Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-7312 (12260103152)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. juuli 2012 otsus H.R-i süüdimõistmises KarS § 424 järgi ja karistamises karistus 94 päevamäära, so 300,80 eurot
Täiteasi
nr 119/2013/1149
Menetlus kohtus
rahalise karistuse asendamise otsustamine
Avaldaja sissenõudjana
Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu
Avaldja esindaja
Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post [email protected])
Süüdimõistetu võlgnikuna
H.R (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx )
Kohtutäitur
Taive Peedosaar
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 69, 70, kohus määras:
2.1 asendada KarS § 70 alusel H.R-ile mõistetud tasumata rahaline karistus 85 päevamäära vangistusega 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; 2.2 jätta vangistus 28 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 28 (kakskümmend kaheksa) tundi; 2.3 määrata H.R-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4 üldkasuliku töö tegemisel allutada H.R KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile elukohaga xxxxx xxx-xx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx .
I Asjaolud
Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS § 70 lg-st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Tartu Maakohtu 31. juuli 2012 otsuse kohaselt oli H.R kohustatud tasuma rahalise karistuse 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu H.R ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 12.11.2013. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 85 päevamäära 274,80 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. H.R-ile mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 85 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. H.R andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus KarS § 70 alusel ja KarS § 69 lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 28 tundi (85 : 3 = 28 päeva = 28 tundi). KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata H.R-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab H.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.