lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1867/89

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-1867/89
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1310
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1867/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.04.20131-13-1867/83Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.05.20171-13-1867/98Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.01.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-9525/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1867

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. mai 2017 määrus G.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu G.R (isikukood XXX) kaitsja Indrek Repnau, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 23. mai 2017 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu G.R kaitsja Indrek Repnau määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 04.04.2013 otsusega karistati G.R KarS § 424 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati G.R-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.09.2012, s.o 1 päev, ning ärakandmisele kuulus 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust G.R-ile Tartu Maakohtu 23.07.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud 28 päeva vangistust – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 08.05.2013.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 11.09.20261-26-6420/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6028/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-5426/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.1.Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega KrMS § 130 lg 5 alusel vahistati süüdimõistetu G.R Harju Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Samuti kuulutati G.R KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks.
1.2.Tallinna Vangla 01.12.2016 teatise kohaselt peeti G.R kinni 02.10.2016 Soome Vabariigis ja toodi 29.11.2016 Tallinna Vanglasse talle Harju Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega mõistetud karistust kandma.
1.3.Karistuse kandmise aja algus 02.10.2016 ja lõpp 29.07.2018.
2.Viru Maakohtu 23.05.2017 määrusega jäeti G.R vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
2.1.Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Maakohus pidas positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga. Samas puudus maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Elektroonilise valve kohaldamise tingimused on täidetud.
2.2.G.R võib ette tulla tagasilanguse perioode alkoholi tarvitamisel, mis on suureks kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal liikluskuriteo toimepanemise eest, ei ole maakohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Maakohus arvestas ka asjaolu, et eelnevad kriminaalhooldused pole andnud tulemust, isik ei järginud kontrollnõudeid ning pani toime uusi kuritegusid. Maakohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Maakohus ei näinud ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
2.3.Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.07.2018, ärakandmiseks on veel 1 aasta 2 kuud vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Isiku vabastamisel ei oleks maakohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Maakohus oli veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 23.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Indrek Repnau, kes palub täielikult tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuses taotletakse uue määruse tegemist, millega vabastataks G.R vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule teises koosseisus.
3.1.Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määruse põhjendused lähevad vastuollu Riigikohtu praktikaga. Seejuures on G.R ennetähtaegset vabastamist toetanud nii vangla, kriminaalhooldusametnik kui ka riikliku süüdistuse esindaja. Maakohus ei ole piisavalt

prokuröri positiivseid argument ümber lükanud. Sama on kaitsja seisukohtadega. G.R pani kuriteo toime 22.09.2012 ning kuni praeguse ajani ei ole süüdimõistetu ühtegi väär- ega kuritegu toime pannud. Samuti puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne karistuse kandmisele paigutamist ei olnud G.R tarvitanud alkoholi 4 aastat. Need väited on maakohtu poolt ümber lükkamata.

3.2.Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on G.R puhul uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Samuti ei selgu, mille põhjal võib järeldada, et süüdimõistetul võib olla tagasilanguse perioode alkoholi tarbimisel. Maakohus on jätnud arvestamata isiku käitumise peale kuriteo toimepanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus jääb muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta G.R enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides G.R suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Maakohtu põhjendused G.R ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel on kooskõlas KarS § 76 lg-ga 4. Maakohus on analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis ning selles osas ei ole võimalik maakohtule midagi ette heita. Seega on alusetu määruskaebuse väide, et on arvestatud üksnes kuriteo toimepanemisele eelnevat aega. Maakohus on otsustuse tegemisel lähtunud nii vangla iseloomustusest, kriminaalhooldaja arvamusest, prokuröri kirjalikust seisukohast kui ka kohtuistungil avaldatust, analüüsides positiivseid ja negatiivseid asjaolusid. See, et kaitsja ei nõustu maakohtu analüüsiga, ei tähenda, et see oleks puudulik. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid G.R ennetähtaegse vabastamise ning esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik. Määruskaebus ei veena ringkonnakohut, et G.R suudaks edukalt läbida katseaja ja järgida kontrollnõudeid. Katseaja mitteedukuse kahtlusele lisab kinnitust ka asjaolu, et varasemalt kriminaalmenetluses kohaldati G.R suhtes tingimisi vangistust, mis ebaõnnestus katseaja läbimata jäämise tõttu. Kriminaalhoolduse ebaõnnestumise poolt räägib ka asjaolu, et süüdimõistetu ei asunud vangistuse kandmisele siis, kui teda selleks kohustati. Süüdimõistetu iseloomustuses toob vangla välja, et G.R ei asunud vangistust kandma, sest kaitsja oli öelnud talle, et kaebab vangistuse edasilükkumata jätmise edasi. Kohtute Infosüsteemi andmetel saadeti G.R-ile maakohtu poolt 13.05.2013 teatis kohustusega ilmuda karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse 27.05.2013 kell 10.00. 22.05.2013 esitas G.R taotluse kohtuotsusega mõistetud karistuse edasilükkamiseks ja karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu küsimuse arutamiseks korduvalt maakohtusse ei pöördunud. Harju Maakohtu 12.07.2013 kohtumääruse alusel koostas maakohus 14.10.2013 Euroopa vahistamismääruse, kuna isik ei asu karistuse kandmisele. Harju Maakohus tegi 10.06.2014 G.R suhtes tagaseljamääruse, millega KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel jäeti rahuldamata G.R taotlus talle Harju Maakohtu 04.04.2013 kohtuotsusega karistuseks mõistetud ja ärakandmisele kuuluva 1 aasta 9 kuu 27 päeva vangistuse täitmise edasilükkamiseks. Edasiselt on G.R kaitsja taotlenud 07.09.2016 otsuse täitmise aegumise

kohaldamist, mis on jäänud kolmes kohtuastmes edutuks ning taotluse rahuldamata jätmine jõustus Riigikohtu määrusega 08.02.2017. Seega on süüdimõistetu olnud teadlik, et tal on kohustus ilmuda vangistuse kandmisele ning taotluste esitamise vaheline aeg näitab seda, et süüdimõistetu ei ole olnud huvitatud ja eiras vangistuse kandmisele asumisest. See viitab jätkuvalt üheselt sellele, et olles kriminaalhooldusel ei ole ringkonnakohus veendunud, et kriminaalhooldus ka reaalselt toimiks ning et see maandaks erinevaid riske. Ka elektrooniline valve ei ole asjaoluks, mis annaks käesoleval ajal alust rääkida märkimisväärselt pika katseaja eduka läbimise kasuks. Arvestades süüdimõistetu isikut ning varasemalt toimepandud tegusid on alust arvata, et alkohol võib olla tagasilanguse põhjuseks. Väited, et isik ei ole 4 aastat alkoholi tarvitanud ei ole millegagi tõendatud, sh ka mitte elukaaslase väidetavate kinnitustega.

6.Ka leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei esine ühtegi seadusest tulenevat alust, mille pinnalt oleks vaja maakohtu määrus tühistada ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule tagasi. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus jääb edutuks.
7.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 23. mai 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20261-26-5659/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20261-26-2842/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja