Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatavate, kannatanute, tunnistajate ja teiste isikute elukohti ning kannatanute, tunnistajate ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; kannatanute, tunnistajate ning teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega.
Kriminaalasi nr 1-15-9694 üldmenetluses
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 22.detsember 2016.a Tartu koht Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-15-9694 (14260103338)
Kohtunik Rahvakohtunikud Kohtuistungisekretär Tõlgid
Heli Sillaots Sirje Linnasmägi ja Naima Sepp-Noobel J. Oidsalu Alla Lašmanova, Natalia Tselikova, Meeli Antonov
Kriminaalasi
VLADIMIR GAVRILIN süüdistuses KarS § 256 lg 1, KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 214 lg 2 p 1,4, KarS 200 lg 2 p 2, 4, 7, 8, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 136
lg 1, KarS § 120 lg 1, KarS § 266 lg 2 p 1, KarS § 424, KarS § 4231, KarS § 349 järgi; SERGEI SÕŠTŠIKOV süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 189 lg 1, KarS § 266 lg 1, KarS § 214 lg 2 p 1, 4, KarS § 200 lg 2 p 2, 7, 8, KarS § 121, KarS § 136 lg 1, KarS § 348, KarS §
lg 2 p 9, KarS § 263 p 2 järgi; SERGEY MAKARCHEV süüdistuses KarS § 255
lg 1, KarS 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 214 lg 2 p 1, 4, KarS § 200 lg 2 p 2, 4, 7, 8, KarS § 121 lg 1, KarS § 136 lg 1 järgi; TIINA VALDAS süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 22 lg 3-§ 214 lg 2 p 1, KarS § 200 lg 2 p 2,7 järgi; VICTOR LUKK süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 184 lg 1, KarS § 200 lg 2 p 2, 7, 8, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi; RELICA SULG süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; 2 JELENA KRASJUKOVA süüdistuses KarS § 121 lg 1, KarS § 136 lg 1 järgi; ANDREI REMETS süüdistuses KarS § 263 p 2, KarS § 184 lg 2 p 2, KarS § 348 lg 1 järgi; ARTUR VARUSON süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 2, 7, 8, KarS § 214 lg 2 p 1, 4, KarS § 424 järgi; ANDREI GANTJOHHIN süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4, KarS § 121 lg 2 p 2 järgi; ALEXEY SOLOP süüdistuses KarS § 136 lg 1, KarS § 121 järgi üldmenetluses
Tatjana Tamm Prokurör
Kannatanud
Kaitsjad riigi õigusabi osutamise korras
S.A, S.B, A.K, R.V, M.H, R.H, R.K, A.Š, F.Z, M.H1, J.G. , A.A. , AS Selver, Rimi Eesti Food AS, S.M.
Valli Murde - VLADIMIR GAVRILIN ́il Anu Pärtel - SERGEI SÕŠTŠIKOV ́il Roman Levin - SERGEY MAKARCHEV ́il Kaja Kiilo - JELENA KRASJUKOVA ́l Ann Saar - TIINA VALDAS ́el Kalju Kutsar - VICTOR LUKK ́il Anu Vilt - RELICA SULG ́il Marina Valge - ANDREI REMETS ́al
Kaitsja kokkuleppel
Anne Vissak - ARTUR VARUSON ́il Karl Saavo - ANDREI GANTJOHHIN ́il Sirje Must - ALEXEY SOLOP ́il
asukoht vahistatuna eelvangistuses isikukood 38103272712, XXX 2013.a keskmine päevasissetulek:
2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XII, 50) K-Raha konto väljavõte 05.05.2015 – 28.09.2015 Viru Vanglast Vladimir Gavrilini kohta – V.Gavrilini kontole on raha kandnud erinevad isikud ning saadud raha on V.Gavrilin kasutanud peamiselt kaupluses tasumiseks (XI, 64-65) 21.05.2014 – 20.07.2014 oli juhtimisõigus liiklusregistri andmetel ära võetud ja 21.07.2014 tunnistati juhtimisõigus kehtetuks (X, 175) karistusregistrisse kantud, lisaks paljudele kehtivatele väärteokaristustele (rahatrahvid tasumata) on ka kehtivaid kriminaalkaristusi on viibinud vangistuses reaalset vanglakaristust kandmas, sealhulgas on kandnud reaalset vanglakaristust avaliku korra raske rikkumise, varguste, ka avalike varguste, ning röövimise ja KrK § 1151 lg 1 (sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil) järgi (XII; 51-56, 57-59) väärtegudest muuhulgas viimati karistatud: •
08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 24.07.2014.a toimepandu eest liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58)
•
13.01.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,14,004015 23.09.2014.a 23:00 – 24.09.2014 23:00 XXX toimepandu eest – kuulas valjult muusikat ning lärmitses, mis kostus naaberkorteritesse ja trepikotta, millega rikkus majaelanike rahu ja avalikus kohas käitumise üldnõudeid; korrakaitseseaduse § 56 lõikes 2 sätestatu täitmata jätmisega pani toime karistusseadustiku § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo, mille eest karistati rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40€ (XI, 1-7; trahv tasumata: XII, 58-58 pöördel)
•
24.11.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,14,004359 27.10.2014.a toimepandu eest liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 109 trahviühikut, s.o 436€ (X, 194-195; XII, 58 pöördel; trahv tasumata: XII, 58 pöördel)
•
15.07.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,14,002572 03.04.2014.a toimepandu eest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300€; karistati arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise eest; proovis tuvastati amfetamiini, metamfetamiini, alprasolaami (XI, 8; trahv tasumata: XII, 58 pöördel)
•
02.07.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,14,002207 08.06.2014.a toimepandu eest liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400€ (X, 196-197; XII, 58 pöördel; trahv tasumata: XII, 58 pöördel)
juhtumi XXX kohaselt teatati politseile, et nädalavahetusel (03.-04.mai 2015) ööklubis Tartus, XXX tarvitas varem vanglas olnud ja XXX tänava piirkonnas elav Vladimir Gavrilin avalikult narkootikume ja tal oli kaasas nuga (XI, 9) kriminaalkorras karistatud:
•
27.09.2000.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-227/98 üldmenetluses KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta vabadusekaotusega, KrK § 172 lg 2 järgi 5 kuu vabadusekaotusega; KrK § 40 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vabadusekaotust poolkinnises vanglas; KrK § 140 lg 3 alusel liideti 1-le aastale vabadusekaotusele osaliselt 01.02.2000.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa 22 päeva vabadusekaotust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 10 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas; KrK § 45 alusel lugeda 1 aastast 10 päevast kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva ja karistusest jääb kanda 1 aasta 7 päeva vabadusekaotust, mille kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – 27.09.2000.a (XII, 60-63) – karistus on karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 9 alusel kehtiv, sest seda on kasutatud järgmise, s.o 05.03.2001.a kohtuotsusega liitkaristuse mõistmisel ning 05.03.2001.a kohtuotsus on omakorda olnud aluseks järgnevate liitkaristuste kohtuotsuste kogumis mõistmisel; kuna liitkaristused kohtuotsuste kogumis 05.03.2001.a kohtuotsuses ja 24.10.2001.a kohtuotsuses ületasid 5 aastat, siis saab üle 5-aastane liitkaristus kaotada kehtivuse alles 10 aasta möödumisel selle ära kandmisest; V.Gavrilin viibis kinnipeetavate registri andmetel vangistuses 22.09.1999 – 22.09.2011 ja vabanes alles 22.09.2011.a (XII, 94100); käesolevaks ajaks ei ole vanglast vabanemisest 22.09.2011.a möödunud karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 9 märgitud 10 aastat, mille möödumisel oleks põhjendatud lugeda karistus kehtivuse kaotanuks ning kustunuks
•
05.03.2001.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-528/2000 üldmenetluses (XII, 64-86) ja Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega (XII, 87) KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4, KrK § 141 lg 2 p 1,2,3, KrK § 17 lg 5 ja KrK § 139 lg 2 p 2,3, KrK § 195 lg 3 järgi KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest 6 aasta vabadusekaotusega; KrK § 40 lg 3 alusel loeti 6 aasta vangistusega kaetuks V.Gavrilinile Tartu Maakohtu 27.09.2000.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti 27.09.2000.a (XII, 64-87)
•
24.10.2001.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 1151 lg 1 järgi kohtuotsuste kogumis KrK § 41 alusel 8 aasta 11 kuu vangistusega, mille kandmise alguseks 24.10.2001 (XII, 57) 28.01.2008.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 107-5152 kokkuleppemenetluses KarS § 274 lg 1, KarS § 275, KarS § 331 järgi KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 1 aastat vangistust V.Gavrilinile 24.10.2001.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa 2 aasta 7 kuu 26 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest – 28.01.2008.a (XII, 88-89); 28.09.2010.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti V.Gavrilin vangistusest ennetähtaegselt vabastamata (XII, 90-91; tähtaegse vabanemise aeg 22.09.2011: XII, 90; vabaneski tähtaegselt 22.09.2011: XII, 92, 94). – Karistus on kehtiv, sest V.Gavrilin viibis kinnipeetavate registri andmetel vangistuses järjestikku erinevate kohtuotsuste alusel enam kui 5 aastat, s.o vahemikus 22.09.1999 – 22.09.2011 ja vabanes alles 22.09.2011.a (XII, 94-100); käesolevaks ajaks ei ole vanglast vabanemisest 22.09.2011.a möödunud karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 9 märgitud 10 aastat, mille möödumisel oleks põhjendatud lugeda karistus kehtivuse kaotanuks ning kustunuks
•
•
20.01.2014.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11310070 kokkuleppemenetluses 2012.a septembris toime pandud varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära (1 miinimumpäevamäär = 3.20€), s.o 640 € riigituludesse; KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 02.-03.10.2012 viibitud 2 päeva, mis vastab 6-le
päevamäärale ja kanda jäi 194 päevamäära, s.o 620.80€, mida on KarS § 66 alusel võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu vältel ositi (XII, 92-93); nõue 620.80€ on saadetud sundtäitmiseks kohtutäitur J.P, laekumised puuduvad ja nõude jääk on ikka 620.80€ (XII, 125)
22.09.1999 – 22.09.2011 viibis kinnipeetavate registri andmetel kinnipidamisasutuses
26.01.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proov sisaldas amfetamiini, metamfetamiini, dihüdrokodeiini, oksükodooni ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH)
03.03.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (X, 176)
amfetamiini
ja
05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Vladimir Gavrilinilt võetud proov sisaldas amfetamiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (X, 142) 05.05.2015 peeti KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 121 lg1 ja KarS § 136 lg 1 järgi kahtlustatavana kinni (V, 1-4) 06.05.2015 kohaldati tõkend vahistamine (XII, 149-155, 139-142) ja kehtestati vangistusseaduse § 102 ning KrMS § 1431 alusel suhtlemispiirangud (XII, 156-157, 158-159) 03.11.2015.a eeluurimiskohtuniku määrusega pikendati tõkendi vahistamine kohaldamist üle 6 kuu (XII, 160-166) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata (I, 142150) 25.05.2016.a määrusega jäeti KrMS § 275 lg 2 alusel teostatud vahistuse põhjendatuse kontrolli käigus tõkend vahistamine muutmata (IV, 6., 55-60) 22.11.2016.a määrusega jäeti KrMS § 275 lg 2 alusel teostatud vahistuse põhjendatuse kontrolli käigus tõkend vahistamine muutmata (IV, 9. 173-178) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti suhtlemispiirangud muutmata (I, 142150) 17.06.2016.a määrusega tühistati suhtlemis- ja üksteisest eraldihoidmise piirangud (IV, 7., 160-163)
asukoht vahistatuna eelvangistuses isikukood 38403152723, XXX mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, juhiluba väljastatud ei ole (XIII, 3) 2013.a keskmine päevasissetulek: XXX (XIII, 8) 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XIII, 9) karistusregistrisse kantud, lisaks paljudele kehtivatele väärteokaristustele (rahatrahvid tasumata) on hulgaliselt arhiveeritud ning kehtivuse kaotanud kriminaalkaristusi, on viibinud mitmel korral vangistuses reaalset vanglakaristust kandmas, sealhulgas on kandnud reaalset vanglakaristust ka KarS § 183 ja KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (XIII;
15,
16-21,
27-30;
111-116)
väärtegudest muuhulgas karistatud: •
17.10.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,14,002241 28.03.2014.a toimepandu eest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160€; karistati arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise eest; proovis tuvastati tetrahüdrokannabinool metaboliiti (THC-COOH) (XIII, 6-7; trahv tasumata: XIII, 11)
•
17.10.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,14,002239 03.04.2014.a toimepandu eest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160€; karistati arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise eest; proovis tuvastati tetrahüdrokannabinool metaboliiti (THC-COOH) (XIII, 4-5; trahv tasumata: XIII, 11)
•
26.01.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,14,004024 23.09.2014.a toimepandu eest KarS § 262 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80€ karistati arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise eest; proovis tuvastati (XVII, 112; trahv tasumata: XVII, 112)
•
19.10.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,15,007564 02.06.2015.a toimepandu eest relvaseaduse § 892 lg 1 alusel (elukohast läbiotsimisel leitud külmrelv) rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160€ (XVII, 112; trahv tasumata:
kohtueelses menetluses on käesolevas kriminaalasjas kohaldatud nii sundtoomist (XIII, 22-23, 24-25) kui ka tagaotsitavaks kuulutamist (XIII, 26) 23.-25.03.2012 peeti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kahtlustatavana kinni (XIII,56-57) 02.06.2015 peeti KarS § 184 lg 1, KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi kahtlustatavana kinni (V,4851) 03.06.2015 kohaldati tõkend vahistamine (XIII, 58-63, 41-44) ja kehtestati vangistusseaduse § 102 ning KrMS § 1431 alusel suhtlemispiirangud (XIII, 64) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata (I, 142150) 25.05.2016.a määrusega jäeti KrMS § 275 lg 2 alusel teostatud vahistuse põhjendatuse kontrolli käigus tõkend vahistamine muutmata (IV, 6., 55-60) 22.11.2016.a määrusega jäeti KrMS § 275 lg 2 alusel teostatud vahistuse põhjendatuse kontrolli käigus tõkend vahistamine muutmata (IV, 9. 173-178) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti suhtlemispiirangud muutmata (I, 142150) 17.06.2016.a määrusega tühistati suhtlemis- ja üksteisest eraldihoidmise piirangud (IV, 7., 160-163)
asukoht vahistatuna eelvangistuses isikukood 38801112719, XXX 2013.a keskmine päevasissetulek: XXX (XIII, 183) 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XIII, 184) karistusregistrisse kantud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest (XIII, 186-190, 191-194)
enamus karistusi kuritegude toimepanemise eest on kehtivuse kaotanud (XIII, 186-190, 191-194) kriminaalkorras karistatud: • 17.02.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-145282 kokkuleppemenetluses (kohtusse saabus üldmenetluses) 22.01.2014.a toimepandu eest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 04.-06.02.2014 viibitud 3 päeva ja karistusest jäi kanda 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mida määrati KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga mitte pöörata täielikult täitmisele, allutades katseajaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile ja KarS 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustusele mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (XIV, 1-19; otsus jõustus 02.07.2015.a Riigikohtu määrusega: XIV, 19)
05.05.2015 02:10 peeti KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 121 lg 1, KarS § 136 lg 1 järgi kahtlustatavana kinni (XIV, 37-40) 06.05.2015 kohaldati tõkendiks vahistamine (XIV, 41-48) ja kehtestati vangistusseaduse § 102 ning KrMS § 1431 alusel suhtlemispiirangud (XIV, 56-57) 02.11.2015.a eeluurimiskohtuniku määrusega kohaldamist üle 6 kuu (XIV, 49-55)
pikendati
tõkendi
vahistamine
26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata (I, 142150) 25.05.2016.a määrusega jäeti KrMS § 275 lg 2 alusel teostatud vahistuse põhjendatuse kontrolli käigus tõkend vahistamine muutmata (IV, 6., 55-60) 22.11.2016.a määrusega jäeti KrMS § 275 lg 2 alusel teostatud vahistuse põhjendatuse kontrolli käigus tõkend vahistamine muutmata (IV, 9. 173-178) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti suhtlemispiirangud muutmata (I, 142150) 17.06.2016.a määrusega tühistati suhtlemis- ja üksteisest eraldihoidmise piirangud (IV, 7., 160-163)
elukoht XXX (IV, 5., 193) isikukood 47507152712, XXX, XXX 3.08.2016 – 30.08.2018 (XVIII, 103) 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XIV, 168) karistusregistrisse kantud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest, lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele on hulgaliselt arhiveeritud ning kehtivuse kaotanud kriminaalkaristusi, on viibinud mitmel korral vangistuses reaalset vanglakaristust kandmas (XIV, 169-178, 179-183) kriminaalkorras karistatud: •
04.07.2012.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1126602 lihtmenetluses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 2 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 1 alusel loeti 2 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 04.08.2011.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 kuud vangistust; KarS § 65 lg 1 alusel arvati 04.08.2011.a kohtuotsuse järgi ära
kantud karistus – 6 kuud vangistust – liitkaristusest maha ning karistus loeti kantuks; 04.07.2012.a kohtuotsusega tunnistati Tiina Valdas süüdi veel ka KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 10 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates, allutades üldkasuliku töö tegemise ajaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile (XIV, 187); 27.05.2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega pöörati 04.07.2012.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa 5 kuud 16 päeva vangistust täitmisele ja selle kandmise algust loeti 23.maist 2013.a (XIV, 188-189) •
14.01.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11310333 kokkuleppemenetluses 2012.a toimepandu eest KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 10 kuu vangistusega, 2012.a toimepandu eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuu vangistusega, 2012.a toimepandu eest KarS § 213 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 10 kuud vangistust KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega (XIV, 184-186)
18.-19.06.2015 oli KarS § 184 lg 1 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XIV, 138-140) 19.06.2015 kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld (XIV, 203) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend - elukohast lahkumise keeld muutmata (I, 142-150) kohtueelses menetluses olevas kriminaalasjas nr 15278000083 on kahtlustatav KarS § 201, KarS § 209 järgi (XVIII, 22-23)
teises kriminaalasjas nr 1-16-4675 vahistatud, milles süüdimõistev kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses 05.10.2016.a. ning karistuseks Viktor Lukule mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS § 424 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses 05.-06.12.2014 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti 1 aasta 6 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks 01.06.2015.a (XVIII, 92-99) isikukood 38711172729, XXX, XXX 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XV, 1) karistusregistrisse kantud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest (XV, 2-9, 1017;
119-122) kriminaalkorras karistatud: •
27.11.2003.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; - karistus ei ole kehtivust kaotanud, sest see liideti ülejärgmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on samuti kehtiv karistus;
•
02.03.2004.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga - karistus ei ole kehtivust kaotanud, sest see liideti järgimise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on samuti kehtiv karistus;
•
30.05.2006.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1065484 kokkuleppemenetluses karistati KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 2 aasta vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 11.-13.juuli 2005.a. viibitud 3 päeva ja karistusest jäi kanda 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust; KarS § 74 lg 5 alusel pöörati täitmisele Victor Lukule Tartu Maakohtu 02.03.2004.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud kandmata 5 kuud 28 päeva vangistust; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Victor Lukule 02.03.2004.a. Tartu Maakohtu
otsusega karistuseks mõistetud 5 kuust 28 päevast vangistusest ja 27.11 2003.a. Tartu Maakohtu otsusega karistuseks mõistetud ja 24.märtsi 2006.a. Tartu Maakohtu määrusega täitmisele pööratud 1 aasta vangistusega, lugedes kergema karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 1 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 02.märtsi 2004.a ja 27.novembri 2003.a. otsustega mõistetud karistustest moodustatud 1 aasta liitkaristusega ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust (kohtuotsus on nähtav XXX kohtuasja nr 1-06-5484 all); - karistus ei ole kehtivust kaotanud, sest see liideti järgimise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on samuti kehtiv karistus; •
05.12.2006.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1067399 kokkuleppemenetluses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 202 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust; KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 03.-05.01.2006.a viibitud 3 päeva vangistust ja karistusest jäi kanda 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust; KarS § 65 lg 1 alusel suurendati 1 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 30.05.2006.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 2 aasta 11 kuud 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 23.03.2006.a (kohtuotsus on nähtav Kohtute Infosüsteemis kohtuasja nr 1-067399 all); - karistus ei ole kehtivust kaotanud, sest see liideti järgimise kohtuotsusega mõistetud karistusega;
•
25.08.2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1117829 kokkuleppemenetluses 2009.a toimepandu eest KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi 10 kuu vangistusega ja 09.05.2009.a toimepandu eest KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 9 kuu vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 10 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10 kuud vangistust V.Lukule 05.12.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-7399 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 10 kuud 2 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 26.08.2011 (XV, 21-29); - karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 alusel on karistus kehtiv, sest selle ära kandmisest (2012.a juunist alates) ei ole möödunud viis aastat;
•
21.01.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 11310336 kokkuleppemenetluses 19.10.2013.a toimepandu eest KarS § 349 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 480€ riigituludesse, mida KarS § 66 lg 1 alusel tasuda ositi - kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 järjestikuse kuu vältel iga kuu 20.kuupäevaks vähemalt 48€ kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni (XV, 18-19); nõue 480€ on saadetud sundtäitmiseks kohtutäitur A.K1, laekumised puuduvad ja nõude jääk on ikka 480€ (XII, 125)
•
05.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-16-4675 KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 (vargused pani toime 24.10.2014 – 01.06.2015), KarS § 424 (joobes juhtis 17.11.2014) järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 7 kuu vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses 05.-06.12.2014 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel loeti 1 aasta 6 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks 01.06.2015.a (XVIII, 92-99)
06.10.2016.a valiti käesolevas kriminaalasjas tõkendiks vahistamine kriminaalasjas nr 1-16-4675 karistuse kandmiselt tähtaegselt vabanemisest alates või ennetähtaegselt vanglast vabanemisest alates (IV 9. 41-46); 01.11.2016.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti Tartu Maakohtu 06.10.2016.a vahistamismäärus muutmata (IV 9. 8285); kaitsja määruskaebusega Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2016.a määrus
vaidlustati ning on menetlemisel Riigikohtus (IV 9. 86, 87); 30.11.2016.a Riigikohtu määrusega jäeti V.Lukki kaitsja määruskaebus menetlusse võtmata
elukoht XXX isikukood 49406242729, XXX, XXX S.G. XXX XXX, alustas õpinguid 01.09.2016, õpingute lõpuks tähtaegsel lõpetamisel on 2018.a juunikuu (XVIII, 100) 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XVI, 136) kriminaalkorras karistamata, karistusregistrisse kantud 3 väärteokaristust on kehtivuse kaotanud ning on arhiveeritud (XVI, 137-138, 139) 05.05.2015 peeti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kahtlustatavana kinni (V, 75-77) 07.05.2015 vahistati (XVI, 164-171) 09.09.2015 asendati vahistamine elektroonilise valvega (XVI, 172-174; kohtumäärus jõustus 25.09.2015: XVI, 174 pöördel) 25.09.2015 vabanes eelvangistusest elektroonilise valve alla seoses 09.09.2015.a kohtumääruse jõustumisega (XVI, 174 pöördel) 05.05.2015 – 25.09.2015 kokku 4 kuud 21 päeva
viibis eelvangistuses
kinnipidamisasutuses,
s.o
02.11.2015.a eeluurimiskohtuniku kohtueelses menetluses tehtud määrusega pikendati vahistamise ning selle asenduseks kohaldatud elektroonilise valve tähtaega üle 6 kuu
26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine ja selle asenduseks kohaldatud elektrooniline valve muutmata (I, 142-150) 19.02.2016.a korraldaval istungil jättis kohus R.Sule kaitsja taotluse tõkendi vahistamine ja selle asenduseks kohaldatud elektroonilise valve tühistamiseks rahuldamata ja senini kohaldatud meetmed süüdistatav R.Sule suhtes muutmata (IV, 1., 86-87) 25.05.2016 tühistati tõkend vahistamine ja selle asenduseks kohaldatud elektrooniline valve ning uueks tõkendiks valiti elukohast - XXX - lahkumise keeld (IV, 6., 61-65)
elukoht XXX isikukood 48802102718 XXX XXX oli vabaduses viibimise ajal Vladimir Gavrilin – seda kinnitasid kohtule kohtuistungul nii Vladimir Gavrilin kui ka Jelena Krasjukova; mõlema väitel on neil kooselust XXX XX.-XX.XX.XXXX viibis XXX vabaabielupartneri psühholoogilise ja füüsilise vägivalla tõttu (XIV, 88) XXX Maksu-ja Tolliameti andmetel on J.Krasjukovale peale Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa teinud väikseid väljamakseid M.C.K.AS. ja O.&H.OÜ. (XIV, 71-72) 2014.a
keskmine
päevasissetulek:
XXX
kriminaalkorras karistamata (XIV, 74-75; XVII, 117-118)
73)
karistusregistrisse kantud väärtegude toimepanemise eest (XIV, 74-75; XVII, 117-118) 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Jelena Krasjukovalt võetud proov sisaldas amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (XIV, 70) 05.-06.05.2015 oli KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XIV, 66-69) 06.05.2015 kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld (XIV, 100) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend - elukohast lahkumise keeld muutmata (I, 142-150)
asub kinnipeetavana alates 07.08.2016.a vangistuses karistust kandmas teises kriminaalasjas nr 1-16-6759, milles süüdimõistev kohtuotsus tehti 08.08.2016.a (IV 9. 12-18) elukoht vabaduses oli XXX, isikukood 38908222737, XXX ei ole 2013.a keskmine päevasissetulek: XXX (XV, 129) 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX
14.01.2015 – 13.07.2015 oli B-kategooria juhtimisõigus liiklusregistri andmetel ära võetud (X, 175) karistusregistrisse kantud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest (XV, 130-136, 137-140; XVIII, 42-46: viimane karistusregistri teatis) viimati väärtegude eest karistatud: •
11.02.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2440,15,000420 21.01.2015.a toimepandu eest liiklusseaduse § 201 lg 2, liiklusseaduse § 207, liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800€, trahv tasumata (X, 189-190; trahv tasumata: XV, 137 pöördel; 20.05.2015 on nõue pööratud täitmisavalduse kohtutäiturile esitamisega sundtäitmisele: X, 191; XVIII, 43-43 pöördel)
•
11.03.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,15,000197 karistati 30.12.2014.a toimepandu eest karistusseadustiku § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80€; trahv tasumata (otsus jõustus 27.03.2015: XV, 137 pöördel)
•
01.10.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,15,003530 karistati karistusseadustiku § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120€ korrakaitseseaduse § 56 lg 2 täitmata jätmise eest, sest tekitas 26.04.2015 02:45 – 05:50 oma korteris valju kõnega ja uste paugutamisega kestvalt müra, mis kostus naaberkorterisse nii, et müra ei võimaldanud naaberkorteri elanikul magada; tekitatud müra häiris oluliselt XXX elanikku; trahv tasumata (XV, 166-167; otsus jõustus 21.10.2015: XV, 137 pöördel; XVIII, 43)
•
14.01.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2780,15,009869 karistati karistusseadustiku § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60€ korrakaitseseaduse § 56 lg 2 täitmata jätmise eest, sest 14.11.2015 23:00 – 15.11.2015 01:30-ni pidas korteris XXX pidu, kuulates valjult muusikat, kostis kõva lärmi ja karjumist, millega oli rikutud naabri S.M. kodurahu; trahv tasumata (XV, 164-165; otsus jõustus 06.02.2016: XV, 137 pöördel; XVIII, 43) kriminaalkorras karistatud:
•
16.04.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1144961 üldmenetluses 27.02.2014.a ja 13.04.2014.a toimepandu eest KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega ning 2010.a märtsikuu lõpus toimepandu eest KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi 4 kuu vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 kuud vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 20.04.2010.a, 27.-28.02.2014.a ja 13.15.04.2014.a viibitud 6 päeva, karistusest jäi kanda 6 kuud 24 päeva vangistust, mida määrati KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga mitte pöörata täitmisele, allutades katseajaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile; mootorsõiduki juhtimise õigus võeti ära 1-ks aastaks
(XV, 141-159, 160-163; kohtuotsus jõustus 30.09.2015.a Riigikohtu määrusega: XV, 159; XVIII, 42 pöördel - 43) •
13.06.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kiirmenetluses ja kokkuleppemenetluses 12.06.2016.a toimepandu eest KarS § 329 ja KarS § 424 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 10 kuu vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 12.-13.06.2016.a viibitud 2 päeva ja karistusest jäi kanda 9 kuud 28 päeva vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 9 kuud 28 päeva vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.04.2015.a kohtuotsusega 1-14-4961 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 24 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 4 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 74 lg 5 ning KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 502 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 2 aastat; üldkasuliku töö tegemise ajal tuleb täita KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid; otsus jõustus 29.06.2016 (XVIII, 24-26, 42-42 pöördel)
•
08.08.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kiirmenetluses ja kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-16-6759 07.08.2016.a toimepandu eest KarS § 329 ja KarS § 424 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati 1 aastat 1 kuud vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.06.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5232 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu 22 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 5 kuud 22 päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses alates 07.08.2016.a viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 07.08.2016.a; otsus jõustus 24.08.2016.a (IV 9. 12-18; XVIII, 42, 47-49) 09.04.2014.a Andrei Remetsalt
võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XV,120) 01.09.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Andrei Remetsalt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XV, 94) 20.03.2016.a Andrei Remetsalt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XVII,87)
amfetamiini,
01.-03.09.2015 oli KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XV, 88-90) 22.-23.10.2015 oli KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XV, 91-93) 03.09.2015 ja 23.10.2015 kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld (XV, 183, 184) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend - elukohast lahkumise keeld muutmata (I, 142-150)
kannab kinnipeetavana 3 aastat 4 kuud vangistust 31.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel, karistuse kandmise alguseks 30.10.2016.a (IV, 9. 7679) vabaduses viibides oli elukoht XXX ja XXX isikukood 39303072721, XXX kohtuistungi alguses töötas XXX AS.M, alates 10.09.2016 töötas XXX (XVIII, 71-72) kuni vahistamiseni ning karistuse kandmise alguseni teises kriminaalasjas 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XVI, 29) mootorsõiduki juhtimisõigus puudub (XVI, 25) karistusregistrisse kantud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest (XVI, 30-33, 34-41)kriminaalkorras karistatud:
•
•
30.06.2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1117473 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o XXX, mis tasuti 26.02.2016.a – karistusregistri seaduse § 24 lg 2 p 4 alusel on karistus kehtiv, sest otsuse täitmisest ei ole möödunud 2 aastat (kuriteo toimepanemisel 2010.a oli A.Varuson alaealine) 26.02.2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-13-773 tehtud kohtuotsusega karistati 2012.a toimepandu eest KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 3 aasta vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses 16.17.08.2012 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mida määrati KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Artur Varuson 3-aastase katseaja vältel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu; katseaja algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest 26.02.2013.a (XVI, 42-47).
•
19.03.2015.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-15-2209 tehtud kohtuotsusega karistati 13.03.2012.a toimepandu eest KarS § 263 p 3,4 järgi 7 kuu vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses 15.-16-03.2012 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 6 kuud 28 päeva vangistust; KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 26.02.2013.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistusega - 6 kuud 28 päeva vangistust loeti kaetuks 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mida määrati KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Artur Varuson 3aastase katseaja vältel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu; katseaja algust loeti eelmise kohtuotsuse kuulutamisest - 26.02.2013.a (XVI, 48-51)
•
05.09.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-16-6769 tehtud kohtuotsusega karistati KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 3 aasta 3 päeva vangistusega 15.03.2016.a toimepandu eest; KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses 15.-17.03.2016 viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 3 aastat vangistust KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga kriminaalhooldusega KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 21 nõuete täitmisega; otsus jõustus 21.09.2016
•
31.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kiirmenetluses ning kokkuleppementluses kriminaalasjas nr 1-16-9532 tehtud kohtuotsusega karistati 30.10.2016.a toimepandu eest KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 4 kuud vangistust 05.09.2016.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 30.10.2016.a; tõkendiks kohaldati vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni (IV, 9. 7679), jõustus 16.11.2016 (KIS2 andmetel).
01.09.2015.a Artur Varusonilt kahtlustatavana kinnipidamisel võetud proov sisaldas amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli (THC), metaboliiti (THC-COOH) (XVI,8) 20.-21.07.2015 oli KarS § 424 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XVI, 58) 01.-02.09.2015 oli KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XVI, 4-6) 21.07.2015 ja 02.09.2015 kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld (XVI, 59,60) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend - elukohast lahkumise keeld muutmata (I, 142-150)
asub vahistatuna eelvangistuses teises kriminaalasjas (nr 16278001115) alates
24.07.2016 (IV 9. 1-11), milles kohtuistung kriminaalasjas nr 1-16-7476 üldmenetluses 17.-18.10.2016 10:00 (XVIII, 50-53); kohtuotsus tehti 18.10.2016.a (IV 9. 88-96), millele esitati 19.10.2016 apellatsioonteatis (IV 9. 97) vabaduses oli elukoht XXX isikukood 38510232751, XXX keskmine päevasissetulek: XXX
karistusregistrisse kantud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest, lisaks kehtivatele kriminaalkaristustele on hulgaliselt arhiveeritud ning kehtivuse kaotanud kriminaalkaristusi, on viibinud mitmel korral vangistuses reaalset vanglakaristust kandmas (XVI, 66-71, 72-74, 89-90; XVIII, 54-57: viimane karistusregistri teatis) kriminaalkorras karistatud: •
26.11.2009.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 10917450 kokkuleppemenetluses 12.07.2008.a toimepandu eest KarS § 263 p 1,2,3,4 järgi 1 aasta vangistusega KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega (XVI, 91-92); - karistus on karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 alusel kehtiv, kuna pöörati täitmisele 22.09.2011.a kohtuotsusega ning alla 5-aastase vangistuse ära kandmisest ei ole möödunud 5 aastat;
•
22.09.2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1117038 kokkuleppemenetluses 19.04.2011.a toimepandu eest KarS § 120 järgi 5 kuu vangistusega, 19.04.2011.a toimepandu eest KarS § 121 järgi 8 kuu vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 10 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 10 kuud vangistust A.Gantjohhinile 26.11.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-17450 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses alates 04.05.2011.a viibitud aeg karistusaja hulka ning 1 aasta 10 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 04.05.2011.a (XVI, 85-86); 01.06.2012.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Andrei Gantjohhin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (XVI, 87-88); vabanes karistuse kandmiselt tähtaegselt 04.03.2013 (XVI, 66, 72 pöördel, 87 pöördel) – karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 alusel on karistus kehtiv, kuna alla 5-aastase vangistuse ära kandmisest ei ole möödunud 5 aastat;
•
27.08.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1155000 lühimenetluses 15.06.2013.a toimepandu eest KarS § 274 lg 1 järgi 10 kuu vangistusega, 15.06.2014.a toimepandu eest KarS § 121 järgi 1 aasta vangistusega; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistusest jäi kanda 1 aasta vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 15.06.13.12.2013 viibitud 6 kuud 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 28 päeva vangistust, mida tingimisi 2-aastase katseajaga KarS § 75 lg 1 sätete kohaldamisega määrati täitmisele mitte pöörata; katseaja algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest – 27.08.2015.a (XVI, 75-77, 78-84; kohtuotsus jõustus 09.02.2016.a Riigikohtu määrusega: XVI, 84)
•
18.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega üldmenetluses kriminaalasjas nr 1-16-7476 karistati KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 27.08.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra, ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 24.07.2016.a (IV 9. 8896); 19.10.2016.a esitas A.Gantjohhini kaitsja apellatsioonteatise (IV 9. 97). Kohtuotsus jõustumata, asub apellatsioonidega ringkonnakohtus.
07.09.2015.a Andrei Gantjohhinilt kahtlustatavana kinnipidamisel võetud proovist narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud (XVI,93) 07.-09.09.2015 oli KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XVI, 61-63) 13.-14.09.2015 oli KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kahtlustatavana kinnipeetav (XVI, 103104) 09.09.2015 kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld (XVI, 105) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend - elukohast lahkumise keeld muutmata (I, 142-150) 24.07.2016 kell 23:30 peeti kahtlustatavana KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kinni teises kriminaalasjas nr 16278001115 (IV 9. 1-11) 26.07.2016 vahistati teises kriminaalasjas nr 16278001115 ja asub käesolevalt eelvangistuses teises kriminaalasjas nr 16278001115 (IV 9. 1-11), milles kohtuistung kriminaalasjas nr 1-16-7476 üldmenetluses 17.-18.10.2016 10:00 (XVIII, 50-53) ja kohtuotsus tehti 18.10.2016.a ning tõkend vahistamine jäeti reaalse vanglakaristuse tagamiseks muutmata (IV 9. 88-96)
elukoht XXX isikukood 39001082762, XXX (XVII, 170-171: XX.XX.XXXX .a tööleping) – 06.10.2016 istungil avaldas, et seal enam ei tööta, töötab XXX 2014.a keskmine päevasissetulek: XXX (XVI, 180) karistusregistrisse kantud – 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 kehtivat väärteokaristust, väärteoasjades karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasutud (XVI, 181-182, 183-184; XVIII, 40-41: viimane karistusregistri teatis) kriminaalkorras karistatud: • 27.08.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-155000 lühimenetluses 15.06.2014.a toimepandu eest KarS § 121 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistusest jäi kanda 1 aasta vangistust; KarS § 73 lg 1,3 alusel määrati karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui A.Solop 1 aasta 6 kuu katseaja vältel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu; katseaja algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest – 27.08.2015.a (XVI, 75-77, 78-84; kohtuotsus jõustus 09.02.2016.a Riigikohtu määrusega: XVI, 84)
11.-12.09.2015 oli KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 järgi kahtlustatavana kinnipeetav
12.09.2015 kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld (XVI, 185) 26.11.2015.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend - elukohast lahkumise keeld muutmata (I, 142-150)
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, KrMS § 309, KrMS § 310, KrMS § 311, KrMS § 313, KrMS § 314 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada VLADIMIR GAVRILIN KarS § 256 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõista (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõista (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 423' järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Vladimir Gavrilinile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 (viisteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Vladimir Gavrilini eelvangistuses alates 05.05.2015 viibitud aeg kuni käesoleva ajani ja 15 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 05.05.2015.a. Vladimir Gavrilini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil V.Gavrilin jätkab vanglas karistuse kandmist. Jätta iseseisvaks täitmiseks Vladimir Gavrilinile 20.01.2014.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10070 karistuseks mõistetud rahaline karistus. Juhul kui täitur on teatanud sissenõudjale täitmise võimatusest ja sissenõudja esitab kohtule avalduse tasumata rahalise karistuse asendamiseks, siis otsustab kohus rahalise karistuse asendamise vangistusega ning kohtuotsuste kogumis uue liitkaristuse mõistmise. Süüdi tunnistada Vladimir Gavrilin KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära, s.o 800 eurot riigituludesse. KarS § 44 lg 2 alusel on 1 miinimumpäevamäära suurus 10€. KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Vladimir Gavrilinil rahalist karistust tasuda ositi - kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 80€ kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) makseinfo lehel kajastatud viitenumbriga ühele järgmistest kontonumbritest:
• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) • NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-15-9694, rahaline karistus 22.12.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Rahalise karistuse riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 417 lg 2,3, KrMS § 412 lg 3 – rahalise karistuse kohtuotsuse jõustumisest 10-e kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Rahalise karistuse ka kohtutäituri kaudu tasumata jätmisel asendatakse see KarS § 70 alusel vangistusega. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. Vladimir Gavrilinile edastada makseinfo viitenumbri kohta rahalise karistuse tasumiseks.
Õigeks mõista SERGEI SÕŠTŠIKOV süüdistustes KarS § 189 lg 1, KarS § 266 lg 1, KarS § 348 järgi käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Sergei Sõštšikov KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Sõštšikovile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 11 (üksteist) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sergei Sõštšikovi eelvangistuses 23.25.03.2012 viibitud 3 päeva. Karistusest jääb kanda 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sergei Sõštšikovi eelvangistuses alates 02.06.2015 viibitud aeg kuni käesoleva ajani ja 10 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 02.06.2015.a. Sergei Sõštšikovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil Sergei Sõštšikov jätkab vanglas karistuse kandmist. Süüdi tunnistada SERGEY MAKARCHEV KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergey Makarchev KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergey Makarchev KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergey Makarchev KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Sergey Makarchev KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõista (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Sergey Makarchev KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sergey Makarchevile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 11 (üksteist) aastat vangistust. KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 11 aastat vangistust Sergey Makarchevile 17.02.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 114-5282 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 13 (kolmteist) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sergey Makarchevi eelvangistuses alates 05.05.2015 viibitud aeg kuni käesoleva ajani ja 13 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 05.05.2015.a. Sergey Makarchevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil Sergey Makarchev jätkab vanglas karistuse kandmist.
Süüdi tunnistada TIINA VALDAS KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Tiina Valdas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Tiina Valdas KarS § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks KarS § 22 lg 5 ja KarS § 60 alusel mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Tiina Valdas KarS § 200 lg 2 p 2,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Tiina Valdasele kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tiina Valdase eelvangistuses 18.19.06.2015 viibitud 2 päeva. Karistusest jääb kanda 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust Tiina Valdasele 14.01.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10333 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 6 (kuus) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist kirjaliku teatisega, millal ja millisesse vanglasse tuleb Tiina Valdasel karistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Tiina Valdase vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. Süüdi tunnistada VICTOR LUKK KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Victor Lukk KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Victor Lukk KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Victor Lukk KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista Victor Lukkile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Victor Lukkile käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 4 aastast 6 kuust vangistusest ja 05.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4675 karistuseks mõistetud 1 aastast 7 kuust vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, ning mõista kohtuotsuste kogumis Victor Lukkile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata kohtuotsuste kogumis karistuseks mõistetud liitkaristusest 4 aastast 6 kuust vangistusest maha eelmise kohtuotsuse, s.o 05.10.2016.a kohtuotsuse järgi ajavahemikes 05.-06.12.2014 ja 01.06.2015 – 21.12.2016 ära kantud karistus – kokku 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust ja karistusest jääb Victor Lukkil alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.12.2016 kanda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. 2 aasta 11 kuu 7 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2016.a. Kohaldada Victor Lukki suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil V.Lukk jätkab vanglas karistuse kandmist. Jätta iseseisvaks täitmiseks Victor Lukkile 21.01.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10336 karistuseks mõistetud rahaline karistus. Juhul kui täitur on teatanud sissenõudjale täitmise võimatusest ja sissenõudja esitab kohtule avalduse tasumata rahalise karistuse asendamiseks, siis otsustab kohus rahalise karistuse asendamise vangistusega ning kohtuotsuste kogumis uue liitkaristuse mõistmise. Süüdi tunnistada RELICA SULG KarS § 255 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Relica Sulg KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Relica Sulele kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Relica Sule eelvangistuses 05.05.2015 – 25.09.2015 viibitud 4 kuud 21 päeva. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 3 aastat 7 kuud 9 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Relica Sulg ei pane 3-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud:
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;
•
ilmub kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
•
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
ajavahemike
järel
territooriumilt
Süüdi tunnistada JELENA KRASJUKOVA KarS § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Jelena Krasjukova KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Jelena Krasjukovale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jelena Krasjukova eelvangistuses 05.05.2015 – 06.05.2015 viibitud 2 päeva. Karistusest jääb kanda 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 11 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Jelena Krasjukova ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud:
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX ; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
•
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
08.08.2016.a kohtuotsuse järgi ajavahemikus 07.08.2016 – 21.12.2016 ära kantud karistus – kokku 4 kuud 15 päeva vangistust ja karistusest jääb Andrei Remetsal alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.12.2016 kanda 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. 3 aasta 7 kuu 15 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2016.a. Tühistada käesolevas kriminaalasjas Andrei Remetsa suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – ning kohaldada Andrei Remetsa suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil A.Remets jätkab vanglas karistuse kandmist. Süüdi tunnistada ARTUR VARUSON KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Artur Varuson KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Artur Varuson KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Artur Varusonile kuritegude kogumi liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.
eest
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Artur Varusoni eelvangistuses ajavahemikes 20.07.2015 – 21.07.2015 ja 01.09.2015 – 02.09.2015 viibitud 4 päeva. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 73 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust Artur Varusonile 19.03.2015.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2209 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Artur Varusonile karistuseks mõistetud 6 aastast 11 kuust 24 päevast vangistusest ja Artur Varusonile 31.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-9532 karistuseks mõistetud 3 aastast 4 kuust vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, ning mõista kohtuotsuste kogumis Artur Varusonile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata kohtuotsuste kogumis karistuseks mõistetud liitkaristusest 6-st aastast 11-st kuust 24-st päevast vangistusest maha eelmise kohtuotsuse, s.o 31.10.2016.a kohtuotsuse järgi ajavahemikus 30.10.2016 – 21.12.2016 ära kantud karistus – kokku 1 kuu 22 päeva vangistust, ja
karistusest jääb Artur Varusonil alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.12.2016 kanda 6 (kuus) aastat 10 (kümme) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. 6 aasta 10 kuu 2 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2016.a. Tühistada käesolevas kriminaalasjas Artur Varusoni suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – ning kohaldada Artur Varusoni suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil A.Varuson jätkab vanglas karistuse kandmist. Süüdi tunnistada ANDREI GANTJOHHIN KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Andrei Gantjohhin KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Andrei Gantjohhinile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Andrei Gantjohhini eelvangistuses ajavahemikes 07.09.2015 – 09.09.2015 ja 13.09.2015 – 14.09.2015 viibitud 5 päeva. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Tühistada käesolevas kriminaalasjas Andrei Gantjohhini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – ning kohaldada Andrei Gantjohhini suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil A.Gantjohhin jätkab vanglas karistuse kandmist. Andrei Gantjohhinile käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ja Andrei Gantjohhinile 18.10.2016.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse liitmine kuulub KrMS § 413 alusel otsustamisele siis, kui mõlemad kohtuotsused või siis vähemalt üks neist kohtuotsustest on jõustunud. Kuna 18.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (hetkel jõustumata) kriminaalasjas nr 1167476 on liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 27.08.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ära kandmata vangistusega juba ära kohaldatud, siis ei pea kohus käesolevalt põhjendatuks n.ö topelt liitkaristust KarS § 65 lg 2 järgi kohaldada. Kahekordse karistamise keeld on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 viimases lauses, mistõttu ei ole käesoleval juhul põhjendatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud vangistusega liita KarS § 65 lg 2 alusel 27.08.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, sest see on juba ära kasutatud liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel moodustamisel 18.10.2016.a kohtuotsuses. KrMS § 301, KrMS § 309 lg 2 alusel seoses prokuröri kohtuvaidluses süüdistusest loobumisega mõista ALEXEY SOLOP süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Alexey Solop KarS § 22 lg 3 ja KarS § 136 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alexey Solopi eelvangistuses ajavahemikus 11.09.2015 – 12.09.2015 viibitud 2 päeva. Karistusest jääb kanda 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Alexey Solopile käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ja 27.08.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-5000 karistuseks mõistetud 1-st aastast vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, ning mõista kohtuotsuste kogumis Alexey Solopile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat vangistust Alexey Solopi suhtes täielikult täitmisele, kui Alexey Solop ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel loetakse katseaja kulgemise algust 27.08.2015.a kohtuotsuse kuulutamisest – 27.08.2015.a. Alexey Solopi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest.
KarS § 831 lg 1, KarS § 84 alusel välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse: •
4000 € (neli tuhat eurot) Vladimir Gavrilinilt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
1000 € (üks tuhat eurot) Sergei Sõštšikovilt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
1000 € (üks tuhat eurot) Sergey Makarchevilt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
500 € (viissada eurot) Relica Sulelt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
200 € (kakssada eurot) Andrei Remetsalt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
50 € (viiskümmend eurot) Tiina Valdaselt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasummad tuleb tasuda ühele Maksuja Tolliameti (makse saaja) kontodest kontonumbritega: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) • NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Ülekande tegemisel tuleb: •
selgituseks märkida: „Süüdistatava nimi, 1-15-9694, konfiskeerimise asendamiseks 22.12.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“;
•
igal süüdistataval kasutada talle ettenähtud viitenumbrit, mis on kajastatud makseinfo lehel. Vladimir Gavrilinile, Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile, Relica Sulele, Andrei Remetsale, Tiina Valdasele edastada makseinfo viitenumbri kohta konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summade tasumiseks. Makseinfo viitenumbri kohta edastada ka Politsei-ja Piirivalveametile, et oleks võimalik nende tagatiste kontol asuvad arestitud rahasummadest teha ülekanded riigituludesse konfiskeerimise asendamiseks. Politsei- ja Piirivalveametil kanda nende tagatiste kontol olevatest arestitud rahasummadest konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse saadud makseinfot kasutades: •
80€ S.Makarchevilt arestitud rahasumma arvelt Sergey Makarchevi võlgnevuse katteks;
•
200€ A.Remetsalt arestitud rahasumma arvelt Andrei Remetsa võlgnevuse katteks. Kohtuotsuse jõustumise järgselt vabastada Sergey Makarchevilt arestitud 80€ (XV, 187-191, 192-193) ja Andrei Remetsalt arestitud 1085€ (XV, 196-199, 200201) aresti alt riigituludesse ülekannete tegemiseks ja edastada kohtuotsus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Koos jõustunud kohtuotsusega edastada Politsei- ja Piirivalveametile koopiad 03.08.2015.a raha tagatiste kontole maksmise määrusest (XV, 185) ja 03.08.2015.a maksekorraldusest (XV, 185,186) ning 01.09.2015.a raha tagatiste kontole maksmise määrusest (XV, 194) ja 03.09.2015.a maksekorraldusest (XV, 194, 195), millistest nähtub S.Makarchevilt arestitud 80€ ja A.Remetsalt arestitud 1085€ asumine Politsei-ja Piirivalveameti tagatiste kontol. Politsei- ja Piirivalveametil tagastada nende tagatiste kontol asuvast 1085-st eurost Andrei Remetsale 885€ A.Remetsa avaldatud pangakontole. Andrei Remetsale on võimalik raha tagastada alles siis, kui Andrei Remets on avaldanud Politsei-ja Piirivalveametile pangakonto numbri, millele tuleb 885€ kanda. Konfiskeerimise asendamiseks rahasummade riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 koostoimes KarS § 66 lõikes 3 sätestatuga – tasumiseks määratud 1-aastaseks tähtajaks nõude tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasummade riigituludesse laekumise kontrollimiseks edastada jõustunud kohtuotsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks kasina varandusliku seisuga süüdistatavatele tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta kutsete edastamise ja asitõendite saatekulud (nn pukseerimiskulud) ning kõik ekspertiisikulud ja joobe
tuvastamise kulud ning kannatanute ja tunnistajate kohtusse ilmumise kulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks kasina varandusliku seisuga süüdistatavatele tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta Vladimir Gavrilinilt, Sergei Sõštšikovilt, Sergey Makarchevilt, Jelena Krasjukovalt, Tiina Valdaselt ja Relica Sulelt väljamõistmisele kuuluvast sundrahast pool riigi kanda. Kuna käesolevas kriminaalasjas kuulub liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel kohtuotsuste kogumis moodustamisele Victor Lukki, Andrei Remetsa, Artur Varusoni, Alexey Solopi ning edasiselt ka Andrei Gantjohhini suhtes (18.10.2016.a kohtuotsusega, mis on hetkel veel jõustumata), siis jätta neilt sundraha riigituludesse teist korda välja mõistmata. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt tulnuks kõik süüdistused lahendada ühes kriminaalasjas ühe kohtuotsusega ja sundraha kuulunuks sellisel juhul neilt riigituludesse väljamõistmisele ühekordselt. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 viimases lauses on sätestatud nn kahekordse karistamise keeld. Neil asjaoludel, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas sätestatud õigluse põhimõttest, millele Eesti Vabariik on rajatud, ei ole põhjendatud panna süüdistatavatele Victor Lukkile, Andrei Remetsale, Artur Varusonile, Andrei Gantjohhinile ja Alexey Solopile sundraha n.ö topelt tasumise kohustust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 alusel ja lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas sätestatud õigluse põhimõttest, millele Eesti Vabariik on rajatud, ning KrMS § 180 lõikes 3 sätestatud menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmise võimalusest, jätta süüdistatavatelt Jelena Krasjukovalt, Victor Lukkilt ja Relica Sulelt riigituludesse välja mõistmata nende kaitsjate kohtusse ilmumisega seonduv sõidukulu, jättes kaitsjatele hüvitatud kohtusse ilmumise sõidukulu täielikult riigi kanda. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista VLADIMIR GAVRILIN ́ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 9321.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 432 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XII, 127-148; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
8352 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,
•
537.50 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1, KrMS § 180 lg 3).
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista SERGEI SÕŠTŠIKOV ́ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 9009.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 456 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XIII, 32-55; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
8016 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,
•
537.50 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1, KrMS § 180 lg 3).
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista SERGEY MAKARCHEV ́ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 8268.10 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 418.60 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XIV, 21-36; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 7312 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,
537.50 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1, KrMS § 180 lg 3).
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista VICTOR LUKK ́ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 7416 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 216 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XV, 33-44; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
7200 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista TIINA VALDAS ́elt riigituludesse menetluskuluna kokku 5913.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 336 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XIV, 191-202; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
5040 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (III, 20-23, 40-42; IV, 5. 107-111; IV, 6. 173-178; IV, 7. 164-169; IV, 10. 63-67; KrMS § 175 lg 1 p 4),
•
537.50 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1, KrMS § 180 lg 3).
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista ANDREI REMETS ́alt riigituludesse menetluskuluna kokku 7008 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 384 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XV, 169-182; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
6624 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (II,
191, 197-199; IV, 3. 140-143; IV, 5. 107-111; IV, 6. 173-178; IV, 7. 164-169; IV, 10. 63-67; KrMS § 175 lg 1 p 4).
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista ARTUR VARUSON ́ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 5616 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 240 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XVI, 52-57; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
5376 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista ANDREI GANTJOHHIN ́ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 4968 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 168 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XVI, 94-102; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
4800 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,
Menetluskulu Vladimir Gavrilinilt, Sergei Sõštšikovilt, Sergey Makarchevilt, Victor Lukkilt, Tiina Valdaselt, Andrei Remetsalt, Artur Varusonilt ja Andrei Gantjohhinilt riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417
lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 - menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1-e kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Lähtudes asjaoludest, et reaalset vanglakaristust kandva süüdimõistetu ja ka sissenõudja Eesti Vabariigi huvides ei ole jõustunud kohtuotsuse täiturile täitmiseks edastamisega viivitada, siis selleks, et reaalset vanglakaristust kandvatelt süüdimõistetutelt saaks koheselt nende vanglas tööle asumisel hakata tegema kinnipidamisi käesoleva kohtuotsusega neilt riigituludesse välja mõistetud menetluskulude katteks, on põhjendatud menetluskulude ositi tasumist mitte määrata. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista JELENA KRASJUKOVA ́lt riigituludesse menetluskuluna kokku 6826.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 240 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XIV, 90-98; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
6264 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,; KrMS § 175 lg 1 p 4),
•
322.50 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2, KrMS § 180 lg 3).
KrMS § 180 lg 3 alusel, lähtudes KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 koostoimes KarS § 66 lõikes 3 sätestatust, kuivõrd süüdistatava varaline seisund on tagasihoidlik, tagamaks süüdistatavale edaspidiseks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, kuna menetluskulud on nende ühekorraga riigile ära tasumiseks kokku liialt suured, võimaldada süüdistataval Jelena Krasjukoval menetluskulusid (kokku 6826.50 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 568.88 eurot kuni menetluskulu täieliku ära tasumiseni. 12.-l kuul tasuda 568.82€, sest 6826.50€ ei jagu 12-ga täpselt. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista RELICA SULELT (SULG) riigituludesse menetluskuluna kokku 8073.50 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 696 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (XVI, 140-163; KrMS § 175 lg 1 p 4), •
6840 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (IV,
•
537.50 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1, KrMS § 180 lg 3).
KrMS § 180 lg 3 alusel, lähtudes KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 koostoimes KarS § 66 lõikes 3 sätestatust, kuivõrd süüdistatava varaline seisund on tagasihoidlik, tagamaks süüdistatavale edaspidiseks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, kuna menetluskulud on nende ühekorraga riigile ära tasumiseks kokku liialt suured, võimaldada süüdistataval Relica Sulel menetluskulusid (kokku 8073.50 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 672.79 eurot kuni menetluskulu täieliku ära tasumiseni. 12.-l kuul tasuda 672.81€, sest 8073.50€ ei jagu 12-ga täpselt.
Menetluskulu Jelena Krasjukovalt ja Relica Sulelt riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 koostoimes KrMS § 180 lõikes 3 ja KarS § 66 sätestatuga - tasumiseks määratud 1-aastaseks tähtajaks nõude tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: • • •
•
SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulu tasumiseks ülekande tegemisel tuleb: selgituseks märkida: „Süüdistatava nimi, 1-15-9694, menetluskulu 22.12.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“;
igal süüdistataval kasutada talle ettenähtud viitenumbrit, mis on kajastatud makseinfo lehel. Edastada süüdistatavatele makseinfo viitenumbri kohta menetluskulu tasumiseks. •
Menetluskulude riigituludesse laekumiste kontrollimiseks edastada jõustunud kohtuotsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
ASITÕENDID, KrMS § 126 lõikes 5 märgitud esemed Kõik kriminaalasjas kohtueelse menetluse käigus tagastatu jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2, KrMS § 126 lg 5 alusel need esemed tagasi saanud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse, käsutusse, ning kui tagastatu oli asitõendi staatuses, vabastada üle antu asitõendi staatusest. Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta narkootilise aine ekspertiisiaktides [20.05.2015.a nr XXX (V,40-43), 24.09.2015.a nr XXX (X,160-161), 14.07.2015.a nr XXX (XIII, 72-73), 24.04.2015.a nr XXX (XIII,153-154), 23.09.2015.a nr XXX (XV,123-124), 23.09.2015.a nr XXX (XV,110-111)] loetletud narkootilisi aineid sisaldavad pulbrid, tabletid, ainetükid, taimepuru, seemned jmt, mis ei hävinud ekspertiiside käigus, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel riiklikule ekspertiisiasutusele Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Jõustunud kohtuotsus edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta dokumendiekspertiisi 10.09.2015.a ekspertiisiaktis nr XXX (XV, 113-114) kajastatud võltsitud juhiluba nr XXX Andrei Remets ́a nimele KrMS § 125 lg 1, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kollektsiooni hoiule riiklikule ekspertiisiasutusele Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kellel on õigus oma äranägemise järgi nimetatud juhiloaga edasi toimetada, sealhulgas see hävitada. Jõustunud kohtuotsus edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta kriminaalasja juurde toimikusse jälitustoimingu protokollide juurde kuuluvad salvestised (asuvad DVD-del ümbrikes: V,201; VII,199; XI,189,190).
Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta kriminaalasja juurde kõneeristuste failid (asuvad CD-R plaadil ümbrikus: XI, 188). Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta kriminaalasja juurde turvakaamerate salvestised (asuvad CD-R plaatidel ümbrikes: XIII, 102,137; XVII, 13). Kohtuotsuse jõustumise järgselt jätta kriminaalasja juurde numbrile 112 tehtud kõnesalvestised (asuvad DVD-R plaadil ümbrikus: XII, 188). Kohtus ühes pappkastis asuvatest esemetest kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Jelena Krasjukovale tema kasutuses olnud tahvelarvutist läbiotsimisel ära võetud mälukaart pakendist nr 4JKLO [XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel arvutist Asus ära võetud mälukaardi (pakend 4JKLO) vaatlusprotokoll (X,66-78: vaatlusprotokoll; V, 69-73: läbiotsimisprotokoll)].
Kohtus ühes pappkastis asuvatest esemetest kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada süüdistatavatele mobiiltelefonid ilma neis olevate ja nende juures asuvate sim-kaartideta (sim-kaardid hävitada): • Vladimir Gavrilinile tagastada mobiiltelefon Samsung pakendist nr 1VGKP [V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokoll
•
Vladimir Gavrilinile tagastada mobiiltelefon Samsung pakendist nr 4VG ja mobiiltelefon Samsung pakendist nr 6VG [Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ning Vladimir Gavrilini ja Jelena Krasjukova ühise XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide (pakendid 5JKLO, 6VG, 4VG) vaatlusprotokoll (V,35-39)
•
Sergei Sõštšikovile tagastada mobiiltelefon Nokia pakendist nr 9SSLO [Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokoll (XIII,68-71)]
•
Sergey Makarchevile tagastada mobiiltelefon Samsung pakendist nr 8SMLO [10.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 05.05.2015.a sündmuskoha vaatlusel (XIII, 164-169; S.Makarchevi elukoht) leitud ja sealt kaasa võetud mobiiltelefoni Samsung ja selles oleva Elisa sim-kaardi (pakend 8SMLO) vaatluse kohta (XIII, 175-177)]
•
Sergey Makarchevile tagastada mobiiltelefon Apple iPhone pakendist nr 2SMLO [24.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 05.05.2015.a sündmuskoha vaatlusel (XIII, 164-169; S.Makarchevi elukoht) leitud ja sealt kaasa võetud mobiiltelefoni Apple iPhone 3G ja selles oleva Smart sim-kaardi (pakend 2SMLO) vaatluse kohta (XIV, 130-137)]
Relica Sulele tagastada mobiiltelefon Samsung pakendist nr 1RSKP [Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokoll (V,78-89)] •
Relica Sulele tagastada mobiiltelefon Nokia pakendist nr 1RSKLO [Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokoll (V,97-108)]
•
Jelena Krasjukovale tagastada mobiiltelefon Apple iPhone pakendist nr 1JKKP [J.Krasjukovalt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni iPhone 4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1JKKP) vaatlusprotokoll (V,65-68)]
•
Andrei Gantjohhinile tagastada mobiiltelefon Nokia pakendist nr 1AGKP [07.09.2015.a Andrei Gantjohhini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (XVI, 61-63)].
Süüdistatavatele tagastamisele kuuluvates mobiiltelefonides asuvad sim-kaardid eemaldada telefonidest enne mobiiltelefonide tagastamist ning telefonidest välja võetud sim-kaardid ja telefonide juures lahtiselt asuvad sim-kaardid KarS § 83 lg 1, KarS § 191, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada: • Vladimir Gavrilinile tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Samsung pakendis nr 1VGKP asuv sim-kaart [V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 simkaardiga (pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokoll (V,6-21)] •
Vladimir Gavrilinile tagastamisele kuuluvates mobiiltelefonides Samsung pakendis nr 4VG ja Samsung pakendis nr 6VG asuvad sim-kaardid ning nimetatud pakendites lahtiselt asuvad sim-kaardid [Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ning Vladimir Gavrilini ja Jelena Krasjukova ühise XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide (pakendid 5JKLO, 6VG, 4VG) vaatlusprotokoll (V,35-39)]
•
Sergei Sõštšikovile tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Nokia pakendis nr 9SSLO asuv sim-kaart [Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokoll (XIII,68-71)]
•
Sergey Makarchevile tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Samsung pakendis nr 8SMLO asuv sim-kaart [10.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 05.05.2015.a sündmuskoha vaatlusel (XIII, 164-169; S.Makarchevi elukoht) leitud ja sealt kaasa võetud mobiiltelefoni Samsung ja selles oleva Elisa sim-kaardi (pakend 8SMLO) vaatluse kohta
•
Sergey Makarchevile tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Apple iPhone pakendis nr 2SMLO asuv sim-kaart [24.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 05.05.2015.a sündmuskoha vaatlusel (XIII, 164-169; S.Makarchevi elukoht) leitud ja sealt kaasa võetud mobiiltelefoni Apple iPhone 3G ja selles oleva Smart sim-kaardi (pakend 2SMLO) vaatluse kohta (XIV, 130-137)]
•
Relica Sulele tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Samsung pakendis nr 1RSKP asuv sim-kaart [Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokoll (V,78-89)]
•
Relica Sulele tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Nokia pakendis nr 1RSKLO asuv sim-kaart [Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokoll (V,97-108)]
•
Jelena Krasjukovale tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Apple iPhone pakendis nr 1JKKP asuv sim-kaart [J.Krasjukovalt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni iPhone 4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1JKKP) vaatlusprotokoll (V,65-68)]
Andrei Gantjohhinile tagastamisele kuuluvas mobiiltelefonis Nokia pakendis nr 1AGKP asuvad sim-kaardid [07.09.2015.a Andrei Gantjohhini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (XVI, 61-63)].
Kohtus ühes pappkastis asuvatest esemetest kohtuotsuse jõustumise järgselt KarS § 83 lg 1, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada: • läbipaistev kasutatud teip – pakendites nr 1EN, 2EN [03.06.2015.a kannatanu E.N. ütluste olustikuga seostamise protokoll (X,58-65)]; •
minigrip kileotid – pakendis nr 2BMW [Tiina Valdase XXX asuva elukoha ja tema kasutuses olnud sõiduautode BMW reg märgiga XXX 18.06.2015.a läbiotsimisprotokoll (XIV, 143-148)];
ja Opel Tigra reg märgiga XXX
•
minigrip kileotid, pabersalvrätikud, läbipaistvad kiled – pakendites nr 1SKJ, 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 [07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a sündmuskoha – XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on osaliselt ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152)];
•
rõngassall (buff), kilekott, 2 kaantega purki – pakendites nr 1SKA, 1SKB, 1SKC [11.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 11.09.2015.a sündmuskoha – XXX kinnistu – vaatlusel (X,147-154) leitud ja sealt kaasa võetud kilekoti, rõngassalli (buff), 2-e purgi neis oleva heleda ainega (pakend nr 1SK, mis pakendati vaatluse käigus ümber pakenditesse 1SKA, 1SKB, 1SKC) vaatluse kohta (X, 155159)];
•
digitaalkaal, klaasist purk kaanega ja minigrip kilekotid – pakendites nr 3RSKLO (kaal), nr 5RSKLO (purk) ning nr 2RSKLO (kilekotid), nr 8RSKLO (kilekotid) ja nr 13RSKLO (kilekotid) [Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokoll (V,97-108)];
•
minigrip kilekott ja kileümbris – pakendis nr 1RSSLO [Relica Sule kasutuses oleva sõiduauto Volkwagen Passat reg märgiga XXX 05.05.2015.a läbiotsimisprotokoll (V,91-95)];
•
märkmik – pakendis nr 11RSKLO [Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud kalendermärkmiku (pakend nr 11RSKLO) vaatlusprotokoll (V,119122)];
•
minigrip kilekott, 2 klaasist pitsi ja digitaalkaal – pakendites nr 1VG (kilekott), nr 7VG (pitsid) ja 10VG (kaal) [Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokoll (V,22-29)];
•
kõnekaart – pakendis nr 1TVKP-1 [02.10.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll Tiina Valdaselt 18.06.2015.a tema kahtlustatavana kinnipidamisel (XIV, 138-140) leitud ja ära võetud mobiiltelefoni HTC ja selles oleva Zen sim-kaardi (pakend 1TVKP) vaatluse kohta (XIV, 141142; pärast vaatlust mobiiltelefon pakendati pakendisse 1TVKP ja Zen sim kaart pakendisse 1TVKP1)];
•
minigrip kilekotid – pakendis nr 3L-1 [Tiina Valdase XXX asuva elukoha ja tema kasutuses olnud sõiduautode BMW reg märgiga XXX ja Opel Tigra reg märgiga XXX 18.06.2015.a läbiotsimisprotokoll (XIV, 143-148)];
•
punast värvi karp selles oleva digitaalkaaluga – pakendis nr 15SSLO [Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61)];
minigrip kilekott – pakendis nr 2ARLO [Andrei Remetsa XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisel (XV, 95-103) ära võetud taimse puruga kilekoti (pakend nr 2ARLO) 02.09.2015.a vaatlusprotokoll (XV, 105)];
•
märkmik ja kõnekaardi ümbris – pakendites nr 3ARLO (märkmik) ja 6ARLO (kõnekaardi ümbris) [Andrei Remetsa XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisel (XV, 95-103) ära võetud märkmiku (pakend nr 3ARLO) ja simkaardi ümbrise (pakend 6ARLO) 05.10.2015.a vaatlusprotokoll (XV, 106-109)];
kõnekaardi ümbris ja kõnekaart – pakendites nr 6SMLO (kõnekaardi ümbris) ja 7SMLO (kõnekaart) [08.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 05.05.2015.a sündmuskoha vaatlusel (XIII, 164-169; S.Makarchevi elukoht) leitud ja sealt kaasa võetud Elisa sim-kaardi ümbrise (pakend 6SMLO) ja Smart-sim kaardi (pakend nr 7SMLO) vaatluse kohta (XIII, 174)]; •
kõnekaart – pakendis nr 5JKLO [Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ning Vladimir Gavrilini ja Jelena Krasjukova ühise XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide (pakendid 5JKLO, 6VG, 4VG) vaatlusprotokoll (V,35-39)]
•
minigrip kilekott, kõnekaardi ümbris, võltsitud juhiluba nr XXX Sergei Sõštšikovi nimele – pakendites nr 3SSLO (kilekott), nr 4SSLO (ümbris) ja nr 11SSLO (juhiluba) [Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61)].
Kohtus ühes pappkastis asuvatest esemetest kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada: • volditud paber – pakendis nr 1AVLO [Artur Varusoni XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisprotokoll (XVI, 9-14)].
Kannatanute AS Selver ja Rimi Eesti Food AS tsiviilhagid võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1,4, VÕS § 128 lg 2, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldada ning välja mõista Sergei Sõštšikovilt (Sõštšikov): • 73 (seitsekümmend kolm) eurot 61 (kuuskümmend üks) senti Rimi Eesti Food AS-i kasuks (tsiviilhagides märgitu kohaselt tuleb kahju hüvitada Rimi Eesti Food AS-i pangakontole nr XXX Swedbank: I, 50-53, 56). • 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 50 (viiskümmend) senti AS-i Selver kasuks (tsiviilhagis märgitu kohaselt tuleb kahju hüvitada AS-i Selver pangakontole nr XXX Swedbank: I, 54-55).
KrMS § 317 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia või väljatrükk kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 317 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia või väljatrükk kõikidele kannatanutele – A.U, E.N, V.K, M.J, S.A, S.B, A.K, R.V. (viimasel registritest nähtuval elukoha või elektronposti aadressil), M.H, R.H, R.K, A.Š, F.Z, M.H1, J.G, A.A. (02.11.2016 tabati teises kriminaalasjas, asub kinnipidamisasutuses), AS Selver, Rimi Eesti Food AS, S.M. Kohtuotsuse kättesaamist kinnitavad teatised-allkirjalehed lisada kriminaalasja toimikusse. KrMS § 317 lg 2 alusel edastada kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist süüdistatavatele ja nende kaitsjatele. Juhul kui esitatakse apellatsioonteatis ja kohus teeb põhiosaga kohtuotsuse, siis edastada ka see süüdistatavatele ning nende kaitsjatele. Pärast kohtuotsusest venekeelse tõlke valmimist edastada tõlge allkirja vastu süüdistatavatele V.Gavrilinile, S.Sõštšikovile, S.Makarchevile, Jelena Krasjukovale, Andrei Remetsale, Artur Varusonile, Andrei Gantjohhinile, Alexey Solopile. Kannatanutest edastada kohtuotsuse venekeelne tõlge V.K, S.A, A.Š, J.G, S.M. Tõlke kättesaamist kinnitavad toimikusse.
teatised-allkirjalehed
lisada
kriminaalasja
Süüdistatavatele edastada makseinfo viitenumbrite kohta neil lasuvate rahaliste kohustuste täitmiseks.
Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile ja otsus täitmiseks süüdistatavate Relica Sule ja Jelena Krsajukova elukohajärgsetele kriminaalhooldusosakondadele; Politsei-ja Piirivalveametile nende tagatiste kontol olevate rahasummade konfiskeerimise asendamiseks ülekandmiseks ja Andrei Remetsale tagastamiseks, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile teadmiseks sinna jäetu osas, Riigi Tugiteenuste Keskusele rahaliste riiginõuete laekumiste kontrollimiseks. Kohtuotsuse täitmisest teavitada kohut.
KrMS § 38 lg 5 p 1,2 alusel teavitada süüdistatavate vahistamisest ja vabastamisest ning süüdimõistetute ennetähtaegsest vabastamisest, kinnipidamisasutusest põgenemisest järgmiseid kannatanuid nende enda sellekohase sooviavalduse alusel: • • • • • • •
A.U. (IV köide 1.osa lk 180) E.N. (IV köide 1.osa lk 187) S.A. (IV köide 2.osa lk 28) V.K. (IV köide 2.osa lk 38) A.Š. (IV köide 2.osa lk 95) M.J. (IV köide 3.osa lk 51) M.H1. (IV köide 3.osa lk 52)
KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada süüdimõistetute ennetähtaegsest vabastamisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest järgmiseid kannatanuid nende enda sellekohase sooviavalduse alusel: •
S.M. (IV köide 1.osa lk 186).
Füüsilistest isikutest kannatanutest ei soovinud KrMS § 38 lg 5 p 1,2 teavitusi: • A.K. (IV köide 1.osa lk 192) • M.H. (IV köide 2.osa lk 2) • R.H. (IV köide 2.osa lk 88) • J.G. (IV köide 2.osa lk 118) • S.B. (IV köide 3.osa lk 49) • R.K. (IV köide 4.osa lk 196) Füüsilistest isikutest kannatanutest ei ole F.Z. avaldanud soovi saada KrMS § 38 lg 5 p 1,2 teavitusi, sest on jätnud sellekohase taotluse esitamata (lahtrid tühjad ja täitmata; IV köide 7.osa lk 21). Kannatanutest R.V. ja A.A. ei õnnestunud kohtulikul uurimisel üle kuulata – 10.05.2016 loobus prokurör kannatanu R.V. ülekuulamisest (XXI, 177), sest R.V. asukoht on teadmata ja kutset talle edastada ei õnnestunud ning teises kriminaalasjas tagaotsitav A.A. ei soovinud ennast käimasoleva menetlusega siduda ja Eestisse välismaalt ütlusi andma tulla. Kannatanud R.V. ja A.A. ei ole avaldanud senini kohtule soovi KrMS § 38 lg 5 p 1,2 teavituste saamiseks.
Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule Tartu Maakohtule Tartu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks ning sellega on võimalik maakohtus tutvuda 13.jaanuaril 2017.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. 13.01.2017.a Tartu Maakohtu määrusega muudeti KrMS § 3151 alusel ära kriminaalasjas nr 1-15-9694 kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg (13.01.2017 kell 16:00) ja määrati uueks kohtuotsuse pooltele kohtus kättesaadavaks tegemise ajaks 08.02.2017.a kohtu kantselei kaudu.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi ning Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarchevi, Tiina Valdase, Victor Luku (Lukk) ja Relica Sule (Sulg) süüdistused KarS § 255 lg 1 järgi Vladimir Gavrilinile on esitatud süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises KarS § 256 lg 1 järgi (I, 30-34p; IV 2. 77-81) ning Sergei Sõštšikovile (I, 34p-37; II, 188190; IV 1. 181-185), Sergey Makarchevile (I, 37-38p), Tiina Valdasele (I, 39-40; IV 2. 8384), Victor Lukule (I, 40-41; IV 2. 82) ja Relica Sulele (I, 41-42p; IV 2. 85-86) kuritegelikku ühendusse kuulumises KarS § 255 lg 1 järgi. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi (I, 30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna liikmete värbamises ajavahemikus 2014.aasta kevad kuni 05.05.2015, mis seisnes järgnevas: Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, värbas kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid, tegeles narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja võõrast valdusest narkootikumide ning sularaha röövimisega, samuti Vladimir Gavrilini
poolt narkootikumide käitlemisega tegelevate isikute hulgas kehtestatud reegleid eiranud isikutelt raha väljapressimisega narkootikumide müümise eest Tartu linnas ja vägivalla kasutamisega saavutatud kuritegelikule mainele tuginedes nn „katuse“ ehk kaitse pakkumisega narkootikumide käitlemisel ja võimalike probleemide tekkimisel. Kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikute vahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse kuulusid: • ajavahemikul 2014.a kevad kuni 05.05.2015.a Sergei Sõštšikov, Sergey Makarchev, • • • •
alates 2014.a kevadest kuni 05.05.2015.a Tiina Valdas, ajavahemikul 2014.a suvest kuni 01.03.2015.a M.H1., ajavahemikul 2014.a suve algusest kuni 05.05.2015.a Relica Sulg, ajavahemikul 2015.a hiljemalt veebruarikuust kuni 13.04.2015.a Victor Lukk,
kellele V.Gavrilin jaotas ülesanded alljärgnevalt: - Sergei Sõštšikovile (Sõštšikov) narkootilise aine omandamine, hoidmine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate värbamine, võõrast valdusest narkootikumide ja sularaha röövimine vägivalda kasutades, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil, raha väljapressimine Tartu linnas narkootikumide müümise eest ja nn „katuse“ ehk kaitse pakkumine narkootikumide käitlemisel võimalike probleemide tekkimisel; - Sergey Makarchevile (Makarchev) narkootilise aine ebaseaduslik hoidmine, vahendamine ja müümine, võõrast valdusest narkootikumide ja sularaha röövimine vägivalda kasutades ning raha väljapressimine; - Tiina Valdasele (Valdas) narkootilise aine müümine, isikute otsimine, kellelt röövida narkootilist ainet ja raha ning Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni; -M.H1. (H1. ) narkootilise aine müümine; - Relica Sulele (Sulg) narkootilise aine müümine ja uute edasimüüjate otsimine; - Victor Lukule (Lukk) isikute otsimine, kellelt röövida narkootilist ainet ja raha, Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni ning tema transportimine liiklusvahendiga, samuti narkootilise aine müümine. Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis seisnes selles, et tema kuulus ajavahemikul 2014.a kevad kuni 05.05.2015.a koos Sergey Makarchevi, Tiina Valdase, M.H1, Relica Sule ja Victor Lukiga kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ning Vladimir Gavrilini poolt varalise kasu saamise eesmärgil loodud ja juhitud ühendusse.
Sergei Sõštšikovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine ja edasiandmine, uute ebaseadusliku narkootilise aine edasimüüjate värbamine, võõrast valdusest narkootikumide ja sularaha röövimine vägivalda kasutades, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil, raha väljapressimine narkootikumide müümise eest erinevatelt isikutelt XXX linnas ja nn „katuse“ ehk kaitse pakkumisega narkootikumide käitlemisel võimalike probleemide tekkimisel. Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi (I, 37-38p) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis seisnes selles, et tema kuulus ajavahemikul 2014.a kevad kuni 05.05.2015.a koos Sergei Sõštšikovi, Tiina Valdase, M.H1, Victor Luki ja Relica Sulega kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ning Vladimir Gavrilini poolt varalise kasu saamise eesmärgil loodud ja juhitud ühendusse. Sergey Makarchevi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine ebaseaduslik hoidmine, vahendamine ja müümine, võõrast valdusest narkootikumide ja sularaha röövimine vägivalda kasutades ning raha väljapressimine. Tiina Valdast süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi (I, 39-40; IV 2. 83-84) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis seisnes selles, et tema kuulus ajavahemikul alates 2014.a kevadest kuni 05.05.2015.a koos Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarcevi, M.H1, Relica Sule ja Victor Lukiga kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ning Vladimir Gavrilini poolt varalise kasu saamise eesmärgil loodud ja juhitud ühendusse. Tiina Valdase ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine müümine, isikute otsimine, kellelt röövida narkootilist ainet ja raha ning Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni. Victor Lukku (Lukk) süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi (I, 40-41; IV 2. 82) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis seisnes selles, et tema kuulus ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 13.04.2015.a koos Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarchevi, Tiina Valdase, Relica Sule ja M.H1. kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ning Vladimir Gavrilini poolt varalise kasu saamise eesmärgil loodud ja juhitud ühendusse. Victor Luku ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli isikute otsimine, kellelt röövida narkootilist ainet ja raha ning Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni, ning narkootilise aine müümine. Relica Sulge (Sulg) süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi (I, 41-42p; IV 2. 85-86) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis seisnes selles, et tema kuulus ajavahemikul 2014.a suve algusest kuni 05.05.2015.a koos Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarcevi, Tiina Valdase, M.H1. ja Victor Lukuga kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise
ülesannete jaotusega ning Vladimir Gavrilini poolt varalise kasu saamise eesmärgil loodud ja juhitud ühendusse. Relica Sule ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine müümine ja uute edasimüüjate otsimine. Kohtulikul uurimisel Vladimir Gavrilin ennast kuritegeliku ühenduse loomise ja selle juhtimise süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud (XIX, 9 pöördel). Sergei Sõštšikov, Sergey Makarchev, Tiina Valdas ja Victor Lukk endid kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud (XIX, 8-9). Relica Sulg tunnistas kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi süüdi osaliselt (XIX, 8). M.H1. suhtes on jõustunud kokkuleppemenetluses tehtud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.06.2016.a kohtuotsus (kohtunik Peet Teidearu), millega M.H1. tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ja karistati 3 aasta vangistusega ning KarS § 255 lg 1 järgi kuritegelikku ühendusse kuulumises ja karistati 3 aasta vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga (XVIII, 87-90). Jälitustoimingu protokollides (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollides (VIII,71-99,100-136; IX,1170; XI,118-187; XII,1-30) fikseeritu kohaselt toimus Vladimir Gavrilini, Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarchevi, Tiina Valdase, M.H1. ja Relica Sule vahel süüdistuses kajastatud perioodil 2014.a kevad-suvest kuni 2015.a kevadel toimunud kinnipidamisteni ja vahistamisteni aktiivne suhtlus. Samadest tõenditest nähtub, et Victor Lukk lülitus suhtlusesse kõige hiljem, s.o vähemalt 2015.a veebruarist ning osales selles kuni 2015.a aprillini. Vladimir Gavrilini, Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarchevi, Tiina Valdase, M.H1, Victor Lukki ja Relica Sule suhtlusest nii omavahel kui ka teiste isikutega, sealhulgas S.B, T.J, A.Š1, Andrei Remetsaga (hüüdnimega XXX jmt), M.H1. (hüüdnimega XXX), J.M, M.R, E.R, Alexey Solopiga (hüüdnimedega XXX), Andrei Gantjohhiniga (hüüdnimega XXX), Artur Varusoniga (hüüdnimega XXX), R.H, Jelena Krasjukovaga (hüüdnimedega XXX), R.L, H.K. (hüüdnimedega XXX), Ingvar Patsulaga, K.R, G.N, R.K1, A.U. (hüüdnimega XXX), M.A, E.L, F.Š, T.P, V.K1. (XXX; hüüdnimega XXX) ning paljude teiste tuvastamata isikutega, nähtuvalt oli suhtlust läbivaks teemaks erinevate narkootiliste ainete (slängis: ümmargused, velg, kütus, toss, turbo, tobi, polt, jupid, punnid, kiirendus, kollane, roosa, mutrid, kollased jubinad, kollased pakikesed, ants, kraam, mutikad, savu jmt)
ebaseadusliku käitlemisega seonduv – kellel kui palju on narkootilist ainet, kas ja millal ning kellelt ja mis hinnaga seda saab, ning kui narkootilist ainet ei ole, siis millal aine tuleb või kellelt ning millisel telefoninumbril ühendust võttes narkootilist ainet saab, kuskohas narkootilise aine üleandmiseks-vastuvõtmiseks, selle ostuksmüügiks kokku saada, kes on kellele ja kui palju narkootiliste ainete käitlemisega seoses võlgu, millal võlad maksta ning millisel viisil seda teha, millal ja mil viisil raha (slängis: pappi, klotsi, paberit, kopikaid, plekki) saada või raha laekub, et saada uus narkootiline aine selle levitamiseks jmt. Jälitustoimingu protokollides (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) kajastatu kohaselt valdavad Vladimir Gavrilin, Sergei Sõštšikov ja Sergey Makarchev, kes 01.03.2016.a alanud kohtuistungul avaldasid enda emakeeleks vene keele (XIX, 2), eesti keelt vabalt. Jälitustoimingu protokollidest (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,66-75,76-86,87-117) nähtuvalt ei ole Vladimir Gavrilinil,
Sergei Sõštšikovil ja Sergey Makarchevil olnud keelebarjääri jmt raskusi eesti keelt kõnelevate isikutega suhtlemisel ning nad on ka ise eesti keeles teise osapoolega suhelnud. Kui teine suhtluspool on suhelnud eesti keeles, siis on ka Vladimir Gavrilin, Sergei Sõštšikov ja Sergey Makarchev jälitustoimingu protokollidest (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,66-75,76-86,87-117) nähtuvalt teise suhtluspoolega suhelnud eesti keeles. Mahukatest jälitustoimingu protokollidest (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,170; XI,66-75,76-86,87-117) siinkohal mõned näited selle kohta, kuidas vene keelt emakeelena kõnelevad süüdistatavad suhtlesid vabalt teise suhtluspoolega eesti keeles. Näiteks Vladimir Gavrilini ja J.M. vahel 08.01.2015 kell 16:38 alanud telefonisuhtlus (VI, 7-8) ning S.B. ja Sergey Makarchevi 28.01.2015.a kell 21:49 alanud ja 29.01.2015.a kell 00:10 alanud ning 29.01.2015 kell 00:36 alanud telefonisuhtlus toimus eesti keeles (VI, 50, 52). Ka näiteks Sergei Sõštšikovi ja tuvastamata isiku vahel 03.03.2015.a kell 10:02 alanud, 04.03.2015 kell 18:28 alanud ning 06.03.2015 kell 12:01 ja 07.03.2015 kell 13:50 alanud telefonisuhtlus toimus täielikult eesti keeles (VI, 95, 97-98, 103, 105). Eelnevalt kajastatuga selle kohta, et Vladimir Gavrilin valdab vabalt eesti keelt, on kooskõlas ka Vladimir Gavrilinilt kahtlustatavana kinnipidamisel tema kasutusest ära võetud mobiiltelefoni Samsung ja selles asunud Tele2 sim-kaardi asitõendi vaatlusprotokollist (V, 6-21) nähtuv selle kohta, sõnumisuhtluses teise osapoolega, kelleks on olnud muuhulgas Relica Sulg, Victor Lukk ja M.H1, suhtles V.Gavrilin täiesti vabalt eesti keeles ning mõlemad suhtluspooled said teineteisest eesti keeles suheldes täielikult aru (V, 6-21). Nii näiteks kirjutas Victor Lukk eesti keeles 19.04.2015 Vladimir Gavrilinile: „Tere! Tean, et olen olnud kadunud ja sulle sellega peavalu valmistanud. Vabandan ette ära kohe, et vihane sa poleks. Palju sinu arvates ma sulle võlgu jäin? Lahendaks selle asja rahumeelselt ära ja unustaks selle ebameeldivuse ära. Jään vastust ootama. (V,
16) ja sai Vladimir Gavrilinilt eesti keeles 20.04.2015 vastuseks: „Sa mu number tead??? Helista räägime, mõtleme. XXX . See et sa sõitsid minema, ei lahenda midagi. H. lubas mulle sinu eest. Kui jälle vaikus sinu poolt, siis edaspidi räägin ma temaga kuna ta vastas sinu eest. Nägemiseni... (V, 16). Sama teema käigus avaldab Victor Lukk valmidust 500 euro
Vladimir Gavrilinile maksmiseks (V, 17), millele vastab Vladimir Gavrilin 25.04.2015.a Victor Lukkile eesti keeles jägmiselt: „Ei sa natuke eksid. See number on natuke suurem.
isikuid üheks suhtluspooleks olemisel. Grafoprojektoriga kohtusaali seinale jälitustoimingute protokollides kajastatud kõnede ja sõnumite kuvamise ajal oli süüdistatavatel võimalus kuulatavaid kõnesalvestisi jälgida samaaegselt ka kas nende valduses olevast paberkandjal olevatest jälitustoimingute protokollidest (mille osad kaitsjad paljundasid enda kaitsealuste soovil süüdistatavale – 40 näiteks S.Sõštšikovile paljundas protokollid paberkandjale tema kaitsja A.Pärtel) või siis vaadata jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnede ja sõnumite tekste oma kaitsja arvutist või kaitsja poolt süüdistatavale selleks otstarbeks eraldi kaasa võetud arvutist (V.Murde tõi enda kaitsealusele V.Gavrilinile eraldi arvuti, et tema kaitsealune saaks samaaegselt soovi korral ka arvutist jälgida jälitustoimingu protokollides kajastatut kõnesalvestiste kuulamisel). Paralleelselt kõnesalvestiste kuulamiseks ettemängimisega tegid ka tõlgid enda tööd ning teostasid eest-vene ja vene-eesti tõlget. See, kes kohtusaalis soovis saada jälitustoimingu protokollides kajastatust ülevaadet ja kuulata protokollide juurde kuuluvaid kõnesalvestusi, need seda soovi korral teha ka said. Jälitustoimingu protokollides (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollides (VIII,71-99,100-136; IX,1170; XI,118-187; XII,1-30) fikseeritu kohaselt juhtis ja koordineeris narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvat Vladimir Gavrilin, kellele allusid ning tema juhtnööre ja käske täitsid süüdistuses kajastatud viisil Sergei Sõštšikov, Sergey Makarchev, Tiina Valdas, M.H1, Victor Lukk ja Relica Sulg. Vladimir Gavrilini (hüüdnimedega XXX, Facebookis kasutajanimega XXX - vt selle kohta näiteks väljatrükki Facebook ́ist: XIV,150-155; kannatanu M.H1. ütlusi, kahtlustatav R.L. ütlusi: X, 102) suhtlusest Sergei Sõštšikoviga (hüüdnimedega XXX, Facebookis XXX – V,89), Sergey Makarcheviga (hüüdnimedega XXX), Tiina Valdasega (Facebookis kasutajanimega XXX: XIV,150-155), M.H1.(hüüdnimega XXX), Victor Lukkiga (hüüdnimedega XXX) ja Relica Sulega (hüüdnimedega XXX) nähtuvalt rakendas Vladimir Gavrilin nad enda juhtimisel
ning koordineermisel toimivasse varalise kasu saamise eesmärgil narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemisse, olles sellega loonud püsivalt toimiva kuritegeliku ühenduse. Varalise kasu saamine väljendus nii narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest igapäevaseks äraelamiseks kasu saamises kui ka käitlemisest saadava vaheltkasu arvelt endale narkootiliste ainete tarbimiseks jätmises. Käitlemisest saadavat vaheltkasu kasutati omakorda uute narkootiliste ainete koguste kuritegelikku ühendusse sisseostmiseks. Kuritegeliku ühenduse üheks eripäraks oligi selle loomine ja toimimine paljuski ka selleks, et võimaldada endile soodsamatel tingimustel narkootiliste ainete tarbimist. Kõik kuritegeliku ühenduse liikmed tarbisid kas äärmiselt sageli või isegi igapäevaselt ning osad ka päevas mitmeid kordi narkootilisi aineid. Neil asjaoludel oli oluliseks motivaatoriks narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel müüa neid võimalikult palju, saamaks sellest vaheltkasu mitte ainult igapäevaseks äraelamiseks, vaid ennekõike just endile narkootiliste ainete tarbimiseks soetamiseks. Mitmete süüdistatavate väitel ei saanud nad muud kasu sellisest tegevusest, kui võimaldasid endile üksnes selliselt narkootiliste ainete tarbimist. Osade väitel oligi kogu kasuks see, et nad said endile edasimüügist saadava vaheltkasu eest tarbimiseks soetada või siis juba soetatust jätta tarbimiseks narkootilist ainet. Olukorras, kus narkootiliste ainete tarbimine kuulus elustiili juurde ning oli paljuski elu määravaks koostisosaks, oli Vladimir Gavrilini, Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarchevi, Tiina Valdase, M.H1, Victor Lukki ja Relica Sule oluliseks käitumise motivaatoriks tagada endile võimalikult soodsad tingimused narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turul. Seetõttu olid nad kõik huvitatud Tartu
ja selle lähiümbruse turu hõivamisest. Nende kõigi huvides oli hoida enda mõjuvõimu all narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist Tartu linnas ja selle ümbruses, tagades selliselt endile monopoolse seisundi turul, dikteerimaks narkootiliste ainete käitlemist, kes seda võivad teha, millistel tingimustel, kes kui palju selle või siis ka väidetava julgestuse ehk nn katuse eest maksab. Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turu hõivamisega Tartus ja selle lähedal tagati endile soodsamad võimalused narkootiliste ainete tarbimisel. Oli võimalik dikteerida hinda. Turu hõivamisega oli tagatud klientuur narkootiliste ainete tarbijate näol. Monopoolses seisundis polnud ka enam oluline hoida kõrgel edasimüüdavate narkootiliste ainete kvaliteeti, sest kui turul teisi müüjaid pole, siis saab ka kehva kvaliteediga kaubast lahti. Jälitustoimingute protokollides kajastatud telefonisuhtlusest nähtubki muuhulgas asjaolu, et esialgselt püüti endile kliente kvaliteetse narkootilise ainega ja kui klient oli juba kinnistunud, siis kvaliteeti enam taga ei aetud ning müüdi ka kehva kvaliteediga narkootilist ainet, mida oli ohtralt rikastatud lisaainete juurdepanemisega. Neil asjaoludel oli võimalik tekitada juurde ka käideldavatedasimüüdavat ainet, segades müüki võetud narkootilisele ainele juurde teisi aineid. Monopoolne seisund võimaldas hõlpsamalt müüa kehvema kvaliteediga narkootilisi aineid, sest arvestatavad konkrurendid samal alal tõrjuti turult ebaseadusliku käitumisega välja (röövidega, väljapressimistega, vägivallategudega, ebaseadusliku vabaduse võtmisega jmt) või allutati nad ühenduse tahtele, püüdes ühendusse saada juurde uusi narkootiliste ainete edasimüüjaid või siis ka isikuid, kes muul moel tooksid ühendusse raha sisse, näiteks varastaksid poodidest ja neist saadavast rahast annaksid osa ühenduse jaoks uue narkootilise aine koguse edasimüümiseks sisseostmiseks. Jälitustoimingute protokollidest nähtub, et kõigil kuritegeliku ühenduse liikmetel tuli panustada kas rahaga või muul moel ühenduse toimimiseks vajalike uute ainekoguste sisseostmiseks ning ka ainete käitlemiseks, sealhulgas turu hoidmiseks. Victor Lukkil näiteks tuli panustada ühenduse juhile Vladimir Gavrilinile autojuhiks olemisega. Vladimir Gavrilinil endal mootorsõiduki juhtimisõigust ei olnud. Victor Lukkil tuli ühenduse hüvanguks leida ka isikuid, keda turult välja tõrjuda või neid kuritegelikule ühendusele nn katseraha maksma panna, hirmutamaks neid neilt narkootilise aine ja raha ära võtmisega. Kuritegeliku ühenduse liikmetel tuli leida monopoolse seisundi turul tagamiseks uusi narkootiliste ainete käitlejaid, tuli leida ja teada anda ühenduse juhile Vladimir Gavrilinile või ka temaga ühenduse nn põhituumikusse kuuluvatele Sergei Sõštšikovile ja Sergey Makarchevile teistest isikutest, kes turul käitlevad ebaseaduslikult narkootilisi aineid, et konkurendid turult välja tõrjuda või panna nad kuritegelikule ühendusele enda ebaseadusliku käitumise eest makse maksma (nn katuseraha). Teistest narkootiliste ainete turul käitlejatest püüti vabaneda või panna nad kuritegelikule ühendusele enda ebaseadusliku käitumise eest makse maksma (nn katuseraha) erinevaid võtteid kasutades, alates nendega ähvardaval moel rääkimisest kuni erineval viisil hirmutamisteni ning kuritegeliku käitumiseni välja, nagu narkootiliste ainete ja raha röövid, väljapressimised jmt. Ka kuritegeliku ühenduse liikmetel tuli teatud osa narkootiliste ainete vaheltmüügi rahast anda ühenduse hüvanguks Vladimir Gavrilini kätte. Sellega tagasid kuritegeliku ühenduse liikmed endile julgestuse, s.o nn katuse vabalt käidelda ühendusse müüki võetud narkootilist ainet. Väljastpoolt ühendust ei olnud lubatud kuritegeliku ühenduse liikmetel narkootilist ainet müüki võtta ning seda edasi müüa. Jälitustoimingu protokollidest nähtub ka seda, et kuritegeliku ühenduse juht ja koordineerija Vladimir Gavrilin tavatses käsitleda kõiki ühenduse alt narkootiliste ainete käitlejaid ühtlasi ka võlgnikena. Nendel nn võlgnikel tuli alati üles näidata solidaarsust, kui V.Gavrilin helistas ja avaldas, et tal on raha vaja, et puudu on näiteks selline summa
ja suurem summa on juba koos, et tasuda kas varem ühendusse müüki võetud narkootilise aine eest või osta ühendusse käitlemiseks sisse uus narkootilise aine kogus. Jälitustoimingu protokollidest nähtubki, et võlateema oli kuritegeliku ühenduse juhil Vladimir Gavrilinil aeg-ajalt teravamal või vähem teravamal moel üleval ka kuritegelikku ühendusse kuulunud Tiina Valdasega, M.H1, Victor Lukkiga ja Relica Sulega. Jälitustoimingu protokollidest nähtub ka seda, et kuritegeliku ühenduse nn põhituumiku moodustasid selle juhina ja koordineerijana Vladimir Gavrilin ja tema lähedasemate usaldusisikutena-käsutäitjatena Sergei Sõštšikov ja Sergey Makarchev, kellega koos võeti ette ka nn õpetamis- ja karistamisoperatsioone, kui keegi jäi võlgu ja ära ei maksnud või kui kedagi oli vaja ühenduse tahtele allutada ja ühenduse alla tööle sundida või turult välja tõrjuda, tagamaks sellisel viisil endile turul tegutsemiseks eelisseisundit. Vladimir Gavrilini juhtimisel ja suunamisel toimus kuritegelikku ühendusse ka uute liikmete värbamine. Siinkohal alljärgnevalt näide, kuidas Relica Sulg allutati hirmutamisega ning temalt narkootilise aine äravõtmisega ja raha nõudmisega V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alla narkootilisi aineid müüma. Süüdistatav Relica Sulg keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXII, 34). Prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 172179,
Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit 2014.a maikuust (XVII, 173, 196). R.Sulg pidutses sellel eluperioodil tema enda ütlustest nähtuvalt palju, tarvitas amfetamiini ning müüs seda pidudel edasi väikestes kogustes, s.o grammi kuni paari grammi kaupa (XVII, 173). R.Sule ütluste kohaselt omandas ta amfetamiini algselt erinevatest kohtadest, ka Tallinnast kuni olukord Vladimir Gavriliniga kohtudes, keda ta teadis hüüdnimede XXX, XXX ja Gavrili all, muutus (XVII, 173174). R.Sule ütluste kohaselt oli ta varem küll kuulnud, et amfetamiini müües peab olema n.ö katus, kelle alt ainet müüa, aga juttude põhjal tundus see pigem filmitemaatika, mitte kui päris elu (XVII, 174). R.Sule ütluste kohaselt on „katus“ see, kui isik või mitu isikut kontrollivad teise isiku narkootikumide müümist, koguvad rahasid ja on kursis kõigega, mida müüja teeb ning kui on probleeme, siis pakuvad abi ja kaitset (XVII, 174). R.Sule ütluste kohaselt oligi ta kuulnud, et seesama XXX ehk XXX on üks nendest isikutest, kes pakub Tartus „katust“ (XVII, 174). R.Sule ütluste kohaselt kohtus ta Vladimir Gavriliniga 2014.a mais ühe juhututtava juures, kelleks osutus E.B. (end S. ; XVII, 173; XVIII, 5). Nende Relica Sule kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et tema ja Vladimir Gavrilini esmakohtumine toimus E.B. juures E.B. Tartu linnas XXX asuvas elukohas, on kooskõlas ka E.B. kohtueelses menetluses 10.09.2015.a kahtlustatavana antud sellekohased ütlused (X, 20-25, 24). Kohtumenetluses süüdistatav E.B. keeldus 02.03.2016.a ütluste andmisest (XIX, 17) ja prokuröri 02.03.2016.a taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel võeti E.B. kohtuseelses menetluses antud ütlused (X, 16-19, 20-25) kriminaalasja juurde (XIX, 17-17 pöördel). Relica Sule kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et tema ja Vladimir Gavrilini esmakohtumine toimus E.B. juures E.B.
