Liiklussüüteod

-16-

karistuse kandmiselt peale käesoleva

riigituludesse riigi õigusabi kulud 79 (seitsekümmend

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700031267. Selgitusse tuleb märkida „1 411, menetluskulu, N.N“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päev a jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 27.04.2016. a otsusega tunnistati N.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 02.03.2015. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 10 kuud vangistust. N.N-ile mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Lisaks tunnistat i Kristjan Pülse sama otsusega süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti N.N-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati N.N-ile kuritegude kogumi eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2016. a otsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra. N.N-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. K innipeetava karistusaeg algas 23.05.2016. a ja lõppeb 23.05.2018. a. Vangl a ei toeta N.N vabastamist tingimisi ennetä

htaegselt karistuse kandmisest.

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Tegemist on 2-korruselise eramuga. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elukoha omanik xxxxxxxxxxxxx, kes elab nimetatud aadressil üksinda, on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisuk oha N.N tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta N.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu N.N selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles N.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Käesolevaks ajaks on N.N temale mõistetud karistusajast (2 aastat) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on N.N andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud N.N vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Nimetatud aadressil asuv elukoht kuulub xxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused N.N vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3.2 Kohus peab positiivseks N.N käitumist karistuse kandmise ajal. N.N puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on N.N käitumine vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega korrektne. N.N õpib alates 07.09.2016. a Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis ja alates 21.11.2016. a osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. 3.3 Kohus on seisukohal, et N.N vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on N.N kindel elukoht oma sugulase xxxxxxxxxxxxxxjuures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond ja lähedaste toetus. Kohus peab positiivseks ja kuriteoriskide maandamise eesmärgil oluliseks, et vabanemise korral on N.N kindelxxxxxxxxxxxxxxx töökoht s ehitustöölisena. Kindel sissetulek tagab N.N igapäevase toimetuleku. Esialgseks toimetulekuks on N.N võimalik kasutada ka vabanemisfondi kogunenud rahalisi vahendeid, mida on ligikaudu 749 eurot. Tartu Vangla andmetel on N.N rahalisi nõudeid ligikaudu 180 eurot. Kohtu hinnangul on positiivne, et N.N on väljendanud kõrget motivatsiooni omandada põhiharidus, asuda tööle ning tasuda rahalised nõuded.

N.N-ile sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada N.N alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Kriminaalmenetluse kulud N.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 103,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlused on põhjendatud osaliselt. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 79,20 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 79,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel N.N-ilt välja mõista.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.