajaperioodi jooksul (alates 1993. aastast) ning narkojoobes toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Ka enne vangistust tarvitas ta iganädalaselt amfetamiini. Seega ei saa kuidagi teha järeldust, et vabanedes ta selle pahe juurde tagasi ei pöördu.
13.Veel saab ringkonnakohtu hinnangul A.A varasemast elukäigust järeldada, et ekslik on kaitsja seegi seisukoht, mille kohaselt saab kinnipeetava uute kuritegude riski miinimumini viia kriminaalhooldusele allutamisega ja kohustuste panemisega. Nimelt selgub, et A.A oli kriminaalhooldusel, kuid pani sellel ajal toime uued kuriteod. Kaitsja peab siinkohal oluliseks seda, et osundatud eelmine katseaeg kaasnes A.A karistusest tingimisi vabastamisega, s.o kuriteod olid sooritatud olukorras, kus süüdimõistetu ei olnud eelnevalt vangistuse tingimustes. Kriminaalkolleegiumi hinnangul advokaadi selline arutelu käesoleval juhul asjakohane ei ole. A.A oli kinnipidamisasutuses karistust kandnud ka eelnevalt ning teadis, et kuritegude jätkuv toimepanek toob kaasa uue vanglakaristuse. Selline teadmine teda seaduskuulekal teel ei hoidnud. Seega ei ole alust arvata, et vabanedes praegu vanglast ennetähtaegselt, oleks sinna naasmise hirm tema käitumise mõjutamiseks piisavalt suur.
14.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.Kaitsja advokaat Kaja Kiilo on kohtule esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 1 tund, mille eest ta soovib tasu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli põhjendatud ajakuluga ning kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A.A kanda.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.