Tartu linnas XXX asuvas elukohas, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 233; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41). selle kohta, et esimene kohtumine R.Sulega oli tal E.B. juures, kui omandas R.Sulelt narkootikume (XXIII, 3). V.Gavrilini ütluste kohaselt andis R.Sulg talle seekord 10 grammi amfetamiini (XXIII, 3). Relica Sule kahtlustatavana antud ütluste kohaselt läks olukord juhututtavast E.B. elukohas tõsiseks ja hirmuäratavaks (XVII, 173; XVIII, 5). R.Sule ütluste kohaselt ütles Ingvar Patsula siis, kui nad olid sinna korterisse jõudnud, et nüüd on „pekkis“, s.t jama, ning amfetamiin tuleb neile ära anda (XVII, 6). R.Sule ütluste kohaselt sai ta Ingvar Patsula jutust aru, et needsamad korteris olnud XXX olid I.Patsulat siis, kui ta oli linnas ecstasy tablette müünud, taga ajanud (XVII, 6). R.Sule ütluste kohaselt tuli selles korteris XXX, s.t V.Gavrilin, tema juurde ja ütles midagi sellist: “sind, tüdruk, olen ma juba ammu otsinud”, ning tundis huvi Tartus toimuva amfetamiini müügi kohta ja päris aru, et mis möllu siin Tartus korraldad (XVII, 173; XVIII, 5). R.Sule ütluste kohaselt ei sobinud V.Gavrilinile see, et ta müüb Tartus amfetamiini ja toob seda kuskilt mujalt, s.t ei osta amfetamiini V.Gavrilinilt (XVII, 173). R.Sule ütluste kohaselt sai ta aru, et V.Gavrilin soovib teda „tühjaks tõsta“, s.t võtta temalt ära kaasas oleva amfetamiini (XVII, 173; XVIII, 5-6). V.Gavrilin ei pakkunud, et ostab amfetamiini ära, vaid tahtis selle ära võtta (XVII, 173). R.Sulele teadaolevalt ei küsi XXX kelleltki luba (XVII, 173). Seekord saavutas ta V.Gavrilinga suheldes kokkuleppe, et maksab V.Gavrilinile 50€, misjärel lubati edaspidiselt amfetamiin talle alles jätta (XVII, 173). R.Sule ütluste kohaselt tunduski see variant talle sobivam, sest ta kartis, mistõttu esialgu nõustuski temalt nõutud 50€ maksmisega (XVII, 173). R.Sule ütluste kohaselt tegi V.Gavrilin talle siis ka ettepaneku, et kui ta narkootilise aine talle ära annab, siis varustab teda hiljem ise narkootiliste ainetega nagu kanep, ecstasy ja amfetamiin (XVII, 181). R.Sule ütluste kohaselt ei olnud ta sellega siis nõus ja talt võeti ikkagi mõned grammid amfetamiini ära (XVII, 181; XVIII, 5-6). R.Sule ütluste kohaselt ta XXX, s.t V.Gavrilinile, amfetamiini vabatahtlikult ära ei andnud (XVII, 6). R.Sule ütluste kohaselt lubas ta sellel korral küll ka raha 50€ anda, aga reaalselt ta seda ei teinud, ning hiljem öösel ta helistaski V.Gavrilinile ja ütles, et ei anna talle midagi, mispeale lubas V.Gavrilin ta üles otsida (XVII, 181). R.Sule ütluste kohaselt ei olnud XXX seal korteris üksinda, vaid temaga oli kaasas teine XXX, hüüdnimedega XXX ja XXX (XVII, 173-174; XVIII, 5-6). R.Sule ütluste kohaselt oli XXX tema ja V.Gavrilini vahel toimunud vestluse juures ning XXX oli sama eesmärk, mis XXX - ta amfetamiinist „tühjaks tõsta“, s.t amfetamiin R.Sulelt ära võtta (XVII, 174). R.Sule ütluste kohaselt oli XXX selline olek, et tema nalja ei mõista (XVII, 174). R.Sule ütlustest nähtuvalt sai ta hiljem teada, et XXX tutvusringkond on väga lai ning XXX head sõbrad on teiste hulgas XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ja XXX, s.t Sergey Makarchev (XVII, 177). Nende Relica Sule kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilin nõudis R.Sulelt raha ja selle juures oli ka XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ning R.Sulelt võeti ära amfetamiin, on kooskõlas ka juba eelnevalt märgitud E.B. kohtueelses menetluses 10.09.2015.a kahtlustatavana antud ütlused (X, 20-25) selle kohta, et hiljem pärast R.Sule lahkumist tarvitati tema elukohas ühiselt
amfetamiini (X, 20-25, 24). E.B. ütluste kohaselt nõuti R.Sulelt sisse väidetavat võlga, R.Sulg oli tema elukohas umbes 15 minutit, misjärel lahkus (X, 24). Eelkajastatuga selle kohta, et E.B. elukohas XXX võeti Relica Sulelt ära amfetamiin, on kooskõlas ka kannatanu R.H. (H. ) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit ja Sergei Makarchevit (XI, 162). Teab neid hüüdnimede XXX ja XXX järgi (XIX, 162). Kohtulikul uurimisel ütlusi osundas R.H. V.Gavrilinile, S.Makarchevile, S.Sõštšikovile ja T.Valdasele, öeldes, et teab neid kui Gavrilinit, XXX, XXX, Tiinat (XIX, 162). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt tunneb ta ka E.B, kes 2014.a elas XXX vana sõjaväe komissariaadi kõrval ühetoalises rõduga korteris (XIX, 168, 169). 2014.a mais olid selles korteris V.Gavrilin ja S.Sõštšikov (XIX, 168), kes tulid sinna Relicat narkost „tühjaks tõstma“ (XIX, 169). R.H. ütluste kohaselt kuulis ta sellest plaanist XXX, s.o E.B. käest (XIX, 169). Selles korteris kohtus V.Gavriliniga esmakordselt, kes suhtus temasse üleolevalt (XIX, 169). R.H. ütluste kohaselt tuli Relica sinna kohale ja temalt võeti ära 7 kotti amfetamiini, igas kotis võis olla 0,4 g (XIX, 169). Keegi seda üle ei kaalunud (XIX, 170). Amfetamiini äravõtmist ei näinud, oli siis toas (XIX, 170). Relica oli koos teistega kuskil mujal (XIX, 170), kas koridoris või üldse väljas (XIX, 178 all). Relica käest saadud kogu amfetamiin tarvitati korteris viibijate poolt ära (XIX, 170). Korteris viibisid XXX, XXX, XXX, A.V. ja ta ise (XIX, 170). R.H. ütluste kohaselt ütles Gavrilin Relicale korteris, et on ammu teda otsinud ja tahtnud kätte saada, sest Relica oli mingi jamaga hakkama saanud ning Relical tuleb narkootiline aine ära anda (XIX, 170). R.H. ütluste kohaselt ei kuulnud ta, et Relica oleks vastu hakanud (XIX, 170). Kohtusaalis osutas R.H. Relica Sulele kui isikule, kellest ta räägib (XIX, 169). Relica Sule kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et tema ning Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi esmakohtumine lõppes R.Sulele narkootiliste ainete käitlemiseks nn katuse pakkumisega ning R.Sulelt amfetamiini ära võtmisega (nn tühjaks tõstmisega), on kooskõlas ka tema venna R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (X, 100-105, 109-113) selle kohta, et Relica rääkis talle kunagi, et XXX, s.t Vladimir Gavriliniga, kohtus tüli käigus (X, 113). Kohtulikul uurimisel keeldus süüdiststav R.L. 09.03.2016.a ütluste andmisest (XIX, 110) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (XIX, 110). R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin koos S.Sõštšikoviga käsitlesid R.Sulge kui ilma nende „katuse“ loata Tartu piirkonnas narkootilisi aineid müüvat isikut, kes on loata narkoainete müügi eest Tartu piirkonna „katusele“, mida juhib Vladimir Gavrilin, võlgu, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilin iseloomustas Relica Sulge kui talle amfetamiiniga seoses võlgu olevat isikut (XX, 108). Eelkajastatuga selle kohta, et Relica Sule ja Vladimir Gavrilini esmakohtumine toimus E.B. juures ning R.Sulg loovutas talle amfetamiini, on üldjoontes kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused
(XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41), mille kohaselt leidis esimene kohtumine Relica Sulega aset E.B. korteris ning R.Sulelt saadi sealt narkootikumid pettuse teel (XXIII, 3). Oli vestlus, ütles R.Sulele, et mul narkootikume ei ole, et R.Sulg annaks võlgu, et pärast saab R.Sulele tagasi anda ecstasyt või amfetamiini (XXIII, 3). R.Sulg andis 10g, R.Sulel endal oli kokku 30g (XXIII, 3). Niimoodi R.Sulega suhtlemine tekkis
R.Sule 06.05.2015.a antud ütluste kohaselt sai ta selle juhtumi järgselt aru, et ühel hetkel XXX leiab ta nagunii üles ja nii see asi ei jää, et ta saaks ilma „katuseta“ amfetamiini müüa (XVII, 174). XXX, s.t V.Gavrilin ütleski talle, et leian su nagunii üles (XVII, 174). Relica Sule ütluste kohaselt (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) hakkaski ta edasiselt müüma Vladimir Gavrilinilt saadud narkootilisi aineid ning kui V.Gavrilin tegi 2014.a suvel liiklusavarii ning viibis haiglas, siis müüs S.Sõstšikovilt saadud ecstasy tablette, V.Gavrilini haiglast välja saades müüs edasi V.Gavrilinilt võetud narkootilisi aineid. R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et ta pärast 2014.a mais V.Gavriliniga ja S.Sõštšikoviga kohtumist hakkas tegelema V.Gavrilini pakutud nn katuse alla narkootiliste ainete müügiga ja sai Vladimir Gavriliniga lähedaseks, kellega elas vahepeal XXX enda elukohas 2015.a koos, on kooskõlas ka Relica Sule endise XXX Ingvar Patsula kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused (X, 1315) selle kohta, et Vladimir Gavrilin on tema endise XXX Relica Sule sõber (X, 15). I.Patsula ütluste kohaselt on ta V.Gavrilinit näinud ainult paar korda (X, 15). Kohtulikul uurimisel keeldus I.Patsula 02.03.2016.a ütluste andmisest ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel I.Patusla kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (XIX, 16 pöördel-17). R.Sule ütlustega selle kohta, et ta sai pärast 2014.a mais V.Gavriliniga ja S.Sõštšikoviga kohtumist narkootilisi aineid V.Gavrilini nn katuse alt, s.t V.Gavrilinilt ning temaga seotud teistelt narkootilisi aineid käitlevatelt isikutelt, on kooskõlas ka Vladimir Gavrilini enda kohtulikul uurimisel süüdistatavana antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid suurtes kogustes (XXII, 176 keskelt). V.Gavrilini ütluste kohaselt olid kogusteks näiteks amfetamiin 100 g, 50 g, 20 g ning neid kordi oli mitmeid (XXII, 176). Jälitustoimingu protokollides (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) kajastatud suhtlusest nähtub, et teiste isikute tegevust juhtivaks ja koordineerivaks ning sellega ühtlasi kuritegelikku ühendust loovaks on Vladimir Gavrilin, kelle diktaadil ühendus vähemalt 2014.a kevadest alates toimis. Enamasti toimus Vladimir Gavrilini juhtimisel ning koordineerimisel kuritegelikku ühendusse narkootilise aine sisseostmine. Vladimir Gavrilini kätte tuli anda narkootiliste ainete käitlemisega seonduvad rahad, et saaks eelmise ühenduses käideldud koguse eest tarnija/te/le ära maksta või siis kuritegelikku ühendusse sisse osta uue narkootilise aine koguse. Valdavalt toodi aine sisse Ida-Virumaalt, kus sellel käidi Tartust järel. Enamasti
ei käinud V.Gavrilin ainel järel üksinda, vaid kellegagi ühendusest koos. Üheks lüliks Ida-Virumaalt, kelle kaudu saadi narkootiline aine kuritegelikku ühendusse edasiseks käitlemiseks, oli A.Š1. Jälgides jälitustoimingu protokollides kajastatud Vladimir Gavrilini ja A.Š1. telefonisuhtlust, ilmneb muuhulgas, et enne A.Š1. kokkusaamisi aktiviseeruvad V.Gavrilini ja tema koordineerimisel ühiselt läbi viidud rahaotsingud, võlgnikele meeldetuletuste tegemised kuni nende hirmutamisteni, puistamisteni välja. V.Gavrilin koordineeris raha kokkukogumist uue aine kuritegelikku ühendusse sisseostmiseks või ka eelmise ainekoguse eest ära tasumiseks, et oleks vana koguse eest ära tasudes võimalik uus aine käitlemisse saada. Telefonisuhtlusest nähtub ka see, et harvadel juhtudel tulid A.Š1. või temaga seotud isikud Ida-Virumaalt ise Tartusse või selle lähedale, et narkootiline aine Tartus või enne Tartut kokkulepitud kohas Vladimir Gavrilinile edasi anda. Jälitustoimingu protokollides kajastatud suhtlusest nähtuvalt tegutses kuritegelik ühendus vähemalt 2014.a kevad-suvest kuni 2015.a kevad-suveni isikute kinnipidamiseni. Lühemat aega osales kuritegelikus ühenduses M.H1, kuni 2015.a märtsini. Lühemat aega osales ka Victor Lukk, hiljemalt 2015.a veebruarist kuni 2015.a aprillini. Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt jäi Vladimir Gavrilin kuni 2015.a kevadel ja suvel isikute kinnipidamiseni kuritegeliku ühenduse juhiks, kes koordineeris ülejäänud ühenduse liikmete tegevust. Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt oli narkootiliste ainete käitlemine süstemaatiline tegevus, mis üha ja aina ajas kordus ning millega tegeleti pidevalt ning see oli elustiili osa. Kõiki isikuid, kellele narkootilisi aineid müüdi, ei ole tuvastatud. Küll aga nähtub telefonisuhtlusest, et neid tuvastamata isikuid on palju. Narkootiliste ainete käitlemiseks turul eelisseisundi tagamiseks kasutati konkurentide nn õpetamist nende erineval viisil hirmutamisega kuni konkurentidelt narkootiliste aine ja raha äravõtmiseni või väljapressimiseni jmt tegevuseni välja. Ka selline tegevus oli kujunenud kuritegelikus ühenduses reegliks. Reegliks oli ka see, et alaliselt narkootiliste ainate ebaseadusliku käitlemise turul tegutsevad Sergei Sõštšikov, Sergey Makarchev, Tiina Valdas, M.H1, Relica Sulg, Victor Lukk pidid täitma Vladimir Gavrilini käske ja korraldusi ning alluma tema koordineerimisel toimivale korrale kuritegelikus ühenduses, sealhulgas panustama kas rahaliselt ja/või uute müüjate otsimisega või isikute leidmisega, kellelt ainet ja raha ära võtta, nende turult minema tõrjumiseks või kuritegeliku ühenduse tahtele allutamiseks, sundimaks neid ühendusele makse maksma. Victor Lukk panustas ka Vladimir Gavrilinile autojuhiks olemisega. Neil asjaoludel ei ole kahtlust selles, et tegemist oli püsiva isikute ühendusega, kelle igapäevaelu sisuks oli narkootiliste ainete suurtes kogustes ebaseaduslik käitlemine ja kõik sellega kaasnev ebaseaduslik tegevus, mis hõlbustaks turul selliseks käitumiseks tagada eelisseisundit. Vladimir Gavrilinit on põhjendatud käsitleda kui kuritegeliku ühenduse loojat, selle juhti ja koordineerijat ning Sergei Sõštšikovi, Sergey Makarchevit, Tiina Valdast, M.H1, Victor Lukki ja Relica Sulge kui kuritegelikku ühendusse kuulujaid. Vladimir Gavrilinile KarS § 256 lg 1 järgi esitatud kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise süüdistus selles kajastatud asjaoludel on põhjendatud. Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile, Tiina Valdasele, M.H1, Victor Lukkile ja Relica Sulele esitatud kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistused KarS § 255 lg 1 järgi nendes kajastatud asjaoludel on põhjendatud. M.H1. suhtes tehtigi kokkuleppemenetluses samadel asjaoludel kriminaalasjas nr 1-16-2714 KarS § 255 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdimõistev kohtuotsus 16.06.2016.a, mis jõustus 02.07.2016.a (XVIII, 87-90).
Vladimir Gavrilin Alljärgnevalt mõningaid näiteid selle kohta, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, värbas kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid, tegeles narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja võõrast valdusest narkootikumide ning sularaha röövimisega, samuti Vladimir Gavrilini poolt narkootikumide käitlemisega tegelevate isikute hulgas kehtestatud reegleid eiranud isikutelt raha väljapressimisega narkootikumide müümise eest Tartu linnas ja vägivalla kasutamisega saavutatud kuritegelikule mainele tuginedes nn „katuse“ ehk kaitse pakkumisega narkootikumide käitlemisel ja võimalike probleemide tekkimisel. Sellele, et V.Gavrilin varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, saades seda Ida-Virumaalt A.Š1. kaudu, osundab näiteks 22.12.2014.a kell 17:52 alanud telefonisuhtlus A.Š1. ja Vladimir Gavrilini vahel, milles V.Gavrilin annab teada, et tal läheb veel aega, on vaja paari inimesega kokku saada, misjärel lepitakse kokkusaamine Mustvee tanklasse (V, 191-192). Sellele, et just Vladimir Gavrilinil oli varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse tegevuse koordineerimisel juhtiv ja koordineeriv roll, kes tegeles muuhulgas nii ise kui ka koos teistega, kuritegelikus maailmas isikutele kaitse ehk nn katuse pakkumisega, ning kelle nimele viidati omavahelises suhtluses siis, kui kedagi oli vaja karistada kuritegelikus maailmas kehtestatud reeglite eiramise eest, ilmneb näiteks 14.01.2015.a kell 14:45 alanud telefonisuhtlusest (VI,24-26), kus tuvastamata isik ja Vladimir Gavrilin arutlevad kuidas ühte isikut “sulatada” ning talle “molli anda” (peksta, füüsilist vägivalda kasutada) selle eest, et see isik nende nõudmisest keeldus. Kõne sisust nähtub, et isik keeldus narkootliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduva nõudmise täitmisest (kõnes juttu narkootilisest ainest, kas 31 grammist või tarvitamiskogusest). Sellele, et Vladimir Gavrilinil oli kuritegelikus maailmas, sealhulgas tema enda loodud kuritegelikus ühenduses juhtiv ning koordineeriv roll, kes muuhulgas otsustas ka kellele “katust pakkuda” ning kellelt ja kui palju ebaseaduslikus maailmas tegutsemise eest maksu nõuda või kas ja keda kuritegelikes ringkondades kehtestatud ebaseaduslike reeglite eiramise eest “karistada”, osundab muuhulgas ka 22.01.2015.a kell 18:53 alanud kõne, millest nähtuvalt avaldab S.B. Tiina Valdasele, et XXX (Vladimir Gavrilin) helistas talle ja pani (S.B.) musta nimekirja (VI,46-47). 26.01.2016.a kell 15:33 alanud kõnes (VI,47) nõuabki Vladimir Gavrilin S.B, et S.B. tuleb talle leida raha kaks sotti (200€ ehk kaks sajalist). 29.01.2015.a kell 23:18 alanud Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini vahelisest telefonisuhtlusest nähtuvalt ei ole Vladimir Gavrilin rahul, et T.Valdas ei ole talle raha andnud, öeldes: “No mis sa helistad, sa pidid pühapäeval mulle raha andma”, millele Tiina Valdas vastab: “Ei pidanud”. Sellele järgneb ähvardustega V.Gavrilini ebatsensuurne sõim (VI, 54-55). Järgnevas sõnumivahetuses kamandab V.Gavrilin J.Krasjukova telefonilt Tiina Valdast: : “Tule kohe XXX juurde. Mind homme ei ole linnas.” (VI, 55). 06.03.2015.a 18:17 telefonisuhtluses Vladimir Gavrilini ja S.B. vahel (VI, 103-104) heidab S.B. Vladimir Gavrilinile ette korterisse sissemurdmist (vt V.Gavrilini ja V.Luku süüdistusi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi), mis ei ole aga V.Gavrilinile vastuvõetav, iseloomustades S.B. käitumist sõnadega “nagalt räägid” ning ähvardades S.B. veelgi suuremate probleemidega kui tal senini on olnud. 21.03.2015.a 19:07 telefonisuhtlusest S.B. ja tuvastamata isiku vahel (VI, 142-143) selgub, et S.B. nägi eile Vladimir Gavrilinit, keda S.B. nimetab selles telefonikõnes XXX, ning
kes on S.B. hinnagul: “haige vend”, iseloomustades sellele järgnevalt Sergey Makarchevit (hüüdnimega XXX) järgmiselt: “see kuradi XXX on eriti debiilne”, avaldades V.Gavriliniga kohtumise kohta: “hakkas mölisema kohe”. Sellest kõnest selgub, et Vladmir Gavrlin ja teised temaga seotud isikud nõuavad S.B. maksu tasumist - 1500€ (poolteist tonni), mida aga S.B. ei ole nõus maksma. Sellele, et Vladimir Gavrilin (hüüdnimega XXX) tegeles muuhulgas kuritegelikku ühendusse raha ebaseaduslikul viisil hankimisega, sealhulgas narkootiliste ainete käitlejatele sunniviisiliselt “katuse” pealepanemisega, nõudes “katuseraha” maksmist, nähtub muuhulgas S.B. ja K.R. 31.03.2015.a 02:08 telefonisuhtlusest (VI,181-182), millest nähtuvalt näitas Gavril (Vladimir Gavrilin) K.R. suheldes üles suurt huvi S.B. suhtes, sealhulgas S.B. asukoha suhtes, ning uuris, kas narkootikume tarbiv ja müüv S.B. ei taha talle raha tuua. 31.03.2015.a 19:15 telefonisuhtlusest (VI,191) nähtuvalt otsustas Vladimir Gavrilin esitada rahalise nõude ka K.R, nõudes, et K.R. maksaks talle tänase päeva sees ära raha neli-viis “sotti” (400-500€). Sellest telefonisuhtlusest nähtub, et esialgne nõue on olnud palju suurem, kuid Vladimir Gavrilin jääb esialgu rahule ka siis, kui talle sama päeva sees makstakse ära 400-500€. Sellest telefonisuhtlusest nähtub ka see, et selle raha peaks K.R. justkui kelleltki teiselt kätte saama ja talle veel samal päeval üle andma. 31.03.2015.a 22:33 telefonisuhtlusest (VI,193) S.B. ja K.R. vahel selgub, et XXX(Sergey Makarchev – hüüdnimega mh XXX) esitas S.B. nõude, maksta poole tunni kuni tunni aja vältel temalt nõutud raha ära. Sellele, et kuritegelikus ühenduses allusid teised isikud Vladimir Gavrilinile, kelle käske nad pidid koheselt ja vastuvaidlemata täitma, sealhulgas nõudmise saamisel andma ära nende valduses oleva raha ning narkootilise aine, osundavad muuhulgas 18.01.2015.a kell 05:27 (VI,28-29) ja 18.01.2015.a kell 11:04 (VI,29) ning 19.01.2015 kell 12:03 (VI,2930) alanud telefonikõned, millistest esimeses kõnes nõuab Vladimir Gavrilin M.H1. (süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühenduse liikmelt, kelle suhtes on materjalid eraldatud) koheselt talle bensiiniraha andmist. Teises kõnes kurdab Tiina Valdas M.H1, et XXX(Vladimir Gavrilin) võttis talt töö juures baaris “võlgu” ning samal ajal oli Vladimir Gavrilin talle öelnud, et ta võiks siit baarist kõike võtta, kuna Tiina Valdas olevat talle palju võlgu. Kolmandast kõnest selgub, et V.Gavrilin oli Tiina Valdaselt ära võtnud 100 eurot (“soti”), milline käitumine Tiina Valdasele ei meeldi ja ta nimetab XXX (Vladimir Gavrilinit) hulluks ja väga haigeks inimeseks. Kuritegelikus ühenduses juhi rolli täites kasutas Vladimir Gavrilin muuhulgas terariistu enda tahte kehtestamiseks ning teiste endale kuuletumise tagamiseks. Ilmneb see muuhulgas ka 21.01.2015.a kell 10:41 alanud Tiina Valdase ja R.H. vahelisest telefonisuhtlusest (VI,38-39), millest selgub, et XXX (Vladimir Gavrilin) käib Tiina Valdasele teadaolevalt mööda linna ringi matšeetega (võsakiin; suur nuga, mille tera on tavaliselt 50–60 cm pikk), millele R.H. vastab, et matšeetet ei olevat, on mingi väike nuga. Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, sealhulgas varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, otsustades kellelt ja kui palju ning millise rahasumma eest narkootilist ainet ühendusse sisse osta, et seda vaheltkasuga edasi müüa, osundab muulugas 10.03.2015.a 08:30 telefonisuhtlus Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini vahel (VI,109-110), millest selgub, et tunni aja jooksul tuleb raha (papp) narkootilise aine ühendusse sisseostmiseks üle anda. Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, sealhulgas koordineeris narkoainete müügist
sularaha ühendusse saamist, osundab muuhulgas 13.03.2015.a 10:56 telefonisuhtlus Relica Sule, Vladimir Gavrilini ja Victor Luku vahel (VI,123-124), millest selgub, et Tartu linna peal ühes sõidukis ringi sõitvad Relica Sulg ja Victor Lukk tegelevad narkootikumide müügiga, millest Relica Sulelt telefoni saanud Victor Lukk annab ülevaate Vladimir Gavrilinile ning Vladimir Gavrilin lubab ise tegeleda selle osa narkootiliste ainete müügiga, millest Relica Sulg ja Victor Lukk ise lahti ei saa. Muuhulgas arutavad Vladimir Gavrilin ja Victor Lukk narkoaine kvaliteedi üle ja jõuavad ühisele järeldusele, et see “puma kilekas” ei ole normaalne, kuid müüa see siiski kõlbavat ja kuna raha on vaja, siis tuleb seda ikkagi müüa. Sellele, et kõik hangitu, nii raha kui ka narkootiline aine, pidi jõudma kuritegeliku ühenduse juhi ja selle tegevuse koordineerija Vladimir Gavrilini kätte ning Vladimir Gavrilin kogus ise sularaha ühenduse jaoks, nähtub Vladimir Gavrilini ja Andrei Remetsa 14.02.2015.a 17:26 telefonisuhtlusest, millest nähtuvalt oli Vladimir Gavrilin otsinud Andrei Remetsa telefoni teel taga, et temalt raha kätte saada ning kui Andrei Remets võttis Vladimir Gavriliniga ise uuesti ühendust, siis küsiski V.Gavrilin Andrei Remetsalt: “Kas raha on?” ja kui Andrei Remets vastas, et ei ole, siis käskis Andrei Remetsal koheselt enda juurde tulla, koheselt taskosse istuda (VI,79-80). See, et Vladimir Gavrilin tegeles ka ise nii narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega kui ka sularaha kuritegelikku ühendusse sissenõudmisega, ilmneb Vladimir Gavrilini ja T.J. 25.02.2015.a 22:23 telefonisuhtlusest selle kohta, et Vladimir Gavrilini initsiatiivil lepiti kokkusaamine järgmiseks päevaks (VI,82). Samas telefonikõnes kinnitas T.J. V.Gavrilinile pärimise peale, et tal on raha olemas: “no ma praegu lähengi linna viimase raha järgi”. Järgmisel päeval 26.02.2015.a 18:51 telefonikõnes avaldas Vladimir Gavrilin, et T.J. maja ette tuleb kohtuma tema naine ning T.J. tuleb kõik üle anda tema naisele, millele T.J. vastu ei vaielnud (VI,82-83). See, et Vladimir Gavrilin kuritegeliku ühenduse juhina koordineeris ja organiseeris ühendusse sularaha ebaseaduslikul teel sissenõudmist, ilmneb mh Vladimir Gavrilini ja J.M. 26.02.2015.a 19:47 telefonisuhtlusest selle kohta, et Vladimir Gavrilin nõuab J.M. kohe samal päeval 200€ maksmist: “kaks sotti tood täna”, mida J.M. lubab sada protsenti ka teha, mispeale Vladimir Gavrilin ähvardab, et muidu tulevad homme tema inimesed (VI,84-85). Veel samal päeval 26.02.2015 21:47 helistab J.M. Vladimir Gavrilinile ja teatabki, et on V.Gavrilini elukoha juures maja ees ja ootab seal, mispeale lubab V.Gavrilin kohe kohale tulla (VI,86). Sellele, et Vladimir Gavrilin varustas varalise kasu eesmärgil saadud kuritegelikku ühendust nii narkootilise ainega kui ka narkootiliste ainete soetamiseks vajalike rahaliste vahenditega, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja tuvastamata isiku vaheline telefonisuhtlus 31.03.2015.a 19:36, millest nähtuvalt nõuab Vladimir Gavrilin enda suhtluspartnerilt koheselt raha maksmist, kuid kuuldes, et suhtluspartneril kopikatki raha ei ole, nõustub ka narkootilise ainega, mille vestluspartner lubab kohe Valdimir Gavrilinile kätte anda, kui ta kohale tuleb (VI,191-192). 28.02.2015. 11:55 telefonikõnes annab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile teada, et tänaseks on plaan olemas ühe isikuga seoses, kes käis hiljuti prillidega nende juures, ja et tuleb selline huvitav päev (VI,87-88; seondub Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile ning Jelena Krasjukovale esitatud S.B. kehalise väärkohtlemise ja ebaseaduslikult vabaduse võtmise süüdistusega).
05.03.2015.a 23:13 ja 23:18 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja tuvastamata isiku vahel selgub, et Vladimir Gavrilin kasutas raha kuritegelikku ühendusse sisse kasseerimiseks ka teiste isikute pangakontosid, andes endale raha ülekandmiseks A.P. nimel oleva Swedbanki pangakonto numbri (VI, 98).
06.03.2015.a 11:15 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja M.H1. vahel (VI, 98102) selgub, et Vladimir Gavrilin soovib kasutusse saada raha kuritegelikku ühendusse sisse kasseerimiseks ka mõnda teise isiku nimel olevat SEB Panga pangakonto numbrit (VI, 100 keskelt).
See, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, ilmneb muuhulgas ka 31.03.2015.a 03:59 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi vahel (VI,184-186) ning 31.03.2015 04:04 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja Relica Sule (VI,186-187) vahel, millistest nähtuvalt helistab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile ja Relica Sulele ning hoiatab neid politsei eest, kuna teda olevat praeguse hoiukoha juurest taga aetud ja ta oli pikalt politsei eest ära põgenenud. Muuhulgas arutletakse, mida ülejäänud narkootilise ainega teha – kas peita ära või müüa maha ning Vladimir Gavrilin arutleb, et kuna ta ei ööbi seekord kodus, vaid teises linnas, siis pole vaja ainet ära anda. 06.04.2015 14:45 telefonisuhtluses Vladimir Gavrilini ja tuvastamata isiku vahel võttis Vladimir Gavrilin uuesti jutuks politsei poolt tagaajamise, millise jutu jätkuks avaldas Vladimir Gavrilin, et läheb kolmapäeval Tartusse oma elule kindlustust vormistama (VII,30-34). Samas kõnes pakub tuvastamata isik V.Gavrilinile narkoainet: “Noh sa ei võta mitte midagi?”, millele V.Gavrilin vastab, et talle on vaja ainult natukene, et need kaks naist, keda ta telefonikõnes nimetab eitedeks ja kes teda hulluks ajavad, ta rahule jätaksid
Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, varustades kuritegeliku ühenduse liikmeid mh ebaseadusliku narkootilise ainega, osundab muuhulgas Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi vaheline telefonisuhtlus 03.04.2015.a 21:58, milles Vladimir Gavrilin annab Serõile (Sergey Makarchevile - hüüdnimega mh XXX) korralduse, esmaspäevaks raha narkootilise aine A.Š1. kaudu sisseostimiseks kokku korjata (VII, 15-17). Sergey Makarcheviga suhtlemisele eelnevalt oli Vladimir Gavrilinil 03.04.2015.a 21:44 telefonisuhtlus A.Š1. ja selles lepiti mh järgmine tehing kokku esmaspäevaks (VII,14-15). Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, varustades kuritegeliku ühenduse liikmeid mh ebaseadusliku narkootilise ainega, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi vaheline telefonisuhtlus 04.04.2015.a 10:51, millest selgub, et Vladimir Gavrilinil on müügiks valmis segatud kollast värvi amfetamiinipulber, mille ta viib Sergey Makarchevile müüki. Selles kõnes annab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile korralduse kokku saada 1-1,5 tunni pärast. Selleks ajaks tuleb Sergey Makarchevil V.Gavrilinilt saadud korralduse kohaselt ka ülekanne 50€ “kollaste jubinate” ning “kollaste pakikeste” (kollast värvi narkootilise aine, ecstasy tabletid/amfetamiinipulber) müüki saabumise puhul tema antud kontonumbrile ära teha (VII,19-21). 04.04.2015 11:00 saadabki Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile SMS-i teel kuritegelikus ühenduses ebaseaduslikku päritolu rahaliste vahendite liigutamiseks kasutatud ning Vladimir Gavrilini käsutuses olnud Relica Sule pangakonto numbri: “XXX . Relica Sulg“ (VII,19-21). 04.04.2015 11:10 telefonisuhtluses täpsustab Sergey Makarchev Vladimir Gavrilinile helistades üle, et mis pangas kontonumber on, saades vastuseks, et Swedbankis (Swed; VII, 21-22). 04.04.2015 11:27 alanud kõnes annab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile, keda ta nimetab XXX, uue korralduse, kanda nüüd talle üle juba “sajakas” (100€), millega Sergey Makarchev vastuvaidlemata nõustub (VII,22-23). 06.04.2015 12:02 helistab A.Š1. Vladimir Gavrilinile, keda Šohan nimetab Vovtšikuks, ning Vladimir Gavrilin teatab A.Š1, et osa raha praegu, kuid kui A.Š1. sellega väga rahul ei olnud, siis lubas Vladimir
Gavrilin: “Olgu, ma teen kohe kõik ära varsti” (VII, 28). 06.04.2015 14:44 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja A.Š1. vahel selgub, et Vladimir Gavrilinil tuleb raha A.Š1. üle kanda SEB Panka ning Vladimir Gavrilin lubab osa üle kanda kuskil kolme paiku ja peale kuut veel osa (VII,30). 06.04.2015 18:38 telefonisuhtluses lubab Vladimir Gavrilin A.Š1, et nüüd saadab 300€ ja õhtul saadab veel kuskil 300-400€ ning siis veel pärastpoole sel nädalal, sest praegu tal rohkem ei ole (VII,35-36). Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, varustades kuritegeliku ühenduse liikmeid mh ebaseadusliku narkootilise ainega, saades selleks muuhulgas raha nii “katuse pakkumisest” kui ka raha narkootiliste ainete käitlemisega tegelevatelt isikutelt maksudena väljanõudmise teel, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja tuvastamata isiku vaheline telefonisuhtlus 06.04.2015 22:09, milles Vladimir Gavrilin kurdab enda vestluspartnerile, et kõik tema võlgnikud peidavad end ning kuigi täna lubas 4 inimest raha ära anda, ei ole neist senini keegi veel seda teinud (VII,38-40). Samas kõnes avaldab Vladimir Gavrilin, et tal on olemas juba 1300€ (“tonn 300”), kuid juurde on veel vaja 1500€. Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, kasutades narkootiliste ainete ebaseaduslikul kätlemisel seejuures ka peidikuid, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja Jelena Krasjukova vaheline telefonisuhtlus 10.04.2015 04:19, milles Jelena Krasjukova tunneb mh huvi, kas Vladimir Gavrilin on juba rääkinud teistele peidiku saladust, millele Vladimir Gavrilin vastas, et ei ole (VII,50-54). Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, koondades ebaseaduslikust tegevusest, sealhulgas narkootliste ainete müügist, saadud rahaliste vahendite laekumise enda käsutusse, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja Jelena Krasjukova vaheline telefonisuhtlus 13.04.2015 22:07, milles Vladimir Gavrilin põhjendab Jelena Krasjukovale enda suhtlemist Relica Sulega sellega, et ta saavat ju Relica Sule käest raha
Sellele, et Vladimir Gavrilinile kui kuritegeliku ühenduse juhile ja koordinaatorile tuli teistel isikutel tasuda makse, kas tasuda raha või osutada mõnda hüvet (näiteks võimaldada kasutada üürikorterit jmt) enda ebaseadusliku käitumise eest, näiteks narkootliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ning kaitseks pakutava “katuse” eest, osundab ka Vladimir Gavrilini ja A.U. vaheline 16.04.2015 06:06 telefonisuhtlus, milles Vladimir Gavrilin nimetab A.U. mh XXX, heites talle ette suu liigselt lahtitegemist, maksmisest kõrvalehoidumist ning üürikorteri kaotamist ja sellega seoses uue üürikorteri muretsemisega seonduvat, ähvardades A.U: “No ja mis sa kukk põgened? Mh? Sassis oled? Sa ju tead, et asi läheb sul aind hullemaks” (VII,73-74). Samas kõnes ähvardab V.Gavrilin A.U. veel: “sa mõtle, vaata, sul ei ole mõtet praegu valetada, sest no ära tee asja hullemaks, sest no vaata kui juhuslikult ma kuskilt kätte saan sind, no siis on juba teine jutt. Voobše siis juttu üldse ei ole, saad aru? “ (VII,73-74).
Sellele, et Vladimir Gavrilin juhtis ja koordineeris varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, otsustades muuhulgas millal ja kellelt narkootilist ainet selle edasiseks ebaseaduslikuks käitlemiseks sisse osta, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi vaheline telefonisuhtlus 18.04.2015 21:38, milles Vladimir Gavrilin teatab, et täna saab Kohtla-Järvelt isikutega tehingu ära teha, arutledes Sergey Makarcheviga, kas teha tehing täna või lükata see homseks, mispeale S.Makarchev avaldas arvamust, et milleks homseks jätta (VII,75-77). Edasisest suhtlusest nähtubki, et samal päeval otsustatakse tehing lõpule viia, milleks
samal päeval, s.o 18.04.2015 21:58 helistab Vladimir Gavrilin Sergei Sõštšikovile ja teatab, et tal läheb teda täna vaja (VII,77). Vladimir Gavrilini 19.04.2015 02:15 ja 02:22 telefonisuhtlusest nähtub, et ka kriitilistes olukordades oli just Vladimir Gavrilin see isik, kes otsustas, mida siis teha (VII,82-84). Olukorras, kus ähvardas politseile narkootliste ainetega vahelejäämine, andis Vladimir Gavrilin korralduse ringi pöörata ja kõik maha visata (VII,82-84). Sellele, et Vladimir Gavrilin pidas kuritegelikus ühenduses ennast teiste juhiks, kelle tahtele tuli alluda, ilmeb selgelt mh Relica Sule ja Vladimir Gavrilini 28.04.2015 14:04 telefonisuhtlusest (VII,100-102). Kõne alguses küsib Sergey Makarchevile helistanud Relica Sulg: “A kus XXX on?”, mispeale vastab Sergey Makarchev: “XXX kõrval” ja annab enda telefoni Vladimir Gavrilinile, kes jätkab sellelt telefonilt Relica Sulega vestlust. Selles kõnes annab Vladimir Gavrilin Relica Sulele korralduse, et Relica Sulg laseks enda kontole talle XXX üle kanda võlgu oleva “kaks kümpi” (20€ ehk kaks kümnelist). Samas vestluses käsitleb Vladimir Gavrilin kõiki teisi isikuid talle võlgu olevatena: “Kõik võlgu .../ebatsensuurne väljend/, sina võlgu, tema võlgu”, millega Relica Sulg ei ole aga nõus, kuid Vladimir Gavrilin jääb endisele seisukohale, et ka Relica Sulg on talle võlgu ja tema orjuses, s.h seksiorjuses. Sellele järgnevalt lepitakse kokku, et Relica Sulg sõidab Tartusse ja nad kohtuvad Vladimir Gavriliniga Tartus, kui V.Gavrilin on Ihastes ja XXX (Sergei Sõštšikovi) juures ära käinud (VII,100-102). Relica Sule ütluste kohaselt oli V.Gavrilin tänaval ülemus, keda kardeti, ning kes ütles ja otsustas (XVII, 176). V.Gavrilin ei võtnud asju hinge, ta oli ettearvamatu käitumisega ning võimeline igasugusteks tegudeks (XVII, 176). Vladimir Gavrilinil oli kasiinosõltuvus (XVII, 177). Eelkajastatud R.Sule ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et Tartu piirkonnas juhtis ja koordineeris narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist ning pakkus narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel sellega kokku puutuvatele ning tegelevatele isikutele julgestust ehk nn katust Vladimir Gavrilini juhitud kuritegelik ühendus, on kooskõlas muuhulgas ka süüdistatatav Vladimir Gavrilini ütlused selle kohta, et tema poole pöördusid S.Sõštšikovi tegevusega seoses R.K2. ja R.K. ühe vanglas viibiva XXX nimelise isiku kaudu (hiljem tuvastatud kui J.G1. ) abi saamiseks, kuna neilt nõuti ecstasy tablette (XXIII, 23-24). V.Gavrilini ütluste kohaselt lubas ta aidata ning Sergei Sõštšikoviga sellel teemal suhelda (XXIII, 24). V.Gavrilini ütluste kohaselt avaldati talle K. poolt nendega kohtumisel, et S.Sõštšikov oli neilt mingid tabletid ära võtnud ja siis nõudnud veel mingeid tablette (XXIII, 24). V.Gavrilini ütluste kohaselt suhtleski ta sellel teemal Sergei Sõštšikoviga, probleem laheneski ja S.Sõštšikov lubas XXX rahule jätta
R.Sule ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinit kardeti, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et narkootiliste ainetega tegelevate ning neid tarbivate isikute ringis Vladimir Gavrilinit kardeti (XX, 107 ülal). M.H1. ütluste kohaselt ei tahtnud ta ka ise Vladimir Gavriliniga tülli minna (XX, 107). M.H1. ütluste kohaselt tahtis ta V.Gavriliniga kokku puutuda nii vähe kui võimalik (XX, 107). M.H1. ütluste kohaselt oli V.Gavrilin narkootilisi aineid tarbinuna palju agressiivsem (XX, 108 keskel). M.H1. ütluste kohaselt rääkis V.Gavrilin talle ise, et S.B. sai temalt noaga jalga (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt ähvardas V.Gavrilin teda sama asjaga, öeldes, et sinuga võib minna samamoodi nagu B. (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt võttis ta neid ähvardusi tõsiselt (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt käis V.Gavrilin koos S.Makarcheviga 01.03.2015.a tema elukohas üürikorteris ning
nõudsid kohe 850€ maksmist ning kui seda kohe ei tehta, siis järgmisel päeval 1000€ maksmist ja ähvardasid maksmata jätmisel metsa viia, võtsid külmkapist ära kõik seal olnud amfetamiini, otsisid läbi kogu korteri, leidmaks sealt amfetamiini ja raha (XX, 9596). M.H1. ütluste kohaselt ähvardas siis V.Gavrilin teda, et kui raha neile välja ei anna, ja kui nad raha ikkagi leiavad, siis saad nuga (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt otsustas ta seejärel ise raha 60€, mis tal oli, ära anda (XX, 96). Eeltooduga on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused selle kohta, et käisid koos Sergey Makarcheviga M.H1. elukohas ja võtsid sealt külmakpist ära amfetamiini, mida tarbisid kohapeal koos S.Makarcheviga (XXIII, 17). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt käis ta koos Sergeyga (Makarcheviga) M.H1. l külas, et M.H1. elukohast tema külmikust ära võtta amfetamiin (XXII, 180 keskelt). V.Gavrlilini ütluste kohaselt küsis ta M.H1. käest, et kas tal on narkootikume, millele M.H1. vastas eitavalt (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt läks ta seepeale kööki ja võttis sealt külmkapist ära seal asunud 2 pakikest amfetamiiniga, mille nad koos S.Makarcheviga koha peal M.H1. juures ära tarvitasid (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli M.H1. talle võlgu 800€ (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt küsis ta siis M.H1. 800€ võlga tagasi (XXIII, 18 ülal) ja seda, et saaksid ise hakata kolmekesi, s.t ta ise, S.Makarchev ja V.Lukk edasi tegelema M.H1. üürikorterist eemal viibimise ajal M.H1. kasutuses oleva üürikorteri edasiüürimisega (XXIII, 18). V.Gavrilini ütluste kohaselt võtsid nad M.H1. ära komplekti tema kasutuses olnud üürikorteri võtmeid ja pandiks ka M.H1. rahakoti (XXIII, 18). V.Gavrilini ütluste kohaselt hakkaski edaspidiselt M.H1. üürikorteri edasiüürimisega ning üürnikelt väidetava võlgnevuse kättesaamisega edasi rohkem tegelema Victor Lukk (XXIII, 18). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli üheks M.H1. kasutuses olnud üürikorteri võlgnikuks A.U, kes muudkui viivitas üüriraha maksmisega ja lubas raha anda, kuid kadus koos võtmetega (XXIII, 18 all). V.Gavrilini ütluste kohaselt selgus siis, kui nad koos V.Lukkiga M.H1. kasutuses olnud üürikorterisse läksid, et uks oli kinni, raha maksmata ning omanikule oli A.U. võtmed tagasi andnud (XXIII, 18 all). V.Gavrilini ütluste kohaselt nõudsid nad hiljem A.U. 510€, sest tema pärast läks üürikorter minema, mistõttu tuleb A.U. maksta neile kahe kuu tasu ja maakleri tasu (XXIII, 19). V.Gavrilini ütluste kohaselt oleksid saanud nad ise seda korterit edasi kasutada ja raha omaniku arvele maksta, kui see korter poleks minema läinud (XXIII, 19). V.Gavrilini ütluste kohaselt nõudis ta hiljem A.U. pärast R.L. poolt A.U. kohale meelitamist füüsilist vägivalda kasutades 510€ (XXIII, 18-19). Kannatanu M.H1. ütlustest nähtuvalt Vladimir Gavrilin tööl ei käinud ja tema elustiil oligi kuritegelik, V.Gavrilin elatuski vägivaldsel teel teistelt isikutelt saadavast, väljapressimistest jmt asjadest (XX, 97 keskelt). M.H1. ütluste kohaselt oli Vladimir Gavrilin enamasti narkojoobes, tarvitas amfetamiini ning V.Gavrilinil oli ka kasiiniosõltuvus, mistõttu V.Gavrilinil oli kogu aeg raha vaja ja ta pidevalt ka küsis raha (XX, 97 all). R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin oli tänaval ülemus, on kooskõlas ka Vladimir Gavrilini süüdistatavana antud ütlused selle kohta, et kui nad läksid koos Tiina Valdasega F.Z. juurde, kellega kohtumise leppis kokku Tiina Valdas, kasutas ta F.Z. suhtes füüsilist vägivalda, lüües F.Z. põse piirkonda, kui soovis F.Z. omandada amfetamiini (XXII, 177; XXIII, 15). V.Gavrilini ütluste kohaselt võis see löök olla tugevam (XXIII, 15).
R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin oli tänaval ülemus, on kooskõlas ka Vladimir Gavrilini süüdistatavana antud ütlused selle kohta, et koos Jelena Krasjukovaga, Sergey Makarcheviga ja S.B. autos sõites tarvitas S.B. suhtes vihahoos vägivalda, torgates S.B. noaga jalga (XXII, 182). Kohtulikul uurimisel ütlusi (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) andes võttis süüdistatav Vlaidmir Gavrilin õigeks, et kasutas S.B. vestluse käigus nuga, lõi S.B. hirmutamiseks talle noaga jalga selle eest, et S.B. oli tema tolleaegsele XXX Jelena Krasjukovale müünud narkootilisi aineid (XX, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt tahtis ta sellega S.B. hirmutada selle eest, et S.B. oli andnud tema naisele J.Krasjukovale narkootikume (XX, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt sõitsid nad pärast seda, kui ta oli S.B. noaga jalga torganud, edasi Ihastesse, kus väljusid kolmekesi autost – ta ise, S.Makarchev ja S.B., eemaldusid autost ja siis lõi veel S.B. paar korda ning kui S.B. püüdis ennast õigustada, et J.Krasjukova ise survestas teda narkootikume talle andma, siis lõi veel S.B. paar korda (XXII, 182). R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin oli tänaval ülemus, on kooskõlas ka Vladimir Gavrilini süüdistatavana antud ütlused S.B. elukohta ukse lõhkumise teel loata sissetungimise kohta (XXII, 182). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes õigustas süüdistatav V.Gavrilin enda käitumist sellega, et see uks oli suhteliselt mädanenud ning kui seda natuke tõmmata, siis läheb uks ise lahti (XXII, 183). Tegelikkuses aga uks kehvas olukorras polnud, sest ukse murdis V.Gavrilin lahti kaasa võetud matšeetet kasutades. Enda kuritegeliku tahte pealesurumiseks ja kehtestamiseks oli kuritegelikus ühenduses tavaline, et kasutati lisaks rusikate-jalgadega-küünarnukkidega peksmisele või füüsilise vägivallaga ähvardamisele ka nuge, matšeetesid ning tulirelvi või tulirelvataolisi esemeid. R.Sule ütlustest nähtuvalt hoidis V.Gavrilin enda kasutuses oleva sõiduki kindalaekas püstolit (XVII, 183). R.Sule ütluste kohaselt demonsteeris V.Gavrilin seda musta värvi püstolit ühel korral siis, kui andis V.Gavrilinile tema Audis raha üle (XVII, 183). V.Gavrilin avas siis Audi kindalaeka ja võttis sealt välja püstoli ja näitas kuhu sellesse padrunid sisse käivad (XVII, 183). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli see päris relv (XVII, 183). Juhtumi XXX kohaselt teatati politseile, et nädalavahetusel (03.-04.mai 2015) ööklubis Tartus, XXX tarvitas varem vanglas olnud ja XXX tänava piirkonnas elav Vladimir Gavrilin avalikult narkootikume ja tal oli kaasas nuga (XI, 9) Kannatanu R.H. ütluste kohaselt kasutas Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga temalt narkootiliste ainete käitlejate nimede teadasaamiseks nuga. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt kasutas Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga temalt amfetamiini müüma hakkamiseks ning poodidest esemete varastamiseks nõusoleku saamiseks rullikuga revolvrit. Kannatanu A.U. ütluste kohaselt kasutas Vladimir Gavrilin temalt 500 € nõudmiseks taskunuga. Kannatanu M.J. ütluste kohaselt ähvardas Vladimir Gavrilin koos temaga kaasas olnud turskema isikuga, kelleks on tuvastatud Sergey Makarchev, teda taskunoaga ja temalt võeti ära kaasas olnud amfetamiin ja raha. Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt ähvardas Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga teda noaga ja temalt võeti ära raha ja amfetamiin ning nõuti raha 850 € ja selle maksmisega viivitamisel 1000€. Kannatanu S.B. ütluste kohaselt lõi Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga talle noaga põlve.
Sergei Sõštšikov Alljärgnevalt mõningaid näiteid selle kohta, et Sergei Sõštšikov (Sõštšikov) allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile ja S.Sõštšikovi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine omandamine, hoidmine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate värbamine, võõrast valdusest narkootikumide ja sularaha röövimine vägivalda kasutades, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil, raha väljapressimine Tartu linnas narkootikumide müümise eest ja nn „katuse“ ehk kaitse pakkumine narkootikumide käitlemisel võimalike probleemide tekkimisel. See, et Sergei Sõštšikov allus Vladimir Gavrilinile kui kuritegeliku ühenduse juhile, nähtub ilmekalt näiteks 21.06.2014.a kell 19:12 alanud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahelisest telefonisuhtlusest, kui Vladimir Gavrilin helistab Sergei Sõštšikovile (VII, 165-169). V.Gavrilin ei ole üldse rahul S.Sõštšikoviga, kes ei panusta vajalikul määral kuritegelikku ühendusse, ei too sellesse vajalikul määral raha ning on V.Gavrilini hinnangul trahvimist väärt: “Kas pitsitad perset koomale, kurat? ... Mitte sittagi ei tee, laristad, sellepärast ei olegi midagi, ei saagi olema!” ja ähvarab S.Sõštšikovi rahast ilma jätta: “Jah, siis raha, ära siis raha ka minu käest küsi.” Samas kõnes teeb V.Gavrilin veel S.Sõštšikovile etteheiteid: „Aga sa ei maksa ju kunagi tagasi...helistame, mul sust siiber juba“ (VII, 169). V.Gavrilin teeb S.Sõštšikovile etteheiteid ka selle eest, et too käib ise ainet toomas ja on seda enne Jõhvis käimist teinud 100 korda ning jätnud selle eest maksmata, mispeale S.Sõštšikov lubab juurde maksta: „Tähendab, et veel maksan! Lihtsalt praegu ei ole“ (VII, 169). Sellele, et Sergei Sõštšikov allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile, kes juhendas teda ja andis talle korraldusi nn võlgade sissenõudmisel ning kellele Sergei Sõštšikov muuhulgas andis aru sellest, kuidas tal nn võlgade sissnõudmine kulges, osundab muuhulgas selgelt Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahel 06.01.2015.a kell 11:35 alanud telefonikõne (V,199-200; VI,1), milles Sergei Sõštšikov annab Vladimir Gavrilinile aru, et võlgnik palub nädal aega pikendust, lubades siis maksta 250€ asemel 300€. Sellest telefonikõnest nähtub Sergei Sõštšikovi avaldatust, et võlgnik selle kõne ajal nutvat, mispeale Vladimir Gavrilin annab korralduse nõuda 50€ asemel lisaks “sott” (s.o 100€). Sellele, et Sergei Sõštšikov (hüüdnimega XXX) tegeles muuhulgas narkootiliste ainete edasiandmisega ning edasiandmise turvamisega, nähtub muuhulgas S.B. telefonisuhtlusest tuvastamata isikuga (kõned algusega 28.01.2015 22:01, 28.01.2015 22:48 – VI,50-51), millistest nähtub muuhulgas, et S.B. pidi saama narkootilist ainet, kuid autoga kohale sõitnu, kelle kõrval istus XXX (Sergei Sõštšikov), käis ütlemas, et narkootilist ainet ei saa. Sellele, et Sergei Sõštšikov allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile, kelle käske tal tuli täita, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi telefonisuhtlus 31.03.2015.a 17:28 (VI,189-191), milles Sergei Sõštšikovile helistanud Vladimir Gavrilin annab Sergei Sõštšikovile, keda ta nimetab Serõiks, korralduse, helistada ja nõuda narkootilist ainet eelmisest korrast välja 10 korda rohkem, millega Sergei Sõštšikov nõustub. Samas kõnes puistab Vladimir Gavrilin Sergei Sõštšikovile muuhulgas ka südant, avaldades, et ta armus ja armastab XXX (Relica Sulge – hüüdnimedega XXX jt), soovitades Sergei Sõštšikovil XXX (Jelena Krasjukova – hüüdnimega XXX) seltskonnast välja jätta, kasutades seejuures ebatsensuurset väljendit. 02.04.2015.a 20:48 telefonisuhtlusest V.K1. (XXX) ja Vladimir Gavrilini vahel selgub Sergei Sõštšikovi
kohta, et tema XXX V.K1. soovib tast lahti saada ja selleks Vladimir Gavrilini poole abi saamiseks pöördubki, andes mõista, et raha tal selle abi eest tasumiseks on, kuna ta saavat endale vanaisa korteri (VII,10-13). V.Gavrilin soovitud abi andmisest ei keeldunud ja nõustus selle teema arutamisekas minema V.K1. juurde tema vanaisa elukohta. Sellele, et Sergei Sõštšikov allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile, keda Sergei Sõštšikov tavatses kutsuda XXX, ja kelle käske Sergei Sõštšikov täitis, osundab muuhulgas ka Sergei Sõštšikovi ja tundmatu vahel 03.02.2015.a kell 09:23, 09:25, 09:26, 09:27 toimunud telefonisuhtlus (VI,55-56), milles Sergei Sõštšikov soovitab tundmatul teha nii nagu ta oli lubanud, avaldades: “XXX on tige nagu koer” (VI, 56 all). Ka 30.03.2015.a 00:18 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahel nähtub, et Sergei Sõštšikovil tuli täita viivitamatult ja vastu vaidlemata Vladimir Gavrilini korraldusi ja teha koheselt ära see, mida oli V.Gavrilini arvates vajalik ära teha ning kui Sergei Sõštšikov soovis V.Gavrilini poolt nõutu tegemist jätta järgmiseks päevaks, siis ähvardas V.Gavrilin S.Sõštšikovi: “Kas tahad, et praegu helistaks sulle see, kes vaja?” ning lubas ka ise S.Sõštšikovi juurde kohale ilmuda (VI,180-181). Sellele, et Sergei Sõštšikovil oli kuritegelikku ühendusse mh rahaliste vahendite hankimise funktsioon, osundab 30.03.2015.a 15:12 tuvastamata isikult Sergei Sõštšikovile edastatud SMS: “anda täna ainult 50€, aga kui suudan küsimuse lahendada, siis
Sellele, et Sergei Sõštšikovil (hüüdnimega XXX) oli kuritegelikus ühenduses võlgnike psüühilise ja füüsilise mõjutamise funktsioon ning võlgnikelt võlgade kättesaamiseks nende karistamise funktsioon, ilmneb muuhulgas Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini 29.01.2015.a 23:18 telefonisuhtlusest (VI, 54-55), millest nähtuvalt oli Tiina Valdas jäänud Vladimir Gavrilinile võlgu ja raha üleandmisega viivitusse 3 päeva, kõne lõpus ähvardab Vladimir Gavrilin ebatsensuursete väljendite saatel Tiina Valdast füüsiliselt karistada, mispeale 29.01.2015.a 23:24 saadab Tiina Valdas SMS-i Vladimir Gavrilinile viimase XXX Jelena Krasjukova telefonile: “Lepime kokku kui palju ja kuidas” (VI,55), saades 29.01.2015 23:27 V.Gavrilinilt vastuseks: “Tule kohe XXX (Sergei Sõštšikovi) juurde. Mind homme ei ole linnas.” (VI,55). Sellele, et Sergei Sõštšikovil (hüüdnimedega XXX ) oli kuritegelikus ühenduses võlgnike psüühilise ja füüsilise mõjutamise funktsioon ning võlgnikelt võlgade kättesaamiseks nende karistamise funktsioon, ilmneb muuhulgas tuvastamata isiku ja Sergei Sõštšikovi 04.03.2015 18:28 telefonisuhtlusest (VI, 97-98), millest nähtuvalt tuvastamata isik pöördub Sergei Sõštšikovi poole, keda ta nimetab XXX, et viimane aitaks tal tegeleda R. ja J. nimeliste isikutega, kes olid tuvastamata isiku ja A. “üle lasknud”, milline asi oleks vaja nüüd ära klaarida (VI, 9798). Kõnest selgub, et R. ja J. tegelevad narkootilise aine müümisega ja nad olid jätnud ära müüdud aine eest hiljem tasumata (slängis: “üle lasknud”). Sergei Sõštšikov andis selles kõnes lubaduse asja uurida ning võla sissenõdmisega tegeleda (VI, 97-98). Sellele, et Sergei Sõštšikovilt küsiti abi, kas siis narkootiliste ainete tarbimiseks saamise näol või ka teiste isikute psüühiliseks ja füüsiliseks mõjutamiseks, ilmneb muuhulgas Alexey Solopi 10.03.2015 20:47 edastatud SMS-st Sergei Sõštšikovile: “Abi on vaja” (VI, 112). Sellele, et Sergei Sõštšikovil (hüüdnimega XXX) oli kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete edasimüümiseks hankimise funktsioon, tehes seda muulhulgas vägivallaga, ning äravõetud narkootilist ainet müüs ta ka ise edasi, ilmneb 07.03.2015.a 13:50 telefonisuhtlusest tundmatu isiku ja Sergei Sõštšikovi vahel, milles tundmatu isik teeb Sergei Sõštšikovile etteheiteid: “XXX , mis sa korraldad? Sa võtad meie inimese käest asjad ja sa tahad mulle neid kahekümnega müüa? See ei ole normaalne?” (VI, 105-106; tavapärane ühe tarvitamiskoguse amfetamiinipulbri hind turul on 20€) .
Sellele, et kuritegelikus ühenduses tegeles Sergei Sõštšikov narkootiliste ainete edasimüümiseks hankimisega, kuid lõpliku otsustuse, kellelt, kui palju ja millise hinnaga narkootilist ainet müügiks hankida, tegi Vladimir Gavrilin, osundab selgelt Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vaheline 04.02.2015.a kell 20:19 alanud telefonisuhtlus (VI,59-61), milles Sergei Sõštšikov annab Vladimir Gavrilinile ülevaate enda tehtud tööst selle kohta, millise hinnaga ja kui palju narkootilist ainet oleks võimalik selle edasi käitlemiseks saada. See, et kuritegelikus ühenduses tuli Sergei Sõštšikovil kuuletuda ja alluda Vladimir Gavrilinile ning täita tema käske ja juhtnööre ning omaalgatuslik isetegevus oli lubamatu, ilmneb selgelt Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahelisest 26.02.2015.a 20:33 telefonisuhtlusest (VI,85-86). V.Gavrilin helistab S.Sõštšikovile ja tunneb huvi, et kas S.Sõštšikov on kohtunud ühe N.-nimelise naisterahvaga, kuna V.Gavrilinile öeldu kohaselt olevat S.Sõštšikov ta paljaks röövinud. Sellele vastab S.Sõštšikov eitavalt ja avaldab arvamust, et keegi valetab V.Gavrilinile selle kohta, mispeale lubab V.Gavrilin S.Sõštšikovi juurest läbi tulla (VI,85-86). Sellele, et Sergei Sõštšikovil oli kuritegelikus ühenduses võlgnike psüühiliselt ja füüsiliselt mõjutamise funktsioon ning võlgnikelt võlgade kättesaamisel võlgnike füüsiliselt karistamise ning ka raha väljapressimise funktsioon, osundab muuhulgas ka Sergei Sõštšikovi ja tuvastamata isiku vaheline 20.04.2015 21:34 telefonisuhtlus, millest muuhulgas selgub, et Sergei Sõštšikovil tuleb “töö” lõpule viia, s.o isikule, kes juba kardab ja on nõus ka maksma, teha maksegraafik ning hakata temalt raha vastu võtma ning sellelt isikult tuleb ära võtta kõik, s.o nii palju kui võtta annab (VII,87-90). Enda kuritegeliku tahte pealesurumiseks ja kehtestamiseks oli tavaline, et kasutati lisaks rusikate-jalgadega-küünarnukkidega peksmisele või füüsilise vägivallaga ning metsa viimisega ähvardamisele ka matšeetet (võsakiini/võsanuga, tera pikkusega ca 50cm) ja nuga ning teipi. Kannatanu R.K. ütluste kohaselt kasutas Sergei Sõštšikov temalt narkootilise aine äravõtmisel ja 2000€ ning järgnevalt iga kuu 500 € tasumise nõudmisel matšeetet. Kannatanu A.K. ütluste kohaselt kasutas Sergei Sõštšikov temalt 1000€ tasumise nõudmisel matšeetet. Kannatanu S.A. ütluste kohaselt kasutas Sergei Sõštšikov koos tuvastmata isikuga temalt 3500€ tasumise nõudmisel nuga. Kannatanult E.N. võttis S.Sõštšikov ebaseaduslikult vabaduse metsa puu külge kinni teipimisega. Sergey Makarchev Alljärgnevalt mõningaid näiteid selle kohta, et Sergey Makarchev allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile ja S.Makarchevi ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine ebaseaduslik hoidmine, vahendamine ja müümine, võõrast valdusest narkootikumide ja sularaha röövimine vägivalda kasutades ning raha väljapressimine. Valdimir Gavrilini suhtlusest Sergey Makarcheviga, kelle ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli rahaliste probleemide lahendamine, s.o narkootiliste ainete teistelt ära võtmine ning narkootiliste ainete hankimiseks vajaliku raha hankimine, sealhulgas ka ebaseaduslikul teel, ilmneb Sergey Makarchevi täielik allumine ja kuuletumine Vladimir Gavrilinile. Näiteks 06.12.2014.a kella 23:00 ajal alanud telefonikõnes Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi vahel, kus arutletakse Vladimir Gavrilini pealekäimisel järjekordselt teemal, kuskohast nn vaba raha ning narkootilist ainet saada (vt telefonikõne
06.12.2014 23:00 – V,158-160), selgitab Sergey Makarchev Vladimir Gavrilinile, et kallim on sõita narkootilise aine järele kui see hankida muul moel, s.o kelleltki ära võtta (V,159 keskelt). Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini 08.01.2015.a kell 17:04 alanud kõnest (VI,10-11) ning Vladimir Gavrilini ja J.M. kõnest (VI,7-8) nähtuvalt tegelesid Vladimir
Gavrilin ja Sergei Makarchev muuhulgas sellega, et hankida teistelt isikutelt rahalisi vahendeid (250€) narkootiliste ainete soetamiseks ja seejärel levitamiseks. Selles telefonikõnes avaldab Vladimir Gavrilin Sergey Makarcheviga suheldes muuhulgas rahulolematust, et ei õnnestunud raha J.M. kätte saada. Telefonikõnedest nähtuvalt püütakse raha teistelt isikutelt saada n.ö kuritegeliku maailma autoriteedile tuginedes, s.o ilma õigusliku aluseta. Sellele, et Sergey Makarchev täitis kuritegelikus ühenduses sularaha hankimise funktsiooni, osundab muuhulgas tema 04.02.2015.a kell 18:17 alanud telefonisuhtlus S.B., millest nähtuvalt palub S.B. talle halastada ja lubab anda Sergey Makarchevile nagu vaja täpse raha, mispeale tunneb Sergey Makarchev huvi, et kaua sellega aega läheb ning S.B. vastab, et sellega ei lähe kaua (VI,57). Sellele, et Sergey Makarchev täitis kuritegelikus ühenduses sularaha hankimise funktsiooni, osundab ka tema 06.02.2015.a kell 15:46 alanud (VI,63) ning 09.02.2015 kell 19:28 alanud (VI,63) ja 09.02.2015 kell 20:18 alanud (VI,64) telefonisuhtlus S.B, millest nähtuvalt lubab S.B. kogu aeg raha Sergey Makarchevile üle anda, kuid lõpuks avaldab, et tal raha veel ei ole, minevat veel 10-15 minutit, kuid tal olevat midagi muud, s.o tööriistad, mispeale lepitaksegi kokkusaamine (VI,64). Ka 12.02.2015.a 20:40 telefonisuhtlusest S.Makarchevi ja S.B. vahel nähtub, et S.B. tuleb S.Makarchevile sularaha üle anda, kuid S.B. on sellega probleemid - raha on S.B. ainult 40€, kuid S.Makarchev nõuab 150€ tasumist (VI,70). 12.02.2015 23:58 saadab Sergey Makarchev S.B. ähvardava ning ebatsensuursetest väljenditest kubiseva sõnumi, nõudes järgmisel päeval 260€ tasumist (VI,71 all). 13.02.2015 00:03 saadab Sergey Makarchev S.B. uue ähvaradava sisuga sõnumi: “sa tegit niii sitta mulle,homme saad sama endale” (VI,72 ülal).
Sellele, et Sergey Makarchevil (hüüdnimega XXX) oli kuritegelikus ühenduses sularaha hankimise funktsioon, ja seda ka ebaseaduslikul teel, ilmneb selgelt tema ja tundmatu isiku vahel 12.02.2015.a kell 23:34 alanud telefonisuhtlusest (VI,71) selle kohta, et kesklinnas asuv tundmatu teatab XXX: “Ma ei ole veel kopikatki teeninud! Laske mul vähemalt kopikajagu teenida! Siis ma tulen.”, millega Sergey Makarchev nõustub, mispeale tundmatu avaldab: “Noh, ma ootan kliendi ära ja tulen.” Sellele, et Sergey Makarchevil (hüüdnimega XXX) oli kuritegelikus ühenduses sularaha hankimise funktsioon, ja seda ka ebaseaduslikul teel, ilmneb ka S.B. ja tuvastamata isiku vahel 13.02.2015.a kell 21:57 alanud telefonisuhtlusest (VI,73) selle kohta, et tuvastamata isik vihjab sellele, et S.B. on ühendusele võlgu: “kuule XXX ees oled võlgu, käid jooksed nii nagu koer” ja kui S.B. sellega ei nõustu, siis ähvardab tundmatu Sergey Makarchevi kohale kutsuda, öeldes: “Ma kutsun ta siia XXX” (VI,73). Sellele, et kuritegeliku ühenduse liikmetel, sealhulgas Sergey Makarchevil (hüüdnimega XXX) ja Sergei Sõštšikovil tuli nii hangitud narkootiline aine kui ka sularaha üle anda kuritegeliku ühenduse juhile ja ühenduse tegevuse koordineerijale Vladmir Gavrilinile, ilmneb Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini vahelisest 14.02.2015.a 13:57 telefonisuhtlusest (VI,76-77) selle kohta, et Vladimir Gavrilin helistab Sergei Sõštšikovile ja tunneb huvi, et kuidas ta Sergey Makarchevi eile hangitu kätte saab: “A kuidas ma selle asjanduse kätte saaksin, mida XXX eile küsis?”, mispeale lubab Sergei Sõštšikov üleandmise organiseerida enda naabri kaudu, kuna teda ennast ei ole, läheb vanemate juurde. Järgnevatest Sergei Sõštšikovi telefonikõnedest 14.02.2015 13:59 ja 14:01 ning
14:02 nähtubki, et Sergei Sõštšikov organiseerib tuttava kaudu Vladimir Gavrilinile hangitu üleandmise (VI,77-78). Sellele, et Sergey Makarchev täitis kuritegelikus ühenduses mh narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise funktsiooni, sealhulgas vahendamise ülesannet, ilmneb Sergey Makarchevi ja tundmatu vahelisest telefonisuhtlusest 12.02.2015.a kell 11:38 ja 11:48, millest nähtuvalt on tundmatule kohe väga narkootilist ainet vaja ning Sergei Makarchev selgitab, mida tuleb aine saamiseks teha: “talle on vaja kohe raha anda ja Eedeni juures ära käia” (VI,66-67).
Sellele, et Sergey Makarchev täitis kuritegelikus ühenduses mh narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise funktsiooni, osundab muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja tuvastamata isiku vaheline telefonisuhtlus 06.04.2015 22:54, milles Vladimir Gavrilin avaldab, et temal praegu “kraami” (narkootilist ainet) üldse ei ole ja see on XXX (Sergey Makarchevi) käes (VII,40-41). Enda kuritegeliku tahte pealesurumiseks ja kehtestamiseks oli tavaline, et kasutati lisaks rusikate-jalgadega peksmisele või füüsilise vägivallaga ähvardamisele ka nuge ning tulirelvi või tulirelvataolisi esemeid. R.Sule ütlustest nähtuvalt hoidis V.Gavrilin enda kasutuses oleva sõiduki kindalaekas püstolit (XVII, 183). R.Sule ütluste kohaselt demonsteeris V.Gavrilin seda musta värvi püstolit ühel korral siis, kui andis V.Gavrilinile tema Audis raha üle (XVII, 183). V.Gavrilin avas siis Audi kindalaeka ja võttis sealt välja püstoli ja näitas kuhu sellesse padrunid sisse käivad (XVII, 183). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli see päris relv (XVII, 183). Juhtumi XXX kohaselt teatati politseile, et nädalavahetusel (03.-04.mai 2015) ööklubis Tartus, XXX tarvitas varem vanglas olnud ja XXX tänava piirkonnas elav Vladimir Gavrilin avalikult narkootikume ja tal oli kaasas nuga (XI, 9) Kannatanu R.H. ütluste kohaselt kasutas Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga temalt narkootiliste ainete käitlejate nimede teadasaamiseks nuga. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt kasutas Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga temalt amfetamiini müüma hakkamiseks ning poodidest esemete varastamiseks nõusoleku saamiseks rullikuga revolvrit. Kannatanu M.J. ütluste kohaselt ähvardas Vladimir Gavrilin koos temaga kaasas olnud turskema isikuga, kelleks on tuvastatud Sergey Makarchev, teda taskunoaga ja temalt võeti ära kaasas olnud amfetamiin ja raha. Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt ähvardas Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga teda noaga ja temalt võeti ära raha ja amfetamiin ning nõuti raha 850 € ja selle maksmisega viivitamisel 1000€. Kannatanu S.B. ütluste kohaselt lõi Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga talle noaga põlve. Tiina Valdas Alljärgnevalt mõningaid näiteid selle kohta, et Tiina Valdas allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile ja T.Valdase ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine müümine, isikute otsimine, kellelt röövida narkootilist ainet ja raha ning Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni. Sellele, et Tiina Valdasel oli kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müümise funktsioon, osundab selgelt 15.12.2014.a kella 12:50 ajal alanud telefonisuhtlusest nähtuv, milles Tiina Valdas muuhulgas avaldab enda naisisikust vestluspartnerile, et tal
on täna raha maksmise päev ja ta on mures selle pärast, et tal on “viis kümpi” (viis kümnelist ehk 50€) puudu ning ta otsib kedagi, kellele saaks kaks narkootilise aine tarvitamiskogust puuduoleva raha saamiseks maha müüa, kartes, et kui ta raha õigeks ajaks ära ei maksa, siis ta karistatakse nii ära, et hommikul jalad ka enam ei lähe kokku (V, 178 all: mind nikutakse siis läbi...; saan nii, et jalad ka ei lähe kokku enam).
Sellele, et just Vladimir Gavrilinil oli varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühenduse tegevuse koordineerimisel juhtiv ja koordineeriv roll, kes tegeles muuhulgas nii ise kui ka koos teistega, sealhulgas Sergei Sõštšikoviga, kuritegelikus maailmas isikutele kaitse ehk nn “katuse” pakkumisega, ning kelle nimedele viidati omavahelises suhtluses siis, kui kedagi oli vaja “karistada” kuritegelikus maailmas kehtestatud reeglite eiramise eest, ilmneb ka Tiina Valdase telefonisuhtlusest, kus ta lubab korraldada XXX ja XXX (s.o Vladimir Gavrilini) ning XXX (s.o Sergei Sõštšikovi) kaudu ühe isiku “karistamise”, lubades XXX ja XXX “tervitustega” teha ühel isikul elu kümme korda hullemaks (V, 173-174 – 12.12.2014 11:05 kõne). Ka sellest kõnest nähtuvalt identifitseerib Tiina Valdas ennast kuritegeliku ühenduse liikmena. See, et ka Tiina Valdasel oli kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müümise funktsioon, ilmneb selgelt ka 29.01.2015.a 23:18 alanud Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlusest, milles Vladimir Gavrilin on äärmiselt rahulolematu, et Tiina Valdas ei ole talle õigeaegselt rahamaksmise päeval raha ära andnud, mida Tiina Valdas pidi tegema juba 3 päeva tagasi (VI, 54-55). Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini kõne vahele ütleb keegi meeshääl T.Valdase poolelt vahele, et (Tiina Valdas) ei anna ühtegi senti mitte kellelegi, mispeale Vladimir Gavrilin ebatsensuursete väljendite saatel ähvardab nii Tiina Valdast kui ka vestlusesse vahele sekkunud meest füüsiliselt “karistada” [V.Gavrilin: “sinu munn seal garaažis zahujeitab ja sina (Tiina Valdas) on XXX nahhui” – VI,55 ülal]. 29.01.2015.a 23:24 saadab Tiina Valdas sõnumi Vladimir Gavrilinile viimase XXX Jelena Krasjukova telefonile: “Lepime kokku kui palju ja kuidas” (VI,55), saades 29.01.2015 23:27 vastuseks: “Tule kohe XXX (Sergei Sõštšikovi) juurde. Mind homme ei ole linnas.” (VI,55). See, et Tiina Valdasel oli kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müümise funktsioon, ning müügist saadud raha tuli tal anda ühendust juhtivale ja koordineerivale Vladimir Gavrilinile, selgub muuhulgas ka 21.01.2015.a Vladmir Gavrilini ja Tiina Valdase vahel kell 20:47, 21:01, 21:31, 21:55, 22:10 vahetatud sõnumitest (VI,45-46), millistest nähtuvalt tõusetus arusaamatus, kui palju raha tuleb Tiina Valdasel Vladimir Gavrilinile üle anda - Valdimir Gavrilini arvestuse kohaselt on võlaks 100€, mille tasumist ta nõuab sama päeva jooksul, avaldades Tiina Valdasele, et kui täna ei too, siis homme tuleb 200€ maksta. Tiina Valdase arvestuse kohaselt on tal maksta ainult 25€. Sõnumite vahetamise lõpuks jääb Vladimir Gavrilin esitatud 100 € nõude juurde, nõudes selle tasumist sama päeva jooksul ülekandega, sõimates Tiina Valdast naglaks lehmaks, kes isegi siis kui (raha tasumise) päev juba möödas, ei helista (VI,45-46). See, et Vladimir Gavrilinil oli kuritegelikus ühenduses juhtiv ja koordineeriv roll, kellele teised pidi vastuvaidlemata kuuletuma, ilmneb muuhulgas ka tema 05.01.2015.a 15.00 alanud telefonisuhtlusest Tiina Valdasega, kus Vladimir Gavrilin nõuab Tiina Valdaselt endale enne narkootiliste ainete müügist saadud raha üleandmise tähtpäeva juba ette raha maksmist, s.o täpsemalt “kahe soti” (s.o kahe sajalise ehk 200€) sama päeva jooksul maksmist, ähvardades ja selgitades juurde, et kui Tiina Valdas raha kuskilt ei saa, siis teda karistatakse, ähvardades füüsilise “karistamisega”, mispeale lubab Tiina Valdas talle raha otsida (V, 192 alt - 193). Samas telefonikõnes ja ka samal päeval toimunud järgmises telefonikõnes (V, 193 keskelt – 05.01.2015 15:19) pakub Vladimir Gavrilin Tiina Valdasele ka alternatiivset varianti, avaldades Tiina Valdasele suurt survet sellega, et nõuab Tiina
Valdase kasutuses oleva sõiduauto BMW imeodavalt mahamüümist, nimetades auto ostu-müügihinnaks 3-4 “sotti” (300-400€), millega Tiina Valdas ei taha nõustuda, kuna auto hind olevat 1300€ või 1000€ vähemalt, kuna autol ühtegi viga ei ole ja see sõidab. Kõne lõpuks avaldab Tiina Valdas lootust, et kas see sobiks, kui leiab samal päeval “soti” (100€) ja reedel “soti” (100€), kuid kõne katkestatakse ja vastust T.Valdas enda ettepanekule selles telefonikõnes ei saa (V,193 allpool). Sellele, et Tiina Valdasel tuli alluda kuritegelikus ühenduses selle juhi Vladimir Gavrilini tahtele, ilmneb muuhulgas ka Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahel 06.01.2015.a kell 11:35 alanud telefonikõnest (V,199-200; VI,1), milles Sergei Sõštšikov annab Vladimir Gavrilinile aru, et võlgnik (Tiina Valdas) palub nädal aega pikendust, lubades siis maksta 250€ asemel 300€. Sellest telefonikõnest nähtub Sergei Sõštšikovi avaldatust, et võlgnik (Tiina Valdas) selle kõne ajal nutvat, mispeale Vladimir Gavrilin annab korralduse nõuda 50€ asemel lisaks “sott” (s.o 100€). 06.01.2015.a kell 19:11 alanud telefonisuhtlusest Tiina Valdase ja M.S. vahel (VI,2-3) nähtub, et eelnimetatud 100 eurot nõuti Tiina Valdaselt, kes kõne sisust nähtuvalt, kas sai täiendavat 100€ nõudnud isikutelt siis ka peksa või teda vähemalt ähvardati füüsilise “karistamisega” (VI, 2 all). Selles telefonikõnes kurdab Tiina Valdas, et tal elatakse täiega seljas (VI, 2 keskelt). Samast kõnest ilmneb muuhulgas veel ka see, et Tiina Valdase ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli isikute otsimine, kellelt ära võtta narkootilist ainet ja raha ning Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni. Nimelt selgub sellest telefonisuhtlusest, et just Tiina Valdas oli see, kes andis “töö” F.(Z.) narkootilist ainet ära võtta ning raha nõuda (VI, 2 keskelt kollasega tähistatud osa; seondub Tiina Valdase süüdistusega KarS § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning Vladimir Gavrilini süüdistusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, millistes kannatanuks F.Z. ).
See, et Tiina Valdase ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli isikute otsimine, kellelt ära võtta narkootilist ainet ja raha ning Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni, ilmneb muuhulgas ka 11.01.2015.a kell 13:01 alanud Tiina Valdase ja tuvastamata isiku vahelisest telefonisuhtlusest (VI,19-20), kus Tiina Valdas avaldab, et laseb ühele isikule “luupi anda” (peksa anda) ja tal rahad käest ära võtta ning lubab kõne lõpuks selles osas ise helistada ka Vladimir Gavrilinile. Kõnest nähtub, et T.Valdas identifitseerib ennast kuritegeliku ühenduse liikmena, hankides ja edastades infot ühenduse juhile V.Gavrilinile selle kohta, kellelt saada ja ära võtta raha ning narkootilist ainet. 05.02.2015.a kell 11:32 tundmatule edastatud sõnumis saadab Tiina Valdas Tartu piirkonnas “katust” pakkuvate ning võlgade sissenõudmise teel kuritegelikku ühendusse raha hankivate isikute telefoninumbrid: “XXX ” (VI, 61 keskel). 06.03.2105 11:41 sõnumis teatab tundmatu isik Tiina Valdasele, et soovib saada kahte tarvitamiskogust narkootilist ainet: “Kaks vaja” (VI,102) ning küsib igaks juhuks järgmises sõnumis ka narkoaine kvaliteedi kohta: “Kas narmaalseid on?” (VI, 103). 01.04.2015 07:34 telefonisuhtlusest (VII,1-2 tuvastamata isiku ja Tiina Valdase vahel selgub, et Tiina Valdas müüb väga kehva kavliteediga narkootilist ainet, mille kohta avaldab Tiina Valdasele helistanud tuvastamata isik pretensioone, uurides, mida Tiina Valdas selle ainega teinud on, kuna osa ainest oli tükiline ja ei olnud ühte grammi ka, mispeale Tiina Valdas avaldas arvamust, et aine on võib-olla kokku tõmmanud, millega tuvastamata isik ei nõustunud, öeldes: “no nii palju ei tõmba elu sees kokku”. Tuvastamata isiku hinnagul olid ka aine tarvitamiskogused sihukesed väiksed. Tiina Valdas jäi seisukohale, et aine võib olla ära kuivanud, kuid tuvastamata isik jäi endisele seisukohale, et aine on ikka jube nadi ja aine ei saa nii palju ära kuivada.
Alljärgnevalt mõningaid näiteid selle kohta, et M.H1. allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile ja M.H1. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine müümine. Näiteks 17.06.2014.a kell 21:19 ja 18.06.2014.a kell 19:29 alanud kõnedes helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel kooskõlastakse kokkusaamisi (VII, 142143, 145, ) ning 18.06.2014.a kell 23:26 alanud kõnes küsib Vladimir Gavrilin M.H1. raha: “Klots on natukene?”, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole, aga mingi aja pärast saab ning lepivad omavahel kokkusaamise (VII, 146-147). 19.06.2014.a kell 03:46 alanud kõnes küsib Vladimir Gavrilin M.H1. raha: “Sul klotsi on mingi?... aga sul on klotsi? Ma taksoga tuleks” (VII, 148), millele M.H1. vastab, et ei ole, ainult 10 euri on (VII, 148), mille järele sõitmist ei pea V.Gavrilin mõttekaks (VII, 147152). 22.06.2014.a kell 06:05 alanud kõnes küsib Vladimir Gavrilin M.H1. raha: “Aa, kuuled, sul arvel seal on raha? ... Arvel raha on?” (VII, 176), millele M.H1. vastab, et ei ole, ainult sularaha on, mispeale lubab Vladimir Gavrilin kohe läbi astuda (VII, 175-176). 22.06.2014.a kell 16:56 alanud kõnes kooskõlastavad Vladimir Gavrilin ja M.H1. kokkusaamise kohaks Saare Maxima juures asuva XXX (VII, 179). 23.06.2014.a kell 00:04 alanud kõnes kooskõlastavd Vladimir Gavrilin ja M.H1. kokkusaamise kohaks XXX (VII, 179-180). 23.06.2014 22:36 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel jutustatakse elust-olust jaanipäeva veetmisega seoses jmt, sealhulgas tunneb M.H1. huvi: “Mis need XXX ja need ülejäänud teevad?”, millest V.Gavrilin annab lühiülevaate (VII, 180-181). Samas kõnes tunneb Vladimir Gavrilin huvi, et kas M.H1. on vaja, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole (VII, 180-181). 07.12.2014.a kell 00:00 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja küsib kohe esimese asjana: “Mis sa nussid, kus sa oled?” (V, 160), saades vastuseks M.H1, et Annelinnas, küsib V.Gavrilin edasi: “Jah, kuidas läheb sul? ... Sul klotsi on?”, saades M.H1. vastuseks, et ei ole, ütleb V.Gavrilin: “No siis sa oled täitsa mõttetu”. M.H1. tuletab meelde, et V.Gavrilin pidi paar päeva tagasi läbi tulema, millele V.Gavrilin vastab, et oli haige, aga võib praegu kohe läbi tulla. M.H1. selgitab, et tal on homme raha, millega V.Gavrilin ei ole rahul, pakkudes M.H1. erinevaid variante talle raha kohe hankimiseks, nagu võta raha naise käest: “Paar sotti leia tüdruku käest, küsi...” või küsi õe käest (V, 160-162). M.H1. lubab: “No kui ma midagi välja mõtlen, ma annan sulle teada”. V.Gavrilin ei ole selle variandiga aga rahul, sest soovib raha kohe saada: “Kas sa arvad, et mul on aega sitaks? ... Siis sa oled täitsa loll. Võta keegi võlgu paar sotti. Saad sa võtta praegu?” . Edasi soovitab V.Gavrilin Soomes töötavatelt isikutelt võlgu võtta või siis pangalt (V, 160-162). 07.12.2014.a kell 14:57 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja lubab tulla M.H1. juttu rääkima ning lepitakse kokkusaamine tunni aja pärast (V, 164-165). 08.12.2014 kell 18:08 helistab Tiina Valdas M.H1. ning M.H1. annab teada, et tal on vist varsti mingi klient Tiina Valdasele, aga klient tahab ka viina osta (V, 165-166). 08.12.2014.a kell 20:24 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja lepitakse kokkusaamine XXX taha (V, 167). 08.12.2014 kell 22:31 helistab Tiina Valdas M.H1. ning soovib, et M.H1. sõidutaks ühe Veerikul ootava kliendi juurde, kes teda seal ootab (V, 168-169). 09.12.2014.a kell 03:05 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja jutt käib viiest kümpist (slängis viis kümpi = 50) ning lepitakse kokkusaamine XXX juurde viimase 9-korruselise maja lähedale (V, 170). 14.12.2014.a kell 01:17 helistab Tiina Valdas M.H1. ja palub hoida endale kolm tarvitamiskogust (V, 176-177).
14.12.2014 kell 17:03 helistab Tiina Valdas M.H1. ja ütleb, et kui saad raha, siis tulgu läbi, et on kingitusi, kahte sorti asju (V, 177). 15.12.2014 kell 00:53 helistab Tiina Valdas M.H1. ja selgub, et Tiina Valdasel on natukene puudu, nelikümmend on, M.H1. on puudu kuuskümmend ning Tiina Valdas ütleb, et vaatab palju tal kotis münte on (V, 178). 16.12.2014.a kell 12:17 alanud kõnest selgub, et tuvastamata isik on all kohal ja soovib saada ühte tarvitamiskogust (V, 182). 16.12.2014 kell 15:47 alanud kõnest selgub, et tuvastamata isik, kes nimetab ennast V, soovib saada vähemalt kahte tarvitamiskogust ja lepitakse kokkusaamine Kuperjanovi Feenoksi juurde. M.H1. annab ühtlasi mõista, et kui huvi on suur, siis saaks ühekorraga rohkemgi. Tuvastamata isik vastab, et tal ongi sellega seoses üks jutt, aga see ei ole telefonijutt (V, 183). 16.12.2014.a kell 20:20 alanud kõnes pakub tuvastamata isik M.H1. kahe ürituse või ühe korraliku ürituse eest uut 23 cm kõrget pakendis madratsit, uusi Adidase vabaaja jalatseid nr 43-44 ja uut nahast sülearvuti kotti, aga M.H1. sellise pakkumisega ei nõustu, sest tal ei ole mõtet igasugusid asju kollektsioneerida (V, 185). 16.12.2014.a kell 21:09 alanud kõnes annab tuvastamata isik M.H1. teada, et soovib kahte tarvitamiskogust, millega M.H1. nõustub, tundes huvi, et kaua tulekuga läheb (V, 186). 16.12.2014 kell 23:39 helistab Tiina Valdas M.H1. ja tunneb, huvi M.H1. teise variandi kavliteedi osas, et kas see on korralik, millele M.H1. vastab, et ei ole. Lepitakse kokku M.H1. hoiab ühte tarvitamiskogust T.Valdasele ning seda teist varianti ka paar tükki (V, 186). 17.12.2014 kell 13:24 helistab tuvastamata isik M.H1. ja annab teada, et korjab kõik rahad kokku, ei viitsi palju sõita ning poole tunni kuni 45 minuti pärast helistab, millal tuleb (V, 188). 17.12.2014 kell 17:06 helistab tuvastamata isik M.H1. ja annab teada, et soovib saada ümmargust (ecstasy tablette) ja lepitakse kokkusaamine õhtul kella 8 paiku (V, 189). 19.12.2014 kell 20:58 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja lepitakse kokkusaamine Vladimir Gavrilini juurde XXX (V, 190-191). 18.01.2015 11:04 helistab Tiina Valdas M.H1. ja ütleb: “...Sa tead, mis see XXX tegi või? Ta võttis siit töö juurest mul. Vaata käis võttis võlgu... Ta oli veel rääkinud, et ma olen tal sitaks võlgu, et ta võiks siit baarist voobše kõike võtta”. (VI, 29).
19.01.2015 12:03 helistab Tiina Valdas M.H1. ja jutt käib Vladimir Gavrilinist, hüüdnimega XXX. Tiina Valdas ütleb: ”Väga haige inimene. Ta konkreetselt sai mu käest soti eile öösel... Ma ütlesin, palju ma pean veel sulle maksma? ... Ma ei saa aru, mis tal viga on, jumala ära keerand”. (VI, 29-30).
19.01.2015 kell 14:37 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja teatab, et tal on M.H1. abi vaja ja kamandab, et M.H1. tuleks välja tema juurde, millega esialgu M.H1. ei taha nõustuda, pakkudes kokkusaamise ajaks õhtu poole, millega V.Gavrilin ei nõustu, öeldes: “Bljad, sa loll, sa ei saa vist aru, nahhui, eriti. No ma räägin, tule siia.”, millele M.H1. vastas: “No davai”
04.02.2015.a kell 15:07 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja lepitakse kokkusaamine Vladimir Gavrilini juurde (VI, 56). 14.02.2015.a 01:59 helistab T.J. M.H1. ja M.H1. ütleb: “No kui sa oled kindel, et sa siin lähipäevadel pappi saad, siis, kuradi, siis ma võin sulle anda” (VI, 75). 14.02.2015.a 02:29 helistab T.J. M.H1. ja soovib saada kolme tarvitamiskogust, millega M.H1. nõustub (VI, 75). 27.02.2015.a kell 13:27 alanud M.H1. ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlusest nähtuvalt ei saanud V.Gavrilin eile asju korda (VI, 87).
28.02.2015.a kell 19:38 alanud Tiina Valdase ja M.H1. telefonisuhtlusest nähtub, et Tiina Valdasel endal ei ole narkootilist ainet ning ka M.H1. otsas, et kui keegi tahab, siis läheb võtab ja siis saab ka anda (VI, 89-90). 06.03.2015 kell 11:15 alanud Vladimir Gavrilini ja M.H1. vahelisest telefonisuhtlusest nähtub, et M.H1. lahkub Eestist Soome Vabariiki pikemaks ajaks tööle ning Vladimir Gavrilin käsitleb teda kui võlglast, kes peaks talle maksma hakkama (VI, 98-102). Victor Lukk Alljärgnevalt mõningaid näiteid selle kohta, et Victor Lukk allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile ja V.Lukki ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli isikute otsimine, kellelt röövida narkootilist ainet ja raha, Vladimir Gavrilini juhatamine nimetatud isikuteni ning tema transportimine liiklusvahendiga, samuti narkootilise aine müümine. Sellele, et Victor Lukk täitis kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilini käske, viitab selgelt S.B. ja tundmatu vaheline 05.02.2015.a kell 17:14 alanud telefonikõne, millest nähtub, et XXX (Viktor Lukk) oli XXX (Vladimir Gavrilinile) ette kandnud, et S.B. võtab “kõrvalt” “roosat” (amfetamiini), s.o ei hangi narkootilist ainet amfetamiini selle käitlemiseks Vladimir Gavrilinilt ja temaga seotud isikutelt, s.o kuritegelikult ühenduselt, vaid hoopiski selle väliselt (VI,62). 14.02.2015 14:40 telefonikõnes kutsub Vladimir Gavrilin Victor Lukki enda juurde, mida V.Lukk lubab ka teha (VI,79). 28.02.2015 13:42 telefonikõnes avaldab Vladimir Gavrilin Victor Lukkile, et täna on kavas üks asi, mille peavad ära tegema, mispeale avaldab V.Lukk, et olekski nagunii V.Gavrilini juurest läbi tulnud ning lepitakse omavahel kokku, et V.Lukk lähebki V. Gavrilini juurde (VI,88). 28.02.2015.a 14:15 telefonikõnes helistab Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ja teatab, et tal on ikkagi vaja seda raha (slängis: paberit), mispeale teatab V.Gavrilin, et sellega läheb natuke aega, kuid ta proovib teha kiiremini (VI,88). V.Lukki ja V.Gavrilini edasisest telefonisuhtlusest 28.02.2016 15:53 ja 18:15 ilmneb, et raha (slängis: paberit) oli vaja selleks, et V.Lukk tooks ära V.Gavrilini kokkulepitud narkootilise aine, mida V.Lukk ka tegi, misjärel lepitakse kokku, et saavad kokku XXX (Sergei Sõštšikovi) elukohas maja külje peal (VI,89). 28.02.2015.a 20:38 ja 20:43 ning 20:51 Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki telefonisuhtlusest (VI,91-92) ja 28.02.2015.a 20:54 V.Gavrilini ja S.Makarchevi telefonisuhtlusest (VI,92-93) nähtuvalt on Victor Lukk organiseerinud kokkusaamise Tartu linnas isikutega, keda ta nimetab XXX ja XXX, ning kuhu kokkusaamisele lähevad ka Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev. Sellel Victor Lukki 28.02.2015.a korraldatud Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi kohtumisel M.J. võeti M.J. kehavigastuste tekitamise ähvardusel ära amfetamiin ja sularaha (seondub Victor Lukkile, Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile esitatud M.J. narkootilise aine ja sularaha röövimise süüdistusega) . Victor Lukk juhatas ja viis 2015.a aprillis Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi R.H. elukohta, kus relvataolise esemega ähvardades Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev nõudsid R.H. ühenduse heaks tööle hakkamist – nõuti poodidest asjade varastamist ja ühenduse all amfetamiini müümist. V.Gavrilin ja S.Makarchev R.H. elukohta sellele eelnevalt ei teadnud. 02.03.2015 10:15 Victor Lukki ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlusest (VI,93) nähtuvalt on Victor Lukk juhatanud kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini R., kelle kohta
kannab Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ette, et üks R.-nimeline naisterahvas on valmis maksma kolme “sotti” (300€ ehk kolme sajalist). 13.03.2015 03:48 Victor Luku ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlusest (VI,122-123) nähtuvalt arutlevad Victor Lukk Vladimir Gavrilin uuesti nn R. teemat, s.h seda, kes kellele kui palju maksma peab ning Vladimir Gavrilin otsustab, et homme saadakse selles küsimuses kõigiga uuesti kokku. 06.03.2015.a 21:30 sõnumis kannab Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ette: “Tagasi olen”
12.03.2015.a 08:07 ja 09:18 ning 09:23 telefonisuhtlusest Victor Luku ja Vladimir Gavrilini vahel nähtub, et Victor Lukk kannab Vladimir Gavrilinile ette, et on võimalus ühelt tütarlapselt saada normaalse kvaliteediga kollast värvi amfetamiini (“kollast”), aga selleks on vaja raha, millega Vladimir Gavrilin nõustub, lubades anda selleks ka raha, milleks lepiti kokku, et V.Lukk läheb V.Gavrilini juurde raha järgi, mida V.Lukk tegi ning sai V.Gavrilinilt raha narkootilise aine kuriteglikku ühendusse sisseostmiseks
Sellele, et Victor Lukk müüs ühenduses narkootilisi aineid Vlaidmir Gavrilini juhtimisel ja koordineerimisel ning ühel korral tegi seda ka koos Relica Sulega, osundab muuhulgas 13.03.2015.a 10:56 telefonisuhtlus Relica Sule, Vladimir Gavrilini ja Victor Luku vahel (VI,123-124), millest selgub, et Tartu linna peal ühes sõidukis ringi sõitvad Relica Sulg ja Victor Lukk tegelevad narkootikumide müügiga, millest Relica Sulelt telefoni saanud Victor Lukk annab ülevaate Vladimir Gavrilinile ning Vladimir Gavrilin lubab ise tegeleda selle osa narkootiliste ainete müügiga, millest Relica Sulg ja Victor Lukk ise lahti ei saa. 14.03.2015.a 01:26 telefonisuhtluses Relica Sule ja Vladimir Gavrilini vahel (VI, 127128) esineb Vladimir Gavrilin Relica Sule ees Victor Luku (hüüdnimega XXX) peremehena ja käsitleb Victor Lukki kui talle kuuluvat omandit ning heidab naljatamisi Relica Sulele ette, et too rikkuvat tema poissi, s.t Viktor Lukku (XXX), öeldes: “Rikud mul poissi”. Samast kõnes tuletab Vladimir Gavrilin Relica Sulele meelde, et kas ta ikka mäletab homset tähtsat päeva või on Relica Sulel juba täna võimalik raha talle üle anda ning Relica Sulg lubab juba täna seda teha ning V.Gavrilin lubab rahale järele tulla. Nimetatud kõnest selgub muuhulgas ka see, et Victor Lukk (XXX) on V.Gavrilini käsutatav jooksupoiss, kes käib ja sõidab sinna kuhu V.Gavrilin ütleb ning teeb, toob ja viib keda ja mida vaja, sealhulgas kogub kokku ja transpordib V.Gavrilini narkoainete müüjatelt (s.h Relica Sulelt) narkoainete müügist saadud raha. 16.03.2015.a 16:52 telefonisuhtlusest Relica Sule ja Vladimir Gavrilini vahel (VI, 128129) selgub muuhulgas, et kuritegelikus ühenduses narkoainete müügiga tegeleva Relica Sule pangakaart on Vladimir Gavrilini käes ning mõlemad, nii Relica Sulg kui Vladimir Gavrilin, otsivad taga Victor Lukku, kes olevat kuhugi ära kadunud. Relica Sulg Alljärgnevalt mõningaid näiteid selle kohta, et Relica Sulg allus kuritegelikus ühenduses Vladimir Gavrilinile ja R.Sule ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli narkootilise aine müümine ja uute edasimüüjate otsimine. Valdimir Gavrilini suhtlusest Relica Sulega, kelle ülesandeks oli narkootiliste ainete müümine ja uute edasimüüjate leidmine, ilmneb Vladimir Gavrilini teostatud totaalne kontroll Relica Sule üle – Relica Sulg pidi andma igakülgselt teavet, kellega, kuskohas ja kui kaua ta on ning millal saabub (vt näiteks telefonikõne 06.12.2014 22:09 – V,157 keskelt), sealhulgas kas ta on tööl, narkootilisi aineid müümas, uusi edasimüüjaid otsimas või kodus (vt näiteks telefonikõne 08.12.2014 19:01 – V,166 keskelt), kas tal jäi raha (“kopikaid”) üle ning kas ja millal saab Vladimir Gavrilin Relica Sulelt narkootiliste ainete müügiraha kätte (vt näiteks kõned 09.12.2014 00:16 – V,169; 09.12.2014 01:27 – V,170) jmt. Kui Relica Sulg
juhtus aga kõnele vastamata jätma (vt 07.12.2014 02:49 – V,164), siis saatis V.Gavrilin ebatsensuurse väljendiga sõnumi Relica Sulele (vt 07.12.2014 02:52 – V,164: “Ära nussi!!!!”), millele R.Sulg vastas ennast välja vabandada püüdva sõnumiga, tuues näiteks 07.12.2014 kell 03:08 edastatud sõnumi põhjuseks, et tal polevat autot (V,164). See, et Relica Sulel oli kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müümise funktsioon, ilmneb selgelt ka Vladimir Gavrilini ja Relica Sule 05.01.2015.a kell 19:25 alanud telefonisuhtlusest, millest muuhulgas selgub, et Vladimir Gavrilinil ei õnnestunud narkootilist ainet selle edeasimüümiseks saada ning tema sõit narkoaine järele läks luhta ja ta kandis ilmaaegu kütusekulu, mispeale avaldab Relica Sulg, et tema tuttavalt õhtul oleks natuke võimalik narkootilist ainet saada (V, 195). 02.03.2015.a 19:37 saatis Relica Sulg Vladimir Gavrilinile sõnumi, milles ta avaldab soovi raha V.Gavrilinile üle anda: “saan sulle kohe 350 anda, tule külla jaa too külakosti” (VI,94). 02.03.2015.a 19:58 helistab Relica Sulg Vladimir Gavrilinile ja tunneb huvi, kas V.Gavrilin sai tema sõnumi kätte, mispeale lubab V.Gavrilin varsti tulla (VI,94 keskelt). 16.03.2015.a 16:52 telefonisuhtlusest Relica Sule ja Vladimir Gavrilini vahel (VI, 128129) selgub muuhulgas, et kuritegelikus ühenduses narkoainete müügiga tegeleva Relica Sule pangakaart on Vladimir Gavrilini käes. 19.03.2015.a 18:59 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja Relica Sule vahel (VI, 131132) nähtub muuhulgas, et Vladimir Gavrilini päringu peale annab Relica Sulg aru, millal talle raha laekub ja millal ta saab selle V.Gavrilinile üle anda. Relica Sulg avaldab, et ta saab raha (“plekki”) alles homme, kuid V.Gavrilin usutleb ikka üha edasi, et kas praegu üldse ei ole ning R.Sulg selgitab, et tal ei ole üldse raha ning lasi endale suitsupaki ka endisel kutil tuua. 20.03.2015.a 07:33 telefonisuhtluses Vladimir Gavrilini ja Relica Sule vahel (VI, 132133) on muuhulgas uuesti juttu rahast ja selle Relica Sule poolt Vladimir Gavrilinile üleandmisest, Relica Sulg lubab Tartusse sõita ja siis raha üle anda. Sellele eelnevalt arutletakse aga ka selle üle, kas raha pangakaardiga üle kanda. Vestlusest selgub, et R.Sule pangakaart on selle telefonikõne ajal V.Gavrilini käes ning V.Gavrilin teebki ettepaneku, et las raha kantakse R.Sule pangakaardi peale. Arutletakse raha kandmisest ka A.(P.) pangakaardile ja kas seal on hetkel vaba raha, millele R.Sulg teadis vastata, et A. on Swedbank ja tal on null euri. 20.03.2015.a 11:09 telefonisuhtluses Vladimir Gavrilini ja Relica Sule vahel (VI, 135) annab Vladimir Gavrilin Relica Sulele korralduse, et Relica Sulg paneks pangakontole veel juurde 50€ (viis “kümpi”). Sellele järgnevalt annab Relica Sulg 20.03.2015 12:00 telefonikõnes Vladimir Gavrilinile aru: “No kuradima vend ütles, et tal ei ole praegu kuskilt seda “plekki” (s.t raha) anda”, mispeale otsustavad Relica Sulg ja Vladimir Gavrilin selle teema arutamiseks kokku saada. 20.03.2015.a 12:11 telefonisuhtlusest Vladimir Gavrilini ja Relica Sule vahel (VI, 136) selgub, et Vladimir Gavrilin ja Relica Sulg saavadki kohe-kohe kokku laekuma pidanud, kuid laekumata jäänud rahaga seonduva küsimuse arutamiseks. Nendest kõnedest nähtub, et R.Sulg ka ise identifitseerib ennast kuritegeliku ühenduse liikmena, kasutades ühenduse pakutavat nn katust võlgnikelt raha kättesaamiseks. 20.03.2015.a 17:41 telefonikõnes annab Valdimir Gavrilin Relica Sulele korralduse, maksta talle veel samal päeval 100€ (VI, 138). 21.03.2015.a 15:19 helistab Valdimir Gavrilin Relica Sulele ja on pahane, küsides: “No mis toimub?”, mispeale selgitab Relica Sulg, et Vladimir Gavrilin saab Relica Sule pangakaardiga endale raha ise välja võtta (VI, 140-141). 25.03.2015.a 18:18 soovitab Vladimir Gavrilin Relica Sulele, et too teeks ülekande ja annab teada järgmisest narkootilise aine müümise võimalusest (VI, 147-148).
01.04.2015 15:43 telefonikõnes annab Vladimir Garvrilin Relica Sulele korralduse, panna raha panka arvele, millise korralduse lubas R.Sulg koheselt ka täita (VII,4). Samal päeval kell 16:15 helistab R.Sulg V.Gavrilinile ning teatab, et pani raha arvele ära (VII,4). 02.04.2015 01:04 telefonikõnes kannab Relica Sulg Vladimir Garvrilinile ette, et tegi talle ülekande ära (VII,7). 12.04.2015 21:43 helistab Vladimir Gavrilin Relica Sulele, kontrollimaks, kas ja kellele R.Sulg on narkootilist ainet müünud ning kas ja kuhu, millistele arvetele on R.Sulg talle raha üle kandnud (VII,59). Kuuldes R.Sulelt, et raha on talle kantud ainult ühe arve peale, annab V.Gavrilin R.Sulele korralduse kanda raha ka teise arve peale, mida R.Sulg lubab kohe ka teha (VII,59). See, et Relica Sulg tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, nähtub mh ka 16.04.2015 04:10 telefonikõnest, milles tuvastamata isik kontrollib Relica Sule telefoninumbrile helistades, et kas kõik on korras ja raha on laekunud, saades R.Sulelt kinnituseks jaatava vastuse (VII,72-73). Kõne algusest nähtub, et tuvastamata isiku esialgseks sooviks oli rääkida hoopiski isikuga, keda ta nimetas XXX (“XXX” – Vladimir Gavrilin), kuid tundes ära vastaja isikus Relica Sule, pidas võimalikuks jätkata suhtlust Relica Sulega (2015.a aprillis elas Vladimir Gavrilin Relica Sule juures XXX). Relica Sule ja H.K. telefonisuhtlusest 26.04.2015 10:20 selgub, et Vladimir Gavrilin (hüüdnimega mh XXX ) on otse pöördunud H.K. kui narkoainete müüja poole, mistõttu on Relica Sulg murelik, kuna talle olevat ka vaja tööd ning raha: “Mulle oleks ka plekki vaja”
Sellele, et Relica Sulel oli kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müümise funktsioon, osundab mh ka 05.04.2015.a 19:30 Relica Sule saadetud sõnum, milles ta nõuab, et talle marihuaana (kuivatatud kanepi; slängis: ants) eest 100 € ära tasutaks: “antsu raha sott ka siisoleks pärast vaja ära anda” (VII,25).
Relica Sule ja Vladimir Gavrilini jälitusprotokollides kajastatud suhtlusest nähtuvalt oli Vladimir Gavrilini ja Relica Sule vahel juhi ja juhitava alluvussuhe ning Relica Sulel tuli täita narkootiliste ainete ebaseaduslikul müümisel V.Gavrilini juhiseid ning anda narkootiliste ainete ebaseaduslikust müügist saadud raha esimesel võimalusel ning viivitusteta V.Gavrilinile üle. Samas nähtub telefonisuhtlusest 28.03.2015.a 22:45 Vladimir Gavrilini ja tema naisisikust vestluspartneri vahel (VI, 152-156) ning 30.03.2015 03:42, 06:03, 07:14 Vladimir Gavrilini ja Relica Sule (hüüdnimega ka XXX) vahel (VI, 160-163), et Relica Sulg täitis narkootiliste ainete müümise ja uute edasimüüjate otsimise ülesannet kuritegelikus ühenduses vabatahtlikult, suheldes muuhulgas Vladimir Gavriliniga vabatahtlikult ka intiimsel viisil. Järgnevalt mõned näited selle kohta, et tegemist ei olnud lihtsalt isikute grupiga, kes käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid, vaid tegemist oli püsiva isikute ühendusega, kelle igapäevaelu sisuks oli narkootiliste ainete suurtes kogustes ebaseaduslik käitlemine ja kõik sellega kaasnev tegevus, mis hõlbustaks turul selliseks käitumiseks tagada eelisseisundit, nagu näiteks turule enda kontrolli alla uute müüjate otsimine või juba turul konkureerivate müüjate enda kontrollile allutamine või kui see ei õnnestu, siis nende turult välja tõrjumine konkurentide erineval viisil hirmutamisega neilt narkootiliste aine ja raha äravõtmiseni või väljapressimiseni jmt ebaseaduslike tegevusteni välja. Selleks, et ühenduse hüvanguks panustada, anti teada ühenduse juhile või tema lähedal seisvatele Sergei Sõštšikovile ja Sergey Makarchevile isikutest, keda on võimalik endi kasuks tööle panna, näiteks poodidest varastama jmt, ning kellelt on saada või on võimalik ning mõttekas nõuda raha ja narkootilisi aineid või muud väärtuslikku. Raha, narkootliste ainete ja muu vara üleandmist nõuti õigusliku
aluseta, tuues põhjuseks kas olematuid võlgu või väljamõeldud põhjusi. Levinuimaks põhjuseks teistelt raha, narkootikumide jmt nõudmiseks oli see, et oled turul tegelenud loata narkootiliste ainetega. Nõudmisi esitati ka selle eest, et oled varasemalt tegelenud või tegeled praegu kuritegevusega, vargustega, pettustega jmt. Nii narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks kui ka muud laadi kuritegude toimepanemiseks pidi olema Tartu piirkonna “katuse” luba. Narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ja muu kuritegevus pidi toimuma Vladimir Gvarilini juhitud kuritegeliku ühenduse (“katuse”) alt. Väljaspool “katust” ebaseaduslikult tegutsejad pidid maksma või hakkama maksma või muul moel panustama V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse (“katuse”) hüvanguks. Kuritegelikult käituvaid isikuid püüti võlastada V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alla. Näiteks R.H. ütluste kohaselt oli 2014.a juunis juhtum, kus V.Gavrilin nõudis temalt ja ta sõbralt raha varguse eest, mida nad aga toime polnud pannud (XIX, 171). Andis siis V.Gavrilinile raha, kokku oli vist 450€ (XIX, 171-172). Nõustus seda maksma hirmu tõttu
19.06.2014 13:23 alanud telefonisuhtlusest Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini vahel nähtub, et Sergei Sõštšikov informeerib muuhulgas Vladimir Gavrilinit sellest, et on vahepeal niisama ühele ärikale peale pannud 500-eurose (viis sotti) katuseraha ja kuna isik raha kokku ei saanud, siis viis selle isiku vetsu ja nõudis seal talt raha, mida isik lubas maksta, kuid jättis tasumata. S.Sõštšikovi V.Gavrilinile avaldatu kohaselt on ta seda maksmata jätnud isikut juba kolkinud, kuid nüüdseks on probleem selles, et isik ise enam ei helista ning tema asemel helistavad teised isikud (VII, 152-155). Tiina Valdas panustas kuritegeliku ühenduse edukaks toimimiseks sellega, et juhatas ühenduse juhi Vladimir Gavrilini F.Z, kes oli tegelenud narkootiliste ainetega ning F.Z. võeti vägivallaga ära amfetamiin ja nõuti 400 euro tasumist. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuvalt panustas Tiina Valdas ühenduse edukaks toimimiseks ka sellega, et juhatas 20.07.2014 00:28 alanud kõnes Vladimir Gavrilini isikuni, kes ostabmüüb-vahetab metsa ja kellel on 4 rekkat, Q7 ja kõik asjad ning kes on liiga ülbe (VIII, 58-60). T.Valdas avaldab arvamust, et selle isiku numbri võiks anda XXX, millega V.Gavrilin on nõus, et siis XXX räägiks selle isikuga (VIII, 58-60). Tiina Valdas selgitab, et sellelt isikult on, mida võtta, et see isik kaevas vundamendikraavi ja ehitas maja valmis (VIII, 58-60). Sellest kõnest nähtub selgelt, et Tiina Valdas identifitseeris ennast kui kuritegelikku ühendusse kuuluvat isikut, s.o kui isikut, kes kiidab heaks ja ise panustab selleks, et õigusliku aluseta ja ebaseaduslike tegudega teiste isikute pealt varalist kasu teenida. Kuna T.Valdas oli narkosõltlane, siis varaline kasu tema puhul lisaks rahale väljendus ka narkootiliste ainete tarbimiseks saamises. Andes teada kuritegeliku ühenduse juhile V.Gavrilinile, kellelt on võimalik ära võtta vara ning narkootilisi aineid, sai ta tasuks mh narkootilist ainet, mille tarbis ära. Nii näiteks panustas Tiina Valdas kuritegeliku ühenduse hüvanguks sellega, et juhatas ja viis Vladimir Gavrilini A.A, kellelt tervisekahjustuse ähvardusega nõuti amfetamiini väljaandmist. Sellisest Tiina Valdase käitumisest nähtub selgelt, et Tiina Valdas identifitseeris ennast kui kuritegelikku ühendusse kuuluvat isikut, s.o kui isikut, kes kiidab heaks ja ise
panustab selleks, et õigusliku aluseta ja ebaseaduslike tegudega teiste isikute pealt kasu saada. Narkosõltlasest T.Valdase jaoks väljendus kasu käesoleval juhul selles, et sai endale vastutasuks A. juhatamise eest tarbimiseks amfetamiini. Amfetamiini sai T.Valdas samast amfetamiinikogusest, mis võeti ära A.A. valdusest tema elukoha kuurist. See, et Tiina Valdas identifitseeris ennast kuritegeliku ühenduse liikmena, pöördumaks ühe isiku karistamiseks kuritegelikku ühendust juhtiva V.Gavrilini (XXX) ja selle all „töötava“ Sergei Sõštšikovi (S.) poole, nähtub tuvastamata isiku vanglast 12.12.2014 11:05 tehtud kõnest Tiina Valdasele (V, 172- 174), milles Tiina Valdas lubab kellegi isiku elu kohe põrguks teha ja talle korraldada, milleks lubab kohe minna XXX juurde ja korraldada kellelegi šõu ning isikule asjad selgeks teha (V, 173). Samas kõnes palub Tiina Valdas enda vanglas viibivat vestluspartnerit, et too ütleks isikule edasi: “S. tervitab teda, muidu... S. ja XXX tervitavad teda... Ma teen nendega tööd ja arvestagu seda, et tal lõpeb väga halvasti see. Ta tuleb kunagi välja sealt, ma teen talle 10 korda hullemaks, kui ta praegu sulle on seal teinud... Ütle niimoodi ... XXX ja S. tervitavad teda. Sa võid need nimed välja käia”
See, et Tiina Valdas identifitseeris ennast kuritegeliku ühenduse liikmena, kes nõudis V.Gavrilinilt kui kuritegeliku ühenduse juhilt tegutsemist, kui talle jäeti narkootilise aine eest maksmata, nähtub ka kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) selle kohta, et Tiina Valdasel ja Vladimir Gavrilinil on omavahel väga head suhted (XX, 77 ülal). Teab seda sellest, et kui lasi Tiina Valdase ainega üle, siis kaebas T.Valdas selle Vladimir Gavrilinile ära (XX, 77, 83 keskel). S.B. ütluste kohaselt tuli Vladimir Gavrilin siis temaga seetõttu pahandama (XX, 77 ülalpool, 83 keskel). S.B. ütluste kohaselt tähendab „üle laskmine“ seda, et võttis Tiina Valdaselt narkootilist ainet 1 grammi ja raha ei andnud ning on selle raha senini T.Valdasele võlgu (XX, 83 ülal). Victor Lukk juhatas ja viis 2015.a aprillis Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi R.H. elukohta, kus relvataolise esemega ähvardades Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev nõudsid R.H. ühenduse heaks tööle hakkamist – nõuti poodidest asjade varastamist ja ühenduse all amfetamiini müümist. V.Gavrilin ja S.Makarchev R.H. elukohta sellele eelnevalt ei teadnud. 28.02.2015.a korraldas Victor Lukk Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi kohtumise M.J, kellelt kehavigastuste tekitamise ähvardusel võeti ära amfetamiin ja sularaha. 28.02.2015.a kasutasid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev füüsilist vägivalda narkootilisi aineid igapäevaselt tarbiva ja neid mingil määral käitleva S.B. suhtes, keda peeti selle eest nende võlgnikuks. Samal päeval võeti S.B. ebaseaduslikult ka vabadus. Samal päeval pärast seadusliku aluseta S.B. vabaduse võtmist ja tema kehalist väärkohtlemist ähvardas Vladimir Gvarilin S.B. elu võtta, ähvardades ta „kasti lüüa“. Ööl vastu 01.03.2015.a käisid Valdimir Gavrilin ja Victor Lukk endi üleoleku demonstreerimiseks S.B. elukohas, tungides sinna sisse suletud ja lukustatud ukse matšeetega lõhkumise teel. 2015.a alguses nõudsid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev K.R. elukohas R.H. vägivallaga amfetamiini ja isikute nimede avaldamist, kellelt võiks saada amfetamiini.
