Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. märts 2017, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-1509 (16284000497)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
Raido Toit süüdistuses KarS § 4231 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Raido Toit (isikukood: 38401122725; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx )
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Raido Toit toime pannud kuriteona mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 15.12.2016 Tartu Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi, juhtis 31.12.2016 kell 10:38 Viljandi linnas Ilmarise 1 asuvas parklas mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava
süüdimõistmiseks KarS § 4231 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.12.2016 mõistetud ärakandmata karistuse - 6 (kuus) kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 420 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Raido Toit KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Raido Toiti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 127,44 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus Raido Toitilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 eurot (s.h käibemaks). Raido Toitle õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 55,44 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.
Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 777 eurot: sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.