lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-15536/67

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-15536/67
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-15536/2Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja24.01.20111-10-15536/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.07.20131-10-15536/20Tartu Ringkonnakohus08.08.20131-10-15536/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.11.20141-10-15536/61Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.01.20161-10-15536/75Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-15536

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. jaanuari 2016. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksander 36906012236), määruskaebus

Toomik

(isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 18. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Aleksander Toomiku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ida-Viru Maakohtu 9. jaanuari 2004. a otsusega tunnistati Aleksander Toomik süüdi KarS § 114 p-de 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 14 päeva, kandmisele kuulus 11 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 9. jaanuar 2004. Viru Ringkonnakohtu 20. aprilli 2004. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 9. jaanuari 2004. a otsus A. Toomiku karistamise osas KarS § 114 p-de 2 ja 3 järgi ja A. Toomikule mõisteti karistuseks KarS § 114 p-de 2 ja 3 järgi 15 aastat vangistust. Karistusest loeti kantuks vahi all viibimine 7 kuud ja 14 päeva ning alates 9. jaanuarist 2004 jäi karistust kanda 14 aastat 4 kuud ja 16 päeva. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes süüdimõistetul 29. novembril 2015.
1-10-15536/81
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
19.04.2017
2.Viru Maakohtu 18. jaanuari 2016. a määrusega jäeti A. Toomik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.1 Kohus jättis kõrvale asjaolu, et kinnipeetavat on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab oma esimest vanglakaristust, keskendudes peaasjalikult sellele, et A. Toomik kannab karistust esimese astme raskeima eluvastase kuriteo, s.o mõrva eest. Kuritegu oli toime pandud kohtusaalis, s.o kohas, kus iga isik peaks tundma ennast eriti turvaliselt, kuid kus süüdimõistetu tulistas kaasa võetud revolvrist mitu lasku, mille tagajärjel suri kaks naist. Kuriteo tagajärjel jäi orvuks aasta ja nelja kuu vanune laps. Arvestades A. Toomiku toimepandud kuriteo asjaolusid ja ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 24. mai 2018), ei vastaks tema praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistus, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist õigustavad asjaolud. A. Toomiku puhul kohus selliseid erandlikke asjaolusid ei tuvastanud. 2.2 Positiivsena tõi kohus kinnipeetava puhul välja selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on omandanud tisleri ja keevitaja eriala ning riigikeele B1-taseme, käinud psühholoogi vastuvõttudel ning osalenud vangla tööhõives, kandes alates 27. septembrist 2013 karistust avavanglaosakonnas. Need kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu aga üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus.

3.A. Toomik esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Kohtu väide, et kuriteo toimepanemise asjaolud on vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukamad kui muud asjaolud, on paljasõnaline. A. Toomik tunnistab, et pani toime raske kuriteo ja sai selle eest väga range karistuse, kuid leiab, et kohus pidanuks arvestama, et see tegu oli ühekordne. A. Toomik tegutses impulsiivselt ja tegemist ei olnud ettevalmistatud kuriteoga. Samas kannatanud terroriseerisid mitu aastat teda ja tema lähedasi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Toomik emotsionaalselt tasakaalukas ja tema käitumises ei ilmne agressiivsust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on ülimadal. A. Toomiku lähedased on valmis teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. 3.2 A. Toomik on karistusest ära kandnud u 85%, olles vangistuses 12 aastat ja 8 kuud. Täielikult põhjendamata on kohtu järeldus, et A. Toomiku ennetähtaegsel vabastamisel saaks riivata ühiskonna õiglustunne ja see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Prokuratuur oli A. Toomiku ennetähtaegse vabastamise vastu. A. Toomik tuletab meelde, et prokuratuur taotles tema karistamist 12-aastase vangistusega. A. Toomik on vangistuses olnud juba 12 aastat ja 8 kuud. Seega on prokuratuur saanud, mida tahtis, ja enamgi veel. Abiprokurör A. Tali arvamus on juriidiline nonsenss, millega kohus on nõustunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Toomiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebuses avaldatud seisukohtadele rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kriminaalkolleegium leiab, et ehkki A. Toomik on tunnistanud oma süüd toimepandud kuriteos ning avaldanud soovi, et selline tegu poleks kunagi aset leidnud, sisaldab tema

määruskaebus ennastõigustavaid seisukohti. Nii pidanuks maakohus A. Toomiku arvates arvesse võtma asjaolu, et kannatanud terroriseerisid mitu aastat teda ja tema lähedasi. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta see asjaolu mingil määral kannatanutelt elu võtmist. Siinkohal on maakohus põhjendatult võtnud arvesse ka seda, et A. Toomik pani kuriteo toime kohtusaalis, s.o kohas, kus peaks iga isiku julgeolek olema tagatud. Sellega riivas A. Toomik oluliselt ühiskonna turvatunnet, mistõttu on ka tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tavapärasest enam alust arvestada ühiskonna õiglustundega. Olukorras, kus A. Toomikul on mõistetud karistusest kanda veel üle kahe aasta, saaks kannatanute lähedaste ja ühiskonna õiglustunne vaieldamatult riivata.

6.Asjaolu, et prokuratuur taotles A. Toomiku süüdimõistmisel tema karistamist 12-aastase vangistusega, milline aeg on tal käesolevaks ajaks kantud, ei oma kohtu hinnangul tähtsust. Kohus on A. Toomiku süüle vastavaks pidanud tema karistamist 15-aastase vangistusega ning sellest tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ka lähtuda.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.