Senini ühenduse raames narkootilisi aineid müünud M.H1. n.ö võlastati 2015.a varakevadel, kui Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev M.H1. üürikorteris nõudsid vägivallaga ähvardades amfetamiini ja raha ning võtsid M.H1. ära korteris olnud amfetamiini ja 60 € sularaha ning nõudsid M.H1. noaga kehavigastuste tekitamise ähvardusel 850 € tasumist samal päeval ja kui seda ei tehta, siis järgmisel päeval 1000 € tasumist. Selle sündmuse järel lahkus M.H1. enda üürikorterist ning ka Eesti Vabariigist, minnes tööle Soome Vabariiki. 2015.a kevadel kutsus Relica Sule XXX R.L. V.Gariliniga kooskõlastatult endaga kohtuma A.U, kuid sellele kohtumisele R.L. ei läinud. Kohtumisele A.U. läks Vladimir Gavrilin, kes kasutas A.U. suhtes füüsilist vägivalda ja nõudis A.U. 500 € tasumist ja seda Eestist põgenenud M.H1. üürikorteris väidetava elamise eest, ehkki V.Gavrilinil vähimatki õiguslikku alust selle talle täiesti võõra üürikorteri kasutamise eest kelleltki millegi nõudmiseks ei olnud. 2015.a kevadel võtsid Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin narkootikumidega tegelenud A.Š. vägivallaga ähvardades ära amfetamiini. 2014.a kevad-suvel lõhkus Sergei Sõštšikov talle narkootiliste ainete eest võlgu jäänud E.N. hirmutamiseks E.N. elukoha maja hoovipoolse ukseklaasi ning viis E.N. Tartu lähedale metsatukka, kus võttis temalt vabaduse, teipides E.N. puu külge kinni ning kasutas E.N. suhtes füüsilist vägivalda. 2014.a kevad-suvel võttis Sergei Sõštšikov (koos Artur Varusoniga, kes ei kuulunud kuritegelikku ühendusse) R.K. füüsilist vägivalda kasutades ära ecstasy tabletid ning ähvardas metsa viimisega ja inimestega, kes tulevad ja üles leiavad, kui ei täida nõudmist tasuda 2000 € ja edaspidi igakuiselt 500 € narkootikumide tegelemisel kaitse („katuse“) pakkumise eest, ehkki R.K. narkootiliste ainete müügiga ei tegelenud. 2014.a suvel nõudis Vladimir Gavrilin A.K. amfetamiini ja isiku nime avaldamist, kellelt A.K. saab amfetamiini. Kuigi otseselt V.Gavrilin millegagi ei ähvardanud ja füüsilist vägivalda ei kasutanud, kartis A.K. V.Gavrilinit. Hirmu tõttu lubas A.K. tuua V.Gavrilinile amfetamiini, kuigi tal tegelikult seda kavas polnud, vaid eesmärgiks oli peksa saamata V.Gavrilini juurest kiiresti lahkuda. Amfetamiini soovis V.Gavrilin A.K. saada tasuta. Kokkulepitud kohta jättis A.K. amfetamiiniga ilmumata. Sellele sündmusele järgnevalt nõudis Sergei Sõštšikov 2014.a suvel A.K. käest 200 € tasumist ja selle tasumata jätmisel 1000 € maksmist selle eest, et A.K. oli V.Gavrilini “üle lasknud”, s.o jättis V.Gavrilinile kokkulepitud kohta narkootilise aine – amfetamiini toomata. Sellele sündmusele järgnevalt nõudis Sergei Sõštšikov (koos Andrei Gantjohhiniga, kes ei kuulunud kuritegelikku ühendusse) A.K. füüsilise vägivallaga 1000€ maksmist. Enda üleoleku demonstreerimiseks ja tahtmise saavutamiseks kasutas Sergei Sõštšikov mh ka matšeetega ähvardamist ning füüsilist vägivalda A.K. kaasas olnud M.H. suhtes. 2014.a sügisel nõudis Sergei Sõštšikov koos eeluurimisel tuvastamata isikuga füüsilise vägivallaga S.A. 3500 € tasumist. Sama sündmuse käigus kasutas S.Sõštšikov füüsilist vägivalda S.A. kaasas olnud V.K. suhtes, lüües V.K. jalaga näkku.
See, et kuritegelikus ühenduses ei piirdutud ainult narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, vaid pidevalt üritati ebaseadusliku narkokäitlemise turgu hõivata enda alla uute müüjate saamisega ning ka isikute leidmisega, kelle tegevusest tõuseks tulu, nähtub ka kannatanu R.H.(H.) kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) selle kohta, et 2015.a kevadel tulid tema elukohta V.Gavrilin, S.Makarchev ja Victor Lukk ning V.Gavrilin tegi talle ettepaneku, hakata tema heaks töötama – poest asju varastama (XIX, 166). Hakata lihtsalt vargil käima (XIX, 166). Gavrilin tegi ka ettepaneku hakata amfetamiini müüma, millele vastas, et mõtleb selle peale (XIX, 168). Gavrilin näitas korra revolvrit, demonstreeris seda, et kardetaks (XIX, 166). R.H. ütluste kohaselt oli ta Gavrilini ja Makarchevi ettepanekuga nõus, sest kartis (XIX, 166). Pidid kokku saama järgmisel nädalal ja uuesti rääkima, kuid seda ei toimunud, sest isikud olid vist kinni peetud (XIX, 168). R.H. ütluste kohaselt oli Victor Lukk toas ja rääkis tema naisega juttu, kui see toimus (XIX, 166), s.h kui V.Gavrilin demonstreeris relva ja kui nõustus varastama nende heaks (XIX, 167). Makarchev ütles talle, et nüüd võime kakelda, et ta on nüüd kohal (XIX, 168). R.H. ütluste kohaselt ei soovinud ta S.Makarcheviga kakelda (XIX, 168). See, et kuritegelikus ühenduses püüti narkootiliste ainetega tegelevaid isikuid saada ebaseaduslikul narkoturul enda kontrolli alla ning seejuures identifitseeris Vladimir Gavrilin ennast kui Tartu piirkonna „katuse“ juhti, nähtub ka kannatanu A.Š. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XX, 2-11; allkirjaleht: IV 2. 95-96) selle kohta, et kohtudes 2015.a aprilli lõpus või mai alguses Vladimir Gavriliniga, kellega oli kaasas tüsedam isik, selgitas V.Gavrilin talle, et ta on Tartu “katus” ning isikud, kes tegelevad Tartus kriminaalsete asjadega, peavad talle maksma ning kes ei maksa, need võidakse metsa viia (XX, 5). Sama kohtumise käigus nõudis V.Gavrilin koos S.Makarcheviga, et A.Š. annaks neile välja tal oleva narkootilise aine, ähvardades A.Š, et ta peaks mõtlema enda väikse lapse peale. A.Š. tajus neid ähvardusi reaalsetena ja andis ära tal olemasoleva amfetamiini. Et neid ähvardusi oli alust tõsiseltvõetavana võtta, nähtub näiteks sellest, et S.B. löödi noaga jalga, S.B. viidigi linnast välja üksikusse kohta, kus teda peksti. S.B. võtsid ebaseaduslikult vabaduse ja väärkohtlesid teda kehaliselt V.Gavrilin ja S.Makarchev (ning J.Krasjukova, kes ei kuulu kuritegelikku ühendusse). Ka E.N. viidi linnast välja üksikusse kohta, seoti kinni ning tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda. E.N. võttis ebaseaduslikult vabaduse ja teda väärkohtles kehaliselt S.Sõštšikov. See, et pidevalt otsiti isikuid, keda enda huvides ja kasuks ära kasutada ning endi tahtele allutada, nähtub ka kannatanu R.K. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XXI, 119-137; allkirjaleht: IV 4. 196) selle kohta, et temalt vägivallaga ecstasy tablettide nõudmise ajal oli juttu “katusest” ja selle pakkumisest. Talle öeldi, et Tartu on nende linn ja keegi ei tohi nende loata müüa narkootikume ning kui keegi “üle laseb” (s.t ei maksa aine eest ära/ei too makstud raha eest ainet ära), siis nad aitaksid ning nõudsid “katuse” ehk kaitse pakkumise eest raha 2000€ ja iga kuu 500€, et oleks kasulik, kui hakkad müüma (narkootilist ainet) (XXI, 127, 135). R.K. ütluste kohaselt nõudsid XXX ja temaga kaasas olnud isik, et ta hakkaks tegelema narkoainete müügiga, milleks ongi „katust“ vaja (XXI, 135). R.K. ütluste kohaselt oli jutt müüma hakkamisest ja “katuse” pakkumisest pärast peksmist ning ecstasy tablettide äravõtmist (XXI, 135). R.K. ütluste kohaselt oli ta selle rahanõudmisega nõus, et sealt korterist minema pääseda, kuigi ta ei kavatsenud seda raha neile maksta (XXI, 127). R.K. ütluste kohaselt ütles ta neile, et ta peab raha järel Viljandis
käima (XXI, 127-128), raha pidi viima neile Tartusse (XXI, 129). R.K. ütluste kohaselt öeldi, et kui raha ei too, siis neil on Viljandis sõpru ja viiakse metsa (XXI, 128). R.K. ütluste kohaselt lasti ta sealt minema peale seda, kui nõustus raha kokku saama (XXI, 128). R.K. ütluste kohaselt sai ta samal päeval XXX Tartus kokku ja rääkis talle juhtunu ära, nimetas talle Arturi ja XXX nimed ning XXX uuris asja vanglast enda tuttava kinnipeetava käest ja sai teada nende pealiku nime - XXX (XXI, 129-130, 135). See, et Vladimir Gavrilin oli ühenduses teiste isikute käitumist suunavaks ja koordineerivaks isikuks, kelle sõna tuli kuulata, ja kes vaidluse korral otsustas, kellel ja kas tuleb nn katusele maksta, nähtub muulhulgas ka R.K. õe R.K2. tunnistajana kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XIX, 184-195; allkirjaleht: IV 2. 89). R.K2. ütluste kohaselt jõudis ta XXX raha nõudnud inimeste kohta teadasaamiseks välja Gavrilinini, kelle sõna need poisid pidid kuulama, mistõttu sai aru, et Gavriliga tuleks rääkida (XIX, 187). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt sai ta juhtunust paari päeva möödudes kokku Gavriliniga Tartus XXX juures, kus vend rääkis ära oma versiooni selles korteris olemisest ja Gavrilin rääkis seda, mida tema oli kuulnud, misjärel V.Gavrilin otsustas, et mingit nõuet ei ole (XIX, 187). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt teadis V.Gavrilin kokkusaamise ajaks, mis oli R. toimunud (XIX, 187). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt oli Gavriliniga juttu “katuse” pakkumisest - Gavrilin pakkus, et kui midagi on, siis võib tema poole pöörduda (XIX, 188). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt helistas pärast Gavriliniga kohtumist XXX, kellele ütles, et asjad on korda aetud ja mingit raha ei tule, mispeale kõne lõppes (XIX, 188). Ka Vladimir Gavrilin ise pidas ennast kuritegelikus ühenduses liidriks, mis nähtub muuhulgas tema ütlustest selle kohta, et tema poole pöördusid R.K2. ja R.K. ning ka tuttav J. (G1.) vanglast helistas, et ta neiul tekkis probleem ja küsis, kas seda probleemi on võimalik lahendada ning uuris, mis suhted on S.Sõštšikoviga (XXIII, 23-24). V.Gavrilini ütluste kohaselt ütles ta, et saab S.Sõštšikoviga kokku ja kui saab, siis muidugi aitab ning ütleski S.Sõštšikovile, et ta jätaks K. rahule (XXIII, 24). See, et Vladimir Gavrilin oli kuritegelikus ühenduses juht, kes otsustas, keda ja millal rahule jätta, nähtub muuhulgas 21.06.2014.a kell 01:12 alanud kõnest, kui Vladimir Gavrilin helistab Relica Sulele (VII, 160-161) ja annab Relica Sulele mõista, et Sulg enam sellele nendevahelisele asjale ei mõtleks, et R.Sulg võib nüüd narkootilisi aineid müüa. Kõnest nähtub, et Relica Sulg on juba kuritegeliku ühenduse all tööle asunud, sai „katuse“, s.o kuritegelikult ühenduselt kaitse. Relica Sulg on kujunenud olukorraga igati rahul, öeldes: „Siis on paigas asi. ... Et siis on ju hea.“ ning järgnevalt juba kooskõlastakse kokkusaamisi ja lähiaja sõite-tegemisi (VII, 160-161). See, et Vladimir Gavrilin identifitseeris ennast kui Tartu piirkonna „katuse“ juhti, kes otsustas, kes ja kui palju ning mille eest peab kuritegeliku ühenduse hüvanguks panustama, kas rahas või muul viisil, nähtub muuhulgas ka 21.06.2014.a kell 19:12 alanud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahelisest telefonisuhtlusest, kui Vladimir Gavrilin helistab Sergei Sõštšikovile (VII, 165-169). V.Gavrilin ei ole rahul S.Sõštšikoviga, kes ei too raha ja kellel ei ole raha anda ning ütleb S.Sõštšikovile: “Kas pitsitad perset koomale, kurat? ... Mitte sittagi ei tee, laristad, sellepärast ei olegi midagi, ei saagi olema!” ja ähvarab S.Sõštšikovi rahast ilma jätta: “Jah, siis raha, ära siis raha ka minu käest küsi.” Samas kõnes teeb V.Gavrilin S.Sõštšikovile etteheiteid ka selle eest, et too
käib ise ainet toomas ja on seda enne Jõhvis käimist teinud 100 korda ning jätnud selle eest maksmata, mispeale S.Sõštšikov ütleb, et on maksnud, praegu lihtsalt ei ole ning lubab veel maksta (VII, 165-169).
See, et ei piirdutud ainult narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, vaid üritati teistele turul narkootiliste ainetega ebaseaduslikult tegelevatele isikutele selgeks teha ja mõista anda, et ilma V.Gavrilini juhtimisel toimiva “katuseta” müük ei ole lubatud, nähtub ka kannatanu M.J. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XX, 46-54; allkirjaleht: IV 3. 51) selle kohta, et talle autos noa põlve peale pannud isik (tuvastatud kui Vladimir Gavrilin) ütles, et kas tuled siia narkootikume müüma, ja võib selle eest talle noaga jalga torgata (XX, 49). M.J. ütluste kohaselt oli ta sellest noa põlve peale panemisest šokis, tundis hirmu ja andis neile enda narkootikumid 9g amfetamiini ära – 2g ja 7g olid eraldi pakendatud (XX, 49). M.J. ütluste kohaselt oli see lahtikäiv taskunuga, tera pikkusega umbes 10 cm (XX, 49). M.J. ütluste kohaselt andis ta koos amfetamiiniga ära ka 20€, mis oli amfetamiiniga samas kotis (XX, 49-50). M.J. ütluste kohaselt rääkis temast autos vasakul istunud mees (tuvastatud kui Sergey Makarchev) noaga mehega kaasa (XX, 50). M.J. ütluste kohaselt kobati tal taskud läbi, võimalik, et mõlemad kobasid, kuid midagi rohkem ära ei võetud (XX, 50, 51). M.J. ütluste kohaselt öeldi talle autos, et kui maksad meile, siis võid narkootikume müüa (XX, 50). 24.03.2016.a kohtuistungil ütlusi andes tundis kannatanu M.J. Vladimir Gavrilinis ära isiku, kes teda noaga ähvardas (XX, 4849). Ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt käsitles ta M.J. suheldes nn „katuse“ teemat, kui küsis M.J. autos, kas tal „katust“ on, millele M.J. vastas, et ei ole (XXIII, 29). V.Gavrilini ütluste kohaselt mõtles ta „katuse“ all seda, kas M.J. on julgestust, et järsku ta töötab tööandja all (XXIII, 20). See, et teistele võimalikele narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevatele isikutele püüti selgeks teha, et see saab toimuda ainult V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alt, nähtub ka kannatanu A.A. ütlustest (XVIII, 76-78) selle kohta, et XXX (mis on üks V.Gavrilini hüüdnimedest) ütles talle, et Tartu linnas tegeleb ainult tema narko teemaga ja tal tuleb amfetamiin ära anda (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ei olnud ta nõus XXX (mis on üks V.Gavrilini hüüdnimedest) oma amfetamiini andma ning alguses ütles, et tal ei ole üldse ainet, mispeale XXX ütles, et lähme sõidame siis, et ta teab täpselt, kus tal ainet on ja palju on (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ei olnud ta sellega nõus, mispeale lausus XXX, et hea küll, siis viime su naise sõitma (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt oli ta eelnevalt XXX ja XXX kohta kuulnud jutte, et nad tegelevadki selliste asjadega, et võtavad teistelt amfetamiini ära, ja kui on, siis võtavad ka raha ära (XVIII, 77). Teadis ka konkreetseid juhtumeid, kus isikutele anti peksa, et nende käest narkootikume kätte saada, mistõttu võttis seda naise sõitma viimist ähvardusena, et talle võidakse samuti liiga teha, et nad saaksid seda, mida nad tahavad – amfetamiini (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ütles XXX nimeline isik ka seda, et teab ta pettustega tegelemisest ja see on nende rida ning nüüd tuleb hakata neile raha maksma (XVIII, 77). XXX (mis on üks V.Gavrilini hüüdnimedest) ei öelnud, millisest summast jutt käib (XVIII, 77). See, et V.Gavrilini juhitud kuritegelikus ühenduses üritati saada ülevaadet Tartu piirkonnas narkootilisi aineid müüvatest isikutest, nähtub ka kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) selle kohta, et 2015.a talvel K.R. XXX tänaval asuvasse korterisse öisel ajal tulnud XXX ja XXX küsisid, amfetamiini ning infot amfetamiini müüjate kohta (XIX, 163). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt lõi XXX talle rusikaga kõhtu (XIX, 164). XXX oli käes täägitaoline nuga tera pikkusega 5-10 cm (XIX, 164). Nägi XXX nuga käes peale kõhtu löömist (XIX, 164). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt koputas Gavrilin talle selle noaga vastu pead (XIX, 164).
Gavrilin ja Makarchev käitusid üleolevalt (XIX, 164). R.H. ütluste kohaselt lahkusid Gavrilin ja Makarchev siis, kui ütles neile, kelle käest võib saada amfetamiini (XIX, 165). Kuna korteris olid lapsed, siis ei püüdnud Gavrilinile ja Makarchevile vastu hakata (XIX, 165). See, et Tartu piirkonnas koordineeris Vladimir Gavrilini juhitud kuritegelik ühendus narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, püüdes turgu enda mõjuvõimu alla saada, nähtub ka süüdistatav Tiina Valdase ütlustest selle kohta, et kuulis enne A.A. juurde sõitmist Vladimir Gavrilini käest, et A.A. võib amfetamiini saada mingisuguse Viljandi R. käest (XXII, 86, 89) ning kuulis, kui V.Gavrilin hiljem ütles A.A, et teab, et tal on R. kraam (XXII, 89-90) ja tahab nüüd seda amfetamiini endale (XXII, 90). V.Gavrilin ei öelnud, et tahaks seda amfetamiini osta, müüa või vahetada (XXII, 90). Süüdistatav Tiina Valdase ütluste kohaselt rääkis V.Gavrilin autos, et pani Viljandis elavale R. müümise keelu, sest R. on võlgu (XXII, 90). T.Valdase ütluste kohaselt läks V.Gavrilin A.A. juurde, saamaks narkootikume A. kas heaga või halvaga (XXII, 91), aimas, et V.Gavrilin soovis A.A. kokku saada selleks, et temalt narkootikumid ära võtta (XXII, 91-92). Tiina Valdase ütluste kohaselt oli V.Gavrilin kasiinosõltlane, narkomaan, XXX ning raha nimel kõigeks võimeline (XXII, 92). Läks V.Gavriliniga A.A. juurde kaasa, sest Gavrilin lubas selle eest anda tarbimiseks ainet ja ei julgenud V.Gavrilinile ka vastu hakata (XXII, 92). See, et kõigil Tartu piirkonnas narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevatel isikutel, sealhulgas ka kuritegelikku ühendusse kuuluvatel isikutel, tuli panustada kas raha maksmisega või muul moel kuritegeliku ühenduse hüvanguks, nähtub ka Tiina Valdase XXX tunnistaja M.S. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XXI,36-47; allkirjaleht: IV 4. 163) selle kohta, et Vladimir Gavrilin hakkas nõudma Tiina Valdaselt „katuseraha“ (XXI, 37). Siis Tiina ei olnud enam Tiina, oli närviline, ei saanud enam enda elu elada (XXI, 37). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt hakati V.Gavrilini poolt Tiina Valdasele peale suruma seda, et Tiina hakkaks tema all tööle või siis maksaks talle raha selle eest, et teeb iseseisvalt tööd (XXI, 37). Tiina tegeles siis alkolaenuga (XXI, 37). Kui Tiina sellest keeldus, ei olnud nõus V.Gavriliniga sõitma ning ei olnud nõus ka raha maksma, siis hakkasid neil peres autod purunema (XXI, 3738). Kuna Tiina oli sõltlane, siis ta mingil moel ikkagi andis käe, ostis V.Gavrilini käest ainet (XXI, 38). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt oli V.Gavrilini väitel Tiina Valdas V.Gavrilinile kogu aeg võlgu ja pidi kogu aeg maksma (XXI, 39). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt nõudis V.Gavrilin T.Valdaselt alkolaenuga tegelemise eest „katuserahaks“ ulmelist 7000€ (XXI, 39). Teab, et Tiina on V.Gavrilinile „katuseraha“ maksnud, on näinud XXX Tiina töö juures XXX 50€ maksmist (XXI, 39-40). See, et üritati saada V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alla võimalikult palju narkootiliste ainete käitlejaid, saamaks ja hoidmaks narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turgu enda kontrolli all, nähtub ka Relica Sule XXX R.L. ütlustest selle kohta, et XXX küsis temalt, et kas tahaksid hakata tegelema amfetamiini müümisega (X, 102). R.L. ütluste kohaselt vastas ta V.Gavrilinile, et talle ei ole sellist asja vaja (X, 102). R.L. ütluste kohaselt teab ta V.Gavrilinit rohkem 2015.a algusest, kui V.Gavrilin tuli XXX Relica juurde elama (X, 112). Siis tegi Gavrilin ettepaneku, et saab anda müümiseks amfetamiini nii palju kui vaja (X, 112). R.L. ütluste kohaselt vastas ta V.Gavrilini ettepanekule, et ei ole sellest huvitatud (X, 112).
See, et üritati saada V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alla võimalikult palju narkootiliste ainete käitlejaid, saamaks ja hoidmaks narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turgu enda kontrolli all, nähtub ka kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XIX, 76-93; allkirjaleht: IV 1. 192) selle kohta, et V.Gavrilin tegi talle kasiinos ettepaneku, hakata amfetamiini müüma, millise ettepanekuga ei nõustunud (XIX, 86). See, et kõigil Tartu piirkonnas narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevatel isikutel, sealhulgas ka kuritegelikku ühendusse kuuluvatel isikutel, tuli panustada kas raha maksmisega või muul moel Tartu „katuse“ jaoks, mida juhtis Vladimir Gavrilin, nähtub ka tunnistaja K.R. (R.) kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XX, 12-18; allkirjaleht: IV
võlateema, milles V.Gavrilin nõuab raha maksmist ning M.H1. lubab maksta raha ära selle saamisel: “kui ma hakkan pappi saama siis annangi 2ra” (V, 20). See, et V.Gavrilin nõudis Tartu piirkonna kuritegeliku ühenduse juhina raha maksmist, ilmneb ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvast suhtlusest selle kohta, et V.Gavrilin proovib raha võlgnikelt S.B. ja Victor Lukkilt kätte saada nendega suhtleva K.R. kaudu ja abil. 20.03.2015 13:01 helistab Vladimir Gavrilin K.R. ja pärib K.R. pangaarvete ja neil asuva raha kohta, et K.R. kannaks talle raha, millele K.R. vastab, et tal on arved Swedis ja SEBs, kuid arvetel raha ei ole, mispeale teeb V.Gavrilin K.R. raha teenimise ettepaneku, millele K.R. vastab, et jätab vahele (VI, 136). K.R. helistab 31.03.2015 kell 02:08 S.B. ning avaldab S.B. muuhulgas, et Vladimir Gavrilin oli just tema juures käinud ja küsinud, kas B. ei taha talle raha tuua: “... A küsis, kas B. nagu, kas ta mulle raha ei taha tuua? Ma ütlesin, aga XXX, B. ei ole kuskilt võtta raha tegelt ju...” (VI, 181-182). K.R. helistab 31.03.2015 kell 19:15 Valdimir Gavrilinile, sest V.Gavrilin oli talle helistanud ja mitte midagi rääkinud (VI, 191). Vladimir Gavrilin ütleb, et tal on kohe täna raha vaja: “...K. see ei lähe. Mul vaja täna kindlasti. ... võta raha nahhui kasvõi neli-viis sotti, too mulle bljad. Pohhui see XXX ...”, mispeale K.R. lubab V.Gavrilinile helistada (VI, 191). S.B. helistab 31.03.2015 kell 22:33 K.R, milles arutletakse Victor Lukki (XXX ) nn võla üle ja B. avaldab, et sai aru, et XXX ise hakkab selle võlaga tegelema ning K.R. usutleb: “Mida tema hakkab? Minu käest nõudma või?” (VI, 193). Vladimir Gavrilin helistab 01.04.2015 kell 13:41 K.R, ja otsib taga Victor Lukki, hüüdnimega XXX, nn võla pärast ja tunneb huvi, kus XXX ennast peidab, millele K.R. vastab, et tema ei tea (VII, 2-3). Ühtlasi otsib V.Gavrilin selles kõnes endale ka autoga juhti, kurtes, et asi on selles, et tal ei ole autot, on Elvas, tegi avarii, ei saa üldse liikuda
See, et Tartu piirkonna kuritegeliku ühenduse juht Vladimir Gavrilin käsitles kõiki kuritegevusega tegelevaid isikuid kui võlgnikke, sealhulgas ka teisi ühenduse liikmeid, kellel kõigil tuli enda tegevuse eest maksta või muul moel „katuse“ hüvanguks panustada, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 28.04.2015.a kell 14:04 alanud telefonisuhtlusest Sergey Makarcheviga ja Relica Sulega. Selles kõnes helistab Relica Sulg Sergey Makarchevile ja küsib: “a kus XXX on”, millele S.Makarchev vastab: “XXX kõrval” (VII, 100-102; XXX on üks V.Gavrilini hüüdnimedest), misjärel jätkuski R.Sule ja V.Gavrilini vaheline telefonivestlus. Relica Sule ja V.Gavrilini vahelisest telefonisuhtlusest selgub, et S.Makarchev ja V.Gavrilin praegu sõidavad Ihastesse, siis XXX juurde ning V.Gavrilini arvates on kõik talle võlgu, ka R.Sulg on talle võlgu ning on seisukohal, et R.Sulg on ka tema XXX (VII, 100-102). See, et võlastatud isikud ei soovinud Tartu piirkonna kuritegelikku ühendust juhtivale V.Gavrilinile maksta, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud suhtlusest selle kohta, et Vladimir Gavrilin helistab 06.04.2015 kell 22:09 tuvastamata isikule, milles V.Gavrilin kurdab: “Ah, mul siin, raisk, endal küllaga peavalu. Pederastid, kõik need võlgnikud, raisk, peidavad end. Kopp on nii ees, raisk. Täna lubas 4 inimest raha ära anda”, mispeale tundmatu küsib: “Ja ei kedagi?”, millele V.Gavrilin vastab: “Ei, noh, ainult üks seal. Vot sihuke jama
ongi.” (VII, 38-40). Samast kõnes avaldab V.Gavrilin tundmatu isiku pärimisele, et kas
peamine võlgnik on XXX (Victor Lukk), et ei ole: “Oh ei, ole nüüd...” (VII, 38-40). See, et Tartu piirkonna kuritegeliku ühenduse juht Vladimir Gavrilin organiseeris tema käest pääsenud isikute karistamisoperatsioone, nähtub Vladimir Gavrilini ja Andrei Remetsa vahelisest telefonisuhtlusest 11.04.2015 algusega kell 07:27 ja 07:31, millest selgub, et soovitakse karistada ühte isikut, kes neil käest libises. V.Gavrilin: “Raisk, ühesõnaga selle musta peab kuidagi välja meelitama. Sa said aru, ta tahtis nii käkki keerata? Karistame teda, aga omamoodi”, ning kui A.Remets avaldab arvamust: “No raisk, ma oleks veel saanud neile molli anda, kui miskit”, siis V.Gavrilin ütleb: “Ei, raisk, peab normaalselt. Isegi mitte nii. Milleks? Me veedame täitsa lõbusalt aega. Mis sa nüüd. Sellistega seal, raisk, tead noh, teeme filmi” (VII, 54-56).
Ebaseaduslikku narkootiliste ainete käitlemist Tartu piirkonnas koordineeriva ja juhtiva Vladimir Gavrilini paremad käed ja lähemad usaldusisikud ja abilised kuritegelikus ühenduses olid Sergei Sõštšikov ja Sergey Makarchev. Kuigi Vladimir Gavrilin ei ole ennast kuritegeliku ühenduse loomise ja selle juhtimise süüdistuses süüdi tunnistanud ning Sergei Sõštšikov ja Sergey Makarchev ei ole endid kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistustes süüdi tunnistanud, nähtub nende kõigi faktilisest käitumisest, et neile esitatud süüdistused on igati põhjendatud. Asjaolu, et nad ei nõustu nende käitumisele antud õiguslike hinnangutega, ei tee nende faktilist käitumist olematuks. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt olid V.Gavrilin ja S.Makarchev kogu aeg koos (XX, 16). Nende suhtlusest ja käitumisest jäi mulje, et XXX teeb kõike, mida Gavrilov tahab (XX, 16). See, et Sergey Makarchev oli Vladimir Gavrilinile paremaks käeks ja nad kooskõlastasid omavahel päevakava ning kokkusaamisi, nähtub muuhulgas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest. 28.02.2015.a kell 11:55 alanud telefonikõnes annab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile teada, et tänaseks on plaan olemas ühe isikuga seoses, kes käis hiljuti prillidega nende juures, ja et tuleb selline huvitav päev (VI,87-88). 28.02.2015.a röövisid V.Lukk, V.Gavrilin, Sergey Makarchev M.J. amfetamiini ja raha ning Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin võtsid S.B. ebaseaduslikult vabaduse ja kehaliselt väärkohtlesid teda. Sama päeval V.Gavrilin ähvardas S.B. „kasti löömisega“ ta ära tappa ning V.Gavrilin ja V.Lukk tungisid matšeetet kasutades omavoliliselt sisse S.B. elukohta. Sergey Makarchevi Vladimir Gavrilinile usaldusisikuks olemine nähtub näiteks ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini 18.04.2015.a 21:38 telefonisuhtlusest, et V.Gavrilin avaldab S.Makarchevile, et täna saab tehingu ära teha, et Kohtla-Järvelt ollakse valmis sõitma ning omavahel arutletakse, kas tehing teha täna või lükata homseks ning seda homseks ei taheta jätta (VII, 75-77). 18.04.2015.a 21.58 ja 22:29 kõnedest V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi vahel nähtub, et IdaVirumaalt narkootilise aine käitlemise protsessi pühendatakse ja selles osaleb V.Gavrilini initsiatiivil Sergei Sõštšikov, kellele V.Gavrilin ütleb: “Mul läheb sind vaja” (VII, 77). Vestlusest nähtub, et S.Sõštšikovil pole kavas linna tulla, kuid kuuldes V.Gavrilinilt, et
viimasel on teda vaja, nõustub tulema ja hakkab linna poole sõitma ning lubab kohale jõudes V.Gavrilinile helistada (VII, 77-78). Sergey Makarchevilt igapäevaseks tarbimiseks pikaajaliselt amfetamiini võtnud S.B. iseloomustaski Sergei Sõštšikovi kui V.Gavrilini jooksupoissi (XX, 77). See, et Sergei Sõštšikov täitis Vladimir Gavrilini käske ja korraldusi ning vajadusel käis võlastatud isikuid õpetamas, neid ka füüsiliselt mõjutamas, nähtub Tiina Valdase kasutuses olnud Facebooki konto nimega C.K1. vaatlusprotokollist (XIV, 150-155). Nimetatud 19.06.2015.a vaatlusprotokolli kohaselt on Tiina Valdas suhtlusportaalis Facebook kasutanud kontot nimega C.K1. ning teiste hulgas sellelt kontolt suhelnud ka Vladimir Gavriliniga, kes kasutas kontot I.I. (XIV, 150-155). Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX : “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S.) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. tuleb, tal 100 meetri kõnnida” (XIV, 153,154). See, et Sergei Sõštšikovi üheks funktsiooniks oli võlgnike mõjutamine ning neile maksegraafiku panek, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud tuvastamata isiku ja Sergei Sõštšikovi vahelisest 20.04.2015 kell 21:34 alanud kõnest (VII, 87-90). See, et Tartu piirkonna kuritegelikku ühendust juhtis Vladimir Gavrilin ning Sergei Sõštšikovi kõrval oli tema paremaks käeks Sergey Makarchev, nähtub ka kannatanu S.B. (B. ) kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) selle kohta, et S.Makarchev pidi amfetamiinist saadud müügiraha edasi andma Vladimir Gavrilinile (XX, 75). Hiljem hakkaski XXX, s.t Sergey Makarchev, ähvardama Vladimir Gavriliniga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai hiljem teada ka seda, et see on V.Gavrilini amfetamiin (XX, 75). Seda ütles Vladimir Gavrilin, hüüdnimega XXX, ise (XX, 75). S.Makarchev müüs amfetamiini 20€ gramm (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai ta Sergey Makarchevi käest amfetamiini alati, kui tal oli seda vaja (XX, 76 keskel). S.Makarchev oli amfetamiinimüüja (XX, 76 keskel). V.Gavrilin ja S.Makarchev olid kogu aeg koos (XX, 76 keskel). S.B. ütluste 78 kohaselt käis V.Gavriliniga läbi ka Sergei Sõštšikov, kes oli Gavrilinile jooksupoiss (XX, 77). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt teab ta S.B. käest, et Gavrilin hoidis narkootilisi aineid XXX, s.t Sergey Makarchevi, keldris (XIX, 172). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX , s.t Sergei Sõštšikov, ja XXX, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad, kellega koos on ta ka ise pidutsenud (XVII, 177). On kuulnud, et XXX müüb XXX alt amfetamiini (XVII, 177). Relica Sule ütluste kohaselt on ta helistanud XXX siis, kui ei ole XXX kätte saanud (XVII, 177). See, et Sergey Makarchev müüs narkootilisi aineid Vladimir Gavrilin juhitud kuritegeliku ühenduse alt, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 15.04.2015.a kell 03:47 alanud kõnest Sergey Makarchevile, millest selgub, et peidikus kinda sees ei ole narkootilist ainet, kuigi peaks seal olema, mistõttu V.Gavrilin uuribki S.Makarchevi käest, et kas tema võttis selle väikse koguse sealt ära, kuid S.Makarchevi kinnitusel ei ole ta sealt midagi võtnud (VII, 70-71). S.Makarchev soovitab veel vaadata, sest see peab seal olema ning V.Gavrilin lubab tagasi helistada (VII, 71). See, et Sergei Sõštšikov müüs narkootilisi aineid Vladimir Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alt, nähtub muuhulgas 21.06.2014.a kell 19:12 alanud Vladimir Gavrilini ja
Sergei Sõštšikovi vahelisest telefonisuhtlusest, kui Vladimir Gavrilin helistab Sergei Sõštšikovile ja ei ole rahul S.Sõštšikoviga, kes ei panusta kuritegelikku ühendusse vajalikul määral, heites S.Sõštšikovile ette, et ta ei tee midagi ja ei too raha, sealhulgas ei too raha suurte narkootiliste ainete koguste käitlemise eest (VII, 165-169). Ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta kajastatust nähtub, et Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Sergei Sõštšikov käitlesid narkootilisi aineid Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva Tartu piirkonna kuritegeliku ühenduse alt, omavahel suheldi reeglina igapäevaselt, kooskõlastati ettevõtmisi. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (XI, 87-117) nähtub ka see, et käideldava narkootilise aine üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sealt sai seda endale ka S.B. Varjatud jälgimistest nähtub ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ning Sergey Makarchevi ja S.B. igapäevast suhtlust ning ka seda, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid Ida-Virumaal kohtumas A.Š1, kelle kaudu hangiti ühendusse käitlemiseks narkootilisi aineid. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt hankis Vladimir Gavrilin ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid teiste hulgas A.Š1. kaudu Ida-Virumaalt. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt sisalduvad A.Š1. kontaktid Vladimir Gavrilini telefonis kasutusel olnud sim-kaardil nimede S. ja S. all (V,6-21). Sellest vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas ka see, et Vladimir Gavrilini telefonis kasutusel olnud sim-kaardil sisalduvad Sergey Makarchevi kontaktid tema hüüdnime XXX ja XXX all ning Sergei Sõštšikovi kontaktnumber tema hüüdnime S. all. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastuvad Vladimir Gavrilini kontaktide loetelus lisaks eelnevalt märgitud A.Š1, Sergei Sõštšikovile ja Sergey Makarchevile teiste hulgas veel järgmiste isikute telefoninumbrid: V tähistab Victor Lukki tel nr ja R – Relica Sule tel nr. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini telefonis asunud kõnekaardi kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas Sergei Makarchevi tel nr nimede XXX alt, M.H1. tel nr nime XXX alt, Victor Lukki tel nr nime XXX alt ning veel nähtub,
et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova mobiiltelefoni kontaktide all olid tema kahtlustatavana kinnipidamisel kajastatud nii kuritegeliku ühenduse looja ja selle juhi Vladimir Gavrilini telefoninumber kui ka kõikide teiste kuritegeliku ühenduse liikmete telefoninumbrid ja mõnede puhul ka Facebooki kasutajakontode nimed. Nähtub see 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja J.Krasjukovalt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni iPhone 4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1JKKP) vaatlusprotokollist (V,65-68) telefonis asunud kõnekaardi kontaktide alt, kus on teiste hulgas kajastatud XXX all Vladimir Gavrilini telefoninumber, XXX all Sergey Makarchevi telefoninumber, XXX ja XXX all Sergei Sõštšikovi telefoninumber (V, 66), Relika ja relica.sulg all Relica Sule telefoninumber, XXX all Tiina Valdase telefoninumber, XXX all Sergei Sõštšikovi teine telefoninumber, XXX all Victor Lukki telefoninumber (V, 67). Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt sisalduvad Sergei Sõštšikovi telefonis kasutusel olnud sim-kaardil Vladimir Gavrilini kontaktid tema hüüdnime XXX ja XXX all ning Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova kaudu sisaldub Vladimir Gavrilini kontaktnumber nimede G.L. all ja Sergey Makarchevi kontaktnumber on tema hüüdnime XXX all. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad Sergei Sõštšikovi kontaktid lisaks eelnevalt märgitud Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile teiste hulgas järgmiste isikutega: XXX – Tiina Valdase töökohaga, M.N. - M.H1, sest tema hüüdnimi on M-N, Tina - Tiina Valdasega, Relika - Relica Sulega. Sergei Sõštšikovi ja Sergey Makarchevi äärmiselt tihedat ja intensiivset telefonisuhtlust kuritegeliku ühenduse loojaga ning seda juhtiva ja koordineeriva Vladimir Gavriliniga kinnitavad sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (IX,1-170; XI, 118-163; XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188). 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Vladimir Gavriliniga on Sergei Sõštšikov küllatki sageli suhelnud telefoni teel ka Tiina Valdasega. 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Vladimir Gavriliniga on Sergey Makarchev suhelnud telefoni teel küllaltki sageli ka Relica Sulega ja M.H1. ning 2015.a veebruarist ka Victor Lukkiga.
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. See, et kuritegeliku ühenduse tuumik, selle juht Vladimir Gavrilin ning tema lähemad usaldusisikud ja abilised Sergey Makarchev ja Sergei Sõštšikov, omavahel tõepooolest suhtlesid, nähtub muuhulgas varjatud jälgimist kajastavast 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (XI, 87-117): 05.01.2015 19:26 peatus V.Gavrilini juhitud BMW S.Sõštšikovi XXX asuva elukoha juures ja V.Gavrilin sisenes majja, 19:33 täheldati V.Gavrilinit suhtlemas S.Sõštšikoviga, 19:36 V.Gavrilin lahkub S.Sõštšikovi juurest XXX majast ning jätkas BMW-ga sõitu (XI, 89-93) 07.01.2015 suhtlevad Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev nii Tartu linna piires kui ka kuni Valga ja Valka linnani välja, kus külastati kasiinosid nii Tartus kui ka Valkas (XI, 93-95) 08.01.2015 käivad Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev Ida-Virumaalt narkootilist ainet toomas: 19:35 väljub V.Gavrilin enda elukoha XXX maja trepikojast, istus BMW juhiistmele ja saabus 19:42 S.Makarchevi elukoha juurde XXX ja jäi ootama; 19:53 väljus S.Makarchev XXX majast ja istus BMW-sse V.Gavrilini kõrvalistmele ning BMW jätkas sõitu, misjärel nähtub mõlema lühikest suhtlust Andrei Remetsaga, tanklates käimisi, seal tundmatuga Läti Vabariigi registreerimismärgiga sõiduki juhiga suhtlust, Jaama tn 173 asuvas Konsumis käimist, poest väljudes tundmatute isikutega suhtlust, veel kord tanklas käimist, siis Tartust väljas Aovere külas asuvas Olerexi tanklas käimist ja sealt edasi Jõhvi suunas sõitmist, siis 21:39 Jõgevamaal asuvas Mustvee linnas Statoili tanklas peatumist, kus autost väljas ei käidud; edasi Ida-Virumaale sõitmist; 22:40 Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Lukoili tanklas peatumist, seal ootamist, 22:41 linnas majade vahele sõitmist ja seal 22:46 A.Š1. kohtumist, 22:59 jätkavad V.Gavrilin ja S.Makarchev sõitu A.Š. ; 23:05 peatuti Jõhvi linnas Rakvere tn 9 asuva kasiino Grand Prix ees, kus väljuti autost ja jäädi ootama ning siseneti 23:09 – 23:11 ajal kasiinosse; 23:39 väljuti kasiinost ja jätkati BMW-ga sõitu, 23:50 peatuti Kohtla-Järvel Maxima kaupluse parklas, 23:53 jätkati sõitu, 09.01.2015 00:14 – 00:38 peatuti Kohtla-Järvel XXX kortermaja juures (XI, 95100). 02.02.2015 kell 17:32 väljub V.Gavrilin enda elukohast XXX majast, kust 14:41 alustati sõitu kolmekesi – V.Gavrilin, tema XXX J.Krasjukova, laps, 17:44 peatus BMW XXX asuva Sergey Makarchevi elukoha juures, 17:47 väljus S.Makarchev XXX trepikojast ja istus BMW-sse, kust jätkati sõitu, 17:52 peatuti Jaama tn 76 parklas, kus V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid autost ja läksid Jaama tn 76 hoonesse, 17:54 väljusid V.Gavrilin ja S.Makarchev hoonest ja istusid BMW-sse ning jätkati sõitu, 18:26 jõuti Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha juurde, kus peatuti ning väljuti autost, S.Makarchev käis XXX maja hoovis (seal asub nn saunamaja) ning V.Gavrilin käis XXX kortermajas, 18:41 jätkati uuesti sõitu, 18:47 peatuti Jaama tn 173 hoone parklas, kus S.Makarchev väljus BMW-st ja suundus jalgsi enda elukoha suunas XXX maja poole, misjärel jätkas BMW sõitu
ja peatus 18:51 XXX asuva V.Gavrilini, tema XXX J.Krasjukova ja nende lapse elukoha maja juures, misjärel kell 18:58 läksid V.Gavrilin, J.Krasjukova ja laps XXX trepikotta (XI, 102-103). 04.02.2015 kell 21:05 peatub BMW, milles V.Gavrilin ja tema XXX J.Krasjukova, S.Makarchevi elukoha juures XXX asuva maja ees, 21:08 sõideti kolmekesi koos S.Makarcheviga Jaama tänavale, 21:19 peatuti XXX hoovis, kus suhledi J.M, 21:26 jätkati sõitu, 21:51 peatuti Ujula tn Konsumi kaupluse parklas, 21:53 väljus V.Gavrilin kaplusest ja jätkati kolmekesi sõitu, autos V.Gavrilin, J.Krasjukova, S.Makarchev, 21:56 peatuti S.Sõštšikovi elukohas XXX kortermaja juures, 21:58 väljuti kolmekesi autost ja mindi S.Sõštšikovi elukohta XXX majja, 23:30-ni V.Gavrilin XXX kortermajast ei väljunud (XI, 103-104). 12.02.2015 kell 15:39 täheldati XXX eramu ees pargituna BMW-d, milles juhiistmel S.Makarchev, 15:40 mööda Aleksandri tänavat kõndis BMW juurde S.B. ja istus autosse juhi kõrvalistmele, 15:41 väljus S.B. autost ja jalutas mööda Aleksandri tänavat Lina tn suunas, samal ajal alustas S.Makarchev üksinda BMWga sõitmist, 15:48 täheldati S.Makarchevi elukoha XXX maja ees tühjana seismas BMW-d, 16:45 sõitis BMW, milles viibis S.Makarchev üksinda, XXX juurest minema, 17:03 peatus BMW Rebase 10 parklas, kus S.Makarchev väljus juhiistmelt ja jalutas Rimi sissepääsu suunas, 17:04 sai S.Makarchev Rebase 10 Rimi kaupluse peaukse ees kokku S.B. ning koos suunduti mööda Rimi kaupluse Jõe tänava poolset külge Turu tn suunas, 17:05 said S.B. ja S.Makarchev kokku tundmatu meesterahvaga ning S.Makarchev andis tundmatule meesterahvale kätte midagi väiksemõõdulist, 17:06 S.Makarchev ja S.B. lahkusid tundmatu meesterahva juurest ja jäid Rimi kaupluse nurgale seistes vestlema, 17:08 S.B. sisenes Rimi kauplusesse, 17:09 said S.Makarchev ja tundmatu meesterahvas uuesti Rimi peaukse juures kokku ja vahetasid paar sõna ning S.Makarchev sisenes kauplusesse, 17:12 S.Makarchev väljus Rimi kauplusest ja istus BMWsse juhiistmele ja kell 17:20 jätkas sõitu, 17:25 peatus BMW S.Makarchevi elukoha juures XXX kortermaja ees, 17:26 S.Makarchev väljus BMW-st ja suundus jalutades Jaama tn 173 suunas, kus sai kokku tundmatu meesterahvaga ja koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse, millest väljusid 17:36 ja jäid Konsumi juurde ning tarbisid õlut, misjärel 18:16 sisenesid uuesti Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse, 18:21 S.Makarchev väljus kauplusest ja 18:23 sisenes enda elukoha trepikotta XXX majja, 20:19 peatus XXX ees BMW, milles V.Gavrilin, 20:24 väljus XXX majast S.Makarchev ning koos V.Gavriliniga hakkasid BMW kapotialust uurima, 20:26 kapott suleti, ning S.Makarchev asetas käes olnud kollase kilekoti BMW pagasiruumi ning koos V.Gavriliniga jätkasid BMW taga seistes vestlust, 20:28 sisenes S.Makarchev XXX maja trepikottta, V.Gavrilin istus BMW-sse ja sõitis minema sama BMW-ga, mille pagasnikusse pani eelnevalt S.Makarchev kollase kilekoti, 21:06 XXX juurde saabus S.B. ja jäi sissepääsu juurde ootama, 21:07 sisenes S.B. XXX kortemaja trepikotta, kust väljus 21:14 ning suundus Jaama tn 173 Konsumi kaupluse suunas (XI, 106111). 06.04.2015 varjatud jälgmisest nähtub Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi igapäevast suhtlust (XI, 111-112). Sellega, et Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha kortermaja keldris hoiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (XIII, 164-169), 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (XIV,37-40), 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta
nähtuv (XIII, 140-147) ja 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a sündmuskoha – XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152) ning 24.04.2015.a ekspertiisiaktis pakendite 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 kohta kajastatu (XIII, 153-154). Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollis (XIII, 164-169) kajastatu kohaselt avas läbiotsimiseks korteri ukse Sergey Makarchev, kes peeti koheselt kahtlustatavana kinni (XIII, 165). Korteri juurde kuulub keldriboks (XIII, 166). Ka 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (XIV,37-40) peeti Sergey Makarchev kahtlustatavana kinni 05.05.2015.a enda kodus Tartus XXX asuvas korteris. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoja keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest (XIII, 140-147). Sisenedes õuest keldriruumi, kulgeb otse pikk koridor, mille keskel trepimademed, mis viivad alla (XIII, 140-141). Koridori lõpus jäävad paremale ja vasakule puitkarkassist keldriboksid, mis suletud ja lukustatud. Keldriboksid on eraldatud vahekäikudega (XIII, 141-142). Teise vahekäigu lõpus on osaliselt avatud suurema käepidemega uks, mille käepideme kohal heledamat värvi laik (XIII- 141-142). Sellel uksel puudub lukuava ja see uks ei ole võtmega suletav (XIII, 143). Ukse taga olev ruum vabalt ligipääsetav (XIII, 143). Ukse avades on näha fooliumiga isoleeritud torusid (XIII, 143), mille juurest leiti villatüki alt heledat värvi pabernutsakas (XIII, 144-145), mille sees näha kilenutsakaid neis oleva heledat värvi pulbrilise ainega ja rohelist värvi taimse puruga (XIII, 145-146), millised võeti sündmuskohalt kaasa (pakend nr 1SKJ). 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2015.a sündmuskoha – XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ) vaatluse kohta nähtub, et pakend 1SKJ pakendati ümber pakenditesse 1SKJ-1 (valget värvi ainega), 1SKJ-2 (valget värvi ainega), 1SKJ-3 (valget värvi ainega, rohelise taimse puruga) ning valgest pulbrilisest ainest võetu kiirtest reageeris amfetamiinile (XIII, 148-152) 24.04.2015.a ekspertiisiaktis (XIII, 153-154) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites: 1SKJ-1 olev valge pulber massiga 13,87g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, pulbris sisaldub 1,73 g amfetamiini; 1SKJ-2 olev valge pulber massiga 3,93g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,38 g amfetamiini; 1SKJ3 olev valge pulber massiga 2,55g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri
amfetamiinsulfaadi sisaldus on 37%, pulbris sisaldub 0,69 g amfetamiini; 1SKJ3 olev tumeroheline taimepuru massiga 1,07g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9% (XIII, 153154). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui XXX , s.t Vladimir Gavrilin, tema juurde Elvasse kolis, siis sai XXX tegemiste kohta rohkem teada ning muuhulgas sai teada, et XXX toob amfetamiini Jõhvist (XVII, 176 ülal, 193 all). Teab, et lisaks Jõhvist amfetamiini toomisele, on toonud roosat värvi amfetamiini Tallinnast (XVII, 193 all). XXX, s.t Vladimir Gavrilini juttude põhjal teab, et XXX sai alguses narkootikume Tallinnast ja hiljem Jõhvist (XVII, 196). XXX on teda Jõhvi ka kaasa kutsunud ja öelnud, et aja rahad kokku (XVII, 196 all). Relica Sule ütluste kohaselt ei ole tal olnud raha võtta ja see on jäänud plaanideks (XVII, 196). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et ühel korral, kui sai 2015.a jaanuari keskel Tartus Raatuse ärimaja juures kokku V.Gavriliniga ja XXX, s.o Sergey Makarcheviga, rääkis V.Gavrilin, et olid S.Makarcheviga käinud Jõhvis amfetamiinil järel (XVII, 191). Telefone neil ei olnud, olid need minema visanud (XVII, 191). V.Gavrilin rääkis, politsei jälitas neid ning kiip pandi neile auto alla, mistõttu jätsid auto Jõhvi (XVII, 191). Jõhvis olid V.Gavrilin ja S.Makarchev käinud kahekesi ja BMW-ga (XVII, 191). Eelkajastatuga selle kohta, et üheks kohaks oli Ida-Virumaa, kust hangiti ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid, on kooksõlas ka Tiina Valdase ütlused (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) selle kohta, et käis seal koos Vladimir Gvariliniga. Autosõidu ajal võttis V.Gavrilin mobiiltelefonil aku tagant ära, et äkki keegi kuulab pealt (XXII, 95). Sai Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Ahtmel koos V.Gavriliniga käies endale tarbimiseks V.Gavrilini käest amfetamiini (XXII, 66). Ahtme linnaosas käis V.Gavrilin vahepeal ära ja tagasi tulles andis V.Gavrilin talle tarbimiseks amfetamiini (XXII, 66). Ida-Virumaal V.Gavriliniga käies oli juttu sellest, et seal müüakse paremat amfetamiini
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et omandatud narkootilisi aineid hoidis V.Gavrilin peidikutes Tartus Hiinalinna taga mahajäetud kohtades, kus on vanad hooned või keldrid (XVII, 193, 201). On seal V.Gavriliniga kaasas käinud (XVII, 193. 201). Viimati käis nende peidikute juures 2015.a aprillis (XVII, 193). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 13.07.2015.a Relica Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolliga on tõendatud, et Relica Sulg näitas ette need kohad, kus ta käis koos Vladimir Gavriliniga ja kus Vladimir Gavrilin hoidis narkootilisi aineid (XVI, 117). Ettenäidatud kohad jäävad Tartus Annelinna äärde, s.h ka nn Hiinalinna alale ja sellega piirnevale linnaäärsele alale (XVI, 117-125). 13.07.2015.a Relica Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt (XVI, 117128) näitas Relica Sulg ette mitmed Annelinna jäävad ning osaliselt ka nn Hiinalinna nimetuse alla kuuluvad narkootiliste ainete peidikute asukohad, milliste juures ta käis Vladimir Gavriliniga kaasas, kui Vladimir Gavrlin tõi sealt narkootilisi aineid. Menetlustoimingu läbiviimisel kasutati fotoaparaati ning peidikute asukohad, milliste juures R.Sulg tema avaldatu kohaselt koos V.Gavriliniga käis, on fotografeeritud ning fotod kajastatud ütluste olustikuga seostamise protokollis (XVI, 117-128). Nimetatud protokollis kajastatud R.Sule ettenäidatu kohaselt käis ta V.Gavriliniga kaasas 5-6 korral Põhja puistee ringtänava ristmiku lähedusse jääva sissselangenud teeaugu juurde jääva peidiku läheduses (vt fotosid nr 1-5). Relica Sule avaldatu kohaselt käisid
nad seal kõigil kordadel tema vennale R.L. le kuuluva sõidukiga ja öisel ajal, kui väljas oli juba pime (XVI, 118-119). R.Sule avaldatu kohaselt kustutas ta kohale jõudes sõiduki tuled ära mõnda aega enne kohale jõudmist ja seda Vladimir Gavrilini palvel (XVI, 119). R.Sule avaldatu kohaselt on ta teel olevasse suurde auku mitmel korral rattaga sisse sõitnud ning kõigil 5-6 korral jäi ta autosse istuma seniks kuni Vladmir Gavrilin autost väljas 5-10 minutit ära käis, autosse tagasi tulles oli V.Gavrilinil endaga kaasas amfetamiini (XVI, 119). R.Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt käis ta V.Gavriliniga kaasas ühel korral ka Ida ja Lehe tänavate ristmiku lähedusse jääva peidiku juures (vt fotosid nr 6-7), kus V.Gavrilin käis sõidukist väljas ja oli ära umbes 5-10 minutit (XVI, 119-120). R.Sule ütluste ja olustikuga seostamisel avaldatu kohaselt on ta V.Gavriliniga vähemalt 5-l korral kaasas olnud ka Kuuse tänava garaažide juurde jääva peidiku juures (vt fotosid ning kaardiandmete väljatrükke nr 8-12), kus käisid öisel ja pimedal ajal (XVI, 122). R.Sule avaldatu kohaselt jäi ta autosse ootama seniks kuni V.Gavrilin autost garaažide vahel ära käis (XVI, 122). R.Sule avaldatu kohaselt lülitas ta V.Gavrilini palvel sõiduki tuled kohale sõites välja Kadaka tänaval enne Kuuse tänavale keeramist, kohale jõudes jättis V.Gavrilin enda telefoni sõidukisse ja oli ära 5-15 minutit ja tagasi tulles oli tal endaga kaasas amfetamiini, vahel ka 50 grammi pakendatuna ühte minigrip kilekotti
R.Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt käis ta V.Gavriliniga kaasas ühel korral ka Tartu puukooli juurest vasakule jääva angaari juures (vt fotosid ja kaardiandmete väljatrükki nr 13-15), kust V.Gavrilin tõi endaga kaasa 100 grammi amfetamiini (XVI, 124-125). R.Sule avaldatu kohaselt oli see varahommikul arvatavasti enne kella 5 2014.a suvel enne V.Gavrilini liiklusõnnetust, kui V.Gavrilin võttis ta peale Anne 86 maja juurest (XVI, 124). V.Gavrilin kasutas siis enda kasutuses olevat sõidukit Audi ning sõitis angaari juurde, kus jättis sõiduki seisma angaari nurga juures, väljus sõidukist ja käis angaari nurga juures, mille plekist sein oli osaliselt lahti (XVI, 124). R.Sule avaldatu kohaselt pani V.Gavrilin endale kätte musta värvi nahast kindad ja võttis angaari seinast välja salvrätiku sees olevad 2 minigrip kilekotti, milles mõlemas 50 grammi roosat värvi amfetamiini, ja andis need talle ja viis ta koju tagasi (XVI, 124). R.Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt käis ta 2015.a märtsikuu alguses hommikul pärast enda öist töövahetust V.Gavriliniga ja Makariga, s.o Sergey Makarcheviga, kaasas ka Anne 84 asuva maja esimeses trepikojas ühes kõrgemal asuva korruse korteris, kus V.Gavrilin võttis köögis asuva termostopsi seest talle amfetamiini (vt fotosid nr 16-20; XVI, 126-128). 13.07.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokolli (XVI, 117-128) lõpus kinnitas kahtlustatav Relica Sulg omakäeliselt, et märkusi tal selle menetlustoimingu kohta ei ole, ta on protokolli läbi lugenud ning protokollis kajastatu on kirja pandud tema sõnade kohaselt (XVI, 128). Kahtlustatav Relica Sule ütluste olustikuga seostamise juures viibis ka kahtlustatav Relica Sule kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kellel ühtegi etteheidet ning märkust ja täiendust selle menetlustoimingu kohta esitada ei olnud (XVI, 128). Kahtlustatav R.Sule kaitsja advokaat Anu Vilt allkirjastas 13.07.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokolli ilma ühegi täpsustuseta (XVI, 117-128). Eelkajastatud Relica Sule kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) ning 13.07.2015.a Relica Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (XVI, 117-128) selle kohta, et narkootlisi aineid käideldi suurtes kogustes, kasutades selleks muuhulgas ka erinevaid peidikuid, on
kooskõlas ka Vladimir Gavrilini enda kohtulikul uurimisel süüdistatavana antud enda süüd erinevate narkootiliste ainete suurtes kogustes ebaseaduslikus käitlemises tunnistavad ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) ning 11.09.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (X, 147-154), 11.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist (X, 155-159), 24.09.2015.a ekspertiisiaktist nr 15EAN1032 (X, 160161) ja 12.09.2015.a kahtlustatav Vladimir Gavrilini ütluste ja olustiku seostamise protokollist (X, 163-174) nähtuv. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) hoidis ta narkootilis aineid erinevates kohtades, lisaks enda elu- ja viibimiskohtadele ning kasutuses olnud sõidukitele (XXIII, 6-8) ka erinevates peidikutes – Nõlvaku tänaval Annelinnas elamise ajal enda elukohast paari kilomeetri raadiuses asuvates peidikutes, et narkootilisi aineid oleks peidikutest võimalik kiiresti kätte saada (XXIII, 7), Annelinnas Kivilinna kooli juures akna all puu juures (XXIII, 7), metsas erinevates kohtades, enamasti enda elukoha lähedal (XXIII, 7), Luunja vallas Rõõmu teel (XXIII, 6), Ülenurme vallas Õssu külas Eerika teel (XXIII, 6). Süüdistatav V.Gavrilin kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes, et andis kohtueelsel uurimisel vabatahtlikult välja Ülenurme vallas Õssu külas Eerika teele jäävast peidikust amfetamiini (XXIII, 6). V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt, kui ta läks kellegagi koos narkootilisele ainele peidikusse järele, siis autost väljus ta üksinda ja peidik võis jääda 150 m eemale (XXIII, 13). Süüdistatav V.Gavrilini ütluste kohaselt olid tal isikutega, kellele ta andis narkootilisi aineid müüki, vastastikku kasulikud suhted, ning kui ta jättis neile kuskile narkootikume, siis ütles, kust need kätte saab (XXII, 177 ülal; XXII, 175 all). Nimetatud süüdistatav V.Gavrilini ütlustega on kooskõlas ka kahtlustatav V.Gavrilini ütluste ja olustiku seostamise protokollist (X, 163-174) nähtuv selle kohta, et ta näitas ette kahe peidiku asukohad, kus ta oli hoidnud enda käideldud narkootilisi aineid – üks neist asub Annelinna Prisma kõrvale jäävalt ringristmikult Pajula teed pidi Tartu linnast välja sõites Roobi tee tupikus ehituspaneelide all, kus peaks asuma 40-60 grammi kanepit ning teine peidik jääb Tartu linnast Viljandi poole välja sõites Viljandi ringilt paremale Eerika teele keerates ühe valgetest telliskividest maja juurde, kus peaks olema umbes 250-300 grammi amfetamiini. V.Gavrilini ütluste olustikuga seostamisel selgus, et esimeses ettenäidatud peidiku asukohas asusid liiva-kruusa kaevandus ja liivamäed ning tuletõrje veevõtukoht, milliseid seal V.Gavrilini avaldatu kohaselt kanepi peidikusse panemise ajal ei asunud (X, 163-169) ning teise peidikuna näitas V.Gavrilin ette Eerika teele jääva koha (X, 170-174), millisest politsei võttis sündmuskoha vaatlusel ära valge kilekoti selles olnud punase-valgekirju torusalliga (buffiga) ja kahe klaaspurgiga neis olnud heleda ainega (pakend nr 1SK; X, 147-154: sündmuskoha 86 vaatlusprotokoll; 155-159: asitõendi vaatlusprotokoll). Asitõendi vaatlusprotokollist (X, 155-159) nähtuvalt pakendati asitõendite vaatluse käigus sündmuskohalt Eerika tee peidikust ära võetu (pakend 1SK) ümber 3-e erinevasse pakendisse: 1SKA – valge kilekott ja punane rõngassall (buff), 1SKB – musta kaanega purk heleda pulbriga, 1SKC – valge kaanega purk heleda pulbriga. Ekspertiisiaktis nr XXX (X, 160-161) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt oli niiske roosakas amfetamiini sisaldav pulber – musta kaanega klaaspurgis (pakendist 1SKB) amfetamiini sulfaadina sisaldav pulber massiga pärast kuivatamist 107,1 g, milles puhast amfetamiini 10,2 grammi, pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus 13% ja valge kaanega
klaaspurgis (pakendist 1SKC) oli amfetamiini sulfaadina sisaldav pulber massiga pärast kuivatamist 103,1 g, milles puhast amfetamiini 9,84 grammi, pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus 13%. Eelkajastatuga selle kohta, et Vladimir Gavrilini igapäevaelus oli peidikute kasutamine tavaline ja igapäevane, on kooskõlas ka tema tolleaegse XXX Jelena Krasjukova kohtulikul uurimisel süüdistatavana antud ütlused (XXII, 6-31; allkirjaleht: IV 6. 34) selle kohta, et ka ajal, kui V.Gavrilinil olid vahistatuna suhtlemiskeelud, suhtles ta V.Gavrilini initsiatiivil V.Gavriliniga – V.Gavrilini ülesandel helistasid J.Krasjukovale teised isikud ning teiste isikute kaudu sai J.Krasjukova ka V.Gavrilinilt vanglast kirju (XXII, 25-26). J.Krasjukova ütluste kohaselt palus V.Gavrilin tal ühes kirjas peidetud asja ära võtta ja pärast helistas üks isik ja küsis, et kas tõid ära selle asja, mida V.Gavrilin palus (XXII, 26). Eelkajastatud tõenditest kogumis nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin kasutas omandatud narkootiliste ainete käitlemisel peidikuid, on kooskõlas muuhulgas ka Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana 03.09.2015.a antud ütlused (XVII, 155159, 157) selle kohta, et talvel palus Vova, s.t Vladimir Gavrilin, tal Rõõmu tee juurde jäävast metsast lumisel ajal ära tuua ühe purgi, mis oli energiajoogi Red Bull pealt pooleks lõigatud purk, aga teibiga kinni teibitud (XVII, 157). A.Remetsa ütluste kohaselt leidis ta selle purgi V.Gavrilini kirjeldatud kohast lume seest kohe kätte ja kaevama ta selleks ei pidanud, purgi viis otsejoones V.Gavrilinile koju kätte (XVII, 157). A.Remetsa ütlustega on kooskõlas ka süüdistatav V.Gavrilini ütlused selle kohta, et peab võimalikuks selles Red Bull purgis narkootilise aine hoidmist (XXIII, 6 all). Eelkajastatud tõenditest kogumis nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin kasutas narkootiliste ainete käitlemisel peidikuid, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 94-116; allkirjaleht: IV köide 3.osa lk 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilin avaldas talle, et hoiab narkootilisi aineid Hiinalinnas garaažide juures, kuid täpset asukohta V.Gavrilin talle ei öelnud (XX, 106). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt sai ta Vladimir Gavrilinilt 2015.a veebruaris omandatud 50 g amfetamiini V.Gavrilini juhatusel kätte Annelinnas Jaama 197 maja taha jääva puu alt (XX, 102-103) ning ka järgmise amfetamiinikoguse sai samuti kätte Annelinnast, kuid seekord Kivilinna kooli juurest põõsastest (XX, 103). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt näitas Sergey Makarchev talle lõpuks kätte täpse koha, kuhu oli amfetamiin peidetud (XX, 103-104). S.Makarchevi kätte näidatud kohas pidi olema 50 grammi amfetamiini, kuid oli 48 grammi (XX, 104). M.H1. ütluste kohaselt maksis ta raha 11€/g selle amfetamiini eest V.Gavrilinile, kuid amfetamiini täpse asukoha näitas talle kätte S.Makarchev (XX, 104). Nende kannatanu M.H1. ütlustega on kooskõlas ka äratundmiseks esitamise protokollis M.H1. avaldatu selle kohta, et talle näidatud 3 isiku fotode hulgast tunneb Sergey Makarchevi fotol olevas isikus ära Makari-nimelise mehe, kes näitas talle ette ühe peiduka, kust ta võttis amfetamiini (XV, 66-68). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitas kannatanu M.H1., et tema poolt äratundmiseks esitamisel avaldatu vastab tõele (XX, 109 ülal). Sellega, et narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel kasutatakse lisaks käest-kätte andmisele ka peidikuid, on kooskõlas ka R.L. kohtueelses menetluses 06.05.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (X, 100-105). Süüdistatav R.L. keeldus kohtulikul uurimisel 09.03.2016.a ütluste andmisest ning prokuröri taotlusel võeti
09.03.2016.a KrMS § 294 p 1 alusel R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (X, 100-105, 109-113) kriminaalsja juurde vastu (XIX, 110). R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste kohaselt omandas ta ühel korral 2015.a aprillis ecstasy tablette peidikusüsteemi kasutamise teel – maksis tablettide eest ära 45€ ja ta juhatati seejärel tablettide peidiku juurde, kust sai Tartus Annelinnas Hiinalinna Selveri juures asuva põõsa alt ecstasy tabletid kätte (X, 101 all). Narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel peidikute kasutamine osundab selgelt nii kuritegeliku käitumise äärmiselt suurele konspiratiivsusele kui ka kuritegeliku käitumise mastaapsusele. Eeltoodust nähtub ka see, et peidikute kasutamine oli tavaline ja igapäevane ning oli välja kujunenud süsteemiks. Pikaaegne, vähemalt 2014.a kevadest kuni 2015.a kevadeni, maikuuni laialdane narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, millega paralleelselt üritati ebaseaduslike meetoditega hõivata ülekaal ja saavutada kontroll narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevate isikute üle ning teisi kuritegusid toime panevate isikute üle, püüdes teisi narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevad isikuid kas allutada endi kontrollile või neid turult välja tõrjuda ning võlastades kõikvõimalikel erinevatel ebaseaduslikel põhjustel ja viisidel teisi ebaseaduslikult käituvaid isikuid, on ajas üha korduva süsteemse tegevusena käsitletav igati tahtliku ning eesmärgipärase ning kavatsetud käitumisena. Vladimir Gavrilini, Sergei Sõštšikovi ja Sergey Makarchevi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vladimir Gavrilini kuritegelik käitumine kvalifitseerub KarS § 256 lg 1 järgi süüdistuses kirjeldatud kuritegeliku ühenduse loomiseks ja selle juhtimiseks ning Sergey Makarchevi ja Sergei Sõštšikovi puhul kvalifitseerub kuritegelik käitumine KarS § 255 lg 1 järgi süüdistuses kirjeldatud kuritegelikku ühendusse kuulumiseks. Jälitustoimingu protokollides (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollides (VIII,71-99,100-136; IX,1170; XI,118-187; XII,1-30) kajastatu kohaselt hõlmas Vladimir Gavrilini KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeruv käitumine ning Sergei Sõštšikovi ja Sergey Makarchevi KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeruv käitumine ajavahemikku vähemalt 2014.a kevadest kuni 2015.a kevadeni, maikuuni, mil 05.05.2015.a peeti kahtlustatavatena kinni Vladimir Gavrilin (V, 1-4) ja Sergey Makarchev (XIV, 37-40). Sergei Sõštšikov peeti kahtlustatavana kinni 02.06.2015.a (V, 48-51). Kahtlustatavana kinnipidamiste järgselt Vladimir Gavrilin, Sergei Sõštšikov ja Sergey Makarchev vahistati. Tiina Valdas, M.H1. , Relica Sulg Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turu üle kontrolli saavutamiseks oli kuritegelikule ühendusele vaja narkootiliste ainete edasimüüjaid, kelleks Vladimir Gavrilini juhitud kuritegelikus ühenduses olid peale tema enda, Sergei Sõštšikovi ja Sergey Makarchevi veel ka Tiina Valdas, M.H1. , Relica Sulg ning vähemalt mõne kuu vältel ka Victor Lukk. Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turu Vladimir Gavrilini juhitava kuritegeliku ühenduse kontrolli alla saamiseks ei piisanud üksnes sellest, kui narkootilisi aineid käitlevad ainult V.Gavrilin, S.Sõštšikov ja S.Makarchev. Jälitustoimingu protokollides (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollides (VIII,71-99,100-136; IX,1170; XI,118-187; XII,1-30) kajastatu kohaselt olid Vladimir Gavrilini juhitud kuritegelikus
ühenduses narkootiliste ainete edasimüüjateks 2014.a kevad-suvest kuni 2015.a kevadeni, maikuuni Tiina Valdas ja Relica Sulg ning 2014.a kevad-suvest kuni 2015.a märtsini M.H1. . Kuritegeliku ühenduse tegevus lõppes seoses isikute kinnipidamistega ning vahistamistega 2015.a kevadel. M.H1. tegevus kuritegelikus ühenduses lõppes 01.03.2015.a seoses tema suhtes kuritegeliku ühenduse tuumikusse kuuluvate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi poolt kuriteo toimepanemisega, misjärel M.H1. jättis maha enda senise elukoha, milleks oli üürikorter, ja lahkus Eesti Vabariigist välismaale.
suhtes on jõustunud 16.06.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-16-2714 (14260103338) tehtud kohtuotsus (XVIII, 87-90), millega M.H1. t karistati narkootiliste ainete suures ulatuses ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest KarS § 255 lg 1 järgi. Kohtuotsus jõustus 02.07.2016 (XVIII, 90). 16.06.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuses kajastatuga M.H1. KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 255 lg 1 järgi süüdimõistmise kohta on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52), S.B. i (B. ) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49), 06.03.2015.a äratundmiseks esitamise protokoll (XIV, 113-115), kahtlustatav T.J. (surnud XX.XX.XXXX, arhiiviteatis: XV, 78-79, kriminaalmenetlus T.J. osas lõpetatud: XV, 7577) 30.07.2015 ütlused (XV, 80-84), 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud M.H1. ja T.J. telefonisuhtlus, tunnistaja O. V kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 130-134; allkirjaleht: IV 4. 8), 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) ja 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtlus, 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimisega tuvastatu selle kohta, et M.H1. ja T.J. ning O. V omavahel suhtlesid. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) kohaselt on ta omandanud Vladimir Gavrilini käest 2014-2015.a narkootilisi aineid - 10 ecstasy tabletti ja kokku 235 g amfetamiini [35+100+50+50 (48)], millest ühel korral oli puu juurde jäetud 50 grammist pakendist lekkinud 2g. M.H1. ütluste kohaselt sai ta sellest 235 grammist (233g) amfetamiinist V.Gavrilinilt 35 g enda ühe sõbranna XXX maja elukoha ees (XX, 100). V.Gavrilin tuli sinna koos Tiina Valdasega (XX, 100). Tellis V.Gavrilinilt 5g amfetamiini, sai 35g, aine üleandmine toimus XXX maja trepikojas ja sellel ajal oli T.Valdas autos (XX, 100). See toimus 2014.a suvel (XX, 100). Aine hind oli 13€ ühe grammi eest (XX, 100). Võttis V.Gavrilinilt tellitust suurema amfetamiini koguse, sest teadis, et saab sellest nagunii lahti (XX, 100). M.H1. ütluste kohaselt sai ta V.Gavrilimilt omandatud 235 grammist (233g) amfetamiinist 2014.a lõpus, detsembris V.Gavrilini käest 100 g amfetamiini Annelinnas Ülejõe poe juures kuskil ja siis V.Gavrilin viskas amfetamiini alla mingi kortermaja kolmanda korruse rõdult, eelnevalt said väljas kokku ja siis kõndisid sinna maja juurde (XX, 101). V.Gavrilin ütles, et mine maja taha ja oota seal (XX, 101). Amfetamiin oli suurtes minigrippides 2x50g ja oli WC-paberiga ümber tõmmatud (XX, 101). V.Gavrilini sõnul oli amfetamiini 100 g ja silma järgi tundus, et oli jah (XX, 101). Sellest kogusest müüs amfetamiini edasi ja neid inimesi oli päris palju (XX, 101). T. J. oli üks nendest, kellele müüs (XX, 101). Selle 100 g amfetamiini sai V.Gavrilinilt 12 € gramm (XX, 102). Tasus V.Gavrilinile 100 g amfetamiini eest ära, kogu aeg sai tasutud
M.H1. ütluste kohaselt sai ta V.Gavrilinilt omandatud 235 grammist (233g) amfetamiinist 2015.a veebruari alguses, aga ei ole selles kindel, V.Gavrilini käest amfetamiini, kui V.Gavrilini tuli maja Jaama 197 juurde ja viskas amfetamiini maja taga asuva puu alla, kuhu läks sellele ise järgi (XX, 102). V.Gavrilin ise ütles, kuhu ta viskas ja leidis sealt paki üles, mis oli kas minigripis või naiste juuste värvimise kinda sees (XX, 102). Lumi oli maas, võimalik, et minigrip oli mingi kilekoti või millegi sees (XX, 102). Amfetamiini oli 50 g (XX, 102), mida hoidis enda kodus külmkapis (XX, 103). 50 g amfetamiini omandas V.Gavrilinilt 12€ gramm (XX, 103). V.Gavrilinilt omandatud amfetamiinist esimesed korrad olid väga hea kvaliteediga, aga ülejäänu oli jama (XX, 103). Kindlasti mainis V.Gavrilinile amfetamiini halba kvaliteeti, V.Gavrilin ei võtnud midagi ette (XX, 103). M.H1. ütluste kohaselt jäi halva kvaliteediga amfetamiin talle külmkappi seisma (XX, 103). Halva kvaliteediga amfetamiin oli roosa ja piirituselõhnaga
M.H1. ütluste kohaselt sai ta V.Gavrilimilt omandatud 235 grammist (233g) amfetamiinist 2015.a 50 grammi amfetamiini Kivilinna kooli juurest, kuhu see oli kuhugi põõsastesse maha maetud (XX, 103). Lõpuks S.Makarchev näitas, kuhu amfetamiin on peidetud (XX, 103). S.Makarchev tuli Jaama 197 maja juurde ja siis ta näitas näpuga amfetamiini asukoha (XX, 103-104). See oli Kivilinna kooli hoovi peal puu alla visatud kõnnitee peal (XX, 110). S.Makarcheviga suhtles eesti keeles, kes sai sellest aru küll ning rääkis ise ka eesti keelt päris hästi (XX, 104, 110). Amfetamiin oli pakitud lahtiselt juuksevärvimise kinda sisse ja sõlm oli peal (XX, 104). Amfetamiini pidi olema 50 g, aga pakend lekkis ja seal oli 48 g, kaalus seda, amfetamiin oli roosa piirituselõhnaga, 11€ gramm, mille maksis talle (XX, 104). Maksis kogu aeg V.Gavrilinile raha ära (XX, 104). S.Makarchevile ei maksnud, maksis V.Gavrilinile (XX, 104). Raha maksis kogu aeg V.Gavrilini kätte, ühel korral käis tal naine järgi (XX, 104). Siis V.Gavrilin helistas ja ütles, et anna raha naise kätte (XX, 104), Lena oli ta naise nimi (XX, 105). See oli 2015.a
M.H1. ütluste kohaselt on tema hüüdnimeks XXX (XX, 115, 116). Sõlmis Tartus Jaama 197-67 asuva korteri kasutamiseks üheks aastaks üürilepingu 08.12.2014.a (XX, 99). Perioodil 2014-2015.a tarvitas amfetamiini, kanepit, ecstasyt (XX, 99). M.H1. ütluste kohaselt tegeles ta 2014-2015.a aktiivselt narkoäriga, ostis, müüs edasi (XX, 109). Enamus omandatud amfetamiinist oli V.Gavrilini käest (XX, 99). Võttis kõigepealt aine ja hiljem maksis (XX, 109). V.Gavrilinilt omandatud narkoainest läks 40% enda tarbeks ja 60% müügiks (XX, 114). V.Gavrilinilt omandatud amfetamiinist esimesed korrad olid väga hea kvaliteediga, aga ülejäänu oli jama (XX, 103). Kindlasti mainis V.Gavrilinile amfetamiini halba kvaliteeti, V.Gavrilin ei võtnud midagi ette (XX, 103). M.H1. ütluste kohaselt jäi halva kvaliteediga amfetamiin talle külmkappi seisma (XX, 103). Halva kvaliteediga amfetamiin oli roosa ja piirituselõhnaga (XX, 103). V.Gavrilin avaldas, et hoiab narkootilisi aineid Hiinalinna garaažide juures (XX, 106). Teab, et V.Gavrilin on mõned inimesed amfetamiinist tühjaks teinud (XX, 107). Võibolla V.Gavrilin ise rääkis sellest (XX, 107). Kui V.Gavrilin oli narkootikume tarbinud, siis oli tema käitumine palju agressiivsem (XX, 108). Kui hakkas omandama V.Gavrilini käest narkootilisi aineid, siis V.Gavrilin ütles, et kellegi teise käest enam narkootilisi aineid omandada ei tohi (XX, 108). V.Gavrilin hoiatas, et teiste käest samal ajal ei võtaks ja kui seda ei täida, siis hakkad talle maksma või midagi sellist (XX, 108). M.H1. ütluste kohaselt tundis ta Sergei Sõštšikovi pikemat aega kui V.Gavrilinit, teadis tema vägivaldsusest, S.Sõštšikovil oli kaklusi (XX, 107, 111). On koos S.Sõštsikoviga narkootikume tarvitanud ja S.Sõštšikov on talt narkootikume saanud (XX, 111). M.H1. ütluste kohaselt oli Relica Sulg V.Gavrilinile mingi aeg võlgu, seda mainis V.Gavrilin (XX, 108, 114). Arvab, et Relica Sulg oli võlgu seoses amfetamiiniga (XX, 108, 114).
M.H1. ütluste kohaselt tunneb ta Tiina Valdast 1,5-2 aastat, Tiina Valdas võttis talt vahepeal amfetamiini enda tarbeks (XX, 112, 116). Tiina Valdasele amfetamiini andes seda ei seganud kordagi, see mis tuli, läks samamoodi edasi, lihtsalt grammi asemel oli ainet kotis 0,7 g, võis ka vähem olla (XX, 112). Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin teavad teineteist, sest on seda näinud (XX, 113). M.H1. ütluste kohaselt näidati talle politseis isikute fotosid ja tundis siis kõik ära (XX, 108). Sellega, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev kasutasid narkootiliste ainete käitlemisel peidikuid, püüdes igati varjata enda seotust edasiantava narkootilise ainega, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud 15.04.2015.a Vladimir Gavrilini 03:47 kõnest Sergey Makarchevile selgub, et peidikus kinda sees ei ole narkootilist ainet, kuigi peaks seal olema, mistõttu V.Gavrilin uuribki S.Makarchevi käest, et kas tema võttis selle väikse koguse sealt ära, kuid S.Makarchevi kinnitusel ei ole ta sealt midagi võtnud (VII, 70-71). S.Makarchev soovitab veel vaadata, sest see peab seal olema ning V.Gavrilin lubab tagasi helistada (VII, 71). M.H1. ütlustega on kooskõlas kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) selle kohta, et Vladimir Gavrilin on lisaks talle andnud narkootilist ainet edasi XXXle (XX, 77 all). Teab seda XXX enda käest, kes on seda ise rääkinud (XX, 77 all). Politseis näidati äratundmiseks ka isikute fotosid ja tundis siis neilt XXX ära (XX, 77-78). 06.03.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (XIV, 113-115) kohaselt tundis Sven B. talle äratundmiseks esitatud isikute fotode hulgast M.H1. s ära XXX, kelle kohta ta andis ütlusi (XIV, 114). Äratundmiseks esitamisel avaldas S.B. , et XXX saab amfetamiini Gavrilini käest (XIV, 114). 29.03.2016.a kohtuistungil kinnitas S.B. , et avaldatud äratundmiseks esitamise protokollis (XIV, 113-115) tema antud selgitus on õige (XX, 78 keskelt). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajavahemikus 2014.a suvi kuni 2015.a märts omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) ja 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohta kajastatu. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab Vlaidmir Gavrilin 17.06.2014 21:21 M.H1. le ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 142-143). 18.06.2014 19:29 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 145). 18.06.2014 23:26 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja küsib, kas klotsi (slängis: raha) natukene on, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole, mingi aja pärast saab ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 146-147). 18.06.2014 23:42 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja omavahel täpsustatakse kokkusaamise kohta (VII, 147). 19.06.2014 03:46 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja küsib klotsi (slängis: raha), millele M.H1. vastab, et praegu ei ole üldse ning V.Gavrilin selgitab, et tahab mängida, aga selleks oleks vaja raha arvele ning pinnimise peale avaldab M.H1. , et tal on 10€, mis on V.Gavrilini arvates liiga väike summa, et sellele järele minna (VII, 147-152). 19.06.2014 14:46 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja tunnneb huvi, kuidas M.H1. l on ja mis ta tahtis ning jutu käigus selgub, et V.Gavrilinil on üks ainuke ja kaks teistsugust, milliseid ta kunagi andis M.H1. le, mispeale M.H1. lubab mõelda ja kui und ei tule, siis läbi hüpata (VII, 155-
156). 22.06.2014 06:05 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “No räägi”, mispeale V.Gavrilin küsib H1. asukohta ning kas H1. l arvel raha ning selgub, et M.H1. on Mõisavahes ja tal on ainult sularaha ja seda ikka on, mispeale lubab V.Gavrilin läbi astuda ning lepitakse kokku, et V.Gavrilin läheb taksoga kohale ja M.H1. tuleb alla (VII, 175-176). 22.06.2014 06:12 helistab Vladimir Gavrilin M. H1. le ja ütleb, et tule alla, ma juba sõidan (VII, 176). 22.06.2014 16:56 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 179). 23.06.2014 00:04 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta, et V.Gavrilin sõidab taksoga M.H1. juurde XXX (VII, 179). 23.06.2014 22:36 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja omavahel jutustatakse elust-olust jaanipäeva veetmisega seoses jmt, sealhulgas tunneb M.H1. huvi: “Mis need S. id ja need ülejäänud teevad?”, millest V.Gavrilin annab lühiülevaate (VII, 180-181). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab Vladimir Gavrilin 07.12.2014 00:00 M.H1. le ja küsib, kas klotsi (slängis: raha) on, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole ja arutletakse, millal oleks mõttekas kokku saada, et siis kui M.H1. l on raha, mille käigus V.Gavrilin soovitab muuhulgas M.Hüsel võtta raha õe ja tüdruku käest või pangast laenu võtta (V, 160-162). 07.12.2014 14:57 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja küsib, kas uudiseid on, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole, just ärkas ja ei ole millegagi kursis, mispeale lubab V.Gavrilin M.H1. le järele minna ja veits juttu ajada ning lepitakse kokkusaamine tunnis aja pärast (V, 164-165). 08.12.2014 20:24 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kutsub M.H1. vene kooli taha, mida M.H1. lubab teha (V, 167). 09.12.2014 03:05 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja küsib: “Viis kümpi on?”, millele M.H1. vastab jaatavalt ja lepitakse kokkusaamine XXX kõrval asuva laste liumäe juurde viimase 9-korruselise maja lähedale (V, 170). 19.12.2014 18:03 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kooskõlastatakse omvahelist kokkusaamist (V, 189-190). 19.12.2014 20:58 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja küsib, et mis su maja number on, millele V.Gavrilin vastab XXX (V, 190-191). 05.01.2015 19:42 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja lepitakse kokkusaamine Kivilinnas (V, 195-196). 06.01.2015 18:11 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 1-2). 18.01.2015 05:27 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja teatab, et sõidab ise ja on vaja kütet panna ning kas M.H1. l on anda 35€ kütteraha, millele M.H1. vastab, et tema kaart on miinus 40 ning lepitakse kokku helistamine 10 minuti pärast (VI, 28-29). 18.01.2015 05:39 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 29). 19.01.2015 14:37 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 31-32). 04.02.2015 15:07 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 5657). 05.02.2015 14:21 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja tunneb huvi, kas M.H1. on selle poisiga ühendust võtnud ning M.H1. lubab uuesti helistada (VI, 3132). 05.02.2015 14:36 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 61-62). 06.02.2015 16:22 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 63). 27.02.2015 13:27 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja küsib, kas ei saanud eile asja korda, millele V.Gavrilin vastab, et ei saa (VI, 87). 06.03.2015 11:15 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja räägitakse järgmisest nädalast M.H1. Soome tööle minemise ja M.H1. võla teemal (VI, 98-102). 12.03.2015 12:50 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja räägitakse M.H1. võla teemal (VI, 117-120). Ka kahtlustatav T.J. (surnud XX.XX.XXXX, arhiiviteatis: XV, 78-79, kriminaalmenetlus T.J. osas lõpetatud: XV, 75-77) 30.07.2015 ütluste (XV, 80-84) kohaselt müüs talle regulaarselt amfetamiini XXX-nimeline isik, kes suhtles Gavriliga, kes ka amfetamiiniga tegeles (XV, 80- 84). T.J. ütluste kohaselt on võimalik, et XXX sai amfetamiini Gavrili käest (XV, 83). 2014.a talvel hakkas Gavril talle rääkima tööle minekust (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt küsis ta Gavrililt, mida ta selle all mõtleb, et mis tööle, mispeale Gavril küsis, et kas sa oled XXX all ja ajad asju Markoga (XV, 83). T.J.
ütluste kohaselt ei saanud ta aru, mida Gavril selle all mõtleb ja siis kadus Gavril suhteliselt kiiresti ära (XV,83). See suhtlus Gavriliga toimus siis, kui juba XXX käest ostis amfetamiini (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt omandas ta XXX-nimelise isiku käest amfetamiini ajavahemikul vist 2014.a september kuni 2015.a märtsikuuni, ostis XXX käest amfetamiini paari grammi kaupa, tavaliselt 1 gramm korraga ja vahel ka kaks (XV, 81). Teab, et XXX müüs amfetamiini (XV, 81). Ostis XXX käest ka esemeid, mis tal müügis olid, nagu jalgratas, tahvelarvuti, kulda, mobiiltelefoni (XV, 81). XXX suhtleski kas amfetamiini või asjade pärast, mida XXX käest ostis (XV, 81-82). XXX elas Kivilinna tankla taga kortermajas, on tema maja juures käinud, kuid pole korterisse sisse läinud (XV, 82). Käis XXX juures suhteliselt tihedalt, vahel päevas isegi mitu korda, amfetamiini sai XXX käest kokku vähemalt paarkümmend korda (XV, 82). Mingi aeg oli XXX amfetamiin väga kehva (XV, 82). Kui XXX käest amfetamiini sai, siis maksimaalselt 2g korraga, ei raatsinud raha selle alla väga panna (XV, 82). Kauples XXX käest väiksemat hinda, maksis grammi eest 15-20 eurot (XV, 82). Enamus kordadest võttis XXX käest amfetamiini 1 grammi kaupa (XV, 82). Tavaliselt sai XXX kokku tema elukoha juures, vahel leppisid eelnevalt kellaaja kokku, millal tema maja juures on, vahel helistas, kui juba kohal oli (XV, 82). Kui XXX helistas, siis küsis, kas ta on kodus, et ma tulen läbi ning XXX küsis vastu, et mitmekesi olete, mille all XXX pidas silmas seda, mitu grammi soovid saada (XV, 82). Kui omavahel kokku said, siis alati kahekesi (XV, 82). XXX käest saadud aine oli grammi kaupa pakendatud eraldi minigrip kilekoti sisse (XV, 82). XXX käest saadud amfetamiini kunagi üle ei kaalunud ja ühe koti, milles XXX sõnul oli sees 0,6-07 g, tarvitas ära ühe korraga (XV, 82). Oli ka aegu, kui kotis sees oli ainet rohkem (XV, 82). Mingi periood oli XXX mingi roosat värvi aine, mis oli väga halva kvaliteediga (XV, 82). Kui XXX oli väga halva kvaliteediga aine, siis vahel ei võtnud seda vastu (XV, 82). Paaril korral küsis XXX käest 3-4 grammi, kuid kui temaga kokku sai ja ainet nägi, siis see ei meeldinud (XV, 82). Kogu aine oli pandud ühte minigrip kilekotti ja see kogus ei tundunud õige, samuti aine lõhna ja värvuse järgi hindas, et see ei ole hea valik ja ei ostnud tema käest (XV, 82). T.J. ütluste kohaselt ostis ta millalgi, võib-olla 2015.a märtsikuus, XXX käest kullast sõrmuse, mille eest ei olnud kohe raha maksta ja leppisid kokku, et maksab selle eest kahes osas (XV, 83). Ühel hetkel mõtles, et ei maksa selle eest üldse ja hakkas eemale hoidma (XV, 83). Ühel hetkel XXX suheldes teatas XXX, et ta ise on Gavrilile raha võlgu (XV, 83). XXX ütles, et helistab Gavrilile ja nad lepivad sealtpoolt midagi kokku (XV, 83). Ühel hetkel ütles XXX aja ja koha ning sai siis kokku ühe naisterahvaga, kellele andis kogu raha 120€ ära (XV, 83). Sõitis ühe kortermaja juurde Tartus Annelinna Prisma lähedal ja seal tuli üks vene rahvusest naisterahvas majast välja (XV, 83). Enne selle maja juurde minekut oli vist selle Gavriliga ka telefoni teel ühenduses (XV, 83). XXX ei põhjendanud, miks talle võlgu olev 120€ tuleb anda kellelegi teisele, sai aru, et neil on omavahel mingi bisness (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt ei ole tal Gavriliga mingeid kokkupuuteid (XV, 83). Linna pealt on kuulnud, et Gavril on inimesi narkootikumidest ja rahast tühjaks tõstnud (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt on ta koos O. V tarvitanud amfetamiini või koos ühiselt ostnud, kuid nii ei ole olnud, et oleks talle amfetamiini müünud või amfetamiini müügiga elatist teeninud (XV, 81). O. V on koos amfetamiini tarvitanud 3050 korral (XV, 82). T.J. ütluste kohaselt ostis ta F.Š. käest pigem ise amfetamiini, on omavahel amfetamiini vahetanud, kui mõlemal on käes olnud erinevad ained (XV, 81). F.Š. amfetamiini müünud ei ole ja amfetamiini eest temalt raha saanud ei ole. On koos pigem raha klappinud ja siis kusagilt amfetamiini koos ostnud ja koos ka ära tarvitanud (XV, 81). 30.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (XV, 85-87) kajastatu kohaselt tundis T.J. talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast M.H1. ära XXX sarnase isiku, kelle kohta andis ütlusi ja kes on sama isik, kelle käest on ostnud 30-50 korral amfetamiini alates 2014/2015 talvest kuni 2015.a märtsikuuni (XV, 86).
T.J. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv M.H1. ja T.J. telefonisuhtlus: 17.12.2014 04:41 alanud kõnes küsib M.H1. : “Palju tahad?”, millele T.J. vastab: “ääää, kuradi no neli, tule alla, ma telefonis...” (V, 187). 17.12.2014 04:43 alanud kõnes täpsustab T.J. : “noh, kuradi võta neli velge ja üks see kütus”, millele M.H1. vastab: “velge ei ole”, mispeale lepitakse kokkusaamine Kivilinna Konsumi poolt M.H1. maja poole teise kortermaja juurde ning kõne lõpuks ütleb T.J. : “Võta siis üks see, kui neid ei ole” (V, 187). 17.12.2014 14:52 alanud kõnes teatab T.J. : “Neljakas”, millega M.H1. nõustub (V, 188). 05.01.2015 22:17 alanud kõnes küsib M.H1. : “Äää, mitmekesi sa oled?”, millele T.J. vastab: “ää, kahekesi” ning M.H1. kutsub T.J. kokkusaamiseks Vahi tänava tankla juurde (V, 199). 08.01.2015 16:45 alanud kõnes küsib M.H1. : “Kuradima, mitmekesi sa oled?”, millele T.J. vastab: “Vaataks, klaariks kõigepealt võla ära, värgid, oleneb-oleneb” ning M.H1. küsib: “A tahad kuradi telefoni või?” ning aetakse veidi telefoni teemal juttu, mille lõpuks ütleb T.J. : “Aga eks ma tahaks ühte juttu” ja edasiselt kooskõlastatakse kokkusaamise aega ja kohta (VI, 9-10). 08.01.2015 19:06 alanud kõnes küsib T.J. : “Kuule, vaata, see roheline, mis sa pakkusid. Kuradi, räägi, mis kümne hind oleks?”, millele M.H1. vastab: “Äää, kuradima, sot nelikümmend” ning T.J. lubab tagasi helistada (VI, 14). 13.02.2015 13:54 alanud kõnest nähtub, et M.H1. peab täna rahad ära andma ning T.J. l tuleb ka võlg 100 protsenti M.H1. le ära anda, millele T.J. vastab, et midagi saab anda, aga selle nädalaga saab kindlasti kõik ära anda (VI, 72). 13.02.2015 22:09 alanud kõnest nähtub, et T.J. soovib kokku saada andmiseks ja võtmiseks, et tahab ühte võtta ning lepitakse kokkusaamine Nõlvakusse (VI, 74). 14.02.2015 01:59 alanud kõnes ütleb M.H1. : “Kuule, ei kannata neid kuradi kaalukaid teha”, kuid T.J. tahab ikkagi teha, millele M.H1. vastab: “No kui sa oled kindle, et sa siin lähipäevadel pappi saad, siis, kuradi, siis ma võin sulle anda” ning T.J. ütleb: “Ma mõtlen natuke, ma helistan tagasi sulle” (VI, 75). 14.02.2015 02:29 alanud kõnes ütleb M.H1. : “Jou, kuradi, tule alla, aga, kuradi, mul tuttav liigub ka kohe varsti siia. Ta tahtis ka kahte.”, millega M. H1. on nõus: “Noh, davai, et siis kolm või?”, millele T.J. vastab jaatavalt (VI, 75-76). Eelnevale analoogset suhtlust, milles sisuks on, et T.J. omandab M.H1. narkootilisi aineid, peamiselt amfetamiini, aga ka ecstasy tablette, nähtub teistestki kõnedest, nagu näiteks 18.02.2015 16:51, 17:19 (VI, 81), 21.02.2015 00:26 (VI, 81-82) T.J. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilin ja T.J. on telefoni teel Vladimir Gavrilini initsiatiivil suhelnud 11.02.2015 11:19 alanud kõnes, milles V.Gavrilin otsib T.J. taga ja kooskõlastatakse kokkusaamise kohta ning millest nähtub, et Vladimir Gavrilin on eelmisel päeval suhelnud XXX (VI, 65). 11.02.2015 15:56 alanud kõnes kooskõlastavad Vladimir Gavrilin ja T.J. enda liikumist ning T.J. avaldab, et läheb XXX juurde (VI, 66). 25.02.2015 22:23 alanud kõnes tunneb Vladimir Gavrilin huvi, et kas T.J. on kõik olemas, millele T.J. vastab, et praegu lähebki linna viimase raha järele, mispeale lubab Vladimir Gavrilin, et sõidab ise homme T.J. juurde (VI, 82). T.J. ütlustega on kooskõlas tunnistaja O. V kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 130134; allkirjaleht: IV 4. 8) selle kohta, et T.J. tarvitas narkootilisi aineid, amfetamiini (XX, 130-131), oli T.J. le autojuhiks ja sai T.J. käest amfetamiini (XX, 131). Juhtis T.J. autot (XX, 132). On näinud XXXnimelist isikut T.J. kohtumas Tartus Annelinnas (XX, 132). Politseis tundis näidatud fotode pealt XXX ära (XX, 132-133). Avaldatud selgitus äratundmiseks esitamise protokollis on õige (XX,
133). On näinud XXX 2014.a lõpu poole (XX, 133). Vladimir Gavrilinist on kuulnud T.J. lt (XX, 133). Vladimir Gavrilin võtab asju ära, narkootilisi aineid (XX, 133). Teab, et T.J. on praeguseks surnud (XX, 134). 16.07.2015.a tunnistajale O. V äratundmiseks esitamise protokollis (XVI,1-3) kajastatu kohaselt tundis O. V M.H1. ära XXX, kelle kohta andis ütlusi tunnistajana 16.07.2015.a ja keda on näinud 2014.a lõpupoole Tartu Annelinnas tankla taga oleva kortermaja juures (XVI, 2). T. on selle XXX käest saanud amfetamiini (XVI, 2). Võimalik, et on seda XXX näinud ka 2015.a alguses, XXX tunneb ära näo järgi, nägi XXX suht lähedalt, tema istus T.J. autos Volkswagen Passat, auto oli sel hetkel XXX kortermaja juures (XVI, 2). Sellega, et M.H1. ja T.J. ning O. V omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatu. 09.02.2015 15:21 väljus M.H1. Jaama tn 197 trepikojast, kus korterid 37-72 (M.H1. elukoht oli siis Tartus Jaama 197-67) ja istus trepikoja ees peatunud tumepunast värvi VW Golfi kõrvalistmele, juhiistmel oli T.J. le sarnane meesterahvas (XI, 104-105). 15:23 alustas VW Golf sõitu ja suundus Jaama tn poole, rohkem isikuid sõidukis ei viibinud (XI, 105). 15:27 seisis VW Golf Kivilinna Konsumi parklas Jaama tänaval Tartus ja kedagi sõidukis ei viibinud (XI, 105). 15:29 tulid sõiduki juurde 3 meest – M.H1. istus kõrvalistuja kohale, juhikohale istus T.J. ja kõrvalistuja taha istus O. Vle sarnane isik (XI, 105). 15:31 alustas VW Golf liikumist ja 15:32 peatus Jaama tänaval. 15:34 rääkis M.H1. läbi kõrvalistuja akna autos viibivate isikutega juttu ja 15:37 sisenes Jaama tn 197 maja trepikotta, kus korterid 37-72 ja VW Golf jäi maja ette seisma (XI, 105). 15:39 väljus VW Golfi tagaistmelt O. V. ja istus juhiistmele, juhi kõrvalistmel istus T.J. (XI, 105). 15:45 väljus Jaama tn 197 trepikojast M.H1. , kuhu eelnevalt sisenes, ning istus kõrvalistuja taga olevale istmele ja sõiduk alustas liikumist (XI, 105). 15:46 peatus VW Golf korraks Kaunase pst 71 oleva lasteaia kõrval, M.H1. väljus sõidukist, hoides telefoni pea juures ning istus hetke pärast tagasi sõiduki tagumisele istmele ja sõiduk jätkas liikumist Jaama tn suunas (XI, 105). 15:47 peatus sõiduk mõnekümne meetri pärast uuesti Kaunase pst 71 asuva lasteaia läheduses ning asuti kolmekesi sõidukis midagi toimetama (XI, 105-106). 15:59 alustas sõiduk VW Golf liikumist Jaama tn suunas ning kedagi sellest ei väljunud (XI, 106). Eelkajastatuga on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) selle kohta, et tarvitas vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha narkootikumide eest tagasi andma (XXII, 178). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. le amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. le kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. le narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13).
