lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-15536/81

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-15536/81
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
817
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-15536/2Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja24.01.20111-10-15536/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.07.20131-10-15536/20Tartu Ringkonnakohus08.08.20131-10-15536/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.11.20141-10-15536/61Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.01.20161-10-15536/67Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-15536 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu Aleksander Toomiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksander 36906012236), määruskaebus

Toomik

(isikukood

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Aleksander Toomiku määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Ida-Viru Maakohtu 09.01.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-1014/03 karistati Aleksander Toomikut KarS § 114 p-de 2, 3 järgi 12 aasta vangistusega, millest KarS § 68 alusel arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuulus 11 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 20.04.2004 otsusega kriminaalasjas nr 2-1-122/04 tühistati maakohtu otsus karistuse osas ning mõisteti A. Toomikule karistuseks 15 aastat vangistust, millest arvestati KarS § 68 alusel maha eelvangistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.01.2004 ja lõpp 24.05.2018.
1-10-15536/75
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
30.03.2017
2.Viru Maakohtu 30.03.2017 määrusega jäeti A. Toomik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
2.1.Maakohus, analüüsides kõiki asjaolusid kogumis, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Maakohtu hinnangul ei kaalu A. Toomikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid pidas kohus kaalukaimateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetava toimepandud kuritegu on raske esimese astme eluvastane kuritegu, s.o tapmine, mis on toime pandud kahe inimese suhtes üldohtlikul viisil.
2.2.Positiivsena tõi maakohus välja, et isiku käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, ta on töötanud nii vangla majandustöödel kui ka väljaspool vanglat, omandanud eriala, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta viibib avavangla osakonnas. Kinnipeetaval on vabanemisel ka kindel elukoht enda korteris. Samas puudub isikul garanteeritud töökoht. Kuigi isikul puuduvad võlanõuded ning isa ja elukaaslane on nõus teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama, puudub isikul igakuine kindel sissetulek majanduslikult toimetulemiseks.
2.3.Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva 2 aasta jooksul 8% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 5%, milliste näol on tegemist küll madalate riskidega, kuid maakohus leidis, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel, tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ja olemusest, ei ole põhjendatud. A. Toomiku puhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 30.03.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Toomik, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta ennetähtaegselt. Süüdimõistetu toob välja, et ta nõustub, et tegemist on raske kuriteoga, kuid see oli ühekordne, toime pandud emotsioonide ajel ning tegemist ei olnud ettevalmistatud kuriteoga. A. Toomik lubab vabanedes töökoha leida, kuid teda toetavad ka lähedased ja tal on vabanemisfondis raha. A. Toomik kordab veelkord üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ka süüdimõistetu poolt veelkord üle korratud positiivsed asjaolud ei too endaga kaasa kohtu teistsugust seisukohta.
6.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Toomiku puhul esineb küll mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid isikust ja toimepandud kuriteost tulenevad asjaolud kaaluvad käesoleval juhul üles positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kuna A. Toomik kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, s.o tapmine, mis on toime pandud üldohtlikul viisil kahe inimese suhtes, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et tapmise toimepanemine leiab selget hukkamõistu ning

toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult ka selle täiel määral ära kandmises.

7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/

Tiit Lõhmus

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.