Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
11.11.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-10-15536
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Svetlana HAMAZA
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksander TOOMIKU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksander TOOMIK sünd. 01.06.1969, isikukood 36906012236, xxx Karistuse kandmise algus 09.01.2004 ja lõpp 24.05.2018
Süüdimõistetu
Jätta Aleksander TOOMIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 25.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksander Toomiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksander Toomik on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.01.2004 otsusega ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 aastat 4 kuud 16 päeva. Viru Ringkonnakohtu 20.04.2004 otsusega tühistati maakohtu otsus karistuse suuruse osas ja Aleksander Toomikut karistati KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 14 aastat 4 kuud 16 päeva karistuse algusega 09.01.2004. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest kannab reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika ei ole välja kujunenud. Kinnipeetav töötab xxx. Kinnipeetav sai xxx, registreerus Töötukassas aktiivseks tööotsijaks, kannab
karistust avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on kõrgharidus, vangistuses omandas tisleri ja keevitaja erialad ning xxx. Kinnipeetaval puuduvad tasumata võlanõuded, vabanemisfondis on 1065 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa ja elukaaslane, kellega hakkas suhtlema vangistuse ajal. Vangistuses on isik emotsionaalselt tasakaalukas, kuid vabaduses pani kuriteo toime emotsionaalsest seisundist tulenevalt. Kinnipeetava käitumisest ei nähtu agressiivsust. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest isa ja elukaaslane. Esimest kooselust on kinnipeetaval alaealine tütar, kellega kontakt puudub. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda enda korterisse. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus ei ela käesoleval hetkel kedagi, kommunaalteenuste eest tasub kinnipeetava isa. Isa ja elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama moraalselt ja materiaalselt. Vabaduses puudub garanteeritud töökoht.
Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav Aleksander Toomik ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab karistust raske I astme kuriteo – mõrva eest, mille puhul kasutas kinnipeetav tulirelva kohtusaalis ja mille tagajärjel suri kaks kannatanut. Tulenevalt toimepandud kuriteo asjaoludest ja selle raskusest ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et vabastamise puhul saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivatud. Maakohus arvestab siinkohal toimepandud kuriteo vägivaldsust ja tagajärgede pöördumatust ning leiab, et vabastamine ei ole põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt. Kinnipeetavale mõisteti 2 isiku tapmise eest karistuseks 15 aastat vangistust. Maakohus leiab, et tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 3 aastat 6 kuud, on kantud karistus võrreldes toimepandud kuriteoga liialt lühike. Maakohus leiab, et asjas tuvastatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad ja ei kaalu üles toimepandud kuritegu.
Karistuse reaalselt lõpuni kandmine vangistuses on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. KarS §76 lg.3 sätestab üheselt mõistetavalt, et kõigepealt tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Arvestades seda leiab maakohus, et käesoleval juhul ei ole kinnipeetava vabastamine ka formaalsete eelduste olemasolul põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.