Neil eelkajastatud asjaoludel on M.H1. põhjendatult 16.06.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega süüdi tunnistatud narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises. Narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turu enda mõjuvõimu all hoidmiseks oli iga müüja, kes müüb ühenduse amfetamiini, V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse 95 jaoks oluline. Küllaltki mastaapsetes kogustes pikaajaline intensiivne narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine kvalifitseerub neil asjaoludel kuritegelikku ühendusse kuulumiseks. M.H1. lävis teiste kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikutega, nagu Vladimir Gavriliniga, kellelt sai edasimüümiseks narkootilist ainet, Sergey
Makarcheviga, kes näitas talle ette V.Gavrilini kaudu müüki võetud amfetamiini peidukoha, ning Tiina Valdasega, kellega tal olid salaja pealt kuulatud telefonisuhtlusest nähtuvalt usalduslikud suhted. Tiina Valdas oli ka see isik, kes sõidutas V.Gavrilinit, kui Gavrilin tuli H1. narkootilist ainet üle andma. Eeltooduga on kooskõlas ka 06.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist M.H1. telefonisuhtluse kohta (XI,164-167; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuv M.H1. äärmiselt sage telefonisuhtlus Vladimir Gavriliniga ning mõnevõrra väiksem suhtlus Sergey Makarcheviga ja Tiina Valdasega. Kannatanu M.H1. elukoha läbiotsimisel (XV, 55-57) ära võetud mobiiltelefoni Nokia ja selles asuva Elisa sim-kaardi vaatlust kajastavast 30.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist (XV, 58-62) nähtuvalt edastas Sergei Makarchev 28.04.2015.a M.H1. le Relica Sule pangakontonumbri, et M.H1. kannaks sellele alusetult nõutava ja M.H1. lt välja pressitava rahasumma, mida V.Gavrilin ja S.Makarchev nimetasid võlaks. Sellest nähtub muuhulgas Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi kooskõlastatud tegevus isikutelt põhjendamatult vähimagi õigusliku aluseta rahasummade sissenõudmisel, milliseid nad ise nimetasid võlgadeks. V.Gavrilin kasutas alusetutelt nõutavate rahasummade sissenõudmiseks Relica Sulega kooskõlastatult Relica Sule pangakontonumbrit. Esialgselt, kuni 01.märtsini 2015.a olid M.H1. l V.Gavrilini kaudu teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega head suhted. Näiteks 2014.a jaanipäeva paiku toimunud telefonisuhtluses tunneb M.H1. huvi teiste Vladimir Gavrilini lähedal kuritegelikus tegevuses seisnud isikute, sealhulgas S. i kohta. Nähtub see 23.06.2014 kell 22:36 alanud kõnest, kui Vladimir Gavrilin helistab M.H1. le ja omavahel jutustatakse elust-olust jaanipäeva veetmisega seoses jmt, sealhulgas tunneb M.H1. huvi: “Mis need S. id ja need ülejäänud teevad?”, millest V.Gavrilin annab lühiülevaate (VII, 180-181). Ka Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt sisalduvad Sergei Sõštšikovi telefonis kasutusel olnud sim-kaardil M.H1. kontaktid viimase hüüdnime M-N. järgi nime all M.N. . Kuigi Tiina Valdas ei ole ennast kuriteglikku ühendusse kuulumise süüdistuses süüdi tunnistanud ning Relica Sulg tunnistas ennast kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses süüdi osaliselt, nähtub nende faktilisest käitumisest, et nad on kooskõlas nende endi vaba tahtega käidelnud ebaseaduslikult vähemalt aasta vältel narkootilisi aineid, Tiina Valdas on kooskõlas tema enda vaba tahtega söötnud Vladimir Gavrilinile ette isikuid, kelle pealt saaks varalist kasu teenida ning Relica Sulg on enda vaba tahte kohaselt otsinud narkootiliste ainete edasimüüjaid. Tiina Valdase ja Relica Sule käitumine on olnud teadlik ja tahtlik ning nad on käidelnud narkootilisi aineid eesmärgistatult sellest kasu teenimiseks kas rahalisel kujul või siis on jätnud teenitud kasu arvelt endale tarbimiseks narkootilist ainet. Üheks oluliseks motivaatoriks narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel oli nende mõlema puhul soov, tagada endile maksimaalselt soodsad narkootilise aine tarbimise võimalused. Suurtes kogustes narkootilisi aineid käideldes oli selle pealt võimalik teenida suuremat kasu, ka esialgne müüki võtmise hind oli suurema koguse pealt väiksem. Ehk mida rohkem müüki võtad,
seda odavamalt omandad ja saad selle narkootilise aine endale ka igapäevaseks tarbimiseks odavamalt kätte. Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV
Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta käinud koos Vladimir Gavriliniga Ida-Virumaal, kust said amfetamiini (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86). Autosõidu ajal võttis V.Gavrilin mobiiltelefonil aku tagant ära, et äkki keegi kuulab pealt (XXII, 95). Sai IdaVirumaal Kohtla-Järvel Ahtmel koos V.Gavriliniga käies endale tarbimiseks V.Gavrilini käest amfetamiini (XXII, 66). Ahtme linnaosas käis V.Gavrilin vahepeal ära ja tagasi tulles andis V.Gavrilin talle tarbimiseks amfetamiini (XXII, 66). Ida-Virumaal V.Gavriliniga käies oli juttu sellest, et seal müüakse paremat amfetamiini (XXII, 9495). Tiina Valdase ütlustega on kooskõlas süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused selle kohta, et käis koos Tiina Valdasega Ida-Virumaal amfetamiinil järel (XXIII, 9-10). T.Valdas küsis, et kas tead, kust saab amfetamiini, millele vastas, et seda saab Ida-Virumaalt (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt pakkus ta T.Valdasele, et kui ta tahab, siis sõidavad Ida-Virumaale tema autoga, millele T.Valdas vastas, et tal praegu raha ei ole (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt andis ta T.Valdasele amfetamiini tema autoga Ida-Virumaal amfetamiini järel käimise eet (XXIII, 10). Andis T.Valdasele IdaVirumaalt omandatud 50 grammist amfetamiinist 5g amfetamiini (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta Tiina Valdasele 2014.a juunikuu algusest andnud amfetamiini (XXIII, 10). 2014.a suvel hakkas T.Valdas amfetamiini eest järjest võlgu jääma (XXIII, 10). Suhted T.Valdasega läksid järjest halvemaks (XXIII, 10). Kui suhted hakkasid Tiina Valdasega halvenema, siis tutvustas omavahel Tiina Valdast ja Relica Sulge (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt siis ta ise Tiina Valdasele enam narkootikume ei andnud, Tiina Valdas hakkas pöörduma Relica Sule poole ning hakkas Relica Sulelt narkootikume saama ning järjest võlgu jääma (XXIII, 11). Tiina Valdas jäi võlgu ka Relica Sulele (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli talle võlgu ka Relica Sulg (XXIII, 12). Rääkis Tiina Valdase võlast Relica Sulele ja lubas Relica Sulele, et ajab ise Tiina Valdasega asjad korda (XXIII, 12). Viis ka Tiina Valdase asjaga kurssi (XXIII, 12). V.Gavrilini ütluste kohaselt sai R.Sulg amfetamiini, mille ta andis T.Valdasele, esmalt tema käest (XXIII, 12). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C.K1. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav rahasumma, mida V.Gavrilin nimetab võlaks.
Eelkajastatust nähtub, et erinevad lülid müüsid kuritegeliku ühenduse alt selle juhi Vladimir Gavrilini koordineerimisel. Nähtub, et Tiina Valdase n.ö võlgu jäämisel hakati
Tiina Valdasele edasimüümiseks narkootilist ainet andma Relica Sule kaudu, kes omakorda sai narkootilise aine kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini käest. Vladimir Gavrilin samal ajal koos tema lähikonda kuuluvate Sergei Sõštšikoviga ja Sergey Makarcheviga tegeles samal ajal nn võlaprobleemi lahendamisega, et kõikidelt võlgnikelt kõik rahasummad kätte saada või kui isik ei olnud veel võlgu, siis tegeleti ühiselt isikutele rahaliste nõuete pealepanemisega. See, et esialgselt olid Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ning Tiina Valdase ja Sergei Sõštšikovi vahelised suhted igati head ning Tiina Valdas käis V.Gavrilinile välja isikuid, kellelt raha, narkootilist ainet või muud varanduslikku kasu ära võtta või välja pressida, ning ta identifitseeris ennast kui kuritegeliku ühenduse täieõiguslikku liiget, nähtub näiteks 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud 20.07.2014 kell 00:28 alanud kõnest, milles Tiina Valdas söödab Vladimir Gavrilinile ette isiku, kes ostab-müüb-vahetab metsa ja kellel on 4 rekkat, Q7 ja kõik asjad ning kes on liiga ülbe (VIII, 58-60). T.Valdas avaldab arvamust, et selle isiku numbri võiks anda S. ile, millega V.Gavrilin on nõus, et siis S. räägiks selle isikuga (VIII, 58-60). Tiina Valdas selgitab, et sellelt isikult on, mida võtta, et see isik kaevas vundamendi kraavi, ehitas maja valmis (VIII, 58-60). See, et esialgselt olid Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini vahelised suhted igati head ning Tiina Valdas käis V.Gavrilinile välja isikuid, kellelt raha, narkootilist ainet või muud varanduslikku kasu ära võtta või välja pressida, ning ta identifitseeris ennast kui kuritegeliku ühenduse täieõiguslikku liiget, nähtub näiteks ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ning Vladimir Gavrilini ja Franek Ziuksini vahelisest telefonisuhtlusest - 17.06.2014.a kell 15:27 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile ja annab teada, et igasugust narkootlist ainet liigub Viljandist, kui sellele ise sinna kella neljast järele minna (VII, 139-140). 17.06.2014.a kell 17:16 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “Kuule pärast, et kuule seda BMW ei viitsi nats pigistada või? ... Vaata, see kesse auto mulle müüs” (VII, 140-141; Tiina Valdasele müüs auto F.Z. ). Sellele vastab Vladimir Gavrilin: “Aa, no davai natuke hiljem, ma ei tea kuskil... seitsme-kaheksa paiku, sobib?”, millega
T.Valdas on nõus (VII, 140-141). 17.06.2014.a kell 20:26 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile uuesti ja annab Vladimir Gavrlinile teada: “... kuule vaata see Viljandi sõts ta ei tule Tartu, ainult kui siit noh tema juurde minna”. (VII, 141-142). Samas kõnes võtab Tiina Valdas uuesti üles raha saamise isikult, kes talle auto müüs, öeldes: ”Muidu vaat see kes mulle autot müüs, selle käest saaks küll raha küsida” (VII, 141-142). Kuna neil mõlemal aga hetkel auto kasutamise võimalust ei ole, jääb asi esialgu katki, üritatakse auto leida ja uuesti omavahel kontakteeruda (VII, 141-142). 19.06.2014 kell 19:01 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin F.Z. ile ja tunneb huvi, kus F.Ziukson on, millele F.Ziukson vastab, et ei ole Tartus, on hetkel külas ning raha tal anda ei ole, kuid lubab rahaga tegeleda, millele V.Gavrilin vastab: “No eks meil homme on tähtaeg” (VII, 156-157). F.Ziukson selgitab: “Ja, sest tööl ma ei, tööl ma ei käi ja siis ma pean mingi muu alternatiivi otsima... Ma mäletan seda, et kui võimalik on, siis ma maksan sulle kasvõi jupikaupa mingi summa” (VII, 156-157). V.Gavrilin vastab: “Tahad, ma võin sulle vastu tulla ..., täna maksa paar sotti, siis paar sotti maksad veel mingi nädala pärast” (VII, 156-
157). 01.07.2014 kell 14:18 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin F.Z. ile ja ei ole rahul, miks F.Ziukson tema kõnesid vastu ei võta ja tagasi ei helista ning tunneb huvi, mis seis on, millele F.Ziukson vastab: “Mul ei ole raha ikkagi”. Selle peale ähvardab V.Gavrilin: “Kuuled ... sa vist tahad, et ma tulen sulle külla vist ... leia kasvõi no mingi osadena ükskõik midagi...” (VIII, 98 3-4). F.Ziukson vastab: “No hetkel on see, et ma tööl ei käi ja ma üritan igalt poolt võimalikult kraapida midagi kokku, aga tööle ma lähen võib-olla järgmisest nädalast”, mispeale V.Gavrilin soovitab: “Vaata, võta võlgu. Mis, mina ei pea sinu need probleemid lahendama, sa ise pead hakkama saama ...” ja F.Ziukson lubab: “... selge, ma tegelen sinu probleemiga”
Lisaks eeltoodule nähtub 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,170; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et põhitemaatikaks muu kuritegeliku käitumise kõrval oli 2014.a kevad-suvel V.Gavrilini ja T.Valdase vahelises telefonisuhtluses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduv. Sellel ajajärgul oli esialgu V.Gavrilini ja T.Valdase vaheline telefonisuhtlus igati hea, aktiivne ja usalduslik ning T.Valdas pidas ennast V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi kaastöötajaks kuritegelikus maailmas. Tiina Valdas identifitseeris ennast kuritegeliku ühenduse täieõigusliku liikmena, käies välja F.Z. i ja A.A. nimed ning juhatades Vladimir Gavrilini nendeni, et nende pealt ebaseaduslike ning kuritegelike meetoditega varalist kasu teenida. Vestlustes kolmandate isikutega andis T.Valdas mõista, et töötab kuritegelikus maailmas koos Vladimir Gavriliniga ja Sergei Sõštšikoviga. Näiteks 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Tiina Valdase ja ühe vanglas viibiva isiku telefonisuhtluses 12.12.2014 11:05 lubab Tiina Valdas enda vestluspartnerile teha ühe isiku elu kohe V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi abil põrguks: “Ahah, oota, bljad, selle värdja elu ma teen kohe põrguks. Kuradi värdjas, mida tema nõuab ja tõmbled seal üldse? Kuradi ahv raisk, ma korraldan talle. Ma lähen praegu Gavrilli juurde kohe ja ma korraldan talle sellise šou seal, et oh sa raibe, mida ta rott nõuab üldse? Sitavares raisk. ... Väärakas, kuradi tagaotsitav oli. Kes teda vedas autoga? Mina. Ma peitsin teda, kuradi ahv. Ja ta julgeb suu lahti teha üldse. Kuule sa ei saa talle anda mu numbrit või? ... Mul on vaja temaga kindlasti rääkida, ma lihtsalt teen talle asjad siin selgeks. Ütle talle edasi, et S. tervitab teda muidu. ... S. ja Gavril tervitavad teda ja nussigu lahti ära. Ma teen nendega tööd ja arvestagu seda, et tal läheb väga halvasti see. Ta tuleb kunagi välja sealt. Ma teen talle kümme korda hullemaks, kui ta praegu sulle on seal teinud. Usu mind, ma olen võimeline selleks. See ahv, oi blää! ... nii palju talle sõna saata, et ütle niimoodi, et ma ei tea palju sa saad mõelda aga ... vabalt Gavril ja S. tervitavad teda. Sa võid need nimed välja käia” (V,
172-174). See, et Relica Sulg müüs narkootilisi aineid V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alt, nähtub muuhulgas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja Relica Sule vahel 23.04.2015 kell 14:49 alanud kõnest selle kohta, et V.Gavrilin tunneb huvi Relica Sulele narkootiliste ainete eest võlgu jäänud isikute kohta: “... kuule, sul seal mingid võlgnikud on?”, millele Relica Sulg vastab: ”Ei, mingi 20 euri üks tuttav on ...”
Relica Sule ütlustest nähtuvalt ei piirdunud ta ainult suurtes kogustes Vladimir Gavrilinilt ja Sergei Sõštšikovilt edasimüümiseks saadud narkootiliste ainete müügiga, vaid otsis käideldavale narkootilisele ainele ka edasimüüjaid (XVIII, 4). Taoline laialdane kiire läbimüük tagas kuritegelikule ühendusele suurema turu, kinnistas kliente, aitas hõivata ning hoida narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turul saavutatud positsioone. Tiina Valdas ja Relica Sulg olid igakülgselt teadlikud nii teineteise kui ka teiste kuritegeliku ühenduse liikmete, sealhulgas kindlasti Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi süstemaatilisest ebaseaduslikust tegevusest narkootiliste ainete käitlemisel ning püüdest, hoida narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevaid isikuid V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse kontrolli all. Tiina Valdas käis näteks koos V.Gavriliniga kaasas Ida-Virumaalt parema kvaliteediga amfetamiini toomas. Tiina Valdas suhtles sageli ja usalduslikult M.H1., kes ka müüs V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid. M.H1. igapäevast suhtlust kuritegeliku ühenduse liikmega Tiina Valdasega nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 16.12.2014 17:46 väljus M.H1. enda Tartus asuva elukoha Jaama tn 197 kortermaja trepikojast ning istus Fiat Puntosse, mis hakkas liikuma ning 17:50 peatus Jaama tn 173a Premium7 tanklas, kus M.H1. asus tundmatuga vestlema, 17:55 vestlus lõppes ja M.H1. istus BMW-sse kõrvalistmele, milles juhiistmel istus Tiina Valdas, 17:58 M.H1. väljus BMW-st ja istus Fiat Puntosse kõrvalistmele ja jätkati sõitu... 21:42 Jaama tn 197 kortermaja parklas BMW-s istub juhiistmel Tiina Valdas ja M.H1. suhtleb läbi avatud juhiukse akna Tiina Valdasega, 21:43 vestlus lõppes, M.H1. läks Jaama tn 197 kortermaja trepikotta, BMW Tiina Valdasega jätkas sõitu (XI, 88-89). Sellega, et M.H1. ja Tiina Valdas süüdistuses kajastatud ajal 2014.a lõpu poole omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu, millest nähtub T.Valdase ja M.H1. telefonisuhtlus näiteks 08.12.2014 22:31 (V, 168-169), 09.12.2014 19:49 (V, 171-172), 09.12.2014 19:57 (V, 172), 12.12.2014 16:38 (V, 175176), 14.12.2014 01:17 (V, 176-177), 14.12.2014 17:03 (V, 177), 14.12.2014 20:50 (V, 178), 15.12.2014 00:53 (V, 178), 16.12.2014 23:39 (V, 186), 17.12.2014 14:23 (V, 188). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Tiina Valdase ja M.H1. telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et Tiina Valdas helistab 14.12.2014 20:50 M.H1. le ja soovib osta kolme tarvitamiskogust: “äkki saad kolmekesi välja tulla”, millega M.H1. nõustub ning T.Valdas avaldab, et on juba kohal, millele M.H1. vastab, et tal läheb paar minutit (V, 178). 16.12.2014 23:39 helistab Tiina Valdas M.H1. le ja ütleb: “No vaata, mis ma ütlesin, hoia mulle üks”, millele M.H1. vastab: “Äää, no sinu jaoks üks on, aga rohkem ei ole” ning T.Valdas suurendab tellimust: “Aa, see, hoia siis jälle. Seda teist varianti on ka vaja, paar tükki vist”, millega M.H1. nõustub ja Tiina Valdas lubab varsti M.H1. juurde liikuma hakata (V, 186). Tiina Valdas identifitseeris ennast täieõigusliku kuritegelikult toimiva ühenduse liikmena, kui kasutas arvete klaarimisel ähvarduseks Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi nimesid, kes kuritegelikus maailmas olid teada ja tuntud kui vägivallatsejad, kes võtavad teistelt isikutelt ebaseaduslikke meetodeid kasutades ära raha, narkootilisi aineid jm vara ning esitavad vägivallaga või sellega ähvardades rahatasumise nõudeid.
Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Tiina Valdasele teadaolevalt tegeles narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduva kuritegeliku käitumisega peale tema enda V.Gavrilin, S.Sõštšikov ja M.H1. . Ja kuna vahepeal lülitas V.Gavrilin temalt otse narkootilisi aineid müümiseks saavate isikute ringist Tiina Valdase välja ning hakkas Tiina Valdasele narkootilist ainet edasi andma Relica Sule kaudu, siis teadis Tiina Valdas kindlasti ka Relica Sulge kui ühte V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvat isikut. Eeltooduga on kooskõlas ka 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l 100 ümbrikus: XI,188) nähtuv äärmiselt sage telefonisuhtlus Vladimir Gavriliniga ning mõnevõrra väiksem suhtlus Sergei Sõštšikoviga, Relica Sulega, M.H1. ga. 2015.a alguses avaldas Vladimir Gavrilin Relica Sulele narkootilise aine Ida-Virumaalt koos S.Makarcheviga toomise asjaolusid. Salaja pealt kuulatud telefonisuhtlusest nähtuvalt käitles Relica Sulg narkootilisi aineid ka koos Victor Lukkiga, sõites koos V.Lukkiga mööda kliente ringi, kui neile helistas Vladimir Gavrilin ja pakkus abi, et kui kõigest lahti ei saa, siis tema tegeleb ise ülejäänud narkootilise aine realiseerimisega. R.Sulg käis ühel narkoaine kogusel Annelinnas asuvas korteris järel koos S.Makarchevi ja V.Gavriliniga. Kuigi sealt saadud amfetamiini pidi olema 80g, selgus ülekaalumisel koguseks 66g ning seda arusaamatust tulid Relica Sule juurde Elvasse tema elukohta ühiselt lahendama V.Gavrilin, S.Makarchev ja V.Lukk. Sellele järgnevalt R.Sulg müüs esialgu edasi marihuaanat, vältides amfetamiini. R.Sule ütluste kohaselt tõid 2015.a märtsis V.Gavrilin ja Makar, s.t Sergey Makarchev, talle Elvasse 100 grammi amfetamiini, mille V.Gavrilin viskas talle voodi peale (XVII, 192). Amfetamiin oli kummikinda sees, mis oli omakorda töökinda sees (XVII, 192). Amfetamiin oli kollakasvalge ja niiske (XVII, 192). R.Sule ütluste kohaselt oligi 2015.aastal ainult selline amfetamiin (XVII, 192). Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Relica Sulele teadaolevalt tegeles narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduva kuritegeliku käitumisega peale tema enda V.Gavrilin, S.Sõštšikov, S.Makarchev ja Victor Lukk. Ja kuna vahepeal lülitas V.Gavrilin temalt otse narkootilisi aineid müümiseks saavate isikute ringist Tiina Valdase välja ning hakkas Tiina Valdasele narkootilist ainet müümiseks andma Relica Sule kaudu, siis teadis R.Sulg kindlasti ka Tiina Valdast kui ühte V.Gavrilini alt narkootilisi aineid müüvat isikut. Sellega on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134), millest nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Veel nähtub 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134), et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis peale Vladimir Gavrilini ja Tiina Valdase suhelnud ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt.
Kuigi süüdistatav Relica Sule kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt taotles kohtuvaidluses eelkajastatud 23.09.2015.a vaatlusprotokolli Relica Sule Facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) tõendite hulgast välja jätmist põhjendusel, et Relica Sule huvid on vastuolus teiste süüdistatavate huvidega ja kuna teistel kahtlustatavatel olid kaitsjad, siis oleks pidanud KrMS § 45 lg 2 p 4 alusel kohustuslikus korras osalema Relica Sule Facebooki kasutajakonto vaatlusel ka tema kaitsja, ei ole see kaitsja põhjendus piisav selle tõendi tõendite kogumist väljajätmiseks olukorras, kus senini on facebooki kontode osas puudunud igasugune vaidlus ning huvide konflikti olnud ei ole. Kriminaalasjas on teisigi tõendeid, millistest samuti nähtub, et Relica Sulel on olnud kasutuses endanimeline facebooki konto ja ta on seda ka teistega suhtlemiseks kasutanud. Seni ei ole keegi vaidlustanud nende kasutuses olnud facebooki kontode kasutamist, mistõttu on senini selles osas süüdistatavate vahel huvide konflikt puudunud. Kuna 23.09.2015.a vaatlusprotokollist (XVI, 129-134) nähtuvalt on Relica Sulg enne vaatlust tutvunud kõigi tema õiguste ja kohustustega ning ta ei ole avaldanud soovi vaatluse teostamiseks kaitsja osavõtul, siis alus selle tõendi tõendite kogumist väljajätmiseks puudub. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on Relica Sulg vabatahtlikult sisenenud enda facefooki kontole ning andnud selle kohta ka selgitusi ning võimaldanud teha sellest kontost arvutiekraani väljatrükid. Seonduvalt R.Sule kaitsja väidetud süüdistatavate huvide konfliktiga on oluline täheldada veel ka seda, et olulisi ja suuri lahknevusi süüdistatavate positsioonides narkootiliste ainete käitlemisel olnud ei ole. Üldjoontes on süüdistatavad enda ütlustes tunnistanud nii narkootiliste ainete tarbimist kui ka nende teineteisele ning osaliselt ka teistele edasiandmist. Kuritegeliku ühenduse loomise ja selle juhtimise süüdistus ning kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistus on suures osas hinnanguline ning paljuski juriidilise tähendusega seotud, kuid ka siinkohal puuduvad Relica Sulel tema positsioonides olulised lahknevused teiste süüdistatavatega, sest ka Relica Sulg ei ole ennast selle süüdistuse järgi süüdi tunnistanud, mööndes üksnes enda osalist süüd. Samas on Relica Sulg jätnud enda süü selles osas selgitamata ning ei ole ka väljendanud, milles ta kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses osaliselt süüdi on. Ütluste sisust nähtuvalt ei ole aga Relica Sulg ennast kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses süüdi tunnistanud. Kuna ka teised süüdistatavad ei ole ennast kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses süüdi tunnistanud ning ka V.Gavrilin ei ole ennast kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise süüdistuses süüdi tunnistanud, siis huvide konflikti süüdistatavate vahel ei ole. Seonduvalt Tiina Valdase kaitsja vandeadvokaat Ann Saare kohtuvaidluses esitatud taotlusega, jätta salaja pealt kuulatud kõnesid ja vaadatud sõnumeid kajastavad jälitustoimingute protokollid tõendite hulgast üldse välja põhjusel, et seal on kajastatud purjus inimeste jutt, on oluline täheldada, et seaduslikku alust selleks ei ole. Ka joobes inimeste jutt või suhtluspooltest ühe joobes inimese kõne võib olla informatiivne ning õigesti kajastada faktilisi asjaolusid. Samas on oluline märkida, et kohtusaalis kuulatud kõnesalvestistelt ei olnud aru saada, et keegi kõnesalvestistelt kuuldust oleks joobes. T.Valdase kaitsja ei täpsustanud, keda ta konkreetselt peab niivõrd joobes olevaks, et jälitustoimingute protokollid tõendite kogumist tervikuna välja jätta. Salvestistelt ei ole kuulda mitte ainult süüdistatavate, vaid ka paljude teiste, sealhulgas tuvastamata isikute, vestlusi. Ühtegi sellist vestluste hulgas ei ole, millistest oleks aru saada, et üks või mõlemad osapooled oleksid joobes või siis niivõrd joobes, et ei anna endale toimuvast aru. Kaitsja ei ole toonud ka ühtegi näidet selle kohta, et salaja pealt kuulatud isikute vestlused adekvaatselt tegelikkust ei kajasta. Kaitsja ei ole esile tõstnud ja nimetanud
ühtegi konkreetset jälitustoimingu protokolli, milline või millised tuleks tõendite hulgast välja jätta. Taotletud on kõikide jälitustoimingu protokollide tõendite hulgast välja jätmist. Neil asjaoludel ühtegi põhjendatud alust salaja pealt kuulatud ja vaadatud suhtlust sisaldavate jälitustoimingu protokollide tõendite hulgast välja jätmiseks ei ole. Naastes facebooki temaatika juurde, siis R.Sule ütluste kohaselt on XXX, s.t V.Gavrilinil, Facebookis oma konto I.I. nime all (XVII, 178). Facebookis suhtlesid harva, kuna V.Gavrilin ei tahtnud, et tema naine Jelena Krasjukova seda suhtlust sealt näeks (XVII, 176). XXX, s.o V.Gavriliniga, suhtles peamiselt telefonis, kuid telefonis narkootiliste ainetega seonduvast ei rääkinud, leppisid üksnes kokkusaamisi kokku (XVII, 176). R.Sule ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli Facebookis oma konto kasutajanime I.I. all, on kooskõlas ka tunnistaja A.P. kohtulikul uurimisel antud sellekohased ütlused (XXI, 2-11; allkirjaleht: IV 4. 142; XXI, 6 all) ja 102 06.05.2015.a vaatlusprotokoll A.P. mobiiltelefoni Samsung S5 ja selles oleva EMT simkaardi vaatluse kohta (XVI, 194-198). 06.05.2015.a vaatlusprotokollist A.P. mobiiltelefoni Samsung S5 ja selles oleva EMT sim-kaardi vaatluse kohta (XVI, 194-198) nähtub muuhulgas A.P. Facebooki konto vestluste logist tema suhtlus ka I.I., milles Vladimir Gavrilin avaldab A.P. muuhulgas, et tal on hädaolukord, on Lätis ja raha on otsas ning küsib endale A.P. raha (XVI, 195, 196). Eeltooduga selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli Facebookis oma konto kasutajanime I.I. all, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilin kasutas Facebookis kasutajanime
Eeltooduga selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli Facebookis oma konto kasutajanime I.I. all, on kooskõlas ka R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et Facebookis on XXX, s.t Vladimir Gavrilin, kasutajanimega I.I. , mistõttu teab XXX ka hüüdnime Ivan järgi (X, 102). Sellele, et R.L. ja Vladimir Gavrilin omavahel suhtlesid, viitab ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja R.L. lt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud musta korpusega mobiiltelefoni LG selles oleva Tele2 sim-kaardiga (pakend nr 2RLKP) vaatlusprotokollist (V,133-146) kontaktide alt nähtuv, kus teiste hulgas on kajastatud Ivan all Vladimir Gavrilini telefoninumber (V, 136) ning Facebooki suhtlusest nähtub R.L. suhtlus I.I. i kasutajakontoga (V, 142-143), milles Vladimir Gavrilin ootab endale R.L. raha, milleks edastab R.L. ka Jelena Krasjukova pangakonto numbri, kuid R.L. l talle raha anda ja kanda ei ole (V, 142). Nimetatud R.L. ütluste õigsuses selles, et Vladimir Gavrilinil oli Facebookis oma konto kasutajanime I.I. all, alust kahelda ei ole, sest tema XXX A.P. Facebooki suhtlusest nähtub muuhulgas nii A.P. ja R.L. omavaheline suhtlus nende kasutuses olnud endanimeliste Facebooki kontode vahel kui ka A.P. ja I.I. i nimelise konto vaheline Facebooki suhtlus, aga ka A.P. ja Relca Sule vaheline Facebooki suhtlus (XVI, 198). A.P. ütluste kohaselt on R.L. tema mees (XXI, 2), Relica Sulg on talle mehe õde (XXI, 3). A.P. ütluste kohaselt kolis Relica Sulg nende juurde Elvas Pikal tänaval asuvasse korterisse umbes 2015.a veebruaris (XXI, 3) ning Gavril (osutades Vladimir Gavrilinile) elas Relicaga Elvas Pika tn üürikorteris kas 2015.a märtsis või aprillis (XXI, 5-6,9). A.P.
ütluste kohaselt võttis Gavrili-nimeline isik temaga ühendust Facebookis kasutajakonto I.I. kaudu ja küsis raha, olles Lätis kasiinos, milleks ilmselt raha küsiski (XXI, 6, 7-8). Nimetatud A.P. ütluste õigsuses selles, et ta on Facebookis suhelnud Vladimir Gavriliniga viimase kasutuses olnud konto I.I. kaudu, alust kahleda ei ole, sest 06.05.2015.a vaatlusprotokollist A.P. mobiiltelefoni Samsung S5 ja selles oleva EMT sim-kaardi vaatluse kohta (XVI, 194-198) nähtub telefoniekraani väljatrükkidest A.P. Facebooki suhtluse kohta, et teiste hulgas on A.P. suhelnud Facebookis I.I. nimelise Facebooki kontoga (XVI, 195-196). A.P. ütluste kohaselt sai Relica Sulg narkootilisi aineid ilmselt Tartust, sest ta küsis siis R. (L.) käest autot Tartus käimiseks (XXI, 5). Relica ei öelnud, kelle käest ta täpselt narkootikume saab, aga ütles, et venelaste käest (XXI, 5). A. P. ütluste kohaselt oli juhtum, kui tuli telefonikõne ja Relica kutsuti Tartusse amfetamiinile järgi (XXI, 7). Kuulis teisest toast, et Relica küsis R. käest autot (XXI, 7). See võis olla laupäeval, 02.05.2015.a (XXI, 7). Arvas, et Relica hakkab seda amfetamiini müüma (XXI, 7). A.P. ütluste kohaselt tundis ta eeluurimisel talle näidatud isikute fotode hulgast Gavrili ära ja tema eeluurimisel äratundmiseks esitamisel avaldatu, mille prokurör ette kandis, on õige (XXI, 7). 05.05.2015.a tunnistajale A.P. äratundmiseks esitamise protokollist (XVI, 191193) nähtuvalt tundis ta Vladimir Gavrilinis ära XXX-nimelise isiku, kes kurameeris umbes kuu aega tagasi Relica Sulega ja viibis tihti Relica elukohas XXX (XVI, 192). Sellega, et Relica Sulg ja Vladimir Gavrilin suhtlesid, on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuv sage telefonisuhtlus Vladimir Gavriliniga ning mõnevõrra vähemal määral Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud eest musta ja tagant valge korpusega mobiiltelefoni LG-T385 selles oleva Zen sim-kaardiga (pakend nr 7RSKLO) vaatlusprotokollist (V,112-118; pärast vaatlust telefon selles olevaga tagastati R.Sulele: V,118) nähtuvalt on Relica Sule sõnumisuhtluste põhisisuks narkootiliste ainete käitlemisega seonduv, nagu millal kokku saadakse, mitmekesi kohtutakse ehk kui palju ainet tahetakse, kellele ja kui palju vaja, kellelt ning mida ja mis hinnaga saab jmt. Veel nähtub samast vaatlusprotokollist, et Relica Sulg saatis 25.04.2015.a 06:20 sõnumi Vladimir Gavrilini tema juures viibimise kohta: “XXX siin hetkel” (V, 114), 25.04.2015 06:24 saabus Relica Sulele sõnum: “selles asi ongi...ma hoian sul silma peal. ära satu jamadesse. olen alati lähedal. aga tõmba kokku. sest tänu isa sõbra andresele tean kuidas elvas varsti reid tuleb...olen alati su lähedal et kaitsta” (V, 114).
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all.
Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt saadab Relica Sulg 28.04.2015.a Sergey Makarchevile enda pangaakonto numbri (V, 87). Nimetatud Relica Sule nimel olevat kontonumbrit kasutati kuritegelikus ühenduses selle liidrile Vladimir Gavrilinile rahade edastamiseks, ka võlasummade sissenõudmiseks. R.Sule ütluste kohaselt otsis ta narkootiliste ainete kiiremaks müügiks selle edasimüüjaid, kelleks olid tavaliselt kliendid, kes ka ise tarbisid ja kes tavaliselt ka oma tuttavate jaoks ainet võtsid (XVIII, 4). R.Sule ütluste kohaselt olid need edasimüüjatest kliendid teadlikud, et tema käest saab narkootilisi aineid odavamalt (XVIII, 4-5). R.Sule ütluste kohaselt otsis ta narkootiliste ainete edasimüüjaid, et saada müügiraha kiiremini kätte
Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. M. ütlused selle kohta, et Relica Sulg tegi talle 2015.a ettepaneku, hakata amfetamiini müüma, millega ta ei nõustunud (XXI, 110-111). Relica Sule ütluste kohaselt (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) käitles ta omandatud narkootilisi aineid vahepeal suurtes kogustes ka koos Ingvar Patsulaga, kes oli tema endine XXX (VI, 173, 181-184, 189-190). R.Sule ütluste kohaselt andis ta amfetamiini ka enda vennale R.L. (XVII, 177). R.Sule ütluste kohaselt käitles XXX, s.t Vladimir Gavrilinilt, saadud amfetamiini vahepeal ka H. K., hüüdnimega XXX (XVII, 177). Sellega on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja H.K. 25.06.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud musta korpusega mobiiltelefoni LG selles oleva EMT Super sim-kaardiga (pakend nr 1HK) vaatlusprotokollist (V,126-128) kontaktide alt nähtuv, kus teiste hulgas on kajastatud Rellus all Relica Sule telefoninumber ja Ivan all Vladimir Gavrilini telefoninumber ning palju samade isikute kontakte (näiteks märksõnade R. L., K. R., Pailot, Pedak, Austa, G.M. all), kellele müüs narkootilisi aineid edasi ka Relica Sulg. R.Sule ütluste kohaselt oli paar korda ka nii, et XXX oli aine otsas ja siis XXX ütles, et oota kuni annab teada uue koguse saabumisest (XVII, 175). R.Sule ütluste kohaselt ta siis ootaski ja mujalt amfetamiini müügiks ei võtnud, üksnes vahete-vahel enda tarbeks kuskilt sebis, s.t hankis, mida XXX teadis, kuid mille kohta XXX midagi halba ei öelnud
R.Sule ütlustest nähtuvalt sai ta aru, et Tartu linnas on palju inimesi, kes enam ei julge narkootilist ainet ilma nn katuseta müüa ning mõnda aega ei olnudki hea kvaliteediga narkootilist ainet saada (XVII, 176). Sellega on kooskõlas ka Relica Sule ja tundmatu meesisikust ostja vaheline telefonisuhtlus 04.04.2015 04:22 ja 04:47 (VII,17-18), milles Relica Sulelt narkootilist ainet ostnud isik on rahulolematu ostetu kvaliteediga, öeldes: “Kuuled, mis asi see on? Ta on nagu mingi plastiliin või?”, mispeale on Relica Sulg aga omakorda rahulolematu sellepärast, et seda talle telefoni teel öeldakse.
See, et Vladimir Gavrilinilt saadud narkootiline aine oli kõikuva kvaliteediga, nähtub ka R.Sule ütlustest selle kohta, et XXX lt, s.t V.Gavrilini käest saadav narkootiline aine oli alati erinev, oli nii valget, tumeroosat kui ka kollakat ning aine oli pigem niiske, aga vahel oli ka kuiva ainet (XVII, 176). R.Sule ütluste kohaselt oli ka narkootilise aine kvaliteet erinev, paar korda oli ka päris halva kvaliteediga, mis oli teiste ainetega väga läbi segatud
R.Sule ütluste kohaselt oli V.Gavrilini talle antud narkootiline aine alati pakendatud minigrip kilekotti, kogused olid V.Gavrilinil ise ära pakendatud (XVII, 176). R.Sule ütluste kohaselt kaalus ta V.Gavrilinilt saadud kogused alati ise üle ja kui ainet oli lubatust vähem, siis ütles seda V.Gavrilinile ja vastavalt sellele arveldasid (XVII, 176). V.Gavrilinilt saadud kogused olid alati pluss/miinus 5 grammi (XVII, 183). R.Sule ütluste kohaselt müüs ta amfetamiini nii suuremates kui ka väiksemates kogustes, väikseid koguseid müüs 1-3 grammi kaupa, müüdud 1-grammistes kogustes oli aine tegelik kaal 0,5 grammi, koos kotiga oli ainet kokku 1 gramm (XVII, 183). R.Sule ütluste kohaselt ei vingunud keegi selle üle, et tegelikult oli ühes kotis sees 0,5 grammi, sest tavainimsed ei teadnud, et seal on ainult 0,5 grammi ja koos kotiga kokku 1 gramm (XVII, 183). R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et amfetamiini müüakse mitte puhta ainena, vaid segatuna, s.t amfetamiinile on juurde lisatud teisi aineid, ning 1 grammi asemel müüakse ka väiksemaid koguseid, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et 1 gammi pähe müüdavat amfetamiini on tegelikult hulgaliselt vähem ja ostes 1 grammi, saad selle asemel vastu naeruväärse koguse (XX, 112). M.H1. ütluste kohaselt on amfetamiin üldjuhul päris kõvasti läbi segatud (XX, 112). M.H1. ütluste kohaselt ta ise amfetamiini edasimüümisel seda eelnevalt uuesti läbi ei seganud ning see, mis talle müügiks tuli, see läks samamoodi edasi, lihtsalt 1 grammi asemel oli ainet kotis 0,7 grammi või vähem (XX, 112). R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilinilt saadud narkootilise aine kvaliteet oli erinev, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilinilt omandatud amfetamiinist esimesed korrad olid väga hea kvaliteediga, aga ülejäänu oli jama (XX, 103). Kindlasti mainis V.Gavrilinile amfetamiini halba kvaliteeti, V.Gavrilin ei võtnud midagi ette (XX, 103). M.H1. ütluste kohaselt jäi halva kvaliteediga amfetamiin talle külmkappi seisma (XX, 103). Halva kvaliteediga amfetamiin oli roosa ja piirituselõhnaga (XX, 103). V.Gavrilin avaldas, et hoiab narkootilisi aineid Hiinalinna garaažide juures
Eeltooduga selle kohta, et Vladimir Gavrilinilt saadud narkootilise aine kvaliteet oli erinev, on kooskõlas ka M.H1. narkootilisi aineid endale sagedaseks tarbimiseks ostnud T.J. ütlused (surnud XX.XX.XXXX, arhiiviteatis: XV, 78-79, kriminaalmenetlus T.J. osas lõpetatud: XV, 75-77; 30.07.2015.a ütlused: XV, 80-84) selle kohta, et mingi aeg oli XXX amfetamiin väga kehva (XV, 82). Kui XXX käest amfetamiini sai, siis maksimaalselt 2g korraga, ei raatsinud raha selle alla väga panna (XV, 82). Enamus kordadest võttis XXX käest amfetamiini 1 grammi kaupa (XV, 82). Mingi periood oli XXX mingi roosat värvi aine, mis oli väga halva kvaliteediga (XV, 82). Kui Markol oli väga halva kvaliteediga aine, siis vahel ei võtnud seda vastu (XV, 82). Paaril korral küsis XXX käest 3-4 grammi, kuid kui temaga kokku sai ja ainet nägi, siis see ei meeldinud (XV, 82). Kogu aine oli pandud ühte minigrip kilekotti ja see kogus ei
tundunud õige, samuti aine lõhna ja värvuse järgi hindas, et see ei ole hea valik ja ei ostnud tema käest (XV, 82). V.Gavrilinilt võetud narkootiliste ainete eest tasumine toimus V.Gavrilinile üldjuhul sularahas või siis Relica Sule nimel olevale pangakontole, mille internetipank oli Vladimir Gavrilini kasutuses koos selle käsutamiseks vajalike paroolidega. R.Sule ütluste kohaselt tasus ta V.Gavrilinile narkootiliste ainete eest sularahas (XVII, 182) või siis raha enda pangakontole, mis oli V.Gavrilini kasutuses, sisse makstes (XVII, 193). Vladimir Gavrilinilt kahtlustatavana kinnipidamisel tema kasutusest ära võetud mobiiltelefoni Samsungi ja selles asunud Tele2 sim-kaardi asitõendi vaatlusprotokollist (V, 6-21) nähtuvalt selgub Relica Sule ja Vladimir Gavrilini vahelistest vestlustest muuhulgas, et R.Sulg tasus V.Gavrilinile narkootiliste ainete eest ka enda pangakontole sularaha sissemakseid tehes, millise raha sai V.Gavrilin sealt ise kätte, sest faktiliselt kasutas R.Sule Swedbankas asuvat pangakontot V.Gavrilin. Relica Sule ütluste kohaselt oli tema Swedbanka internetipank V.Gavrilini kasutuses, V.Gavrilin teadis tema pangaparoole (XVII, 193). R.Sule ütlustega selle kohta, et Relica Sule Swedbankis asuv internetipanga konto oli Vladimir Gavrilini kasutuses, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilinilt saadud narkootiliste ainete müügiga seoses edastas V.Gavrilin talle rahade ülekandmiseks Relica Sule arveldusarve numbri (XX, 98). Relica Sule ütlustega selle kohta, et ta tasus V.Gavrilinilt müüki võetud narkootilise aine eest Vladimir Gavrilinile sularahas, on kooskõlas ka tema venna R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (X, 100-105, 109-113) selle kohta, et ta on enda õele Relica Sulele olnud kaine autojuht, kui Relica Sulg on viinud V.Gavrilinile raha (X, 102). R.L. ütluste kohaselt on ühel korral olnud ka nii, et viis Relica palvel XXXle, s.t Vladimir Gavrilinile, mõeldud raha tema XXX Jelena Krasjukova kätte, kuna XXXt ei olnud kodus (X, 103 keskel, 112 all). Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav R.L. 09.03.2016.a ütluste andmisest (XIX, 110) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (XIX, 110). Sellega, et Vladimir Gavrilinilt võetud narkootiliste ainete eest tasumine toimus V.Gavrilinile sularahas, on kooskõlas ka H.K. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (X, 1-6, 10-12) selle kohta, et tasus 34 grammi amfetamiini eest pärast selle realiseerimist, viies raha osade kaupa V.Gavrilinile (X, 3,4). H.K.i ütluste kohaselt kohtus ta XXX, s.t Vladimir Gavriliniga, kuskil Tartu linnas ja andis siis talle raha (X, 4). Kohtulikul uurimisel keeldus süüdiststav H.K. 02.03.2016.a ütluste andmisest (XIX, 16 pöördel) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel H.K. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (XIX, 16 pöördel). Eeltooduga selle kohta, et V.Gavrilinilt võetud narkootiliste ainete eest tasumine toimus V.Gavrilinile sularahas, on kooskõlas ka süüdistatav Jelena Krasjukova kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 6-31; allkirjaleht: IV 6. 34). Süüdistatav J.Krasjukova ütluste kohaselt oli Vova, s.t Vladimir Gavrilin, tema XXX , kellega tal on ka ühine laps (XXII, 7). Süüdistatav Jelena Krasjukova ütluste kohaselt said nad Vovaga igapäevaseks elamiseks raha võlgnikelt (XXII, 19 all). Süüdistatav J.Krasjukova ütluste kohaselt
avaldas Vladimir Gavrilin talle, et see inimene on nii palju võlgu ja see inimene on nii palju võlgu (XXII, 19 all). Süüdistatav J.Krasjukova ütluste kohaselt on ta ka ise võtnud võlgnikelt vastu raha, mida pidi V.Gavrilinile üle andma, ning neid kordi on olnud kaks (XXII, 20 ülal). Süüdistatav J.Krasjukova ütluste kohaselt küsis ta Vovalt raha siis, kui tal oli seda vaja - helistas siis Vovale ja Vova ütles, et sealt ja sealt saad võlga tagasi ning palus ükskord ka alla minna, et võlg tuuakse ära (XXII, 20 ülal). J.Krasjukova ütluste kohaselt oli tal esimene kord raha vastu võtta, kui R.L. pidi raha ära tooma, ning Vova helistas ja ütles, et pead alla minema ja raha vastu võtma (XXII, 20 keskel). J.Krasjukova ütluste kohaselt oli teine kord tal Vova helistamise peale raha vastu võtta siis, kui käis M.H1. juures ja sai sealt raha (XXII, 20 keskelt). Süüdistatav Jelena Krasjukova ütluste kohaselt palus V.Gavrilin ka ühes vanglast talle saadetud kirjas muuhulgas endale raha vanglasse kanda ning kirjutas ka kellelt selle jaoks raha küsida (XXII, 27). Süüdistatav J.Krasjukova ütlustega selle kohta, et V.Gavrilin on olnud tema XXX, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) selle kohta, et 2012.a veebruarist alates olid nad J.Krasjukovaga XXX, kuid vahepeal on olnud kooselamises ka mitmeid pause (XXIII, 4). Eeltooduga selle kohta, et V.Gavrilinilt võetud narkootiliste ainete eest tasumine toimus V.Gavrilinile üldjuhul sularahas pärast narkootilise aine vastuvõtmist ja selle edasimüümist ning tasumine toimus ka Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova kätte, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et ühel korral andis ta V.Gavrilinilt võetud narkootilise aine eest raha V.Gavrilini naise Lena, s.t Jelena Krasjukova, kätte (XX, 104-105). M.H1. ütluste kohaselt helistas siis talle Vladimir Gavrilin ette ja ütles, et tema naine tuleb ise sinu juurest läbi ja anna raha naise kätte (XX, 104 all-105). M.H1. ütluste kohaselt on V.Gavrilini naise Lena telefoninumber tal salvestatud ka enda telefonis (XX, 105). M.H1. ütluste kohaselt ei maksnud ta raha narkootiliste ainete eest V.Gavrilinile ette, vaid kõigepealt võttis aine ja hiljem maksis selle eest (XX, 109). R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et narkootiliste ainete eest tasumine toimus V.Gavrilinile ka R.Sule nimel olevale pangakontole, mis oli V.Gavrilini kasutuses, panemisega, on kooskõlas ka Vladimir Gavrilinilt kahtlustatavana kinnipidamisel tema kasutusest ära võetud mobiiltelefoni Samsungi ja selles asunud Tele2 sim-kaardi asitõendi vaatlusprotokollist (V, 6-21) ühest R.Sule ja V.Gavrilin vahelisest vestlusest nähtuv selle kohta, et R.Sulg pani H.K., hüüdnimega muuhulgas XXX, narkoainete müügist saadud raha enda nimel olevale pangakontole (V, 15). Kuritegeliku ühenduse loojana ja juhina oli Vladimir Gavrilin huvitatud mõjuvõimu saavutamisest kogu Tartu piirkonna narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise turu üle. Eelnevalt kajastatud Relica Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Tartu piirkonnas narkootilise aine müümiseks sai ja tuli seda teha Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse all, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et narkootilisi aineid ebaseaduslikult käideldes ei tohtinud ta neid omandada kelleltki teiselt kui ainult V.Gavrilini enda käest (XX, 108). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt ütles talle seda Vladimir Gavrilin isiklikult ja hoiatas, et kui võtad narkootilisi aineid kellegi teise käest, siis hakkad maksma (XX, 108). Eeltoodud Relica Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Relica Sulg müüs narkootilisi aineid Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva nn katuse all, on kooskõlas ka Relica Sule
venna R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (X, 100105, 109-113) selle kohta, et tema õde Relica Sulg müüs Vladimir Gavrilinilt võetud amfetamiini (X, 102) ja kanepit (X, 112 all). R.L. ütluste kohaselt on XXX, s.t Vladimir Gavrilin, Facebookis kasutajanimega I.I. , mistõttu teab XXXt ka hüüdnime Ivan järgi (X, 102). R.L. ütluste kohaselt pakkus V.Gavrilin ka talle võimalust hakata tegelema tema juures amfetamiini müümisega (X, 102). R.L. ütluste kohaselt lubas V.Gavrilin talle anda amfetamiini selle edasimüümiseks nii palju kui vaja (X, 112). R.L. ütluste kohaselt keeldus ta sellest võimalusest, kuna ei olnud sellest huvitatud (X, 112). Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav R.L. 09.03.2016.a ütluste andmisest (XIX, 110) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (XIX, 110). Eeltoodud Relica Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Relica Sulg müüs narkootilisi aineid Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse all, on kooskõlas ka H.K. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (X, 1-6, 10-12) 108 selle kohta, et Relica Sulg sai amfetamiini XXX nimelise isiku, s.t Vladimir Gavrilini, käest (X, 5). Eelnevast nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin oli huvitatud tema loodud nn katuse all võimalikult suurearvulisest narkootilisi aineid müüvast isikute ringist, on kooskõlas ka Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149165) selle kohta, et Vladimir Gavrilin on pakkunud talle mitmel korral võimalust amfetamiini ja kanepi müümiseks (XVII, 159). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). Kokkuvõtteks - neil eelkajastatud asjaoludel pidid Tiina Valdas ja Relica Sulg vähemalt möönma, et pikema ajavahemiku vältel, milleks oli vähemalt 1 aasta, üha korduv ja kestev narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, millele T.Valdase puhul lisandus V.Gavrilini juhatamine isikuteni, kelle pealt teenida, ning Relica Sule puhul lisandus uute edasimüüjate otsimine, ületab tavapärase narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise piirid. Tiina Valdase ja Relica Sule käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tiina Valdase ja Relica Sule kuritegelik käitumine on käsitletav kuritegelikku ühendusse kuulumisena KarS § 255 lg 1 järgi. Ka asjaolud, et kõiki isikuid, kellele narkootilisi aineid müüdi, ei ole tuvastatud ning süüdistused ei kajasta seetõttu kogu kuritegeliku käitumise ulatust, ei ole Tiina Valdase ja Relica Sule käitumise õigusvastasust välistavaks. Hulgaliselt on tuvastamata isikute kõnesid, millistest nähtub kahtlusteta, et tegeleti narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega.
Üheks näiteks selle kohta, et Tiina Valdase kuritegelik käitumine narkootiliste ainete käitlemisel oli oluliselt laiem, kui seda on kajastatud süüdistuses, ilmneb muuhulgas tunnistaja E.L. i 21.04.2016.a kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XXI, 1119; allkirjaleht: IV 4. 143) ja sellega kooskõlas olevast 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud E. L ja Tiina Valdase vahelisest telefonisuhtlusest ning E. L ja S.B. vahelisest telefonisuhtlusest. Seda, et Tiina Valdas müüs enda valdusesse saadud narkootilisi aineid edasi, tõendavad tunnistja E.L. ütlused. Tuunistaja E.L. i kohtule 21.04.2016.a kohtuistungil avaldatu kohselt tunneb ta süüdistatavatest Tiina Valdast (XXI, 11). Tunnistaja E.L. 21.04.2016.a kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXI, 11-19; allkirjaleht: IV 4. 143) kohaselt tutvus ta Tiina Valdasega enda õe K. L. kaudu (XXI, 12). On saanud talvel kas eelmisel või üle-eelmisel aastal Tiina Valdase käest Tartus amfetamiini, mille saamiseks suhtles Tiina Valdasega telefoni teel (XXI, 12-13). Tiina Valdasega kohtusid Tartus ja andis raha ning T.Valdas andis ühe minigripkoti, milles oli kuskil pool grammi amfetamiini (XXI, 13). Telefoni teel ütles Tiina Valdasele, et soovib saada ühte, 109 s.o ühte grammi amfetamiini (XXI, 13). Amfetamiini eest maksis Tiina Valdasele teadaoleva tänavahinna 20€ sularahas (XXI, 13). Üks kord on veel omandanud Tiina Valdaselt amfetamiini (XXI, 13). See oli eelmisel aastal kevade algul (XXI, 13). Helistas Tiina Valdasele ja ütles, et soovib kahte, mis tähendab 2 grammi amfetamiini (XXI, 14). Tartus Annelinna Säästumarketi juures sai Tiina Valdasega kokku, amfetamiin oli pakendatud 2 minigrip kilekotti, mõlemas oli natuke alla poole grammi amfetamiini (XXI 14), kokku umbes 0,8 grammi (XXI, 15-16). Maksis Tiina Valdasele 40 eurot 2 g amfetamiini eest (XXI, 14). Kohapeal amfetamiini kogust ei vaadanud, vaatas seda tuttava juures (XXI, 14). Esimesel korral saadud amfetamiin oli valge, teisel korral vist kollakas või roosa, amfetamiin oli mingi asjaga segatud (XXI, 14). Esimesel korral oli amfetamiin vist natuke kangem, teisel korral olid suht segatud (XXI, 14). Teisel korral narkootikum mõju ei avaldanud (XXI, 14). Nende kahe korra vahel on ka soovinud Tiina Valdaselt amfetamiini saada, küsis seda T.Valdaselt telefoni teel, kuid T.Valdas vastas, et ei saa aidata, mis tähendas seda, et järelikult tal amfetamiini ei olnud (XXI, 14-15). Tunnistaja E.L. i ütluste kohaselt on Tiina Valdas amfetamiini müünud ka S.B. ile, aga S.B. oli täielikku jama saanud, segatud (XXI, 15). Sveni jutu järgi oli glükoosiga segatud (XXI, 15). Sai S.B. i jutust aru, et Tiina Valdaselt saadud amfetamiin ei olnud kvaliteetne (XXI, 15). Teab seda selle ühe korra kohta (XXI, 15). 16.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (XVII, 1-3) kajastatu kohaselt tundis E.L. talle näidatud isikute fotode hulgast Tiina Valdases ära Tiina-nimelise isiku, kelle kohta andis tunnistajana ütlusi ja kelle käest on kahel korral ostnud amfetamiini, esimesel korral 1 gramm ja teisel korral 2 grammi. Tiinaga on temaga tutvuse aja jooksul kohtunud 5-6 korral ja tunneb ta ära näo ning üldise välimuse järgi (XVII, 2). Tunnistaja E.L. i ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv E. L i ja Tiina Valdase vaheline telefonisuhtlus. 08.12.2014 21:56 kõnes avaldab
E.L. Tiina Valdasele, et soovib saada ühte esialgu prooviks, millele T.Valdas vastab, et ta ühe pärast ei viitsi tulla, et võtku kaks, millest üks proovigu ära ja siis vaadaku (V, 167). E.L. nõustub sellise Tiina Valdase ettepanekuga (V, 167). 08.12.2014 22:06 kõnes soovib Tiina Valdas, et E. L. ise tuleks taksoga, et võtaks siis viieka maha (hinnast), millele E.L. vastab, et ta ei tea, kas see sobib inimesele või ei sobi ja avaldab kahtlust: “Ma ei tea ju, kas on ikka kindel, et on korralik asi. ... Korralik riietus ikka? ... Aa, no mis värvi ta on? ... roosa või?” , millele Tiina Valdas vastab: “Ei ole, teist värvi on, pidulik” ning lepitakse narkootilise aine üleandmiseks kokkusaamine Saare Maxima juurde (V, 167-168). 08.12.2014 22:32 kõnes täpsustavad E. L ja Tiina Valdas kokkusaamise asjaolusid (V, 169). Tunnistaja E.L. i ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) 31.03.2015.a 01:35 ja 02:06 kõnedest nähtuv asjaolu, et E. L ja S.B. on omavahel tuttavad ja suhtlevad (V, 181). Victor Lukk Kuigi Victor Lukk ennast kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi ei ole tunnistanud ja on pidanud ennast lihtsaks poevargaks (XXII, 57), nähtub tema faktilisest 110 käitumisest, et Viktor Lukk oli ühenduses toimuvaga kursis ja panustas kuritegeliku ühenduse hüvanguks nii narkootilise aine müümisega kui ka Vladimir Gavrilini juhatamisega isikuteni, kellelt võtta ära raha ning narkootilisi aineid. Veel panustas V.Lukk kuritegeliku ühenduse hüvanguks Vladimir Gavrilinile autojuhiks olemise kaudu. Sellega on ka seletatav, miks on Vladimir Gavrilini ja Victor Luku vahelist telefonisuhtlust jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt suhteliselt vähe. Viibides samas sõidukis, pole vajadust kasutada teineteisega suhtlemiseks telefoni. Asjaolu, et Vladimir Gavrilinile oli autojuhti vaja, nähtub karistusrtegistri teatistelt selle kohta, et Vladimir Gavrilinilt võeti kaheks kuuks juhtimisõigus ära Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2014.a otsusega (XII; 51-56, 57-59). Otsus jõustus 21.05.2014.a (XII, 59). Maanteeameti teatise kohaselt oli Vladimir Gavrilinil juhtimisõigus ära võetud 21.05.2014-20.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks
Kannatanu A.U. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 21-38; allkirjaleht: IV 1. 180) on tõendatud, et Victor Lukk panustas ühendusse enda Volvo kasutada andmisega ning sellega, et organiseeris vahepeal ennast ning Vladimir Gavrilinit ja Sergey Makarchevit ning teisi vedama A.U. i (XIX, 21-38). A.U. i ütluste kohaselt tunneb ta Victor Lukki hüüdnime XXX järgi, kellega tutvus umbes poolteist aastat tagasi – 2014.a (XIX, 22). A.U. i ütluste kohaselt vedas ta 2014.a lõpus ja 2015.a alguses Victor Lukki Volvoga ringi Victot Lukki ja Gavrilinit (XIX, 30), paar korda oli kaasas ka Makar (XIX, 34). Vahepeal oli auto peal igasugust kaadrit, kõikide nimesid ei tea (XIX, 30). Tavaliselt viis Annelinna Keskuse vastas asuva Maxima kasiino juurest Prisma juurde ja Prisma juurest kasiino juurde (XIX, 30). Neid kordi oli mingi 10 korda, kuid täpselt ei mäleta (XIX, 30). Sõidutas Victorit ka Katrini juurest Annelinna, vahepeal sai kaubamaja juurde järgi käidud, igal pool käis (XIX, 31). A.U. i ütluste kohaselt sai ta Victor Lukkilt vastutasuks amfetamiini, mida tarvitasid koos Tartus kas autos või Veski tänaval asuvas (A.U. i) elukohas (XIX, 32). V.Lukkiga on koos amfetamiini tarvitanud mitmeid kordi (XIX, 34). Amfetamiini sai
V.Lukkilt käsi peseb kätt põhimõttel, raha amfetamiini eest V.Lukkile tasunud ei ole ja V.Lukk ei ole raha ka küsinud (XIX, 32,33). A.U. i ütlustega selle kohta, et V.Lukki Volvo oli V.Gavrilini kasutuses, mida juhtis lisaks V.Lukkile tema asemel aeg-ajalt ka A.U. , on kooskõlas ka Relica Sule ütlused. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Tartu piirkonna „katuse“ juht Vladimir Gavrilin kasutas Victor Lukki enda autojuhina. Relica Sule ütluste kohaselt tutvus ta V.Gavrilini kaudu Victor Lukkiga, kes oli V.Gavrilinile autojuhiks (XVII, 191). Autoks oli Victor Lukki enda auto (XVII, 191). 2015.a veebruaris tulid tema juurde Vladimir Gavrilin ja Victor Lukk (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt küsis ta siis, kas on midagi pakkuda (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et läheb aega ja siis võib-olla on (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt hakkas samast ajast suhtlema Victor Lukkiga (XVII, 191). Victor Lukk oli vestluste juures (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt jäi talle mulje, et Victor Lukk teadis neist narkoteemadest temast rohkem (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt oli 2015.a veebruari keskel juhtum, kus 80g amfetamiini asemel sai ta V.Gavrilinilt edasimüümiseks 66g amfetamiini (XVII, 191-192) ja siis saabus V.Gavrilin tema elukohta Elvasse seda lahendama koos Sergey Makarcheviga ja Victor Lukkiga (XVII, 191-192). Nad tulid Victoriga, sest neil polnud muud autot, millega liikuda (XVII, 191). Amfetamiinikogus kaaluti uuesti üle ja nad kolmekesi nägid, et see kaal pole õige (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et maksad siis vähem raha (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt Makar aga ei usaldanud ja arvas, ise võtsid mingi koguse ära (XVII, 191). Selle amfetamiini eest maksis V.Gavrilinile raha ära 111 T. L. abiga, kelle pangakaardiga võttis välja 500 eurot, mille andis üle V.Gavrilinile (XVII, 192). V.Gavriliniga oli kaasas ka Victor Lukk (XVII, 192). Peale raha andmist läks koos Victori ja Gavriliniga edasi Lätti Valka kasiinosse, kus Gavrilin selle raha maha mängis (XVII, 192). Enne V.Gavrilinile 500 euro andmist andis nädala jooksul V.Gavrilinile veel kokku kuskil 500 eurot, mille sai amfetamiini müügist (XVII, 192). Peale seda 66 grammi V.Gavrilinilt amfetamiini ei võtnud (XVII, 192). See, et Vladimir Gavrilin ja Victor Lukk kooskõlastasid omavahel päevakava ning kokkusaamisi, nähtub muuhulgas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest. 14.02.2015 14:40 helistab Vladimir Gavrilin Victor Lukkile ja kutsub enda juurde, mida V.Lukk lubab teha (VI, 79). Kalendri kohaselt oli 2015.a veebruaris 28 päeva. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud kõnedest nähtuvalt suhtlesid V.Gavrilin ja V.Lukk 28.02.2015 ja ööl vastu 01.03.2015.a omavahel aktiivselt – 28.02.2015 13:42 helistab Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ja küsib kas V.Gavrilin on kodus, millele V.Gavrilin vastab jaatavalt ning ütleb, et täna on üks teema, mida peame tegema, millele V.Lukk vastab: “Aah, selge. Olekski läbi tulnud” ning V.Gavrilin ütleb, et astu läbi (VI, 88). 28.02.2015 14:15 helistab Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ja ütleb, et mul oleks ikkagi vaja seda paberit (slängis: raha), mis V.Gavrilinile ei meeldi, kuid millega nõustub ning V.Lukk selgitab, et oli talle (kellelegi) juba ütelnud (VI, 88). 28.02.2015 15:53 helistab Vladimir Gavrilin Victor Lukkile ja pärib V.Lukki asukohta ning uurib, kas juba on korras (paber ehk raha üle antud ja aine vastu saadud) ning kooskõlastatakse edasist käitumist (VI, 89). 28.02.2015 18:15 helistab Victor Lukk
Vladimir Gavrilinile ja kooskõlastatakse edasist käitumist (VI, 89). 28.02.2015 20:38:23 helistas V.Gavrilin V.Lukkile (VI, 91-92), 28.02.2015 20:43:47 helistas V.Lukk V.Gavrilinile (VI, 92), 28.02.2015 20:51:02 helistas V.Lukk V.Gavrilinile (VI, 92) – omavahel kooskõlastati ühiseid lähema aja ettevõtmisi, kooskõlastati kokkusaamisi ning see omavaheline suhtlus oli igati usalduslik ja sõbralik. Ka 02.03.2015 10:15:45 V.Luki ja V.Gavrilini telefonisuhtlusest nähtub, et nad on igakülgselt teadlikud teineteise ettevõtmistest, nad on neid varasemalt kooskõlastanud ning kooskõlastavad ka selles kõnes. Muuhulgas arutletakse rahaliste vahendite üle, jagatakse omavahel infot rahaliste vahendite liikumise kohta ning lepitakse kokku omavahelisi kokkusaamisi. Sealhulgas arutletakse, kuidas R. nimeliselt isikult 300€ kätte saada ja ta seda kellelegi teisele ära ei annaks. Vestluse käigus avaldab V.Gavrilin muuhulgas pahameelt, et Makar ei andnudki talle raha ära, mispeale avaldab V.Lukk, et S.Makarchevil läks 50€ kasiinosse (VI, 93). 12.03.2015 09:18 helistab Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “Kuuled või, aga mingit kuradi kollast kuradi on siin. ... Raha on vaja sinna anda.” ja kui V.Gavrilin küsib: “Kellele?”, siis vastab V.Lukk: “No üks tütarlaps on, tal on normaalne.”, millele V.Gavrilin vastab: “No võta ühte bljad, no proovida vaja, ma annan.” ning lepitakse kokku, et V.Lukk läheb V.Gavrilini juurde (VI, 115-116). 12.03.2015 09:23 helistab Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “Ma kohe seal olen. Kas tahad ka kuskile, tahad-vaja veel kuskile minna või kohe kuradi lähme, ma käin ära või?.”, millele V.Gavrilin vastab: “Käi ära, aga nu bljad”, mispeale ütleb V.Lukk: “Tule alla siis. Las ta toob kuradi selle ... raha, noh”, ning V.Gavrilin küsib: “Viisteist piisab?” ja V.Lukk vastab: “Viisteist, bljad. Türa küll, kakskümmend” ning V.Gavrilin tingib: “Kuusteist” ja V.Lukk selgitab: “Kõik on nagu õige selles suhtes” ning V.Gavrilin ütleb: “16.50 on lihtsalt”, millega V.Lukk nõustub ja V.Gavrilin saadab kellegagi raha: “Davai, ta tuleb alla kohe” (VI, 112 116). 13.03.2015 03:48 helistab Vladimir Gavrilin Victor Lukkile ja küsib: “Mis toimub?”, millele V.Lukk vastab: “Midagi, täitsa kuradi tont, nahhui. Ei no selles mõttes ta meid kostitas jah, aga noh ta väidab, ... ta väidab, et ta saab siin raha hommikul, tead” ning V.Gavrilin ütleb: “Ütle talle, et ma tahan oma 250.- tagasi saada” ja V.Lukk kõhkleb: “Selle 250.- on jah mingi jama seal. Saad aru, see ei ole ikka päris õige. ... R. ise ka vist väidab, et ta ikkagi ei ole võlgu nii palju.” ning edasi räägitaksegi selle võla teemal (VI,
122-123). 13.03.2015 10:56 helistab Vladimir Gavrilin Relica Sulele ja küsib: “No mis teete?”, millele R.Sulg vastab: “Kuule, kuradima, sõidame ringi. ... Tartus”, misjärel ütleb V.Gavrilin: “Anna XXX mulle” ning edasi räägib Victor Lukk, avaldades muuhulgas: “Kohe, kohe saangi raha. Kohe, kohe. Läks järgi rahale” ning edasi küsib V.Gavrilin: “A sul kõik need asjad läksid ära?”, millele V.Lukk vastab: “Ei läinud. Päeva jooksul lähevad siin ükshaaval. Üks tuleb, teine tuleb.”, mispeale V.Gavrlin ütleb: “Ahah, no vaatane, kui midagi jääb, siis no anna mulle teada. Siis ma ka pakun, mis seal jäi.” ja V.Lukk nõustub: “Ahahah okei, selge see.” (VI, 123-124). 01.07.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 66-75); salvestised DVD-l: XI,189 ümbrikus) kajastatu kohaselt helistab 28.02.2015 kell 17:16 Victor Lukk Vladimir Gavrilinile ja kooskõlastatakse edasist käitumist, sealhulgas küsib V.Lukk: “A kus ise oled?” ja V.Gavrilin vastab: “Kesklinnas praegu ühe, seda pedet püüan kinni, nahhui. ... Kuke, see B. i.” (XI, 72). Sellega, et V.Lukk oli V.Gavrilinile autojuhiks, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV
köide 7.osa lk 41) selle kohta, et tavaliselt istus V.Lukk enda autos rooli taha ja tema istus V.Lukki kõrvalistmele (XXIII, 17). See, et Vladimir Gavrilin oli harjunud kasutama Victor Lukki enda autojuhina, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja K.R. i 01.04.2015 kell 13:41 alanud telefonisuhtlusest, kui Vladimir Gavrilin helistab K.R. ile ja otsib XXX t, s.o Victor Lukki, taga ning selgub, et V.Gavrilinil on Victor Lukki vaja selleks, et ta teda enda sõidukiga transpordiks, kuhu vaja (VII, 2-3). See, et senine autojuht Victor Lukk oli kadunud koos kaardiga, millega V.Gavrilin ei ole üldse rahul, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud 06.04.2015.a kell 14:45 kõnest, milles Vladimir Gavrilin nimetab Victor Lukki Victor Kukeks, kelle kohta ei tea, kus ta üldse on ja kirub Victor Lukku: “Raisk, ta on peast põrunud, hoorapoeg sihuke. Kopp on ees, see eit, raisk, on ka kadunud koos kaardiga. Varem võttis toru, nüüd ei võta toru, kui palju ma ka ei helista... Kodus ehk vaevalt, et ta seal kodus on, kuigi kurat seda teab... ” (VII,
30-34). See, et Victor Lukk panustas kuritegelikku ühendusse ka narkootilise aine müümisega, tehes seda kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga ja Relica Sulega, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatust selle kohta, et 13.03.2015 kell 10:56 helistab Vladimir Gavrilin Relica Sulele, kõne võtabki vastu Relica Sulg, kuid edasi suhtleb V.Gavriliniga Victor Lukk, kes viibib Relica Sulega samas autos (VI, 123-124). Kõne sisust nähtub, et Victor Lukk ja Relica Sulg sõidavad koos mööda Tartut ringi ja müüvad nii narkootikume kui ka V.Lukki varastatut, s.o riideesemeid jmt (VI, 123-124). Victor Lukki ja Vladimir Gavrilini omavahelisest suhtlusest selgub muuhulgas, et Victor Lukk saab raha kohekohe kokku, et kõigest ei ole õnnestunud veel lahti saada, kuid päeva jooksul saavad kõigest lahti (VI, 123-124). Samas kõnes ütleb V.Gavrilin V.Lukkile, et kui midagi jääb 113 alles, siis andku talle teada, et siis ta ka pakub seda, mis alles jäi (VI, 124). Kõnest nähtub kõigi ühine huvi võimalikult kiiresti narkootiline aine maha müüa ja raha kokku saada, milleks tegutsetakse ühiselt omavahel kooskõlastatult (VI, 123-124). See, et Tartu piirkonna „katuse“ juht Vladimir Gavrilin ja tema loodud kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüv Relica Sulg usaldasid Victor Lukki, nähtub 16.03.2015 kell 16:52 alaud kõnest selle kohta, et Relica Sulg otsib Vladimir Gavrilini kaudu kontakti Victor Lukkiga, hüüdnimega XXX , paludes anda enda V.Gavrilini käes oleva pangakaardi XXX kätte, mida V.Gavrilin lubab ka teha (VI, 128-129). Relica Sule pangakaart oli oluline V.Gavrilini ja R.Sule vahelist rahalist suhtlust tagav vahend, mis olenevalt asjaoludest paiknes kas R.Sule või siis V.Gavrilini käes ning mida kasutasid nad mõlemad. Victor Lukk panustas kuritegeliku ühenduse hüvanguks ka sellega, et juhatas Tartu piirkonna „katuse“ juhi V.Gavrilini isikuteni, kellel teadis narkootilist ainet või raha või muud vara olevat või kellelt võis saada infot teiste narkootilisi aineid müüvate isikute kohta. Näiteks juhatas Victor Lukk Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi R.H. i juurde tema elukohta, millist V.Gavrilin ja S.Makarchev ei teadnud. Füüsilise vägivalla kasutamise ning noaga ähvardamise tulemusena avaldas R.H. hirmu tõttu kahe narkootilisi aineid käitleva isiku nimed. Saades teada narkootilisi aineid käitlevate isikute nimed oli V.Gavrilini ja kuritegeliku ühenduse liikmete tavaline käitumismuster selline, et mindi ja
võeti neilt isikutelt ebaseaduslikke meetodeid kasutades narkootiline aine ning raha ära ja tehti selgeks, et narkootilisi aineid võib müüa ainult V.Gavrilini juhitud Tartu nn katuse alt või kui seda tehakse iseseisvalt, siis tuleb maksma hakata. Victor Lukk viis Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi kokku ka M.J. ga, kellelt võeti noaga ähvardades ära amfetamiin ja sularaha. Victor Lukk organiseeris M.H1. üürikorterist lahkumise järgselt sinna elama A.U. i, kellelt V.Gavrilin hiljem nõudis 500€. Eeltooduga on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) selle kohta, et Victor Lukk viis nad S.Makarcheviga R.H. i elukohta ja näitas ette R.H. i korteri asukoha (XXIII, 17). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt, kui M.H1. oli enda üürikorterist lahkunud, siis läksid sinna korterisse kolmekesi, ka Victor Lukk oli kaasas, kes ütles, et tal on inimene Ujok, keda ta saab sinna korterisse paigutada (XXIII, 18). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt veetsid nad V.Lukkiga tihti aega koos ja Ujoki ülesotsimine oli ühiseks probleemiks (XXIII, 19). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt kutsus M.J. juurde kaasa Victor Lukk, kellega sellel ajal suhtlesid väga tihti (XXIII, 20). Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et Victor Lukk suhtles kuritegeliku ühenduse loonud ja selle tegevust koordineerinud ja juhtinud Vladimir Gavriliniga ning teiste kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutega, on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete protokollid. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub 2015.a veebruarist alates Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki suhtlus. 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub 2015.a veebruarist alates Sergey Makarchevi ja Victor Lukki suhtlus. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub Relica Sule ja Victor Lukki suhtlus. Ehkki Victor Lukki tegevus hõlmas mõnda kuud, s.o vähemalt 2015.a veebruari ja märtsi, mil ta käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid, oli V.Gavrilinile autojuhiks ning juhatas V.Gavrilini ja S.Makarchevi teiste isikuteni, kellelt narkootilisi aineid ja raha ära võtta või kelle pealt muul moel kasu teenida, nähtub, et tema panus oli intensiivne ning oluline. V.Gavrilin tundis enda autojuhist puudust ja otsis teda taga. V.Lukki abiga saadi teada R.H. elukoht ja R.H. saadi teada narkootilisi aineid käitleva kahe isiku nimed, hirmutati ja ähvardati M.J., et teda V.Gavrilini juhitava „katuse“ alla saada või turult üldse välja tõrjuda ning V.Lukki abil pandi M.H1. üüritud korterisse, mille M.H1. maha jättis, elama A.U., millist asjaolu kasutas hiljem ära V.Gavrilin A.U. raha väljapressimiseks. Victor Lukk Vladimir Gavrilini autojuhina oli igakülgselt informeeritud ja teadlik Vladimir Gavrilini ning teiste ühenduse liikmete, sealhulgas kindlasti Relica Sule, Sergei Makarachevi süstemaatilisest ebaseaduslikust tegevusest narkootiliste ainete käitlemisel ning püüdest hoida narkootiliste ainete käitlejate turgu Tartu piirkonna „katuse“ all, mida
juhtis Vladimir Gavrilin. Neil asjaoludel pidi Victor Lukk vähemalt möönma, et selline ajas üha korduv ja kestev käitumine ületab tavapärase narkootiliste ainete käitlemise. Victor Lukki käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Victor Lukki kuritegelik käitumine on käsitletav kuritegelikku ühendusse kuulumisena KarS § 255 lg 1 järgi. Asjaolu, et Victor Lukkilt endalt hakati talle ebaseadusliku käitumise võimaldamise eest ning talle selles tegevuses kaitse ehk „katuse“ eest tasu nõudma, mida nimetati võlaks ja mille suuruseks lõpuks V.Gavrilin täpsustas 800€, ei välista V.Lukki käitumise õigusvastasust. V.Lukk oli enne tema võlastamist ise igati teadlik Tartu piirkonna „katuse“, mida juhtis V.Gavrilin, reeglitest ning aktsepteeris neid igakülgselt. Isegi kohtuistungil jäi V.Lukk sellele aktsepteerivale seisukohale truuks, salates maha selle, et tegelik võla suurus võis olla maksimaalselt 50€, mitte kuritegeliku ühenduse juhi V.Gavrilini nõutud 800€. Victor Lukki karistati 05.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-16-4675 ajavahemikus 24.10.2014 – 01.06.2015 varguste toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja 17.11.2014.a joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi (XVIII, 92-99). 05.10.2016.a kohtuotsusest nähtuvalt pani Victor Lukk vargused toime ajavahemikus 24.10.2014 – 01.06.2015 (XVIII, 92-99). Selles ajavahemikus oli ainukene pikem ajavahe varguste toimepanemise vahel 13.04.2015 – 01.06.2015.a (XVIII, 97). Kuna V.Lukk pani 2015.a märtsis ja kuni 13.04.2015.a kaasa arvatud Eesti Vabariigis Tartus, Tallinnas ja Rakveres ning Tartumaal Lähtel ja Rõngus ning Järvamaal Paide vallas Mäos toime hulgaliselt vargusi, siis pole kahtlust selles, et vähemalt kuni 13.04.2015.a kaasa arvatud viibis Victor Lukk Eestis. Samas nähtub jälitustoimingu protokollides kajastatud telefonisuhtlusest, et 2015.a aprilli algusest kadus Victor Lukk ära ja asus ennast varjama talle V.Gavrilini poolt peale pandud suure võlanõude eest. Neil asjaoludel on põhjendatud käsitleda Victor Lukki kuritegelikku ühendusse kuuluvana kuni 2015.a märtsikuu lõpuni. See, et Victor Lukk 2015.a aprilli algusest enam kuritegeliku ühenduse heaks tegev ei olnud ning oli asunud ennast selle eest varjama, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest. See on järgmine. 01.04.2015 kell 13:41 helistab Vladimir Gavrilin K.R., ja otsib taga Victor Lukki, hüüdnimega XXX , nn võla pärast ja tunneb huvi, kus XXX ennast peidab, millele K.R. vastab, et tema ei tea (VII, 2-3). Ühtlasi otsib V.Gavrilin selles kõnes endale ka autoga juhti (VII, 2-3). 06.04.2015.a kell 14:45 alanud kõnes nimetab Vladimir Gavrilin Victor Lukki Kukeks, kelle kohta ei tea, kus ta üldse on ja kirub Victor Lukku selle eest, et see on koos kaardiga kadunud (VII, 30-34). See, et senine autojuht Victor Lukk on endiselt ühenduse eest ennast varjama hakanud ja kadunud nähtub ka 06.04.2015.a Vladimir Gavrilini 22:09 kõnest tuvastamata isikule, milles V.Gavrilin kurdab, et kõik võlgnikud peidavad ennast ja tal on sellest kopp ees, täna lubas 4 inimest raha ära anda, kuid ainult üks andis, raha on kokku saanud 1300€, kuid vaja on 1500€ (VII, 38-40). Selles kõnes loodab V.Gavrilin V.Luki veel juhuslikult kätte saada - kui tuvastamata isik küsib, kas XXX (Victor Lukk) on peamine võlgnik, siis vastab V.Gavrilin: “Oh ei, ole nüüd, tema on tead, sellist liiki, kelle saab juhuslikult kätte.”
(VII, 38-40). 06.04.2015.a Vladimir Gavrilini 22:54 kõnest kõnest tuvastamata isikule nähtub, et Vladimir Gavrilinit sõidutab (Victor Lukki asemel) nüüd üks linalakk plika
(Relica Sulel on pikad valged juuksed), kes hädaldab, et tal on homme tööle vaja minna (VII, 40-41). Samas kõnes avaldab V.Gavrilin, et temal narkootilist ainet (slängis: kraami) kaasas hetkel ei ole, see on Makaril (VII, 40-41). Relica Sule ütluste kohaselt on tema kasutuses väga palju erinevaid sõiduvahendeid olnud, kindlasti on kasutanud üle 30 erineva auto (XVII, 178 all). Ei suuda ühtegi autot välja tuua, millega oleks korduvalt sõitnud (XVII, 178 all). On kasutanud sõprade ja tuttavate autosid ning XXX universaalkerega musta värvi BMW-d ja roolis olnud (XVII, 178 all).
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (I,30-34p; IV 2. 7781) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, hoidmises, valdamises ja edasiandmises (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt käitlemises) suures koguses grupi poolt koos Sergei Sõštšikovi ja Sergey Makarcheviga ja seda isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, mis seisnes selles, et omandas eeluurimisel tuvastamata kordadel Ida-Virumaalt: •
ajavahemikul 2014.a suvest kuni 05.05.2015.a vähemalt 2346,27 grammi ja vähemalt 19 tarvitamiskogust amfetamiini,
•
ajavahemikul 2014.a novembrikuust kuni 2015.a aprillikuuni 251 grammi marihuaanat ja ühiselt koos Sergei Sõštšikoviga ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni vähemalt 578 ecstasy tabletti,
millest: 210,2 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 13%, sisaldades puhtal kujul 20,04 g amfetamiini, hoidis Vladimir Gavrilin alates 29.04.2015.a kuni 11.09.2015.a Tartumaal Ülenurme vallas Õssu külas Eerika tee tänavas asuva hoonetekompleksi küljel, metallist seadeldise alla peidetuna, kuni nimetatud aine sündmuskoha vaatluse käigus politsei poolt leiti ja ära võeti; 5,72 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 8,319%, sisaldades puhtal kujul 0,508 g amfetamiini, hoidis Vladimir Gavrilin eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas Tartu linnas XXX -68, kuni nimetatud aine 05.05.2015 a. läbiotsimise käigus ära võeti, millest osa andis V.Gavrilin politseile välja vabatahtlikult. 2014.a lõpus või 2015.a alguses hoidis Tartumaal Luunja vallas Rõõmu tee lähedal asuvas metsas, Raadi lennujaama suunas viiva värava juures posti juurde peidetuna 0,33-liitrilise energiajoogi „Red Bull“ purgis narkootilist ainet, mille Andrei Remets vedas Vladimir Gavrilini palvel ja antud täpsete juhiste kohaselt enda kasutuses oleva transpordivahendiga Nissan Almera Tino, reg. nr.XXX eelmainitud peidikust eeluurimisel tuvastamata koguse narkootilist ainet Tartu linna, XXX korterisse 68 ning mille andis korteris olles üle Vladimir Gavrilinile. ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast
ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele alljärgnevalt: -
ajavahemikul 2013.a suvest kuni 2014.a suve keskpaigani E.N. le Tartu linnas erinevates kohtades, näiteks Annelinnas Saare Maxima juures tiigi ääres või viimasel korral Raekoja platsis, millest viimasel korral vähemalt 5 tabletti (5 või 6) ja ülejäänud korrad keskmiselt 3 tabletti (2-4), s.o kokku vähemalt 200 ecstasy tabletti, millest ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni andis keskmiselt kokku 50 ecstasy tabletti;
-
2014.a juulikuu lõpus Relica Sulele (Sulg) Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti;
-
2014.a augustikuus Relica Sulele Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti;
-
2014.a juulikuus Tartu linnas, XXX maja ees või korteris nr 80 E.B. le (endise nimega S.) ja A.V. le kolmel korral, millest esimesel korral vähemalt 22 tabletti (20-25 tabletti) ja kahel viimasel korral korraga 10 tabletti, s.o kokku vähemalt 42 tabletti ning kahel korral E.B. le ja A.V. le ühe tarvitamiskoguse, s.o kokku 4 tabletti;
-
2014.a märtsikuu lõpus Andrei Remetsale Tartu linnas XXX asuvas korteris 30 ecstasy tabletti, millest kogumassiga 1,42 grammi 34% ulatuses metüleendioksümetametamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavad 5 tabletti, milles puhtal kujul 0,41 grammi MDMA-d, leiti ja võeti politsei poolt ära 09.04.2015 Andrei Remetsa kasutuses oleva sõiduki Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX salongi läbivaatuse käigus;
-
2014.a suve lõpus Tiina Valdasele 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (23 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti.
ajavahemikul 2014.a suve algusest kuni 2015.a aprillikuu alguseni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks kokku 117 vähemalt 676 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, 225 ecstasy tabletti ja 250 grammi marihuaanat, s.o. narkootilisi aineid suures koguses alljärgnevalt: -
2014.a suve alguses Tartus Anne 44 asuva Kähkuka kiirsöögikoha lähedal 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
2014.a juunikuu alguses Tartu linnas umbes 125 (100 või 150) ecstasy tabletti;
-
2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Tartu linnas Rõõmu teel hõbedat värvi Audis olles 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti;
-
2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas Anne 86 juures 200 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
2014.a novembrikuu alguses Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat;
-
2014.a novembrikuus Tartu tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
2014.a novembrikuus Tartu linnas, XXX asuvas korteris 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
2015.a veebruarikuu keskel Tartu linnas Kivilinna Konsumi kõrval oleva 9.korruselise kortermaja korteris 66 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
2015.a aprillikuu alguses Tartu linnas 100 grammi marihuaanat, mille Relica Sulg andis samal päeval või järgmisel päeval Tartu linnas Õnne tn 18 trepikojas üle R.K1. ele;
-
0,98 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 8,7 %, sisaldades puhtal kujul 0,063 g amfetamiini, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
-
3,43 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus on 1213%, sisaldades puhtal kujul 0,32 grammi amfetamiini, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda valduses olevas sõidukis VW Passat reg. nr XXX kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
linnas
Anne
juures
grammi
-
hoidis enda valduses Relica Sule elukohas XXX asuvas korteris 100 grammi amfetamiini ajavahemikul 2015.a märtsikuust kuni aprillikuu alguseni ning teisel korral 2015.aasta aprillikuu algusest 100 grammi amfetamiini, millest 20 grammi andis Relica Sulg 2015.a aprillikuu alguses edasi H.K. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilisi aineid amfetamiini, ecstasy tablette ja marihuaanat müüs Relica Sulg edasi, osaliselt koos Ingvar Patsulaga, ning andis edasimüümiseks H.K. ja R.L. ajavahemikul 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 07.04.2015.a andis edasi kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile mitmel korral kokku vähemalt 1044,35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mida S. Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga järgnevalt: -
andis S.B. ajavahemikul 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 2014.a novembrikuu lõpuni iga päev 5 grammi ning ühel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt (136 x 5 grammi + 1 x 10 grammi) 690 grammi ning alates detsembrikuust 2014.a kuni 27.02.2015.a iga päev keskmiselt 3 grammi (2-4 grammi), s.o kokku vähemalt 267 grammi (89 x 3 grammi), s.o kokku vähemalt 957 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
hoidis 2014.a detsembrikuus enda elukoha Tartu, Jaama 181 keldris ühiskasutatavas ruumis põrandal vähemalt 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mille S.B. S.Makarchevi teadmata omavoliliselt omastas;
-
hoidis 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 07.04.2015.a enda elukoha, aadressil Tartu linn, Jaama 181 korterite numbritega 28-62 trepikojas asuva keldri ühiskasutatavas ruumis peidetuna kokku 20,35 grammi 1337% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbreid, milles kokku 2,8 grammi amfetamiini ning 1,07 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9 %, kuni nimetatud narkootilised ained sündmuskoha vaatluse käigus 07.04.2015.a politsei poolt leiti ja ära võeti;
-
andis 2014.a detsembrikuus või 2015.a jaanuarikuus R.K2. ile ühel korral Tartu linnas, Kivilinna tanklas 2-3 grammi amfetamiini ning teisel korral võttis Tartu linnas Rebase tn 10 Rimi parklas R.K2. ilt vastu amfetamiini eest 100 eurot, mille eest saadava 5 grammi amfetamiini andis üle eeluurimisel tuvastamata isikule;
-
andis 2014.a sügisel Tartu linnas, XXX korteris XXX ühe tarvitamiskoguse amfetamiini R.H.
ajavahemikul 2014.a kevadest kuni 2015.a kevadeni andis kas ise või Sergei Sõštšikovi või Relica Sule kaudu kuritegeliku ühenduse liikmele Tiina Valdasele edasi andmise eesmärgil kokku vähemalt 71 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses alljärgnevalt: -
V.Gavrilin andis 2014.a kevadel Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas sõidukis BMW olles 5 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
V.Gavrilin andis 24.07.2014.a Tartu linnas XXX maja juures 4 ecstasy tabletti;
-
V.Gavrilin andis 2014.a juunikuu algusest kuni 23.07.2014.a Tartu linnas keskmiselt 3,5 korda nädalas (2-5 korral), s.o kokku vähemalt 7 nädala jooksul keskmiselt 1,5 grammi (1-2 grammi), s.o kokku vähemalt 24 korral (7x3,5), kokku vähemalt 36 grammi ning vähemalt kahel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt 56 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
V.Gavrilin andis 2014.a suve lõpus Tartu linnas haiglas viibides 2 ecstasy tabletti;
-
S.Sõštšikov andis 2014.a suve lõpus 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (23 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti;
-
R.Sulg andis neljal korral ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni viimane kord 2015.a jaanuarikuus Tartu linnas Anne 44 söögikoha XXX juures, millest kolmel korral korraga vähemalt 2 grammi ja viimasel korral korraga
4 grammi, s.o. kokku vähemalt 10 grammi; viimasel korral saadud 4 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini eest tasumist nõudis T.Valdaselt endale V.Gavrilin. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilisest ainest 25,5 grammi ja 5 tarvitamiskogust amfetamiini müüs Tiina Valdas edasi. ajavahemikul alates 2014.a suvest kuni 01.03.2015.a andis Vladimir Gavrilin edasi kuritegeliku ühenduse liikmele M.H1. Tartu linnas vähemalt 235 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja keskmiselt 9 ecstasy tabletti alljärgnevalt: -
2014 a. suvel enne 24.07.2014.a kolmel korral keskmiselt 3 ecstasy tabletti (15 tabletti), s.o kokku vähemalt 9 ecstasy tabletti;
-
2014.a suvel Tartu linnas Mõisavahe 62 maja lähedal 35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
2014.a detsembris Tartus Annelinnas Ülejõe kohviku lähedal 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mille V.Gavrilin viskas kortermaja kolmandalt korruselt alla väljas ootavale M. H1.
-
2015.a veebruarikuus V.Gavrilin andis M.H1. elukohas XXX korteris XXX M.H1. juhise narkootilise aine asukoha kohta, vahetult peale mida läks M.H1. Jaama 197 maja taha puu juurde ning võttis puu juurest maast paki, milles oli 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
hoidis ühiselt koos S.Makarcheviga eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 2015.a veebruarikuu lõpu või märtsikuu alguseni Tartus Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde peidetuna 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mille S.Makarchev andis 2015.a veebruarikuu lõpus või märtsikuu alguses edasi Tartus Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juures M.H1. le. V.Gavrilin ja M.H1. leppisid telefoni teel kokku M.H1. poolt 50 grammi narkootilise aine amfetamiini omandamise ja selle eest raha tasumise V.Gavrilinile. Vastavalt V.Gavrilini poolt antud juhisele toimus paar päeva hiljem M.H1. ja S.Makarchevi omavaheline kohtumine Tartu linnas Jaama 197 juures, kus S.Makarchev andis M.H1. le juhise amfetamiini asukoha kohta, kust see ära võtta. Kui M.H1. amfetamiini üles ei leidnud, siis läksid M.H1. ja S.Makarchev ühiselt Tartu linnas Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde, kust M.H1. vastavalt S.Makarchevi juhatusele võttis puu juurest lume alt välja paki, milles 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini.
ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a kevadeni andis Vladimir Gavrilin edasi kuritegeliku ühenduse liikmele Victor Lukule (Lukk) Tartu linnas vähemalt 65 grammi ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini alljärgnevalt: -
ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a jaanuarikuu lõpuni Tartu linnas Mäe tn ja Peetri tn piirkonnas vähemalt 6 grammi;
-
ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a jaanuarikuu lõpuni Tartu linnas Kalda tee 32 asuva Maxima kaupluse lähedalt puu juurest sinna jäetud vähemalt 20 grammi;
ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a kevadeni vähemalt 39 grammi ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilist ainet amfetamiini müüs Victor Lukk edasi. -
2014.a detsembrikuus kahel korral kaks tarvitamiskogust, s.o kokku 4 tarvitamiskogust amfetamiini ja 2015.a märtsikuus ühe tarvitamiskoguse amfetamiini, s.o kokku 5 tarvitamiskogust andis V.Gavrilin Tartu linnas, Kroonuaia 48 juures M.A. ule; 2014.a detsembrikuus Tartu linnas, XXX olles 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini S.B.; 01.05.2015.a Tartu linnas XXX maja trepikojas H.K. 34 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini; 2015.a alguses 1,5 kuu jooksul Tartu linnas, XXX korteris K.R. kokku 3 korral vähemalt ühe tarvitamiskoguse narkootilist ainet amfetamiini, s.o kokku 3 tarvitamiskogust; 2014/2015.a talvel Tartu linnas Andrei Remetsale 2 tarvitamiskogust amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ehk ecstasy puhul 1,4 g ja marihuaana puhul 7,5 grammi. Alljärgnev kajastab hinnangut Vladimir Gavrilinile KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistusele selle erinevate osade kaupa. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema hoidis alates enne tema kahtlustatavana kinnipidamist kuni 11.09.2015.a Tartumaal Ülenurme vallas Õssu külas Eerika tee tänavas asuva hoonetekompleksi küljel metallist seadeldise alla peidetuna 210,2 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus
13%, sisaldades puhtal kujul 20,04 g amfetamiini, kuni nimetatud aine sündmuskoha vaatluse käigus politsei poolt leiti ja ära võeti, on tõendatud alljärgnevate omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevate tõenditega. 05.05.2015.a Vladimir Gavrilini kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (V,1-4) on tõendatud, et Vladimir Gavrilin peeti kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 121 lg 1, KarS § 136 lg 1 järgi 05.05.2015.a kell 01:10 Tartu linnas Kivilinna ühistranspordi peatuses sõiduki Ford Focus Turnieri reg nr XXX tagumiselt istmelt. 06.05.2015 kohaldati Vladimir Gavrilini suhtes tõkend vahistamine (XII, 149-155, 139-142), mis kehtib tema suhtes senini. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Vladimir Gavrilin kasutas narkootiliste ainete hoidmiseks peidikuid (XVII, 193, 201). Süüdistatav Relica Sulg keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXII, 34). Prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 172179,
Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit 2014.a maikuust (XVII, 173, 196). R.Sulg pidutses sellel eluperioodil tema enda ütlustest nähtuvalt palju, tarvitas amfetamiini ning müüs seda pidudel edasi (XVII, 173). R.Sule ütluste kohaselt omandas ta amfetamiini algselt erinevatest kohtadest, ka Tallinnast kuni olukord Vladimir Gavriliniga kohtudes, keda ta teadis hüüdnimede XXX , XXX ja Gavrili all, muutus ja ta hakkas narkootilisi aineid edasimüümiseks võtma Vladimir Gavrilinilt (XVII,
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Vladimir Gavrilinil olid narkootiliste ainete hoidmiseks peidikud, näiteks Hiinalinna taga, kus ta käis koos V.Gavriliniga mõned korrad kaasas, viimati käis 2015.a aprillis (XVII, 193, 201). R.Sule ütluste kohaselt käis ta koos V.Gavriliniga tema peidikute juures kaasas nii enda venna R.L. punast värvi VW Passatiga, Kreiziku, s.o Andrei Remetsa, autoga kui ka Jelena Krasjukova autoga (XVII, 193). Peidikutes hoidis V.Gavrilin kuni 50grammiseid koguseid (XVII, 193). R.Sule ütluste kohaselt nägi ta ühel korral, et V.Gavrilin tõi peidikust 50 g, teistel kordadel ta koguseid ei näinud, sest V.Gavrilin neid ei näidanud (XVII, 201). Peidikud asusid Hiinalinna sõites alas, kus on vanad hooned ning keldrid jmt (XVII, 193). R.Sule ütluste kohaselt saab ta peidikute asukohad kätte näidata (XVII, 201). 13.07.2015.a Relica Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (XVI, 117128) on tõendatud, et Relica Sulg näitas ette mitmed Annelinna jäävad ning osaliselt ka nn Hiinalinna nimetuse alla kuuluvad narkootiliste ainete peidikute asukohad, milliste juures ta käis Vladimir Gavriliniga kaasas, kui Vladimir Gavrlin tõi sealt narkootilisi aineid. Menetlustoimingu läbiviimisel kasutati fotoaparaati ning peidikute asukohad, milliste juures R.Sulg tema avaldatu 122 kohaselt koos V.Gavriliniga käis, on fotografeeritud ning fotod kajastatud ütluste olustikuga seostamise protokollis (XVI, 117-128). Nimetatud protokollis kajastatud R.Sule ettenäidatu kohaselt käis ta V.Gavriliniga kaasas 5-6 korral Põhja puistee ringtänava ristmiku lähedusse jääva sissselangenud teeaugu juurde jääva peidiku läheduses (vt fotosid nr 1-5). Relica Sule avaldatu kohaselt käisid nad seal kõigil kordadel tema vennale
R.L. le kuuluva sõidukiga ja öisel ajal, kui väljas oli juba pime (XVI, 118-119). R.Sule avaldatu kohaselt kustutas ta kohale jõudes sõiduki tuled ära mõnda aega enne kohale jõudmist ja seda Vladimir Gavrilini palvel (XVI, 119). R.Sule avaldatu kohaselt on ta teel olevasse suurde auku mitmel korral rattaga sisse sõitnud ning kõigil 5-6- korral jäi ta autosse istuma seniks kuni Vladmir Gavrilin autost väljas 5-10 minutit ära käis, autosse tagasi tulles oli V.Gavrilinil endaga kaasas amfetamiini (XVI, 119). R.Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt käis ta V.Gavriliniga kaasas ühel korral ka Ida ja Lehe tänavate ristmiku lähedusse jääva peidiku juures (vt fotosid nr 6-7), kus V.Gavrilin käis sõidukist väljas ja oli ära umbes 510 minutit (XVI, 119-120). R.Sule ütluste ja olustikuga seostamisel avaldatu kohaselt on ta V.Gavriliniga vähemalt 5-l korral kaasas olnud ka Kuuse tänava garaažide juurde jääva peidiku juures (vt fotosid ning kaardiandmete väljatrükke nr 8-12), kus käisid öisel ja pimedal ajal (XVI, 122). R.Sule avaldatu kohaselt jäi ta autosse ootama seniks kuni V.Gavrilin autost garaažide vahel ära käis (XVI, 122). R.Sule avaldatu kohaselt lülitas ta V.Gavrilini palvel sõiduki tuled kohale sõites välja Kadaka tänaval enne Kuuse tänavale keeramist, kohale jõudes jättis V.Gavrilin enda telefoni sõidukisse ja oli ära 5-15 minutit ja tagasi tulles oli tal endaga kaasas amfetamiini, vahel ka 50 grammi pakendatuna ühte minigrip kilekotti (XVI, 122). R.Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt käis ta V.Gavriliniga kaasas ühel korral ka Tartu puukooli juurest vasakule jääva angaari juures (vt fotosid ja kaardiandmete väljatrükki nr 13-15), kust V.Gavrilin tõi endaga kaasa 100 grammi amfetamiini (XVI, 124-125). R.Sule avaldatu kohaselt oli see varahommikul arvatavasti enne kella 5 2014.a suvel enne V.Gavrilini liiklusõnnetust, kui V.Gavrilin võttis ta peale Anne 86 maja juurest (XVI, 124). V.Gavrilin kasutas siis enda kasutuses olevat sõidukit Audi ning sõitis angaari juurde, kus jättis sõiduki seisma angaari nurga juures, väljus sõidukist ja käis angaari nurga juures, mille plekist sein oli osaliselt lahti (XVI, 124). R.Sule avaldatu kohaselt pani V.Gavrilin endale kätte musta värvi nahast kindad ja võttis angaari seinast välja salvrätiku sees olevad 2 minigrip kilekotti, milles mõlemas 50 grammi roosat värvi amfetamiini, ja andis need talle ja viis ta koju tagasi (XVI, 124). R.Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt käis ta 2015.a märtsikuu alguses hommikul pärast enda öist töövahetust V.Gavriliniga ja Makariga, s.o Sergey Makarcheviga, kaasas ka Anne 84 asuva maja esimeses trepikojas ühes kõrgemal asuva korruse korteris, kus V.Gavrilin võttis köögis asuva termostopsi seest talle amfetamiini (vt fotosid nr 16-20; XVI, 126-128). 13.07.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokolli (XVI, 117-128) lõpus kinnitas kahtlustatav Relica Sulg omakäeliselt, et märkusi tal selle menetlustoimingu kohta ei ole, ta on protokolli läbi lugenud ning protokollis kajastatu on kirja pandud tema sõnade kohaselt (XVI, 128). Kahtlustatav Relica Sule ütluste olustikuga seostamise juures viibis ka kahtlustatav Relica Sule kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kellel ühtegi etteheidet ning märkust ja 123 täiendust selle menetlustoimingu kohta esitada ei olnud (XVI, 128). Kahtlustatav R.Sule kaitsja advokaat Anu Vilt allkirjastas 13.07.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokolli ilma ühegi täpsustuseta (XVI, 117-128).
Eelkajastatud Relica Sule kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) ning 13.07.2015.a Relica Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (XVI, 117-128) selle kohta, et V.Gavrilin käitles narkootlisi aineid suurtes kogustes, kasutades selleks muuhulgas ka erinevaid peidikuid, on kooskõlas ka Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel süüdistatavana antud enda süüd erinevate narkootiliste ainete suurtes kogustes ebaseaduslikus käitlemises tunnistavad ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) ning 11.09.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (X, 147-154), 11.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist (X, 155-159), 24.09.2015.a ekspertiisiaktist nr XXX (X, 160-161) ja 12.09.2015.a kahtlustatav Vladimir Gavrilini ütluste ja olustiku seostamise protokollist (X, 163174) nähtuv. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) on tõendatud, et vabaduses viibides tarvitas Vladimir Gavrilin narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt näitas ta politseile kaardil ette ning seletas, kus tema peidetud amfetamiin asub ning käis seda kohta ka ette näitamas politseile
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlustega on tõendatud, et ta hoidis narkootilisi aineid erinevates kohtades, lisaks enda elu- ja viibimiskohtadele ning kasutuses olnud sõidukitele (XXIII, 6-8) ka erinevates peidikutes – XXX tänaval XXX elamise ajal enda elukohast paari kilomeetri raadiuses asuvates peidikutes, et narkootilisi aineid oleks peidikutest võimalik kiiresti kätte saada (XXIII, 7), Annelinnas Kivilinna kooli juures akna all puu juures (XXIII, 7), metsas erinevates kohtades, enamasti enda elukoha lähedal (XXIII, 7), XXX vallas XXX (XXIII, 6), XXX vallas XXX külas XXX (XXIII, 6). Süüdistatav V.Gavrilin kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes, et andis kohtueelsel uurimisel vabatahtlikult välja XXX vallas XXX külas XXX jäävast peidikust amfetamiini (XXIII, 6). V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt, kui ta läks kellegagi koos narkootilisele ainele peidikusse järele, siis autost väljus ta üksinda ja peidik võis jääda kuni 150 m eemale (XXIII, 13). Süüdistatav V.Gavrilini ütluste kohaselt olid tal isikutega, kellele ta andis narkootilisi aineid müüki, vastastikku kasulikud suhted, ning kui ta jättis neile kuskile narkootikume, siis ütles, kust need kätte saab (XXII, 177 ülal; XXII, 175 all). Nimetatud süüdistatav V.Gavrilini ütlustega on kooskõlas ka kahtlustatav V.Gavrilini ütluste ja olustiku seostamise protokollist (X, 163-174) nähtuv selle kohta, et ta näitas ette kahe peidiku asukohad, kus ta oli hoidnud enda käideldud narkootilisi aineid – üks neist asub Annelinna Prisma kõrvale jäävalt ringristmikult Pajula teed pidi Tartu linnast välja sõites XXX tupikus ehituspaneelide all, kus peaks asuma 40-60 grammi kanepit ning teine peidik jääb Tartu linnast Viljandi poole välja sõites Viljandi ringilt paremale XXX keerates ühe valgetest telliskividest maja juurde, kus peaks olema umbes 124 250-300 grammi amfetamiini. V.Gavrilini ütluste olustikuga seostamisel selgus, et esimeses ettenäidatud peidiku asukohas asusid liiva-kruusa kaevandus ja liivamäed ning tuletõrje veevõtukoht, milliseid seal V.Gavrilini avaldatu kohaselt kanepi peidikusse panemise ajal ei asunud (X, 163-169) ning teise peidikuna
näitas V.Gavrilin ette XXX jääva koha (X, 170-174), millisest politsei võttis 11.09.2015.a sündmuskoha vaatlusel ära valge kilekoti selles olnud punasevalgekirju torusalliga (buffiga) ja kahe klaaspurgiga neis olnud heleda ainega (pakend nr 1SK; X, 147-154: 11.09.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokoll; 155159: asitõendi vaatlusprotokoll). Asitõendi vaatlusprotokollist (X, 155-159) nähtuvalt pakendati asitõendite vaatluse käigus sündmuskohalt XXX peidikust ära võetu (pakend 1SK) ümber 3-e erinevasse pakendisse: 1SKA – valge kilekott ja punane rõngassall (buff), 1SKB – musta kaanega purk heleda pulbriga, 1SKC – valge kaanega purk heleda pulbriga. Eelkajastatuga on kooskõlas 24.09.2015.a ekspertiisiaktis nr XXX (X, 160-161) kajastatud eksperdiarvamus, mille kohaselt oli niiske roosakas amfetamiini sisaldav pulber – musta kaanega klaaspurgis (pakendist 1SKB) amfetamiini sulfaadina sisaldav pulber massiga pärast kuivatamist 107,1 g, milles puhast amfetamiini 10,2 grammi, pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus 13% ja valge kaanega klaaspurgis (pakendist 1SKC) oli amfetamiini sulfaadina sisaldav pulber massiga pärast kuivatamist 103,1 g, milles puhast amfetamiini 9,84 grammi, pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus 13%. Eelkajastatuga selle kohta, et Vladimir Gavrilini igapäevaelus oli peidikute kasutamine tavaline ja igapäevane, on kooskõlas ka tema XXX Jelena Krasjukova kohtulikul uurimisel süüdistatavana antud ütlused (XXII, 6-31; allkirjaleht: IV 6. 34) selle kohta, et ka ajal, kui V.Gavrilinil olid suhtlemiskeelud, suhtles ta V.Gavrilini initsiatiivil V.Gavriliniga – V.Gavrilini ülesandel helistasid J.Krasjukovale teised isikud ning teiste isikute kaudu sai J.Krasjukova ka V.Gavrilinilt vanglast kirju (XXII, 25-26). J.Krasjukova ütluste kohaselt palus V.Gavrilin tal ühes kirjas peidetud asja ära võtta ja pärast helistas üks isik ja küsis, et kas tõid ära selle asja, mida V.Gavrilin palus (XXII, 26). Eelkajastatud tõenditest kogumis nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin kasutas narkootiliste ainete käitlemisel peidikuid, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 94-116; allkirjaleht: IV köide 3.osa lk 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilin avaldas talle, et hoiab narkootilisi aineid Hiinalinnas garaažide juures, kuid täpset asukohta V.Gavrilin talle ei öelnud (XX, 106). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt sai ta Vladimir Gavrilinilt 2015.a veebruaris omandatud 50 g amfetamiini V.Gavrilini juhatusel kätte Annelinnas XXX maja taha jääva puu alt (XX, 102-103) ning ka järgmise amfetamiinikoguse sai samuti kätte Annelinnast, kuid seekord XXX juurest põõsastest, kuhu see oli maha maetud (XX, 103). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt näitas Sergey Makarchev talle lõpuks kätte täpse koha, kuhu oli amfetamiin peidetud (XX, 103-104). S.Makarchevi kätte näidatud kohas pidi olema 50 grammi amfetamiini, kuid oli 48 grammi (XX, 104). M.H1. ütluste kohaselt maksis ta raha 11€/g selle amfetamiini eest V.Gavrilinile, kuid amfetamiini täpse asukoha näitas talle kätte S.Makarchev (XX, 104). Sellega, et narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel kasutas Vlaidmir Gavrilin peidikuid, on kooskõlas ka R.L. kohtueelses menetluses 06.05.2015.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (X, 100105). Süüdistatav R.L. keeldus kohtulikul uurimisel 09.03.2016.a ütluste andmisest ning prokuröri
taotlusel võeti 09.03.2016.a KrMS § 294 p 1 alusel R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (X, 100105, 109-113) kriminaalsja juurde vastu (XIX, 110). R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste kohaselt omandas ta ühel korral 2015.a aprillis ecstasy tablette peidikusüsteemi kasutamise teel – maksis tablettide eest ära 45€ ja ta juhatati seejärel tablettide peidiku juurde, kust sai Tartus Annelinnas XXX juures asuva põõsa alt ecstasy tabletid kätte (X, 101 all). Kohtul pole alust eelkajastatud tõenditest nähtuva usaldusväärsuses kahelda. Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Vladimir Gavrilin hoidis alates enne tema kahtlustatavana kinnipidamist 05.05.2015.a kuni 11.09.2015.a Tartumaal, Ülenurme vallas, XXX tänavas asuva hoonetekompleksi küljel, metallist seadeldise alla peidetuna 210,2 grammi amfetamiini pulbrit (107,1g + 103,1g), mille amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 13%, ning millises pulbris oli puhtal kujul amfetamiini 20,04 g (10,2g + 9,84g). Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema hoidis eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas XXX Tartu linnas 5,72 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 8,3-19%, ning milles oli puhtal kujul amfetamiini 0,508 g, kuni nimetatud aine 05.05.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti, millest osa andis V.Gavrilin politseile välja vabatahtlikult, on tõendatud alljärgnevate omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevate tõenditega. 05.05.2015.a Vladimir Gavrilini kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (V,1-4) on tõendatud, et Vladimir Gavrilin peeti kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 121 lg 1, KarS § 136 lg 1 järgi 05.05.2015.a kell 01:10 Tartu linnas Kivilinna ühistranspordi peatuses sõiduki Ford Focus Turnieri reg nr XXX tagumiselt istmelt. Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) on tõendatud, et V.Gavrilini elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti muuhulgas ära külmkapist minigrip kilekott selles oleva heledat värvi pulbrilise ainega (pakend nr 1VG), mis Vladimir Gavrilini sõnul kuulub temale (V, 23). Veel leiti ja võeti läbiotsimisel ära muuhulgas kaks klaasist pitsi, milles näha heledat värvi aine jääke, pakend nr 7VG (V, 24). Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt andis V.Gavrilin külmkapis asuva amfetamiini politseile välja vabatahtlikult, kui talle tehti enne läbiotsimist ettepanek, anda välja läbiotsimimääruses täheldatud seemned. Siis V.Gavrilin avaldas, et külmkapis on paar grammi amfetamiini (V, 22). 20.05.2015.a ekspertiisiaktiga (V,40-43; narkootilise aine ekspertiis; V.Gavrilin, R.Sulg) on tõendatud, et kollakas pulber massiga 3,78g minigrip kilekotis pakendist nr 1VG sisaldab amfetamiini sulfaadina, pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,36g amfetamiini. Sama ekspertiisiaktiga on tõendatud, et roosakas pulber massiga 1,55g klaasist pitsis kirjega Vana Tallinn pakendist nr 7VG sisaldab amfetamiini sulfaadina, pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 8,3%, pulbris sisaldub 0,094g amfetamiini. Veel on sama 126
ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kollakas pulber massiga 0,39g klaasist pitsis pakendist nr 7VG sisaldab amfetamiini sulfaadina, pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 19%, pulbris sisaldub 0,054g amfetamiini. Eelkajastatuga on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) selle kohta, et tarvitas vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt hankis ta viimased korrad amfetamiini vist Lätist või Valgast Eestis (XXIII, 6). Kohtul pole alust eelkajastatud tõenditest nähtuva usaldusväärsuses kahelda. Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Vladimir Gavrilin hoidis eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas XXX Tartu linnas 5,72 grammi amfetamiini pulbrit (3,78g + 1,55g + 0,39g), mille amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 8,319% (8,3%, 13%, 19%), ning milles oli puhtal kujul amfetamiini 0,508 grammi (0,36g + 0,094g + 0,054g), kuni nimetatud aine 05.05.2015.a läbiotsimise käigus ära võeti, millest osa andis V.Gavrilin politseile välja vabatahtlikult. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a lõpus või 2015.a alguses hoidis Tartumaal XXX vallas XXX lähedal asuvas metsas XXX lennujaama suunas viiva värava lähedal posti juurde peidetuna 0,33-liitrilise energiajoogi „Red Bull“ purgis tuvastamata koguse narkootilist ainet, mille Andrei Remets vedas Vladimir Gavrilini palvel ja antud täpsete juhiste kohaselt enda kasutuses oleva transpordivahendiga Nissan Almera Tino reg nr XXX eelmainitud peidikust Vladimir Gavrilini elukohta Tartu linnas XXX korterisse XXX, mille andis korteris olles üle Vladimir Gavrilinile, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et omandatud narkootilisi aineid hoidis V.Gavrilin peidikutes Tartus Hiinalinna taga mahajäetud kohtades, kus on vanad hooned või keldrid (XVII, 193, 201). On seal V.Gavriliniga kaasas käinud (XVII,
Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 13.07.2015.a Relica Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolliga on tõendatud, et Relica Sulg näitas ette need kohad, kus ta käis koos Vladimir Gavriliniga ja kus Vladimir Gavrilin hoidis narkootilisi aineid (XVI, 117). Ettenäidatud kohad jäävad Tartus Annelinna äärde, s.h ka nn Hiinalinna alale ja sellega piirnevale linnaäärsele alale (XVI, 117-125). Maanteeameti liiklusregistri andme väljatrükiga (XV,127) on tõendatud, et Andrei Remets on registreeritud sõiduki Nissan Almera Tino reg märgiga XXX kasutajaks (XV,127). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Andrei Remetsa telefonisuhtluse kohta (XI,168-187; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Vladimir Gavrilini telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastavad Andrei Remetsa ja Vladimir Gavrilini sagedast telefonisuhtlust, sealhulgas 2014.a lõpus ja 2015.a alguses.
