Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2015, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-13-6592 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. septembri 2015 määrus, millega Z.L jäeti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Z.L, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. septembri 2015 määrus muutmata.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
seoses töö ja majandusliku toimetulekuga ning suhete ja elustiili pinnalt, aga ka narkootikumide tarvitamisega. Vaatamata varasematele karistustele ei ole Z.L asunud paranemise teele ja on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. See viitab asjaolule, et Z.L ei ole eelevatest karistustest järeldusi teinud. Kohus märkis, et Z.L võib toime panna uusi kuritegusid ning korduvad samalaadsed kuriteod ja väärteod viitavad sellele, et tema puhul on ka kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk. Vangistuse kestel on Z.L elanud narkootikumide vabalt. Ta on asunud õppima keevitajaks, millisel erialal soovib vabanedes töötada. Z.L on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Kontaktisiku arvamusel ei osutunud see piisavaks ning Z.L vajab täiendavat abi narkootikumidest loobumise käitumise analüüsil vabaduse tingimustes. Kohus märkis, et ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ja lähedaste toetus ning võimalus narkootikumide tarvitamisest loobuda, ent need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kohus märkis, et arvestades kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat, ei ole käesoleval ajal Z.L-i vabastamine veel õigustatud, kuna riivaks ühiskonna õiglustunnet oluliselt ning ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Distsiplinaarkaristus on tal kondoomi omamise eest. Z.L selgitab, et sai selle IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse meditsiiniõelt, kui käis küsimas peavalurohtu. Kuna vangla kinnises osakonnas müüdi kondoome, siis ta ei teadnud, et need on avavanglas keelatud. Kohus viitab sellelegi, et Z.L on palju riske uue kuriteo toimepanemiseks ning erinevad sõltuvused. Z.L ei vaidle vastu kohtu arvamusele, ent märgib, et ta on vastavad järeldused oma elust teinud ja tahab elada õiguskuulekat ja ausat elu ning on selleks läbinud sotsiaalprogramme.
4.5 Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et karistuse aluseks oleva kuriteo pani Z.L toime katseajal olles. See asjaolu näitab, et kriminaalhooldusel ei pruugi olla nii suurt mõju, nagu määruskaebuse esitaja ise loodab. 4.6 Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludel, isiku süü suurusel ja tema varasemal käitumisel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuse ajal ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid neile asjaoludele tuginedes. Ringkonnakohus leiab, et Z.L-i puhul kannab karistuse ja kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärke paremini see, kui ta jätkab vangistuse kandmist avavanglas, kus ta saab suurema kontrolli tingimustes jätkata haridusteed ja samal ajal kinnistada positiivseid muutusi, mis tema elus seoses narkootikumidest ja kriminaalse taustaga tuttavatest eemalehoidmisega on kaasnenud.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.