1-16-2251/18 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1-16-2251 16 (kuusteist) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.04.2017. Valida A.G-le tõkendiks vahistamine ning võtta ta vahi all kohtumääruse kuulutamisel. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 06.05.2016 kohtuotsusega nr 1-16-2251 tunnistati A.G süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.03.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse - 11 kuud ja 21 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 11 kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati A.G-le mõistetud karistus üldkasuliku tööga 709 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A.G üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid: elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 24.05.2016. 15.02.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule A.G kohta erakorralise ettekande põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö täitmisest ning on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ettekande kohaselt rikkus hooldusalune korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ning s eisuga 14.02.2017 oli A.G sooritamata

1-16-2251 05.09.2016 preparaat „esperaal“ kehtivusega pool aastat. Kriminaalhooldusametniku hinnangul vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole oma eesmärki täitnud. Alkoholi tarvitamine A.G poolt suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Tuginedes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata A.G-le mõistetud karistus täitmisele. 29.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik teate, mille kohaselt on seisuga 29.03.2017 A.G sooritanud 709 üldkasuliku töö tunnist 316 tundi. Sooritamata on 393 tundi. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 04.04.2017 kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata A.G-le mõistetud karistus täitmisele. A.G selgitas, et ei tarbinud alkoholi teadlikult. Ta palus sõbral tuua alkoholivaba õlut, kuid sõbrad otsustasid tema teadmata tuua talle siiski alkoholiga õlle. Olles klaasi tühjaks joonud hakkas tal väga paha ja läks tualettruumi. Kaitsja palus jätta karistus täitmisele pööramata. Arvestada tuleks, et väidetav rikkumine oli enne eelmist kohtumäärust ja kohus on seisukoha juba võtnud. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata A.G-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 22.02.2017 kohtumääruses tuvastas kohus, et kriminaalhooldusalune rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu. Nimelt 08.09.2016 ja 31.01.2017. Lisaks tuvastas kohus, et seisuga 22.02.2017 oli A.G sooritanud 232 üldkasuliku töö tundi, sooritamata oli 477 tundi. Kohus leidis, et A.G jättis korduvalt ilma mõjuva põhjuseta ajakavades ettenähtud üldkasuliku töö tunnid sooritamata. 24.03.2017 esitatud erakorralisele ettekandele lisatud materjalide pinnalt loeb kohus tõendatuks, et A.G rikkus ka 05.02.2017 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Arvestades tuvastatud joobe määra (0,83 mg/l), leiab kohus, et A.G selgitused joobe tekkimise osas ei saa olla tõepärased. Taolist joovet ei saa kindlasti lugeda kergeks joobeks ning selle saavutamiseks on vajalik märkimisväärse koguse alkoholi tarbimine. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et joove ei tekkinud hooletusest. Tegemist oli teadliku alkoholi tarbimisega ning seega ka teadliku kohtuotsuse mittetäitmisega. Rikkumine leidis aset enne eelmise, so 22.02.2017 kohtumääruse tegemist, kuid määruse tegemise ajal oli vastav fakt kohtule teadmata, mistõttu ei saanud kohus seda otsustuse tegemisel arvestada.

1-16-2251 Eelmise ettekande raames tuvastatud asjaolud näitasid, et A.G on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kahel korral ning seda ligikaudu pooleaastase vahega. Uue erakorralise ettekande raames tuvastatu näitab aga seda, et käesoleva aasta algul leidsid rikkumised aset tihedamini – üksnes viiepäevase vahega. Märkimisväärne on sealjuures tõik, et A.G pani viimase tuvastatud rikkumise toime vaid loetud päevad pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik oli tuvastatud A.G joobetunnuste esinemise. Seega asjaolu, et A.G pani 31.01.2017 toime rikkumise, mis sai kriminaalhooldusametniku poolt ka fikseeritud, ei suunanud A.G tegema mingeid jõupingutusi, et edaspidi rikkumistest hoiduda. Sealjuures ei mõjutanud teda ka asjaolu, et ta oli samal ajal allutatud sõltuvusravile. Taoline faktiline olustik on märkimisväärselt erinev võrreldes sellega, mis oli kohtule teada eelmise erakorralise ettekande lahendamise ajal. Selline asjade käik näitab oluliselt erinevas valguses ka A.G suhtumist kohtuotsuse täitmisesse ning temale antud võimalusse kanda karistusena mõistetud vangistuse asemel alternatiivset karistust vabaduses olles. Kuigi tegemist oli teadliku alkoholi tarvitamisega, ei ole A.G ise rikkumist tunnistanud ega avaldanud selles osas mingit kahetsust. Viimane annab omakorda alust arvata, et ta jätkab kohtuotsusega pandud nõuete eiramist ka edaspidi. Eeltoodust lähtuvalt ning võttes arvesse kriminaalhooldusaluse selgitusi ning kriminaalhooldusametniku arvamust, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine A.G suhtes ei ole otstarbekas. Seetõttu tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.05.2016 kohtuotsusega nr 1-16-2251 mõistetud karistus – 1 aasta,11 kuud ja 19 päeva vangistust, mis oli asendatud 709 üldkasuliku töö tunniga. Arvestades, et A.G on jäänud täitmata 393 üldkasuliku töö tundi ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 1 aasta, 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Kohtumääruse täitmise tagamiseks ning juhindudes KrMS § 130 lg 1,5 ja § 429 lg 1 p 3 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada A.G suhtes tõkendina vahistamist ning võtta ta vahi alla kohtumääruse kuulutamisel. Siinjuures arvestab kohus ka asjaolu, et A.G on kohtumääruse tegemise ajal teise kriminaalmenetluse raames peetud kinni, mistõttu võib tema vabatahtlik karistuse kandmisele ilmumine KrMS § 414 korras olla takistatud. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3.