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ta ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel (XXI, 197) ning ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul (XXI, 197) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155-159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on ta V.Gavriliniga sõber 2013.a lõpust, vahel suhtlesid igapäevaselt, vahel ei näinud kuu aega, kuidas kunagi (XVII, 150). Andrei Remetsa ütluste kohaselt kutsus ta Vladimir Gavrilinit hüüdnimega XXX, ülejäänud sõbrad kutsusid teda hüüdnimega XXX (XVII, 150), on V.Gavriliniga ühiselt tarvitanud amfetamiini paaril korral eelmise aasta (2014.a) sügisel või talvel (XVII, 159). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on V.Gavrilin pakkunud talle vähemalt kahel korral amfetamiini osta, veel on pakkunud ka kanepit, milliseid ta aga ei tahtnud osta, sest oli varasemalt saanud V.Gavrilinilt tarbimiseks kehva kvaliteediga amfetamiini ja kanepit, mistõttu ei olnud sellest huvitatud (XVII, 159). Andrei Remetsa ütluste kohaselt ei saanud ta nendest pakkumistest aru, millistes kogustes V.Gavrilin pakub aineid osta (XVII, 159). Andrei Remetsa ütluste kohaselt palus XXX ehk Vladimir Gavrilin 2014.a lõpus või 2015.a alguses, kui lumi oli maas, et tooks talle purgi ja selgitas, kus purk asub (XVII, 157), V.Gavrilin ise pidi kas kellegagi kokku saama või pidi lapsega kodus olema (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt pidi ta sellele purgile järele sõitma XXX suunas seal lähedal asuva metsa juurde, kuhu läks enda vanemate autoga Nissan Almera Tino ja V.Gavrilini juhatuse järgi leidiski XXX lennujaama suunas viivate väravate juurest kas teise või komanda posti juurest lumest “Red Bulli” energiajoogi 0,33 l purgi, mis oli pooleks lõigatud, aga tagasi kokku teibitud läbipaistva teibiga (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt viis ta selle purgi otsejoones V.Gavrilinile koju kätte tema 5.korrusel asuvasse korterisse, mis asub Annelinna Gümnaasiumi lähedal (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt ei teadnud ta, kas selles purgis on narkootikum (XVII, 162). Samas nähtub Andrei Remetsa ütlustest, et ta on E.N. andnud 100 g kanepit (XVII, 150, 152 all, 162), mida käis toomas Tallinnast (XVII, 151), ostis marihuaanat 13 eurot üks gramm ja müüs 15-16 euroga gramm (XVII, 151). Kanepit hoidis metsas sinna peidetuna (XVII, 151). Kanepit hoidis kilekotti pakendatuna ja pani selle näiteks mahakukkunud puu alla (XVII, 151). A.Remetsa ütluste kohaselt pani ta kanepi erinevatesse linnaäärsetesse metsadesse (XVII, 151), sest ei tahtnud kanepit kodus hoida (XVII, 151). Süüdistatav Vladimir Gavrilin avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele
(XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tekkis tal 2014.a kevadel sõltuvus narkootikumidest ja sellest tekkis vajadus neid omandada, et neid edasi müüa ja ka ise tarvitada (XXII, 175). Narkootiliste ainete tarvitajal peab narkootikume olema kogu aeg ning kui raha ostmiseks ei ole, siis pead neid ka ise müüma (XXII, 176 all). V.Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa S.Sõštšikovi kaudu, vist 2013.aastast, täpselt ei mäleta (XXIII, 4) ja seejärel hakkas A.Remetsaga läbi käima, kuna erinevad peod olid koos, tarvitasid koos ka narkootilisi aineid, tarvitasid kanepit ja võib-olla veel midagi (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga kaua aega koos olnud ja pidudel käinud, võis talle anda ka amfetamiini (XXIII, 14). V.Gavrilini ütluste kohaselt sõitsid nad A.Remetsaga koos ühiselt pidudele, neil mõlemal olid autod ja kord kasutasid ühe, kord teise autot peole sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli vahel ka nii, et A.Remets andis talle enda auto sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt esitas ta Ida-Virumaal politseile A.Remetsa juhiloa, et kohe politsei käest vabaks saada (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide all XXX nime all A.Remetsa telefoninumber (XXIII, 25). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlustega on tõendatud, et ta hoidis narkootilisi aineid erinevates kohtades, lisaks enda elu- ja viibimiskohtadele ning kasutuses olnud sõidukitele (XXIII, 6-8) ka erinevates peidikutes – XXX tänaval Annelinnas elamise ajal enda elukohast paari kilomeetri raadiuses asuvates peidikutes, et narkootilisi aineid oleks oleks peidikutest võimalik kiiresti kätte saada (XXIII, 7), Annelinnas Kivilinna kooli juures akna all puu juures (XXIII, 7), metsas erinevates kohtades, enamasti enda elukoha lähedal (XXIII, 7), XXX vallas XXX (XXIII, 6), XXXvallas XXX külas XXX
V.Gavrilini ütluste kohaselt peitis ta XXX juurde jäävates kohtades narkootikume ja on võimalik, et Andrei Remets tõi talle sealt narkootikume, kuid täpsemaid asjaolusid ei mäleta (XXIII, 6). Kohtul pole alust eelkajastatud tõenditest nähtuva usaldusväärsuses kahelda. Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Vladimir Gavrilini palvel vedas Andrei Remets ühest Vladimir Gavrilini paljudest narkootilise aine peidukohtadest V.Gavrilini juhatusel 2014.a lõpus või 2015.a algul talvisel ajal Tartumaal XXX vallas XXX lähedal asuvas metsas XXX lennujaama suunas viiva värava lähedal posti juures asuvast peidukohast 0,33-liitrilise energiajoogi „Red Bull“ purgis tuvastamata koguse narkootilist ainet enda kasutuses oleva transpordivahendiga Nissan Almera Tino reg nr XXX Vladimir Gavrilini elukohta Tartu linnas XXX korterisse XXX, mille andis korteris olles üle Vladimir Gavrilinile. Vladimir Gavrilini sõbrana, kellega koos tarvitas Andrei Remets narkootilisi aineid, käis pidudel ning kellega oli tihe telefonisuhtlus, ning narkootiliste ainete käitlejana, sealhulgas suures koguses edasimüüjana, kes ise peitis ja hoidis enda ebaseaduslikult käideldavat narkootilist ainet (kanepit) metsas, sinna peidetuna, pidi Andrei Remets vähemasti möönma, et veab V.Gavrilini narkootilise aine hoiukohast V.Gavrilini palvel V.Gavrilinile energiajoogi “Red Bull” purki peidetuna narkootilist ainet.
Asjaolu, et V.Gavrilin ise täpsemaid asjaolusid A.Remetsa poolt tema elukohta toodud energiajoogi purgi “Red Bull” toimetamise kohta väidetavalt ei mäleta, ei anna alust kahelda Andrei Remetsa ütlustes ning ei välista V.Gavrilini ja ka A.Remetsa käitumise õigusvastasust. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele ja Vladimir Gavrilin andis kuni 250 tabletti edasi Relica Sulele ja vähemalt 18 tabletti Tiina Valdasele, on tõendatud. Tõendatus on kajastatud igale konkreetsele isikule edasi antud ecstasy tablettide kogusele hinnangu andmise juures, millest nähtuvalt andis Sergei Sõštšikov V.Gavrilini koordineerimisel ja temaga kooskõlastatult E.N. edasi vähemalt 50 ecstasy tabletti, Relica Sulele kokku 200 ecstasy tabletti (100+100), A.V. ja E.B. kokku vähemalt 46 ecstasy tabletti, Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti, Tiina Valdasele vähemalt
ecstasy tabletti (Kokku: 50+200+46+30+12=338). See, et Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov omandasid vähemalt 578 ecstasy tabletti ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suvi koos ja käitlesid omandatut ühiselt omavahel kooskõlastatult, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) on tõendatud, et 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suvi oli Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlus äärmiselt tihe kuni V.Gavrilini 24.07.2014.a põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena haiglasse sattumiseni. 08.06.2015.a Politseija Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karistati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata:
28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi telefonisuhtlusega on tõendatud, et 2014.a kevadest kuni 2014.a suvi kaasa arvatud täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. See, et Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov käitlesid narkootilisi aineid sel perioodil ühiselt ja omavahel kooskõlastatult, nähtub muuhulgas ka 21.06.2014.a kell 19:12 alanud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahelisest telefonisuhtlusest, kui Vladimir Gavrilin helistab Sergei Sõštšikovile ja ei ole rahul S.Sõštšikoviga, kes ei tee midagi ning ei too raha ning on käideldud narkootiliste ainete suurte koguste eest talle maksnud
liiga vähe ning kohati üldse maksmata jätnud, mispeale S.Sõštšikov ütleb, et on maksnud, praegu lihtsalt ei ole ning lubab veel maksta (VII, 165-169). Kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) on tõendatud, et V.Gavriliniga käis läbi Sergei Sõštšikov, kes oli Gavrilinile jooksupoiss (XX, 77). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX , s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (24.07.2014) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). Eeltoodust nähtub V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi omavahel kooskõlastatud ja koordineeritud käitumine. Sellega on kooskõlas ka süüdistatav Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) selle kohta, et tutvus Vladimir Gavrilini kaudu Sergei Sõštšikoviga, kes oli Gavrilini sõber (XXII, 64). S.Sõštšikov oli tihti söögikohas XXX klient (XXII, 64). Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta saanud narkootikume V.Gavrilinilt ja S.Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata (XXII, 66). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustega on tõendatud, et on omandanud 578 ecstasy tabletti (XXIII, 6). Samas nähtub V.Gavrilini ütlustest, et ta eitab 578 ecstasy tableti omandamist koos S.Sõštšikoviga (XXIII, 6). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt ta isegi ei tea, kas on omandanud koos V.Gavriliniga 2014.a märtsi lõpust kuni suve lõpuni ecstasy tablette (XXII, 141). Koos V.Gavriliniga ei ole ecstasy tablette edasi müünud (XXII, 141). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt omandas ta ecstasy tablette 2014.a juulist kuni septembrini ühe lätlasest isiku käest, enne seda omandas erinevate isikute käest (XXII, 147). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei tea ta,
kas ta omandas koos V.Gavriliniga 2014.a märtsi lõpust kuni 2014.a suve lõpuni ecstasy tablette, võib-olla selline asi oli, et paar korda omandas neid tablette (XXII, 147). Koos V.Gavriliniga tarvitasid neid ecstasy tablette (XXII, 147). Aga see oli paar korda, mitte rohkem, maksimum kolm (XXII, 147). Koos V.Gavriliniga ei ole ecstasy tablettidele järele läinud ning V.Gavrilini palvel ei ole ecstasy tablette omandanud (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole V.Gavrilin talle andnud ecstasy tablette nende edasi jagamiseks ja müümiseks (XXII, 148). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148). Kuigi V.Gavrilini ja S.Sõštšikov eitavad ühiselt kokku vähemalt 578 ecstasy tableti omandamist ja sellele järgnevalt omandatu ühiselt käitlemist, sealhulgas seda, et 131 vähemalt 578 ühiselt omandatud ecstasy tabletist andis S.Sõštšikov V.Gavriliniga kooskõlastatult edasi vähemalt 338 ecstasy tabletti, ilmneb eelkajastatud 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini äärmiselt sagedase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuvast Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi telefonisuhtlusest, et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel ei ole V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi ütlused usaldusväärsed selles osas, et nemad ei ole ühiselt süüdistuses kajastatud vähemalt 578 tabletti käidelnud. Kohus nendest ütlustest selles osas ei lähtu. V.Gavrilinile ja S.Sõštšikovile esitatud süüdistused vähemalt 578 ecastasy tableti ühises käitlemises, sealhulgas neist vähemalt 338 ecstasy tableti S.Sõštšikovi poolt edasiandmises V.Gvariliniga kooskõlastatult ja ühiselt, on tõendatud. S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148), ei ole veenvad, sest mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks ei piisa üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148), on täielikus vastuolus E.N. ütlustega. Kuna S.Sõštšikovi ütlustes on mitmeid vastuolusid ning need pole eluliselt usutavad, siis hindab kohus tema ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148) ning E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148). Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas ajavahemikul 2013.a suvest kuni 2014.a suve keskpaigani E.N. Tartu linnas erinevates kohtades, näiteks Annelinnas Saare Maxima juures tiigi ääres ning viimasel korral Raekoja platsis, millest viimasel korral vähemalt 5 tabletti (5 või 6) ja ülejäänud korrad keskmiselt 3 tabletti (2-4), s.o kokku vähemalt 200 ecstasy tabletti, millest ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni andis keskmiselt kokku 50 ecstasy tabletti, on järgmised tõendid. Kannatanu E.N. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX,49-72; allkirjaleht: IV
4 aastat tagasi, oli siis 17-18-aastane (XIX, 50-51). Kannatanu E.N. kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes ja süüdistatavale Sergei Sõštšikovile osutades, et tunneb seda isikut hüüdnime XXX järgi (XIX, 50-51). E.N. ütluste kohaselt on tal endal hüüdnimeks E., mida kasutas temaga suheldes ka S.Sõštšikov, on saanud S.Sõštšikovilt ecstasy tablette (XIX, 50-51). E.N. ütluste kohaselt halvenesid tal suhted S.Sõštšikoviga 2014.a suvel, kui jäi S.Sõštšikovile 6 (kuue) ecstasy tableti eest 60€ võlgu (XIX, 54, 65). 1 ecstasy tablett maksis 10€ (XIX, 54). Sai S.Sõštšikovilt 6 ecstasy tabletti 2014.a suvel Tartus Raekoja platsil (XIX, 53-54, 65). S.Sõštšikov ütles, millal tuleb raha nende eest ära anda, leppisid selleks aja kokku, kuid siis raha S.Sõštšikovile anda ei olnud (XIX, 53-54). E.N. ütluste kohaselt on ta S.Sõštšikovilt 2013.a kuni 2014.a suvi kaasa arvatud omandanud kokku maksimaalselt 200 ecstasy tabletti, korraga ostis 2-4 132 tabletti erinevates kohtades Tartu linnas (XIX, 66, 72). Sõštšikovilt omandatud ecstasy tabletid olid ümmargused ja kilpkonna logoga ning rohelist värvi ning mõjusid nagu ecstasy ikka, tekitasid õnnetunde (XIX, 66-67). S.Sõštšikoviga suhtles vene ja eesti keeles (XIX, 67). E.N. ütluste kohaselt näidati talle politseis äratundmiseks ka isikute fotosid ning tundis neilt S.Sõštšikovi, Andrei ja Alexey ära (XIX, 67). V.Gavrilini tundis ära seoses sellega, et on näinud varem V.Gavrilinit koos S.Sõštšikoviga (XIX, 68). Alexey Solopi tundis ära seoses sellega, et sõitsid temaga koos võssa (XIX, 68). Andrei Remetsa tundis ära seoses sellega, et on temalt varasemalt ostnud marihuaanat (XIX, 68). 03.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollidega (X, 49-51, 52-54, 55-57) on tõendatud, et E.N. teab ka S.Sõštšikovi sõpruskonda kuuluvaid isikuid – Vladimir Gavrilinit, Andrei Remetsa, Alexey Solopit. 03.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt tundis E.N. kohtueelsel uurimisel talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära V.-nimelise isiku, kes suhtles XXX (X, 49-51), Alexey Solopis tundis ära L.-nimelise isiku, kes teda ei löönud ja ei sidunud ka puu külge, kuid oli kaasas ja ei takistanud XXX (X, 5254), Andrei Remetsas tundis ära K. isiku, kes on XXX sõber (X, 55-57). 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Vladimir Gavrilini telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) on tõendatud Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini sage telefonisuhtlus. 30.09.2015.a protokollist nähtuvalt oli Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini vahel äärmiselt tihe suhtlus ka 2014.a kevadel, suvel ja sügisel. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) on tõendatud Sergei Sõštšikovi ja E.N. telefonisuhtlus 2014.a 30.05.2014.a (3 kõnet; XI, 141), 24.06.2014 (XI, 149), 09.08.2014 (XI, 150), 10.08.2014, 11.08.2014 (XI, 151), 12.08.2014 (XI, 152). Eeltooduga on kooskõlas ka S.Sõštšikovi telefonilogis nime E. all E.N. telefoninumbri olemasolu. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart
kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A. (A.V. ), E. (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M. H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX(Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX Ded, XXX, Viktor Ded (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), XXX, XXX (Andrei Remetsa hüüdnimed), XXX (Sergey Makarchevi hüüdnimi), XXX (Tiina Valdas), XXX (E.B.), XXX (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt ei mäleta ta sellist 2013.a suvel 150 ecstasy tableti omandamist (XXII, 147). Võib oletada, et kui 2013.a käis klubides või pidudel, siis omandas mingeid tablette, aga mitte nii palju nagu süüdistuses on öeldud (XXII, 147). Põhiliselt omandas ecstasy tablette ühe isiku käest, mõnikord ka teiste inimeste käest (XXII, 147). Süüdiststav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt omandas ta koos V.Gavriliniga 2014.a märtsi lõpust kuni 2014.a suve lõpuni paar-kolm korda ecstasy tablette, milliseid tarbis koos V.Gavriliniga (XXII, 147). E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta mõned tabletid edasi andnud E.N. (XXII, 141). Kui võttis endale tablette, siis võttis E.N. ka (XXII, 141). 2013.a tarvitas mõned korrad koos E.N. ecstasy tablette, 2014.a ka mõned korrad, võibolla 3 korda (XXII, 141). E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette erinevate jaemüügi diilerite käest Tartus (XXII, 148). E.N. valetab, et on saanud S.Sõštšikovilt rohkem tablette (XXII, 148). E.N. on olnud 2 aastat narkodiiler ja see on üks põhjus, miks ta valetas, et teda ennast ei karistataks (XXII, 148). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses on õige (XXIII, 6). Eelkajastatust nähtuvalt on S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148), täielikus vastuolus E.N. ütlustega. Kuid S.Sõštšikovi ütlustest nähtub teisigi küsitavusi. Näiteks ei ole veenvad tema ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148), sest mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks ei piisa üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148) ning E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148).
E.N. ütlused on üksikasjalikud ja veenvad ning eluliselt usutavad. Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad E.N. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest ülejäänud tõenditest, lähtub kohus E.N. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist E.N. edasi kokku vähemalt 50 tabletti. E.N. ütlustest nähtuvalt tarbis ta pikema ajavahemiku vältel 2013.a ja 2014.a erinevaid narkootilisi aineid, 2013.a nii marihuaanat kui ka ecstasy tablette ning ecstasy tablette kuni 2014.a suveni. Ei ole usutav, et 2014.a varakevadest kuritegeliku ühenduse loomisest kuni 2014.a suveni oleks E.N. jõudnud ära tarbida enam kui 50 ecstasy 134 tabletti. Neil asjaoludel on usutav, et 2013.a suvest kuni 2014.a varakevadeni omandas E.N. S.Sõštšikovilt 150 ecstasy tabletti ja alates 2014.a varakevadest suveni 50 ecstasy tabletti. Neil eelkajastatud asjaoludel on tõendatud, et 2013.a suvel omandas S.Sõštšikov 150 ecstasy tabletti üksinda, milliseid andis seejärel kuni 2014.a varakevadeni edasi E.N. üksinda. 2014.a kevadel lõi V.Gavrilin kuritegeliku ühenduse ja sellele järgnevalt 2014.a kevadest omandasid S.Sõštšikov ja V.Gavrilin 50 ecstasy tabletti koos, millised andis S.Sõštšikov V.Gaviliniga kooskõlastatult edasi 2014.a kevadel ja suvel E.N. Seega kokku andis S.Sõštšikov E.N. 2013.a ja 2014.a edasi 200 ecstasy tabletti, neist esimesed 150 üksinda ning 2014.a kevadel ja suvel 50 tabletti kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga ning tema koordineerimisel ja juhtimisel. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a juulikuu lõpus Relica Sulele (Sulg) Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX , s.t Sergei Sõštšikov, ja XXX, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (24.07.2014) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohasaelt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). XXX mainis, et tegemist on valgete VIP-idega, mis on pärit Hollandist (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt leppis ta XXX kokku, et saab need
tabletid kätte 6 eurot 1 tablett ning raha maksab talle siis, kui tabletid müüdud ning kiirustama ei pea (XVII, 184). Samal päeval uuris nende ecstasy tablettide kohta I.Patsula ka internetist, kuid valgete VIP-ide kohta infot ei leidnud (XVII, 184). Sarnaseid, kuid teist värvi tablette soovitati (XVII, 184). Järgmisel päeval XXX helistas ja kutsus alla, kus ta oli maja külje peal halli värvi BMW-ga, mille roolis oli keegi tundmatu meesterahvas (XVII, 184). XXX tuli autost välja ja andis ajalehe, mille vahele olid need tabletid lahtiselt ära pakitud (XVII, 184). XXX ütles, et kui raha olemas, siis võtku ühendust (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta nende tablettidega tuppa XXX tn korterisse (XVII, 184). Ecstasy tabletid olid valget värvi kolmnurkse kujuga, ühel pool oli kirjas VIP ja teisel küljel krooni või millegi sarnase kujutis (XVII, 184). Koos I.Patsulaga lugesid need tabletid üle, kokku oli neid 100 tükki, 135 millised pakendasid minigrip kilekottidesse ja müüsid koos I.Patsulaga maha Tartus, Elvas ja Rõngus, peamiselt I.Patsula tutvusringkonnale (XVII, 184). Peamiselt sõi I.Patsula ise need ecstasy tabletid ära (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt proovis ta neid ecstasy tablette ka ise ja need olid ülirängad, tekitasid hallukaid (XVII, 184). Tabletid müüsid maha umbes paari nädalaga hinnaga 10-15 eurot 1 tükk ja enne uut kogust kuskilt ei võtnud (XVII, 184). Kui tabletid olid ära müüdud, siis andis XXX sularahas tablettide eest raha ära (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt oli sellest 100 ecstasy tabletist enda tarbeks 20 tabletti, ise proovis ühte tabletti ja ülejäänud müüsid (XVII, 197). Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka 06.05.2015.a ja 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokollid (XVI, 106-108, 113-116). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 06.05.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 106-108) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX , kes oli koos XXX (Vladimir Gavriliniga), kui nendega esimest korda 2014.a kohtus ja kui nad tahtsid amfetamiinist tühjaks tõsta (XVI, 107). XXX tunneb ära spetsiifilise näo ja pilgu järgi (XVI, 107). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 113-116) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kelle õiget nime tal meeles ei ole, kuigi on õiget nime kuulnud (XVI, 114). XXX Facebook konto on S.S. nime all (XVI, 114). XXX i käest sai ecstasy tablette ning andis kriminaalasjas tema kohta ütlusi (XVI, 114). XXX tunneb ära välimuse järgi, XXX paistab olevat vene rahvusest (XVI, 114). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., I. ja S. isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas XXX ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K.. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid
DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. ,
R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Eeltooduga on kooskõlas ka S.Sõštšikovi telefonilogis nime Relika all Relica Sule telefoninumbri olemasolu. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A. (A.V. ), E. (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX, XXX, V. D. (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), XXX, XXX(Andrei Remetsa hüüdnimed), XXX (Sergey Makarchevi hüüdnimi), XXX (Tiina Valdas), XXX (E.B.), XXX (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a juulikuus Relica Sulele edasi andnud ecstasy tablette, kokku 200, suvel (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Relica Sulele (XXII, 148). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt
578 ecstasy tabletist Relica Sulele 2014.a suvel esimesel korral edasi 100 tabletti. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Relica Sulele edasi esimesel korral 100 tabletti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a augustikuus Relica Sulele Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX , s.t Sergei Sõštšikov, ja XXX, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (24.07.2014) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohasaelt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt võttis ta siis S.Sõštšikovilt 100 ecstasy tabletti. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui ta oli XXX esimese ecstasy tablettide koguse eest rahad ära maksnud, siis sai S.Sõštšikovilt umbes 1,5 nädala möödudes uue koguse ecstasy tablette, kokku 100 tabletti (XVII, 184). Sai need sama hinnaga, mis eelmiselgi korral (XVII, 184). Need olid samad valget värvi VIP-id,
mida oli eelnevalt saanud (XVII, 184). See oli 2014.a juuli lõpp või augusti algus, kui XXX tõi teisel korral tabletid ära sama halli värvi BMW-ga, kuid kaasas oli tal rohkem rahvast (XVII, 184). Ecstasy tabletid olid pakendatud plastikust ristkülikukujulisse karpi, millel oli peal draakon või midagi sarnast ning peal oli inglisekeelne tekst, et tekitavad hallutsinatsiooni ning päritoluks märgitud Amsterdam (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läksid sellest teisest kogusest mõned ecstasy tabletid tema tuttavatele, kuid enamus läks I.Patsula tuttavatele (XVII, 184). I.Patsula müüs neid temast vahepeal rohkem (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta tööle 07.08.2014.a T. P. AS-i ja siis oli neid ecstasy tablette alles jäänud vaid mõned (XVII, 184). Ka teise koguse eest maksis XXX raha ära siis, kui raha koos (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt tarvitas sellest 100-st ecstasy tabletist I.Patsula ära umbes 10 tabletti ja ülejäänu läks müügiks (XVII, 197). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L., S. S. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R.(hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka 06.05.2015.a ja 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokollid (XVI, 106-108, 113-116). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 06.05.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 106-108) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX , kes oli koos XXX (Vladimir Gavriliniga), kui nendega esimest korda 2014.a kohtus ja kui nad tahtsid amfetamiinist tühjaks tõsta (XVI, 107). XXX tunneb ära spetsiifilise näo ja pilgu järgi (XVI, 107). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 113-116) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kelle õiget nime tal meeles ei ole, kuigi on õiget nime kuulnud (XVI, 114). XXX Facebook konto on S. S. nime all (XVI, 114). XXX käest sai ecstasy tablette ning andis kriminaalasjas tema kohta ütlusi (XVI, 114). XXX tunneb ära välimuse järgi, XXX paistab olevat vene rahvusest (XVI, 114). Eeltooduga on kooskõlas ka S.Sõštšikovi telefonilogis nime Relika all Relica Sule telefoninumbri olemasolu. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl
ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A. (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), CCC (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), XXX, XXX (Andrei Remetsa hüüdnimed), XXX (Sergey Makarchevi hüüdnimi), XXX (Tiina Valdas), XXX (E.B. ), XXX (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a juulikuus Relica Sulele edasi andnud ecstasy tablette, kokku 200, suvel (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Relica Sulele (XXII, 148). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Relica Sulele 2014.a suvel teisel korral edasi 100 tabletti. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja
28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas 140 tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Relica Sulele edasi teisel korral 100 tabletti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a juulikuus Tartu linnas XXX maja ees või korteris nr XXX E.B. (endise nimega S. ) ja A.V. kolmel korral, millest esimesel korral vähemalt 22 tabletti (20-25 tabletti) ja kahel viimasel korral korraga 10 tabletti, s.o kokku vähemalt 42 tabletti ning kahel korral E.B. ja A.V. ühe tarvitamiskoguse, s.o kokku 4 tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 76-93; allkirjaleht: IV
teisel korral 10 tabletti ja kolmandal korral samuti 10 tabletti (X, 33, 38). Kõik need omandamised jäid 2014.a 141 juulikuusse (X, 33). A.V.ütluste kohaselt tarvitas ta 2014.a narkootikume ühes kuus 5-6 korral, tarvitas ainult amfetamiini ja ecstasy tablette (X, 33). 2014.a tarvitas amfetamiini ja ecstasy tablette umbes pooleks (X, 33). 2014.a juulikuus sai S.Sõštšikovi käest 3-l korral ecstasy tablette, korraga 10 tabletti (X, 34, 38). A.V. ütluste kohaselt pakkus S.Sõštšikov ecstasy tablette talle ja K.le (E.B.) XXX korteris 80 olles (X, 34). Tabletid olid minigrip kilekotis, kõigil kolmel korral maksid 10 tableti eest S.Sõštšikovile 50 eurot (X, 34). Mingil korral maksid kohe sularahas ja mingil korral leppisid kokku, et maksavad hiljem (X, 34). Siis tasusid S.Sõštšikovile raha paar päeva hiljem (X, 34). A.V. ütluste kohaselt tarvitasid nad umbes kahel korral ecstasy tablette ka koos (X, 34). Mõlemad korrad olid enne, kui said K. S.Sõštšikovi käest esimesed 10 tabletti (X, 34). Mõlemad korrad tarvitasid tablette K. XXX korteris, ühel korral olid XXX kolmekesi ja ühel korral oli XXX koos oma sõbraga Andrei Remetsaga (X, 34). Alati tarvitasid tablette kõik, kes seal olid, tabletid olid XXX omad, kuna need olid tema käes ja tema ise andis neid (X, 34). A.V. ütluste kohaselt omandasid nad K., s.t E.B., S.Sõštšikovilt ecstasy tablette endale tarbimiseks (X, 34). 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) tõendab 2014.a mai lõpust alates ja 2014.a suvel Sergei Sõštšikovi ja tema tolleaegse XXX E. S. (praegu B.) aktiivset telefonisuhtlust (XI, 141: algab). Asjaolu, et Sergei Sõštšikov ja Vladimir Gavrilin olid 2014.a kevad-suvel tuttavad E.B. ja A.V., nähtub muuhulgas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatust selle kohta, et 25.06.2014 14:04 helistab E.B. Sergei Sõštšikovile ja annab teada, et kohe minuti pärast on kohal ja annab uksekella (VII, 186) ning 11.07.2014 23:27 helistab Vladimir Gavrilin E.B. ja tunneb huvi, kus te näkid olete ning kuuldes, et kodus, nõuab vandudes enda sisse laskmist, olles pahane, et esimesel korral sisse ei lastud (VIII, 42-43). Eeltooduga on kooskõlas ka S.Sõštšikovi telefonilogis nimede A., A. all A.V. telefoninumbri olemasolu ning nime K. all E. B. telefoninumbri olemasolu 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A. (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H.L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M. H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), XXX, XXX(Andrei Remetsa hüüdnimed),
XXX (Sergey Makarchevi hüüdnimi), XXX (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg). Sellega, et A.V. elustiili juurde kuulus narkootiliste ainete tarbimine, on kooskõlas asjaolu, et 02.09.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel A.V. võetud proovis tuvastati amfetamiini ja metamfetamiini (IX,174). Sellega, et Vladimir Gavrilini elustiili juurde kuulus narkootiliste ainete tarbimine, on kooskõlas asjaolud: 26.01.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proovis tuvastati amfetamiini, metamfetamiini, dehüdrokodeiini, oksüdooni, tetrahüdrokannabinooli metaboliit
03.03.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proovis tuvastati amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (X,176); 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Vladimir Gavrilinilt võetud proovis tuvastati amfetamiini, tramadooli, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (X,142). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta A.V. andnud ecstasy tablette niisama ilma rahata tarbimiseks, koguseid ei saa öelda, aga seda ei olnud palju (XXII, 141). Arvas, et A.V. ja J.B. olid koos, konkreetselt E.B. ei ole midagi andnud, võib-olla A. andis talle ecstasy tablette (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole süüdistuses kajastatud kogused A.V. ja E.B. üle antud tablettide koguste kohta õiged (XXII, 148). Ei ole tablette andnud 10-20 kaupa, 5 kaupa võis küll anda (XXII, 148). Tablettide üleandmise kordi oli võib-olla 5, võib-olla ka rohkem, kui arvestada need korrad, kui nendega koos klubis Atlantis käisid, siis võib-olla 7 korda andis (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tuleb välja nii, et elas mingi aeg koos B. XXX (XXII, 148-149). Sealt läks elama XXX (XXII, 148). V. jäi mõnikord nädalavahetustel B. juurde korterisse (XXII, 149). Öösel hilja ei tahtnud koju minna klubist tulles ja jäi ööbima, aga muidu päeval käis ka tihti (XXII, 149). Korteris toimusid mõnikord peod, kus tarbiti narkootilisi aineid ja alkoholi (XXII, 149). Politsei on seal korteris kohal käinud, kui seal viibis ka V.Gavrilin (XXII, 149). V.Gavrilin just sai haiglast välja ja käis külas (XXII, 149). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt võis ta koos E.B. ja A.V. koos narkootikume tarvitada, mingil ajal suhtlesid tihedamalt (XXII, 176). E.B. ja A. V. tundis seoses ühistel pidudel viibimisega, s.h pidudega
E.B. korteris XXX (XXIII, 5). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt oli tema telefonis kontaktide all nime A. taga A.V. telefoninumber (XXIII, 27). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist A.V. ja E.B. 2014.a suvel edasi ecstasy tablette. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Kuna kohtul on eelkajastatud asjaoludel alust kahelda S.Sõštšikovi ütluste usaldusväärsuses, siis lähtub kohus osas, millises S.Sõštšikovi ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ülejäänud tõenditest, milliste õigsuses pole kohtul alust kahelda ning hindab A.K. üksikasjalike ja veenvate ütlustega tõendatuks, et Sergei Sõštšikov andis E.B. ja A.V. ecstasy tablette kolm korda, esimesel korral vähemalt 20-25 tabletti ning kahel järgmisel korral 10 tabletti (XIX, 87), s.o kokku vähemalt süüdistuses kajastatud 42 ecstasy tabletti. E.B. ja A.V. ning Sergei Sõštšikovi ütlustega on tõendatud, et S.Sõštšikov on lisaks eeltoodule andnud A.V. ja E.B. tarbimiseks ecstasy tablette kahel korral ühe tarvitamiskoguse, s.o kokku vähemalt 4 ecstasy tabletti. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist A.V. ja E.B. 2014.a suvel edasi ecstasy tablette – kokku vähemalt 42 tabletti, millele lisandub 4 tarvitamiskogust, s.o vähemalt 4 tabletti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a märtsikuu lõpus Andrei Remetsale Tartu linnas XXX asuvas korteris 30 ecstasy tabletti, millest kogumassiga 1,42 grammi 34% ulatuses metüleendioksümetametamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavad 5 tabletti, milles puhtal kujul 0,41 grammi MDMA-d, leiti ja võeti politsei poolt ära
09.04.2015 Andrei Remetsa kasutuses oleva sõiduki Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX salongi läbivaatuse käigus, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (V,4851), millest nähtub, et Sergei Sõštšikov on avaldanud enda elukohaks XXX (V, 48). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61), milles kajastatu kohaselt viibisid Sergei Sõštšikovi elukoha läbiotsimise juures nii ta ise kui ka tema XXX V.K1. , kes mõlemad andsid muuhulgas selgitusi nende ühises kasutuses olevas korteris asuvate esemete, s.h nende kuuluvuse kohta. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) kohtule 04.05.2016.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning ta keeldub enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) 02.06.2015.a ülekuulamisprotokollis avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning Sergei Sõštšikov on tema XXX (XVII, 48). Tunnistaja V.K1. 02.06.2015.a antud ütluste kohaselt on tal hetkel Sergei Sõštšikoviga, kes on tema XXX , head suhted (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov olnud tema XXX 9 kuud, tutvusid ühiste tuttavate kaudu, koos hakkasid elama 2014.a kuskil paar nädalat pärast tutvumist ning asusid elama Tartusse XXX korterisse (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt elas Sergei Sõštšikov varem Tartus Turu tänaval üürikorteris (XVII, 49). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga (XV, 120) on tõendatud, et 09.04.2014.a Andrei Remetsalt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XV,120) ning 09.04.2014.a terviseseisundi kirjelduse kohaselt esinesid A.Remetsal narkootilise aine tarvitamise tunnused (XV, 118119). 09.04.2014.a järelevalve kohaldamise protokolliga (XV, 116-117) on tõendatud, et Andrei Remetsa kasutuses olnud sõiduauto Volvo V70 reg märgiga XXX läbivaatusel leiti ja võeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt ära sõiduki käetoe alt 5 rohelist ja 1 violetne tablett, mis pakendati pakendisse nr 1 (XV, 116). Enne sõiduki läbivaatust avaldas Andrei Remets, et sõiduauto salongis on “juppe”, mis slängis tähendab ecstasy tablette (XV, 116). 31.08.2015.a asitõendi vaatlusprotokolliga (XV, 121-122) on tõendatud, et Andrei Remetsa kasutuses 09.04.2014.a olnud sõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX salongi läbivaatusel leiti ja võeti ära 5 rohelist värvi tabletti ja 1 roosavioletne tablett (pakend nr 1) (XV, 121-122), mille kohaselt on rohelised 5 tabletti Ninja kilpkonna kujutisega ja 1 ümmargune roosa tablett on tähe kujutisega. 23.09.2015.a ekspertiisiaktiga nr XXX narkootilise aine ekspertiisi kohta (XV, 123-124) on tõendatud, et eksperdiarvamuse kohaselt sisaldavad 5 rohelist tabletti pakendist nr 1 metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tablettide metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 34%, 145
tablettides sisaldub 0,41 g metüleendioksümetamfetamiini(MDMA); üks lilla tablett massiga 0,25g pakendist nr 1 sisaldab metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tableti metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 41%, tabletis sisaldub 0,086 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Ekspertiisist järele jäänud tabletid jäeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti keemiaosakonda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastatuga on tõendatud, et Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa ning Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini vahel oli sage telefonisuhtlus. Eeltooduga on kooskõlas ka S.Sõštšikovi telefonilogis nimede XXX, XXX all Andrei Remetsa telefoninumbri olemasolu. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A. (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M. H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), XXX, XXX(Andrei Remetsa hüüdnimed), XXX (Sergey Makarchevi hüüdnimi), XXX (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ta ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel (XXI, 197) ning ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul (XXI, 197) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155-159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa ütlustega on tõendatud, et Sergei Sõštšikov talle sõber, kutsub teda nimega Sergei, kuid hüüdnimi on S.Sõštšikovil XXX (XVII, 151). Andrei Remetsa ütluste kohaselt läks ta 2014.a märtsi lõpus üksinda S.Sõštšikovi juurde XXX tänavale ja palus, et ta hangiks 30 ecstasy tabletti, millised S.Sõštšikov lubas organiseerida ja palus tagasi tulla umbes tunni aja pärast, millised saigi tunni aja pärast S.Sõštšikovilt tema korteris kätte (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt olid ecstasy tabletid rohelist värvi ja kilpkonna kujuga, tüki hind oli 8 või 10 eurot (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt oli neid tablette vaja sõpradega pidutsemiseks, et kauem vastu pidada (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt andiski ta neid tablette edasi temaga koos pidutsenud 5-6-le isikule (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt jäi pärast seda pidu tema kätte veel 6 tabletti ning kuskil nädala pärast pidas politsei ta autoga Volvo
V70 kinni, politsei viis ekspertiisi ja politsei leidis autost läbiotsimisel need 6 alles jäänud ecstasy tabletti, milliseid ta hoidis kahe esiistme vahel käetoe sees (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt olid neist 6-st tabletist 5 rohelist värvi kilpkonna pea kujuga ning 1 tablett oli punast värvi (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt vahetas ta 1 rohelise tableti selle punase vastu, mis oli samuti ecstasy tablett (XVII, 157). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140-160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) ei ole ta 2014.a märtsi lõpus andnud Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti (XXII, 141). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa umbes 3 aastat seoses ühiste sõpradega, A.Remets on käinud tema juures ka XXX tn korteris, sealhulgas koos ühiste sõpradega (XXII, 149), võis olla niimoodi, et 1-2 korda suitsetasid koos A.Remetsaga marihuaanat, tavaliselt tarvitasid koos alkoholi (XXII, 150). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga tihti kohtunud (XXII, 166). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt käis A.Remets tema pool 2014.a lõpus, kas hilissügisel või talvel ja ka 2015.a käis (XXII, 149). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt elas Andrei Remets Annelinnas Saare tiigi läheduses (XXII, 164 all), teab, et A.Remets ja V.Gavrilin kasutasid üksteise autosid (XXII, 167). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide alla XXX ja XXX all A.Remetsa telefoninumbrid (XXII, 165). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt sai ta A.Remetsa käest 2014.a kevadel teada, et A.Remets peeti kinni ja temalt leiti tablette (XXII, 150). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet
avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa S.Sõštšikovi kaudu, vist 2013.aastast, täpselt ei mäleta (XXIII, 4) ja seejärel hakkas A.Remetsaga läbi käima, kuna erinevad peod olid koos, tarvitasid koos ka narkootilisi aineid, tarvitasid kanepit ja võib-olla veel midagi (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga kaua aega koos olnud ja pidudel käinud, võis talle anda ka amfetamiini (XXIII, 14). V.Gavrilini ütluste kohaselt sõitsid nad A.Remetsaga koos ühiselt pidudele, neil mõlemal olid autod ja kord kasutasid ühe, kord teise autot peole sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli vahel ka nii, et A.Remets andis talle enda auto sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt esitas ta Ida-Virumaal politseile A.Remetsa juhiloa, et kohe politsei käest vabaks saada (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide all XXX nime all A.Remetsa telefoninumber (XXIII, 25).
V.Gavrilini ütluste kohaselt peitis ta Rõõmu tee juurde jäävates kohtades narkootikume ja on võimalik, et Andrei Remets tõi talle sealt narkootikume, kuid täpsemaid asjaolusid ei mäleta (XXIII, 6). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige tablette omandanud (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Andrei Remetsale 2014.a märtsikuu lõpus edasi 30 ecstasy tabletti. Andrei Remetsa ütlustega ja ülejäänud tema ütlustega kooskõlas olevate tõenditega on ümber lükatud süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlused selle kohta, et tema ei ole andnud Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti. Kohtul puudub põhjendatud alus Andrei Remetsa ja teiste temaga kooskõlas olevate tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks. Pealegi on neist nähtuvad asjaolud omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles kajastatud asjaoludel. Neil eelkajastatud asjaoludel ei lähtu kohus S.Sõštšikovi ütlustest osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtub, et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Andrei Remetsale 2014.a märtsikuu lõpus edasi 30 ecstasy tabletti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos kuritegeliku ühenduse liikme Sergei Sõštšikoviga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a suve lõpus Tiina Valdasele 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (2-3 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti, on alljärgnevad tõendid. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastatuga on tõendatud, et Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase vahel oli 2014.a suve teisest poolest, s.o ajal kui V.Gavrilin viibis pärast 24.07.2014.a liiklusõnnetust haiglas ravil, küllaltki sage telefonisuhtlus. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) on ta 2014.a suve lõpus kohtunud Sergei Sõštšikoviga tema üürikorteri juures Turu
tänaval ning on võimalik, et neid kohtumisi võis olla 5, sai temalt ecstasy tablette ühe kaupa, mille eest maksis kohe raha ära, ühel korral jäi võlgu, aga nüüdseks on see võlg tasutud (XXII, 68). Tiina Valdase ütluste kohaselt omandas S.Sõštšikovilt ecstasy tablette siis, kui amfetamiini ei olnud saada (XXII. 104). Ilmselt peale V.Gavrilini avariid hakkas S.Sõštšikovilt ecstasy 148 tablette omandama (XXII, 104). Mõnel korral käis S.Sõštšikovil kodus ja ühe korra tanklas ning tablette omandas ühe kaupa (XXII, 104). Ühe tableti eest võis S.Sõštšikovile maksta 10€, paari korra eest maksis S.Sõštšikovile ja osad korrad jäi võlgu, millele S.Sõštšikov lisas intresse (XXII, 105). T.Valdase ütluste kohaselt maksis ta lõpuks S.Sõštšikovile võla ära (XXII, 105). 09.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolliga (XIV, 156-158) on tõendatud, et Tiina Valdas tundis erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära XXX nimelise isiku, kelle kohta andis ütlusi ning kelle käest on mitmel korral ostnud ecstasy tablette (XIV, 157). Ära tunneb näo ja üldise välimuse järgi (XIV, 157). Eeltooduga on kooskõlas ka S.Sõštšikovi telefonilogis nime XXX all Tiina Valdase telefoninumbri olemasolu. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A. (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M. H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, XXX XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), XXX (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a suve lõpus andnud Tiina Valdasele kokku 12 ecstasy tabletti (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Tiina Valdasele (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt oli T.Valdas talle kogu aeg võlgu (XXII, 150). T.Valdas maksis ecstasy tablettide eest sularahas, mõnikord andis Xanaxit, mõnikord alkoholi (XXII, 150). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tuli Tiina Valdas, nuttis, et tal raha pole, tablette tahtis kohe, et saab neid kellelegi edasi müüa ja pärast annab raha (XXII, 150). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183;
XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tunneb Tiina Valdast 2014.aastast, on tarvitanud paar korda koos amfetamiini (XXIII, 4). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Tiina Valdasele 2014.a suve teisel poolel, kui Vladimir Gavrilin oli sattunud 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse tulemusena haiglasse, edasi ecstasy tablette Tiina Valdasele. Kuna S.Sõštšikovi ütlustest nähtuvalt oli T.Valdasel temalt omandatud ecstasy tablette vaja ka edasimüümiseks, siis pole alust kahelda selles, et 5-l korral S.Sõštšikovilt omandatud tablette oli vähemalt 12. Neil asjaoludel ei ole veenvad Tiina Valdase ütlused, et omandas 5-l korral ecstasy tablette 1 tableti kaupa. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148) ning selles osas kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Tiina Valdasele 2014.a suve lõpu poole edasi kokku vähemalt 12 ecstasy tabletti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a suve algusest kuni 2015.a aprillikuu alguseni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) kokku vähemalt 676 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, 225 ecstasy tabletti ja 250 grammi marihuaanat, s.o. narkootilisi aineid suures koguses, on alljärnevast nähtuvalt tõendatud. Alljärgnevast nähtuvalt andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasi tarvitamisvalmis amfetamiini erinevatel kordadel järgmiselt: 10g + 100g + 200g + 50g + 50g + 66g + 100g + 100g, s.o kokku 676g.
Nimetatud 676 grammist amfetamiinist andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks kokku 476g ning 200g hoidis enda ja Relica Sule valduses Relica Sule elukohas, millest 20g andis Relica Sulg edasi H.K. Alljärgnevast nähtuvalt andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 kuni 150 tabletti ning teisel korral 100 tabletti, s.o esimesel korral keskmiselt 125 tabletti ja teisel korral 100 tabletti, mis kokku on 225 tabletti. Alljärgnevast nähtuvalt andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks marihuaanat kahel erineval korral – esimesel korral 150g ja teisel korral 100g, mis kokku on 250g. Järgnevalt on antud ülevaade süüdistuse üksikute osade kaupa Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasimüümiseks ja tema elukohas hoidmiseks narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise osas. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a suve alguses Tartus Anne 44 asuva Kähkuka kiirsöögikoha lähedal 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a mai lõpus või juuni alguses leppisid nad V.Gavriliniga kokkusaamise Tartus XXX (Andrei Remetsa) maja juures Annelinnas Kähkuka ja Maxima lähedal (XVII, 181 all). V.Gavrilin ütles, et tal on 10 grammi amfetamiini anda, mida tal aga kohe kaasas ei olnud ja mida tuli autos oodata (XVII, 181 all). V.Gavrilin käis jalgsi ära umbes 15 minutit ja tagasi tulles oli ühe minigrip kilekoti sees 10 grammi valget värvi amfetamiini (XVII, 181). Relica Sule ütluste kohaselt andis V.Gavrilin selle 10 grammi amfetamiini talle ja ütles, et kui sobib, siis anna teada (XVII, 181). Selle 10 grammi eest andis V.Gavrilinile sularahas 200 eurot (XVII, 181). Kodus kaalus amfetamiini üle ja kogus klappis, 10g oli (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt tõmbasid nad sellest 10-st grammist Ingvar Patsulaga osa ära (ninna) ja osa müüsid maha (XVII, 182). Süüdistuses kajastatud söögikoha XXX asukohta Tartus Anne 44 tõendavad tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV
Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all.
Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 Elvas XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a suve alguses Tartus Anne 44 asuva Kähkuka kiirsöögikoha lähedal 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning
V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a juunikuu alguses Tartu linnas 100 kuni 150 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast V.Gavrilinilt Kähkuka lähedal Annelinnas 200 euro eest 10 grammi amfetamiini saamist umbes nädala või kahe pärast ning enne Verevi rannapeo algust võttis V.Gavrilin uuesti ühendust ja said kokku Tartus ning V.Gavrilinil oli pakkuda ecstasy tablette, amfetamiin pidi hiljem tulema (XVII, 182). V.Gavrilinil olid ecstasy tabletid kohe kaasas, neid oli 100 või 150 tükki punast värvi ja ümara kujuga ning ühel pool oli 153 kirjaklambri logo ja teine pool oli tühi (XVII, 182). V.Gavrilin kutsus neid ecstasy tablette jupid (XVII, 182). V.Gavrilin ütles tablettide hinnaks 8 eurot 1 tükk (XVII, 182). I.Patsula proovis neid ja talle need meeldisid (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta V.Gavrilinilt saadud ecstasy tablettidega koos I.Patsulaga Elvasse Verevi rannapeole, kus nimetas neid tablette kas mutikad või mutrid ning ka punnideks (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt müüsid nad koos I.Patsulaga neid ecstasy tablette Verevi rannapeo lähedal linna peal (XVII, 182). Peole ei läinud, sest seal oli politsei (XVII, 182). Ecstasy tablette müüsid Elvas hinnaga 10 eurot tükk, mõnele 11 eurot ja mõnele 15 eurot tükk (XVII, 182). See summa sõltus ostja näost (XVII, 182). Müügiga probleeme ei tekkinud, alguses müüsid neid ecstasy tablette 5 kuni 10 tükki korraga (XVII, 182). Tabletid müüsid kõigile, kes olid tutvusringkonnas (XVII, 182). Sellest V.Gavrilinilt saadud kogusest müüsid enamuse ühe õhtuga maha (XVII, 182). 100 ecstasy tabletti maha müüa ühe õhtuga polnud mitte midagi (XVII, 182). Müügist alles jäänud koguse tarbis I.Patsula ise ära ja osa andis ka paarile tuttavale (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt sai V.Gavrilin ecstasy tablettide eest raha kätte üsna kiiresti, kas järgmisel või ülejärgmisel päeval, hiljemalt nädala jooksul (XVII, 182 all). V.Gavrilinile andis raha sularahas (XVII, 182). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L. , enda endisele XXX S. S. , K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. , E.R. , R.K1. , S. R.,
M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt.
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on XXX all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest
põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et 2014.a juunikuu alguses andis Relica Sulele ecstasy tablette, 100 tabletti võis olla (XXIII, 7). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a juunikuu alguses Tartu linnas 100 kuni 150 ecstasy tabletti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Tartu linnas Rõõmu teel hõbedat värvi Audis olles 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a juuni lõpus või juuli alguses sai ta V.Gavrilinilt 100 grammi roosat värvi amfetamiini (XVII, 182). Elas siis juba Tartus XXX tänaval (XVII, 182 all). V.Gavrilin tuli autoga Audi elukoha juurde alla kohale (XVII, 183). V.Gavrilin oli autoga maja ees üksi (XVII, 183). V.Gavriliniga sõitsid Tartu linnas Rõõmu teele tupiktänavasse maha jäetud maja nurga juurde, kus V.Gavrilin väljus autost, jättes juhiukse avatuks, läks mahajäetud maja nurga juurde ja võttis sealt minigrip kilekoti 100 grammi tumeroosat värvi amfetamiiniga (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt andis V.Gavrilin selle amfetamiini autos tema kätte ja ütles hinnaks 10 eurot 1 gramm, mille lubas V.Gavrilinile maksta, kui raha saab (XVII, 183). Rõõmu teelt viis V.Gavrilin ta tagasi koju XXX tänavale, kus kaalus amfetamiini üle, kogus klappis (XVII, 183). See roosa amfetamiin oli niiske, proovis seda ja see oli kõige parem amfetamiin üldse (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt magas ta kodus paar tundi ja siis hakkas tegutsema (XVII, 183). Oli inimestele öelnud, et varsti on amfetamiin tulemas, inimesed hakkasid ise amfetamiini küsima (XVII, 183). Võimalik, et ainult ühele inimesele ise helistas ja pakkus (XVII, 183). Väikseid koguseid müüsid 1-3 grammi kaupa, reaalselt oli ühes kotis sees hoopis 0,5 grammi (XVII, 183). Keegi selle üle ei vingunud, sest tavainimesed ei teadnud, et seal on 0,5 grammi sees (XVII, 183). Koos kotiga oli kokku 1 gramm (XVII, 183). Ka põhilised kliendid ei vingunud, sest see roosat värvi amfetamiin oli nii hea, et nad said sinna ise veel sisse segada (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt müüsid nad seda 100 grammi I.Patsulaga kahe peale umbes 1,5 nädalat. See läks kiirelt ning tahtsid V.Gavrilinilt uut kogust võtta (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt maksis ta V.Gavrilinile 100 grammi amfetamiini eest raha ära, maksis talle 100 eurot sulas (XVII, 183). Maksis selle summa osade kaupa (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt küsis ta pärast raha V.Gavrilinile ära maksmist uut kogust sama roosat amfetamiini ja V.Gavrilin ütles, et saab ikka, aga ta peab sellele ise järgi minema (XVII, 183).
Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L. , enda endisele XXX S. S. B. , K. L., K. M., S. R., H.K. T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsu-nimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. B. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et omandatud narkootilisi aineid hoidis V.Gavrilin peidikutes Tartus Hiinalinna taga mahajäetud kohtades, kus on vanad hooned või keldrid (XVII, 193, 201). On seal V.Gavriliniga kaasas käinud (XVII,
kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l 158 ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus
sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Tartu linnas Rõõmu teel hõbedat värvi Audis olles 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a septembris sai V.Gavrilin haiglast välja ja kolis Tartus enda ema juurde XXX tänavale elama (XVII, 185). 2014.a septembris võttis V.Gavrilin temaga telefoni teel ühendust ja leppisid kokkusaamise R.Sule elukoha maja juurde (XVII, 185). Kokkusaamisel pakkus V.Gavrilin amfetamiini ja ecstasy tablette,
kaasas tal neid ei olnud (XVII, 185). V.Gavrilin ütles, et tal raha 1700 euro võla katteks ei ole anda, aga on anda neid aineid, et kas oled huvitatud (XVII, 185). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta sellega nõus (XVII, 185). Kas sama päeva või järgmise päeva õhtul sai V.Gavriliniga uuesti kokku XXX asuva elukoha juures, kus ta andis 100 tükki mutikaid, ehk ecstasy tablette (XVII, 185). V.Gavrilin ütles, et kokku on tal neid ecstasy tablette 600 tükki ja kui kiiresti ära müüd, siis saad juurde (XVII, 185). Neid tablette kutsuti kilpkonnadeks, sest nad olid helerohelist värvi ning külgvaates kilpkonna kujuga (XVII, 185 all). Tabletid olid pakendatud suitsupaki kile sisse, mille ots oli kinni sulatatud (XVII, 185 all). Amfetamiini kohta ütles V.Gavrilin, et see on tulemas (XVII, 185 all). Ecstasy tablettide eest V.Gavrilin raha ei tahtnud ning ütles, et see võlg 1700 eurot on nüüd kaetud (XVII, 185-186). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta ecstasy tablettidega enda koju XXX asuva maja korterisse, kus need ära luges (XVII, 186). Osa tablettidest läks müügiks, osa sõi I.Patsula ära (XVII, 186). Relica Sule ütlustest (XVII, 172- 179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S.S.B., K. L., K. M., S. R., H.K. , T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R. ), T. L., E. B., Intsu-nimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. B. , E.R. , R.K1. , S. R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67).
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 14; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir
Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 162 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ecstasy tablette ta 2014.a septembri lõpus Relica Sulele kindlasti ei ole andnud (XXIII, 7). See võis olla järgmise kuu lõpus
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a sügisel, kas septembri lõpus või oktoobris, Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest.
Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas Anne 86 juures 200 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et järgmisel päeval pärast V.Gavrilinilt 100 ecstasy tableti saamist sai öösel kokku enda kodu XXX juures V.Gavriliniga, kes tuli kohale XXX (Andrei Remetsa) BMW X5-ga, kus selle juhi Jelena Krasjukova kõrval istus Vladimir Gavrilin (XVII, 186). V.Gavrilin autos midagi ei rääkinud, kutsus välja rääkima ning telefonid pidid autosse jääma (XVII, 186). Relica Sule ütluste kohaselt andis V.Gavrilin autost välja minnes tema kätte enda taskust ümara pakendi, mis oli kollast värvi teibiga väljast teibitud (XVII, 186). Selle pakendi üleandmise hetkel ütles V.Gavrilin, et selles on 200 grammi amfetamiini ja selle eest tuleb talle maksta kas 8 eurot 1 gramm või veel vähem (XVII, 186). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta selle 200 grammi amfetamiiniga enda XXX asuvasse korterisse, kus oli ka I.Patsula, kes lõikas pakendi lahti ja selle sees oli lahtiselt valge särav kristalne amfetamiin (XVII, 186). Pakendasid I.Patsulaga selle amfetamiini väikestesse ja suurtesse minigrip kilekottidesse - kaks 50g, üks 30g, alla 10-grammised, 5-grammised, paar 1-grammist ja 2-grammist (XVII, 186). Kogu selle kogusega 200g amfetamiini ja 100 ecstasy tabletti sõitsid samal õhtul Tartust Elvasse (XVII, 186). Elvasse läksid, sest pidid seal kokku saama T. L., kes tahtis amfetamiini ja kes tavaliselt võttis 5-grammiseid koguseid (XVII, 186). Relica Sule ütluste kohaselt läks nende koguste laialijagamiseks aega nädal (XVII, 186). Amfetamiini andis ka R.L. , see oli kuskil 5 grammi (XVII, 186). H.K. andis kokku 10 grammi, aga mitte korraga (XVII, 186). Veel andis K. M. (XVII, 186) ja Tiinale, kellel on alkolaenutuse firma, ja kes töötas XXX ja elas XXX maja lähedal (XVII, 186). Tiinale andis 200-st grammist amfetamiinist kokku 20 grammi amfetamiini 5-grammiste kogustena (XVII, 186). Tiinale andis amfetamiini Tartus, enamasti tema kodu juures või XXX (XVII, 186). XXX (M.R.) andis 200-st grammist amfetamiinist 30 grammi, 10 grammi kaupa, kes jäi viimase 10g eest võlgu (XVII, 186). XXX müüs hinnaga 20 eurot 1 gramm (XVII, 186). XXX käis amfetamiinil järel XXX asuva elukoha lähedal olevas Premium 7 tanklas (XVII, 186). 200 grammi amfetamiini sai läbi müüdud 2014.a novembris (XVII, 186). Ecstasy tabletid said otsa 2014.a novembris (XVII, 186). Viimased 20 tabletti (kilpkonnad), mis olid kõrvale pandud, andis G.M. minigrip kilekotis enda elukoha juures XXX lähedal 25.12.2014.a 10 eurot 1 tükk, kui I.Patsulaga lahku läks (XVII, 186). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T.A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1. ele, XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C.K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust
Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg
on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis ta Anne 86 juures R.Sulele üle anda 50g või 100g, aga mitte rohkem kui 100 g (XXIII, 7). Lühikese aja jooksul võis anda 100g ja 100g, aga korraga mitte üle 100g ei andnud (XXIII, 7). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a sügisel, kas septembri lõpus või oktoobris, Tartu linnas Anne 86 juures 200 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. V.Gavrilini ütlustest nähtuv selle kohta, et korraga ei pruukinud üleantavat ainet olla üle 100g, ei muuda olukorda, sest isegi kui ainet toodi vahepeal lühikese ajavahemiku vältel juurde, jääb kokku Relica Sulele üle antud amfetamiini koguseks ikkagi 200g. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuu alguses Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a novembri alguses sai ta Vladimir Gavrilinilt 150 grammi savu ehk kanepit, millest 100 grammi andis R.K1. ning osa kanepit jäi üle (XVII, 189). Relica Sule ütluste kohaselt tuli enne kanepi saamist V.Gavrilin tema XXX asuva elukoha maja juurde koos naisega Jelenaga (XVII, 189). Nad tulid musta värvi BMW-ga, läks selle peale ja V.Gavrilin küsis, kas kanepit soovid, millele vastas jaatavalt (XVII, 189). Sõitsid XXX maja juurest Annelinnas asuvasse Premium 7 tanklasse, kus V.Gavrilin käskis oodata ning ootaski tankla kohvikus (XVII, 189). V.Gavrilin läks kanepit tooma Kivilinna Konsumi juurde, sest ütles, et saavad kellegi inimesega Kivilinna Konsumi taga kokku (XVII, 189). BMW-ga sõitis Jelena ja V.Gavrilin oli kõrvalistmel (XVII, 189). Ootas kuskil 10-15 minutit, kui Gavrilin ja Jelena tulid tagasi ning istus siis nende auto peale (XVII, 189). Sõidu ajal viskas V.Gavrilin 2 suuremat läbipaistvat minigrip kilekotti, milles mõlemas oli sees seemnetega kanep ja ütles, et tahab saada 900-1000 eurot ning miinimumhind on 11 eurot 1 gramm (XVII, 189). Selle kanepikogusega koju minnes nägi seda I.Patsula, kes kaalus ja möllas sellega (XVII, 189). Relica Sule ütluste kohaselt ta I.Patsula pärast seda kanepit võttiski, sest I.Patsulale see meeldis, nagu ecstasy tabletidki (XVII, 189). I.Patsula pakkis
kanepi väikeste kogustena ja tõstis teekarpi (XVII, 189). I.Patsulaga pakkusid seda kanepit neile, kellele teadsid, et kanep meeldib (XVII, 189). R.K1. sai 100 grammi kanepit (XVII, 189). XXX ja tema naine tõmbavad savu päris palju (XVII, 189). XXX müüsid 100 grammi kanepit 11 eurot 1 gramm (XVII, 189190). XXX maksis 2 päeva hiljem raha korraga ära, maksis sularahas (XVII, 190). Kui raha sai, siis maksis 1000 eurot või vähem V.Gavrilinile ära (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt müüsid nad ülejäänud 50 grammi kanepit I.Patsulaga väikestes kogustes ära (XVII, 190). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K. , T.A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1. , XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. B. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M., Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja R.K1. (K.) kohtulikul uurimisel tunnistajana antud ütlused (XXI, 91-100; allkirjaleht: IV 4. 170) selle kohta, et tunneb Relica Sulge lapsepõlvest saadik, sest elasid lähestikku (XXI, 92). R.K1. ütluste kohaselt on ta omandanud Relica Sule käest kanepit (XXI, 92 all). 2014.a suvel peol tuli kanep Relica Sulega jutuks ja Relica Sulg lubas uurida, kust seda saab (XXI, 93). Jutust möödus mõni päev, kui hakkas Relica Sulelt kanepit saama, nädalas hakkas saama kanepit 0,5 kuni 3 g, neist ühel korral ostis 3g korraga (XXI, 93). Tavaliselt ostis 0,1 g kuni 1 g korraga (XXI, 93). Selliseid kanepi omandamise kordi oli 10-15 (XXI, 94 all). Esimese 100 g kanepit omandas kunagi talvel 1000 euro eest (XXI, 95). Kokku on kahel korral Relica Sulelt omandanud 100 g + 100 g kanepit ning viimasest 100-st grammist sai 80 grammi Relica Sulele tagasi antud ning ülejäänu jättis endale tarbimiseks (XXI, 95-96). Relica ütles, et asi on hapu (XXI, 96). R.K1. ütluste kohaselt peeti teda 48 tundi arestimajas kahtlustatavana kinni ning võeti ka uriiniproov ja elukohas XXX tehti läbiotsimine (XXI, 97). Uriiniproovis leiti kanepi tarvitamise jälgi ning elukohast topsist leiti kanepit ja grinder, milles olid kanepi jäägid (XXI, 97). Elukohast leitud kanep oli R.Sule käest (XXI, 97 all). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas uuringuaktist nr XXX nähtuv selle kohta, et R.K1. 16.09.2015 10:47 võetud proovis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (XVII, 26). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas 16.09.2015.a läbiotsimisprotokollis kajastatu selle kohta, et R.K1. Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimisel leiti sealt tops ja grinder, millistes mõlemas kanepile iseloomuliku spetsiifilise lõhnaga taimse puru jäägid (XVII, 27-28).
See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt.
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest
põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta 2014.a septembris andnud R.Sulele 100g marihuaanat (XXIII, 8). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuu alguses Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat. Kuna Relica Sule ütlused on Vladimir Gavrilini ütlustest üksikasjalikumad nii käesoleva 150 grammi marihuaana ebaseaduslikku käitlemist käsitleva süüdistuse osas kui ka kogu KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistuse osas tervikuna, ning kuna Relica Sule ütlused on kooskõlas ka R.K1. ütlustega, siis peab kohus põhjendatuks neil asjaoludel osas, millises Vladimir Gavrilini ütlused lahknevad Relica Sule ütlustest, lähtuda Relica Sule ütlustest ning Relica Sule ütlustega kooskõlas olevatest teistest tõenditest, millistega on kogumis tõendatud, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuu alguses Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat. Kohtul puuduvad küllaldaselt põhjendatud alused Relica Sule ütlustest nähtuva ning Relica Sule ütlustega kooskõlas olevatest teistest tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas Anne 86 juures 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a novembris peale kanepi saamist sai ta V.Gavrilinilt 50 grammi amfetamiini (XVII, 190). V.Gavriliniga oli eelnevalt juttu, et amfetamiin on tulemas (XVII, 190). V.Gavriliniga kokkulepitud ajal kokku saades oli V.Gavrilinil kohe amfetamiin olemas (XVII, 190). 50 grammi amfetamiini oli pakendatud minigrip kilekotti ja oli kollakas-valge värvusega (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt ei maksnud ta selle amfetamiini eest kohe (XVII, 190). Tähtaega V.Gavrilin amfetamiini eest tasumiseks ei andnud, kuid seda tuli teha kiiresti ja talle teada anda, kui raha on koos (XVII, 190). Amfetamiini müüs maha koos Ingvar Patsulaga (XVII, 190). Nädala või poolteisega said sellest amfetamiinist nii palju maha müüdud, et sai V.Gavrilinile raha ära maksta (XVII, 190). V.Gavrilinile andis raha selle 50g amfetamiini eest XXX juures, kus V.Gavrilin pani möllu (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta XXX juurde V.Gavrilinile raha viima üksinda (XVII, 190). XXX i juures olid mingid tüdrukud ka, vist ka V.K1. , kes elab XXX koos (XVII, 190).
V.Gavrilin oli köögis ja tuli vastu ning vestlesid V.Gavriliniga seal ühetoalises korteris sees ja andis seal korteris sularaha V.Gavrilinile selle kollast värvi amfetamiini eest ära (XVII, 190). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L., S. S. B. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all.
V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat
sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg 173 selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas XXX asuvas korteris 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui maksis 2014.a novembri lõpus XXX elukohas V.Gavrilinile ära raha 50 grammi kollakat värvi amfetamiini eest, siis sealsamas korteris sai V.Gavrilinilt uue koguse amfetamiini – 50 grammi, mille V.Gavrilin võttis enda õlakotist, mis rippus tal kaelas (XVII, 190). Amfetamiin oli läbipaistvas kilekotis ja värvuselt kollakas-valge, sama nagu esimene 50grammine (XVII, 190). V.Gavrilin hinda ei täpsustanud ja sai aru, et hind on sama, mis eelmiselgi korral (XVII, 190). Raha pidi V.Gavrilinile jälle kiirestikiiresti ära andma (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta XXX juurest kohe ära, kui
oli 50 g amfetamiini kätte saanud (XVII, 190). Läks seda amfetamiinikogust kaaluma, et näha, kas kaal on õige (XVII, 190). XXX juures käis I.Patsula venna autoga Volvo V80-ga (XVII, 190). 50 g amfetamiiniga läks XXX korterisse (XVII, 190). I.Patsula oli kodus (XVII, 190). Üle kaaludes selle kaal klappis (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt pakendas ta selle amfetamiinikoguse ümber väikestesse minigrip kilekottidesse (XVII, 190). Tegi 1-grammised kotid ja ühe 10-grammise ning osa jättis kaalumata (XVII, 190). I.Patsula aitas seda teha (XVII, 190). Umbes 3-4 päeva hiljem oli osa amfetamiini müüdud ja raha V.Gavrilinile tasumiseks koos (XVII, 190). Amfetamiini müüs edasi 20 eurot 1 gramm (XVII, 190). V.Gavriliniga kohtus enda elukoha lähedal XXX asuva maja juures, kus andis V.Gavrilinile raha käest-kätte (XVII, 190 all). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsu-nimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (V,4851), millest nähtub, et Sergei Sõštšikov on avaldanud enda elukohaks XXX (V, 48). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61), milles kajastatu kohaselt viibisid Sergei Sõštšikovi elukoha läbiotsimise juures nii ta ise kui ka tema XXX V.K1. , kes mõlemad andsid muuhulgas selgitusi nende ühises kasutuses olevas korteris asuvate esemete, s.h nende kuuluvuse kohta. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) kohtule 04.05.2016.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning ta keeldub enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) 02.06.2015.a ülekuulamisprotokollis avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning Sergei Sõštšikov on tema XXX (XVII, 48). Tunnistaja V.K1. 02.06.2015.a antud ütluste kohaselt on tal hetkel Sergei Sõštšikoviga, kes on tema XXX, head suhted (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov olnud tema XXX 9 kuud, tutvusid ühiste tuttavate kaudu, koos hakkasid elama 2014.a kuskil paar nädalat pärast tutvumist ning asusid elama Tartusse XXX korterisse (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt elas Sergei Sõštšikov varem Tartus Turu tänaval üürikorteris (XVII, 49).
See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt.
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest
põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta andnud edasi amfetamiini R.Sulele S.Sõštšikovi elukohas XXX (XXIII, 8). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas XXX asuvas korteris 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2015.a veebruarikuu keskel Tartu linnas XXX kõrval oleva 9.korruselise kortermaja korteris 66 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a veebruaris tulid tema juurde Vladimir Gavrilin ja Victor Lukk (XVII, 191). Victor Lukk oli V.Gavrilinile autojuhiks (XVII, 191). Autoks oli Victori enda Volvo (XVII, 191). Küsis, kas on midagi pakkuda (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et läheb aega ja siis võib-olla on (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt hakkas samast ajast suhtlema Victor Lukkiga (XVII, 191). Victor Lukk oli vestluste juures (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt jäi talle mulje, et Victor Lukk teadis neist narkoteemadest temast rohkem (XVII, 191). 2015.a veebruari keskel kutsus V.Gavrilin Tartusse (XVII, 191). Läks Tartusse hommikul peale tööd (XVII, 191). Lõpetas töö hommikul kell 7 ja läks otse Annelinna ning võttis V.Gavrilini koos S.Makarcheviga kuskilt Mõisavahest peale (XVII, 191). V.Gavriliniga kokku saades ütles V.Gavrilin, et tuleb sõita ja V.Gavrilini juhatusel sõitsid XXX juures oleva suure 9-kordse kortermaja juurde, kus läksid ühetoalisse korterisse, milles oli meesterahvas, kes andis V.Gavrilinile termose, milles oli amfetamiin (XVII, 191). Kohvitermosest tõstis V.Gavrilin supilusikaga kollakasvalget täiesti märga amfetamiini kas suitsupaki või gripkoti sisse (XVII, 191). V.Gavrilin arvas, et tõstis sinna 80 grammi (XVII, 191). Ütles V.Gvarilinile, et on näha, et seal ei ole 80 grammi amfetamiini (XVII, 191). Makar ütles, et kaaluks selle koguse kindlasti üle (XVII, 191). Korterist lahkusid koos ning viis V.Gavrilini ja Makari tagasi sinna, kust nad enne peale võttis (XVII, 191). Koju minnes kaalus amfetamiini üle ja kaal näitas 66 grammi (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt võttis ta peale kaalumist ühendust ja ütles, et kogus pole see (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et tuleb Elvast läbi ja vaatab, mis värk on (XVII, 191). Nad tulid Victor Lukki autoga kolmekesi – Victor, Gavrilin ja Makar (XVII, 191). Nad tulid Victoriga, sest neil polnud muud autot, millega liikuda (XVII, 191). Amfetamiinikogus kaaluti uuesti üle ja nad kolmekesi nägid, et see kaal pole õige (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et maksad siis vähem raha (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt Makar aga ei
usaldanud ja arvas, ise võtsid mingi koguse ära (XVII, 191). Selle amfetamiini eest maksis V.Gavrilinile raha ära T. L. abiga, kelle pangakaardiga võttis välja 500 eurot, mille andis üle V.Gavrilinile (XVII, 192). V.Gavriliniga oli kaasas ka Victor Lukk (XVII, 192). Peale raha andmist läks koos Victori ja Gavriliniga edasi Lätti Valka kasiinosse, kus Gavrilin selle raha maha mängis (XVII, 192). Enne V.Gavrilinile 500 euro andmist andis nädala jooksul V.Gavrilinile veel kokku kuskil 500 eurot, mille sai amfetamiini müügist (XVII, 192). Peale seda 66 grammi V.Gavrilinilt amfetamiini ei võtnud (XVII, 192). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K.M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsu-nimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. B. , E.R. , R.K1. , S. R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka tema ütluste ja olustiku seostamise protokoll (XVI, 117-128), millega on tõendatud, et Relica Sulg näitas ette XXX juurde jääva XXX majas asuva korteri asukoha, kus ta käis koos Vladimir Gavriliniga ja Makariga ning kus Vladimir Gavrilin võttis termose seest amfetamiini (XVI, 126128). See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67).
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir
Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse 180 lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2015.a veebruarikuu keskel Tartu linnas XXX kõrval oleva 9.korruselise kortermaja korteris 66 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest.
Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2015.a aprillikuu alguses Tartu linnas 100 grammi marihuaanat, mille Relica Sulg andis samal päeval või järgmisel päeval Tartu linnas XXX trepikojas üle R.K1., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a aprilli alguses pakkus V.Gavrilin talle kanepit, mida saab üliodavalt 100 grammi 1000 euroga (XVII, 192). V.Gavrilin küsis, et kas seda kanepit on kellelegi pakkuda, millele vastas, et teab inimest (XVII, 192). See vestlus toimus V.Gavrilini kodu lähedal (XVII, 192). Kanep oli pakendatud ühte minigrip kilekotti ja seal pidi sees olema 100 grammi (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt ei kaalunud ta kanepikogust üle (XVII, 192). Viis kanepi R.K1., kellel ei olnud selle eest raha anda (XVII, 192). R.K1. ütles, et maksab siis, kui palgapäev (XVII, 192). Andis kanepi R. kätte (XVII, 192). R. käes oli kanep 1-2 ööpäeva, kui V.Gavrilin hakkas selle eest kiirestikiiresti raha küsima, millele vastas, et raha saab nädala pärast (XVII, 192). Siis V.Gavrilin ütles, et lähme toome kanepi ära, sest tal on ostja olemas (XVII, 192). Läksidki koos V.Gavriliniga R.K1. juurde, kes tagastas kanepi, võttes sellest eelnevalt ära kuskil 15 grammi (XVII, 181 192). Relica Sule ütluste kohaselt andis ta R.K1. tagasi antud kanepi tagasi V.Gavrilinile, kellele ütles, et seal on vähem (XVII, 192). Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja R.K1. e (K.) kohtulikul uurimisel tunnistajana antud ütlused (XXI, 91-100; allkirjaleht: IV 4. 170) selle kohta, et tunneb Relica Sulge lapsepõlvest saadik, sest elasid lähestikku (XXI, 92). R.K1. ütluste kohaselt on ta omandanud Relica Sule käest kanepit (XXI, 92 all). 2014.a suvel peol tuli kanep Relica Sulega jutuks ja Relica Sulg lubas uurida, kust seda saab (XXI, 93). Jutust möödus mõni päev, kui hakkas Relica Sulelt kanepit saama, nädalas hakkas saama kanepit 0,5 kuni 3 g, neist ühel korral ostis 3g korraga (XXI, 93). Tavaliselt ostis 0,1 g kuni 1 g korraga (XXI, 93). Selliseid kanepi omandamise kordi oli 10-15 (XXI, 94 all). Relica Sulelt on omandanud veel ka 100 g ja 100 g kanepit ning viimasest 100-st grammist sai 80 grammi Relica Sulele tagasi antud ning ülejäänu jättis endale tarbimiseks (XXI, 95-96). Relica ütles, et asi on hapu (XXI, 96). R.K1. ütluste kohaselt peeti teda 48 tundi arestimajas kahtlustatavana kinni ning võeti ka uriiniproov ja elukohas XXX tehti läbiotsimine (XXI, 97). Uriiniproovis leiti kanepi tarvitamise jälgi ning elukohast topsist leiti kanepit ja grinder, milles olid kanepi jäägid (XXI, 97). Elukohast leitud kanep oli R.Sule käest (XXI, 97 all). R.K1. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt võib olla õige ka esialgsetes andmetes kajastatu selle kohta, et 100-st grammist kanepist andis tagasi Relica Sulele 85 grammi ja 15 jättis endale (XXI, 99). Endale jäetud kogus jääb 10 g – 20 g vahele (XXI, 99). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas uuringuaktist nr XXX nähtuv selle kohta, et R.K1. 16.09.2015 10:47 võetud proovis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (XVII, 26). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas 16.09.2015.a läbiotsimisprotokollis kajastatu selle kohta, et R.K1. Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimisel leiti sealt tops ja grinder, millistes mõlemas kanepile iseloomuliku spetsiifilise lõhnaga taimse puru jäägid (XVII, 27-28).
See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1. ile, Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l
ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2015.a aprillikuu alguses Tartu linnas 100 grammi marihuaanat, mille Relica Sulg andis Tartu linnas üle R.K1. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks antud amfetamiinist 0,98 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 8,7 %, sisaldades puhtal kujul amfetamiini 0,063 g, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 05.05.2015.a Relica Sule kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (V,75-77) on tõendatud, et Relica Sule kinnipidamise hetkel istus Relica Sulg sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX juhiistmel. Relica Sule kasutuses oleva sõiduauto Volkwagen Passat reg märgiga XXX 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,91-95) on tõendatud, et peale Relica Sule kahtlustatavana kinnipidamist toimetati sõiduauto Volkwagen Passat Lõuna prefektuuri territooriumile koos Relica Sulega, sõiduki uksed lukustati R.Sule nähes ja võtmed asetas R.Sulg enda taskusse. Läbiotsimise alguses avas Relica Sulg enda taskust võetud võtmega sõiduki uksed (V, 91). Läbiotsimisel sõiduki kindalaekast leiti minigrip kilekott, milles tühjad minigrip kilekotid, milliseid ära ei võetud (V, 91-93). Sõiduki juhiukse taskust Relica Sule rahakotist leiti minigrip kilekott, milles hele aine ja kilenutsak, milles hele aine (pakend nr 1RSSLO; V, 92-95). Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V, 97-108) on tõendatud, et Relica Sule elukohast leiti ja võeti ära: 1 väiksem heledat värvi aine jääkidega minigrip kilekott ja 1 suurem lahtine aine jääkidega minigrip kilekott (pakend nr 2RSKLO), mille kohta Relica Sulg selgitas, et need kuuluvad temale (V, 98); digitaalkaal heledat värvi aine jääkidega (pakend nr 3RSKLO; V, 98); klaasist purk, milles heledat värvi pulbrilise aine jäljed (pakend nr 5RSKLO), mille kohta R.Sulg põhjendas, et selles hoidis V.Gavrilin amfetamiini (V, 98); peeglikapilt üllatusmuna seest 2 minigrip kilekotti heledat värvi pulbrilise ainega (pakend nr 13RSKLO). 20.05.2015.a ekspertiisiaktiga (V,40-43) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud pakendites:
1RSSLO beežikas pulber massiga 3,09 g minigrip kilekotist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,29 g amfetamiini (V, 42) 1RSSLO valge pulber massiga 0,34 g kilepakendist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12%, pulbris sisaldub 0,030g amfetamiini (V, 42) 2RSKLO kahes minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi (V, 42)
digitaalkaalul leidub amfetamiini, metamfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi (V, 42) 5RSKLO klaaspurgis leidub amfetamiini jälgi (V, 42) 13RSKLO beežikas pulber massiga kokku 0,98 g kahest minigrip kilekotist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 8,7%, pulbris sisaldub 0,063 g amfetamiini (V, 42) Relica Sule ütluste kohaselt algas aktiivsem müügiaeg 2014.a novembrisdetsembris, kui sai XXX , s.t Vladimir Gavrilini, käest amfetamiini ja müüs seda aktiivselt edasi (XVII, 175). 2015.a veebruarist hakkas saama XXX käest amfetamiini tasuta ja sai seda kuni viimase ajani, millal tahtis (XVII, 175). Kuna tarvitas 3 g amfetamiini päevas, siis alla 5 grammi korraga XXX käest ei võtnudki (XVII, 175). Peamiselt sai XXX käest siis amfetamiini Elvas, aga käis ka ise Tartus järel (XVII, 175). Relica Sule ütluste kohaselt käisid 2015.a tema juures tuttavad-sõbrad, kes tarbisid amfetamiini, üle 1-e tarvitamisdoosi keegi amfetamiini ei saanud (XVII, 176). Viimati sai Vladimir Gavrilini käest amfetamiini reedel, 01.mail 2015.a, läks ise Tartusse ja kohtusid V.Gavrlini elukoha trepikojas, kus V.Gavrilin andis 5g amfetamiini (XVII, 176). Mõlemad läbiotsimistel ära võetud kogused on pärit XXX käest Tartus 01.05.2015.a saadud kogusest (XVII, 178). Relica Sule ütluste kohaselt sai 01.05.2015.a H.K. , hüüdnimega XXX, XXX käest amfetamiini, kuid ei tea, kui palju sai (XVII, 177 keskelt). Amfetamiini üleandmine toimus Tartus XXX trepikojas (XVII, 176). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a aprilli lõpus kutsus V.Gavrilin ta Tartusse koos XXXsega ehk H.K. (XVII, 193). Läksid koos H.K.iga V.Gavrilini juurde Nõlvakusse (XVII, 193). V.Gavrilin tuli trepikotta ja tal oli kaasas kaal ning salvräti sees kollakasvalge märg amfetamiin, mille asetas kaalule, mis näitas 30-35 grammi (XVII, 193). V.Gavrilin ütles, et H.K. maksku raha Relica kätte, et kui raha vaja, siis saab seda Relicalt küsida (XVII, 193). Relica Sule ütluste kohaselt maksis ta selle 3035 grammi amfetamiini eest raha Gavrilinile, osa tegi Jelenale ülekandega (XVII, 193). Relica Sule ütlustega on kooskõlas H.K. ütlused selle kohta, et omandas XXX nimelise XXX käest, keda hüütakse ka Gavriliniks, 34 grammi amfetamiini (X, 2). Koos ainega sai XXX käest ka kaalu, millega ainet saades kohe koguse üle kaalus (X, 2). V.Gavriliniga said kokku Tartu linnas Mõisavahe tänava kandis kuskil trepikojas ja see võis olla kahtlustuses märgitud ajal 01.05.2015.a (X, 2). Kokkusaamisele viis Relica Sulg autoga Volkswagen, kes XXXga kokkusaamise ajal oli natukene eemal (X, 2-3, 12). Ivan on XXX , kellega omavahel rääkisid eesti keeles (X, 3). Amfetamiini eest viis XXXle raha hiljem, osade kaupa (X, 3), kolmel erineval korral (X, 4). Amfetamiini grammi hind oli kõvasti odavam kui muidu (X, 3). Alguses lootis XXX käest saada 10 grammi,
kuid Ivan ütles, et võta rohkem, millega oli nõus (X, 3). 34 grammi amfetamiini oli pakendatud minigrip kilekotti, aine oli valget värvi ja natuke niiskem, selle kvaliteet oli normaalne, tarvitas ise ka sellest mõned grammid (X, 3). Peale aine tarvitamist oli kauem üleval ja tundis ennast motiveerituna (X, 3). Relica Sulg nägi, et kui oli Ivangiga kokku saanud, siis oli XXX käest amfetamiini saanud (X, 3). Amfetamiinist paar grammi tarbis ise ära ja ülejäänud pakendas ja müüs maha tänavamüügi hinnaga 20 eurot 1 tarvitamiskogus (X, 3-4) Relica Sule ja H.K. ütlustega on kooskõlas 26.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (X, 7-9) kajastatu selle kohta, et H.K. tundis talle äratundmiseks esitatud isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära XXX, kelle käest ostis Tartus 34 grammi amfetamiini (X, 7-9). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et müüs H.K. le 01.05.2015 34g amfetamiini (XXIII, 14). H.K. ei jõudnud raha ära anda, sest enne V.Gavrilin arreteeriti (XXIII, 14). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gvarilini poolt Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks antud amfetamiinist 0,98 grammi amfetamiinipulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 8,7 %, sisaldades puhtal kujul amfetamiini 0,063 g, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmele Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks antud amfetamiinist 3,43 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12-13%, sisaldades puhtal kujul 0,32 grammi amfetamiini, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda valduses olevas sõidukis VW Passat reg. nr XXX kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 05.05.2015.a Relica Sule kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (V,75-77) on tõendatud, et Relica Sule kinnipidamise hetkel istus Relica Sulg sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX juhiistmel. Relica Sule kasutuses oleva sõiduauto Volkwagen Passat reg märgiga XXX 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,91-95) on tõendatud, et peale Relica Sule
kahtlustatavana kinnipidamist toimetati sõiduauto Volkwagen Passat Lõuna prefektuuri territooriumile koos Relica Sulega, sõiduki uksed lukustati R.Sule nähes ja võtmed asetas R.Sulg enda taskusse. Läbiotsimise alguses avas Relica Sulg enda taskust võetud võtmega sõiduki uksed (V, 91). Läbiotsimisel sõiduki kindalaekast leiti minigrip kilekott, milles tühjad minigrip kilekotid, milliseid ära ei võetud (V, 91-93). Sõiduki juhiukse taskust Relica Sule rahakotist leiti minigrip kilekott, milles hele aine ja kilenutsak, milles hele aine (pakend nr 1RSSLO; V, 92-95). Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V, 97108) on tõendatud, et Relica Sule elukohast leiti ja võeti ära: 1 väiksem heledat värvi aine jääkidega minigrip kilekott ja 1 suurem lahtine aine jääkidega minigrip kilekott (pakend nr 2RSKLO), mille kohta Relica Sulg selgitas, et need kuuluvad temale (V, 98); digitaalkaal heledat värvi aine jääkidega (pakend nr 3RSKLO; V, 98); klaasist purk, milles heledat värvi pulbrilise aine jäljed (pakend nr 5RSKLO), mille kohta R.Sulg põhjendas, et selles hoidis V.Gavrilin amfetamiini (V, 98); peeglikapilt üllatusmuna seest 2 minigrip kilekotti heledat värvi pulbrilise ainega (pakend nr 13RSKLO). 20.05.2015.a ekspertiisiaktiga (V,40-43) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud pakendites: 1RSSLO beežikas pulber massiga 3,09 g minigrip kilekotist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,29 g amfetamiini (V, 42) 1RSSLO valge pulber massiga 0,34 g kilepakendist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12%, pulbris sisaldub 0,030g amfetamiini (V, 42) 2RSKLO kahes minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi (V, 42)
digitaalkaalul leidub amfetamiini, metamfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi (V, 42) 5RSKLO klaaspurgis leidub amfetamiini jälgi (V, 42) 13RSKLO beežikas pulber massiga kokku 0,98 g kahest minigrip kilekotist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 8,7%, pulbris sisaldub 0,063 g amfetamiini (V, 42) Relica Sule ütluste kohaselt algas aktiivsem müügiaeg 2014.a novembrisdetsembris, kui sai XXX , s.t Vladimir Gavrilini, käest amfetamiini ja müüs seda aktiivselt edasi (XVII, 175). 2015.a veebruarist hakkas saama XXX käest amfetamiini tasuta ja sai seda kuni viimase ajani, millal tahtis (XVII, 175). Kuna tarvitas 3 g amfetamiini päevas, siis alla 5 grammi korraga XXX käest ei võtnudki (XVII, 175). Peamiselt sai XXX käest siis amfetamiini Elvas, aga käis ka ise Tartus järel (XVII, 175). Relica Sule ütluste kohaselt käisid 2015.a tema juures tuttavad-sõbrad, kes tarbisid amfetamiini, üle 1-e tarvitamisdoosi keegi amfetamiini ei saanud (XVII, 176). Viimati sai Vladimir Gavrilini käest amfetamiini reedel, 01.mail 2015.a, läks ise Tartusse ja kohtusid V.Gavrlini elukoha trepikojas, kus V.Gavrilin andis 5g amfetamiini (XVII, 176). Mõlemad läbiotsimistel ära võetud kogused on pärit XXX käest Tartus 01.05.2015.a saadud kogusest (XVII, 178).
Relica Sule ütluste kohaselt sai 01.05.2015.a H.K. , hüüdnimega XXX, XXX käest amfetamiini, kuid ei tea, kui palju sai (XVII, 177 keskelt). Amfetamiini üleandmine toimus Tartus XXX trepikojas (XVII, 176). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a aprilli lõpus kutsus V.Gavrilin Tartusse koos XXXsega ehk H.K. (XVII, 193). Läksid koos H.K.iga V.Gavrilini juurde Nõlvakusse (XVII, 193). V.Gavrilin tuli trepikotta ja tal oli kaasas kaal ning salvräti sees kollakasvalge märg amfetamiin, mille asetas kaalule, mis näitas 30-35 grammi (XVII, 193). V.Gavrilin ütles, et H.K. maksku raha Relica kätte, et kui raha vaja, siis saab seda Relicalt küsida (XVII, 193). Relica Sule ütluste kohaselt maksis ta selle 3035 grammi amfetamiini eest raha Gavrilinile, osa tegi Jelenale ülekandega (XVII, 193). Relica Sule ütlustega on kooskõlas H.K. ütlused selle kohta, et omandas XXX nimelise XXX käest, keda hüütakse ka Gavriliniks, 34 grammi amfetamiini (X, 2). Koos ainega sai XXX käest ka kaalu, millega ainet saades kohe koguse üle kaalus (X, 2). Kokku said Tartu linnas Mõisavahe tänava kandis kuskil trepikojas ja see võis olla kahtlustuses märgitud ajal 01.05.2015.a (X, 2). Kokkusaamisele viis Relica Sulg autoga Volkswagen, kes XXXga kokkusaamise ajal oli natukene eemal (X, 2-3, 12). Ivan on XXX , kellega omavahel rääkisid eesti keeles (X, 3). Amfetamiini eest viis XXXle raha hiljem, osade kaupa (X, 3), kolmel erineval korral (X, 4). Amfetamiini grammi hind oli kõvasti odavam kui muidu (X, 3). Alguses lootis XXX käest saada 10 grammi, kuid Ivan ütles, et võta rohkem, millega oli nõus (X, 3). 34 grammi amfetamiini oli pakendatud minigrip kilekotti, aine oli valget värvi ja natuke niiskem, selle kvaliteet oli normaalne, tarvitas ise ka sellest mõned grammid (X, 3). Peale aine tarvitamist oli kauem üleval ja tundis ennast motiveerituna (X, 3). Relica Sulg nägi, et kui oli Ivangiga kokku saanud, siis oli XXX käest amfetamiini saanud (X, 3). Amfetamiinist paar grammi tarbis ise ära ja ülejäänud pakendas ja müüs maha tänavamüügi hinnaga 20 eurot 1 tarvitamiskogus (X, 3-4) Relica Sule ja H.K. ütlustega on kooskõlas 26.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (X, 7-9) kajastatu selle kohta, et H.K. tundis talle äratundmiseks esitatud isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära XXX, kelle käest ostis Tartus 34 grammi amfetamiini (X, 7-9). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et müüs H.K. 01.05.2015 34g amfetamiini (XXIII, 14). H.K. ei jõudnud raha ära anda, sest V.Gavrilin enne arreteeriti (XXIII, 14). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilini Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks antud amfetamiinist 3,43 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12-13%, sisaldades puhtal kujul amfetamiini 0,32 grammi, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda valduses olevas sõidukis VW Passat reg. nr XXX kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema hoidis enda valduses Relica Sule elukohas XXX asuvas korteris 100 grammi amfetamiini ajavahemikul 2015.a märtsikuust kuni aprillikuu alguseni ning teisel korral 2015.aasta aprillikuu algusest 100 grammi amfetamiini, millest 20 grammi andis Relica Sulg 2015.a aprillikuu alguses edasi H.K., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a märtsis tõi V.Gavrilin talle elukohta XXX koos Makariga 100 grammi amfetamiini (XVII, 192). V.Gavrilin tuli ja viskas amfetamiini voodi peale ning ütles, et võta-võta (XVII, 192). Selle 100 grammi amfetamiini jättis endale koju ja läks nendega kaasa Tartusse möllu panema (XVII, 192). See amfetamiin oli pakendatud kummikinda sisse, mis omakorda oli töökinda sees (XVII, 192). Amfetamiin oli kollakas-valge ja niiske (XVII, 192). 2015.a oligi ainult selline amfetamiin (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt oli see amfetamiin tema juures kuskil 2015.a aprilli alguseni, hetkeni mil Gavrilin tema juurde kolis (XVII, 192). Lisaks hoidis V.Gavrilin tema juurde kolides veel vähemalt 100 grammi amfetamiini kuskil kapis (XVII, 192). See oli samasugune kott, kus sees oli varasemalt kanep (XVII, 192). Seal kotis võis olla ka rohkem kui 100 grammi amfetamiini, sest kaaludes ei andnud kaal seda kogust välja (XVII, 192). Kaalusid seda Gavrilini kaaluga, millel on maksimumkogus vist 100 või 120 grammi (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt hoidsid nad mõlemat 100 grammi koos ühes kapis (XVII, 192). V.Gavrilin tarbis ise neist kottidest amfetamiini 10 g päevas (XVII, 192). 03.05.2015.a ütles V.Gavrilin talle, et on ööpäeva jooksul 30 g amfetamiini ära tarbinud (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt andis ta 2015.a aprilli alguses sellest kahest 100-grammisest kotist 20 grammi amfetamiini XXXsele ehk H.K. (XVII, 192). Enne pakendas selle koguse ümber ja sai raha XXXselt jao kaupa (XVII, 192). XXX pidi maksma 20 eurot 1 gramm (XVII, 192). XXX jäigi võlgu 180 eurot (XVII, 192). 2015.a aprillis andis sellest kogusest R.L. kuskil 5 grammi amfetamiini (XVII, 192). Relica Sule ütlustega on kooskõlas R.L. 06.05.2015.a ütlused selle kohta, et tema püsiv elukoht on XXX asuvas üürikorteris, kus viimased 4 kuud on elanud ka XXX Relica Sulg ning umbes 2 kuud tagasi elas umbes 2 nädalat ka Vladimir Gavrilin (X, 103-104). Vladimir Gavrilini XXX asuvas korteris elamise ajal rääkis Relica millalgi 2015.a kevadel korteris olevatest amfetamiinikogustest, millised käskis sealt kohe ära viia, peale mida viidigi see sealt ära (X, 112 keskelt). R.L. ütluste kohselt on tema teada tema kasutuses olnud korteris olnud suurem kogus amfetamiini sellel ühel korral (X, 112).
Relica Sule ja R.L. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilin elas 2015.a kevadel XXX Relica Sule juures, on kooskõlas 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatu: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele. 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin elas 2015.a aprillis Relica Sule juures, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu selle kohta, et 31.03.2015.a 17:28 alanud kõnes puistab Vladimir Gavrilin Sergei Sõštšikovile muuhulgas südant, avaldades, et ta armus ja armastab R. (Relica Sulge – hüüdnimedega R. , Rella jt), soovitades Sergei Sõštšikovil Leena (Jelena Krasjukova – hüüdnimega Leena) seltskonnast välja jätta, kasutades seejuures ebatsensuurset väljendit (VI,189-191). 02.04.2015.a 13:03 telefonikõnes avaldabki Vladimir Gavrilin tuvastamata naishäälega isikule, et läks kodust minema ja kolis teise linna elama (lk 8-10). 03.04.2015.a 21:44 telefonisuhtluses kinnitab Vladimir Gavrilin enda meesisikust vestluspartnerile, et ta kodus ei ela (VII,14-15). 06.04.2015.a 14:45 telefonisuhtluses tuvastamata isikuga avaldab Vladimir Gavrilin, et pole oma last juba üle nädala näinud (VII,3034). 13.04.2015 14:21 ja 15:48 190 telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et Vladimir Gavrilin kasutas Sergey Makarcheviga suhtlemiseks Relica Sule telefoninumbrit (VII,60-63). Ka 14.04.2015 20:38 telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et Vladimir Gavrilin kasutas tuvastamata isikuga suhtlemiseks Relica Sule telefoninumbrit (VII,68). 14.04.2015 21:49 telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et tuvastamata isikult kõne vastu võtnud Relica Sulg annab enda telefoni tuvastamata isiku nõudel üle Vovkale (Vladimir Gavrilinile, kelle hüüdnimeks on mh Vovka) ning suhtlemist tuvastamata isikuga jätkas Relica Sule telefonilt Vladimir Gavrilin (VII,68-70). Ka 16.04.2015 03:56 telefonisuhtlusest nähtub, et Vladimir Gavrilin helistas tuvastamata isikule Relica Sule telefoninumbrilt (VII,72). 27.04.2015.a 03:27 telefonisuhtlusest Sergey Makarchevi ja Relica Sule vahel ilmneb, et Vladimir Gavrilin ei suutnud otsustada, kas ta läheb Relica Sule juurde või mitte, mispeale viis Relica Sulg Vladimir Gavrilini (hüüdnimeha mh Vova) Jelena Krasjukova (hüüdnimega Leena) juurde koju välja puhkama ja enda tegude üle järele mõtlema
See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1. ile, Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega.
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ga ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt.
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse 192 lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta 2015.a aprillis hoidnud Relica Sule juures elamise ajal seal narkootilisi aineid seal (XXIII, 7).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin hoidis enda valduses Relica Sule elukohas XXX asuvas korteris 100 grammi amfetamiini ajavahemikul 2015.a märtsikuust kuni aprillikuu alguseni ning teisel korral 2015.aasta aprillikuu algusest 100 grammi amfetamiini, millest 20 grammi andis Relica Sulg 2015.a aprillikuu alguses edasi H.K. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sule elukohta toodud ja seal hoitud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilisi aineid amfetamiini, ecstasy tablette ja marihuaanat müüs Relica Sulg edasi, osaliselt koos Ingvar Patsulaga. Seda on käsitletud Relica Sulele KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistusele hinnangu andmise all. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile edasi erinevatel kordadel tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud kokku vähemalt 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, on tõendatud. Süüdistuse kohaselt seisneb vähemalt 1044,35 g amfetamiini käitlemine järgnevas: vähemalt 957g S.B. le edasiandmine + 10g keldris hoidmine + 20,35g keldris hoidmine + 5g ja 2-3g R.K2. ile ja temaga seonduvalt edasiandmine + 1 tarvitamiskogus (1g) R.H. ile + 50 g M.H1. Etteruttavalt olgu siinkohal täheldatud, et kuna S.B. ütlustest nähtuvalt sai ta 2014.a varakevadest, märtsist alates aasta vältel, s.o vähemalt kuni tema enda kahtlustatavana 2015.a märtsis kinnipidamiseni, S.Makarchevilt tarvitamisvalmis amfetamiini igapäevaselt 5g, mida ta üle ei kaalunud, mistõttu võisid kogused olla ka väiksemad, siis on igakülgselt tõendatud süüdistuses kajastatu selle kohta, Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga vähemalt 1044,35 g tarvitamisvalmis amfetamiini (5g x 365 päeva =1825g). SA Kuna S.B. ütlustest nähtuvalt sai ta 2014.a varakevadest, märtsist alates aasta vältel, s.o vähemalt kuni tema enda kahtlustatavana 2015.a märtsis kinnipidamiseni, S.Makarchevilt tarvitamisvalmis amfetamiini igapäevaselt 5g, mida ta üle ei kaalunud, mistõttu võisid kogused olla ka väiksemad, siis on igakülgselt tõendatud süüdistuses kajastatu selle kohta, et Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga vähemalt 1044,35 g tarvitamisvalmis amfetamiini (5g x 365 päeva =1825g).
Esmalt aga kokkuvõtvalt ülevaade sellest, et Sergey Makarchev käitles narkootilisi aineid kuritegeliku ühenduse liikmena kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt olid V.Gavrilin ja S.Makarchev kogu aeg koos (XX, 16). Nende suhtlusest ja käitumisest jäi mulje, et Makar teeb kõike, mida Gavrilov tahab (XX, 16). See, et Sergey Makarchev oli Vladimir Gavrilinile paremaks käeks ja nad kooskõlastasid omavahel päevakava ning kokkusaamisi, nähtub muuhulgas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest. 28.02.2015.a kell 11:55 alanud telefonikõnes annab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile teada, et tänaseks on plaan olemas ühe isikuga seoses, kes käis hiljuti prillidega nende juures, ja et tuleb selline huvitav päev (VI,87-88). 28.02.2015.a röövisid V.Lukk, V.Gavrilin, Sergey Makarchev M.J. amfetamiini ja raha ning Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin võtsid S.B. ebaseaduslikult vabaduse ja kehaliselt väärkohtlesid teda. Sama päeval V.Gavrilin ähvardas S.B. „kasti löömisega“ ta ära tappa ning V.Gavrilin ja V.Lukk tungisid omavoliliselt sisse S.B. elukohta. See, et Sergey Makarchev käis Vladimir Gavriliniga kaasas Ida-Virumaalt narkootilist ainet toomas, ilmneb Relica Sule ütlustest selle kohta, et ühel korral, kui sai 2015.a jaanuari keskel Tartus Raatuse ärimaja juures kokku V.Gavriliniga ja Makariga, s.o Sergey Makarcheviga, rääkis V.Gavrilin, et käisid Jõhvis amfetamiinil järel (XVII, 191). Telefone neil ei olnud, olid need minema visanud (XVII, 191). V.Gavrilin rääkis, et neil on paranoiad, on 8-9 päeva üleval olnud, politsei jälitas neid ning kiip pandi neile auto alla, mistõttu jätsid auto Jõhvi (XVII, 191). Jõhvis olid V.Gavrilin ja S.Makarchev käinud kahekesi ja BMW-ga (XVII, 191). Sergey Makarchevi Vladimir Gavrilinile usaldusisikuks olemine, kellega koos planeeritakse suuremate narkoainete koguste tehinguid, nähtub näiteks ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini 18.04.2015.a 21:38 telefonisuhtlusest, et V.Gavrilin avaldab S.Makarchevile, et täna saab (narko)tehingu ära teha, et Kohtla-Järvelt ollakse valmis sõitma ning omavahel arutletakse, kas tehing teha täna või lükata homseks ning seda homseks ei taheta jätta (VII, 75-77). See, et Tartu piirkonna „katust“ juhtis Vladimir Gavrilin ning Sergei Sõštšikovi kõrval oli tema paremaks käeks Sergey Makarchev, nähtub ka kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) selle kohta, et S.Makarchev pidi amfetamiinist saadud müügiraha edasi andma Vladimir Gavrilinile (XX, 75). Hiljem hakkaski Makar, s.t Sergey Makarchev, ähvardama Vladimir Gavriliniga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai hiljem teada ka seda, et see on V.Gavrilini amfetamiin (XX, 75). Seda ütles Vladimir Gavrilin, hüüdnimega Gavrilov, ise (XX, 75). S.Makarchev müüs amfetamiini 20€ gramm (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai ta Sergey Makarchevi käest amfetamiini alati, kui tal oli seda vaja (XX, 76 keskel). S.Makarchev oli amfetamiinimüüja (XX, 76
keskel). V.Gavrilin ja S.Makarchev olid kogu aeg koos (XX, 76 keskel). S.B. ütluste kohaselt käis V.Gavriliniga läbi ka Sergei Sõštšikov, kes oli Gavrilinile jooksupoiss (XX, 77). Kannatanu R.H. ütlustega on tõendatud, Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris, mida teab S.B. käest (XIX, 172). R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. Varjatud jälgimistest nähtub ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ning Sergey Makarchevi ja S.B. igapäevast suhtlust ning ka seda, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid Ida-Virumaal kohtumas A.Š1., et sealt hankida ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatust nähtuvalt hangiti ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid teiste hulgas A.Š1. Ida-Virumaalt. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX , s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad, kellega koos on ta ka ise pidutsenud (XVII, 177). On kuulnud, et Makar müüb XXX alt amfetamiini (XVII, 177). Relica Sule ütluste kohaselt on ta helistanud Makarile siis, kui ei ole Venelast kätte saanud (XVII, 177). See, et Sergey Makarchev müüs amfetamiini Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva Tartu piirkonna “katuse” alt, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 15.04.2015.a kell 03:47 alanud kõnest Sergey Makarchevile, millest selgub, et peidikus kinda sees ei ole narkootilist ainet, kuigi peaks seal olema, mistõttu V.Gavrilin uuribki S.Makarchevi käest, et kas tema võttis selle väikse koguse sealt ära, kuid S.Makarchevi kinnitusel ei ole ta sealt midagi võtnud (VII, 70-71). S.Makarchev soovitab veel vaadata, sest see peab seal olema ning V.Gavrilin lubab tagasi helistada (VII, 71). Ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta kajastatust nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Sergei Sõštšikov käitlesid amfetamiini Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva Tartu piirkonna “katuse” alt, omavahel suheldi reeglina igapäevaselt, kooskõlastati ettevõtmisi. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (XI, 87117) nähtub ka see, et käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sealt sai seda endale ka S.B. Varjatud jälgimistest nähtub ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ning Sergey Makarchevi ja S.B. i igapäevast suhtlust ning ka seda, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid Ida-Virumaal kohtumas A.Š1., kelle kaudu hangiti ühendusse käitlemiseks narkootilisi aineid. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt hankis Vladimir Gavrilin
ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid teiste hulgas A.Š1. kaudu IdaVirumaalt. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt sisalduvad A.Š1. kontaktid Vladimir Gavrilini telefonis kasutusel olnud sim-kaardil nimede XXX ja XXX all (V,6-21). Sellest vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas ka see, et Vladimir Gavrilini telefonis kasutusel olnud sim-kaardil sisalduvad Sergey Makarchevi kontaktid tema hüüdnime Makar ja Makar2 all ning Sergei Sõštšikovi kontaktnumber tema hüüdnime S. all. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini telefonis asunud kõnekaardi kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas Sergei Makarchevi tel nr nimede Mak, Makar alt, M.H1. tel nr nime XXX alt, Victor Lukki tel nr nime Viks alt ning Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .”
Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova mobiiltelefoni kontaktide all olid tema kahtlustatavana kinnipidamisel kajastatud nii kuritegeliku ühenduse looja ja selle juhtija Vladimir Gavrilini telefoninumber kui ka kõikide teiste kuritegeliku ühenduse liikmete telefoninumbrid ja mõnede puhul ka Facebooki kasutajakontode nimed. Nähtub see 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja J.Krasjukovalt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni iPhone 4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1JKKP) vaatlusprotokollist (V,6568) telefonis asunud kõnekaardi kontaktide alt, kus on teiste hulgas kajastatud Vova all Vladimir Gavrilini telefoninumber, Makar all Sergey Makarchevi telefoninumber, XXX ja serii.S. all Sergei Sõštšikovi telefoninumber (V, 66), Relika ja relica.sulg all Relica Sule telefoninumber, Tina all Tiina Valdase telefoninumber, XXX all Sergei Sõštšikovi teine telefoninumber, Vik all Victor Lukki telefoninumber (V, 67). Sergey Makarchevi ja Sergei Sõštšikovi äärmiselt tihedat ja intensiivset telefonisuhtlust kuritegeliku ühenduse loojaga ning seda juhtiva ja koordineeriva Vladimir Gavriliniga kinnitavad sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (IX,1170; XI, 118-163; XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188). Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile edasi erinevatel kordadel tarvitamisvalmis amfetamiini, millist Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga,
sealhulgas Sergey Makarchev andis S.B. ajavahemikul 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 2014.a novembrikuu lõpuni iga päev 5 grammi ning ühel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt (136 x 5 grammi + 1 x 10 grammi) 690 grammi ning alates detsembrikuust 2014.a kuni 27.02.2015.a iga päev keskmiselt 3 grammi (2-4 grammi), s.o kokku vähemalt 267 grammi (89 x 3 grammi), s.o kokku vähemalt 957 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt teab ta S.B. käest, et Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris (XIX, 172). R.H. ütlustega on kooskõlas S.B. ütlused. Kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV
on S.B. ja Sergey Makarchevi omavaheline telefonisuhtlus 2014. ja 2015.aastal olnud äärmiselt tihe. Ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtluse kohaselt toimusid S.B. ja Sergey Makarchevi vahel peaaegu igapäevaselt telefonikõned ning aeg-ajalt ka päevas mitmed kõned, millistest nähtuvalt kooskõlastati omavahelisi kokkusaamisi. Suheldi ka SMS-ide teel. Näiteks 12.02.2015 23:58 saadab S.Makarchev SMS-i S.B.: “nikku enda labi! homme 260 annad ara, ja enam ej helista!!!!! ainult proovi teha midagi koverat! helistad ainult volu parast!!!” (VI, 71). 13.02.2015 00:03 saadab S.Makarchev veel ühe SMS-i S.B.: “sa tegit niii sitta mulle,homme saad sama endale” (VI, 72).
21.03.2015.a 19:07 telefonikõnes avaldab S.B. enda vestluspartnerile (tuvastamata isik) muuhulgas, et nägi eile XXX , kes on haige vend ning Makar on eriti debiilne, kellelt sai teada, et on neile poolteist tonni sees, s.t on neile võlgu 1500€ (VI, 142-143). 31.03.2015 kõnedest kell 00:18, 01:35, 02:06, 02:08 nähtub, et Vladimir Gavrilin tegeleb aktiivselt S.B. tagaotsimisega ning võttis endaga kaasa ka Sergei Sõštšikovi, kes alguses puikles vastu, kuid lõpuks oli nõus (VI, 180-182). S.B. otsiti nii E.L. kui ka K.R. juurest, kust S.B. aga kätte ei saadud (VI, 180-182). K.R. küsis V.Gavrilin, et kas S.B. ei taha talle raha tuua, millele K.R. vastas, et B. ei ole raha kuskilt võtta (VI, 182). R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. Varjatud jälgimistest nähtub ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ning Sergey Makarchevi ja S.B. igapäevast suhtlust ning ka seda, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid Ida-Virumaal kohtumas A.Š1., et sealt hankida ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatust nähtuvalt hangiti ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid teiste hulgas A.Š1. Ida-Virumaalt. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta on muuhulgas kajastatud: 07.01.2015 Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi igapäevast suhtlust nii Tartu linna piires kui ka kuni Valga ja Valka linnani välja, kus külastati kasiinosid nii Tartus kui ka Valkas (XI, 93-95) 08.01.2015 Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi igapäevast suhtlust: 19:35 väljub V.Gavrilin enda elukoha XXX maja trepikojast, istus BMW juhiistmele ja saabus 19:42 S.Makarchevi elukoha juurde XXX ja jäi ootama; 19:53 väljus S.Makarchev XXX majast ja istus BMW-sse V.Gavrilini kõrvalistmele ning BMW jätkas sõitu, misjärel nähtub mõlema lühikest suhtlust Andrei Remetsaga, tanklates käimisi, seal tundmatuga Läti Vabariigi registreerimismärgiga sõiduki juhiga suhtlust, Jaama tn 173 asuvas Konsumis käimist, poest väljudes tundmatute isikutega suhtlust, veel kord tanklas käimist, siis Tartust väljas Aovere külas asuvas Olerexi tanklas käimist ja sealt edasi Jõhvi suunas sõitmist, siis 21:39
Jõgevamaal asuvas Mustvee linnas Statoili tanklas peatumist, kus autost väljas ei käidud; edasi IdaVirumaale sõitmist; 22:40 Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Lukoili tanklas peatumist, seal ootamist, 22:41 linna majade vahele sõitmist ja seal 22:46 A.Š1. kohtumist, 22:59 jätkavad V.Gavrilin ja S.Makarchev sõitu A.Š.; 23:05 peatuti Jõhvi linnas Rakvere tn 9 asuva kasiino Grand Prix ees, kus väljuti autost ja jäädi ootama ning siseneti 23:09 – 23:11 ajal kasiinosse; 23:39 väljuti kasiinost ja jätkati BMW-ga sõitu, 23:50 peatuti Kohtla-Järvel Maxima kaupluse parklas, 23:53 jätkati sõitu, 09.01.2015 00:14 – 00:38 peatuti KohtlaJärvel XXX kortermaja juures (XI, 95-100). 02.02.2015 kell 17:32 väljub V.Gavrilin enda elukohast XXX majast, kust 14:41 alustati sõitu kolmekesi – V.Gavrilin, J.Krasjukova, laps, 17:44 peatus BMW XXX asuva Sergey Makarchevi elukoha juures, 17:47 väljus S.Makarchev XXX trepikojast ja istus BMW-sse, kust jätkati sõitu, 17:52 peatuti Jaama tn 76 parklas, kus V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid autost ja läksid XXX hoonesse, 17:54 väljusid V.Gavrilin ja S.Makarchev hoonest ja istusid BMW-sse ning jätkati sõitu, 18:26 jõuti Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha juurde, kus peatuti ning väljuti autost, S.Makarchev käis XXX maja hoovis (seal asub nn saunamaja) ning V.Gavrilin käis XXX kortermajas, 18:41 jätkati uuesti sõitu, 18:47 peatuti Jaama tn 173 hoone parklas, kus S.Makarchev väljus BMW-st ja suundus jalgsi enda elukoha suunas XXX maja poole, misjärel jätkas BMW sõitu ja peatus 18:51 XXX asuva V.Gavrilini, J.Krasjukova ja nende lapse elukoha maja juures, misjärel kell 18:58 läksid V.Gavrilin, J.Krasjukova ja laps XXX trepikotta (XI, 102-103). 04.02.2015 kell 21:05 peatub BMW, milles V.Gavrilin ja J.Krasjukova, S.Makarchevi elukoha juures XXX asuva maja ees, 21:08 sõideti kolmekesi koos S.Makarcheviga Jaama tänavale, 21:19 peatuti XXX hoovis, kus suhledi J.M., 21:26 jätkati sõitu, 21:51 peatuti Ujula tn Konsumi kaupluse parklas, 21:53 väljus V.Gavrilin kaplusest ja jätkati kolmekesi sõitu, autos V.Gavrilin, J.Krasjukova, S.Makarchev, 21:56 peatuti S.Sõštšikovi elukohas XXX kortermaja juures, 21:58 väljuti kolmekesi autost ja mindi S.Sõštšikovi elukohta XXX majja, 23:30-ni V.Gavrilin XXX kortermajast ei väljunud (XI, 103-104). 12.02.2015 kell 15:39 täheldati XXX eramu ees pargituna BMW-d, milles juhiistmel S.Makarchev, 15:40 mööda Aleksandri tänavat kõndis BMW juurde S.B. ja istus autosse juhi kõrvalistmele, 15:41 väljus S.B. autost ja jalutas mööda Aleksandri tänavat Lina tn suunas, samal ajal alustas S.Makarchev üksinda BMWga sõitmist, 15:48 täheldati S.Makarchevi elukoha XXX maja ees tühjana seismas BMW-d, 16:45 sõitis BMW, milles viibis S.Makarchev üksinda, XXX juurest minema, 17:03 peatus BMW Rebase 10 parklas, kus S.Makarchev väljus juhiistmelt ja jalutas Rimi sissepääsu suunas, 17:04 sai S.Makarchev Rebase 10 Rimi kaupluse peaukse ees kokku S.B. ning koos suunduti mööda Rimi kaupluse Jõe tänava poolset külge Turu tn suunas, 17:05 said S.B. ja S.Makarchev kokku tundmatu meesterahvaga ning S.Makarchev andis tundmatule meesterahvale kätte midagi väiksemõõdulist, 17:06 S.Makarchev ja S.B. lahkusid tundmatu meesterahva juurest ja jäid Rimi kaupluse nurgale seistes vestlema, 17:08 S.B. sisenes Rimi kauplusesse, 17:09 said S.Makarchev ja tundmatu meesterahvas uuesti Rimi peaukse juures kokku ja vahetasid paar sõna ning S.Makarchev sisenes kauplusesse, 17:12 S.Makarchev väljus Rimi kauplusest ja istus BMWsse juhiistmele ja kell 17:20 jätkas sõitu, 17:25 peatus BMW S.Makarchevi elukoha juures XXX kortermaja ees, 17:26 S.Makarchev väljus BMW-st ja suundus jalutades Jaama tn 173 suunas, kus sai kokku tundmatu meesterahvaga ja
koos isenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse, millest väljusid 17:36 ja jäid Konsumi juurde ning tarbisid õlut, misjärel 18:16 sisenesid uuesti Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse, 18:21 S.Makarchev väljus kauplusest ja 18:23 sisenes enda elukoha trepikotta XXX majja, 20:19 peatus XXX ees BMW, milles V.Gavrilin, 20:24 väljus XXX majast S.Makarchev ning koos V.Gavriliniga hakkasid BMW kapotialust uurima, 20:26 kapott suleti, ning S.Makarchev asetas käes olnud kollase kilekoti BMW pagasiruumi ning koos V.Gavriliniga jätkasid BMW taga seistes vestlust, 20:28 sisenes S.Makarchev XXX maja trepikottta, V.Gavrilin istus BMW-sse ja sõitis minema sama BMW-ga, mille pagasnikusse pani eelnevalt S.Makarchev kollase kilekoti, 21:06 XXX juurde saabus S.B. ja jäi sissepääsu juurde ootama, 21:07 sisenes S.B. XXX kortemaja trepikotta, kust väljus 21:14 ning suundus Jaama tn 173 Konsumi kaupluse suunas (XI, 106111). Sellega, et Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha kortermaja keldris hoiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist nähtuv (XIII, 164-169), 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuv (XIV,37-40), 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtuv (XIII, 140-147) ja 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152) ning 24.04.2015.a ekspertiisiaktis pakendite 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 kohta kajastatu (XIII, 153-154). Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollis (XIII, 164-169) kajastatu kohaselt avas läbiotsimiseks korteri ukse Sergey Makarchev, kes peeti koheselt kahtlustatavana kinni (XIII, 165). Korteri juurde kuulub keldriboks, mis on võtmega suletav ja avatav (XIII, 166). Ka 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (XIV,37-40) peeti Sergey Makarchev kahtlustatavana kinni 05.05.2015.a enda kodus Tartus XXX asuvas korteris. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoja keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest, õuest teise ukse kaudu saab korterite esisesse trepikotta; kaks ust on õues kõrvuti, ühe kaudu saab keldriruumidesse ja teise kaudu korteritesse (XIII, 140147). Sisenedes õuest keldriruumi, kulgeb otse pikk koridor, mille keskel trepimademed, mis viivad alla (XIII, 140-141). Koridori lõpus jäävad paremale ja vasakule puitkarkassist keldriboksid, mis suletud ja lukustatud. Keldriboksid on eraldatud vahekäikudega (XIII, 141-142). Teise vahekäigu lõpus on osaliselt avatud suurema käepidemega uks, mille käepideme
kohal heledamat värvi laik (XIII- 141-142). Sellel uksel puudub lukuava ja see uks ei ole võtmega suletav (XIII, 143). Ukse taga olev ruum on vabalt ligipääsetav (XIII, 143). Ukse avades on näha fooliumiga isoleeritud torusid (XIII, 143), mille juurest leiti villatüki alt heledat värvi pabernutsakas (XIII, 144-145), mille sees näha kilenutsakaid neis oleva heledat värvi pulbrilise ainega ja rohelist värvi taimse puruga (XIII, 145-146), millised võeti sündmuskohalt kaasa (pakend nr
07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ) vaatluse kohta nähtub, et pakend 1SKJ pakendati ümber pakenditesse 1SKJ-1 (valget värvi ainega), 1SKJ-2 (valget värvi ainega), 1SKJ3 (valget värvi ainega, rohelise taimse puruga) ning valgest pulbrilisest ainest võetu kiirtest reageeris amfetamiinile (XIII, 148-152) 24.04.2015.a ekspertiisiaktis (XIII, 153-154) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites: 1SKJ-1 olev valge pulber massiga 13,87g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, pulbris sisaldub 1,73 g amfetamiini; 1SKJ-2 olev valge pulber massiga 3,93g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,38 g amfetamiini; 1SKJ3 olev valge pulber massiga 2,55g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 37%, pulbris sisaldub 0,69 g amfetamiini; 1SKJ3 olev tumeroheline taimepuru massiga 1,07g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9% (XIII, 153154). Eeltooduga, sealhulgas S.B. ütlustega, on kooskõlas ka 10.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel (XIII, 164-169) leitud ja sealt kaasa võetud mobiiltelefoni Samsung ja selles oleva Elisa sim-kaardi (pakend 8SMLO) vaatluse kohta (XIII, 175-177) kajastab sagedast Sergey Makarchevi ja S.B. vahelist sõnumisuhtlust, millest nähtuvalt pole harvad korrad, kui S.B. avaldab Sergey Makarcheviga kokkusaamiseks päevas soovi mitmel korral. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas Sergei Makarchevi tel nr nimede Mak, Makar alt ja S.B. tel nr nime XXX alt. Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel).
Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt hoidis ta enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 120). Hoitud narkootiliste ainete täpseid koguseid ei tea, aga 3-4g amfetamiini ja väike tükike marihuaanat (XXII, 120). Hoidis neid narkootilisi aineid keldris endale tarvitamiseks (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tunneb ta S.B., ostis tema käest narkootikume, koos tarvitasid (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt palus S.B. tal hankida narkootikume (XXII, 120). On olnud selliseid asju, et on S.B. narkootikume hankinud (XXII, 120). Kui endal oli, siis andis narkootikume ka S.B. natuke (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei mäleta ta, millistes kogustes on S.B. narkootikume andnud (XXII, 120). Võib-olla 10 korda või rohkem (XXII, 120). Koguse kohta võibolla 0,7 g või vähem, täpselt ei ole kaalunud (XXII, 120). Viimast korda andis S.B. 2015.a jaanuaris (XXII, 120). Mis ajast alates S.B. andis, seda ei mäleta (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. talle narkootikumide eest võlgu (XXII, 120). S.B. võttis narkootikume ja raha ei andnud, lubas tagasi anda (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. võlgu mitte ainult talle, vaid ka tema tuttavatele (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt on ta S.B. üle andnud amfetamiini, ei ole müünud (XXII, 124). Võib-olla see ei ole päris seaduslik (XXII, 124). Andis S.B. raha amfetamiini ostmiseks, aga S.B. kadus sellega ära või tõi mingit kehvat kraami (XXII, 124). S.B. ütes, et teda peteti või lasti üle, et ta kunagi maksab kõik kinni ja annab tagasi (XXII, 124). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on nad Sergey Makarcheviga teineteist vastastikku kostitanud erinevate narkootiliste ainetega, amfetamiini, ecstasy, marihuaanaga (XXIII, 8). Eelnevalt kajastatud tõenditest lahknevad teistest tõenditest ainukesena süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini ütlused. Süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini ütlustest ülejääv tõendite kogum on veenev, mahukas ja omavahel loogilises kooskõlas, mistõttu on nendega ümber lükatud süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini enda süüd eitavad ütlused. Kohtul puuduvad põhjendatud alused kahelda süüdistavatate ütlustest lahkneva tõendite kogumi usaldusväärsuses. S.B. ütlused on veenvas kooskõlas süüdistavatae ütlustest lahkneva tõendite kogumiga. Kuna S.B. ütlustest nähtuvalt sai ta 2014.a varakevadest, märtsist alates aasta vältel, s.o vähemalt kuni tema enda kahtlustatavana 2015.a märtsis kinnipidamiseni, S.Makarchevilt tarvitamisvalmis amfetamiini igapäevaselt 5g, mida ta üle ei kaalunud, mistõttu võisid kogused olla ka väiksemad, siis on igakülgselt tõendatud süüdistuses kajastatu selle kohta, et S.B. sai S.Makarchevilt kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga kokku vähemalt 957g tarvitamisvalmis amfetamiini (5g x 365 päeva =1825g).
Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile edasi erinevatel kordadel tarvitamisvalmis amfetamiini, millist Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev hoidis 2014.a detsembrikuus enda elukoha XXX keldris ühiskasutatavas ruumis põrandal vähemalt 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mille S.B. S.Makarchevi teadmata omavoliliselt omastas, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt teab ta S.B. käest, et Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris (XIX, 172). R.H. ütlustega on kooskõlas S.B. ütlused. Kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV
S.B. ja Sergey Makarchevi omavahelist suhtlust kinnitab ka 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mille kohaselt on S.B. ja Sergey Makarchevi omavaheline telefonisuhtlus 2014. ja 2015.aastal olnud äärmiselt tihe. R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta on muuhulgas kajastatud: 12.02.2015 kell 18:23 sisenes S.Makarchev enda elukoha trepikotta XXX majja, 20:19 peatus XXX ees BMW, milles V.Gavrilin, 20:24 väljus XXX majast S.Makarchev ning koos V.Gavriliniga hakkasid BMW kapotialust uurima, 20:26 kapott suleti, ning S.Makarchev asetas käes olnud kollase kilekoti BMW pagasiruumi ning koos V.Gavriliniga jätkasid BMW taga seistes vestlust, 20:28 sisenes S.Makarchev XXX maja trepikottta, V.Gavrilin istus BMW-sse ja sõitis minema sama BMWga, mille pagasnikusse pani eelnevalt S.Makarchev kollase kilekoti, 21:06 XXX juurde saabus S.B. ja jäi sissepääsu juurde ootama, 21:07 sisenes S.B. XXX kortemaja trepikotta, kust väljus 21:14 ning suundus Jaama tn 173 Konsumi kaupluse suunas (XI, 106-111). Eeltooduga on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlus, mille kohaselt kohaselt toimusid S.B. ja Sergey Makarchevi vahel peaaegu igapäevaselt telefonikõned ning aeg-ajalt ka päevas mitmed kõned, millistest nähtuvalt kooskõlastati omavahelisi kokkusaamisi. Suheldi ka SMS-ide teel. Eelnevalt kajastatud 12.02.2015.a S.B. S.Makarchevi elukoha keldris kell 21:0721:14 käimisega seondub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus): 12.02.2015 kell 21:05 alanud S.B. kõne Sergey Makarchevile, milles S.B. annab teada, et on kohale jõudnud S.Makarchevi elukoha juurde: “Ma olen siin” (VI, 70). 12.02.2015 23:58 saadab S.Makarchev SMS-i S.B.: “nikku enda labi! homme 260 annad ara, ja enam ej helista!!!!! ainult proovi teha midagi koverat! helistad ainult volu parast!!!” (VI, 71). 13.02.2015 00:03 saadab S.Makarchev veel ühe SMS-i S.B. le: “sa tegit niii sitta mulle,homme saad sama endale” (VI, 72). 21.03.2015.a 19:07
telefonikõnes avaldab S.B. enda vestluspartnerile (tuvastamata isik) muuhulgas, et nägi eile XXX, kes on haige vend ning Makar on eriti debiilne, kellelt sai teada, et on neile poolteist tonni sees, s.t on neile võlgu 1500€ (VI, 142-143). 31.03.2015 kõnedest kell 00:18, 01:35, 02:06, 02:08 nähtub, et Vladimir Gavrilin tegeleb aktiivselt S.B. tagaotsimisega ning võttis endaga kaasa ka Sergei Sõštšikovi, kes alguses puikles vastu, kuid lõpuks oli nõus (VI, 180-182). S.B. otsiti nii E.L. kui ka K.R. juurest, kust S.B. aga kätte ei saadud (VI, 180-182). K.R. küsis
V.Gavrilin, et kas S.B. ei taha talle raha tuua, millele K.R. vastas, et B. ei ole raha kuskilt võtta (VI, 182). Eeltoodust nähtub, et S.B. Sergey Makarchevi juurest lahkumise järgselt on S.Makarchev avastanud amfetamiini hoiukohast vähemalt 10 g amfetamiini kadumise, milles ta süüdistab S. B. ja mille eest ta nõuab S.B. homme talle 260 euro tasumist. Rahasumma 260 eurot katab igal juhul ära süüdistuses kajastatud 10 g tarvitamisvalmis amfetamiini hinna, sest ebaseaduslikul turul 1 g amfetamiini tavahind üldteadaolevalt on 20 eurot. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoja keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest, õuest teise ukse kaudu saab korterite esisesse trepikotta; kaks ust on õues kõrvuti, ühe kaudu saab keldriruumidesse ja teise kaudu korteritesse (XIII, 140147). Neil asjaoludel oli S.B. võimalik käia lukustamata, kuid suletud keldriruumi välisuksest sisenemise teel S.Makarchevi elukoha keldris ja võtta sealt amfetamiini. See, et S.Makarchevi elukoha keldrist läks amfetamiini kaduma ka enne 12.02.2015.a ning peamine kahtlusalune selles oli sealt amfetamiini saav S.B., nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) 29.01.2015.a telefonisuhtluse kohta S.B., tuvastamata isiku ja Sergey Makarchevi vahel, millest nähtuvalt käskis S.Makarchev S.B. kodus olla ning S.B. juurde koju ilmunud S.Makarchev koos kaaslasega või kaaslastega oli S.B. sõnul heitnud S.B. ette “rotti laskmist” (slängis: vargust): “Tuli kohale, ütles, et talle on rotti lastud. Ma ei viitsi kuulatagi. Tulid siia ja rääkisid, et rotti on lastud. Kõik. ... Ma ai saa aru, noh. Tulid siia, ootasin lambist. Täitsa umbes jutt, ma räägin. ... Ei tea, kust perseaugust rotti noh” (VI, 53).
05.02.2015.a kell 17:24 alanud telefonisuhtlusest tuvastamata isiku ja S.B. vahel nähtubki, et S.B. käitles ühenduse teadmata samat roosat amfetamiini, mis ühenduseski käibel, kuid nüüd on sellest teada saanud Gavrill (Vladimir Gavrilini hüüdnimi), millega S.B. ei ole rahul, et tal nüüd sellest jamad: “... Mul sitt koos sellest” (VI, 62). Sellega, et Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha kortermaja keldris hoiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist nähtuv (XIII, 164-169), 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuv (XIV,37-40), 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtuv (XIII, 140-147) ja 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2,
1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152) ning 24.04.2015.a ekspertiisiaktis pakendite 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 kohta kajastatu (XIII, 153-154). Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollis (XIII, 164-169) kajastatu kohaselt avas läbiotsimiseks korteri ukse Sergey Makarchev, kes peeti koheselt kahtlustatavana kinni (XIII, 165). Korteri juurde kuulub keldriboks, mis on võtmega suletav ja avatav (XIII, 166). Ka 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (XIV,37-40) peeti Sergey Makarchev kahtlustatavana kinni 05.05.2015.a enda kodus Tartus XXX asuvas korteris. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoda keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest (XIII, 140-147). Sisenedes õuest keldriruumi, kulgeb otse pikk koridor, mille keskel trepimademed, mis viivad alla (XIII, 140-141). Koridori lõpus jäävad paremale ja vasakule puitkarkassist keldriboksid, mis suletud ja lukustatud. Keldriboksid on eraldatud vahekäikudega (XIII, 141-142). Teise vahekäigu lõpus on osaliselt avatud suurema käepidemega uks, mille käepideme kohal heledamat värvi laik (XIII- 141-142). Sellel uksel puudub lukuava ja see uks ei ole võtmega suletav (XIII, 143). Ukse taga olev ruum vabalt ligipääsetav (XIII, 143). Ukse avades on näha fooliumiga isoleeritud torusid (XIII, 143), mille juurest leiti villatüki alt heledat värvi pabernutsakas (XIII, 144-145), mille sees näha kilenutsakaid neis oleva heledat värvi pulbrilise ainega ja rohelist värvi taimse puruga (XIII, 145-146), millised võeti sündmuskohalt kaasa (pakend nr 1SKJ). 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ) vaatluse kohta nähtub, et pakend 1SKJ pakendati ümber pakenditesse 1SKJ-1 (valget värvi ainega), 1SKJ-2 (valget värvi ainega), 1SKJ3 (valget värvi ainega, rohelise taimse puruga) ning valgest pulbrilisest ainest võetu kiirtest reageeris amfetamiinile (XIII, 148-152) 24.04.2015.a ekspertiisiaktis (XIII, 153-154) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites: 1SKJ-1 olev valge pulber massiga 13,87g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, pulbris sisaldub 1,73 g amfetamiini; 1SKJ-2 olev valge pulber massiga 3,93g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,38 g amfetamiini; 1SKJ3 olev valge pulber massiga 2,55g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 37%, pulbris sisaldub 0,69 g amfetamiini; 1SKJ3 olev tumeroheline taimepuru massiga 1,07g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9% (XIII, 153154).
Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt hoidis ta enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 120). Hoitud narkootiliste ainete täpseid koguseid ei tea, aga 3-4g amfetamiini ja väike tükike marihuaanat (XXII, 120). Hoidis neid narkootilisi aineid keldris endale tarvitamiseks (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta süüdistuses kajastatud 10 g amfetamiini hoidnud enda elukoha keldris, mida S.B. võinuks näha (XXII, 125). Seda amfetamiini, mille võttis politsei ära, S.B. ei saanud näha (XXII, 125). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt on ta käinud koos S.B. enda elukoha keldris siis, kui tarvitasid (XXII, 125). B. oli amfetamiin kaasas (XXII, 125). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei olnud S.B. kaasa võetud amfetamiin pärit sealsamas keldris asuvast peidikust (XXII, 125). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on nad Sergey Makarcheviga teineteist vastastikku kostitanud erinevate narkootiliste ainetega, amfetamiini, ecstasy, marihuaanaga (XXIII, 8). Eelkajastatust nähtub veenvalt, et S.B. oli teada amfetamiini hoiukoht Sergey Makarchevi elukoha keldris. Sinna oli igaühel võimalik tänavalt vabalt sisse pääseda, sealhulgas ka S.B. Keldriruumides ei asunud amfetamiin lukustatud ukse taga. Jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonisuhtlusest nähtuvalt pole kahtlust selles, et S.B. oli see isik, kellele heideti ette amfetamiini hoiukohast S.Makarchevi elukoha keldrist amfetamiini kadumist. S.Makarchevi S.B. nõutud 260 € katab igati süüdistuses märgitud vähemalt 10g amfetamiini, sest narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turul müüakse keskmiselt ühte grammi tarvitamisvalmis amfetamiini 20 euroga. S.Makarchevi ütlused selle kohta, et S.B. oli tema elukoha keldris käies kaasas enda amfetamiin, ei ole eluliselt usutavad ja veenvad. S.B. oli narkosõltlane, vajas igapäevaselt märkimisväärses koguses amfetamiini, kohtuotsusega suunati S.B. narkosõltuvusvastasele ravile. Vladimir Gavrilin ei ole senini kinnitanud amfetamiini üheks hoiukohaks S.Makarchevi elukoha keldrit. Samas on veenvalt tõendatud, et faktiliselt amfetamiini sealt leiti ja ära võeti. Jälitustoimingu protokollist varjatud jälgimise kohta nähtuv kinnitab veenvalt S.B. ja R.H. ütlusi selles, et V.Gavrilin hoidis amfetamiini S.Makarchevi elukoha keldris. Sellises olukorras on põhjendatud lähtuda osas, millises Vladimir Gavrilini ja S.Makarchevi ütlused lahknevad teistest tõenditest, ülejäänud tõendite kogumist, millega on V.Gavrilini ja S.Makarchevi ebausutavad ütlused ümber lükatud. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et V.Gavrilini S.Makarchevile edasi antud amfetamiini hoidis S.Makarchev kooskõlastatult V.Gavriliniga S.Makarchevi elukoha
keldris, sealhulgas hoiti seal süüdistuses märgitud vähemalt 10 g amfetamiini, mille kadumist keldrist heideti ette S.B. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile edasi erinevatel kordadel tarvitamisvalmis amfetamiini, millist Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev hoidis 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 07.04.2015.a enda elukoha aadressil XXX korterite numbritega XXX trepikojas asuva keldri ühiskasutatavas ruumis peidetuna kokku 20,35 grammi 13-37% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbreid, milles kokku 2,8 grammi amfetamiini ning 1,07 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9 %, kuni nimetatud narkootilised ained sündmuskoha vaatluse käigus 07.04.2015.a politsei poolt leiti ja ära võeti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt teab ta S.B. käest, et Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris (XIX, 172). R.H. ütlustega on kooskõlas S.B. ütlused. Kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV
R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta on muuhulgas kajastatud: 12.02.2015 kell 18:23 sisenes S.Makarchev enda elukoha trepikotta XXX majja, 20:19 peatus XXX ees BMW, milles V.Gavrilin, 20:24 väljus XXX majast S.Makarchev ning koos V.Gavriliniga hakkasid BMW kapotialust uurima, 20:26 kapott suleti, ning S.Makarchev asetas käes olnud kollase kilekoti BMW pagasiruumi ning koos V.Gavriliniga jätkasid BMW taga seistes vestlust, 20:28 sisenes S.Makarchev XXX maja trepikottta, V.Gavrilin istus BMW-sse ja sõitis minema sama BMW-ga, mille pagasnikusse pani eelnevalt S.Makarchev kollase kilekoti, 21:06 XXX juurde saabus S.B. ja jäi sissepääsu juurde ootama, 21:07 sisenes S.B. XXX kortemaja trepikotta, kust väljus 21:14 ning suundus Jaama tn 173 Konsumi kaupluse suunas (XI, 106111). Eeltooduga on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlus, mille kohaselt kohaselt toimusid S.B. ja Sergey Makarchevi vahel peaaegu igapäevaselt telefonikõned ning aeg-ajalt ka päevas mitmed kõned, millistest nähtuvalt kooskõlastati omavahelisi kokkusaamisi. Suheldi ka SMS-ide teel. Sellega, et Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha kortermaja keldris hoiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist nähtuv (XIII, 164-169), 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuv (XIV,37-40), 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtuv (XIII, 140-147) ja 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152) ning 24.04.2015.a ekspertiisiaktis pakendite 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 kohta kajastatu (XIII, 153-154). Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollis (XIII, 164-169) kajastatu kohaselt avas läbiotsimiseks korteri ukse Sergey Makarchev, kes peeti koheselt kahtlustatavana kinni (XIII, 165). Korteri juurde kuulub keldriboks, mis on võtmega suletav ja avatav (XIII, 166).
Ka 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (XIV,37-40) peeti Sergey Makarchev kahtlustatavana kinni 05.05.2015.a enda kodus Tartus XXX asuvas korteris. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoda keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest (XIII, 140-147). Sisenedes õuest keldriruumi, kulgeb otse pikk koridor, mille keskel trepimademed, mis viivad alla (XIII, 140-141). Koridori lõpus jäävad paremale ja vasakule puitkarkassist keldriboksid, mis suletud ja lukustatud. Keldriboksid on eraldatud vahekäikudega (XIII, 141-142). Teise vahekäigu lõpus on osaliselt avatud suurema käepidemega uks, mille käepideme kohal heledamat värvi laik (XIII- 141-142). Sellel uksel puudub lukuava ja see uks ei ole võtmega suletav (XIII, 143). Ukse taga olev ruum vabalt ligipääsetav (XIII, 143). Ukse avades on näha fooliumiga isoleeritud torusid (XIII, 143), mille juurest leiti villatüki alt heledat värvi pabernutsakas (XIII, 144-145), mille sees näha kilenutsakaid neis oleva heledat värvi pulbrilise ainega ja rohelist värvi taimse puruga (XIII, 145-146), millised võeti sündmuskohalt kaasa (pakend nr 1SKJ). 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ) vaatluse kohta nähtub, et pakend 1SKJ pakendati ümber pakenditesse 1SKJ-1 (valget värvi ainega), 1SKJ-2 (valget värvi ainega), 1SKJ3 (valget värvi ainega, rohelise taimse puruga) ning valgest pulbrilisest ainest võetu kiirtest reageeris amfetamiinile (XIII, 148-152) 24.04.2015.a ekspertiisiaktis (XIII, 153-154) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites: 1SKJ-1 olev valge pulber massiga 13,87g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, pulbris sisaldub 1,73 g amfetamiini; 1SKJ-2 olev valge pulber massiga 3,93g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,38 g amfetamiini; 1SKJ3 olev valge pulber massiga 2,55g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 37%, pulbris sisaldub 0,69 g amfetamiini; 1SKJ3 olev tumeroheline taimepuru massiga 1,07g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9% (XIII, 153154). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt hoidis ta enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 120). Hoitud narkootiliste ainete täpseid koguseid ei tea, aga 3-4g amfetamiini ja väike tükike marihuaanat (XXII, 120). Hoidis neid narkootilisi aineid keldris endale tarvitamiseks (XXII, 120).
Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tunneb ta S.B., ostis tema käest narkootikume, koos tarvitasid (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt palus S.B. tal hankida narkootikume (XXII, 120). On olnud selliseid asju, et on S.B. narkootikume hankinud (XXII, 120). Kui endal oli, siis andis narkootikume ka S.B. natuke (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei mäleta ta, millistes kogustes on S.B. narkootikume andnud (XXII, 120). Võib-olla 10 korda või rohkem (XXII, 120). Koguse kohta võib olla 0,7 g või vähem, täpselt ei ole kaalunud (XXII, 120). Viimast korda andis S.B. 2015.a jaanuaris (XXII, 120). Mis ajast alates S.B. andis, seda ei mäleta (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. talle narkootikumide eest võlgu (XXII, 120). S.B. võttis narkootikume ja raha ei andnud, lubas tagasi anda (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. võlgu mitte ainult talle, vaid ka tema tuttavatele (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli keldrist leitud amfetamiin segatud ja maksis selle eest nagu 3 g eest 60€ (XXII, 126). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tunnistab ta seda, et hoidis enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 126). Amfetamiini sai XXX käest (XXII, 126). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on nad Sergey Makarcheviga teineteist vastastikku kostitanud erinevate narkootiliste ainetega, amfetamiini, ecstasy, marihuaanaga (XXIII, 8). Eelkajastatud tõenditest nähtuv on üldjoontes omavahel kooskõlas ning kinnitab veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Sergey Makarchev hoidis kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga enda elukoha aadressil XXX korterite numbritega XXX trepikojas asuva keldri ühiskasutatavas ruumis peidetuna kokku 20,35 grammi 1337% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbreid, milles kokku 2,8 grammi amfetamiini ning 1,07 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9 %, kuni nimetatud narkootilised ained sündmuskoha vaatluse käigus 07.04.2015.a politsei poolt leiti ja ära võeti. S.Makarcevi ütlused selle kohta, et sai amfetamiini kellegi XXX käest, ei ole usutavad ning on veenvalt ümber lükatud R.H. ja S.B. ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas olevate tõenditega kogumis selle kohta, et S.Makarchev sai käitlemiseks amfetamiini Vladimir Gavrilinilt. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile edasi erinevatel kordadel tarvitamisvalmis amfetamiini, millist Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev andis 2014.a detsembrikuus või 2015.a jaanuarikuus R.K2. ühel korral Tartu linnas, Kivilinna tanklas 2-3 grammi amfetamiini ning teisel korral võttis Tartu linnas Rebase tn 10 Rimi parklas R.K2. vastu amfetamiini eest 100 eurot, mille eest saadava 5 grammi amfetamiini andis üle eeluurimisel tuvastamata isikule, on alljärgnevad tõendid.
Tunnistaja R.K2. (K.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 184195; allkirjaleht: IV 2. 89) kohaselt pidi ta minema Tartus Rebase Rimi juurde kokku saama ja kaasas oli A.A., kes andis üle 100€ (XIX, 189, 192). A.A. andis S.Makarchevile 100€ oletatavasti narkootikumide eest (XIX, 189). A.A. jutust käis läbi, et 100€ anti Makarile, s.t S.Makarchevile (XIX, 192). R.K2. i ütluste kohaselt nägi ta raha üleandmist, kuid seda meesterahvast, kellele raha üle anti, ei tundnud (XIX, 192). R.K2. ütluste kohaselt on ta viibinud 2014.a detsembris või 2015.a jaanuaris Tartus Kivilinna tanklas ning seal võib olla anti teise isiku kätte 2-3g amfetamiini
A.A. ütluste (XVIII, 76-78) kohaselt teab ta sellist isikut Sergey Makarchev, hüüdnimega Makar (XVIII, 78). 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud R.K2. ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlusega on tõendatud, et Vladimir Gavrilin ja R.K2. teadsid ja tundsid teineteist juba 2014.a suvel. 14.07.2014.a 15:58 ja 16:41 alanud kõnedes kooskõlastavad Vladimir Gavrilin ja R.K2. omavahelisi kokkusaamisi (VIII, 4749). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt ei tunne ta R.K2. ja ei ole talle kunagi narkootikume andnud ning ei ole tema käest raha saanud (XXII, 121). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei tunne ta A.A. (XXII, 127). Rebase Rimi parklas ei ole kellelegi mingeid rahasid üle andnud (XXII, 127). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta R.K2. iga kohtunud ühel korral (XXIII, 28). Eelkajastatud tõendite kogumist nähtuv on liialt ebamäärane, et selle alusel oleks põhjendatud järeldada narkootiliste ainete käitlemist, mistõttu kohus ei pea olemasolevat tõendite kogumit küllaldaseks, hindamaks tuvastatuks süüdistuses kajastatu selle kohta, et Sergey Makarchev andis 2014.a detsembrikuus või 2015.a jaanuarikuus R.K2. ühel korral Tartu linnas, Kivilinna tanklas 2-3 grammi amfetamiini ning teisel korral võttis Tartu linnas Rebase tn 10 Rimi parklas R.K2. vastu amfetamiini eest 100 eurot, mille eest saadava 5 grammi amfetamiini andis üle eeluurimisel tuvastamata isikule. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile edasi erinevatel
kordadel tarvitamisvalmis amfetamiini, millist Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev andis 2014.a sügisel XXX ühe tarvitamiskoguse amfetamiini R.H., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) on tõendatud, et 2014.a mais tõsteti Relica Sulg XXX korteris amfetamiinist tühjaks, kui R.Sulelt võeti ära seitse kotti amfetamiiniga, ühes kotis umbes 0,4 g ning seda ära võetud amfetamiini tarbisid kõik korteris viibijad (XIX, 168-170). R.H. ütluste kohaselt viibis ta siis samas korteris, elutoas (XIX, 168-170, 178). R.Sulelt võtsid amfetamiini ära V.Gavrilin ja S.Sõštšikov (XIX, 168-170). R.H. ütluste kohaselt ta ise ei osalenud R.Sulelt amfetamiini äravõtmises (XIX, 179), R.H. ütlustega on tõendatud, et Sergey Makarcheviga puutus R.H. kokku E.B., s.t K. korteris 2014.a sügisel ning küsis siis Makari, s.t Sergey Makarchevi käest amfetamiini, kes algul ei tahtnud amfetamiini anda, aga lõpuks tegi ühe väikse triibu (XIX, 172). S.Makarchev ei küsinud (amfetamiini) triibu eest raha (XIX, 176 all). S.Makarchevilt saadud amfetamiini tarbis ära K. (E.B.) korteris ja läks siis sealt ära (XIX, 176 all). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt on ta R.H. mõned korrad näinud (XXII, 121). Ei ole R.H. narkootikume üle andnud (XXII, 121). Võis olla selline asi, et ise tarvitas, R.H. tarvitas koos temaga, aga sellist asja, et oleks R.H. midagi üle andnud, pole olnud (XXII, 121). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt XXX tn korteris tarvitasid koos R.H. amfetamiini (XXII, 127). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tarvitati tema amfetamiini, tegi sellest R.H. triibu (XXII, 127). R.H. tahtis triipu ja tegi talle triipu (XXII, 127). R.H. ise küsis triipu (XXII, 127). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ostis R.H. temalt kunagi 2g amfetamiini ja pidi raha selle eest hiljem ära andma ning siis hiljem temaga kohtudes R.H. ütles, et andis raha 30€ K.R. kätte (XXIII, 14). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt pidi K.R. selle raha talle edasi andma (XXIII, 14). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Sergey Makarchev, käideldes kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga narkootilisi aineid, andis 2014.a sügisel Tartu linnas XXX korteris XXX ühe tarvitamiskoguse amfetamiini R.H. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks.
Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a kevadest kuni 2015.a kevadeni andis kas ise või Sergei Sõštšikovi või Relica Sule kaudu kuritegeliku ühenduse liikmele Tiina Valdasele edasi andmise eesmärgil kokku vähemalt 71 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) kohaselt ostis ta Relica Sulelt narkootikume (XXII, 65), on saanud narkootikume V.Gavrilinilt ja S.Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata (XXII, 66). Tiina Valdase ütlustega on kooskõlas süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused selle kohta, et käis koos Tiina Valdasega Ida-Virumaal amfetamiinil järel (XXIII, 9-10) ja andis T.Valdasele Ida-Virumaalt omandatud 50 grammist amfetamiinist 5g amfetamiini (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta Tiina Valdasele 2014.a juunikuu algusest andnud amfetamiini (XXIII, 10). 2014.a suvel hakkas T.Valdas amfetamiini eest järjest võlgu jääma (XXIII, 10). Suhted T.Valdasega läksid järjest halvemaks (XXIII, 10). Kui suhted hakkasid Tiina Valdasega halvenema, siis tutvustas omavahel Tiina Valdast ja Relica Sulge (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt siis ta ise Tiina Valdasele enam narkootikume ei andnud, Tiina Valdas hakkas pöörduma Relica Sule poole ning hakkas Relica Sulelt narkootikume saama ning järjest võlgu jääma (XXIII, 11). Tiina Valdas jäi võlgu ka Relica Sulele (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli talle võlgu ka Relica Sulg (XXIII, 12). Rääkis Tiina Vladase võlast Relica Sulele ja lubas Relica Sulele, et ajab ise Tiina Valdasega asjad korda (XXIII, 12). Viis ka Tiina Valdase asjaga kurssi (XXIII, 12). V.Gavrilini ütluste kohaselt sai R.Sulg amfetamiini, mille ta andis T.Valdasele, esmalt tema käest (XXIII, 12). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt andis ta ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Võis olla, et andis Tiina Valdasele 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C.K1. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav võlg. Nimetatud 19.06.2015.a Tiina Valdase kasutuses olnud Facebooki konto nimega C.K1. vaatlusprotokollist (XIV, 150-155) Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX : “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S. k) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. tuleb, tal 100 meetri kõnnida” (XIV, 153,154).
See, et Sergei Sõštšikovi üheks funktsiooniks oli võlgnike mõjutamine ning neile maksegraafiku panek, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud tuvastamata isiku ja Sergei Sõštšikovi vahelisest 20.04.2015 kell 21:34 alanud kõnest (VII, 87-90). Eeltooduga selles, et Tiina Valdas jäi edasimüümiseks V.Gavrilinilt saadud narkootilise aine eest võlgu, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) sellekohaselt nähtuv. 18.01.2015 11:04 kõnes Tiina Valdas kurdab M.H1., et Gavril võttis talt töö juures võlgu ja rääkis samal ajal, et ise oled sitaks võlgu ja ta võib sealt baarist kõike võtta (VI, 29). 19.01.2015 12:03 kõnes kurdab Tiina Valdas M.H1. Vladimir Gavrilini kohta, et Gavrilin on väga haige inimene, eile öösel sai 100€ (soti), et palju ta peab veel Gavrilinile maksma (VI, 29-30). 21.01.2015 20:47 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Üleeile ei toonud 100, kui ei too täna, siis homme 200!!!” (VI, 45). 21.01.2015 21:01 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Kaua aega läheb ülekannega???” (VI, 45). 21.01.2015 21:31 vastab T.Valdas V.Gavrilinile SMS-ga, et üleeile andis kokku 100€ - 50€ öösel ja 50€ hommikul, et mis mõttes ei andnud, et anda jäi ju ainult 25€ veel (VI, 45). 21.01.2015 22:10 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-id: “Sul oli jaanud 125, sa maksid 100, 25 on jaanud, sa ei mkasnud, 2 paeva juba moodas sa nagla lehm isegi ei helista. Ok. Nuud uesti 100 võlgu oled. Tahan need tana ulekanega” (VI, 45-46).
29.01.2015 23:18 kõnest Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini vahel selgub, et T.Valdas pidi andma raha (aine ning selle käitlemisega tegelemise eest) V.Gavrilinile juba pühapäeval, kuid ei ole seda senini teinud (VI, 54-55). Tiina Valdas selle võlgu olemisega ei nõustu, mispeale lähevad T.Valdas ja V.Gavrilin tülli, V.Gavrilin ähvardab ja kasutab ebatsesuurseid sõnu (VI, 65). See suhtlus toimub Jelena Krasjukova kasutuses olnud telefoninumbrilt, kuid räägib V.Gavrilin (VI, 54-55) ning kõne lõppedes saadetakse samalt numbrilt 29.01.2015 23:27 ajal SMS Tiina Valdasele: “Tule kohe Spki juurde. Mind homme ei ole linnas.”
Eelkajastatuga selles, et Tiina Valdas jäi narkootiliste ainete eest võlgu, on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134), millest nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Eelkajastatust nähtub, et erinevad lülid, sealhulgas Tiina Valdas ja Relica Sulg, müüsid kuritegeliku ühenduse alt selle juhi Vladimir Gavrilini koordineerimisel. Nähtub, et Tiina Valdase võlgu jäämisel hakati Tiina Valdasele edasimüümiseks narkootilist ainet andma Relica Sule kaudu, kes omakorda sai narkootilise aine kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini käest.
Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas, mistõttu pole alust kahelda selles, et Tiina Valdas sai kuritegeliku ühenduse juhilt Vladimir Gavrilinilt või temaga kooskõlastatult Relica Sule kaudu edasiandmise eesmärgil kokku vähemalt 71 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2014.a kevadel IdaViru maakonnas Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas sõidukis BMW olles 5 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini Tiina Valdasele, on tõendatud alljärgnvate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui XXX, s.t Vladimir Gavrilin, tema juurde XXX kolis, siis sai XXX käest teada, et XXX toob amfetamiini Jõhvist (XVII, 176 ülal, 193 all). XXX, s.t Vladimir Gavrilini juttude põhjal teab, et XXX sai alguses narkootikume Tallinnast ja hiljem Jõhvist (XVII, 196). XXX on Jõhvi ka kaasa kutsunud ja öelnud, et aja rahad kokku (XVII, 196 all). Relica Sule ütluste kohaselt ei ole tal olnud raha võtta ja see on jäänud plaanideks (XVII, 196). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et ühel korral, kui sai 2015.a jaanuari keskel Tartus Raatuse ärimaja juures kokku V.Gavriliniga ja Makariga, s.o Sergey Makarcheviga, rääkis V.Gavrilin, et käisid Jõhvis amfetamiinil järel (XVII, 191). Telefone neil ei olnud, olid need minema visanud (XVII, 191). V.Gavrilin rääkis, et neil on paranoiad, on 8-9 päeva üleval olnud, politsei jälitas neid ning kiip pandi neile auto alla, mistõttu jätsid auto Jõhvi (XVII, 191). Jõhvis olid V.Gavrilin ja S.Makarchev käinud kahekesi ja BMW-ga (XVII, 191). Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) IdaVirumaal Kohtla-Järvel Ahtmel koos V.Gavriliniga käies sai V.Gavrilinilt enda tarbeks amfetamiini, mida on kohe seal autos tarbinud ka (XXII, 66). Võibolla kaks tarbimiskogust raputas V.Gavrilin kohe välja (XXII, 96). Ahtme linnaosas käis V.Gavrilin vahepeal ära ja tagasi tulles andis V.Gavrilin talle tarbimiseks amfetamiini pulbrina, mis oli pakendatud minigrip kilekotti ja millest jätkus tarvitamiseks mitmeks korraks – nina kaudu tõmbas mitmel korral sisse ning jõi ka seda, segades coca-cola sisse (XXII, 66). Ida-Virumaal V.Gavriliniga käies oli juttu sellest, et seal müüakse paremat amfetamiini (XXII, 94-95). Selle amfetamiini, mis V.Gavrilin talle tarbida andis, see oli V.Gavrilinil taskus (XXII, 95). Enne Ida-Virumaale minekut ütles V.Gavrilin, et sealt on amfetamiini saada, millele T.Valdas vastas, et tal raha ei ole (XXII, 95). Ahtmes viis V.Gavrilini haigla juurde, mille lähistel V.Gavrilin kohtus ühe meesterahvaga, kes tuli majast välja trepi peale ja koos V.Gavriliniga läksid tagasi trepikotta (XXII, 95). Autosõidu ajal võttis V.Gavrilin mobiiltelefonil aku tagant ära, et äkki keegi kuulab pealt (XXII, 95). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta sõitnud koos Tiina Valdasega Ida-Virumaale narkootikumidele järele (XXII, 179). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta andnud Tiina Valdasele narkootilisi aineid Ida-Virumaal Ahtme linnaosas BMW-s ja lisaks sellele on veel andnud (XXIII, 9). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt pakkus ta T.Valdasele võimalust, sõita T.Valdase autoga Ida-Virumaale ja kui sõitsid Ida-Virumaale, siis andis T.Valdasele 5 g amfetamiini tema auto kasutamise eest (XXIII, 9). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt omandas ta ise siis Ida-Virumaalt 50 g amfetamiini
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et V.Gavrilin andis Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas sõidukis BMW olles 5 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini Tiina Valdasele. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema andis 24.07.2014.a Tartu linnas XXX maja juures 4 ecstasy tabletti Tiina Valdasele, on alljärgnevad tõendid. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) 24.07.2014 XXX maja juures ei ole V.Gavriliniga olnud, see süüdistus on eksitus (XXII, 67). Tartus XXX majas asuv korter kuulub perekonnale, seal maja juures on olnud võimalus käia (XXII, 78). Kahtlustatavana 18.06.2015.a hommikul peeti kinni XXX maja juures, siis elas juba XXX majas asuvas korteris ( XXII, 78). Tiina Valdase kohtulikul uurimisel täpsustatud ütluste kohaselt võttis ta enne V.Gavrilini Tallinnasse sõitmist talt ühe tarvitamiskoguse amfetamiini, see oli enne V.Gavrilini autoavariid (XXII, 103). Sellele järgnevalt täpsustas T.Valdas, et võimalik, et võttis V.Gavrilinilt ecstasy tableti, kuid koguseid ei mäleta (XXII, 104). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et andis T.Valdasele ecstasy tablette (XXIII, 10). T.Valdasele võis ecstasy tablette korraga anda 2-3-5 tabletti (XXIII, 11). Avariipäeval 24.07.2014 ecstasy tablette T.Valdasele ei andnud (XXIII, 11). Sõitis Tartust Tallinnasse 23.07.2014, öö enne avariid veetis Tallinnas, 24.07.2014 Tallinnast Tartusse sõites tegi avarii (XXIII, 11). Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlustest nähtuvalt oli 2014.a suvel tavapärane, et T.Valdas sai V.Gavrilinilt narkootilisi aineid, nii ecstasy tablette kui ka amfetamiini. Sellega on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,170; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv Tiina Valdase ja Vladimir Gvarilini vaheline sage telefonisuhtlus. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et V.Gavrilin andis Tartus enne Tallinnasse sõitu ja enne 24.07.2014.a temaga Tallinnast tagasi sõites
toimunud liiklusavariid Tiina Valdasele vähemalt 1 tarvitamiskoguse narkootilist ainet, milleks oli kas amfetamiin või ecstasy tablett. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2014.a juunikuu algusest kuni 23.07.2014.a Tartu linnas keskmiselt 3,5 korda nädalas (2-5 korral), s.o kokku vähemalt 7 nädala jooksul keskmiselt 1,5 grammi (1-2 grammi), s.o kokku vähemalt 24 korral (7x3,5), kokku vähemalt 36 grammi ning vähemalt kahel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt 56 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) on ta saanud Vladimir Gavrilinilt 2014.a juunikuu algusest kuni 23.07.2014.a amfetamiini endale tarbimiseks, kuid kordi ja koguseid ei tea, kuid see kogus, nagu süüdistuses kirjas 56 g, ei olnud nii suur (XXII, 67). Pärast V.Gavriliniga Ida-Virumaal käimist hakkas V.Gavrilinilt amfetamiini omandama, nädalas korra, kuid täpselt ei ole meeles (XXII, 102). Nädalas mõned korrad keskmiselt omandas V.Gavrilinilt amfetamiini, tavaliselt võttis ühel korral ühe tarvitamisdoosi ning jäi vahepeal V.Gavrilinile võlgu (XXII, 102). Kui ühe tarvitamisdoosi võttis, siis teise jäi võlgu (XXII, 103). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C.K1. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav võlg. Nimetatud 19.06.2015.a Tiina Valdase kasutuses olnud Facebooki konto nimega C.K1. vaatlusprotokollist (XIV, 150-155) Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX: “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S. k) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. k tuleb, tal 100 meetri kõnnida”
See, et Sergei Sõštšikovi üheks funktsiooniks oli võlgnike mõjutamine ning neile maksegraafiku panek, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud tuvastamata isiku ja Sergei Sõštšikovi vahelisest 20.04.2015 kell 21:34 alanud kõnest (VII, 87-90). Eelkajastatuga selles, et Tiina Valdas jäi narkootiliste ainete eest võlgu, on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134), millest nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra
selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Sellega, et Tiina Valdasel oli kalduvus jääda Vladimir Gavrilinilt saadud narkootiliste ainete eest võlgu, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 18.01.2015 11:04 kõnes Tiina Valdas kurdab M.H1., et Gavril võttis talt töö juures võlgu ja rääkis samal ajal, et ise oled sitaks võlgu ja ta võib sealt baarist kõike võtta (VI, 29). 19.01.2015 12:03 kõnes kurdab Tiina Valdas M.H1. Vladimir Gavrilini kohta, et Gavrilin on väga haige inimene, eile öösel sai 100€ (soti), et palju ta peab veel Gavrilinile maksma (VI, 29-30). 21.01.2015 20:47 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Üleeile ei toonud 100, kui ei too täna, siis homme 200!!!” (VI, 45). 21.01.2015 21:01 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Kaua aega läheb ülekannega???” (VI, 45). 21.01.2015 21:31 vastab T.Valdas V.Gavrilinile SMS-ga, et üleeile andis kokku 100€ - 50€ öösel ja 50€ hommikul, et mis mõttes ei andnud, et anda jäi ju ainult 25€ veel (VI, 45). 21.01.2015 22:10 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-id: “Sul oli jaanud 125, sa maksid 100, 25 on jaanud, sa ei mkasnud, 2 paeva juba moodas sa nagla lehm isegi ei helista. Ok. Nuud uesti 100 võlgu oled. Tahan need tana ulekanega”
(VI, 45-46). 29.01.2015 23:18 kõnest Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini vahel selgub, et T.Valdas pidi andma raha (aine ning selle käitlemisega tegelemise eest) V.Gavrilinile juba pühapäeval, kuid ei ole seda senini teinud (VI, 54-55). Tiina Valdas selle võlgu olemisega ei nõustu, mispeale lähevad T.Valdas ja V.Gavrilin tülli, V.Gavrilin ähvardab ja kasutab ebatsesuurseid sõnu (VI, 65). See suhtlus toimub Jelena Krasjukova kasutuses olnud telefoninumbrilt, kuid räägib V.Gavrilin (VI, 54-55) ning kõne lõppedes saadetakse samalt numbrilt 29.01.2015 23:27 ajal SMS Tiina Valdasele: “Tule kohe Spki juurde. Mind homme ei ole linnas.”
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis nii olla, et andis Tiina Valdasele süüdistuses kirjeldatud kordadel kokku 56 g amfetamiini (XXIII, 10). Võib-olla andis isegi natukene rohkem (XXIII, 10). Amfetamiini üleandmine Tiina Valdasele toimus erinevates kohtades, võis olla autos, T.Valdase kodu juures või ka V.Gavrilini enda kodus (XXIII, 10). Maksmine toimus nii, et põhiliselt küsis T.Valdas mingi koguse 5-10g, alguses andis poole raha ja pärast ülejäänud poole raha (XXIII, 10). Pärast aga hakkas niimoodi, et sai 10g, pidi maksma 150€, alguses maksis 50€ ja pärast hakkas venitama, et ei ole ja samas küsis uut kogust (XXIII, 10). Andis T.Valdasele uue kogus amfetamiini kaastundest, sest T.Valdas oli narkomaan, on ise narkomaan ja sai aru, et T.Valdas tahab tarvitada ja siis müügi pealt tahab midagi teenida (XXIII, 10). 2014.a suvel hakkas T.Valdas järjest võlgu jääma ja hiljem enam talle narkootikume ei andnud (XXIII, 10).
Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt jättis ta meelde, kui palju T.Valdas järjest võlgu jäi, ühest korrast 50€, järgmisest korrast 50€ ning talvel üritas samas T.Valdas lolliks teha, nagu tal oleks kõik ära makstud ja ei ole võlgu (XXIII, 10). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt jäid tal suhted Tiina Valdasega halvemaks, T.Valdas jäi võlgu 400€, võlale intressi otsa ei pannud (XXIII, 8). Võimalik, et võis T.Valdast hirmutada, et võib arvesti tööle panna, kui see kaua kestab, itressid kehtestada (XXIII, 10). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes omavahel kooskõlas. Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlustest nähtuvalt oli 2014.a suvel tavapärane, et T.Valdas sai V.Gavrilinilt narkootilisi aineid, nii ecstasy tablette kui ka amfetamiini. Sellega on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1219 70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv Tiina Valdase ja Vladimir Gvarilini vaheline sage telefonisuhtlus. Asjaolu, et T.Valdas sai Vladimir Gavrilinilt narkootilisi aineid, kinnitab kaudselt ka eelkajastatud tõenditest nähtuv selle kohta, et T.Valdas oli V.Gavrilinile võlgu. Nii T.Valdase kui ka V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt jäi Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile võlgu narkootiliste ainete eest. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et V.Gavrilin andis süüdistuses märgitud vähemalt 56 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini Tiina Valdasele. Kuna V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt võis amfetamiini olla ka rohkem kui süüdistuses märgitud vähemalt 56 grammi, siis pole kahtlust selles, et Tiina Valdasele edasiantud tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit oli vähemalt 56 g. Kuna Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis nii olla, et andis Tiina Valdasele süüdistuses kirjeldatud kordadel kokku 56 g amfetamiini (XXIII, 10) ja võib-olla andis isegi natukene rohkem (XXIII, 10), siis pole kahtlust selles, et vähemalt 2-l korral oli ühekordselt edsiantava amfetamiinipulbri koguseks 10g. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema andis 2014.a suve lõpus Tartu linnas haiglas viibides Tiina Valdasele 2 ecstasy tabletti, on alljärgnevad tõendid. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) käis ta Vladimir Gavrilinit Tartus Maarjamõisa haiglas traumaosakonna vaatamas 2014.a suve lõpus ja ühe valge tableti V.Gavrilinilt siis sai (XXII, 67). Ei välista, et see võis olla ecstasy tablett (XXII, 68). Peale V.Gavrilini avariid käis tema juures haiglas ühel korral ja V.Gavrilin andis ühe valge tableti ning V.Gavrilini jutt sinna juurde oli selline, et sõbrad Kreisik ja XXX käisid vaatamas (XXII, 104). Kõikide sõprade nimesid ei mäleta (XXI, 104). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et andis T.Valdasele ecstasy tablette (XXIII, 10). T.Valdasele võis ecstasy tablette korraga anda 2-3-5 tabletti (XXIII, 11). Tartus haiglas olles üks kord Tiina Valdas külastas, haiglas ei ole
T.Valdasele ecstasy tablette andnud (XXIII, 11). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ei ole S.Sõštšikov toonud haiglasse tablette valu leevendamiseks (XXIII, 11). Haiglas ei saanud anda T.Valdasele tablette, sest ei olnud neid (XXIII, 11). Eelkajastatust nähtuvalt sai Tiina Valdas Vladimir Gavrilinilt 1 ecstasy tableti, mille olid V.Gavrilinile haiglasse toonud tema sõbrad. Need Tiina Valdase ütlused on eluliselt usutavad ja veenvad. On usutav ja veenev, et narkootilisi aineid igapäevaselt tarbinud Vladimir Gavrilinile viidi haiglasse narkootilisi aineid, milleks võisid olla ka T.Valdase nimetatud ecstasy tabletid. Väikeste ecstasy tablettide haiglas üleandmine pole raske ning neid pole nende väiksuse tõttu ka raske haigla personali eest peidetuna salajas hoida. Neil asjaoludel on tõendatud, et V.Gavrilin andis 2014.a suve lõpus haiglas viibides Tiina Valdasele vähemalt 1 ecstasy tableti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele Tiina Valdasele 2014.a suve lõpus 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (23 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) kohaselt ostis ta Relica Sulelt narkootikume (XXII, 65), on saanud narkootikume V.Gavrilinilt ja S.Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata (XXII, 66). Tiina Valdase ütluste kohaselt käis ta Vladimir Gavrilinit Tartus Maarjamõisa haiglas traumaosakonna vaatamas 2014.a suve lõpus ja ühe valge tableti V.Gavrilinilt siis sai (XXII, 67). Ei välista, et see võis olla ecstasy tablett (XXII, 68). Peale V.Gavrilini avariid käis tema juures haiglas ühel korral ja V.Gavrilin andis ühe valge tableti ning V.Gavrilini jutt sinna juurde oli selline, et sõbrad Kreisik ja XXX käisid vaatamas (XXII, 104). Kõikide sõprade nimesid ei mäleta (XXI, 104). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Kohtul puudub alus kahelda eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses selle kohta, et Tiina Valdas sai Vladimir Gavrilinilt kokku vähemalt 18 ecstasy tabletti, millega on hõlmatud ka süüdistuses märgitud kogus vähemalt 12 tabletti. Sellega on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv Tiina Valdase ja Vladimir Gvarilini vaheline sage telefonisuhtlus. Asjaolu, et T.Valdas sai Vladimir Gavrilinilt narkootilisi aineid, kinnitab kaudselt ka eelnevalt käsitletust nähtuv selle kohta, et T.Valdas oli V.Gavrilinile võlgu. Nii T.Valdase kui ka V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt jäi Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile võlgu narkootiliste ainete eest. Asjaolu, et V.Gavrilin viibis alates 24.07.2014.a liiklusavarii järgselt haiglas, ei välista V.Gavrilini poolt T.Valdasele ecstasy tablettide edasiandmist, sest V.Gavrilinile haiglasse sõprade toodud ecstasy tablette oli nende väiksuse tõttu hõlbus varjata haigla
personali eest ning neid haiglas viibides ka edasi anda. Kuna juba 2014.a septembrist alates viibis Vladimir Gavrilin haiglast kodus, siis oli tal võimalik ecstasy tablette Tiina Valdasele edasi anda ka haiglajärgselt. Neil asjaoludel on tõendatud, et V.Gavrilin andis 2014.a suve lõpus Tiina Valdasele vähemalt 12 ecstasy tableti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikme Relica Sule (Sulg) kaudu Tiina Valdasele ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni 2015.a jaanuarikuuni Tartu linnas kiirsöögikoha XXX juures 4 korral edasi amfetamiini, millest 3 korral korraga vähemalt 2 grammi ja viimasel korral korraga 4 grammi, s.o kokku vähemalt 10 grammi amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et andis V.Gavrilinilt 2014.a septembri lõpus saadud 200 grammist amfetamiinist Tiinale kokku 20 grammi amfetamiini 5-grammiste kogustena (XVII, 186). Tiinale andis amfetamiini Tartus, enamasti tema kodu juures või XXX (XVII, 186). Tiina kasutas Facebookis nime C.K1. ja töötas vanasti XXX (XVII, 199 all). Relica Sule ütlustega on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155). Nimetatud 19.06.2015.a vaatlusprotokolli kohaselt on Tiina Valdas suhtlusportaalis facebook kasutanud kontot nimega C.K1. ning teiste hulgas sellelt kontolt suhelnud ka Vladimir Gavriliniga, kes kasutas kontot I.I. (XIV, 150-155). Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX: “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S. k) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. tuleb, tal 100 meetri kõnnida” (XIV, 153,154). Süüdistuses kajastatud söögikoha XXX asukohta Tartu linnas XXX tõendavad tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV
Süüdistatav Tiina Valdase ütluste kohaselt läks ta V.Gavrilinile autojuhiks, V.Gavrilin tuli koos Relica Sulega ning viis nad Elvasse, kus Relica läks maha ja tõi V.Gavrilini tagasi. Siis tutvuski Relica Sulega (XXII, 105). V.Gavrilin tutvustas R.Sulge kui enda sõbrannat (XXII, 105). Mõnel korral on Relica Sulelt omandanud amfetamiini (XXII, 105). Ise küsis seda Relicalt, kui V.Gvarilin ei tahtnud amfetamiini müüa ning kui M. (H1.) ei olnud (XXII, 105). Oli kuulnud, et Relica Sulg tegeleb amfetamiiniga, ostis temalt 20€ tarbimiskogus (XXII, 105). Tavaliselt ostis ühe tarbimiskoguse (XXII, 105). Relica Sulelt sai 2014.a detsembris ja 2015.a jaanuaris 4-l korral amfetamiini XXX asuva töökoha XXX juures, kuid koguseid ei oska hinnata, kindlasti vähem kui 10 grammi (XXII, 68). Jäi Relicale mõned korrad võlgu (XXII, 68 all). R.Sulg käis võlga ka tagasi nõudmas mitmel korral söögikohas (XXII, 105 all). Gavrilinile jäi ka võlgu (XXII, 69). Nad ilmselt omavahel liitsid need võlad ja V.Gavrilin kasvatas intressi selle eest (XXII, 69). Need intressid läksid niivõrd suureks, et ei tea, mis summa lõpuks oli (XXII, 69). V.Gavrilinile jäi ka narkoaine eest võlgu (XXII, 69). Intressi kasvatamine toimus ühepoolselt, V.Gavrilin teavitas, et nüüd on nii ja nii (XXII, 69). Et homseks maksad ära ja kui ära ei maksa, siis 100€ tuleb võlale juurde või 50€ lisandub võlale juurde (XXII, 106). See oli erinevalt, kuidas V.Gavrilinil tuju oli (XXII, 106). Tiina Valdase täpsustatud ütluste kohaselt on võimalik, et on ostnud Relica Sulelt ühel korral ka 4 g amfetamiini, nagu on seda rääkinud kohtueelsel uurimisel (XXII, 105). 4 g eest pidi maksma 80€ (XXII, 105). Tiina Valdase ütluste kohaselt kasutas ta suhtlusportaalis facebook kasutajanime C.K1. (XXII, 111) ja Vladimir Gavrilin kasutas kasutajanime I.I. (XXII, 111). Sellega, et Relica Sulg ja Tiina Valdas omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtuv, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. Sellest 23.09.2015.a vaatlusprotokollist (XVI, 129-134) nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Sellega, et Relica Sulg ja Tiina Valdas omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuv selle kohta, et Relica Sule kontaktide all sisalduvad teiste hulgas Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all.
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt teab seda, et R.Sulg andis narkootilisi aineid edasi T.Valdasele, kes jäi R.Sulele võlgu amfetamiini eest (XXIII). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tutvustas ta siis, kui T.Valdasega hakkasid suhted halvenema, omavahel R.Sulge ja T.Valdast, siis T.Valdasele enam narkootikume ei andnud ja Tiina hakkas pöörduma Relica poole ja temalt narkootikume saama (XXIII, 11). T.Valdas jäi R.Sulele võlgu 200€ (XXIII, 11). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt lubas ta R.Sulele, et ajab ise asjad T.Valdasega korda ning viis sellega kurssi ka T.Valdase, kes ei olnud sellele vastu (XXIII, 12). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C. K. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav võlg. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini koordineerimisel andis Relica Sulg 2014.a sügis-talvel Tartu linnas Tiina Valdasele vähemalt 4 korral amfetamiini kokku vähemalt 10 grammi. Ka Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta saanud Relica Sulelt amfetamiini 4-l korral. Tiina Valdase ütlused selle kohta, et omandatud ainet on olnud vähem kui 10 grammi ei ole usutavad olukorras, kus tema võlgevus on olnud samas suurusjärgus omandatu kogusega (vähemalt 10 g amfetamiini eest tuleks tasuda kokku 200€). Selleks, et saada vähemalt neljal korral amfetamiini, pidi olema vähemalt mingis osas amfetamiini eest ka ära tasutud, sest muidu poleks saadud järgmisi, või siis vähemalt viimaseid, amfetamiinikoguseid. Neil asjaoludel on usutavamad Relica Sule ütlused selle kohta, et Tiina Valdas sai temalt neljal korral kokku 20 g amfetamiini. Sellega on ka süüdistuses kajastatud kogus - vähemalt 10 g amfetamiini - tõendatud. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud amfetamiini, mida oli kokku vähemalt 71 g, müüs Tiina Valdas osaliselt ka edasi. Seda on käsitletud Tiina Valdasele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusele hinnangu andmise all. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul alates 2014.a suvest kuni 01.03.2015.a andis edasi kuritegeliku ühenduse liikmele M.H1. Tartu linnas vähemalt 235 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja vähemalt 9 ecstasy tabletti, on alljärgnevast nähtuvalt tõendatud. Seda tõendavad kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 6685; allkirjaleht: IV 3. 49) selle kohta, et Vladimir Gavrilin on lisaks talle andnud narkootilist ainet edasi XXXle (XX, 77 all), s.t M.H1. Teab seda XXX enda käest, kes on seda ise rääkinud (XX, 77 all). Politseis näidati äratundmiseks ka isikute fotosid ja tundis siis neilt XXX ära (XX, 77-78).
06.03.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (XIV, 113-115) kohaselt tundis S.B. talle äratundmiseks esitatud isikute fotode hulgast M.H1. ära XXX, kelle kohta ta andis ütlusi (XIV, 114). Äratundmiseks esitamisel avaldas S.B., et XXX saab amfetamiini Gavrilini käest (XIV, 114). 29.03.2016.a kohtuistungil kinnitas S.B., et avaldatud äratundmiseks esitamise protokollis (XIV, 113-115) tema antud selgitus on õige (XX, 78 keskelt). S.B. ütlustega on kooskõlas T.J. ütlused. Ka kahtlustatav T.J. (surnud XX.XX.XXXX, arhiiviteatis: XV, 78-79, kriminaalmenetlus T.J. osas lõpetatud: XV, 75-77) 30.07.2015 ütluste (XV, 8084) kohaselt müüs talle regulaarselt amfetamiini XXX-nimeline isik, kes suhtles Gavriliga, kes ka amfetamiiniga tegeles (XV, 80-84). T.J. ütluste kohaselt on võimalik, et XXX sai amfetamiini Gavrili käest (XV, 83). 2014.a talvel hakkas Gavril talle rääkima tööle minekust (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt küsis ta Gavrililt, mida ta selle all mõtleb, et mis tööle, mispeale Gavril küsis, et kas sa oled XXX all ja ajad asju XXX (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt ei saanud ta aru, mida Gavril selle all mõtleb ja siis kadus Gavril suhteliselt kiiresti ära (XV,83). See suhtlus Gavriliga toimus siis, kui juba XXX käest ostis amfetamiini (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt omandas ta XXX-nimelise isiku käest amfetamiini ajavahemikul vist 2014.a september kuni 2015.a märtsikuuni, ostis XXX käest amfetamiini paari grammi kaupa, tavaliselt 1 gramm korraga ja vahel ka kaks (XV, 81). Teab, et XXX müüs amfetamiini (XV, 81). Ostis XXX käest ka muid esemeid, mis tal oli, nagu jalgratas, tahvelarvuti, kulda, mobiiltelefoni (XV, 81). Markoga suhtleski kas amfetamiini või asjade päest, mida XXX käest ostis (XV, 81-82). XXX elas Kivilinna tankla taga kortermajas, on tema maja juures käinud, kuid pole korterisse sisse läinud (XV, 82). Käis XXX juures suhteliselt tihedalt, vahel päevas isegi mitu korda, amfetamiini sai XXX käest kokku vähemalt paarkümmend korda (XV,82). Mingi aeg oli M. amfetamiin väga kehva (XV, 82). Kui XXX käest amfetamiini sai, siis maksimaalselt 2g korraga, ei raatsinud raha selle alla väga panna (XV, 82). Kauples XXX käest väiksemat hinda, maksis grammi eest 15-20 eurot (XV,82). Enamus kordadest võttis XXX käest amfetamiini 1 grammi kaupa (XV, 82). Tavaliselt sai XXX kokku tema elukoha juures, vahel leppisid eelnevalt kellaaja kokku, millal tema maja juures on, vahel helistas, kui juba kohal oli (XV, 82). Kui M. helistas, siis küsis, kas ta on kodus, et ma tulen läbi ning XXX küsis vastu, et mitmekesi olete, mille all XXX pidas silmas seda, mitu grammi soovid saada (XV, 82). Kui omavahel kokku said, siis alati kahekesi (XV, 82). XXX käest saadud aine oli grammi kaupa pakendatud eraldi minigrip kilekoti sisse (XV, 82). XXX käest saadud amfetamiini kunagi üle ei kaalunud ja ühe koti, milles XXX sõnul oli sees 0,6-07 g, tarvitas ära ühe korraga (XV, 82). Oli ka aegu, kui kotis sees oli ainet rohkem (XV, 82). Mingi periood oli M. mingi roosat värvi aine, mis oli väga halva kvaliteediga (XV, 82). Kui M. oli väga halva kvaliteediga aine, siis vahel ei võtnud seda vastu (XV, 82). Paaril korral küsis XXX käest 3-4 grammi, kuid kui temaga kokku sai ja ainet nägi, siis see ei meeldinud (XV, 82). Kogu aine oli pandud ühte minigrip kilekotti ja see kogus ei tundunud õige, samuti aine lõhna ja värvuse järgi hindas, et see ei ole hea valik ja ei ostnud tema käest (XV, 82). T.J. ütluste kohaselt ostis ta millalgi, võib-olla 2015.a märtsikuus, XXX käest kullast sõrmuse, mille eest ei olnud kohe raha maksta ja leppisid kokku, et maksab
selle eest kahes osas (XV, 83). Ühel hetkel mõtles, et ei maksa selle eest üldse ja hakkas eemale hoidma (XV, 83). Ühel hetkel Markoga suheldes teatas XXX, et ta ise on Gavrilile raha võlgu (XV, 83). XXX ütles, et helistab Gavrilile ja nad lepivad sealtpoolt midagi kokku (XV, 83). Ühel hetkel ütles XXX aja ja koha ning sai siis kokku ühe naisterahvaga, kellele andis kogu raha 120€ ära (XV, 83). Sõitis ühe kortermaja juurde Tartus Annelinna Prisma lähedal ja seal tuli üks vene rahvusest naisterahvas majast välja (XV, 83). Enne selle maja juurde minekut oli vist selle Gavriliga ka telefoni teel ühenduses (XV, 83). XXX ei põhjendanud, miks talle võlgu olev 120€ tuleb anda kellelegi teisele, sai aru, et neil on omavahel mingi bisness (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt ei ole tal Gavriliga mingeid kokkupuuteid (XV, 83). Linna pealt on kuulnud, et Gavril on inimesi narkootikumidest ja rahast tühjaks tõstnud (XV, 83). T.J. ütluste kohaselt on ta koos O. V tarvitanud amfetamiini või koos ühiselt ostnud, kuid nii ei ole olnud, et oleks talle amfetamiini müünud või amfetamiini müügiga elatist teeninud (XV, 81). O. V on koos amfetamiini tarvitanud 30-50 korral (XV, 82). T.J. ütluste kohaselt ostis ta F.Š. käest pigem ise amfetamiini, on omavahel amfetamiini vahetanud, kui mõlemal on käes olnud erinevad ained (XV, 81). F.Š. amfetamiini müünud ei ole ja amfetamiini eest temalt raha saanud ei ole. On koos pigem raha klappinud ja siis kusagilt amfetamiini koos ostnud ja koos ka ära tarvitanud (XV, 81). 30.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (XV, 85-87) kajastatu kohaselt tundis T.J. talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast M.H1. ära M. sarnase isiku, kelle kohta andis ütlusi ja kes on asama isik, kelle käest on ostnud 30-50 korral amfetamiini alates 2014/2015 talvest kuni 2015.a märtsikuuni (XV, 86). T.J. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv M.H1. ja T.J. telefonisuhtlus: 17.12.2014 04:41 alanud kõnes küsib M.H1.: “Palju tahad?”, millele T.J. vastab: “ääää, kuradi no neli, tule alla, ma telefonis...” (V, 187). 17.12.2014 04:43 alanud kõnes täpsustab T.J.: “noh, kuradi võta neli velge ja üks see kütus”, millele M.H1. vastab: “velge ei ole”, mispeale lepitakse kokkusaamine Kivilinna Konsumi poolt M.H1. maja poole teise kortermaja uurde ning kõne lõpuks ütleb T.J.: “Võta siis üks see, kui neid ei ole” (V, 187). 17.12.2014 14:52 alanud kõnes teatab T.J.: “Neljakas”, millega M.H1. nõustub (V, 188). 05.01.2015 22:17 alanud kõnes küsib M.H1.: “Äää, mitmekesi sa oled?”, millele T.J. vastab: “ää, kahekesi” ning M.H1. kutsub T.J. kokkusaamiseks Vahi tänava tankla juurde (V, 199). 08.01.2015 16:45 alanud kõnes küsib M.H1.: “Kuradima, mitmekesi sa oled?”, millele T.J. vastab: “Vaataks, klaariks kõigepealt võla ära, värgid, oleneboleneb” ning M.H1. küsib: “A tahad kuradi telefoni või?” ning aetakse veidi telefoni teemal juttu, mille lõpuks ütleb T.J.: “Aga eks ma tahaks ühte juttu” ja edasiselt kooskõlastatakse kokkusaamise aega ja kohta (VI, 9-10). 08.01.2015 19:06 alanud kõnes küsib T.J.: “Kuule, vaata, see roheline, mis sa pakkusid. Kuradi, räägi, mis kümne hind oleks?”, millele M.H1. vastab: “Äää, kuradima, sot nelikümmend” ning T.J. lubab tagasi helistada (VI, 14). 13.02.2015 13:54 alanud kõnest nähtub, et M.H1. peab täna rahad ära andma ning T.J. l tuleb ka võlg 100 protsenti M.H1. ära anda, millele T.J. vastab, et midagi saab anda, aga selle nädalaga saab kindlasti kõik ära anda (VI, 72). 13.02.2015 22:09 alanud kõnest nähtub, et T.J. soovib kokku saada andmiseks ja võtmiseks, et tahab ühte võtta ning lepitakse
kokkusaamine Nõlvakusse (VI, 74). 14.02.2015 01:59 alanud kõnes ütleb M.H1.: “Kuule, ei kannata neid kuradi kaalukaid teha”, kuid T.J. tahab ikkagi teha, millele M.H1. vastab: “No kui sa oled kindel, et sa siin lähipäevadel pappi saad, siis, kuradi, siis ma võin sulle anda” ning T.J. ütleb: “Ma mõtlen natuke, ma helistan tagasi sulle” (VI, 75). 14.02.2015 02:29 alanud kõnes ütleb M.H1.: “Jou, kuradi, tule alla, aga, kuradi, mul tuttav liigub ka kohe varsti siia. Ta tahtis ka kahte.”, millega M.H1. on nõus: “Noh, davai, et siis kolm või?”, millele T.J. vastab jaatavalt (VI, 75-76). Eelnevale analoogset suhtlust, milles sisuks on, et T.J. omandab M.H1. narkootilisi aineid, peamiselt amfetamiini, aga ka ecstasy tablette, nähtub muuhulgast ka järgmistel aegadel peetud kõnedest: 18.02.2015 16:51, 17:19 (VI, 81), 21.02.2015 00:26 (VI, 81-82). T.J. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilin ja T.J. on telefoni teel Vladimir Gavrilini initsiatiivil suhelnud 11.02.2015 11:19 alanud kõnes, milles V.Gavrilin otsib T.J. taga ja kooskõlastatakse kokkusaamise kohta ning millest nähtub, et Vladimir Gavrilin on eelmisel päeval suhelnud XXX (VI, 65). 11.02.2015 15:56 alanud kõnes kooskõlastavad Vladimir Gavrilin ja T.J. enda liikumist ning T.J. avaldab, et läheb XXX juurde (VI, 66). 25.02.2015 22:23 alanud kõnes tunneb Vladimir Gavrilin huvi, et kas T.J. on kõik olemas, millele T.J. vastab, et praegu lähebki linna viimase raha järele, mispeale lubab Vladimir Gavrilin, et sõidab ise homme T.J. juurde (VI, 82). T.J. ütlustega on kooskõlas tunnistaja O. V kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 130-134; allkirjaleht: IV 4. 8) selle kohta, et T.J. tarvitas narkootilisi aineid, amfetamiini (XX, 130-131), oli T.J. autojuhiks ja sai T.J. käest amfetamiini (XX, 131). Juhtis T.J. autot (XX, 132). On näinud XXX-nimelist isikut T.J. kohtumas Tartus Annelinnas (XX, 132). Politseis tundis näidatud fotode pealt XXX ära (XX, 132-133). Avaldatud selgitus äratundmiseks esitamise protokollis on õige (XX, 133). On näinud XXX 2014.a lõpu poole (XX, 133). Vladimir Gavrilinist on kuulnud T.J. (XX, 133). Vladimir Gavrilin võtab asju ära, narkootilisi aineid (XX, 133). Teab, et T.J. on praeguseks surnud (XX, 134). 16.07.2015.a tunnistajale O. V äratundmiseks esitamise protokollis (XVI,1-3) kajastatu kohaselt tundis O. V M.H1. ära XXX, kelle kohta andis ütlusi tunnistajana 16.07.2015.a ja keda on näinud 2014.a lõpupoole Tartu Annelinnas tankla taga oleva kortermaja juures (XVI, 2). T. on selle XXX käest saanud amfetamiini (XVI, 2). Võimalik, et on seda XXX näinud ka 2015.a alguses, XXX tunneb ära näo järgi, nägi XXX suht lähedalt, tema istus T.J. autos Volkswagen Passat, auto oli sel hetkel XXX kortermaja juures (XVI, 2). Eelnevalt kajastatu on kooskõlas kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52), mille kohaselt on ta omandanud Vladimir Gavrilini käest 2014-2015.a narkootilisi aineid - 10 ecstasy tabletti ja kokku 235 g amfetamiini [35+100+50+50 (48)], millest ühel korral oli puu juurde jäetud 50 grammist pakendist lekkinud 2g. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) kohaselt on tal hüüdnimi XXX (XX, 115, 116). Sõlmis Tartus XXX
asuva korteri kasutamiseks üheks aastaks üürilepingu 08.12.2014.a (XX, 99). Perioodil 2014-2015.a tarvitas amfetamiini, kanepit, ecstasyt (XX, 99). M.H1. ütluste kohaselt tegeles ta 2014-2015.a aktiivselt narkoäriga, ostis, müüs edasi (XX, 109). Enamus omandatud amfetamiinist oli V.Gavrilini käest (XX, 99). Võttis kõigepealt aine ja hiljem maksis (XX, 109). V.Gavrilinilt omandatud narkoainest läks 40% enda tarbeks ja 60% müügiks (XX, 114). V.Gavrilinilt omandatud amfetamiinist esimesed korrad olid väga hea kvaliteediga, aga ülejäänu oli jama (XX, 103). Kindlasti mainis V.Gavrilinile amfetamiini halba kvaliteeti, V.Gavrilin ei võtnud midagi ette (XX, 103). M.H1. ütluste kohaselt jäi halva kvaliteediga amfetamiin talle külmkappi seisma (XX, 103). Halva kvaliteediga amfetamiin oli roosa ja piirituselõhnaga (XX, 103). V.Gavrilin avaldas, et hoiab narkootilisi aineid Hiinalinna garaažide juures (XX, 106). Teab, et V.Gavrilin on mõned inimesed amfetamiinist tühjaks teinud (XX, 107). Võibolla V.Gavrilin ise rääkis sellest (XX, 107). Kui V.Gavrilin oli narkootikume tarbinud, siis oli tema käitumine palju agressiivsem (XX, 108). Kui hakkas omandama V.Gavrilini käest narkootilisi aineid, siis V.Gavrilin ütles, et kellegi teise käest enam narkootilisi aineid omandada ei tohi (XX, 108). V.Gavrilin nagu ikka hoiatas, et teiste käest samal ajal ei võtaks ja kui seda ei täida, siis hakkad talle maksma või midagi sellist (XX, 108). M.H1. ütluste kohaselt tundis ta Sergei Sõštšikovi pikemat aega kui V.Gavrilinit, teadis tema vägivaldsusest, S.Sõštšikovil oli kaklusi (XX, 107, 111). On koos S.Sõštsikoviga narkootikume tarvitanud ja S.Sõštšikov on talt narkootikume saanud (XX, 111). M.H1. ütluste kohaselt oli Relica Sulg V.Gavrilinile mingi aeg võlgu, seda mainis V.Gavrilin (XX, 108, 114). Arvab, et Relica Sulg oli võlgu seoses amfetamiiniga
M.H1. ütluste kohaselt tunneb ta Tiina Valdast 1,5-2 aastat, Tiina Valdas võttis talt vahepeal amfetamiini enda tarbeks (XX, 112, 116). Tiina Valdasele amfetamiini andes seda ei seganud kordagi, see mis tuli, läks samamoodi edasi, lihtsalt grammi asemel oli ainet kotis 0,7 g, võis ka vähem olla (XX, 112). Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin teavad teineteist, Tiina Valdas on sõidutanud Vladimir Gavrilinit (XX, 113). Teab seda, sest on seda näinud (XX, 113). M.H1. ütluste kohaselt näidati talle politseis isikute fotosid ja tundis siis kõik ära (XX, 108). Avaldatud äratundmiseks esitamise protokollides S.Makarchevi, Greiziku ja Sergei Sõštšikovi kohta kirjapandu vastab tõele (XX, 109). 22.07.2015.a kannatanule M.H1. äratundmiseks esitamise protokollides (XV, 6668, 69-71, 72-74) kajastatu kohaselt tundis ta talle näidatud isikute fotode hulgast ära Sergei Sõštšikovis isiku XXX, kes on Vladimir Gavrilini sõber-tuttav, on neid sageli koos näinud (XV, 73). Andrei Remetsas tundis M.H1. ära Kreiziku, kes on Eestisse amfetamiini toonud (XV, 70). Sergey Makarchevis tundis M.H1. ära Makari, kes näitas ette ühe peiduka, kust ta amfetamiini võttis (XV, 67). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajavahemikus 2014.a suvi kuni 2015.a märts omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) ja 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohta kajastatu.
Sellega, et M.H1. ja T.J. ning O. V omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatu. 09.02.2015 15:21 väljus M.H1. XXX trepikojast, kus korterid XXX (M.H1. elukoht oli siis Tartus XXX) ja istus trepikoja ees peatunud tumepunast värvi VW Golfi kõrvalistmele, juhiistmel oli T.J. sarnane meesterahvas (XI, 104105). 15:23 alustas VW Golf sõitu ja suundus Jaama tn poole, rohkem isikuid sõidukis ei viibinud (XI, 105). 15:27 seisis VW Golf Kivilinna Konsumi parklas Jaama tänaval Tartus ja kedagi sõidukis ei viibinud (XI, 105). 15:29 tulid sõiduki juurde 3 meest – M.H1. istus kõrvalistuja kohale, juhikohale istus T.J. ja kõrvalistuja taha istus O. Vle sarnane isik (XI, 105). 15:31 alustas VW Golf liikumist ja 15:32 peatus Jaama tänaval. 15:34 rääkis M.H1. läbi kõrvalistuja akna autos viibivate isikutega juttu ja 15:37 sisenes XXX maja trepikotta, kus korterid XXX ja VW Golf jäi maja ette seisma (XI, 105). 15:39 väljus VW Golfi tagaistmelt O. V. ja istus juhiistmele, juhi kõrvalistmel istus T.J. (XI, 105). 15:45 väljus Jaama tn 197 trepikojast M.H1., kuhu eelnevalt sisenes, ning istus kõrvalistuja taga olevale istmele ja sõiduk alustas liikumist (XI, 105). 15:46 peatus VW Golf korraks Kaunase pst 71 oleva lasteaia kõrval, M.H1. väljus sõidukist, hoides telefoni pea juures ning istus hetke pärast tagasi sõiduki tagumisele istmele ja sõiduk jätkas liikumist Jaama tn suunas (XI, 105). 15:47 peatus sõiduk mõnekümne meetri pärast uuesti Kaunase pst 71 asuva lasteaia läheduses ning asuti kolmekesi sõidukis midagi toimetama (XI, 105-106). 15:59 alustas sõiduk VW Golf liikumist Jaama tn suunas ning kedagi sellest ei väljunud (XI, 106). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha narkootikumide eest tagasi andma (XXII, 178). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). Eelkajastatust nähtuv on omavahel loogilises kooskõlas ning kinnitab veenvalt, et et Vladimir Gavrilin andis ajavahemikul alates 2014.a suvest kuni 01.03.2015.a edasi kuritegeliku ühenduse liikmele M.H1. Tartu linnas vähemalt 235 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja vähemalt 9 ecstasy tabletti. Järgnevalt on selle kohta antud ülevaade süüdistuse üksikute osade kaupa. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2014 a. suvel enne 24.07.2014.a kolmel korral M.H1. keskmiselt 3 ecstasy tabletti (1-5 tabletti), s.o kokku vähemalt 9 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) kohaselt tarvitas perioodil 2014-2015.a amfetamiini, kanepit, ecstasyt
(XX, 99). On omandanud V.Gavrilinilt mõned ecstasy tabletid, 10 ringis, ühel korral kilpkonna kujuga sinised (XX, 105). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajal 2014.a suvel omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatu. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab Vladimir Gavrilin 17.06.2014 21:21 M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 142-143). 18.06.2014 19:29 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 145). 18.06.2014 23:26 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja küsib, kas klotsi (slängis: raha) natukene on, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole, mingi aja pärast saab ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 146-147). 18.06.2014 23:42 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel täpsustatakse kokkusaamise kohta (VII, 147). 19.06.2014 03:46 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja küsib klotsi (slängis: raha), millele M.H1. vastab, et praegu ei ole üldse ning V.Gavrilin selgitab, et tahab mängida, aga selleks oleks vaja raha arvele ning pinnimise peale avaldab M.H1., et tal on 10€, mis on V.Gavrilini arvates liiga väike summa, et sellele järele minna (VII, 147152). 19.06.2014 14:46 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja tunnneb huvi, kuidas M.H1. on ja mis ta tahtis ning jutu käigus selgub, et V.Gavrilinil on üks ainuke ja kaks teistsugust, milliseid ta kunagi andis M.H1., mispeale M.H1. lubab mõelda ja kui und ei tule, siis läbi hüpata (VII, 155-156). 22.06.2014 06:05 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “No räägi”, mispeale V.Gavrilin küsib H1. asukohta ning kas H1. on arvel raha ning selgub, et M.H1. on Mõisavahes ja tal on ainult sularaha ja seda ikka on, mispeale lubab V.Gavrilin läbi astuda ning lepitakse kokku, et V.Gavrilin läheb taksoga kohale ja M.H1. tuleb alla (VII, 175-176). 22.06.2014 06:12 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja ütleb, et tule alla, ma juba sõidan (VII, 176). 22.06.2014 16:56 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 179). 23.06.2014 00:04 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta, et V.Gavrilin sõidab taksoga M.H1. juurde XXX (VII, 179). 23.06.2014 22:36 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel jutustatakse elust-olust jaanipäeva veetmisega seoses jmt, sealhulgas tunneb M.H1. huvi: “Mis need S. ja need ülejäänud teevad?”, millest V.Gavrilin annab lühiülevaate (VII, 180-181). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas M.H1. tel nr nime XXX alt. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi talle mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha tagasi andma (XXII, 178). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis M.H1. Tartu linnas edasi kokku vähemalt 9 ecstasy tabletti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuvate asjaolude tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2014.a suvel Tartu linnas Mõisavahe 62 maja lähedal M.H1. edasi 35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) kohaselt sõlmis ta Tartus XXX asuva korteri kasutamiseks üheks aastaks üürilepingu 08.12.2014.a (XX, 99). Perioodil 20142015.a tarvitas amfetamiini, kanepit, ecstasyt (XX, 99). Enamus omandatud amfetamiinist oli V.Gavrilini käest (XX, 99). Enda ühe sõbranna XXX maja elukoha ees sai V.Gavrilini käest amfetamiini (XX, 100). V.Gavrilin tuli sinna koos Tiina Valdasega (XX, 100). Tellis V.Gavrilinilt 5g amfetamiini, sai 35g, aine üleandmine toimus XXX maja trepikojas ja sellel ajal oli T.Valdas autos (XX, 100). See toimus 2014.a suvel (XX, 100). Aine hind oli 13€ ühe grammi eest (XX, 100). Võttis V.Gavrilinilt tellitust suurema amfetamiini koguse, sest teadis, et saab sellest nagunii lahti (XX, 100). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajal 2014.a suvel omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatu. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab Vlaidmir Gavrilin 17.06.2014 21:21 M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 142-143). 18.06.2014 19:29 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 145). 18.06.2014 23:26 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja küsib, kas klotsi (slängis: raha) natukene on, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole, mingi aja pärast saab ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 146-147). 18.06.2014 23:42 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel täpsustatakse kokkusaamise kohta (VII, 147). 19.06.2014 03:46 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja küsib klotsi (slängis: raha), millele M.H1. vastab, et praegu ei ole üldse ning V.Gavrilin selgitab, et tahab mängida, aga selleks oleks vaja raha arvele ning pinnimise peale avaldab M.H1., et tal on 10€, mis on V.Gavrilini arvates liiga väike summa, et sellele järele minna (VII, 147152). 19.06.2014 14:46 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja tunnneb huvi, kuidas M.H1. on ja mis ta tahtis ning jutu käigus selgub, et V.Gavrilinil on üks ainuke ja kaks teistsugust, milliseid ta kunagi andis M.H1., mispeale M.H1. lubab mõelda
ja kui und ei tule, siis läbi hüpata (VII, 155-156). 22.06.2014 06:05 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “No räägi”, mispeale V.Gavrilin küsib H1. asukohta ning kas H1. arvel raha ning selgub, et M.H1. on Mõisavahes ja tal on ainult sularaha ja seda ikka on, mispeale lubab V.Gavrilin läbi astuda ning lepitakse kokku, et V.Gavrilin läheb taksoga kohale ja M.H1. tuleb alla (VII, 175-176). 22.06.2014 06:12 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja ütleb, et tule alla, ma juba sõidan (VII, 176). 22.06.2014 16:56 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta (VII, 179). 23.06.2014 00:04 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamise kohta, et V.Gavrilin sõidab taksoga M.H1. juurde XXX (VII, 179). 23.06.2014 22:36 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja omavahel jutustatakse elust-olust jaanipäeva veetmisega seoses jmt, sealhulgas tunneb M.H1. huvi: “Mis need S. ja need ülejäänud teevad?”, millest V.Gavrilin annab lühiülevaate (VII, 180-181). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas M.H1. tel nr nime XXX alt. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi talle mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha tagasi andma (XXII, 178). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis M.H1. Tartu linnas edasi 35 g tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuvate asjaolude tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2014.a detsembris Tartus Annelinnas Ülejõe kohviku lähedal 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mille V.Gavrilin viskas kortermaja kolmandalt korruselt alla väljas ootavale M. H1., on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) kohaselt sõlmis ta Tartus XXX asuva korteri kasutamiseks üheks aastaks üürilepingu 08.12.2014.a (XX, 99). Perioodil 20142015.a tarvitas amfetamiini, kanepit, ecstasyt (XX, 99). Enamus omandatud amfetamiinist oli V.Gavrilini käest (XX, 99). 2014.a lõpus, detsembris omandas V.Gavrilini käest 100 g
amfetamiini Annelinnas Ülejõe poe juures kuskil ja siis V.Gavrilin viskas amfetamiini alla mingi kortermaja kolmanda korruse rõdult, eelnevalt said väljas kokku ja siis kõndisid sinna maja juurde (XX, 101). V.Gavrilin ütles, et mine maja taha ja oota seal (XX, 101). Amfetamiin oli suurtes minigrippides 2x50g ja oli WC-paberiga ümber tõmmatud (XX, 101). V.Gavrilini sõnul oli amfetamiini 100 g ja silma järgi tundus, et oli jah (XX, 101). Sellest kogusest müüs amfetamiini edasi ja neid inimesi oli päris palju (XX, 101). T.J. oli üks nendest, kellele müüs (XX, 101). Selle 100 g amfetamiini sai V.Gavrilinilt 12 € gramm (XX, 102). Tasus V.Gavrilinile 100 g amfetamiini eest ära, kogu aeg sai tasutud (XX, 102). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajal 2014.a lõpus, detsembris omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 14.10.2015.a 232 jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab Vladimir Gavrilin 07.12.2014 00:00 M.H1. ja küsib, kas klotsi (slängis: raha) on, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole ja arutletakse, millal oleks mõttekas kokku saada, et siis kui M.H1. on raha, mille käigus V.Gavrilin soovitab muuhulgas M.H1. võtta raha õe ja tüdruku käest või pangast laenu võtta (V, 160-162). 07.12.2014 14:57 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja küsib, kas uudiseid on, millele M.H1. vastab, et praegu ei ole, just ärkas ja ei ole millegagi kursis, mispeale lubab V.Gavrilin M.H1. järele minna ja veits juttu ajada ning lepitakse kokkusaamine tunnis aja pärast (V, 164-165). 08.12.2014 20:24 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. le ja kutsub M.H1. vene kooli taha, mida M.H1. lubab teha (V, 167). 09.12.2014 03:05 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja küsib: “Viis kümpi on?”, millele M.H1. vastab jaatavalt ja lepitakse kokkusaamine XXX kõrval asuva laste liumäe juurde viimase 9korruselise maja lähedale (V, 170). 19.12.2014 18:03 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja kooskõlastatakse omvahelist kokkusaamist (V, 189-190). 19.12.2014 20:58 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja küsib, et mis su maja number on, millele V.Gavrilin vastab XXX (V, 190191). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas M.H1. tel nr nime XXX alt. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi talle mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha tagasi andma (XXII, 178).
Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis M.H1. Tartu linnas edasi 100 g tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuvate asjaolude tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2015.a veebruarikuus M.H1. elukohas Tartus XXX M.H1. juhise narkootilise aine asukoha kohta, vahetult peale mida läks M.H1. XXX maja taha puu juurde ning võttis puu juurest maast paki, milles oli 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) kohaselt sõlmis ta Tartus XXX asuva korteri kasutamiseks üheks aastaks üürilepingu 08.12.2014.a (XX, 99). Perioodil 20142015.a tarvitas amfetamiini, kanepit, ecstasyt (XX, 99). Enamus omandatud amfetamiinist oli V.Gavrilini käest (XX, 99). 2015.a veebruari alguses, aga ei ole selles kindel, omandas V.Gavrilini käest amfetamiini, kui V.Gavrilini tuli maja XXX juurde ja viskas amfetamiini maja taga asuva puu alla, kuhu läks sellele ise järgi (XX, 102). V.Gavrilin ise ütles, kuhu ta viskas ja leidis sealt paki üles, mis oli kas minigripis või naiste juuste värvimise kinda sees (XX, 102). Lumi oli maas, võimalik, et minigrip oli mingi kilekoti või millegi sees (XX, 102). Amfetamiini oli 50 g (XX, 102), mida hoidis enda kodus külmkapis (XX, 103). 50 g amfetamiini omandas V.Gavrilinilt 12€ gramm (XX, 103). V.Gavrilinilt omandatud amfetamiinist esimesed korrad olid väga hea kvaliteediga, aga ülejäänu oli jama (XX, 103). Kindlasti mainis V.Gavrilinile amfetamiini halba kvaliteeti, V.Gavrilin ei võtnud midagi ette (XX, 103). M.H1. ütluste kohaselt jäi halva kvaliteediga amfetamiin talle külmkappi seisma (XX, 103). Halva kvaliteediga amfetamiin oli roosa ja piirituselõhnaga (XX, 103). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajal 2015.a alguses omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab Vladimir Gavrilin 05.01.2015 19:42 M.H1. ja lepitakse kokkusaamine Kivilinnas (V, 195-196). 06.01.2015 18:11 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 1-2). 18.01.2015 05:27 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja teatab, et sõidab ise ja on vaja kütet panna ning kas M.H1. on anda 35€ kütteraha, millele M.H1. vastab, et tema kaart on miinus 40 ning lepitakse kokku helistamine 10 minuti pärast (VI, 28-29). 18.01.2015 05:39 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 29). 19.01.2015 14:37 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 31-32). 04.02.2015 15:07 helistab Vladimir
Gavrilin M.H1. ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 56-57). 05.02.2015 14:21 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja tunneb huvi, kas M.H1. on selle poisiga ühendust võtnud ning M.H1. lubab uuesti helistada (VI, 31-32). 05.02.2015 14:36 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 61-62). 06.02.2015 16:22 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja kooskõlastatakse kokkusaamist (VI, 63). 27.02.2015 13:27 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja küsib, kas ei saanud eile asja korda, millele V.Gavrilin vastab, et ei saa (VI, 87). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas M.H1. tel nr nime XXX alt. Sellega, et Vladimir Gavrilin kasutas narkootiliste ainete käitlemisel peidikuid, püüdes igati varjata enda seotust edasiantava narkootilise ainega, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud 15.04.2015.a Vladimir Gavrilini 03:47 kõnest Sergey Makarchevile selgub, et peidikus kinda sees ei ole narkootilist ainet, kuigi peaks seal olema, mistõttu V.Gavrilin uuribki S.Makarchevi käest, et kas tema võttis selle väikse koguse sealt ära, kuid S.Makarchevi kinnitusel ei ole ta sealt midagi võtnud (VII, 70-71). S.Makarchev soovitab veel vaadata, sest see peab seal olema ning V.Gavrilin lubab tagasi helistada (VII, 71). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi talle mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha tagasi andma (XXII, 178). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta peitnud narkootilisi aineid ja andnud M.H1. juhiseid selle asukoha kohta ning M.H1. sai need sealt kätte (XXII, 176). Kui kuskile jättis narkootikume, siis ütles nende kättesaamiseks asukoha
Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt jättis ta akna alla puu alla M.H1. elukoha juurde narkootikumid ja kui läks M.H1. juurde ja seal koos suitsetasid, siis rõdult näitas M.H1. koha, kuhu oli narkootikumid jätnud (XXIII, 7). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin andis M.H1. Tartu linnas edasi 50 g tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuvate asjaolude tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile on esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Sergey Makarcheviga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas hoidis ühiselt koos Sergey Makarcheviga eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 2015.a veebruarikuu lõpu või märtsikuu alguseni Tartus Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde peidetuna 50 grammi amfetamiini, mille Sergey Makarchev andis 2015.a veebruarikuu lõpus või märtsikuu alguses samas kohas edasi M.H1. Vladimir Gavrilin ja M.H1. leppisid kokku M.H1. poolt narkootilise aine 50 grammi amfetamiini omandamise ja selle eest raha tasumise V.Gavrilinile. Vastavalt Vladimir Gavrilini poolt antud juhisele toimus paar päeva hiljem M.H1. ja Sergey Makarchevi omavaheline kohtumine Tartu linnas XXX juures, kus Sergey Makarchev andis M.H1. juhise amfetamiini asukoha kohta, kust see ära võtta. Kui M.H1. amfetamiini üles ei leidnud, siis läksid M.H1. ja S.Makarchev ühiselt Tartu linnas Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde, kust M.H1. vastavalt S.Makarchevi juhatusele võttis puu juurest lume alt välja paki, milles 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. See süüdistus on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) kohaselt sõlmis ta Tartus XXX asuva korteri kasutamiseks üheks aastaks üürilepingu 08.12.2014.a (XX, 99). Perioodil 20142015.a tarvitas amfetamiini, kanepit, ecstasyt (XX, 99). Enamus omandatud amfetamiinist oli V.Gavrilini käest (XX, 99). V.Gavrilinilt sai 2015.a 50 grammi amfetamiini Kivilinna kooli juurest, kuhu see oli kuhugi põõsastesse maha maetud (XX, 103). Lõpuks S.Makarchev näitas, kuhu amfetamiin on peidetud (XX, 103). S.Makarchev tuli XXX maja juurde ja siis ta näitas näpuga amfetamiini asukoha (XX, 103-104). See oli Kivilinna kooli hoovi peal puu alla visatud kõnnitee peal (XX, 110). S.Makarcheviga suhtles eesti keeles, kes sai sellest aru küll ning rääkis ise ka eesti keelt päris hästi (XX, 104, 110). Amfetamiin oli pakitud lahtiselt juuksevärvimise kinda sisse ja sõlm oli peal (XX, 104). Amfetamiini pidi olema 50 g, aga pakend lekkis ja seal oli 48g, kaalus seda, amfetamiin oli roosa piirituselõhnaga, 11€ gramm, mille maksis talle (XX, 104). Maksis kogu aeg V.Gavrilinile raha ära (XX, 104). S.Makarchevile ei maksnud, maksis V.Gavrilinile (XX, 104). Raha maksis kogu aeg V.Gavrilini kätte, ühel korral käis tal naine järgi (XX, 104). Siis V.Gavrilin helistas ja ütles, et anna raha naise kätte (XX, 104), Lena oli ta naise nimi (XX, 105). See oli 2015.a (XX, 104). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajavahemikus 2014.a suvi kuni 2015.a märts omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) ja 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohta kajastatu.
Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin omavahel suhtlesid ka 2015.a veebruari lõpus ning märtsikuu alguses, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab M.H1. 27.02.2015 13:27 Vladimir Gavrilinile ja küsib, kas ei saanud eile asja korda, millele V.Gavrilin vastab, et ei saa (VI, 87). 06.03.2015 11:15 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja räägitakse järgmisest nädalast M.H1. Soome tööle minemise ja M.H1. võla teemal (VI, 98-102). 12.03.2015 12:50 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja räägitakse M.H1. nn võla teemal (VI, 117-120). Sellega, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev kasutasid narkootiliste ainete käitlemisel peidikuid, püüdes igati varjata enda seotust edasiantava narkootilise ainega, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud 15.04.2015.a Vladimir Gavrilini 03:47 kõnest Sergey Makarchevile selgub, et peidikus kinda sees ei ole narkootilist ainet, kuigi peaks seal olema, mistõttu V.Gavrilin uuribki S.Makarchevi käest, et kas tema võttis selle väikse koguse sealt ära, kuid S.Makarchevi kinnitusel ei ole ta sealt midagi võtnud (VII, 70-71). S.Makarchev soovitab veel vaadata, sest see peab seal olema ning V.Gavrilin lubab tagasi helistada (VII, 71). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt ei ole ta M.H1. kunagi amfetamiini andnud (XXII, 121). Ei ole andnud M.H1. ka juhiseid amfetamiini asukoha kohta (XXII, 121). Ei ole koos M.H1. käinud Kivilinna kooli juures ja sealt pakki amfetamiiniga välja võtnud (XXII, 121). Teab, et M.H1. elas 2015.a märtsikuus kuskil Kivilinna juures, on paar korda M.H1. elukohas käinud (XXII, 122). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta M.H1. Kivilinna kooli juures kohtunud ja ei ole olnud telefonikõnesid, et M.H1. kooli juures kohtuda amfetamiiniga seoses (XXII, 127). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi talle mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha tagasi andma (XXII, 178).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta peitnud narkootilisi aineid ja andnud M.H1. juhiseid selle asukoha kohta ning M.H1. sai need sealt kätte (XXII, 176). Kui kuskile jättis narkootikume, siis ütles nende kättesaamiseks asukoha
Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. le narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). Eeltoodust nähtuvalt lahknevad kõige tervamalt teistest tõenditest süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini ütlused. Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei olevat tema üldse seotud M.H1. amfetamiini edastamisega. V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt pidi M.H1. ise tema juhiste järgi peidetud amfetamiini üles leidma ning ei kasutanud selleks S.Makarchevi abi. Kohtul puudub põhjendatud alus eelistada tõendite kogumist lahknevaid süüdistatav Sergey Makarchevi ütlusi ja vähemal määral lahknevaid süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlusi. Tõenditest nähtuvalt pole kahtlust selles, et Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin kasutasid narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel peidikuid ning nad kasutasid neid narkootiliste ainete käitlemiseks omavahel kooskõlastatult. Neil asjaoludel pole alust kahelda M.H1. ja teiste tema ütlustega kooskõlas olevate tõendite usaldusväärsuses. Sellises olukorras on põhjendatud lähtuda osas, millises Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused lahknevad teistest tõenditest, ülejäänud tõendite kogumist, millega on V.Gavrilini ja S.Makarchevi ebausutavad ütlused ümber lükatud. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et S.Makarchev ja V.Gavrilin käitlesid 50g amfetamiini M.H1. edastamisel ühiselt ja omavahel kooskõlastatult. Eeltoodu alusel on tõendatud Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis kuritegeliku ühenduse liikmele M.H1. 2014.a kevad-suvest kuni 01.03.2015.a edasi Tartu linnas edasi vähemalt 9 ecstasy tabletti ja vähemalt 235 g tarvitamisvalmis amfetamiini. Kuna 01.03.2015.a Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev võtsid M.H1. vägivallaga ähvardades ära amfetamiini ja sularaha ning nõudsid noaga kehavigastuse tekitamise ähvardusel 850 € üleandmist ja kui seda ei tehta, siis järgmisel päeval juba 1000€ üleandmist, misjärel M.H1. lahkus enda senisest elukohast ja Eesti Vabariigist, siis jäid kõik V.Gavrilini M.H1. narkootilise aine üleandmised aega enne 01.03.2015.a. Vladimir Gavrilinile on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a kevadeni andis edasi kuritegeliku ühenduse liikmele Victor Lukkile (Lukk) Tartu linnas vähemalt 65 grammi ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini. Selles süüdistuses on alljärgnevad tõendid. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt teab ja tunneb Vladimir Gavrilinit hüüdnimede XXX või Gavril all (XX, 13; allkirjaleht: IV köide 2.osa lk 99). K.R. ütlustega on tõendatud, et tema elukohas tihti käiv Victor Lukk tarvitas amfetamiini ja sai seda V.Gavrilini käest, mõned korrad sai kindlasti V.Gavrilini käest (XX, 14). K.R. ütluste kohaselt oli nii, et kui V.Lukk sai 2-3 korda amfetamiini V.Gavrilini käest, siis tarvitas ta selle ära koos V.Lukkiga (XX, 15). K.R. ütluste kohaselt varjas V.Lukk ennast V.Gavrilini eest vahepeal Norras, päevi enda õe juures, et
V.Gavriliniga konflikti ei tekiks (XX, 15 allpool). K.R. ütluste kohaselt jäi V.Lukk V.Gavrilinile võlgu – V.Lukk ütles võla suuruseks 50€, aga V.Gavrilin 600-700€ (XX, 14). Teab seda, sest suhtles siis XXX, s.t Victor Lukkiga, tihedalt
Kannatanu A.U. kohtulikul uurimisel 08.03.2016 antud ütluste (XIX, 2138; allkirjaleht: IV 1. 180) kohaselt tunneb ta Victor Lukki hüüdnime XXX järgi, kellega tutvus umbes poolteist aastat tagasi – 2014.a (XIX, 22). A.U. ütluste kohaselt vedas ta 2014.a lõpus ja 2015.a alguses Victor Lukki Volvoga ringi Victot Lukki ja Gavrilinit (XIX, 30), paar korda oli kaasas ka Makar (XIX, 34). Vahepeal oli auto peal igasugust kaadrit, kõikide nimesid ei tea (XIX, 30). Tavaliselt viis Annelinna Keskuse vastas asuva Maxima kasiino juurest Prisma juurde ja Prisma juurest kasiino juurde (XIX, 30). Neid kordi oli mingi 10 korda, kuid täpselt ei mäleta (XIX, 30). Sõidutas Victorit ka Katsi, s.t Katrini juurest Annelinna, vahepeal sai kaubamaja juurde järgi käidud, igal pool käis (XIX, 31). A.U. ütluste kohaselt sai ta Victor Lukkilt vastutasuks amfetamiini, mida tarvitasid koos Tartus kas autos või Veski tänaval asuvas (A.U.) elukohas (XIX, 32). V.Lukkiga on koos amfetamiini tarvitanud mitmeid kordi (XIX, 34, 36). Amfetamiini sai V.Lukkilt käsi peseb kätt põhimõttel, raha amfetamiini eest V.Lukkile tasunud ei ole ja V.Lukk ei ole raha ka küsinud (XIX, 32,33). Asjaolu, et V.Lukk käitles A.U. amfetamiinis tasu makstes kuritegeliku ühenduse amfetamiini, olles selle saanud Vladimir Gavrilini käest, nähtub peale K.R. ütluste ka süüdistatav Vladimir Gavriini enda ütlustest ning 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt oli Victor Lukk lülitatud kuritegelikku ühendusse lisaks autojuhi funktsioonile ka narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlema. Näiteks 13.03.2015 10:56 helistab Vladimir Gavrilin Relica Sulele, kõne võtabki vastu Relica Sulg, kuid edasi suhtleb V.Gavriliniga Victor Lukk, kes viibib Relica Sulega samas autos (VI, 123-124). Kõne sisust nähtub, et Victor Lukk ja Relica Sulg sõidavad koos mööda Tartut ringi ja müüvad nii narkootikume kui ka V.Lukki varastatut, s.o riideesemeid jmt (VI, 123-124). Victor Lukki ja Vladimir Gavrilini omavahelisest suhtlusest selgub muuhulgas, et Victor Lukk saab raha kohe-kohe kokku, et kõigest ei ole õnnestunud veel lahti saada, kuid päeva jooksul saavad kõigest lahti, et kõik läheb ükshaaval minema - üks tuleb ja teine tuleb (VI, 123-124). Samas kõnes ütleb V.Gavrilin V.Lukkile, et kui midagi jääb alles, siis andku talle teada, et siis ta ka pakub seda, mis alles jäi (VI, 124). Kõnest nähtub kõigi ühine huvi võimalikult kiiresti kõik maha müüa ja raha kokku saada, milleks tegutsetakse ühiselt omavahel kooskõlastatult (VI, 123-124). 16.03.2015 16:52 kõnes otsib Relica Sulg Vladimir Gavrilini kaudu kontakti Victor Lukkiga, hüüdnimega XXX , paludes anda enda V.Gavrilini käes oleva pangakaardi XXX kätte, mida V.Gavrilin lubab ka teha (VI, 128-129). Eeltoodust nähtuvaga selles, et kuritegelikus ühenduses selle juhile V.Gavrilinile autojuhiks olnud Victor Lukk sai amfetamiini kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini käest, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini
kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) selle kohta, et on Victor Lukkile andnud amfetamiini, kui on seda koos tarbinud (XXIII, 13). Valgas tarvitasid koos amfetamiini ja paljudes muudes kohtades, autos pikkadel sõitudel (XXIII, 13). Koos tarbitud amfetamiini eest ei ole V.Lukkilt raha nõudnud (XXIII, 13). Eeltoodust nähtuvalt sai V.Lukk V.Gvarilinilt amfetamiini tasuks tema sõidutamise eest. V.Gavrilinilt saadud amfetamiini eest ei pidanud V.Lukk raha maksma. Kuid V.Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et V.Lukk sai amfetamiini ka pärast mõne peidiku juures amfetamiini järel ära käimist (XXIII, 13). Neil asjaoludel on tõendatud, et V.Lukk sai V.Gavrilinilt täiendavalt amfetamiini ka narkootilise aine peidikute juures ärakäimise järgselt. Eeltooduga on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas Victor Lukki tel nr nime Viks alt (V, 38). Tunnistaja A. M. (M.) kohtulikul uurimisel 26.04.2016.a antud ütlustega (XXI, 48-53; allkirjaleht: IV 4. 164) on tõendatud, et tarvitas eelmisel aastal narkootilisi aineid tihti, kuid mitte just iga päev (XXI, 52). Tunneb Victor Lukki 2014.a algusest (XXI, 48 all). Victor Lukk on vennapoja koolikaaslane ning tutvuski Victor Lukkiga vennapoja kaudu (XXI, 49 ülal). V.Lukkiga on koos ka ühes käimasolevas kriminaalasjas, kus süüdistus on varguste toimepanemises (XXI, 52). A. M. ütluste kohaselt on ta 2015.a alguses koos Victor Lukkiga tarvitanud amfetamiini (XXI, 49). Küsis siis Victor Lukkilt, et kas ta teab, kelle käest saab amfetamiini ja saigi siis V.Lukki käest mitme kuu vältel nädalas enam kui ühel korral amfetamiini (XXI, 49), kokku 30 korral (XXI, 50). Ühe amfetamiinikoti hind oli 20€ (XXI, 49). Ühe korraga sai V.Lukki käest 2-5 kotti (XXI, 49). Amfetamiini oli erinevat värvi (XXI, 50). Amfetamiin mõjus, aga oli väga kehva kvaliteediga (XXI, 50). Amfetamiini eest tasus V.Lukkile nii raha kui esemetega (XXI, 49). V.Lukkilt amfetamiini saamiseks kohtus temaga suvalistes kohtades Tartu linnas (XXI, 50). 05.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-16-4675 karistati Victor Lukki KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi varguste 24.10.2014 – 01.06.2015 toimepanemise eest isikute grupis koos A. M. ja KarS § 424 järgi 17.11.2014 joobes juhtmise eest KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 7 kuu vangistusega (XVIII, 92-99). KarS § 68 lg 1 alusel arvati Victor Lukki eelvangistuses 05.-06.12.2014 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Victor Lukki 1 aasta 6 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks 01.06.2015.a (XVIII, 92-99). Kohtuotsuses kajastatud süüdistustest nähtuvalt ei pannud Victor Lukk ja A. M. neile esitatud mahukates süüdistustes kajastatud vargustest kõiki vargusi toime koos, vaid vargustest väikseima osa. Kohtuotsuses kajastatud süüdistuste kohaselt panid Victor Lukk ja A. M. vargused koos toime 24.10.2014.a, 14.11.2014.a, 06.01.2015.a, 12.04.2015.a (XVIII, 9299).
Süüdistatav Victor Lukki pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8). Süüdistatav Victor Lukki kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit ammusest ajast, 2007.a istusid koos Murru vanglas (XXII, 47). 2015.a veebruari keskpaigast hakkasid uuesti V.Gavriliniga suhtlema, kui S.B. helistas, et kas saaksid tuttava kuskile ära visata (XXII, 47). Linna vahel sõidutasid V.Gavrilinit (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt suhtles ta V.Gavrilinga kuu aega (XXII, 47). See oli tarvitajate omavaheline suhtlemine, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt tarvitas ta 2015.a amfetamiini ja oli sellest 240 sõltuvuses (XXII, 48). Victor Lukki ütluste kohaselt käisid nad tema autoga Lätisse kasiinosse, sest mõlemale olid Eestis keelud peale pandud (XXII, 47). Selles suhtes olid ühised huvid (XXII, 47). V.Gavriliniga olid ühised hobid – amfetamiini tarvitamine ja kasiinodes Lätis käimine (XXII, 58). S.Makarchev käis Lätis kasiinos kaasas (XXII, 58). Kuu aja jooksul sõidutas V.Gavrilinit rohkem nädalavahetustel (XXII, 47). V.Gavriliniga suhtlemine lõppes sellega, et läks Norra venna juurde tööle (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt sai ta narkootikumidest kaineks ja tõmbus ise eemale (XXII, 47). Norrasse läks aprillis, aga suhtlemine lõppes juba märtsi keskpaiku või enne seda (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt jäi ta V.Gavrilinile võlgu seoses sellega, et käisid Lätis kasiinos mängimas (XXII, 47). Mängis oma raha kuidagi ruttu maha, V.Gavrilin võitis kogu aeg, siis küsis V.Gavrilinilt 100 € ja jälle 100 € ja niimoodi see võlg tekkiski (XXII, 47). Võttis kasiinos V.Gavrilinilt võlgu kokku 500-700€ (XXII, 51). Pidi V.Gavrilinile ära maksma, aga ei olnud maksta (XXII, 47). Mingeid poest varastatud asju viis V.Gavrilinile ja ei teagi, mis summas V.Gavrilinile võlgu jäi (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt ei ole V.Gavrilin andnud talle amfetamiini selle edasimüümiseks (XXII, 48). V.Gavrilin ei ole kunagi amfetamiini andnud, on seda koos tarvitanud (XXII, 48). Victor Lukki ütluste kohaselt on ta amfetamiini mõlemale tarvitamiseks valmis teinud, kui tal endal amfetamiini oli ja siis on seda koos V.Gavriliniga tarvitanud (XXII, 48). V.Gavriliniga ei ole olnud juttu sellest, kes amfetamiini müüvad, mis hinnaga ja kus müüakse (XXII, 48). V.Gavriliniga tarvitasid amfetamiini koos autos (XXII, 53). Tarvitasid selle ainet, kellel parasjagu seda oli (XXII, 53). Kui V.Gavrilinil oli ainet, siis tarvitasid tema ainet (XXII, 53). V.Gavriliniga koos olles päeva jooksul paar korda ikka tarvitasid amfetamiini (XXII, 53). Kui tegi amfetamiini valmis, siis kaks doosi mõlemale ja kui tegi V.Gavrilin, siis ka kaks doosi (XXII, 53). Nädal jutti koos ei tarvitanud (XXII, 53). Igapäevaselt V.Gavriliniga ei suhelnud (XXII, 53). Victor Lukki ütluste kohaselt tunnistab ta seda, et tarbib amfetamiini, on klient, tahab kvaliteetset kraami, ostab 3-5 g, üle 5 g ei ole ostnud (XXII, 57). Diilereid linnas on väga palju, B. käest on omandanud, A. M. koos on käinud ostmas (XXII, 58). Victor Lukki ütluste kohaselt ei tunnista ta ennast kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi, ei ole kuskile gruppi kuulunud, terve elu on olnud poevaras (XXII, 57). V.Lukki ütluste kohaselt on ta V.Gavrilinit sõidutanud niipalju kui V.Gavrilin on kaasas olnud, käis lihtsalt poodides vargil ja siis V.Gavrilin vahel
niisama oli kaasas (XXII, 57). Kui on V.Gavriliniga koos olnud ja on vaja olnud ja V.Gavrilin on tahtnud, et lähme käime sealt läbi, siis on V.Gavrilinit sõidutanud (XXII, 57). Elvas R.Sule juures oli vaja käia V.Gavrilinil ja endal oli ka vaja sinnakanti minna (XXII, 57). Tänu sellele sai tuttavaks Relicaga, keda varem ei teadnud (XXII, 57). Süüdistatav Victor Lukki kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt teab ta A.U., koos käisid poodides vargil nii Eestis kui Soomes (XXII, 50). Kui A.U. koos olid, siis kogu aeg tarvitasid narkootikume (XXII, 50). A.U. ei ole narkootikume müünud ja ei ole neid A.U. käest ostnud
Süüdistatav Victor Lukki kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt teab ta A. M. väga hästi ja temaga on väga head suhted (XXII, 50). Käisid koos kogu aeg vargil (XXII, 50). Victor Lukki ütluste kohaselt varastas ta A.M. autolt narkootikumide uimas numbrimärgid ära ja tegi enda autoga külma arvet tanklas päris palju, 10 episoodi vist, millest A.M. sai teada ja oli siis vihane (XXII, 50). Victor Lukki ütluste kohaselt tunnistas ta kohtuasjas kõik üles, võis seal A.M. sisse rääkida ja A.M. võib selle peale olla vihane (XXII, 50). Victor Lukki ütluste kohaselt ei ole ta A.M. narkootikume ostnud (XXII, 50). Väga palju on koos ostmas käinud (XXII, 51). Olid nagu enda ametialal töökaaslased (XXII, 51). Pidevalt käisid amfetamiini ostmas ning trall ja möll käis (XXII, 51). Victor Lukki ütluste kohaselt ei ole ta A.M. narkootikume müünud (XXII, 50). On ostnud koos ja tarbinud koos (XXII, 56). Kas A.M. mõtleb, et kui istme seest on võtnud amfetamiinikoti ja öelnud, et tee valmis, kas see on A.M. andmine (XXII, 56). Minu käest A.M. saanud ei ole (XXII, 56). Eelkajastatust nähtuvalt on mitmest erinevast allikast viiteid sellele, et Vladimir Gavrilin andis Victor Lukkile edasi amfetamiini, mida V.Lukk tarbis kas ise või kellegagi koos, andes V.Gavrilinilt saadud amfetamiini omakorda teistele tarbimiseks edasi, s.h ka müües. Nii näiteks sai A.U. Victor Lukkilt nii tema enda kui ka V.Gavrilini, Makari jt vähemalt 10-l korral sõidutamise eest tarbimiseks amfetamiini. A.U. ütlustega on tõendatud, et Victor Lukk andis A.U. tarbimiseks vähemalt 10 korral ühe tarbimiskoguse amfetamiini, s.o kokku vähemalt 10 kogust tarbimisvalmis amfetamiini. Ka K.R. ütlustest nähtuvalt andis V.Gavrilin Victor Lukkile edasi amfetamiini. K.R. ütluste kohaselt kohaselt sai ta 2-3 korral tarbida seda amfetamiini, mida oli V.Gavrilin andnud V.Lukkile ning mida andis V.Lukk talle koos temaga 2-3 korral tarbimiseks. Eeltoodust nähtuvaga selles, et V.Lukkil oli V.Gavrilinilt saadud amfetamiini sellistes kogustes, et sellest jätkus ka edasiandmiseks, on kooskõlas ka A. M. ütlused. A. M. (M.) ütluste kohaselt sai ta Victor Lukkilt 30 korral tarbimisvalmis amfetamiini, mida omandas V.Lukkilt tavaliselt korraga 2-5 kotti, makstes 1 koti eest 20€. Tavapärane ebaseaduslikult käideldud 1 grammi amfetamiinipulbri hind tänavamüügis oligi 20€. Ühest grammist tarbimisvalmis amfetamiinist jätkus tavaliselt vähemalt üheks tarbimiskorraks. Neil asjaoludel sai A. M. Victor Lukkilt 30-l erineval korral 2-5g kaupa amfetamiini suurusjärgus 60-150 grammi, millest jätkus tarbimiseks 60-150 korraks. Eeltoodust nähtuvaga selles, et V.Lukk sai V.Gavrilinilt amfetamiini sellistes kogustes, et sellest jätkus ka edasiandmiseks, on kooskõlas ka Victor Lukki ütlustest nähtuv selle kohta, et Victor Lukk andis muuhulgas amfetamiini A.M. edasi enda autos olles, võttes istme seest amfetamiinikoti ja öeldes A.M., et tee valmis.
Eelkajastatust nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin andis Victor Lukkile edasi amfetamiini, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused selle kohta, et andis V.Lukkile tema sõidutamise eest tarbimiseks amfetamiini, mida tavaliselt tarbisid autos koos. V.Gavrilin ei küsinud V.Lukkile antud amfetamiini eest raha. V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt sai V.Lukk temalt amfetamiini ka pärast narkootilise aine peidikute juures ärakäimist. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Victor Lukk sai endale V.Gavrilinilt tasuks amfetamiini selle eest, et sõidutas kuritegeliku ühenduse juhti V.Gavrilinit ja temaga kaasas olnud S.Makarcevit jt isikuid. V.Lukk sai V.Gavrilinilt tasuks amfetamiini ka selle eest, et organiseeris mõneks ajaks enda asemele autojuhiks A.U. V.Gavrilinilt saadud amfetamiinist piisas nii V.Lukkile tarbimiseks kui ka selle edastamiseks K.R. (23 tarbimsikogust), A.U. (vähemalt 10 tarbimiskogust) ja A. M. (60-150 g). Osas, millises V.Gavrilini ja V.Lukki ütlused lahknevad teistest tõenditest, on põhjendatud lähtuda ülejäänud loogilises ja veenvas kooskõlas olevast tõendite kogumist. Neil asjaoludel, kuna erinevatest allikatest pärinev info on omavahel üldjoontes kooskõlas, pole kahtlust selles, et V.Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis Victor Lukkile edasi vähemalt 65 g amfetamiini ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini, on tõendatud. Kuigi V.Lukki ütlused lahknevad tõendite kogumist kõige enam, on need oma sisus ülejäänud tõenditest nähtuvaga kooskõlas selles, et ka V.Lukki ütluste kohaselt on ta saanud V.Gavrilinilt amfetamiini tarbimiseks ning on võtnud istme seest koti, mille on andnud A.M. ja öelnud A.M., et tee valmis (triibud-doosid). V.Lukk tõstatas ütluste andmisel küsimuse, et kas see on narkootilise aine edasiandmine, kui istme seest võtad amfetamiinikoti, annad selle teisele isikule ja ütled, et tee sellest doosid (triibud) valmis. Siinkohal on sellele põhjendatud vastata, et selline käitumine on narkootilise aine teisele inimesele edasiandmine. Kuna A.U. ütlustest nähtuvalt sai ta V.Lukkilt autojuhiks olemise eest amfetamiini vähamalt alates 2014.a lõpust ja 2015.a alguses, siis on tõendatud, et V.Gavrilin hakkas V.Lukkile amfetamiini edastama vähemalt 2014.a lõpust alates, tehes seda kuni 2015.a varakevadeni. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema andis 2014.a detsembrikuus kahel korral kaks tarvitamiskogust, s.o kokku 4 tarvitamiskogust amfetamiini ja 2015.a märtsikuus ühe tarvitamiskoguse amfetamiini, s.o kokku 5 tarvitamiskogust Tartu linnas XXX juures M.A., on alljärgnevad tõendid. Tunnistaja M.A. avaldatu kohaselt elab ta Tartus XXX majas nr XXX (XXI, 65). Tunnistaja M.A. ütluste kohaselt tutvus ta Vladimir Gavriliniga 2014.a suvel, on remontinud V.Gavrilinile autosid (XXI, 65-66; allkirjaleht: IV köide 4.osa lk 166). 2014.a lõpus oli detsembri algusest kuni jõuludeni joomaperiood (XXI, 67). Joomaperioodi ajal on täiesti läbi, teinekord ei tea sedagi, kas on öö või päev, mistõttu ei teagi öelda, kas on V.Gavrilinilt saanud narkootikume (XXI, 66-67). M.A. ütluste kohaselt lõpevad tal joomised teine kord tilgutite all (XXI, 70 all). M.A. ütluste kohaselt avaldas ta politseis ülekuulamisel enda telefoninumbri (XXI, 70 all). Tunnistaja M.A. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu
selle kohta, et M.A. avaldas ülekuulamisel enda telefoninumbri (V, 155), millelt on toimunud M.A. ja Vladimir Gavrilini vaheline telefonisuhtlus: 06.12.2014 22:58 alanud kõnes soovib M.A. saada V.Gavrilinilt kinnitust aine (amfetamiini) tarvitamise osas, et kas seda segada joogiga nii nagu ennegi seda tegid (V, 157-158). 12.12.2014 14:40 alanud kõnes tunneb M.A. huvi, kas ta on jäänud V.Gavrilini talle toodu (amfetamiini) eest V.Gavrilinile ka võlgu, millele V.Gavrilin vastab eitavalt (V, 174). 12.12.2014 15:35 alanud kõnes tunneb V.Gavrilin huvi, kas M.A. ikka veel joob, et tal on kiire asi autoga ning M.A. lubab garaaži tööle panna esmaspäeval (V, 174-175). Samas kõnes tunneb M.A. huvi, et palju see eelmisel korral V.Gavrilinilt saadu (amfetamiin) maksab, millele V.Gavrilin vastab, et see ei maksa M.A. midagi (V, 175), mispeale avaldab M.A. soovi, saada seda (ainet) veel, mispeale lubabki V.Gavrilin M.A. juurde koju soovitu ära tuua (V, 175). Kõnest nähtub, et M.A. on soovitu saamisega kiire, et tund aega on liiga pikk ootamiseks ning V.Gavrilin lubab, et proovib kiiremini jõuda (V, 243 175). 12.12.2014 17:06 alanud kõnes muretseb V.Gavrilin, et millal küll M.A. kaineks saab, et tal on vaja autot remontida, mis koliseb ning ütleb M.A., et ära joo rohkem, mida M.A. lubab püüda rohkem ka mitte teha, kuid tunneb huvi (amfetamiini) triipude kohta ja avaldab lootust, et V.Gavrilin toob talle veel ühe triibu (s.o 1 tarbimiskoguse amfetamiini – ninna tõmbamiseks), mida V.Gavrilin lubab ka teha, lausudes: “... loomulikult, loomulikult” (V, 176). 12.12.2014 17:35 alanud kõnes tellib M.A. V.Gavrilinilt juurde veel kaks amfetamiini tarbimiskogust: “Too mulle veel kaks tükki, jah”, mida V.Gavrilin lubab ka teha, kuid mitte enne kella kuute (V, 176). 22.03.2015 16:33 alanud kõnes tellib M.A. V.Gavrilinilt amfetamiini, mida V.Gavrilin lubab ka vaadata ja mille üle on M.A. talle tänulik (VI, 144145). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et on M.A. andnud edasi amfetamiini, kogust ei suuda meenutada, kuid võis olla süüdistuses kajastatud kogus (XXIII, 13-14). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et 2014.a detsembris andis V.Gavrilin M.A. tema Tartus XXX asuva elukoha juures edasi kokku vähemalt 4 tarbimiskogust amfetamiini ning 2015.a märtsis vähemalt 1 tarbimiskoguse amfetamiini, s.o kokku vähemalt 5 tarbimiskogust amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2014.a detsembrikuus Tartu linnas XXX olles 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini S.B., on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Tunnistaja K.R. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt teab ja tunneb ta Vladimir Gavrilinit hüüdnimede XXX või Gavril all (XX, 13; allkirjaleht: IV köide 2.osa lk 99), kes müüs amfetamiini S.B. edasi 15€ 1 grammi eest (XX, 15).
Kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) kohaselt sai ta 2014.a talvel Vladimir Gavrilinilt paaril korral amfetamiini, mis oli ühel korral tikutoosi sees, kui V.Gavrilinil oli kiiresti raha vaja (XX, 75). Siis V.Gavrilin ütles, et tikutoosi sees on 10 grammi (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt arvab ta, et tikutoosis 10g ei olnud, sest sinna ei mahu nii palju (XX, 75). Arvab, et seal oli 5 grammi (XX, 75 all). V.Gavrilinilt tikutoosis saadud amfetamiin oli märg ja V.Gavrilin müüs seda 15€ gramm (XX, 75 all), maksis selle eest 60€ ja jäi võlgu ka, mida lubas koguaeg ära maksta (XX, 76 ülal). S.B. ütluste kohaselt sai ta V.Gavrilinilt amfetamiini teisel korral siis, kui oli nn võrukate teema, s.o võrukate tühjaks tegemine (XX, 75 all). Sai siis V.Gvarilinilt sedasama amfetamiini, mille V.Gavrilin oli võrukatelt ära võtnud (XX, 76). Teab seda sellest, et oli varem võrukatelt sama ainet saanud ja tarbinud (XX, 76). Eeltooduga on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu – 22.01.2015 18:53 kõnes avaldab S.B. Tiina Valdasele muuhulgas, et saab kokku V.Gavriliniga, kes pani ta musta nimekirja (VI, 46-47). 26.02.2015 15:33 kõnes Vladimir Gavrilini ja S.B. vahel kohustab Vladimir Gavrilin nüüd maksma 200€ (kaks sotti), mida S.B. lubab ka teha, lubades raha V.Gavriliniga kohtumisele kaasa võtta (VI 47). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas S.B. tel nr nime XXX alt (V, 38). Tõlkes on XXX, mis on kurjategijate maailmas halvustav hüüdnimi. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt andis ta 2014.a detsembris S.B. 10g amfetamiini edasi, seda võis olla isegi rohkem (XXIII, 14). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt andis ta S.B. amfetamiini rohkemaid kordi, kuid ei andnud talle 10g kaupa, vaid 5g maksimum (XXIII, 14). B. ei andnud amfetamiini tasuta, müüs (XXIII, 14). Vahel oli S.B. raha, vahel ei olnud, võis talle amfetamiini võlgu anda (XXIII, 14). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt jäi S.B. talle raha võlgu (XXIII, 14). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et 2014.a/2015.a talvel andis V.Gavrilin S.B. vähemalt 10 g tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks.
Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 01.05.2015.a Tartu linnas XXX maja trepikojas H.K. 34 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Relica Sule 06.05.2015.a antud ütlustega on tõendatud, et 01.05.2015.a sai H.K., hüüdnimega XXX, XXX käest amfetamiini, kuid ei tea, kui palju sai (XVII, 177 keskelt). Amfetamiini üleandmine toimus Tartus XXX trepikojas (XVII, 176). Relica Sule hiljem täpsustatud 19.05.2015 antud ütlustega on tõendatud, et 2015.a aprilli lõpus kutsus V.Gavrilin Tartusse koos XXXsega ehk H.K. (XVII, 193). Läksid koos H.K. V.Gavrilini juurde Nõlvakusse (XVII, 193). V.Gavrilin tuli trepikotta ja tal oli kaasas kaal ning salvräti sees kollakas-valge märg amfetamiin, mille asetas kaalule, mis näitas 30-35 grammi (XVII, 193). V.Gavrilin ütles, et H.K. maksku raha Relica kätte, et kui raha vaja, siis saab seda Relicalt küsida (XVII, 193). Relica Sule ütluste kohaselt maksis ta selle 30-35 grammi amfetamiini eest raha Gavrilinile, osa tegi Jelenale ülekandega (XVII, 193). Relica Sule ütlustega on kooskõlas H.K. ütlused selle kohta, et omandas XXX nimelise XXX käest, keda hüütakse ka Gavriliniks, 34 grammi amfetamiini (X, 2). Koos ainega sai XXX käest ka kaalu, millega ainet saades kohe koguse üle kaalus (X, 2). Kokku said Tartu linnas Mõisavahe tänava kandis kuskil trepikojas ja see võis olla kahtlustuses märgitud ajal 01.05.2015.a (X,2). Kokkusaamisele viis Relica Sulg autoga Volkswagen, kes XXXga kokkusaamise ajal oli natukene eemal (X, 2-3, 12). Ivan on XXX , kellega omavahel rääkisid eesti keeles (X, 3). Amfetamiini eest viis XXXle raha hiljem, osade kaupa (X, 3), kolmel erineval korral (X, 4). Amfetamiini grammi hind oli kõvasti odavam kui muidu (X, 3). Alguses lootis XXX käest saada 10 grammi, kuid Ivan ütles, et võta rohkem, millega oli nõus (X, 3). 34 grammi amfetamiini oli pakendatud minigrip kilekotti, aine oli valget värvi ja natuke niiskem, selle kvaliteet oli normaalne, tarvitas ise ka sellest mõned grammid (X, 3). Peale aine tarvitamist oli kauem üleval ja tundis ennast motiveerituna (X, 3). Relica Sulg nägi, et kui oli Ivangiga kokku saanud, siis oli XXX käest amfetamiini saanud (X, 3). Amfetamiinist paar grammi tarbis ise ära ja ülejäänud pakendas ja müüs maha tänavamüügi hinnaga 20 eurot üks tarvitamiskogus (X, 3-4) Relica Sule ja H.K. ütlustega on kooskõlas 26.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (X, 7-9) kajastatu selle kohta, et H.K. tundis talle äratundmiseks esitatud isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära XXX, kelle käest ostis Tartus 34 grammi amfetamiini (X, 7-9). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et müüs H.K. 01.05.2015 34g amfetamiini (XXIII, 14). H.K. ei jõudnud selle eest raha ära anda, sest enne V.Gavrilin arreteeriti (XXIII, 14). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Vladimir Gavrilin andis 01.05.2015.a Tartu linnas XXX maja trepikojas H.K. 34 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks.
Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2015.a alguses 1,5 kuu jooksul Tartu linnas XXX korteris K.R. kokku 3 korral vähemalt ühe tarvitamiskoguse narkootilist ainet amfetamiini, s.o kokku kolm tarvitamiskogust, on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Tunnistaja K.R. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 12-18; allkirjaleht: IV 2. 99) kohaselt teab ja tunneb ta Vladimir Gavrilinit hüüdnimede XXX või Gavril all (XX, 13; allkirjaleht: IV köide 2.osa lk 99), kes on andud talle 2015.a, kui oli koos V.Lukkiga, tarvitamiseks 2-3 korda amfetamiini (XX, 14-15). K.R. ütluste kohaselt tarvitas ta V.Gavrilinilt saadud amfetamiini ära koos V.Lukkiga (XX, 15). K.R. ütluste kohaselt on ta koos Vladimir Gavriliniga tarvitanud amfetamiini 3-l korral ja see oli 2015.a alguse poole, kui V.Gavrilin talle seda pakkus (XX, 15 all, 17-18). Amfetamiin oli hea kvaliteediga (XX, 16) ja tarvitasid seda K.R. Tartus asuvas elukohas XXX tänaval korteris (XX, 16). See, et V.Gavrilin ja K.R. olid tuttavad, nähtub muuhulgas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest, mille kohaselt 20.03-2015 13:01 helistab Vladimir Gavrilin K.R. ja tunneb huvi, mis pangaarved K.R. on ja kas seal ka raha on, saades K.R. raha osas eitava vastuse (VI, 136). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ei ole ta K.R. amfetamiini müünud, kunagi käis K.R. külas, siis tarvitas ise ja pakkus ka K.R., kes seda ise küsis (XXIII, 14). Seda võis olla mitu korda (XXIII, 14). V.Gavrilini ütluste kohaselt olid tal K.R. head suhted ja need kogused olid üheks korraks tarvitamiseks (XXIII, 14). K.R. võis anda amfetamiini kolmel korral, s.o kokku 3 tarvitamiskogust (XXIII, 14). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Vladimir Gavrilin andis 2015.a alguses K.R. elukohas Tartu linnas XXX korteris K.R. kokku 3 korral vähemalt ühe tarvitamiskoguse narkootilist ainet amfetamiini, s.o kokku kolm tarvitamiskogust. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistus selles, et tema andis 2014/2015.a talvel Tartu linnas Andrei Remetsale 2 tarvitamiskogust amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. Andrei Remetsa ütlustega on tõendatud, et ta on koos V.Gavriliniga tarvitanud narkootilisi aineid (XVII, 151 all), 2014.a/2015.a sügis-talvel tarvitas koos V.Gavriliniga amfetamiini paaril korral ja amfetamiin oli siis V.Gavrilini poolt
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis A.Remetsale üle kaks tarvitamiskogust amfetamiini (XXIII, 14). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Vladimir Gavrilin andis 2014/2015.a talvel Tartu linnas Andrei Remetsale kaks tarvitamiskogust amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) nähtuvalt leiti tema elukoha läbiotsimisel muuhulgas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise hõlbustamiseks vajalik digitaalkaal ja enda ebaseadusliku käitumise varjamiseks vajalikke mitmeid mobiiltelefone, arvukalt simkaarte ja sim-kaartide ümbriseid. Mitmete telefonide ja telefoninumbrite kasutamine aitab vähendada ebaseadusliku käitumisega vahelejäämise ohtu. Eeltoodust nähtuvalt panustas Vladimir Gavrilin mitmete telefonide ja erinevate telefoninumbrite kasutamisega, nende vahetamisega ja üha uute numbrite kasutuselevõtmisega sellesse, et vältida enda ebaseadusliku käitimisega vahelejäämist. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Vladimir Gavrilin käitles narkootilisi aineid suurtes kogustes kavatsetult ja see oli osaks tema elustiilist. Narkootiliste ainete omandamine, valdamine, hoidmine ja edasiandmine on tahtlik tegevus. Vladimir Gavrilin, suheldes 2014.a varakevadest alates aktiivselt nii Sergei Sõštšikoviga kui ka Sergey Makarcheviga ning kooskõlastades mõlemaga enda käitumist narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel, pidi vähemalt möönma, et käitleb narkootilisi aineid grupis nii koos Sergei Sõštšikoviga kui ka Sergey Makarcheviga. Eelkajastatud Vladimir Gavrilini käitumises tarvitamisvalmis amfetamiinipulbri, ecstasy tablettide ja marihuaana ebaseaduslikul omandamisel, valdamisel, hoidmisel ja edasiandmisel puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-s 31 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohta käiv. NPALS § 31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971.aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist
või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestati sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuuluvad üle 0,2% THC sisaldusega
kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne) ja amfetamiin ning metüleendioksümetamfetamiin (MDMA ehk ecastsy) I nimekirja. NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiidi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 7,5 g marihuaanat, 1,3 g amfetamiini ja 1,4 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA ehk ecastsy) (V, 45-47). Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on vaja sellisel juhul orienteeruvalt 10 g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse marihuaanat arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja seda tänavamüügist ostes orienteeruvalt 10 g marihuaanat. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse ecstasy tablette arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o 1 ecstasy tablett. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on vaja seda tänavamüügist ostes 10 ecstasy tabletti. Vladimir Gavrilini käideldud narkootiline aine kvalifitseerub selle korduvaks suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks isikute grupis Sergei Sõštšikoviga ning Sergey Makarcheviga KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, sest 2014.a kevad-suvest alates käitles Vladimir Gavrilin narkootilisi aineid koos Sergei Sõštšikoviga ning Sergey Makarcheviga ning mitmed käideldud tarvitamisvalmis amfetamiinipulbri, ecstasy tablettide ning marihuaana ühekordselt edasiandmise kogused, on eraldivõetult sellised, millistest piisab kahtlusteta 10-le isikule joobe tekitamiseks. Neil asjaoludel on väiksemad ühekordselt käideldud narkootilise aine kogused hõlmatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ja ei kuulu täiendavalt eraldi kvalifitseerimisele, sest Vladimir Gavrilini faktiline käitumine viitab tahtlikule suurtes kogustes narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele (nn teematelefonid ja arvukalt
kõnekaarte narkoaine ebaseaduslikuks käitlemiseks, peidikud narkootiliste ainete hoidmiseks). Kokkuvõtvalt V.Gavrilini ebaseaduslikult käideldud narkootiliste ainete kohta 210,2 g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit hoidis V.Gavrilin peidikus Ülenurme vallas. 5,72 g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit hoidis V.Gavrilin enda elukohas. Tuvastamata koguse narkootilist ainet hoidis V.Gavrilin 0,33 l eneriajoogi “Red Bull” sees peidikus Luunja vallas Rõõmu teel. Vähemalt 578 tabletti omandas V.Gavrilin koos Sergei Sõštšikoviga, millest S.Sõštšikov andis kooskõlastatult V.Gavriliniga 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele ja Vladimir Gavrilin andis kuni 250 tabletti edasi Relica Sulele ja vähemalt 18 tabletti Tiina Valdasele. Sergei Sõštšikov andis V.Gavrilini koordineerimisel ja temaga kooskõlastatult 338 ecstasy tabletti edasi järgmiselt: E.N. vähemalt 50 ecstasy tabletti, Relica Sulele kokku 200 ecstasy tabletti (100+100), A.V. ja E.B. kokku vähemalt 46 ecstasy tabletti, Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti, Tiina Valdasele vähemalt 12 ecstasy tabletti (50+200+46+30+12=338). Relica Sulele (Sulg) andis Vladimir Gavrilin edasi kokku vähemalt 676 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, 225 ecstasy tabletti ja 250 grammi marihuaanat. Relica Sulele andis V.Gavrilin tarvitamisvalmis amfetamiini erinevatel kordadel järgmiselt: 10g + 100g + 200g + 50g + 50g + 66g + 100g + 100g, s.o kokku 676g. Nimetatud 676 grammist amfetamiinist andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks kokku 476g ning 200g hoidis enda ja Relica Sule valduses Relica Sule elukohas, millest 20g andis Relica Sulg edasi H.K. Relica Sulele andis V.Gavrilin edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 kuni 150 tabletti ning teisel korral 100 tabletti. Relica Sulele andis V.Gavrilin edasimüümiseks marihuaanat kahel erineval korral – esimesel korral 150g ja teisel korral 100g, mis kokku on 250g. Koos Sergey Makarcheviga käitles V.Gavrilin kokku vähemalt süüdistuses kajastatud 1044,35 g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit. Kuigi süüdistusest 5g ja 2-3g tarvitamisvalmis amfetamiini R.K2. edasiandmise tõendite kogum ei ole küllaldane selles osas süüdistuse tõendatuks lugemiseks, ei muuda see olulisel määral S.Makarchevi toimepandu ulatust, sest ülejäänud osas on süüdistus igati tõendatud, sealhulgas vähemalt 957g amfetamiini S.B. edasiandmises + 10g amfetamiini elukoha keldris hoidmises + 20,35g amfetamiini elukoha keldris hoidmises + 1 tarvitamiskoguse (1g) amfetamiini R.H. edasiandmises + 50 g amfetamiini M.H1. edasiandmises.
Kuna S.B. ütlustest nähtuvalt sai ta 2014.a varakevadest, märtsist alates aasta vältel, s.o vähemalt kuni tema enda kahtlustatavana 2015.a märtsis kinnipidamiseni, S.Makarchevilt tarvitamisvalmis amfetamiini igapäevaselt 5g, mida ta üle ei kaalunud, mistõttu võisid kogused olla ka väiksemad, siis on igakülgselt tõendatud süüdistuses kajastatu selles, Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga vähemalt 1044,35 g tarvitamisvalmis amfetamiini (5g x 365 päeva =1825g). Tiina Valdasele andis V.Gavrilin kas ise, S.Sõštšikovi või R.Sule kaudu edasi kokku vähemalt 71 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti. M.H1. andis V.Gavrilin edasi vähemalt 235 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (35g + 100g + 50g + 50g) ja vähemalt 9 ecstasy tabletti. Victor Lukkile andis V.Gavrilin edasi vähemalt 65 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja vähemalt 14 tarvitamiskogust amfetamiini. 5 tarvitamiskogust amfetamiini andis V.Gavrilin edasi M.A. 10g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit andis V.Gavrilin edasi S.B. 34g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit andis V.Gavrilin edasi H.K. 3 tarvitamiskogust amfetamiini andis V.Gavrilin edasi K.R. 2 tarvitamiskogust amfetamiini andis V.Gavrilin edasi Andrei Remetsale.
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV
ajavahemikul 2013.a suvest kuni 2014.a suve keskpaigani E.N. Tartu linnas erinevates kohtades, näiteks Annelinnas Saare Maxima juures tiigi ääres või viimasel korral Raekoja platsis, millest viimasel korral vähemalt 5 tabletti (5 või 6) ja ülejäänud korrad keskmiselt 3 tabletti (2-4), s.o kokku 200 ecstasy tabletti, millest ajavahemikul 2014 märtsikuu lõpp kuni 2014.a suve lõpuni andis keskmiselt kokku 50 ecstasy tabletti;
-
2014.a juulikuu lõpus Relica Sulele (Sulg) Tartu linnas XXX juures ecstasy tabletti;
-
2014.a augustikuul Relica Sulele Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti;
-
2014.a juulikuus Tartu linnas XXX maja ees või korteris nr XXX olles E.B. (endise nimega S.) ja A.V. kolmel korral edasi ecstasy tablette, millest esimesel korral vähemalt 22 tabletti (20-25 tabletti) ja kahel viimasel korral korraga 10 tabletti, s.o kokku vähemalt 42 tabletti ning kahel korral E.B. ja A.V. ühe tarvitamiskoguse ehk kokku 4 tabletti;
-
2014.a märtsikuu lõpus Andrei Remetsale Tartu linnas XXX olles ecstasy tabletti;
-
2014.a suve lõpus Tiina Valdasele 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (23 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti.
omandas 2013.a suvel Tartu linnas Aleksandri tänaval S. N. käest omavoliliselt keskmiselt 2,5 grammi marihuaanat (2-3 grammi); omandas 2015.a märtsikuus või aprillikuus eeluurimisel tuvastamata kohast, isikult ja viisil vähemalt 1 grammi marihuaanat, mille andis Tartu linnas, XXX majas üle H. L. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) puhul on selliseks koguseks 1,4 grammi, marihuaana puhul 7,5 grammi. Eelkajastatud Sergei Sõštšikovile KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistusest on tõendatud, et 2013.a suvel omandas S.Sõštšikov 150 ecstasy tabletti üksinda, milliseid andis seejärel kuni 2014.a varakevadeni edasi E.N. üksinda. 2014.a kevadel lõi V.Gavrilin kuritegeliku ühenduse ja sellele järgnevalt 2014.a kevadest omandasid S.Sõštšikov ja V.Gavrilin 50 ecstasy tabletti koos, millised andis S.Sõštšikov V.Gaviliniga kooskõlastatult edasi 2014.a kevadel ja suvel E.N. Seega kokku andis S.Sõštšikov E.N. 2013.a ja 2014.a edasi 200 ecstasy tabletti, neist esimesed 150 üksinda ning 2014.a kevadel ja suvel 50 tabletti kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga ning tema koordineerimisel ja juhtimisel. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistus on tõendatud selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas grupis koos kuritegeliku ühenduse liidriga Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult
vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele ja Vladimir Gavrilin andis kuni 250 tabletti edasi Relica Sulele ja vähemalt 18 tabletti Tiina Valdasele. Tõendatus on kajastatud igale konkreetsele isikule edasi antud ecstasy tablettide kogusele hinnangu andmise juures, millest nähtuvalt andis Sergei Sõštšikov V.Gavrilini koordineerimisel ja temaga kooskõlastatult E.N. edasi vähemalt 50 ecstasy tabletti, Relica Sulele kokku 200 ecstasy tabletti (100+100), A.V. ja E.B. kokku vähemalt 46 ecstasy tabletti, Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti, Tiina Valdasele vähemalt 12 ecstasy tabletti (50+200+46+30+12=338). Kokku andis S.Sõštšikov ecstasy tablette edasi vähemalt 488, millest 338 kuritegeliku ühenduse raames kooskõlastatult ja koordineeritult V.Gavriliniga ning 150 ecstasy tabletti üksinda enne kuritegeliku ühenduse loomist. See, et Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov omandasid vähemalt 578 ecstasy tabletti ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suvi koos ja käitlesid omandatut ühiselt omavahel kooskõlastatult, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) on tõendatud, et 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suvi oli Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlus äärmiselt tihe kuni V.Gavrilini 24.07.2014.a põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena haiglasse sattumiseni. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi telefonisuhtlusega on tõendatud, et 2014.a kevadest kuni 2014.a suvi kaasa arvatud täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. See, et Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov käitlesid narkootilisi aineid sel perioodil ühiselt ja omavahel kooskõlastatult, nähtub muuhulgas ka 21.06.2014.a kell 19:12 alanud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahelisest telefonisuhtlusest, kui Vladimir Gavrilin helistab Sergei Sõštšikovile ja ei ole rahul S.Sõštšikoviga, kes ei tee midagi ning ei too raha ja on maksnud suurte narkootiliste ainete käitlemise koguste eest liiga vähe või on jätnud üldse maksmata, mispeale S.Sõštšikov ütleb, et on maksnud, praegu lihtsalt ei ole ning lubab veel maksta (VII, 165-169). Kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) on tõendatud, et V.Gavriliniga käis läbi Sergei Sõštšikov, kes oli Gavrilinile jooksupoiss (XX, 77). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177).
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (24.07.2014) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). Eeltoodust nähtub V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi omavahel kooskõlastatud ja koordineeritud käitumine. Sellega on kooskõlas ka süüdistatav Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) selle kohta, et tutvus Vladimir Gavrilini kaudu Sergei Sõštšikoviga, kes oli Gavrilini sõber (XXII, 64). S.Sõštšikov oli tihti söögikohas XXX klient (XXII, 64). Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta saanud narkootikume V.Gavrilinilt ja S.Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata (XXII, 66). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustega on tõendatud, et on omandanud 578 ecstasy tabletti (XXIII, 6). Samas nähtub V.Gavrilini ütlustest, et ta eitab 578 ecstasy tableti omandamist koos S.Sõštšikoviga (XXIII, 6). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdiststav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt ta isegi ei tea, kas on omandanud koos V.Gavriliniga 2014.a märtsi lõpust kuni suve lõpuni ecstasy tablette (XXII, 141). Koos V.Gavriliniga ei ole ecstasy tablette edasi müünud (XXII, 141). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt omandas ta ecstasy tablette 2014.a juulist kuni septembrini ühe lätlasest isiku käest, enne seda omandas erinevate isikute käest (XXII, 147). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei tea ta, kas ta omandas koos V.Gavriliniga 2014.a märtsi lõpust kuni 2014.a suve lõpuni ecstasy tablette, võib-olla selline asi oli, et paar korda omandas neid tablette (XXII, 147). Koos V.Gavriliniga tarvitasid neid ecstasy tablette (XXII, 147). Aga see oli paar korda, mitte rohkem, maksimum kolm (XXII, 147). Koos V.Gavriliniga ei ole ecstasy tablettidele järele läinud ning V.Gavrilini palvel ei ole ecstasy tablette omandanud (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole V.Gavrilin talle andnud ecstasy tablette nende edasi jagamiseks ja müümiseks (XXII, 148). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148).
Kuigi V.Gavrilini ja S.Sõštšikov eitavad ühiselt kokku vähemalt 578 ecstasy tableti omandamist ja sellele järgnevalt omandatu ühiselt käitlemist, sealhulgas seda, et vähemalt 578 ühiselt omandatud ecstasy tabletist andis S.Sõštšikov V.Gavriliniga kooskõlastatult edasi vähemalt 338 ecstasy tabletti, ilmneb eelkajastatud 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini äärmiselt sagedase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuvast Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi telefonisuhtlusest, et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel ei ole V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi ütlused usaldusväärsed selles osas, et nemad ei ole ühiselt süüdistuses kajastatud vähemalt 578 tabletti käidelnud, ja kohus nendest ütlustest selles osas ei lähtu. V.Gavrilinile ja S.Sõštšikovile esitatud süüdistused vähemalt 578 ecastasy tableti ühises käitlemises, sealhulgas neist vähemalt 338 ecstasy tableti S.Sõštšikovi poolt edasiandmises V.Gavriliniga kooskõlastatult ja ühiselt, on tõendatud. S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148), ei ole veenvad, sest mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks ei piisa üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148), on täielikus vastuolus E.N. ütlustega. Kuna S.Sõštšikovi ütlustes on mitmeid vastuolusid ning need pole eluliselt usutavad, siis hindab kohus tema ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148) ning E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148). Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistuses selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos Vladimir Gaviliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas ajavahemikul 2013.a suvest kuni 2014.a suve keskpaigani E.N. Tartu linnas erinevates kohtades, näiteks Annelinnas Saare Maxima juures tiigi ääres ning viimasel korral Raekoja platsis, millest viimasel korral vähemalt 5 tabletti (5 või 6) ja ülejäänud korrad keskmiselt 3 tabletti (2-4), s.o kokku vähemalt 200 ecstasy tabletti, millest ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni andis keskmiselt kokku 50 ecstasy tabletti, on järgmised tõendid. Kannatanu E.N. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX,49-72; allkirjaleht: IV 1. 187) kohaselt tunneb ta S.Sõštšikovi hüüdnime XXX järgi, tutvusid 3-4 aastat tagasi, oli siis 17-18-aastane (XIX, 50-51). Kannatanu E.N. kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes ja süüdistatavale Sergei Sõštšikovile osutades, et tunneb seda isikut hüüdnime XXX järgi (XIX, 50-51). E.N. ütluste kohaselt on tal endal hüüdnimeks Eedu, mida kasutas temaga suheldes ka S.Sõštšikov, on saanud S.Sõštšikovilt ecstasy tablette (XIX, 50-51). E.N. ütluste kohaselt halvenesid tal suhted S.Sõštšikoviga 2014.a suvel, kui jäi S.Sõštšikovile 6 (kuue) ecstasy tableti eest 60€ võlgu (XIX, 54, 65). 1 ecstasy tablett maksis 10€ (XIX, 54). Sai S.Sõštšikovilt 6 ecstasy tabletti 2014.a suvel Tartus Raekoja platsil (XIX, 53-54, 65). S.Sõštšikov ütles, millal tuleb raha nende eest ära anda, leppisid selleks aja kokku, kuid siis raha S.Sõštšikovile anda ei olnud (XIX, 5354). E.N. ütluste kohaselt on ta S.Sõštšikovilt 2013.a kuni 2014.a suvi kaasa arvatud omandanud kokku maksimaalselt 200 ecstasy tabletti, korraga ostis 2-4 tabletti
erinevates kohtades Tartu linnas (XIX, 66, 72). Sõštšikovilt omandatud ecstasy tabletid olid ümmargused ja kilpkonna logoga ning rohelist värvi ning mõjusid nagu ecstasy ikka, tekitasid õnnetunde (XIX, 66-67). S.Sõštšikoviga suhtles vene ja eesti keeles (XIX, 67). E.N. ütluste kohaselt näidati talle politseis äratundmiseks ka isikute fotosid ning tundis neilt S.Sõštšikovi, Andrei ja Alexey ära (XIX, 67). V.Gavrilini tundis ära seoses sellega, et on näinud varem V.Gavrilinit koos S.Sõštšikoviga (XIX, 68). Alexey Solopi tundis ära seoses sellega, et sõitsid temaga koos võssa (XIX, 68). Andrei Remetsa tundis ära seoses sellega, et on temalt varasemalt ostnud marihuaanat (XIX, 68). 03.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollidega (X, 49-51, 52-54, 55-57) on tõendatud, et E.N. teab ka S.Sõštšikovi sõpruskonda kuuluvaid isikuid – Vladimir Gavrilinit, Andrei Remetsa, Alexey Solopit. 03.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt tundis E.N. kohtueelsel uurimisel talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära Vova-nimelise isiku, kes suhtles XXX (X, 49-51), Alexey Solopis tundis ära XXX-nimelise isiku, kes teda ei löönud ja ei sidunud ka puu külge, kuid oli kaasas ja ei takistanud XXX (X, 5254), Andrei Remetsas tundis ära Kreizikunimelise isiku, kes on XXX sõber (X, 55-57). 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Vladimir Gavrilini telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) on tõendatud Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini sage telefonisuhtlus. 30.09.2015.a protokollist nähtuvalt oli Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini vahel äärmiselt tihe suhtlus ka 2014.a kevadel, suvel ja sügisel. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) on tõendatud Sergei Sõštšikovi ja E.N. telefonisuhtlus 2014.a 30.05.2014.a (3 kõnet; XI, 141), 24.06.2014 (XI, 149), 09.08.2014 (XI, 150), 10.08.2014, 11.08.2014 (XI, 151), 12.08.2014 (XI, 152). E.N. ütlustega on kooskõlas ka Sergei Sõštšikovi kasutuses olnud telefoni ja selles olnud kõnekaardi vaatlussprotokollist nähtuv selle kohta, et E.N. telefoninumber on kajastatud S.Sõštšikovi kontaktide logis nime XXX all. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M. H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg).
Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdiststav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt ei mäleta ta sellist 2013.a suvel 150 ecstasy tableti omandamist (XXII, 147). Võib oletada, et kui 2013.a käis klubides või pidudel, siis omandas mingeid tablette, aga mitte nii palju nagu süüdistuses on öeldud (XXII, 147). Põhiliselt omandas ecstasy tablette ühe isiku käest, mõnikord ka teiste inimeste käest (XXII, 147). Süüdiststav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt omandas ta koos V.Gavriliniga 2014.a märtsi lõpust kuni 2014.a suve lõpuni paar-kolm korda ecstasy tablette, milliseid tarbis koos V.Gavriliniga (XXII, 147). E.N. ga klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta mõned tabletid edasi andnud E.N. (XXII, 141). Kui võttis endale tablette, siis võttis E.N. ka (XXII, 141). 2013.a tarvitas mõned korrad koos E.N. ecstasy tablette, 2014.a ka mõned korrad, võibolla 3 korda (XXII, 141). E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette erinevate jaemüügi diilerite käest Tartus (XXII, 148). E.N. valetab, et on saanud S.Sõštšikovilt rohkem tablette (XXII, 148). E.N. on olnud 2 aastat narkodiiler ja see on üks põhjus, miks ta valetas, et teda ennast ei karistataks (XXII, 148). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses on õige (XXIII, 6). Eelkajastatust nähtuvalt on S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148), täielikus vastuolus E.N. ütlustega. Kuid S.Sõštšikovi ütlustest nähtub teisigi küsitavusi. Näiteks ei ole veenvad tema ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148), sest mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks ei piisa üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148) ning E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette (XXII, 148). E.N. ütlused on üksikasjalikud ja veenvad ning eluliselt usutavad. Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad E.N. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest ülejäänud tõenditest, lähtub kohus E.N. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist E.N. edasi kokku vähemalt 50 tabletti. E.N. ütlustest nähtuvalt tarbis ta pikema ajavahemiku vältel 2013.a ja 2014.a erinevaid narkootilisi aineid, 2013.a nii marihuaanat kui ka ecstasy tablette ning ecstasy tablette kuni 2014.a suveni. Ei ole usutav, et 2014.a varakevadest kuritegeliku ühenduse loomisest kuni 2014.a suveni oleks E.N. jõudnud ära tarbida enam kui 50 ecstasy tabletti. Neil asjaoludel
on usutav, et 2013.a suvest kuni 2014.a varakevadeni omandas E.N. S.Sõštšikovilt 150 ecstasy tabletti ja alates 2014.a varakevadest suveni 50 ecstasy tabletti. Neil eelkajastatud asjaoludel on tõendatud, et 2013.a suvel omandas S.Sõštšikov 150 ecstasy tabletti üksinda, milliseid andis seejärel kuni 2014.a varakevadeni edasi E.N. üksinda. 2014.a kevadel lõi V.Gavrilin kuritegeliku ühenduse ja sellele järgnevalt 2014.a kevadest omandasid S.Sõštšikov ja V.Gavrilin 50 ecstasy tabletti koos, millised andis S.Sõštšikov V.Gavriliniga kooskõlastatult edasi 2014.a kevadel ja suvel E.N. Seega kokku andis S.Sõštšikov E.N. 2013.a ja 2014.a edasi 200 ecstasy tabletti, neist esimesed 150 üksinda ning 2014.a kevadel ja suvel 50 tabletti kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga ning tema koordineerimisel ja juhtimisel. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a juulikuu lõpus Relica Sulele (Sulg) Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX , s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (24.07.2014) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohasaelt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). XXX mainis, et tegemist on valgete VIPidega, mis on pärit Hollandist (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt leppis ta XXX kokku, et saab need tabletid kätte 6 eurot 1 tablett ning raha maksab talle siis, kui tabletid müüdud ning kiirustama ei pea (XVII, 184). Samal päeval uuris nende ecstasy tablettide kohta I.Patsula ka internetist, kuid valgete VIP-ide kohta infot ei leidnud (XVII, 184). Sarnaseid, kuid teist värvi tablette soovitati (XVII, 184). Järgmisel päeval XXX helistas ja kutsus alla, kus ta oli maja külje peal halli värvi BMW-ga, mille roolis oli keegi tundmatu meesterahvas (XVII, 184). XXX tuli autost välja ja andis ajalehe, mille vahele olid need tabletid lahtiselt ära pakitud (XVII, 184). XXX ütles, et kui raha olemas, siis võtku ühendust (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta nende tablettidega tuppa XXX tn korterisse (XVII, 184). Ecstasy tabletid olid valget värvi kolmnurkse kujuga, ühel pool oli kirjas VIP ja teisel
küljel krooni või millegi sarnase kujutis (XVII, 184). Koos I.Patsulaga lugesid need tabletid üle, kokku oli neid 100 tükki, millised pakendasid minigrip kilekottidesse ja müüsid koos I.Patsulaga maha Tartus, Elvas ja Rõngus, peamiselt I.Patsula tutvusringkonnale (XVII, 184). Peamiselt sõi I.Patsula ise need ecstasy tabletid ära (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt proovis ta neid ecstasy tablette ka ise ja need olid ülirängad, tekitasid hallukaid (XVII, 184). Tabletid müüsid maha umbes paari nädalaga hinnaga 10-15 eurot 1 tükk ja enne uut kogust kuskilt ei võtnud (XVII, 184). Kui tabletid olid ära müüdud, siis andis XXX sularahas tablettide eest raha ära (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt oli sellest 100 ecstasy tabletist enda tarbeks 20 tabletti, ise proovis ühte tabletti ja ülejäänud müüsid (XVII, 197). Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka 06.05.2015.a ja 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokollid (XVI, 106-108, 113-116). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 06.05.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 106-108) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kes oli koos XXX (Vladimir Gavriliniga), kui nendega esimest korda 2014.a kohtus ja kui nad tahtsid amfetamiinist tühjaks tõsta (XVI, 107). XXX tunneb ära spetsiifilise näo ja pilgu järgi (XVI, 107). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 113-116) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kelle õiget nime tal meeles ei ole, kuigi on õiget nime kuulnud (XVI, 114). XXX Facebook konto on Serii S. nime all (XVI, 114). XXX käest sai ecstasy tablette ning andis kriminaalasjas tema kohta ütlusi (XVI, 114). XXX tunneb ära välimuse järgi, XXX paistab olevat vene rahvusest (XVI, 114). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S.S.B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka Sergei Sõštšikovi kasutuses olnud telefoni ja selles olnud kõnekaardi vaatlusprotokollist nähtuv selle kohta, et Relica Sule telefoninumber on kajastatud S.Sõštšikovi kontaktide logis nime Relika all. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl
ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a juulikuus Relica Sulele edasi andnud ecstasy tablette, kokku 200, suvel (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Relica Sulele (XXII, 148). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Relica Sulele 2014.a suvel esimesel korral edasi 100 tabletti. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja
28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Relica Sulele edasi esimesel korral 100 tabletti. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a augustikuus Relica Sulele Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (24.07.2014) kohtus XXX iga (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohasaelt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt võttis ta siis S.Sõštšikovilt 100 ecstasy tabletti. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui ta oli XXX esimese ecstasy tablettide koguse eest rahad ära maksnud, siis sai S.Sõštšikovilt umbes 1,5 nädala möödudes uue koguse ecstasy tablette, kokku 100 tabletti (XVII, 184). Sai need sama hinnaga, mis eelmiselgi korral (XVII, 184). Need olid samad valget värvi VIP-id, mida oli eelnevalt saanud (XVII, 184). See oli 2014.a juuli lõpp või augusti algus, kui XXX tõi teisel korral tabletid ära sama halli värvu BMW-ga, kuid kaasas oli tal rohkem rahvast (XVII, 184). Ecstasy tabletid olid pakendatud plastikust ristkülikukujulisse karpi, millel oli peal draakon või midagi sarnast ning peal oli inglisekeelne tekst, et tekitavad hallutsinatsiooni ning päritoluks märgitud Amsterdam (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läksid sellest teisest kogusest mõned ecstasy tabletid tema tuttavatele, kuid enamus läks I.Patsula tuttavatele (XVII, 184). I.Patsula müüs neid temast vahepeal rohkem (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta tööle 07.08.2014.a T.P. AS-i ja siis oli neid
ecstasy tablette alles jäänud vaid mõned (XVII, 184). Ka teise koguse eest maksis XXX raha ära siis, kui raha koos (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt tarvitas sellest 100-st ecstasy tabletist I.Patsula ära umbes 10 tabletti ja ülejäänu läks müügiks (XVII, 197). Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka 06.05.2015.a ja 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokollid (XVI, 106-108, 113-116). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 06.05.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 106-108) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kes oli koos XXX (Vladimir Gavriliniga), kui nendega esimest korda 2014.a kohtus ja kui nad tahtsid amfetamiinist tühjaks tõsta (XVI, 107). XXX tunneb ära spetsiifilise näo ja pilgu järgi (XVI, 107). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 113-116) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kelle õiget nime tal meeles ei ole, kuigi on õiget nime kuulnud (XVI, 114). XXX Facebook konto on Serii S. nime all (XVI, 114). XXX käest sai ecstasy tablette ning andis kriminaalasjas tema kohta ütlusi (XVI, 114). XXX tunneb ära välimuse järgi, XXX paistab olevat vene rahvusest (XVI, 114). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S.S.B. , K. L., K. M., S. R., H. K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S. B. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka Sergei Sõštšikovi kasutuses olnud telefoni ja selles olnud kõnekaardi vaatlusprotokollist nähtuv selle kohta, et Relica Sule telefoninumber on kajastatud S.Sõštšikovi kontaktide logis nime Relika all. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N.),
XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B. ), Relika (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a juulikuus Relica Sulele edasi andnud ecstasy tablette, kokku 200, suvel (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Relica Sulele (XXII, 148). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Relica Sulele 2014.a suvel teisel korral edasi 100 tabletti. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel.
Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Relica Sulele edasi teisel korral 100 tabletti. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a juulikuus Tartu linnas XXX maja ees või korteris nr XXX E.B. (endise nimega S.) ja A.V. kolmel korral, millest esimesel korral vähemalt 22 tabletti (20-25 tabletti) ja kahel viimasel korral korraga 10 tabletti, s.o kokku vähemalt 42 tabletti ning kahel korral E.B. ja A.V. ühe tarvitamiskoguse, s.o kokku 4 tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 76-93; allkirjaleht: IV
kõigil kolmel korral maksid 10 tableti eest S.Sõštšikovile 50 eurot (X, 34). Mingil korral maksid kohe sularahas ja mingil korral leppisid kokku, et maksavad hiljem (X, 34). Siis tasusid S.Sõštšikovile raha paar päeva hiljem (X, 34). A.V. ütluste kohaselt tarvitasid nad umbes kahel korral ecstasy tablette ka koos (X, 34). Mõlemad korrad olid enne, kui said K. S.Sõštšikovi käest esimesed 10 tabletti (X, 34). Mõlemad korrad tarvitasid tablette K. XXX korteris, ühel korral olid XXX kolmekesi ja ühel korral oli XXX koos oma sõbraga Andrei Remetsaga (X, 34). Alati tarvitasid tablette kõik, kes seal olid, tabletid olid XXX omad, kuna need olid tema käes ja tema ise andis neid (X, 34). A.V. ütluste kohaselt omandasid nad K., s.t E.B., S.Sõštšikovilt ecstasy tablette endale tarbimiseks (X, 34). 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab 2014.a mai lõpust alates ja 2014.a suvel Sergei Sõštšikovi ja tema tolleaegse XXX E. S. (praegu B.) aktiivset telefonisuhtlust (XI, 141: algab). Eeltooduga on kooskõlas, et S.Sõštšikovi telefonilogis on nimede A., A.2 all A.V. telefoninumber ja nime XXX all E.B. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V.), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg). Asjaolu, et Sergei Sõštšikov ja Vladimir Gavrilin olid 2014.a kevad-suvel tuttavad E.B. ja A.V., nähtub muuhulgas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatust selle kohta, et 25.06.2014 14:04 helistab E.B. Sergei Sõštšikovile ja annab teada, et kohe minuti pärast on kohal ja annab uksekella (VII, 186) ning 11.07.2014 23:27 helistab Vladimir Gavrilin E.B. ja tunneb huvi, kus te näkid olete ning kuuldes, et kodus, nõuab vandudes enda sisse laskmist, olles pahane, et esimesel korral sisse ei lastud (VIII, 42-43). Sellega, et A.V. elustiili juurde kuulus narkootiliste ainete tarbimine, on kooskõlas asjaolu, et 02.09.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel A.V. võetud proovis tuvastati amfetamiini ja metamfetamiini (IX,174). Sellega, et Vladimir Gavrilini elustiili juurde kuulus narkootiliste ainete tarbimine, on kooskõlas asjaolud: 26.01.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proovis tuvastati amfetamiini, metamfetamiini, dehüdrokodeiini, oksüdooni, tetrahüdrokannabinooli metaboliit
03.03.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proovis tuvastati amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (X,176); 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Vladimir Gavrilinilt võetud proovis tuvastati amfetamiini, tramadooli, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (X,142). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta A.V. andnud ecstasy tablette niisama ilma rahata tarbimiseks, koguseid ei saa öelda, aga seda ei olnud palju (XXII, 141). Arvas, et A.V. ja J.B. olid koos, konkreetselt E.B. ei ole midagi andnud, võib-olla A. andis talle ecstasy tablette (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole süüdistuses kajastatud kogused A.V. ja E.B. üle antud tablettide koguste kohta õiged (XXII, 148). Ei ole tablette andnud 10-20 kaupa, 5 kaupa võis küll anda (XXII, 148). Tablettide üleandmise kordi oli võib-olla 5, võib-olla ka rohkem, kui arvestada need korrad, kui nendega koos klubis Atlantis käisid, siis võib-olla 7 korda andis (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tuleb välja nii, et elas mingi aeg koos B. XXX (XXII, 148-149). Sealt läks elama XXX (XXII, 148). V. jäi mõnikord nädalavahetustel B. juurde korterisse (XXII, 149). Öösel hilja ei tahtnud koju minna klubist tulles ja jäi ööbima, aga muidu päeval käis ka tihti (XXII, 149). Korteris toimusid mõnikord peod, kus tarbiti narkootilisi aineid ja alkoholi (XXII, 149). Politsei on seal korteris kohal käinud, kui seal viibis ka V.Gavrilin (XXII, 149). V.Gavrilin just sai haiglast välja ja käis külas (XXII, 149). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt võis ta koos E.B. ja A.V. koos narkootikume tarvitada, mingil ajal suhtlesid tihedamalt (XXII, 176). E.B. ja A.V. tundis seoses ühistel pidudel viibimisega, s.h pidudega E.B. korteris XXX
Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt oli tema telefonis kontaktide all nime A. taga A.V. telefoninumber (XXIII, 27). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist A.V. ja E.B. 2014.a suvel edasi ecstasy tablette. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest
neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Osas, millises S.Sõštšikovi ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Kuna kohtul on eelkajastatud asjaoludel alust kahelda S.Sõštšikovi ütluste usaldusväärsuses, siis lähtub kohus osas, millises S.Sõštšikovi ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ülejäänud tõenditest, milliste õigsuses pole kohtul alust kahelda ning hindab A.K. üksikasjalike ja veenvate ütlustega tõendatuks, et Sergei Sõštšikov andis E.B. ja A.V. ecstasy tablette kolm korda, esimesel korral vähemalt 20-25 tabletti ning kahel järgmisel korral 10 tabletti (XIX, 87), s.o kokku vähemalt süüdistuses kajastatud 42 ecstasy tabletti. E.B. ja A.V. ning Sergei Sõštšikovi ütlustega on tõendatud, et S.Sõštšikov on lisaks eeltoodule andnud A.V. ja E.B. tarbimiseks ecstasy tablette kahel korral ühe tarvitamiskoguse, s.o kokku vähemalt 4 ecstasy tabletti. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist A.V. ja E.B. 2014.a suvel edasi ecstasy tablette – kokku vähemalt 42 tabletti, millele lisandub 4 tarvitamiskogust, s.o vähemalt 4 tabletti. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a märtsikuu lõpus Andrei Remetsale Tartu linnas XXX asuvas korteris XXX ecstasy tabletti, millest kogumassiga 1,42 grammi 34% ulatuses metüleendioksümetametamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavad 5 tabletti, milles puhtal kujul 0,41 grammi MDMA-d, leiti ja võeti politsei poolt ära 09.04.2015 Andrei Remetsa kasutuses oleva sõiduki Volvo V70 registreerimisnumbriga XXX salongi läbivaatuse käigus, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (V,4851), millest nähtub, et Sergei Sõštšikov on avaldanud enda elukohaks Tartu XXX (V, 48). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61), milles kajastatu kohaselt viibisid Sergei Sõštšikovi elukoha läbiotsimise juures nii ta ise kui ka tema XXX V.K1. , kes mõlemad andsid muuhulgas selgitusi nende ühises kasutuses olevas korteris asuvate esemete, s.h nende kuuluvuse kohta.
Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) kohtule 04.05.2016.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning ta keeldub enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) 02.06.2015.a ülekuulamisprotokollis avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning Sergei Sõštšikov on tema XXX (XVII, 48). Tunnistaja V.K1. 02.06.2015.a antud ütluste kohaselt on tal hetkel Sergei Sõštšikoviga, kes on tema XXX, head suhted (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov olnud tema XXX 9 kuud, tutvusid ühiste tuttavate kaudu, koos hakkasid elama 2014.a kuskil paar nädalat pärast tutvumist ning asusid elama Tartusse XXX korterisse (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt elas Sergei Sõštšikov varem Tartus Turu tänaval üürikorteris (XVII, 49). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga (XV, 120) on tõendatud, et 09.04.2014.a Andrei Remetsalt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XV,120) ning 09.04.2014.a terviseseisundi kirjelduse kohaselt esinesid A.Remetsal narkootilise aine tarvitamise tunnused (XV, 118119). 09.04.2014.a järelevalve kohaldamise protokolliga (XV, 116-117) on tõendatud, et Andrei Remetsa kasutuses olnud sõiduauto Volvo V70 reg märgiga XXX läbivaatusel leiti ja võeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt ära sõiduki käetoe alt 5 rohelist ja 1 violetne tablett, mis pakendati pakendisse nr 1 (XV, 116). Enne sõiduki läbivaatust avaldas Andrei Remets, et sõiduauto salongis on “juppe”, mis slängis tähendab ecstasy tablette (XV, 116). 31.08.2015.a asitõendi vaatlusprotokolliga (XV, 121-122) on tõendatud, et Andrei Remetsa kasutuses 09.04.2014.a olnud sõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX salongi läbivaatusel leiti ja võeti ära 5 rohelist värvi tabletti ja 1 roosavioletne tablett (pakend nr 1) (XV, 121-122), mille kohaselt on rohelised 5 tabletti Ninja kilpkonna kujutisega ja 1 ümmargune roosa tablett on tähe kujutisega. 23.09.2015.a ekspertiisiaktiga nr XXX narkootilise aine ekspertiisi kohta (XV, 123-124) on tõendatud, et eksperdiarvamuse kohaselt sisaldavad 5 rohelist tabletti pakendist nr 1 metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tablettide metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 34%, tablettides sisaldub 0,41 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA); üks lilla tablett massiga 0,25g pakendist nr 1 sisaldab metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tableti metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 41%, tabletis sisaldub 0,086 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Ekspertiisist järele jäänud tabletid jäeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti keemiaosakonda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastatuga on tõendatud, et Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa ning Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini vahel oli sage telefonisuhtlus.
Eeltooduga on kooskõlas, et S.Sõštšikovi telefonilogis on nime Krezii, Krezi all Andrei Remetsa telefoninumber. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX i, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B. ), Relika (Relica Sulg). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ta ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel (XXI, 197) ning ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul (XXI, 197) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155-159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on ka Sergei Sõštšikov talle sõber, kutsub teda nimega Sergei, kuid hüüdnimi on S.Sõštšikovil XXX (XVII, 151). Andrei Remetsa ütluste kohaselt läks ta 2014.a märtsi lõpus üksinda S.Sõštšikovi juurde XXX tänavale ja palus, et ta hangiks 30 ecstasy tabletti, millised S.Sõštšikov lubas organiseerida ja palus tagasi tulla umbes tunni aja pärast, millised saigi tunni aja pärast S.Sõštšikovilt tema korteris kätte (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt olid ecstasy tabletid rohelist värvi ja kilpkonna kujuga, tüki hind oli 8 või 10 eurot (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt oli neid tablette vaja sõpradega pidutsemiseks, et kauem vastu pidada (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt andiski ta neid tablette edasi temaga koos pidutsenud 5-6-le isikule (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt jäi pärast seda pidu tema kätte veel 6 tabletti ning kuskil nädala pärast pidas politsei ta autoga Volvo V70 kinni, politsei viis ekspertiisi ja politsei leidis autost läbiotsimisel need 6 alles jäänud ecstasy tabletti, milliseid ta hoidis kahe esiistme vahel käetoe sees (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt olid neist 6-st tabletist 5 rohelist värvi kilpkonna pea kujuga ning 1 tablett oli punast värvi (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt vahetas ta 1 rohelise tableti selle punase vastu, mis oli samuti ecstasy tablett (XVII, 157). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140-160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) ei ole ta 2014.a märtsi lõpus andnud Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti (XXII, 141). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt
tunneb ta Andrei Remetsa umbes 3 aastat seoses ühiste sõpradega, A.Remets on käinud tema juures ka XXX tn korteris, sealhulgas koos ühiste sõpradega (XXII, 149), võis olla niimoodi, et 1-2 korda suitsetasid koos A.Remetsaga marihuaanat, tavaliselt tarvitasid koos alkoholi (XXII, 150). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga tihti kohtunud (XXII, 166). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt käis A.Remets tema pool 2014.a lõpus, kas hilissügisel või talvel ja ka 2015.a käis (XXII, 149). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt elas Andrei Remets Annelinnas Saare tiigi läheduses (XXII, 164 all), teab, et A.Remets ja V.Gavrilin kasutasid üksteise autosid (XXII, 167). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide alla Gresiii ja Gresi all A.Remetsa telefoninumbrid (XXII, 165). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt sai ta A.Remetsa käest 2014.a kevadel teada, et A.Remets peeti kinni ja temalt leiti tablette (XXII, 150). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet
avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa S.Sõštšikovi kaudu, vist 2013.aastast, täpselt ei mäleta (XXIII, 4) ja seejärel hakkas A.Remetsaga läbi käima, kuna erinevad peod olid koos, tarvitasid koos ka narkootilisi aineid, tarvitasid kanepit ja võib-olla veel midagi (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga kaua aega koos olnud ja pidudel käinud, võis talle anda ka amfetamiini (XXIII, 14). V.Gavrilini ütluste kohaselt sõitsid nad A.Remetsaga koos ühiselt pidudele, neil mõlemal olid autod ja kord kasutasid ühe, kord teise autot peole sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli vahel ka nii, et A.Remets andis talle enda auto sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt esitas ta Ida-Virumaal politseile A.Remetsa juhiloa, et kohe politsei käest vabaks saada (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide all Krazy nime all A.Remetsa telefoninumber (XXIII, 25). V.Gavrilini ütluste kohaselt peitis ta Rõõmu tee juurde jäävates kohtades narkootikume ja on võimalik, et Andrei Remets tõi talle sealt narkootikume, kuid täpsemaid asjaolusid ei mäleta (XXIII, 6). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige tablette omandanud (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Andrei Remetsale 2014.a märtsikuu lõpus edasi 30 ecstasy tabletti. Andrei Remetsa ütlustega ja ülejäänud tema ütlustega kooskõlas olevate tõenditega on ümber lükatud süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlused selle kohta, et tema ei ole andnud Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti. Kohtul puudub põhjendatud alus Andrei Remetsa ja teiste temaga kooskõlas olevate tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks. Pealegi on
neist nähtuvad asjaolud omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles kajastatud asjaoludel. Neil eelkajastatud asjaoludel ei lähtu kohus S.Sõštšikovi ütlustest osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtub, et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Andrei Remetsale 2014.a märtsikuu lõpus edasi 30 ecstasy tabletti. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistuses selles, et tema ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suve lõpuni omandas koos Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele, sealhulgas 2014.a suve lõpus Tiina Valdasele 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (2-3 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti, on alljärgnevad tõendid. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastatuga on tõendatud, et Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase vahel oli 2014.a suve teisest poolest, s.o ajal kui V.Gavrilin viibis pärast 24.07.2014.a liiklusõnnetust haiglas ravil, küllaltki sage telefonisuhtlus. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) on ta 2014.a suve lõpus kohtunud Sergei Sõštšikoviga tema üürikorteri juures Turu tänaval ning on võimalik, et neid kohtumisi võis olla 5, sai temalt ecstasy tablette ühe kaupa, mille eest maksis kohe raha ära, ühel korral jäi võlgu, aga nüüdseks on see võlg tasutud (XXII, 68). Tiina Valdase ütluste kohaselt omandas S.Sõštšikovilt ecstasy tablette siis, kui amfetamiini ei olnud saada (XXII. 104). Ilmselt peale V.Gavrilini avariid hakkas S.Sõštšikovilt ecstasy tablette omandama (XXII, 104). Mõnel korral käis S.Sõštšikovil kodus ja ühe korra tanklas ning tablette omandas ühe kaupa (XXII, 104). Ühe tableti eest võis S.Sõštšikovile maksta 10€, paari korra eest maksis S.Sõštšikovile ja osad korrad jäi võlgu, millele S.Sõštšikov lisas intresse (XXII, 105). T.Valdase ütluste kohaselt maksis ta lõpuks S.Sõštšikovile võla ära (XXII, 105). 09.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolliga (XIV, 156-158) on tõendatud, et Tiina Valdas tundis erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära XXX i-nimelise isiku, kelle kohta andis ütlusi ning kelle käest on mitmel korral ostnud ecstasy tablette (XIV, 157). Ära tunneb näo ja üldise välimuse järgi (XIV, 157).
Eeltooduga on kooskõlas, et S.Sõštšikovi telefonilogis on nime Tina all Tiina Valdase telefoninumber. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX i, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B. ), Relika (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a suve lõpus andnud Tiina Valdasele kokku 12 ecstasy tabletti (XXII, 141). V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Tiina Valdasele (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt oli T.Valdas talle kogu aeg võlgu (XXII, 150). T.Valdas maksis ecstasy tablettide eest sularahas, mõnikord andis Xanaxit, mõnikord alkoholi (XXII, 150). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tuli Tiina Valdas, nuttis, et tal raha pole, tablette tahtis kohe, et saab neid kellelegi edasi müüa ja pärast annab raha (XXII, 150). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tunneb Tiina Valdast 2014.aastast, on tarvitanud paar korda koos amfetamiini (XXIII, 4). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Tiina Valdasele 2014.a suve teisel poolel, kui Vladimir Gavrilin oli sattunud 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse tulemusena haiglasse, edasi ecstasy
tablette Tiina Valdasele. Kuna S.Sõštšikovi ütlustest nähtuvalt oli T.Valdasel temalt omandatud ecstasy tablette vaja ka edasimüümiseks, siis pole alust kahelda selles, et 5-l korral S.Sõštšikovilt omandatud tablette oli vähemalt 12. Neil asjaoludel ei ole veenvad Tiina Valdase ütlused, et omandas 5-l korral ecstasy tablette 1 tableti kaupa. Samas loeb kohus ebausaldusväärseteks S.Sõštšikovi ütlused selle kohta, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid ecstasy tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148). Ei ole eluliselt usutav ja veenev, et mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks piisaks üksnes kahest telefonist nende eest ülisuurtes kogustes ecstasy tablettide saamiseks. Neil asjaoludel hindab kohus S.Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärseteks osas, millises ta väidab, et V., Valdas, Sulg said tema käest neid tablette, mida vahetas kahe telefoni vastu lätlasele (XXII, 148) ning selles osas kohus S.Sõštšikovi ütlustest ei lähtu. Pigem nähtub 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus), et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Tiina Valdasele 2014.a suve lõpu poole edasi kokku vähemalt 12 ecstasy tabletti. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistus selles, et tema omandas 2013.a suvel Tartu linnas Aleksandri tänaval S. N. käest omavoliliselt keskmiselt 2,5 grammi marihuaanat (2-3 grammi), on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tunnistja S. N. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXI, 154-159; allkirjaleht: IV 5.157) on tõendatud, et on varasemalt tarbinud narkootilistest ainetest kanepit ning on 2014.a augustis Tartu Maakohtu kohtuotsusega kanepi müümise ja omamise eest ka süüdi mõistetud (XXI, 155). Süüdistatavatest teab Sergei Sõštšikovi nime XXX järgi, kes on olnud talle sõber (XXI, 155). 2013.a suvel õhtupoolikul võttis S.Sõštšikov temalt Tartus Thalia juures Aleksandri ja Aida tänavate ristmikul ratta ja paar grammi kanepit (XXI, 155). S.Sõštšikov tuli ligi ja küsis, kas kanepit on, millele vastas, et mul paar grammi on (XXI, 155) ja näitas S.Sõštšikovile enda taskust võetud minigrippidesse pakendatud kanepit – kolm 1grammist kotti olid kolme tarvitamisdoosi jaoks pakendatud ühte kotti (XXI, 156). S.Sõštšikov võttis talle näidatud minigripid kanepiga ja ka jalgratta, istus rattale ja sõitis minema mööda Aida tänavat Turu tänava poole (XXI, 156, 157). Luba ta selleks ei küsinud (XXI, 156). Näidatud kanepi pani S.Sõštšikov endale tasku (XXI, 156). S. N. ütluste kohaselt oli tal kavas seda kanepit müüa, soovis saada 60 eurot, s.o 20 eurot 1 grammi eest (XXI, 156). Ratta peale istudes ütles S.Sõštšikov, et tuleb tagasi (XXI, 157). S.N. ütluste kohaselt ootas ta Sõštšikovi tagasi, kuid teda ei tulnud (XXI, 157). Politseis tundis fotodelt XXX ära (XXI, 158). S.Sõštšikov sõitis enne rattaga minema, kui jõudis talt raha küsida (XXI, 158). XXX ei olnud tal plaanis kanepit tasuta anda (XXI, 158). S. N. ütluste kohaselt sõitis S.Sõštšikov minema tema sõbra jalgrattaga, kuid sõber temalt jalgratta eest kulude hüvitamist ei nõudnud (XXI, 157).
Tunnistaja S. N. ütlustega on kooskõlas 08.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokoll (XVII, 52-54) ja 08.08.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsus (XVII, 55-64). Tunnistaja S. N. ütlustega on kooskõlas oleva 08.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokolliga (XVII, 52-54) on tõendatud, et S. N. tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära S. kelle eesnimi on Sergei, ja kelle kohta ta andis ütlusi ning kes võttis talt ära kanepi ja ei maksnud selle eest
Tunnistaja S. N. ütlustega kooskõlas oleva 08.08.2014.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega on S. N. karistatud KarS § 184 lg 1 järgi 2013.a narkootilise aine marihuaana omandamise eest ja omandatust osa E. E. edasiandmise eest (XVII, 55-64). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta S. N. käest omandanud 2,5 g marihuaanat, mille eest maksis 60€ (XXII, 141). S. N. sai kokku Aleksandri ja Kalevi tn piirkonnas 2013.a suvel (XXII, 150). Selle kohtumise leppis kokku E.N. (XXII, 150). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt leppis E.N. S.N. kokkusaamise, et tema käest marihuaanat omandaks (XXII, 151). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tundis ta sellel ajal N. ülemusi ja võis võtta marihuaanat võlgu (XXII, 151). N. ülemused olid need inimesed, kes mingil määral toetasid tema marihuaanaäri (XXII, 151). N. kokku saades andis N. kolm pakki marihuaanat, igas pakis oli gramm (XXII, 151). Nii palju oli ka tellitud (XXII, 151). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ta sellel päeval marihuaana eest ei maksnud, maksis järgmisel päeval, aga mitte S.N. (XXII, 151). Tal oli vaja Annelinna sõita ja võttis S.N.t jalgratta (XXII, 151). Järgmisel korral, kui jalgratta tagastas, seal oli veel üks N. sõber, siis maksis 60€ (XXII, 151). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt andis S.N. jalgratta talle vabatahtlikult (XXII, 151). Kõik oli N. nõusolekul (XXII, 151). Raha maksis ühele teisele inimesele (XXII, 151). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei olnud tal N. telefoninumbrit (XXII, 151). Teab, et see inimene, kellele raha maksis, tegeleb koos N.ga selle äriga, mistõttu maksis talle (XXII, 151). Selle inimese nime unustas ära (XXII, 151). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov omandas 2013.a suvel Tartu linnas Aleksandri tänaval S. N. käest 3 grammi marihuaanat. Sergei Sõštšikovile esitatud süüdistus selles, et tema omandas 2015.a märtsikuus või aprillikuus eeluurimisel tuvastamata kohast, isikult ja viisil vähemalt 1 grammi marihuaanat, mille andis Tartu linnas XXX majas üle H. L., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tunnistaja H. L. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXI, 19-23; allkirjaleht: IV
kuur ja saun (XXI, 20). Kuuri kasutasid elanikud, kes tahtsid seal oma puid ja muud kraami hoiustada (XXI, 21). Saun oli eraldiseisev hoone, mida kasutas ta ise, Sergei ja võib-olla tema teadmata ka mõned teised naabrid (XXI, 21). Saun oli võtmega lukustatud ja selle võti oli Sergei Sõštšikovi käes (XXI, 21). Sergei Sõštšikovil oli ka XXX , kelle nime ta aga ei tea (XXI, 21). H. L. ütluste kohaselt tarvitasid Sergei Sõštšikov ja tema XXX narkootikume natukene, Sõštšikovi XXX sai ühel õhtul 2015.a spice ́st üledoosi ja kutsus Sergei palvel kiirabi (XXI, 21). H. L. ütluste kohaselt on tal olnud Sergei Sõštšikoviga väga okei läbisaamine, vihavaenu ja konflikte ei ole olnud, on saanud Sergei Sõštšikovi käest 1 grammi kanepit 2015.a umbes 2-3 kuud enne ülekuulamist (02.06.2015.a), mille eest maksis 20 eurot, s.o Eestis kanepi eest standardhinna (XXI, 22). Kanep mõjus nii nagu see peaks mõjuma (XXI, 22). H. L. ütluste kohaselt oli tal enda telefonisse Sergei Sõštšikovi number salvestatud nime all “Naabripoiss” (XXI, 22-23). Tunnistaja H. L. ütlustega on kooskõlas 04.06.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll
Tunnistaja H. L. ütlustega kooskõlas oleva 04.06.2015.a asitõendi vaatlusprotokolliga (XVII, 4-5) on tõendatud, et H. L. kuuluvas Zenkõnekaardiga mobiiltelefonis Samsung oli kontaktide all märksõna “Naabripoiss” all tel nr XXX (XVII, 4). Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt tagastati vaadeldud mobiiltelefon H. L. 04.06.2015.a (XVII, 5). Vladimir Gavrilinilt kahtlustatavana kinnipidamisel (V, 1-4) ära võetud mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 kõnekaardi vaatlusprotokollist (V, 6-21) nähtuvalt on kõnekaardil kontaktide hulgas muuhulgas: “S. XXX” (V, 7). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu kohaselt on Sergei Sõštšikov muuhulgas kasutanud telefoninumbrit XXX. Tunnistaja H. L. ütlustega kooskõlas oleva 23.01.2015.a kiirabikaardi (XI, 45) kohaselt hospitaliseeriti V.K1. aadressilt Tartu XXX spice tarbimise tõttu, olevat inhaleerinud kanepi puru, millest tulenevalt hallutsineerib (XI, 45). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu kohaselt helistab H. L. 04.04.2015.a kell 19:17 Sergei Sõštšikovile, tundes huvi, millal S.Sõštšikov koju tuleb, et tahab sedasama, mida tavaliselt, mispeale lubab S.Sõštšikov: “Kui tulen, siis annan sulle teada, jah” (VII, 23). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (V,4851), millest nähtub, et Sergei Sõštšikov on avaldanud enda elukohaks XXX (V, 48). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61), milles kajastatu kohaselt viibisid Sergei Sõštšikovi elukoha läbiotsimise juures nii ta ise kui ka tema XXX V.K1. , kes mõlemad andsid muuhulgas selgitusi nende ühises kasutuses olevas korteris asuvate esemete, s.h nende kuuluvuse kohta. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) kohtule 04.05.2016.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et tema
elukoht on XXX ning ta keeldub enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) 02.06.2015.a ülekuulamisprotokollis avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning Sergei Sõštšikov on tema XXX (XVII, 48). Tunnistaja V.K1. 02.06.2015.a antud ütluste kohaselt on tal hetkel Sergei Sõštšikoviga, kes on tema XXX , head suhted (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov olnud tema XXX 9 kuud, tutvusid ühiste tuttavate kaudu, koos hakkasid elama 2014.a kuskil paar nädalat pärast tutvumist ning asusid elama Tartusse XXX korterisse (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt elas Sergei Sõštšikov varem Tartus Turu tänaval üürikorteris (XVII, 49). Eeltooduga on kooskõlas, et S.Sõštšikovi telefonilogis on nime H. S. all H. L. telefoninumber. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD275 l ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,6871) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M. H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B. ), Relika (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta H. L. klappinud, ostis 1g marihuaanat, mida koos suitsetasid (XXII, 141-142). L. koos suitsetatud kanepi ostis mustlaselt Malik (XXII, 151). See oli harva, väga harva, võib-olla 1-2 korda tarvitasid H.L. koos marihuaanat (XXII, 151). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov omandas 2015.a kevadel eeluurimisel tuvastamata kohast, isikult ja viisil vähemalt 1 grammi marihuaanat, mille andis 2015.a märtsis-aprillis Tartu linnas XXX majas üle H. L. Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,52-61) nähtuvalt leiti tema elukoha läbiotsimisel muuhulgas narkootiliste ainete kaalumiseks vajalik digitaalkaal ning mitmeid nii töötavaid kui ka mittetöötavaid mobiiltelefone, simkaarte ja sim-kaartide ümbriseid ning taskulambi sarnane elektrišokirelv, millised hõlbustavad narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist. Mitmete telefonide ja telefoninumbrite kasutamine aitab vähendada ebaseadusliku käitumisega vahelejäämise ohtu. Neil asjaoludel oli Sergei Sõštšikovi käitumine narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel tahtlik, eesmärgipärane ja sellele suunatud, s.o kavatsetud.
Narkootiliste ainete, ecstasy tablettide, omandamine ja edasiandmine on tahtlik tegevus. Suheldes aktiivselt Vladimir Gavriliniga ning kooskõlastades temaga enda käitumist 2014.a varakevadest, pidi S.Sõštšikov vähemalt möönma, et alates 2014.a varakevadest käitleb ta ecastasy tablette koos Vladimir Gavriliniga. Eelkajastatud Sergei Sõštšikovi käitumises ecstasy tablettide ebaseaduslikul omandamisel ja edasiandmisel puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-s 31 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohta käiv. NPALS § 31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971.aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestati sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuulub metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy I nimekirja. NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiidi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 1,4 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, ecstasy) ja 7,5 g marihuaanat (V, 45-47). Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse ecstasy tablette arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o 1 ecstasy tablett. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja 10 ecstasy tabletti. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse marihuaanat arvestusega, et ühele inimesele
joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on vaja sellisel juhul orienteeruvalt 10 g marihuaanat. Sergei Sõštšikov omandas grupis koos kuritegeliku ühenduse liidriga Vladimir Gavriliniga vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S.Sõštšikov andis 338 ecstasy tabletti edasi erinevatele isikutele ja Vladimir Gavrilin andis kuni 250 tabletti edasi Relica Sulele ja vähemalt 18 tabletti Tiina Valdasele. Sergei Sõštšikov andis V.Gavrilini koordineerimisel ja temaga kooskõlastatult E.N. edasi vähemalt 50 ecstasy tabletti, Relica Sulele kokku 200 ecstasy tabletti (100+100), A.V. ja E.B. kokku vähemalt 46 ecstasy tabletti, Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti, Tiina Valdasele vähemalt 12 ecstasy tabletti (50+200+46+30+12=338). Kokku andis S.Sõštšikov ecstasy tablette edasi vähemalt 488, millest 338 kuritegeliku ühenduse raames kooskõlastatult ja koordineeritult V.Gavriliniga ning 150 ecstasy tabletti üksinda enne kuritegeliku ühenduse loomist. Sergei Sõštšikovi käideldud narkootiline aine kvalifitseerub selle korduvaks suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks isikute grupis Vladimir Gavriliniga KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, sest 2014.a varakevadest alates käitles S.Sõštšikov ecstasy tablette koos V.Gavriliniga ning käideldud ecstasy tablettide ühekordselt edasiandmise kogused, näiteks 30 tabletti Andrei Remetsale, 100 tabletti + 100 tabletti Relica Sulele ning A.V. ja E.B. esimesel korral kuni 25 tabletti, teisel korral 10 tabletti ja kolmandal korral 10 tabletti on eraldivõetult sellised, millistest piisab kahtlusteta 10-le isikule joobe tekitamiseks. Neil asjaoludel on väiksemad ühekordselt edasi antud ning omandatud narkootilise aine kogused hõlmatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ja ei kuulu täiendavalt eraldi kvalifitseerimisele, sest Sergei Sõštšikovi faktiline käitumine viitab tahtlikule suurtes kogustes narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele (nn teematelefonid ja kõnekaardid narkoaine ebaseaduslikuks käitlemiseks). Ka enne 2014.a varakevadet 150 ecstasy tableti ebaseaduslik üksinda omandamine ja E.N. edasiandmine ei vaja eraldi täiendavat kvalifitseerimist, sest on hõlmatud raskema kvalifikatsiooniga, s.o üksinda käitlemisele järgnenud grupis V.Gavriliniga käitlemisega.
Sergey Makarchevi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (I, 37-38p) Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (I, 37-38p) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine käitlemises suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga ja seda korduvalt, mis seisnes selles, et tema sai Vladimir Gavrilini käest ajavahemikul 2014.a juulikuu keskpaik kuni 07.04.2015.a enda valdusesse erinevatel aegadel kokku vähemalt 1044,35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mida käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga perioodil 2014.a juulikuu keskpaik kuni 05.05.2015.a Tartu linnas järgmiselt: -
andis S.B. (B.) ajavahemikul 2014.a juulikuu keskpaik kuni 2014.a novembrikuu lõpp iga päev 5 grammi amfetamiini ning ühel korral korraga 10 grammi amfetamiini, s.o kokku vähemalt (136 x 5 grammi + 1 x 10 grammi) 690 grammi, ning alates detsembrikuust 2014.a kuni 27.02.2015.a
iga päev keskmiselt 3 grammi (2-4 grammi) amfetamiini, s.o kokku vähemalt 267 grammi (89 x 3 grammi), s.o kokku vähemalt 957 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini; -
hoidis 2014.a detsembrikuus enda Tartu linnas asuva elukoha XXX maja keldris ühiskasutatavas ruumis põrandal vähemalt 10 grammi amfetamiini, mille S.B. Sergey Makarchevi teadmata omavoliliselt omastas;
-
hoidis 2014.a juulikuu keskpaik kuni 07.04.2015.a enda Tartu linnas asuva elukoha XXX maja trepikojas (korterinumbritega XXX) asuva keldri ühiskasutatavas ruumis peidetuna 20,35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (pulbrites kokku 2,8 grammi amfetamiini, amfetamiinsulfaadi sisaldus 13-37%) ning 1,07 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9 %, kuni nimetatud narkootilised ained sündmuskoha vaatluse käigus 07.04.2015.a politsei poolt leiti ja ära võeti;
-
hoidis ühiselt koos Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 2015 a. veebruarikuu lõpu või märtsikuu alguseni Tartus Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde peidetuna 50 grammi amfetamiini, mille Sergey Makarchev andis 2015.a veebruarikuu lõpus või märtsikuu alguses samas kohas edasi M.H1. Vladimir Gavrilin ja M.H1. leppisid telefoni teel kokku M.H1. poolt narkootilise aine 50 grammi amfetamiini omandamise ja selle eest raha tasumise V.Gavrilinile. Vastavalt Vladimir Gavrilini poolt antud juhisele toimus paar päeva hiljem M.H1. ja Sergey Makarchevi omavaheline kohtumine Tartu linnas XXX juures, kus Sergey Makarchev andis M.H1. juhise amfetamiini asukoha kohta, kust see ära võtta. Kui M.H1. amfetamiini üles ei leidnud, siis läksid M.H1. ja S.Makarchev ühiselt Tartu linnas Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde, kust M.H1. vastavalt S.Makarchevi juhatusele võttis puu juurest lume alt välja paki, milles 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini;
-
andis 2014.a detsembrikuus või 2015.a jaanuarikuus R.K2. ühel korral Tartu linnas Kivilinna tanklas 2-3 grammi amfetamiini ning teisel korral võttis Tartu linnas Rebase tn 10 Rimi parklas R.K2. vastu amfetamiini eest 100 eurot, mille eest saadava 5 grammi amfetamiini andis üle eeluurimisel tuvastamata isikule;
-
andis 2014.a sügisel Tartu linnas XXX korteris XXX olles ühe tarvitamiskoguse amfetamiini R.H.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi ja marihuaana puhul 7,5 grammi. Alljärgnevalt Sergey Makarchevile KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistusele hinnangu andmine süüdistuse üksikute osade kaupa. Sergey Makarchevile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, on tõendatud. Süüdistuse kohaselt seisneb vähemalt 1044,35 g amfetamiini käitlemine järgnevas: vähemalt 957g S.B. le edasiandmine + 10g keldris hoidmine + 20,35g keldris hoidmine + 5g ja 2-3g R.K2. ja temaga seonduvalt edasiandmine + 1 tarvitamiskogus (1g) R.H. ile + 50 g M.H1. Etteruttavalt olgu siinkohal täheldatud, et kuna S.B. ütlustest nähtuvalt sai ta 2014.a varakevadest, märtsist alates aasta vältel, s.o vähemalt kuni tema enda kahtlustatavana 2015.a märtsis kinnipidamiseni, S.Makarchevilt tarvitamisvalmis amfetamiini igapäevaselt 5g, mida ta üle ei kaalunud, mistõttu võisid kogused olla ka väiksemad, siis on igakülgselt tõendatud süüdistuses kajastatu selles, et Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga vähemalt 1044,35 g tarvitamisvalmis amfetamiini (5g x 365 päeva =1825g). Esmalt aga kokkuvõtvalt ülevaade sellest, et Sergey Makarchev käitles narkootilisi aineid kuritegeliku ühenduse liikmena kooskõlastatult kuritegeliku ühenduse loonud ja seda juhtinud Vladimir Gavriliniga. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt olid V.Gavrilin ja S.Makarchev kogu aeg koos (XX, 16). Nende suhtlusest ja käitumisest jäi mulje, et Makar teeb kõike, mida Gavrilov tahab (XX, 16). See, et Sergey Makarchev oli Vladimir Gavrilinile paremaks käeks ja nad kooskõlastasid omavahel päevakava ning kokkusaamisi, nähtub muuhulgas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest. 28.02.2015.a kell 11:55 alanud telefonikõnes annab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile teada, et tänaseks on plaan olemas ühe isikuga seoses, kes käis hiljuti prillidega nende juures, ja et tuleb selline huvitav päev (VI,87-88). 28.02.2015.a röövisid V.Lukk, V.Gavrilin, Sergey Makarchev M.J. amfetamiini ja raha ning Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin võtsid S.B. ebaseaduslikult vabaduse ja kehaliselt väärkohtlesid teda. Sama päeval V.Gavrilin ähvardas S.B. „kasti löömisega“ ta ära tappa ning V.Gavrilin ja V.Lukk tungisid omavoliliselt sisse S.B. elukohta. See, et Sergey Makarchev käis Vladimir Gavriliniga kaasas Ida-Virumaalt narkootilist ainet toomas, ilmneb Relica Sule ütlustest selle kohta, et ühel korral,
kui sai 2015.a jaanuari keskel Tartus Raatuse ärimaja juures kokku V.Gavriliniga ja Makariga, s.o Sergey Makarcheviga, rääkis V.Gavrilin, et käisid Jõhvis amfetamiinil järel (XVII, 191). Telefone neil ei olnud, olid need minema visanud (XVII, 191). V.Gavrilin rääkis, et neil on paranoiad, on 8-9 päeva üleval olnud, politsei jälitas neid ning kiip pandi neile auto alla, mistõttu jätsid auto Jõhvi (XVII, 191). Jõhvis olid V.Gavrilin ja S.Makarchev käinud kahekesi ja BMW-ga (XVII, 191). Sergey Makarchevi Vladimir Gavrilinile usaldusisikuks olemine, kellega koos planeeritakse suuremate narkoainete koguste tehinguid, nähtub näiteks ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini 18.04.2015.a 21:38 telefonisuhtlusest, et V.Gavrilin avaldab S.Makarchevile, et täna saab (narko)tehingu ära teha, et Kohtla-Järvelt ollakse valmis sõitma ning omavahel arutletakse, kas tehing teha täna või lükata homseks ning seda homseks ei taheta jätta (VII, 75-77). See, et Tartu piirkonna „katust“ juhtis Vladimir Gavrilin ning Sergei Sõštšikovi kõrval oli tema paremaks käeks Sergey Makarchev, nähtub ka kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) selle kohta, et S.Makarchev pidi amfetamiinist saadud müügiraha edasi andma Vladimir Gavrilinile (XX, 75). Hiljem hakkaski Makar, s.t Sergey Makarchev, ähvardama Vladimir Gavriliniga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai hiljem teada ka seda, et see on V.Gavrilini amfetamiin (XX, 75). Seda ütles Vladimir Gavrilin, hüüdnimega Gavrilov, ise (XX, 75). S.Makarchev müüs amfetamiini 20€ gramm (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai ta Sergey Makarchevi käest amfetamiini alati, kui tal oli seda vaja (XX, 76 keskel). S.Makarchev oli amfetamiinimüüja (XX, 76 keskel). V.Gavrilin ja S.Makarchev olid kogu aeg koos (XX, 76 keskel). S.B. ütluste kohaselt käis V.Gavriliniga läbi ka Sergei Sõštšikov, kes oli Gavrilinile jooksupoiss (XX, 77). Kannatanu R.H. ütlustega on tõendatud, Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris, mida teab S.B. käest (XIX, 172). R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. Varjatud jälgimistest nähtub ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ning Sergey Makarchevi ja S.B. igapäevast suhtlust ning ka seda, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid Ida-Virumaal kohtumas A.Š1., et sealt hankida ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatust nähtuvalt hangiti ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid teiste hulgas A.Š1. Ida-Virumaalt. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad, kellega koos on ta ka ise
pidutsenud (XVII, 177). On kuulnud, et Makar müüb XXX alt amfetamiini (XVII, 177). Relica Sule ütluste kohaselt on ta helistanud Makarile siis, kui ei ole Venelast kätte saanud (XVII, 177). See, et Sergey Makarchev müüs amfetamiini Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva Tartu piirkonna “katuse” alt, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 15.04.2015.a kell 03:47 alanud kõnest Sergey Makarchevile, millest selgub, et peidikus kinda sees ei ole narkootilist ainet, kuigi peaks seal olema, mistõttu V.Gavrilin uuribki S.Makarchevi käest, et kas tema võttis selle väikse koguse sealt ära, kuid S.Makarchevi kinnitusel ei ole ta sealt midagi võtnud (VII, 70-71). S.Makarchev soovitab veel vaadata, sest see peab seal olema ning V.Gavrilin lubab tagasi helistada (VII, 71). Ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta kajastatust nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Sergei Sõštšikov käitlesid amfetamiini Vladimir Gavrilini juhtimisel toimiva Tartu piirkonna “katuse” alt, omavahel suheldi reeglina igapäevaselt, kooskõlastati ettevõtmisi. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (XI, 87117) nähtub ka see, et käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sealt sai seda endale ka S.B. Varjatud jälgimistest nähtub ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ning Sergey Makarchevi ja S.B. igapäevast suhtlust ning ka seda, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid Ida-Virumaal kohtumas A.Š1., kelle kaudu hangiti ühendusse käitlemiseks narkootilisi aineid. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt hankis Vladimir Gavrilin ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid teiste hulgas A.Š1. kaudu IdaVirumaalt. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt sisalduvad A.Š1. i kontaktid Vladimir Gavrilini telefonis kasutusel olnud sim-kaardil nimede XXX ja XXX all (V,6-21). Sellest vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas ka see, et Vladimir Gavrilini telefonis kasutusel olnud sim-kaardil sisalduvad Sergey Makarchevi kontaktid tema hüüdnime Makar ja Makar2 all ning Sergei Sõštšikovi kontaktnumber tema hüüdnime S. all. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini telefonis asunud kõnekaardi kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas Sergei Makarchevi tel nr nimede Mak, Makar alt, M.H1. tel nr nime XXX alt, Victor Lukki tel nr nime Viks alt ning Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .”
Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova mobiiltelefoni kontaktide all olid tema kahtlustatavana kinnipidamisel kajastatud nii kuritegeliku ühenduse looja ja selle juhtija Vladimir Gavrilini telefoninumber kui ka kõikide teiste kuritegeliku ühenduse liikmete telefoninumbrid ja mõnede puhul ka Facebooki kasutajakontode nimed. Nähtub see 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja J.Krasjukovalt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni iPhone 4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1JKKP) vaatlusprotokollist (V,6568) telefonis asunud kõnekaardi kontaktide alt, kus on teiste hulgas kajastatud Vova all Vladimir Gavrilini telefoninumber, Makar all Sergey Makarchevi telefoninumber, XXX ja serii.S. all Sergei Sõštšikovi telefoninumber (V, 66), Relika ja relica.sulg all Relica Sule telefoninumber, Tina all Tiina Valdase telefoninumber, XXX all Sergei Sõštšikovi teine telefoninumber, Vik all Victor Lukki telefoninumber (V, 67). Sergey Makarchevi ja Sergei Sõštšikovi äärmiselt tihedat ja intensiivset telefonisuhtlust kuritegeliku ühenduse loojaga ning seda juhtiva ja koordineeriva Vladimir Gavriliniga kinnitavad sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (IX,1170; XI, 118-163; XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188). Sergey Makarchevile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev andis S.B. ajavahemikul 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 2014.a novembrikuu lõpuni iga päev 5 grammi ning ühel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt (136 x 5 grammi + 1 x 10 grammi) 690 grammi ning alates detsembrikuust 2014.a kuni 27.02.2015.a iga päev keskmiselt 3 grammi (2-4 grammi), s.o kokku vähemalt 267 grammi (89 x 3 grammi), s.o kokku vähemalt 957 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt teab ta S.B. käest, et Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris (XIX, 172). R.H. ütlustega on kooskõlas S.B. ütlused. Kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV
ka võlgu (XX, 74 all), summad olid suured ja andis S.Makarchevile koguaeg ka lubadusi (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt kohtus ta S.Makarchevilt amfetamiini saamiseks tavaliselt S.Makarchevi elukoha keldris Kivilinnas (XX, 75). Majja sisse pääses uksekoodiga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt hakkas ta S.Makarchevilt amfetamiini igapäevaselt omandama 2014.a talve poole (XX, 75 keskel). S.B. ütluste kohaselt sai ta aru, et S.Makarchev peab amfetamiinist saadud müügiraha edasi andma Vladimir Gavrilinile (XX, 75). Hiljem hakkaski Makar, s.t Sergey Makarchev, ähvardama Vladimir Gavriliniga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai hiljem teada ka seda, et see on V.Gavrilini amfetamiin (XX, 75). Seda ütles Vladimir Gavrilin, hüüdnimega Gavrilov, ise (XX, 75). S.Makarchev müüs amfetamiini 20€ gramm (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai ta Sergey Makarchevi käest amfetamiini kogu aeg, siis kui tal oli seda vaja (XX, 76 keskel). Arvab, et S.Makarchev oli amfetamiinimüüja (XX, 76 keskel). V.Gavrilin ja S.Makarchev olid kogu aeg koos (XX, 76 keskel). S.B. ütluste kohaselt oli ta narkojoobes ka ööl vastu 01.03.2015.a, kui V.Gavrilin ja V.Lukk tema elukohta tulid, oli nädalaid igapäevaselt süstinud (XX, 73-74,80). S.B. ütluste kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid iga päev ja seda üle kahe aasta (XX, 81 all). 26.11.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9350 on tõendatud, et S.B. oli kahtlustatavana kinnipeetav 05.06.03.2015 ja 13.-15.05.2015 ning 15.06.2015 ja 16.06.2015 vahistati (IV köide 3.osa lk 43-48). Karistuseks mõistetud vangistusest tuli S.B. koheselt ära kanda 6 kuud 25 päeva ja ülejäänud karistus asendati narkomaanide sõltuvusraviga (IV köide 3.osa lk 4348). S.B. ja Sergey Makarchevi omavahelist suhtlust kinnitab ka 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mille kohaselt on S.B. ja Sergey Makarchevi omavaheline telefonisuhtlus 2014. ja 2015.aastal olnud äärmiselt tihe. Ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtluse kohaselt toimusid S.B. ja Sergey Makarchevi vahel peaaegu igapäevaselt telefonikõned ning aeg-ajalt ka päevas mitmed kõned, millistest nähtuvalt kooskõlastati omavahelisi kokkusaamisi. Suheldi ka SMS-ide teel. Näiteks 12.02.2015 23:58 saadab S.Makarchev SMS-i S.B. le: “nikku enda labi! homme 260 annad ara, ja enam ej helista!!!!! ainult proovi teha midagi koverat! helistad ainult volu parast!!!” (VI, 71). 13.02.2015 00:03 saadab S.Makarchev veel ühe SMS-i S.B. le: “sa tegit niii sitta mulle,homme saad sama endale” (VI, 72). 21.03.2015.a 19:07 telefonikõnes avaldab S.B. enda vestluspartnerile (tuvastamata isik) muuhulgas, et nägi eile XXX , kes on haige vend ning Makar on eriti debiilne, kellelt sai teada, et on neile poolteist tonni sees, s.t on neile võlgu 1500€ (VI, 142-143). 31.03.2015 kõnedest kell 00:18, 01:35, 02:06, 02:08 nähtub, et Vladimir Gavrilin tegeleb aktiivselt S.B. tagaotsimisega ning võttis endaga kaasa ka Sergei Sõštšikovi, kes alguses puikles vastu, kuid lõpuks oli nõus (VI, 180-182). S.B. otsiti nii E.L. kui ka K.R. juurest, kust S.B. aga kätte ei saadud (VI, 180-182). K.R. küsis V.Gavrilin, et kas S.B. ei taha talle raha tuua, millele K.R. vastas, et B. ei ole raha kuskilt võtta (VI, 182).
R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. Varjatud jälgimistest nähtub ka Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ning Sergey Makarchevi ja S.B. igapäevast suhtlust ning ka seda, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid Ida-Virumaal kohtumas A.Š1., et sealt hankida ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatust nähtuvalt hangiti ühendusele käitlemiseks narkootilisi aineid teiste hulgas A.Š1. Ida-Virumaalt. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta on muuhulgas kajastatud: 07.01.2015 Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi igapäevast suhtlust nii Tartu linna piires kui ka kuni Valga ja Valka linnani välja, kus külastati kasiinosid nii Tartus kui ka Valkas (XI, 93-95) 08.01.2015 Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi igapäevast suhtlust: 19:35 väljub V.Gavrilin enda elukoha XXX maja trepikojast, istus BMW juhiistmele ja saabus 19:42 S.Makarchevi elukoha juurde XXX ja jäi ootama; 19:53 väljus S.Makarchev XXX majast ja istus BMW-sse V.Gavrilini kõrvalistmele ning BMW jätkas sõitu, misjärel nähtub mõlema lühikest suhtlust Andrei Remetsaga, tanklates käimisi, seal tundmatuga Läti Vabariigi registreerimismärgiga sõiduki juhiga suhtlust, Jaama tn 173 asuvas Konsumis käimist, poest väljudes tundmatute isikutega suhtlust, veel kord tanklas käimist, siis Tartust väljas Aovere külas asuvas Olerexi tanklas käimist ja sealt edasi Jõhvi suunas sõitmist, siis 21:39 Jõgevamaal asuvas Mustvee linnas Statoili tanklas peatumist, kus autost väljas ei käidud; edasi IdaVirumaale sõitmist; 22:40 Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Lukoili tanklas peatumist, seal ootamist, 22:41 linna majade vahele sõitmist ja seal 22:46 A.Š1. kohtumist, 22:59 jätkavad V.Gavrilin ja S.Makarchev sõitu A.Š.; 23:05 peatuti Jõhvi linnas Rakvere tn 9 asuva kasiino Grand Prix ees, kus väljuti autost ja jäädi ootama ning siseneti 23:09 – 23:11 ajal kasiinosse; 23:39 väljuti kasiinost ja jätkati BMW-ga sõitu, 23:50 peatuti Kohtla-Järvel Maxima kaupluse parklas, 23:53 jätkati sõitu, 09.01.2015 00:14 – 00:38 peatuti KohtlaJärvel XXX kortermaja juures (XI, 95-100). 02.02.2015 kell 17:32 väljub V.Gavrilin enda elukohast XXX majast, kust 14:41 alustati sõitu kolmekesi – V.Gavrilin, J.Krasjukova, laps, 17:44 peatus BMW XXX asuva Sergey Makarchevi elukoha juures, 17:47 väljus S.Makarchev XXX trepikojast ja istus BMW-sse, kust jätkati sõitu, 17:52 peatuti Jaama tn 76 parklas, kus V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid autost ja läksid XXX hoonesse, 17:54 väljusid V.Gavrilin ja S.Makarchev hoonest ja istusid BMW-sse ning jätkati sõitu, 18:26 jõuti Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha juurde, kus peatuti ning väljuti autost, S.Makarchev käis XXX maja hoovis (seal asub nn saunamaja) ning V.Gavrilin käis XXX kortermajas, 18:41 jätkati uuesti sõitu, 18:47 peatuti Jaama tn 173 hoone parklas, kus S.Makarchev väljus BMW-st ja suundus jalgsi enda elukoha suunas XXX maja poole, misjärel jätkas BMW sõitu ja peatus 18:51 XXX asuva V.Gavrilini, J.Krasjukova ja nende lapse elukoha maja juures,
misjärel kell 18:58 läksid V.Gavrilin, J.Krasjukova ja laps XXX trepikotta (XI, 102-103). 04.02.2015 kell 21:05 peatub BMW, milles V.Gavrilin ja J.Krasjukova, S.Makarchevi elukoha juures XXX asuva maja ees, 21:08 sõideti kolmekesi koos S.Makarcheviga Jaama tänavale, 21:19 peatuti XXX hoovis, kus suhledi J.M., 21:26 jätkati sõitu, 21:51 peatuti Ujula tn Konsumi kaupluse parklas, 21:53 väljus V.Gavrilin kaplusest ja jätkati kolmekesi sõitu, autos V.Gavrilin, J.Krasjukova, S.Makarchev, 21:56 peatuti S.Sõštšikovi elukohas XXX kortermaja juures, 21:58 väljuti kolmekesi autost ja mindi S.Sõštšikovi elukohta XXX majja, 23:30-ni V.Gavrilin XXX kortermajast ei väljunud (XI, 103-104). 12.02.2015 kell 15:39 täheldati XXX eramu ees pargituna BMW-d, milles juhiistmel S.Makarchev, 15:40 mööda Aleksandri tänavat kõndis BMW juurde S.B. ja istus autosse juhi kõrvalistmele, 15:41 väljus S.B. autost ja jalutas mööda Aleksandri tänavat Lina tn suunas, samal ajal alustas S.Makarchev üksinda BMWga sõitmist, 15:48 täheldati S.Makarchevi elukoha XXX maja ees tühjana seismas BMW-d, 16:45 sõitis BMW, milles viibis S.Makarchev üksinda, XXX juurest minema, 17:03 peatus BMW Rebase 10 parklas, kus S.Makarchev väljus juhiistmelt ja jalutas Rimi sissepääsu suunas, 17:04 sai S.Makarchev Rebase 10 Rimi kaupluse peaukse ees kokku S.B. ning koos suunduti mööda Rimi kaupluse Jõe tänava poolset külge Turu tn suunas, 17:05 said S.B. ja S.Makarchev kokku tundmatu meesterahvaga ning S.Makarchev andis tundmatule meesterahvale kätte midagi väiksemõõdulist, 17:06 S.Makarchev ja S.B. lahkusid tundmatu meesterahva juurest ja jäid Rimi kaupluse nurgale seistes vestlema, 17:08 S.B. sisenes Rimi kauplusesse, 17:09 said S.Makarchev ja tundmatu meesterahvas uuesti Rimi peaukse juures kokku ja vahetasid paar sõna ning S.Makarchev sisenes kauplusesse, 17:12 S.Makarchev väljus Rimi kauplusest ja istus BMWsse juhiistmele ja kell 17:20 jätkas sõitu, 17:25 peatus BMW S.Makarchevi elukoha juures XXX kortermaja ees, 17:26 S.Makarchev väljus BMW-st ja suundus jalutades Jaama tn 173 suunas, kus sai kokku tundmatu meesterahvaga ja koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse, millest väljusid 17:36 ja jäid Konsumi juurde ning tarbisid õlut, misjärel 18:16 sisenesid uuesti Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse, 18:21 S.Makarchev väljus kauplusest ja 18:23 sisenes enda elukoha trepikotta XXX majja, 20:19 peatus XXX ees BMW, milles V.Gavrilin, 20:24 väljus XXX majast S.Makarchev ning koos V.Gavriliniga hakkasid BMW kapotialust uurima, 20:26 kapott suleti, ning S.Makarchev asetas käes olnud kollase kilekoti BMW pagasiruumi ning koos V.Gavriliniga jätkasid BMW taga seistes vestlust, 20:28 sisenes S.Makarchev XXX maja trepikottta, V.Gavrilin istus BMW-sse ja sõitis minema sama BMW-ga, mille pagasnikusse pani eelnevalt S.Makarchev kollase kilekoti, 21:06 XXX juurde saabus S.B. ja jäi sissepääsu juurde ootama, 21:07 sisenes S.B. XXX kortemaja trepikotta, kust väljus 21:14 ning suundus Jaama tn 173 Konsumi kaupluse suunas (XI, 106-111). Sellega, et Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha kortermaja keldris hoiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist nähtuv (XIII, 164-169), 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuv (XIV,37-40), 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtuv (XIII, 140-147) ja 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a
sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152) ning 24.04.2015.a ekspertiisiaktis pakendite 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 kohta kajastatu (XIII, 153154). Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollis (XIII, 164-169) kajastatu kohaselt avas läbiotsimiseks korteri ukse Sergey Makarchev, kes peeti koheselt kahtlustatavana kinni (XIII, 165). Korteri juurde kuulub keldriboks, mis on võtmega suletav ja avatav (XIII, 166). Ka 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (XIV,37-40) peeti Sergey Makarchev kahtlustatavana kinni 05.05.2015.a enda kodus Tartus XXX asuvas korteris. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoja keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest, õuest teise ukse kaudu saab korterite esisesse trepikotta; kaks ust on õues kõrvuti, ühe kaudu saab keldriruumidesse ja teise kaudu korteritesse (XIII, 140-147). Sisenedes õuest keldriruumi, kulgeb otse pikk koridor, mille keskel trepimademed, mis viivad alla (XIII, 140-141). Koridori lõpus jäävad paremale ja vasakule puitkarkassist keldriboksid, mis suletud ja lukustatud. Keldriboksid on eraldatud vahekäikudega (XIII, 141-142). Teise vahekäigu lõpus on osaliselt avatud suurema käepidemega uks, mille käepideme kohal heledamat värvi laik (XIII- 141-142). Sellel uksel puudub lukuava ja see uks ei ole võtmega suletav (XIII, 143). Ukse taga olev ruum on vabalt ligipääsetav (XIII, 143). Ukse avades on näha fooliumiga isoleeritud torusid (XIII, 143), mille juurest leiti villatüki alt heledat värvi pabernutsakas (XIII, 144-145), mille sees näha kilenutsakaid neis oleva heledat värvi pulbrilise ainega ja rohelist värvi taimse puruga (XIII, 145-146), millised võeti sündmuskohalt kaasa (pakend nr
07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ) vaatluse kohta nähtub, et pakend 1SKJ pakendati ümber pakenditesse 1SKJ-1 (valget värvi ainega), 1SKJ-2 (valget värvi ainega), 1SKJ3 (valget värvi ainega, rohelise taimse puruga) ning valgest pulbrilisest ainest võetu kiirtest reageeris amfetamiinile (XIII, 148-152) 24.04.2015.a ekspertiisiaktis (XIII, 153-154) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites: 1SKJ-1 olev valge pulber massiga 13,87g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, pulbris sisaldub 1,73 g amfetamiini;
1SKJ-2 olev valge pulber massiga 3,93g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,38 g amfetamiini; 1SKJ3 olev valge pulber massiga 2,55g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 37%, pulbris sisaldub 0,69 g amfetamiini; 1SKJ3 olev tumeroheline taimepuru massiga 1,07g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9% (XIII, 153154).
Eeltooduga, sealhulgas S.B. ütlustega, on kooskõlas ka 10.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel (XIII, 164-169) leitud ja sealt kaasa võetud mobiiltelefoni Samsung ja selles oleva Elisa sim-kaardi (pakend 8SMLO) vaatluse kohta (XIII, 175-177) kajastab sagedast Sergey Makarchevi ja S.B. vahelist sõnumisuhtlust, millest nähtuvalt pole harvad korrad, kui S.B. avaldab Sergey Makarcheviga kokkusaamiseks päevas soovi mitmel korral. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokolliga (V,35-39) on tõendatud, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas Sergei Makarchevi tel nr nimede Mak, Makar alt ja S.B. tel nr nime XXX alt. Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt hoidis ta enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 120). Hoitud narkootiliste ainete täpseid koguseid ei tea, aga 3-4g amfetamiini ja väike tükike marihuaanat (XXII, 120). Hoidis neid narkootilisi aineid keldris endale tarvitamiseks (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tunneb ta S.B., ostis tema käest narkootikume, koos tarvitasid (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt palus S.B. tal hankida narkootikume (XXII, 120). On olnud selliseid asju, et on S.B. narkootikume hankinud (XXII, 120). Kui endal oli, siis andis narkootikume ka S.B. natuke (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei mäleta ta, millistes kogustes on S.B. narkootikume andnud (XXII, 120). Võib-olla 10 korda või rohkem (XXII, 120). Koguse kohta võibolla 0,7 g või vähem, täpselt ei ole kaalunud (XXII, 120). Viimast korda andis S.B. 2015.a jaanuaris (XXII, 120). Mis ajast alates S.B. andis, seda ei mäleta (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. talle narkootikumide eest võlgu (XXII, 120). S.B. võttis narkootikume ja raha ei andnud, lubas tagasi anda (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. võlgu mitte ainult talle, vaid ka tema tuttavatele (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt on ta S.B. üle andnud amfetamiini, ei ole müünud (XXII, 124). Võib-olla see ei ole päris seaduslik (XXII, 124). Andis S.B. raha amfetamiini ostmiseks, aga S.B. kadus sellega ära või tõi mingit kehvat kraami (XXII, 124). S.B. ütes, et teda peteti või lasti üle, et ta kunagi maksab kõik kinni ja annab tagasi (XXII, 124).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on nad Sergey Makarcheviga teineteist vastastikku kostitanud erinevate narkootiliste ainetega, amfetamiini, ecstasy, marihuaanaga (XXIII, 8). Eelnevalt kajastatud tõenditest lahknevad teistest tõenditest ainukesena süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini ütlused. Süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini ütlustest ülejääv tõendite kogum on veenev, mahukas ja omavahel loogilises kooskõlas, mistõttu on nendega ümber lükatud süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini enda süüd eitavad ütlused. Kohtul puuduvad põhjendatud alused kahelda süüdistavatate ütlustest lahkneva tõendite kogumi usaldusväärsuses. S.B. ütlused on veenvas kooskõlas süüdistavatae ütlustest lahkneva tõendite kogumiga. Kuna S.B. ütlustest nähtuvalt sai ta 2014.a varakevadest, märtsist alates aasta vältel, s.o vähemalt kuni tema enda kahtlustatavana 2015.a märtsis kinnipidamiseni, S.Makarchevilt tarvitamisvalmis amfetamiini igapäevaselt 5g, mida ta üle ei kaalunud, mistõttu võisid kogused olla ka väiksemad, siis on igakülgselt tõendatud süüdistuses kajastatu selle kohta, et S.B. sai S.Makarchevilt kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga kokku vähemalt 957g tarvitamisvalmis amfetamiini (5g x 365 päeva =1825g). Sergey Makarchevile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev hoidis 2014.a detsembrikuus enda elukoha Tartu XXX keldris ühiskasutatavas ruumis põrandal vähemalt 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mille S.B. S.Makarchevi teadmata omavoliliselt omastas, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt teab ta S.B. käest, et Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris (XIX, 172). R.H. ütlustega on kooskõlas S.B. ütlused. Kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV
ka võlgu (XX, 74 all), summad olid suured ja andis S.Makarchevile koguaeg ka lubadusi (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt kohtus ta S.Makarchevilt amfetamiini saamiseks tavaliselt S.Makarchevi elukoha keldris Kivilinnas (XX, 75). Majja sisse pääses uksekoodiga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt hakkas ta S.Makarchevilt amfetamiini igapäevaselt omandama 2014.a talve poole (XX, 75 keskel). S.B. ütluste kohaselt sai ta aru, et S.Makarchev peab amfetamiinist saadud müügiraha edasi andma Vladimir Gavrilinile (XX, 75). Hiljem hakkaski Makar, s.t Sergey Makarchev, ähvardama Vladimir Gavriliniga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai hiljem teada ka seda, et see on V.Gavrilini amfetamiin (XX, 75). Seda ütles Vladimir Gavrilin, hüüdnimega Gavrilov, ise (XX, 75). S.Makarchev müüs amfetamiini 20€ gramm (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai ta Sergey Makarchevi käest amfetamiini kogu aeg, siis kui tal oli seda vaja (XX, 76 keskel). Arvab, et S.Makarchev oli amfetamiinimüüja (XX, 76 keskel). V.Gavrilin ja S.Makarchev olid kogu aeg koos (XX, 76 keskel). S.B. ütluste kohaselt oli ta narkojoobes ka ööl vastu 01.03.2015.a, kui V.Gavrilin ja V.Lukk tema elukohta tulid, oli nädalaid igapäevaselt süstinud (XX, 73-74,80). S.B. ütluste kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid iga päev ja seda üle kahe aasta (XX, 81 all). 26.11.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9350 on tõendatud, et S.B. oli kahtlustatavana kinnipeetav 05.06.03.2015 ja 13.-15.05.2015 ning 15.06.2015 ja 16.06.2015 vahistati (IV köide 3.osa lk 43-48). Karistuseks mõistetud vangistusest tuli S.B. koheselt ära kanda 6 kuud 25 päeva ja ülejäänud karistus asendati narkomaanide sõltuvusraviga (IV köide 3.osa lk 4348). S.B. i ja Sergey Makarchevi omavahelist suhtlust kinnitab ka 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mille kohaselt on S.B. i ja Sergey Makarchevi omavaheline telefonisuhtlus 2014. ja 2015.aastal olnud äärmiselt tihe. R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta on muuhulgas kajastatud: 12.02.2015 kell 18:23 sisenes S.Makarchev enda elukoha trepikotta XXX majja, 20:19 peatus XXX ees BMW, milles V.Gavrilin, 20:24 väljus XXX majast S.Makarchev ning koos V.Gavriliniga hakkasid BMW kapotialust uurima, 20:26 kapott suleti, ning S.Makarchev asetas käes olnud kollase kilekoti BMW pagasiruumi ning koos V.Gavriliniga jätkasid BMW taga seistes vestlust, 20:28 sisenes S.Makarchev XXX maja trepikottta, V.Gavrilin istus BMW-sse ja sõitis minema sama BMW-ga, mille pagasnikusse pani eelnevalt S.Makarchev kollase kilekoti, 21:06 XXX juurde saabus S.B. ja jäi sissepääsu juurde ootama, 21:07 sisenes S.B. XXX kortemaja trepikotta, kust väljus 21:14 ning suundus Jaama tn 173 Konsumi kaupluse suunas (XI, 106111).
Eeltooduga on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlus, mille kohaselt kohaselt toimusid S.B. i ja Sergey Makarchevi vahel peaaegu igapäevaselt telefonikõned ning aeg-ajalt ka päevas mitmed kõned, millistest nähtuvalt kooskõlastati omavahelisi kokkusaamisi. Suheldi ka SMS-ide teel. Eelnevalt kajastatud 12.02.2015.a S.B. S.Makarchevi elukoha keldris kell 21:0721:14 käimisega seondub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus): 12.02.2015 kell 21:05 alanud S.B. i kõne Sergey Makarchevile, milles S.B. annab teada, et on kohale jõudnud S.Makarchevi elukoha juurde: “Ma olen siin” (VI, 70). 12.02.2015 23:58 saadab S.Makarchev SMS-i S.B. le: “nikku enda labi! homme 260 annad ara, ja enam ej helista!!!!! ainult proovi teha midagi koverat! helistad ainult volu parast!!!” (VI, 71). 13.02.2015 00:03 saadab S.Makarchev veel ühe SMS-i S.B.: “sa tegit niii sitta mulle,homme saad sama endale” (VI, 72). 21.03.2015.a 19:07
telefonikõnes avaldab S.B. enda vestluspartnerile (tuvastamata isik) muuhulgas, et nägi eile XXX, kes on haige vend ning Makar on eriti debiilne, kellelt sai teada, et on neile poolteist tonni sees, s.t on neile võlgu 1500€ (VI, 142-143). 31.03.2015 kõnedest kell 00:18, 01:35, 02:06, 02:08 nähtub, et Vladimir Gavrilin tegeleb aktiivselt S.B. i tagaotsimisega ning võttis endaga kaasa ka Sergei Sõštšikovi, kes alguses puikles vastu, kuid lõpuks oli nõus (VI, 180-182). S.B. i otsiti nii E.L. kui ka K.R. juurest, kust S.B. i aga kätte ei saadud (VI, 180-182). K.R. küsis V.Gavrilin, et kas S.B. ei taha talle raha tuua, millele K.R. vastas, et B. ei ole raha kuskilt võtta (VI, 182). Eeltoodust nähtub, et S.B. Sergey Makarchevi juurest lahkumise järgselt on S.Makarchev avastanud amfetamiini hoiukohast vähemalt 10 g amfetamiini kadumise, milles ta süüdistab S.B. i ja mille eest ta nõuab S.B. ilt homme talle 260 euro tasumist. Rahasumma 260 eurot katab igal juhul ära süüdistuses kajastatud 10 g tarvitamisvalmis amfetamiini hinna, sest ebaseaduslikul turul 1 g amfetamiini tavahind üldteadaolevalt on 20 eurot. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoja keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest, õuest teise ukse kaudu saab korterite esisesse trepikotta; kaks ust on õues kõrvuti, ühe kaudu saab keldriruumidesse ja teise kaudu korteritesse (XIII, 140147). Neil asjaoludel oli S.B. võimalik käia lukustamata, kuid suletud keldriruumi välisuksest sisenemise teel S.Makarchevi elukoha keldris ja võtta sealt amfetamiini. See, et S.Makarchevi elukoha keldrist läks amfetamiini kaduma ka enne 12.02.2015.a ning peamine kahtlusalune selles oli sealt amfetamiini saav S.B. , nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) 29.01.2015.a telefonisuhtluse kohta S.B. i, tuvastamata isiku ja Sergey Makarchevi vahel, millest nähtuvalt käskis S.Makarchev S.B. l kodus olla ning S.B. juurde koju ilmunud S.Makarchev koos kaaslasega või kaaslastega oli S.B. sõnul heitnud S.B. le ette “rotti laskmist”
(slängis: vargust): “Tuli kohale, ütles, et talle on rotti lastud. Ma ei viitsi kuulatagi. Tulid siia ja rääkisid, et rotti on lastud. Kõik. ... Ma ai saa aru, noh. Tulid siia, ootasin lambist. Täitsa umbes jutt, ma räägin. ... Ei tea, kust perseaugust rotti noh” (VI, 53).
05.02.2015.a kell 17:24 alanud telefonisuhtlusest tuvastamata isiku ja S.B. i vahel nähtubki, et S.B. käitles ühenduse teadmata samat roosat amfetamiini, mis ühenduseski käibel, kuid nüüd on sellest teada saanud Gavrill (Vladimir Gavrilini hüüdnimi), millega S.B. ei ole rahul, et tal nüüd sellest jamad: “... Mul sitt koos sellest” (VI, 62). Sellega, et Sergey Makarchevi Tartus XXX -49 asuva elukoha kortermaja keldris hoiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka Sergey Makrchevi Tartus XXX -49 asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist nähtuv (XIII, 164-169), 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuv (XIV,37-40), 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtuv (XIII, 140-147) ja 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152) ning 24.04.2015.a ekspertiisiaktis pakendite 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 kohta kajastatu (XIII, 153-154). Sergey Makrchevi Tartus XXX -49 asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollis (XIII, 164-169) kajastatu kohaselt avas läbiotsimiseks korteri ukse Sergey Makarchev, kes peeti koheselt kahtlustatavana kinni (XIII, 165). Korteri juurde kuulub keldriboks, mis on võtmega suletav ja avatav (XIII, 166). Ka 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (XIV,37-40) peeti Sergey Makarchev kahtlustatavana kinni 05.05.2015.a enda kodus Tartus XXX asuvas korteris. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoda keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest (XIII, 140-147). Sisenedes õuest keldriruumi, kulgeb otse pikk koridor, mille keskel trepimademed, mis viivad alla (XIII, 140-141). Koridori lõpus jäävad paremale ja vasakule puitkarkassist keldriboksid, mis suletud ja lukustatud. Keldriboksid on eraldatud vahekäikudega (XIII, 141-142). Teise vahekäigu lõpus on osaliselt avatud suurema käepidemega uks, mille käepideme kohal heledamat värvi laik (XIII- 141-142). Sellel uksel puudub lukuava ja see uks ei ole võtmega suletav (XIII, 143). Ukse taga olev ruum vabalt ligipääsetav (XIII, 143). Ukse avades on näha fooliumiga isoleeritud torusid (XIII, 143), mille juurest leiti villatüki alt heledat värvi pabernutsakas (XIII, 144-145), mille sees näha kilenutsakaid neis oleva heledat värvi pulbrilise
ainega ja rohelist värvi taimse puruga (XIII, 145-146), millised võeti sündmuskohalt kaasa (pakend nr 1SKJ). 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ) vaatluse kohta nähtub, et pakend 1SKJ pakendati ümber pakenditesse 1SKJ-1 (valget värvi ainega), 1SKJ-2 (valget värvi ainega), 1SKJ3 (valget värvi ainega, rohelise taimse puruga) ning valgest pulbrilisest ainest võetu kiirtest reageeris amfetamiinile (XIII, 148-152) 24.04.2015.a ekspertiisiaktis (XIII, 153-154) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites: 1SKJ-1 olev valge pulber massiga 13,87g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, pulbris sisaldub 1,73 g amfetamiini; 1SKJ-2 olev valge pulber massiga 3,93g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,38 g amfetamiini; 1SKJ3 olev valge pulber massiga 2,55g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 37%, pulbris sisaldub 0,69 g amfetamiini; 1SKJ3 olev tumeroheline taimepuru massiga 1,07g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9% (XIII, 153154). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt hoidis ta enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 120). Hoitud narkootiliste ainete täpseid koguseid ei tea, aga 3-4g amfetamiini ja väike tükike marihuaanat (XXII, 120). Hoidis neid narkootilisi aineid keldris endale tarvitamiseks (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta süüdistuses kajastatud 10 g amfetamiini hoidnud enda elukoha keldris, mida S.B. võinuks näha (XXII, 125). Seda amfetamiini, mille võttis politsei ära, S.B. ei saanud näha (XXII, 125). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt on ta käinud koos S.B. enda elukoha keldris siis, kui tarvitasid (XXII, 125). B. oli amfetamiin kaasas (XXII, 125). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei olnud S.B. kaasa võetud amfetamiin pärit sealsamas keldris asuvast peidikust (XXII, 125). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on nad Sergey Makarcheviga teineteist vastastikku kostitanud erinevate narkootiliste ainetega, amfetamiini, ecstasy, marihuaanaga (XXIII, 8).
Eelkajastatust nähtub veenvalt, et S.B. oli teada amfetamiini hoiukoht Sergey Makarchevi elukoha keldris. Sinna oli igaühel võimalik tänavalt vabalt sisse pääseda, sealhulgas ka S.B. Keldriruumides ei asunud amfetamiin lukustatud ukse taga. Jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonisuhtlusest nähtuvalt pole kahtlust selles, et S.B. oli see isik, kellele heideti ette amfetamiini hoiukohast S.Makarchevi elukoha keldrist amfetamiini kadumist. S.Makarchevi S.B. nõutud 260 € katab igati süüdistuses märgitud vähemalt 10g amfetamiini, sest narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turul müüakse keskmiselt ühte grammi tarvitamisvalmis amfetamiini 20 euroga. S.Makarchevi ütlused selle kohta, et S.B. oli tema elukoha keldris käies kaasas enda amfetamiin, ei ole eluliselt usutavad ja veenvad. S.B. oli narkosõltlane, vajas igapäevaselt märkimisväärses koguses amfetamiini, kohtuotsusega suunati S.B. narkosõltuvusvastasele ravile. Vladimir Gavrilin ei ole senini kinnitanud amfetamiini üheks hoiukohaks S.Makarchevi elukoha keldrit. Samas on veenvalt tõendatud, et faktiliselt amfetamiini sealt leiti ja ära võeti. Jälitustoimingu protokollist varjatud jälgimise kohta nähtuv kinnitab veenvalt S.B. ja R.H. ütlusi selles, et V.Gavrilin hoidis amfetamiini S.Makarchevi elukoha keldris. Sellises olukorras on põhjendatud lähtuda osas, millises Vladimir Gavrilini ja S.Makarchevi ütlused lahknevad teistest tõenditest, ülejäänud tõendite kogumist, millega on V.Gavrilini ja S.Makarchevi ebausutavad ütlused ümber lükatud. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et V.Gavrilini S.Makarchevile edasi antud amfetamiini hoidis S.Makarchev kooskõlastatult V.Gavriliniga S.Makarchevi elukoha keldris, sealhulgas hoiti seal süüdistuses märgitud vähemalt 10 g amfetamiini, mille kadumist keldrist heideti ette S.B. Sergey Makarchevile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev hoidis 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 07.04.2015.a enda elukoha aadressil Tartu linn, XXX korterite numbritega XXX trepikojas asuva keldri ühiskasutatavas ruumis peidetuna kokku 20,35 grammi 13-37% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbreid, milles kokku 2,8 grammi amfetamiini ning 1,07 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9 %, kuni nimetatud narkootilised ained sündmuskoha vaatluse käigus 07.04.2015.a politsei poolt leiti ja ära võeti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu R.H. ütluste kohaselt teab ta S.B. käest, et Gavrilin hoidis narkootilisi aineid Makari, s.t Sergey Makarchevi, keldris (XIX, 172). R.H. ütlustega on kooskõlas S.B. ütlused. Kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV
S.B. ütluste kohaselt hakkas ta S.Makarchevilt amfetamiini igapäevaselt omandama 2014.a talve poole (XX, 75 keskel). S.B. ütluste kohaselt sai ta aru, et S.Makarchev peab amfetamiinist saadud müügiraha edasi andma Vladimir Gavrilinile (XX, 75). Hiljem hakkaski Makar, s.t Sergey Makarchev, ähvardama Vladimir Gavriliniga (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai hiljem teada ka seda, et see on V.Gavrilini amfetamiin (XX, 75). Seda ütles Vladimir Gavrilin, hüüdnimega Gavrilov, ise (XX, 75). S.Makarchev müüs amfetamiini 20€ gramm (XX, 75). S.B. ütluste kohaselt sai ta Sergey Makarchevi käest amfetamiini kogu aeg, siis kui tal oli seda vaja (XX, 76 keskel). Arvab, et S.Makarchev oli amfetamiinimüüja (XX, 76 keskel). V.Gavrilin ja S.Makarchev olid kogu aeg koos (XX, 76 keskel). S.B. ütluste kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid iga päev ja seda üle kahe aasta (XX, 81 all). 26.11.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9350 on tõendatud, et S.B. oli kahtlustatavana kinnipeetav 05.06.03.2015 ja 13.-15.05.2015 ning 15.06.2015 ja 16.06.2015 vahistati (IV köide 3.osa lk 43-48). Karistuseks mõistetud vangistusest tuli S.B. il koheselt ära kanda 6 kuud 25 päeva ja ülejäänud karistus asendati narkomaanide sõltuvusraviga (IV köide 3.osa lk 4348). S.B. ja Sergey Makarchevi omavahelist suhtlust kinnitab ka 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mille kohaselt on S.B. ja Sergey Makarchevi omavaheline telefonisuhtlus 2014. ja 2015.aastal olnud äärmiselt tihe. R.H. ja S.B. ütlustega on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatu varjatud jälgimiste kohta, millest nähtub samuti, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitlesid amfetamiini omavahel koordineeritult ning kooskõlastatult ja käideldava amfetamiini üheks hoiukohaks oli Sergey Makarchevi elukoha kelder, kust käis seda võtmas ka V.Gavrilin ning sai seda endale ka S.B. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimiste kohta on muuhulgas kajastatud: 12.02.2015 kell 18:23 sisenes S.Makarchev enda elukoha trepikotta XXX majja, 20:19 peatus XXX ees BMW, milles V.Gavrilin, 20:24 väljus XXX majast S.Makarchev ning koos V.Gavriliniga hakkasid BMW kapotialust uurima, 20:26 kapott suleti, ning S.Makarchev asetas käes olnud kollase kilekoti BMW pagasiruumi ning koos V.Gavriliniga jätkasid BMW taga seistes vestlust, 20:28 sisenes S.Makarchev XXX maja trepikottta, V.Gavrilin istus BMW-sse ja sõitis minema sama BMW-ga, mille pagasnikusse pani eelnevalt S.Makarchev kollase kilekoti, 21:06 XXX juurde saabus S.B. ja jäi sissepääsu juurde ootama, 21:07 sisenes S.B. XXX kortemaja trepikotta, kust väljus 21:14 ning suundus Jaama tn 173 Konsumi kaupluse suunas (XI, 106111). Eeltooduga on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlus, mille kohaselt kohaselt toimusid S.B. ja Sergey Makarchevi vahel peaaegu igapäevaselt telefonikõned ning aeg-ajalt ka päevas mitmed kõned,
millistest nähtuvalt kooskõlastati omavahelisi kokkusaamisi. Suheldi ka SMS-ide teel. Sellega, et Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha kortermaja keldris hoiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist nähtuv (XIII, 164-169), 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuv (XIV,37-40), 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtuv (XIII, 140-147) ja 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ, mis on ümber pakendatud pakenditesse 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3) vaatluse kohta (XIII, 148-152) ning 24.04.2015.a ekspertiisiaktis pakendite 1SKJ-1, 1SKJ-2, 1SKJ-3 kohta kajastatu (XIII, 153154). Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollis (XIII, 164-169) kajastatu kohaselt avas läbiotsimiseks korteri ukse Sergey Makarchev, kes peeti koheselt kahtlustatavana kinni (XIII, 165). Korteri juurde kuulub keldriboks, mis on võtmega suletav ja avatav (XIII, 166). Ka 05.05.2015.a Sergey Makarchevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt (XIV,37-40) peeti Sergey Makarchev kahtlustatavana kinni 05.05.2015.a enda kodus Tartus XXX asuvas korteris. 07.04.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (XIII, 140-147) XXX trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi vaatluse kohta nähtub, et I trepikoda keldriruum asub I trepikoja all, on üldkasutatav ja sinna pääseb tänavalt õuest sisse suletud, kuid lukustamata uksest (XIII, 140-147). Sisenedes õuest keldriruumi, kulgeb otse pikk koridor, mille keskel trepimademed, mis viivad alla (XIII, 140-141). Koridori lõpus jäävad paremale ja vasakule puitkarkassist keldriboksid, mis suletud ja lukustatud. Keldriboksid on eraldatud vahekäikudega (XIII, 141-142). Teise vahekäigu lõpus on osaliselt avatud suurema käepidemega uks, mille käepideme kohal heledamat värvi laik (XIII- 141-142). Sellel uksel puudub lukuava ja see uks ei ole võtmega suletav (XIII, 143). Ukse taga olev ruum vabalt ligipääsetav (XIII, 143). Ukse avades on näha fooliumiga isoleeritud torusid (XIII, 143), mille juurest leiti villatüki alt heledat värvi pabernutsakas (XIII, 144-145), mille sees näha kilenutsakaid neis oleva heledat värvi pulbrilise ainega ja rohelist värvi taimse puruga (XIII, 145-146), millised võeti sündmuskohalt kaasa (pakend nr 1SKJ). 07.04.2015.a asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2015.a sündmuskoha – Tartus XXX korterelamu I trepikoja keldriruumis asuva torukommunikatsioonidega ruumi – vaatlusel (XIII, 140-147) leitud ja sealt ära võetud kokku mähitud pabersalvrätiku selles oleva heledat värvi pulbrilise aine ja rohelist värvi taimse puru (pakend 1SKJ) vaatluse kohta nähtub, et pakend 1SKJ pakendati ümber
pakenditesse 1SKJ-1 (valget värvi ainega), 1SKJ-2 (valget värvi ainega), 1SKJ3 (valget värvi ainega, rohelise taimse puruga) ning valgest pulbrilisest ainest võetu kiirtest reageeris amfetamiinile (XIII, 148-152) 24.04.2015.a ekspertiisiaktis (XIII, 153-154) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pakendites: 1SKJ-1 olev valge pulber massiga 13,87g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, pulbris sisaldub 1,73 g amfetamiini; 1SKJ-2 olev valge pulber massiga 3,93g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,38 g amfetamiini; 1SKJ3 olev valge pulber massiga 2,55g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 37%, pulbris sisaldub 0,69 g amfetamiini; 1SKJ3 olev tumeroheline taimepuru massiga 1,07g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9% (XIII, 153154). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt hoidis ta enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 120). Hoitud narkootiliste ainete täpseid koguseid ei tea, aga 3-4g amfetamiini ja väike tükike marihuaanat (XXII, 120). Hoidis neid narkootilisi aineid keldris endale tarvitamiseks (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tunneb ta S.B., ostis tema käest narkootikume, koos tarvitasid (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt palus S.B. tal hankida narkootikume (XXII, 120). On olnud selliseid asju, et on S.B. narkootikume hankinud (XXII, 120). Kui endal oli, siis andis narkootikume ka S.B. natuke (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei mäleta ta, millistes kogustes on S.B. narkootikume andnud (XXII, 120). Võib-olla 10 korda või rohkem (XXII, 120). Koguse kohta võibolla 0,7 g või vähem, täpselt ei ole kaalunud (XXII, 120). Viimast korda andis S.B. 2015.a jaanuaris (XXII, 120). Mis ajast alates S.B. andis, seda ei mäleta (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. talle narkootikumide eest võlgu (XXII, 120). S.B. võttis narkootikume ja raha ei andnud, lubas tagasi anda (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli S.B. võlgu mitte ainult talle, vaid ka tema tuttavatele (XXII, 120). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt oli keldrist leitud amfetamiin segatud ja maksis selle eest nagu 3 g eest 60€ (XXII, 126). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tunnistab ta seda, et hoidis enda elukoha keldris amfetamiini ja marihuaanat (XXII, 126). Amfetamiini sai XXX käest (XXII, 126). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on nad Sergey Makarcheviga teineteist vastastikku kostitanud erinevate narkootiliste ainetega, amfetamiini, ecstasy, marihuaanaga (XXIII, 8).
Eelkajastatud tõenditest nähtuv on üldjoontes omavahel kooskõlas ning kinnitab veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Sergey Makarchev hoidis kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga enda elukoha aadressil Tartu linn XXX korterite numbritega XXX trepikojas asuva keldri ühiskasutatavas ruumis peidetuna kokku 20,35 grammi 13-37% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbreid, milles kokku 2,8 grammi amfetamiini ning 1,07 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,9 %, kuni nimetatud narkootilised ained sündmuskoha vaatluse käigus 07.04.2015.a politsei poolt leiti ja ära võeti. S.Makarchevi ütlused selle kohta, et sai amfetamiini kellegi XXX käest, ei ole usutavad ning on veenvalt ümber lükatud R.H. ja S.B. ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas olevate tõenditega kogumis selle kohta, et S.Makarchev sai käitlemiseks amfetamiini Vladimir Gavrilinilt. Sergey Makarchevile on esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas hoidis ühiselt koos Vladimir Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 2015.a veebruarikuu lõpu või märtsikuu alguseni Tartus Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde peidetuna 50 grammi amfetamiini, mille Sergey Makarchev andis 2015.a veebruarikuu lõpus või märtsikuu alguses samas kohas edasi M.H1. Vladimir Gavrilin ja M.H1. leppisid kokku M.H1. poolt narkootilise aine 50 grammi amfetamiini omandamise ja selle eest raha tasumise V.Gavrilinile. Vastavalt Vladimir Gavrilini poolt antud juhisele toimus paar päeva hiljem M.H1. ja Sergey Makarchevi omavaheline kohtumine Tartu linnas Jaama 197 juures, kus Sergey Makarchev andis M.H1. juhise amfetamiini asukoha kohta, kust see ära võtta. Kui M.H1. amfetamiini üles ei leidnud, siis läksid M.H1. ja S.Makarchev ühiselt Tartu linnas Annelinnas Kivilinna kooli juures asuva puu juurde, kust M.H1. vastavalt S.Makarchevi juhatusele võttis puu juurest lume alt välja paki, milles 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. See süüdistus on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV
V.Gavrilin helistas ja ütles, et anna raha naise kätte (XX, 104), Lena oli ta naise nimi (XX, 105). See oli 2015.a (XX, 104). Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin süüdistuses kajastatud ajavahemikus 2014.a suvi kuni 2015.a märts omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) ja 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohta kajastatu. Sellega, et M.H1. ja Vladimir Gavrilin omavahel suhtlesid ka 2015.a veebruari lõpus ning märtsikuu alguses, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja M.H1. telefonisuhtluse kohaselt helistab M.H1. 27.02.2015 13:27 Vladimir Gavrilinile ja küsib, kas ei saanud eile asja korda, millele V.Gavrilin vastab, et ei saa (VI, 87). 06.03.2015 11:15 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ja räägitakse järgmisest nädalast M.H1. Soome tööle minemise ja M.H1. võla teemal (VI, 98-102). 12.03.2015 12:50 helistab Vladimir Gavrilin M.H1. ja räägitakse M.H1. nn võla teemal (VI, 117-120). Sellega, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev kasutasid narkootiliste ainete käitlemisel peidikuid, püüdes igati varjata enda seotust edasiantava narkootilise ainega, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud 15.04.2015.a Vladimir Gavrilini 03:47 kõnest Sergey Makarchevile selgub, et peidikus kinda sees ei ole narkootilist ainet, kuigi peaks seal olema, mistõttu V.Gavrilin uuribki S.Makarchevi käest, et kas tema võttis selle väikse koguse sealt ära, kuid S.Makarchevi kinnitusel ei ole ta sealt midagi võtnud (VII, 70-71). S.Makarchev soovitab veel vaadata, sest see peab seal olema ning V.Gavrilin lubab tagasi helistada (VII, 71). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võttis M.H1. tema käest narkootikume ja pidi talle mõne aja pärast, kui need maha müüb, raha tagasi andma (XXII, 178). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta peitnud narkootilisi aineid ja andnud M.H1. le juhiseid selle asukoha kohta ning M.H1. sai need sealt kätte (XXII, 176). Kui kuskile jättis narkootikume, siis ütles nende kättesaamiseks asukoha (XXII, 177).
Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt müüs ta M.H1. amfetamiini ja ecstasy tablette ning võis olla, et andis M.H1. kokku 235g amfetamiini ja 9 ecstasy tabletti, ja tundub, et seda oli isegi rohkem (XXIII, 13). M.H1. narkootiliste ainete üleandmised toimusid Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt ei ole ta M.H1. kunagi amfetamiini andnud (XXII, 121). Ei ole andnud M.H1. ka juhiseid amfetamiini asukoha kohta (XXII, 121). Ei ole koos M.H1. käinud Kivilinna kooli juures ja sealt pakki amfetamiiniga välja võtnud (XXII, 121). Teab, et M.H1. elas 2015.a märtsikuus kuskil Kivilinna juures, on paar korda M.H1. elukohas käinud (XXII, 122). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta M.H1. Kivilinna kooli juures kohtunud ja ei ole olnud telefonikõnesid, et M.H1. kooli juures kohtuda amfetamiiniga seoses (XXII, 127). V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt pidi M.H1. ise tema juhiste järgi peidetud amfetamiini üles leidma ning ei kasutanud selleks S.Makarchevi abi. Selles osas on V.Gavrilini ütlused vastuolus ülejäänud tõenditega, välja arvatud S.Makarchevi ütlustega. Süüdistatav Sergey Makarchevi ütlused lahknevad kõige teravamalt tõendite kogumist, sest tema ei olevat üldse seotud M.H1. amfetamiini edastamisega. Kohtul puudub põhjendatud alus eelistada tõendite kogumist lahknevaid süüdistatav Sergey Makarchevi ütlusi ja vähemal määral lahknevaid süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlusi. Tõenditest nähtuvalt pole kahtlust selles, et Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin kasutasid narkootiliste ainete ebaseaduslikul käitlemisel peidikuid ning nad kasutasid neid narkootiliste ainete käitlemiseks omavahel kooskõlastatult. Neil asjaoludel pole alust kahelda M.H1. ja teiste tema ütlustega kooskõlas olevate tõendite usaldusväärsuses. Sellises olukorras on põhjendatud lähtuda osas, millises Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused lahknevad teistest tõenditest, ülejäänud tõendite kogumist, millega on V.Gavrilini ja S.Makarchevi ebausutavad ütlused ümber lükatud. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et S.Makarchev ja V.Gavrilin käitlesid 50g amfetamiini M.H1. edastamisel ühiselt ja omavahel kooskõlastatult. Sergey Makarchevile esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku 1 kg lähedale (süüdistuses kajastatud 1044,35 g), mida Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev andis 2014.a detsembrikuus või 2015.a jaanuarikuus R.K2. ühel korral Tartu linnas, Kivilinna tanklas 2-3 grammi amfetamiini ning teisel korral võttis Tartu linnas Rebase tn 10 Rimi parklas R.K2. vastu amfetamiini eest 100 eurot, mille eest saadava 5 grammi amfetamiini andis üle eeluurimisel tuvastamata isikule, on alljärgnevad tõendid. Tunnistaja R.K2. (K.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 184195; allkirjaleht: IV 2. 89) kohaselt pidi ta minema Tartus Rebase Rimi juurde kokku saama ja kaasas oli A.A., kes andis üle 100€ (XIX, 189, 192). A.A. andis
S.Makarchevile 100€ oletatavasti narkootikumide eest (XIX, 189). A.A. jutust käis läbi, et 100€ anti Makarile, s.t S.Makarchevile (XIX, 192). R.K2. ütluste kohaselt nägi ta raha üleandmist, kuid seda meesterahvast, kellele raha üle anti, ei tundnud (XIX, 192). R.K2. ütluste kohaselt on ta viibinud 2014.a detsembris või 2015.a jaanuaris Tartus Kivilinna tanklas ning seal võib olla anti teise isiku kätte 2-3g amfetamiini
A.A. ütluste (XVIII, 76-78) kohaselt teab ta sellist isikut Sergey Makarchev, hüüdnimega Makar (XVIII, 78). 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud R.K2. ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlusega on tõendatud, et Vladimir Gavrilin ja R.K2. teadsid ja tundsid teineteist juba 2014.a suvel. 14.07.2014.a 15:58 ja 16:41 alanud kõnedes kooskõlastavad Vladimir Gavrilin ja R.K2. omavahelisi kokkusaamisi (VIII, 4749). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt ei tunne ta R.K2. ja ei ole talle kunagi narkootikume andnud ning ei ole tema käest raha saanud (XXII, 121). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt ei tunne ta A.A. (XXII, 127). Rebase Rimi parklas ei ole kellelegi mingeid rahasid üle andnud (XXII, 127). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta R.K2. kohtunud ühel korral (XXIII, 28). Eelkajastatud tõendite kogumist nähtuv on liialt ebamäärane, et selle alusel oleks põhjendatud järeldada narkootiliste ainete käitlemist, mistõttu kohus ei pea olemasolevat tõendite kogumit küllaldaseks, hindamaks tuvastatuks süüdistuses kajastatu selle kohta, et Sergey Makarchev andis 2014.a detsembrikuus või 2015.a jaanuarikuus R.K2. ühel korral Tartu linnas, Kivilinna tanklas 2-3 grammi amfetamiini ning teisel korral võttis Tartu linnas Rebase tn 10 Rimi parklas R.K2. vastu amfetamiini eest 100 eurot, mille eest saadava 5 grammi amfetamiini andis üle eeluurimisel tuvastamata isikule. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuses selles, et tema 2014.a suvest kuni 2015.a kevadeni andis kuritegeliku ühenduse liikmele Sergey Makarchevile edasi erinevatel kordadel tarvitamisvalmis amfetamiini, millist Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, sealhulgas Sergey Makarchev andis 2014.a sügisel Tartu linnas XXX korteris XXX ühe tarvitamiskoguse amfetamiini R.H., on tõendatud alljärgnevate tõenditega.
Kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) on tõendatud, et 2014.a mais tõsteti Relica Sulg XXX korteris amfetamiinist tühjaks, kui R.Sulelt võeti ära seitse kotti amfetamiiniga, ühes kotis umbes 0,4 g ning seda ära võetud amfetamiini tarbisid kõik korteris viibijad (XIX, 168-170). R.H. ütluste kohaselt viibis ta siis samas korteris, elutoas (XIX, 168-170, 178). R.Sulelt võtsid amfetamiini ära V.Gavrilin ja S.Sõštšikov (XIX, 168-170). R.H. ütluste kohaselt ta ise ei osalenud R.Sulelt amfetamiini äravõtmises (XIX, 179), R.H. ütlustega on tõendatud, et Sergey Makarcheviga puutus R.H. kokku E.B., s.t K. korteris 2014.a sügisel ning küsis siis Makari, s.t Sergey Makarchevi käest amfetamiini, kes algul ei tahtnud amfetamiini anda, aga lõpuks tegi ühe väikse triibu (XIX, 172). S.Makarchev ei küsinud (amfetamiini) triibu eest raha (XIX, 176 all). S.Makarchevilt saadud amfetamiini tarbis ära K. (E.B.) korteris ja läks siis sealt ära (XIX, 176 all). Süüdistatav Sergey Makarchevi pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8 pöördel). Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt on ta R.H. mõned korrad näinud (XXII, 121). Ei ole R.H. narkootikume üle andnud (XXII, 121). Võis olla selline asi, et ise tarvitas, R.H. tarvitas koos temaga, aga sellist asja, et oleks R.H. midagi üle andnud, pole olnud (XXII, 121). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt Puiestee tn korteris tarvitasid koos R.H. amfetamiini (XXII, 127). Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tarvitati tema amfetamiini, tegi sellest R.H. triibu (XXII, 127). R.H. tahtis triipu ja tegi talle triipu (XXII, 127). R.H. ise küsis triipu (XXII, 127). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ostis R.H. temalt kunagi 2g amfetamiini ja pidi raha selle eest hiljem ära andma ning siis hiljem temaga kohtudes R.H. ütles, et andis raha 30€ K.R. kätte (XXIII, 14). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt pidi K.R. selle raha talle edasi andma (XXIII, 14). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Sergey Makarchev, käideldes kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga narkootilisi aineid, andis 2014.a sügisel Tartu linnas XXX korteris XXX ühe tarvitamiskoguse amfetamiini R.H. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Sergey Makrchevi Tartus XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (XIII, 164-169) nähtuvalt leiti tema elukoha läbiotsimisel muuhulgas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise hõlbustamiseks ja enda ebaseadusliku käitumise varjamiseks vajalikke mobiiltelefone, arvukalt sim-kaarte ja ohtralt sim-kaartide ümbriseid.
Sergey Makrchevi kasutuses olnud sõiduauto BMW reg märgiga XXX 08.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (XIII, 178-181) leiti sellest üks kõnekaart ja 2 avamata SUPER kõnekaardi paketti kahele erinevale telefoninumbrile. Mitmete telefonide ja telefoninumbrite kasutamine ning nende sage vahetamine aitab vähendada ebaseadusliku käitumisega vahelejäämise ohtu. Eeltoodust nähtuvalt panustas Sergey Makarchev mitmete telefonide ja erinevate telefoninumbrite kasutamisega, nende vahetamisega ja üha uute numbrite kasutuselevõtmisega sellesse, et vältida enda ebaseadusliku käitimisega vahelejäämist. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et S.Makarchev käitles narkootilisi aineid suurtes kogustes kavatsetult ja see oli osaks tema elustiilist. Narkootiliste ainete omandamine, hoidmine ja edasiandmine on tahtlik tegevus. Suheldes aktiivselt Vladimir Gavriliniga ning kooskõlastades temaga enda käitumist 2014.a varakevadest, pidi Sergey Makarchev vähemalt möönma, et alates 2014.a varakevadest käitleb ta narkootilisi aineid koos Vladimir Gavriliniga. Eelkajastatud Sergey Makarchevi käitumises tarvitamisvalmis amfetamiinipulbri ning marihuaana ebaseaduslikul omandamisel, hoidmisel ja edasiandmisel puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-s 31 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohta käiv. NPALS § 31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971.aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestati sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuuluvad üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne) ja amfetamiin I nimekirja.
NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiidi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 7,5 g marihuaanat ja 1,3 g amfetamiini (V, 45-47). Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja orienteeruvalt 10 g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse marihuaanat arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja orienteeruvalt 10 g marihuaanat. Sergey Makarchevi käideldud narkootiline aine kvalifitseerub selle korduvaks suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks isikute grupis Vladimir Gavriliniga KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, sest 2014.a kevad-suvest alates käitles S.Makarchev narkootilisi aineid koos V.Gavriliniga ning käideldud tarvitamisvalmis amfetamiinipulbri ühekordselt edasiandmise kogused, näiteks elukoha keldris hoitud 20,35 g amfetamiini ja M.H1. edasi antud 50 g amfetamiini on eraldivõetult sellised, millistest piisab kahtlusteta 10-le isikule joobe tekitamiseks. Neil asjaoludel on väiksemad ühekordselt käideldud narkootilise aine kogused, s.h elukoha keldris hoitud 1,07 g marihuaanat, hõlmatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ja ei kuulu täiendavalt eraldi kvalifitseerimisele, sest Sergey Makarchevi faktiline käitumine viitab tahtlikule suurtes kogustes narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele (nn teematelefonid ja arvukalt kõnekaarte narkoaine ebaseaduslikuks käitlemiseks, peidikuna elukoha keldri kasutamine, kuid mitte korteri juurde kuuluva lukustatava keldriboksi kasutamine peidikuna, vaid keldri üldkasutatava osa). Kuna ka marihuaana asus keldrisse peidetuna seal, kus hoiti ka edasimüümiseks amfetamiini, siis pole usutavad S.Makarchevi ütlused selle kohta, et see marihuaana oli ainult endale tarbimiseks mõeldud. Neil eelkajastatud asjaoludel on kahtlusteta tõendatud, et Sergey Makarchev 2014.a kevad-suvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses grupis koos Vladimir Gavriliniga korduvalt tarvitamisvalmis amfetamiini, mille suurusjärk jääb kokku vähemalt 1 kg lähedale, kattes sealhulgas kahtlusteta ka süüdistuses kajastatud koguse 1044,35 g. Kuigi süüdistusest 5g ja 2-3g tarvitamisvalmis amfetamiini R.K2. edasiandmise tõendite kogum ei ole küllaldane selles osas süüdistuse tõendatuks lugemiseks, ei muuda see olulisel määral S.Makarchevi toimepandu ulatust, sest ülejäänud osas on süüdistus igati tõendatud, sealhulgas vähemalt 957g amfetamiini S.B. edasiandmises + 10g amfetamiini elukoha keldris hoidmises + 20,35g amfetamiini elukoha keldris hoidmises + 1 tarvitamiskoguse (1g) amfetamiini R.H. edasiandmises + 50 g amfetamiini M.H1. edasiandmises. Kuna S.B. ütlustest nähtuvalt sai ta 2014.a varakevadest, märtsist alates aasta vältel, s.o vähemalt kuni tema enda kahtlustatavana 2015.a märtsis kinnipidamiseni, S.Makarchevilt tarvitamisvalmis amfetamiini igapäevaselt 5g, mida ta üle ei kaalunud, mistõttu võisid kogused olla ka väiksemad, siis on igakülgselt tõendatud süüdistuses kajastatu selles, et
Sergey Makarchev käitles kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga vähemalt 1044,35 g tarvitamisvalmis amfetamiini (5g x 365 päeva =1825g).
Victor Luku (Lukk) süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi
Victor Lukku (Lukk) süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi (I, 40-41; IV 2. 82) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus valdamises ja edasiandmises (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt käitlemises), mis seisnes selles, et alates 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a kevadeni käitles kuritegeliku ühenduse liikmena kokku vähemalt 65 grammi ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini, s.o suures koguses narkootilist ainet, mida sai edasimüümiseks Vladimir Gavrilini käest alljärgnevalt: -
ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a jaanuarikuu lõpuni Tartu linnas Mäe tn ja Peetri tn piirkonnas vähemalt 6 grammi;
-
ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a jaanuarikuu lõpuni Tartu linnas Kalda tee 32 asuva Maxima kaupluse lähedalt puu juurest sinna peidetuna vähemalt 20 grammi;
-
ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a kevadeni eeluurimisel tuvastamata kohast vähemalt 39 grammi.
Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilist ainet amfetamiini andis Victor Lukk edasi alljärgnevalt: -
A.U. (U.) ajavahemikul 2014.a oktoobrikuust kuni 2015.a jaanuarikuu lõpuni Tartu linnas erinevates kohtades vähemalt 5 korral keskmiselt 4 grammi kaupa (3, 4 ja 5 grammi) ning vähemalt 10 tarvitamiskogust, s.o kokku 20 grammi ja 10 tarvitamiskogust.
-
2015.a kevadel Tartu linnas erinevates kohtades R.H. (H.) 2 korral 1 minigrip kilekoti amfetamiiniga, milles kokku vähemalt 4 tarvitamiskogust;
-
ajavahemikul 2015.a jaanuarikuust kuni veebruarikuu lõpuni Tartu linnas erinevates kohtades A. M. (M.) vähemalt 30 korral amfetamiini, korraga keskmiselt 1,5 grammi (1-2 grammi), s.o kokku vähemalt 45 grammi.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab
narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi. Selles süüdistuses on alljärgnevad tõendid. Kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) kohaselt ei ole ta Victor Lukki käest narkootilisi aineid saanud (XIX, 173). Uurijale rääkis teisiti, et sai amfetamiini V.Lukult 2 korda, aga oli siis vihane, sest XXX tuli ukse taha (XIX, 173). Praegu enam vihane ei ole ja see jutt, et on V.Luku käest saanud kahel korral amfetamiini, on täiesti vale (XIX, 173). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt teab ja tunneb Vladimir Gavrilinit hüüdnimede XXX või Gavril all (XX, 13; allkirjaleht: IV köide 2.osa lk 99). K.R. ütlustega on tõendatud, et tema elukohas tihti käiv Victor Lukk tarvitas amfetamiini ja sai seda V.Gavrilini käest, mõned korrad sai kindlasti V.Gavrilini käest (XX, 14). K.R. i ütluste kohaselt oli nii, et kui V.Lukk sai 2-3 korda amfetamiini V.Gavrilini käest, siis tarvitas ta selle ära koos V.Lukkiga (XX, 15). K.R. ütluste kohaselt varjas V.Lukk ennast V.Gavrilini eest vahepeal XXX, päevi enda XXX juures, et V.Gavriliniga konflikti ei tekiks (XX, 15 allpool). K.R. ütluste kohaselt jäi V.Lukk V.Gavrilinile võlgu – V.Lukk ütles võla suuruseks 50€, aga V.Gavrilin 600-700€ (XX, 14). Teab seda, sest suhtles siis XXX, s.t Victor Lukkiga, tihedalt
Kannatanu A.U. kohtulikul uurimisel 08.03.2016 antud ütluste (XIX, 2138; allkirjaleht: IV 1. 180) kohaselt tunneb ta Victor Lukki hüüdnime XXX järgi, kellega tutvus umbes poolteist aastat tagasi – 2014.a (XIX, 22). A.U. ütluste kohaselt vedas ta 2014.a lõpus ja 2015.a alguses Victor Lukki Volvoga ringi Victot Lukki ja Gavrilinit (XIX, 30), paar korda oli kaasas ka Makar (XIX, 34). Vahepeal oli auto peal igasugust kaadrit, kõikide nimesid ei tea (XIX, 30). Tavaliselt viis Annelinna Keskuse vastas asuva Maxima kasiino juurest Prisma juurde ja Prisma juurest kasiino juurde (XIX, 30). Neid kordi oli mingi 10 korda, kuid täpselt ei mäleta (XIX, 30). Sõidutas Victorit ka K., s.t K. juurest Annelinna, vahepeal sai kaubamaja juurde järgi käidud, igal pool käis (XIX, 31). A.U. ütluste kohaselt sai ta Victor Lukkilt vastutasuks amfetamiini, mida tarvitasid koos Tartus kas autos või XXX tänaval asuvas (A.U.) elukohas (XIX, 32). V.Lukkiga on koos amfetamiini tarvitanud mitmeid kordi (XIX, 34, 36). Amfetamiini sai V.Lukkilt käsi peseb kätt põhimõttel, raha amfetamiini eest V.Lukkile tasunud ei ole ja V.Lukk ei ole raha ka küsinud (XIX, 32,33). Asjaolu, et V.Lukk käitles A.U. amfetamiinis tasu makstes kuritegeliku ühenduse amfetamiini, olles selle saanud Vladimir Gavrilini käest, nähtub peale K.R. ütluste ka süüdistatav Vladimir Gavriini enda ütlustest ning 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt oli Victor Lukk lülitatud kuritegelikku ühendusse lisaks autojuhi funktsioonile ka narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlema.
Näiteks 13.03.2015 10:56 helistab Vladimir Gavrilin Relica Sulele, kõne võtabki vastu Relica Sulg, kuid edasi suhtleb V.Gavriliniga Victor Lukk, kes viibib Relica Sulega samas autos (VI, 123-124). Kõne sisust nähtub, et Victor Lukk ja Relica Sulg sõidavad koos mööda Tartut ringi ja müüvad nii narkootikume kui ka V.Lukki varastatut, s.o riideesemeid jmt (VI, 123-124). Victor Lukki ja Vladimir Gavrilini omavahelisest suhtlusest selgub muuhulgas, et Victor Lukk saab raha kohe-kohe kokku, et kõigest ei ole õnnestunud veel lahti saada, kuid päeva jooksul saavad kõigest lahti, et kõik läheb ükshaaval minema - üks tuleb ja teine tuleb (VI, 123-124). Samas kõnes ütleb V.Gavrilin V.Lukkile, et kui midagi jääb alles, siis andku talle teada, et siis ta ka pakub seda, mis alles jäi (VI, 124). Kõnest nähtub kõigi ühine huvi võimalikult kiiresti kõik maha müüa ja raha kokku saada, milleks tegutsetakse ühiselt omavahel kooskõlastatult (VI, 123-124). 16.03.2015 16:52 kõnes otsib Relica Sulg Vladimir Gavrilini kaudu kontakti Victor Lukkiga, hüüdnimega XXX, paludes anda enda V.Gavrilini käes oleva pangakaardi XXX kätte, mida V.Gavrilin lubab ka teha (VI, 128-129). Eeltoodust nähtuvaga selles, et kuritegelikus ühenduses selle juhile V.Gavrilinile autojuhiks olnud Victor Lukk sai amfetamiini kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini käest, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) selle kohta, et on Victor Lukkile andnud amfetamiini, kui on seda koos tarbinud (XXIII, 13). Valgas tarvitasid koos amfetamiini ja paljudes muudes kohtades, autos pikkadel sõitudel (XXIII, 13). Koos tarbitud amfetamiini eest ei ole V.Lukkilt raha nõudnud (XXIII, 13). Eeltoodust nähtuvalt sai V.Lukk V.Gvarilinilt amfetamiini tasuks tema sõidutamise eest. V.Gavrilinilt saadud amfetamiini eest ei pidanud V.Lukk raha maksma. Kuid V.Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et V.Lukk sai amfetamiini ka pärast mõne peidiku juures amfetamiini järel ära käimist (XXIII, 13). Neil asjaoludel on tõendatud, et V.Lukk sai V.Gavrilinilt täiendavalt amfetamiini ka ka narkootilise aine peidikute juures ärakäimise järgselt. Eeltooduga on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja simkaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas Victor Lukki tel nr nime Viks alt (V, 38). Tunnistaja A. M. (M.) kohtulikul uurimisel 26.04.2016.a antud ütlustega (XXI, 48-53; allkirjaleht: IV 4. 164) on tõendatud, et tarvitas eelmisel aastal narkootilisi aineid tihti, kuid mitte just iga päev (XXI, 52). Tunneb Victor Lukki 2014.a algusest (XXI, 48 all). Victor Lukk on XXX koolikaaslane ning tutvuski Victor Lukkiga XXX kaudu (XXI, 49 ülal). V.Lukkiga on koos ka ühes käimasolevas kriminaalasjas, kus süüdistus on varguste toimepanemises (XXI, 52). A. M. ütluste kohaselt on ta 2015.a alguses koos Victor Lukkiga tarvitanud amfetamiini (XXI, 49). Küsis siis Victor Lukkilt, et kas ta teab, kelle käest saab amfetamiini ja saigi siis V.Lukki käest mitme kuu vältel nädalas enam kui ühel korral amfetamiini (XXI, 49), kokku 30 korral (XXI, 50). Ühe amfetamiinikoti hind oli
20€ (XXI, 49). Ühe korraga sai V.Lukki käest 2-5 kotti (XXI, 49). Amfetamiini oli erinevat värvi (XXI, 50). Amfetamiin mõjus, aga oli väga kehva kvaliteediga (XXI, 50). Amfetamiini eest tasus V.Lukkile nii raha kui esemetega (XXI, 49). V.Lukkilt amfetamiini saamiseks kohtus temaga suvalistes kohtades Tartu linnas
05.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-16-4675 karistati Victor Lukki KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi varguste 24.10.2014 – 01.06.2015 toimepanemise eest isikute grupis koos A. M. ja KarS § 424 järgi 17.11.2014 joobes juhtmise eest KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 7 kuu vangistusega (XVIII, 92-99). KarS § 68 lg 1 alusel arvati Victor Lukki eelvangistuses 05.-06.12.2014 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Victor Lukki 1 aasta 6 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks 01.06.2015.a (XVIII, 92-99). Kohtuotsuses kajastatud süüdistustest nähtuvalt ei pannud Victor Lukk ja A. M. neile esitatud mahukates süüdistustes kajastatud vargustest kõiki vargusi toime koos, vaid vargustest väikseima osa. Kohtuotsuses kajastatud süüdistuste kohaselt panid Victor Lukk ja A. M. vargused koos toime 24.10.2014.a, 14.11.2014.a, 06.01.2015.a, 12.04.2015.a
Süüdistatav Victor Lukki pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 8). Süüdistatav Victor Lukki kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit ammusest ajast, 2007.a istusid koos Murru vanglas (XXII, 47). 2015.a veebruari keskpaigast hakkasid uuesti V.Gavriliniga suhtlema, kui S.B. helistas, et kas saaksid tuttava kuskile ära visata (XXII, 47). Linna vahel sõidutasid V.Gavrilinit (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt suhtles ta V.Gavrilinga kuu aega (XXII, 47). See oli tarvitajate omavaheline suhtlemine, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt tarvitas ta 2015.a amfetamiini ja oli sellest sõltuvuses (XXII, 48). Victor Lukki ütluste kohaselt käisid nad tema autoga Lätisse kasiinosse, sest mõlemale olid Eestis keelud peale pandud (XXII, 47). Selles suhtes olid ühised huvid (XXII, 47). V.Gavriliniga olid ühised hobid – amfetamiini tarvitamine ja kasiinodes Lätis käimine (XXII, 58). S.Makarchev käis Lätis kasiinos kaasas (XXII, 58). Kuu aja jooksul sõidutas V.Gavrilinit rohkem nädalavahetustel (XXII, 47). V.Gavriliniga suhtlemine lõppes sellega, et läks XXX venna juurde tööle (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt sai ta narkootikumidest kaineks ja tõmbus ise eemale (XXII, 47). XXX läks aprillis, aga suhtlemine lõppes juba märtsi keskpaiku või enne seda (XXII, 47). Victor Lukki ütluste kohaselt jäi ta V.Gavrilinile võlgu seoses sellega, et käisid Lätis kasiinos mängimas (XXII, 47). Mängis oma raha kuidagi ruttu maha, V.Gavrilin võitis kogu aeg, siis küsis V.Gavrilinilt 100 € ja jälle 100 € ja niimoodi see võlg tekkiski (XXII, 47). Võttis kasiinos V.Gavrilinilt võlgu kokku 500-700€ (XXII, 51). Pidi V.Gavrilinile ära maksma, aga ei olnud maksta (XXII, 47). Mingeid poest varastatud asju viis V.Gavrilinile ja ei teagi, mis summas V.Gavrilinile võlgu jäi
Victor Lukki ütluste kohaselt ei ole V.Gavrilin andnud talle amfetamiini selle edasimüümiseks (XXII, 48). V.Gavrilin ei ole kunagi amfetamiini andnud, on seda koos tarvitanud (XXII, 48). Victor Lukki ütluste kohaselt on ta amfetamiini mõlemale tarvitamiseks valmis teinud, kui tal endal amfetamiini oli ja siis on seda koos V.Gavriliniga tarvitanud (XXII, 48). V.Gavriliniga ei ole olnud juttu sellest, kes amfetamiini müüvad, mis hinnaga ja kus müüakse (XXII, 48). V.Gavriliniga tarvitasid amfetamiini koos autos (XXII, 53). Tarvitasid selle ainet, kellel parasjagu seda oli (XXII, 53). Kui V.Gavrilinil oli ainet, siis tarvitasid tema ainet (XXII, 53). V.Gavriliniga koos olles päeva jooksul paar korda ikka tarvitasid amfetamiini (XXII, 53). Kui tegi amfetamiini valmis, siis kaks doosi mõlemale ja kui tegi V.Gavrilin, siis ka kaks doosi (XXII, 53). Nädal jutti koos ei tarvitanud (XXII, 53). Igapäevaselt V.Gavriliniga ei suhelnud (XXII, 53). Victor Lukki ütluste kohaselt tunnistab ta seda, et tarbib amfetamiini, on klient, tahab kvaliteetset kraami, ostab 3-5 g, üle 5 g ei ole ostnud (XXII, 57). Diilereid linnas on väga palju, B. käest on omandanud, A.M. koos on käinud ostmas (XXII, 58). Victor Lukki ütluste kohaselt ei tunnista ta ennast kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi, ei ole kuskile gruppi kuulunud, terve elu on olnud poevaras (XXII, 57). V.Lukki ütluste kohaselt on ta V.Gavrilinit sõidutanud niipalju kui V.Gavrilin on kaasas olnud, käis lihtsalt poodides vargil ja siis V.Gavrilin vahel niisama oli kaasas (XXII, 57). Kui on V.Gavriliniga koos olnud ja on vaja olnud ja V.Gavrilin on tahtnud, et lähme käime sealt läbi, siis on V.Gavrilinit sõidutanud (XXII, 57). XXX R.Sule juures oli vaja käia V.Gavrilinil ja endal oli ka vaja sinnakanti minna (XXII, 57). Tänu sellele sai tuttavaks Relicaga, keda varem ei teadnud (XXII, 57). Süüdistatav Victor Lukki kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt teab ta A.U., koos käisid poodides vargil nii Eestis kui Soomes (XXII, 50). Kui A.U. koos olid, siis kogu aeg tarvitasid narkootikume (XXII, 50). A.U. ei ole narkootikume müünud ja ei ole neid A.U. käest ostnud
Süüdistatav Victor Lukki kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt teab ta A. M. väga hästi ja temaga on väga head suhted (XXII, 50). Käisid koos kogu aeg vargil (XXII, 50). Victor Lukki ütluste kohaselt varastas ta A.M. autolt narkootikumide uimas numbrimärgid ära ja tegi enda autoga külma arvet tanklas päris palju, 10 episoodi vist, millest A.M. sai teada ja oli siis vihane (XXII, 50). Victor Lukki ütluste kohaselt tunnistas ta kohtuasjas kõik üles, võis seal A.M. sisse rääkida ja A.M. võib selle peale olla vihane (XXII, 50). Victor Lukki ütluste kohaselt ei ole ta A.M. narkootikume ostnud (XXII, 50). Väga palju on koos ostmas käinud (XXII, 51). Olid nagu enda ametialal töökaaslased (XXII, 51). Pidevalt käisid amfetamiini ostmas ning trall ja möll käis (XXII, 51). Victor Lukki ütluste kohaselt ei ole ta A.M.le narkootikume müünud (XXII, 50). On ostnud koos ja tarbinud koos (XXII, 56). Kas A.M. mõtleb, et kui istme seest on võtnud amfetamiinikoti ja öelnud, et tee valmis, kas see on A.M. andmine (XXII, 56). Minu käest A.M. saanud ei ole (XXII, 56). Eelkajastatust nähtuvalt on mitmest erinevast allikast viiteid sellele, et Vladimir Gavrilin andis Victor Lukkile edasi amfetamiini, mida V.Lukk tarbis kas ise või kellegagi koos,
andes V.Gavrilinilt saadud amfetamiini omakorda teistele tarbimiseks edasi, s.h ka müües. Nii näiteks sai A.U. Victor Lukkilt nii tema enda kui ka V.Gavrilini, Makari jt vähemalt 10-l korral sõidutamise eest tarbimiseks amfetamiini. A.U. ütlustega on tõendatud, et Victor Lukk andis A.U. tarbimiseks vähemalt 10 korral ühe tarbimiskoguse amfetamiini, s.o kokku vähemalt 10 kogust tarbimisvalmis amfetamiini. Ka K.R. ütlustest nähtuvalt andis V.Gavrilin Victor Lukkile edasi amfetamiini. K.R. ütluste kohaselt kohaselt sai ta 2-3 korral tarbida seda amfetamiini, mida oli V.Gavrilin andnud V.Lukkile ning mida andis V.Lukk talle koos temaga 2-3 korral tarbimiseks. Eeltoodust nähtuvaga selles, et V.Lukkil oli V.Gavrilinilt saadud amfetamiini sellistes kogustes, et sellest jätkus ka edasiandmiseks, on kooskõlas ka A. M. ütlused. A. M. (M.) ütluste kohaselt sai ta Victor Lukkilt 30 korral tarbimisvalmis amfetamiini, mida omandas V.Lukkilt tavaliselt korraga 2-5 kotti, makstes 1 koti eest 20€. Tavapärane ebaseaduslikult käideldud 1 grammi amfetamiinipulbri hind tänavamüügis oligi 20€. Ühest grammist tarbimisvalmis amfetamiinist jätkus tavaliselt vähemalt üheks tarbimiskorraks. Neil asjaoludel sai A. M. Victor Lukkilt 30-l erineval korral 2-5g kaupa amfetamiini suurusjärgus 60-150 grammi, millest jätkus tarbimiseks 60-150 korraks. Eeltoodust nähtuvaga selles, et V.Lukk sai V.Gavrilinilt amfetamiini sellistes kogustes, et sellest jätkus ka edasiandmiseks, on kooskõlas ka Victor Lukki ütlustest nähtuv selle kohta, et Victor Lukk andis muuhulgas amfetamiini A.M. edasi enda autos olles, võttes istme seest amfetamiinikoti ja öeldes A.M., et tee valmis. Eelkajastatust nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin andis Victor Lukkile edasi amfetamiini, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused selle kohta, et andis V.Lukkile tema sõidutamise eest tarbimiseks amfetamiini, mida tavaliselt tarbisid autos koos. V.Gavrilin ei küsinud V.Lukkile antud amfetamiini eest raha. V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt sai V.Lukk temalt amfetamiini ka pärast narkootilise aine peidikute juures ärakäimist. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Victor Lukk sai endale V.Gavrilinilt tasuks amfetamiini selle eest, et sõidutas kuritegeliku ühenduse juhti V.Gavrilinit ja temaga kaasas olnud S.Makarcevit jt isikuid. V.Lukk sai V.Gavrilinilt tasuks amfetamiini ka selle eest, et organiseeris mõneks ajaks enda asemele autojuhiks A.U. V.Gavrilinilt saadud amfetamiinist piisas nii V.Lukkile tarbimiseks kui ka selle edastamiseks K.R. (23 tarbimsikogust), A.U. (vähemalt 10 tarbimiskogust) ja A. M. (60-150 g). Osas, millises V.Gavrilini ja V.Lukki ütlused lahknevad teistest tõenditest, on põhjendatud lähtuda ülejäänud loogilises ja veenvas kooskõlas olevast tõendite kogumist. Neil asjaoludel, kuna erinevatest allikatest pärinev info on omavahel üldjoontes kooskõlas, pole kahtlust selles, et A.U. esitatud süüdistus selles, et tema sai V.Gavrilinilt vähemalt 65 g amfetamiini ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini, on tõendatud. Kuigi V.Lukki ütlused lahknevad tõendite kogumist kõige enam, on need oma sisus ülejäänud tõenditest nähtuvaga kooskõlas selles, et ka V.Lukki ütluste kohaselt on ta saanud V.Gavrilinilt amfetamiini tarbimiseks ning on võtnud istme seest koti, mille on andnud A.M. ja öelnud A.M., et tee valmis (triibud-doosid). V.Lukk tõstatas ütluste andmisel küsimuse, et kas see on narkootilise aine edasiandmine, kui istme seest võtad amfetamiinikoti, annad selle teisele isikule ja ütled, et tee sellest doosid (triibud) valmis. Siinkohal on sellele põhjendatud vastata, et selline käitumine on narkootilise aine teisele inimesele edasiandmine.
Kuna A.U. ütlustest nähtuvalt sai ta V.Lukkilt autojuhiks olemise eest amfetamiini vähamalt alates 2014.a lõpust ja 2015.a alguses, siis on tõendatud, et V.Gavrilin hakkas V.Lukkile amfetamiini edastama vähemalt 2014.a lõpust alates, tehes seda kuni 2015.a varakevadeni. Kuna R.H. muutis kohtulikul uurimisel enda ütlusi, jäädes selle juurde, et tema ei ole V.Lukkilt amfetamiini saanud, siis selles osas on jäänud tõendamata süüdistus selles, et V.Lukk andis R.H. edasi 2-l korral amfetamiini. Victor Lukki elustiilist nähtuvalt oli see pikema aja vältel ühetaoline. Olles kas ise V.Gavrilinile autojuhiks või organiseerides V.Gavrilinile autojuhi, sai ta selle eest V.Gavrilinilt tasuks amfetamiini. Olemasolevatest tõenditest nähtuvalt ei ole küllaldaselt tõendeid selle kohta, et ühekordselt V.Gavrilinilt omandatud amfetamiini kogused oleksid olnud niivõrd suured, et neist piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Samas on teada, et V.Lukk tarbis igapäevaselt narkootilisi aineid ning sai neid V.Gavrilinilt regulaarselt väiksemate koguste kaupa, millistest piisas V.Lukkile nii endale tarbimiseks kui ka nende väiksemates kogustes edasiandmiseks – näiteks A.U. vähemalt 10-l korral 1 tarbimiskoguse kaupa ning A. M. 2-5g kaupa 30-l erineval korral. Neil asjaoludel, kuivõrd pikema ajavahemiku vältel oli V.Lukkil ühetaoline elustiil, omandades järjepidevalt ühest ja samast allikast amfetamiini V.Gavrilinilt ja tarbides ning andes seda järjepidevalt ka edasi osas, millises seda jäi enda tarbimisest üle, on põhjendatud lugeda V.Lukki taolist käitumist hõlmatuks ühtsest tahtest. Kuivõrd tegemist on pikema ajavahemiku vältel, vähemalt 2014.a lõpust kuni 2015.a kevadeni, väldanud ühetaolise käitumisega, siis pole kahtlust selles, et V.Lukk käitus tahtlikult ning eesmärgipäraselt V.Gavrilinilt kokku vähemalt 65g ja 14 tarvitamiskoguse amfetamiini omandamisel ja seda tarbimisest ülejäävas osas ka teistele edasi andes ning müües – A.U. 1 tarbimiskoguse kaupa vähemalt 10-l korral ja A.M. 2-5g kaupa vähemalt 30-l korral edasi andes. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. Tavaline 1 grammi amfetamiini tänavamüügi hind on 20€. Tavapäraselt müüaksegi amfetamiini 1 grammi ehk 1 tarvitamiskoguse kaupa. Tavaliselt ostetaksegi üheks korraks joobe tekitamiseks 1g amfetamiini, mis tavapäraselt on võrdustatud ka 1 tarbimiskogusega. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et V.Lukk käitles ühtse tahtlusega pikema ajavahemiku vältel ebaseaduslikult kokku vähemalt 14 tarvitamiskogust ja 310 vähemalt 65 g amfetamiini, mis vastab narkootilise aine suurele kogusele, sest sellest piisab enam kui 10-le inimesele joobe tekitamiseks. Eelkajastatud Victor Lukki käitumises narkootiliste ainete ebaseaduslikul omandamisel, valdamisel-hoidmisel ja edasiandmisel puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning Victor Lukki käitumine kvalifiseerub elustiilist nähtuva tahtluse järgi narkootilise aine suures koguses käitlemiseks KarS § 184 lg 1 järgi.
Tiina Valdase süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
Tiina Valdast süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (I, 39-40; IV 2. 83-84) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine käitlemises suures koguses ja korduvalt, mis seisnes järgnevas: ajavahemikul 2014.a kevadest kuni 2015.a kevadeni käitles kuritegeliku ühenduse liikmena edasi andmise eesmärgil kokku vähemalt 61 grammi amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, saades narkootilist ainet Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi käest alljärgnevalt: -
2014 a. kevadel Vladimir Gavrilinilt Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas sõidukis BMW olles 5 grammi amfetamiini;
-
24.07.2014.a Vladimir Gavrilinilt Tartu linnas XXX maja juures 4 ecstasy tabletti;
-
2014.a juunikuu algusest kuni 23.07.2014.a Vladimir Gavrilinilt Tartu linnas keskmiselt 3,5 korda nädalas (2-5 korral), s.o kokku vähemalt 7 nädala jooksul keskmiselt 1,5 grammi amfetamiini (1-2 grammi), s.o kokku vähemalt 24 korral (7x3,5) kokku 36 grammi, ning vähemalt kahel korral korraga 10 grammi, s.o kokku 56 grammi;
-
2014.a suve lõpus Vladimir Gavrilinilt Tartu linnas XXX 2 ecstasy tabletti;
-
2014.a suve lõpus Sergei Sõštšikovilt 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (2-3 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti.
ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni viimane kord 2015.a jaanuarikuus sai 4 korral narkootilist ainet amfetamiini Relica Sule (Sulg) käest Tartu linnas XXX söögikoha XXX juures, millest 3 korral korraga vähemalt 2 grammi ja viimasel korral korraga 4 grammi, s.o kokku vähemalt 10 grammi. Viimasel korral saadud 4 grammi amfetamiini tasumist nõudis Tiina Valdaselt endale Vladimir Gavrilin. omandas 2014.a sügisel M.H1. käest Tartu linnas, Jaama 197 juures 1 grammi amfetamiini. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilisest ainest 25,5 grammi ja 5 tarvitamiskogust amfetamiini andis Tiina Valdas edasi alljärgnevalt:
-
R. K. 2014.a detsembrikuus kolmel korral 2-3 päevaste vahedega Tartus, XXX söögikoha XXX juures, millest esimesel korral korraga 1 gramm, teisel korral 2 grammi ja kolmandal korral 1 gramm ning 2015.a jaanuarikuus Tartu linnas, Rebase tn 10 asuva Rimi kaupluse juures 4 grammi amfetamiini, s.o kokku 8 grammi;
-
S.B. 21.01.2015.a Tartu linnas 4 grammi amfetamiini;
-
2014.a lõpus A.U. Tartu linnas erinevates kohtades kahel korral 1 gramm amfetamiini, s.o kokku 2 grammi;
-
ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni viimane kord 2015.a jaanuarikuus Tartu linnas XXX söögikohas XXX T.P. vähemalt 5 korral (5-6 korral) tarvitamiskoguse amfetamiini, s.o 5 tarvitamiskogust ja ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni viimane kord 2015.a veebruari või märtsikuus kas Tartu linnas Anne 80 ees või söögikohas XXX 11 korral amfetamiini, millest 5 korral korraga 1 grammi, 5 korral korraga 0,5 grammi ja viimasel korral korraga 3 grammi, s.o. kokku 10,5 grammi;
-
2015.a kevadel R.H. kahel korral Tartu linnas 1 grammi amfetamiini.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ehk ecstasy puhul 1,4 grammi. Alljärgnevalt on kajastatud Tiina Valdasele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusele hinnangu andmine süüdistuse erinevate osade kaupa. Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a kevadest kuni 2015.a kevadeni käitles kuritegeliku ühenduse liikmena edasiandmise eesmärgil kokku vähemalt 72 g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti, saades narkootilisi aineid Vladimir Gavrilini käest ning Vladimir Gavrilini koordineerimisel ka nii Sergei Sõštšikovi kui ka Relica Sule kaudu, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) kohaselt ostis ta Relica Sulelt narkootikume (XXII, 65) ning on saanud narkootikume V.Gavrilinilt ja S.Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata (XXII, 66). Tiina Valdase ütlustega on kooskõlas süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused selle kohta, et käis koos Tiina Valdasega Ida-Virumaal amfetamiinil järel (XXIII, 9-10) ja andis T.Valdasele Ida-Virumaalt omandatud 50 grammist amfetamiinist 5g amfetamiini (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta Tiina Valdasele 2014.a juunikuu algusest andnud amfetamiini (XXIII, 10). 2014.a suvel hakkas T.Valdas amfetamiini eest järjest võlgu jääma (XXIII, 10). Suhted T.Valdasega läksid järjest halvemaks (XXIII, 10). Kui suhted hakkasid Tiina Valdasega halvenema, siis tutvustas omavahel Tiina Valdast ja Relica Sulge (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt siis ta ise Tiina Valdasele enam narkootikume ei andnud, Tiina Valdas hakkas
pöörduma Relica Sule poole ning hakkas Relica Sulelt narkootikume saama ning järjest võlgu jääma (XXIII, 11). Tiina Valdas jäi võlgu ka Relica Sulele (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli talle võlgu ka Relica Sulg (XXIII, 12). Rääkis Tiina Valdase võlast Relica Sulele ja lubas Relica Sulele, et ajab ise Tiina Valdasega asjad korda (XXIII, 12). Viis ka Tiina Valdase asjaga kurssi (XXIII, 12). V.Gavrilini ütluste kohaselt sai R.Sulg amfetamiini, mille ta andis T.Valdasele, esmalt tema käest (XXIII, 12). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt andis ta ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Võis olla, et andis Tiina Valdasele 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C.K1. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav võlg. Nimetatud 19.06.2015.a Tiina Valdase kasutuses olnud Facebooki konto nimega C.K1. vaatlusprotokollist (XIV, 150-155) Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX : “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S.) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. k tuleb, tal 100 meetri kõnnida”
See, et Sergei Sõštšikovi üheks funktsiooniks oli võlgnike mõjutamine ning neile maksegraafiku panek, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud tuvastamata isiku ja Sergei Sõštšikovi vahelisest 20.04.2015 kell 21:34 alanud kõnest (VII, 87-90). Eeltooduga selles, et Tiina Valdas jäi edasimüümiseks V.Gavrilinilt saadud narkootilise aine eest võlgu, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) sellekohaselt nähtuv. 18.01.2015 11:04 kõnes Tiina Valdas kurdab M.H1., et Gavril võttis talt töö juures võlgu ja rääkis samal ajal, et ise oled sitaks võlgu ja ta võib sealt baarist kõike võtta (VI, 29). 19.01.2015 12:03 kõnes kurdab Tiina Valdas M.H1. Vladimir Gavrilini kohta, et Gavrilin on väga haige inimene, eile öösel sai 100€ (soti), et palju ta peab veel Gavrilinile maksma (VI, 29-30). 21.01.2015 20:47 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Üleeile ei toonud 100, kui ei too täna, siis homme 200!!!” (VI, 45). 21.01.2015 21:01 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Kaua aega läheb ülekannega???” (VI, 45). 21.01.2015 21:31 vastab T.Valdas V.Gavrilinile SMS-ga, et üleeile andis kokku 100€ - 50€ öösel ja 50€ hommikul, et mis mõttes ei andnud, et anda jäi ju ainult 25€ veel (VI, 45). 21.01.2015 22:10
saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-id: “Sul oli jaanud 125, sa maksid 100, 25 on jaanud, sa ei mkasnud, 2 paeva juba moodas sa nagla lehm isegi ei helista. Ok. Nuud uesti 100 võlgu oled. Tahan need tana ulekanega” (VI, 45-46).
29.01.2015 23:18 kõnest Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini vahel selgub, et T.Valdas pidi andma raha (aine ning selle käitlemisega tegelemise eest) V.Gavrilinile juba pühapäeval, kuid ei ole seda senini teinud (VI, 54-55). Tiina Valdas selle võlgu olemisega ei nõustu, mispeale lähevad T.Valdas ja V.Gavrilin tülli, V.Gavrilin ähvardab ja kasutab ebatsesuurseid sõnu (VI, 65). See suhtlus toimub Jelena Krasjukova kasutuses olnud telefoninumbrilt, kuid räägib V.Gavrilin (VI, 54-55) ning kõne lõppedes saadetakse samalt numbrilt 29.01.2015 23:27 ajal SMS Tiina Valdasele: “Tule kohe Spki juurde. Mind homme ei ole linnas.”
Eelkajastatuga selles, et Tiina Valdas jäi narkootiliste ainete eest võlgu, on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134), millest nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Eelkajastatust nähtub, et erinevad lülid, sealhulgas Tiina Valdas ja Relica Sulg, müüsid kuritegeliku ühenduse alt selle juhi Vladimir Gavrilini koordineerimisel. Nähtub, et Tiina Valdase võlgu jäämisel hakati Tiina Valdasele edasimüümiseks narkootilist ainet andma Relica Sule kaudu, kes omakorda sai narkootilise aine kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini käest. Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas, mistõttu pole alust kahelda selles, et Tiina Valdas sai kuritegeliku ühenduse juhilt Vladimir Gavrilinilt või temaga kooskõlastatult Relica Sule kaudu edasiandmise eesmärgil kokku vähemalt 71 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses. V.Gavrilin ja S.Sõštšikov omandasid ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suvi koos vähemalt 578 ecstasy tabletti, milliseid nad käitlesid omavahel kooskõlastatult V.Gavrilini koordineerimisel, sealhulgas andis V.Gavrilin T.Valdasele vähemalt
ecstasy tabletti ning S.Sõštšikov andis vähemalt 12 tabletti. See, et Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov ajavahemikul 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suvi koos omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletti käitlesid ühiselt omavahel kooskõlastatult, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) on tõendatud, et 2014.a märtsikuu lõpust kuni 2014.a suvi oli Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini telefonisuhtlus äärmiselt tihe kuni V.Gavrilini 24.07.2014.a põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena haiglasse sattumiseni.
08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi telefonisuhtlusega on tõendatud, et 2014.a kevadest kuni 2014.a suvi kaasa arvatud täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. See, et Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov käitlesid narkootilisi aineid sel perioodil ühiselt ja omavahel kooskõlastatult, nähtub muuhulgas ka 21.06.2014.a kell 19:12 alanud Vladimir Gavrilini ja Sergei Sõštšikovi vahelisest telefonisuhtlusest, kui Vladimir Gavrilin helistab Sergei Sõštšikovile ja ei ole rahul S.Sõštšikoviga, kes ei tee midagi ning too raha ja makstud raha on käideldud suurte narkootiliste ainete koguste eest liiga vähe või on raha jäetud üldse toomata, mispeale S.Sõštšikov ütleb, et on maksnud, praegu lihtsalt ei ole ning lubab veel maksta (VII, 165-169). Kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) on tõendatud, et V.Gavriliniga käis läbi Sergei Sõštšikov, kes oli Gavrilinile jooksupoiss (XX, 77). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (XX.XX.XXXX) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). Eeltoodust nähtub V.Gavrilini ja S.Sõštšikovi omavahel kooskõlastatud ja koordineeritud käitumine. Sellega on kooskõlas ka süüdistatav Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) selle kohta, et tutvus Vladimir Gavrilini kaudu Sergei Sõštšikoviga, kes oli Gavrilini sõber (XXII, 64). S.Sõštšikov oli tihti söögikohas XXX klient (XXII, 64). Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta saanud narkootikume V.Gavrilinilt ja S.Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata (XXII, 66). Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema sai Vladimir Gavrilinilt 2014.a kevadel Ida-Viru maakonnas Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas sõidukis BMW olles 5 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnvate tõenditega.
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui XXX, s.t Vladimir Gavrilin, tema juurde XXX kolis, siis sai XXX käest teada, et XXX toob amfetamiini Jõhvist (XVII, 176 ülal, 193 all). XXX, s.t Vladimir Gavrilini juttude põhjal teab, et XXX sai alguses narkootikume Tallinnast ja hiljem Jõhvist (XVII, 196). XXX on Jõhvi ka kaasa kutsunud ja öelnud, et aja rahad kokku (XVII, 196 all). Relica Sule ütluste kohaselt ei ole tal olnud raha võtta ja see on jäänud plaanideks (XVII, 196). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et ühel korral, kui sai 2015.a jaanuari keskel Tartus Raatuse ärimaja juures kokku V.Gavriliniga ja Makariga, s.o Sergey Makarcheviga, rääkis V.Gavrilin, et käisid Jõhvis amfetamiinil järel (XVII, 191). Telefone neil ei olnud, olid need minema visanud (XVII, 191). V.Gavrilin rääkis, et neil on paranoiad, on 8-9 päeva üleval olnud, politsei jälitas neid ning kiip pandi neile auto alla, mistõttu jätsid auto Jõhvi (XVII, 191). Jõhvis olid V.Gavrilin ja S.Makarchev käinud kahekesi ja BMW-ga (XVII, 191). Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) sai ta Ida-Virumaal Kohtla-Järvel Ahtmel koos V.Gavriliniga käies V.Gavrilinilt enda tarbeks amfetamiini, mida on kohe seal autos tarbinud ka (XXII, 66). Võibolla kaks tarbimiskogust raputas V.Gavrilin kohe välja (XXII, 96). Ahtme linnaosas käis V.Gavrilin vahepeal ära ja tagasi tulles andis V.Gavrilin talle tarbimiseks amfetamiini pulbrina, mis oli pakendatud minigrip kilekotti ja millest jätkus tarvitamiseks mitmeks korraks – nina kaudu tõmbas mitmel korral sisse ning jõi ka seda, segades coca-cola sisse (XXII, 66). Ida-Virumaal V.Gavriliniga käies oli juttu sellest, et seal müüakse paremat amfetamiini (XXII, 94-95). Selle amfetamiini, mis V.Gavrilin talle tarbida andis, see oli V.Gavrilinil taskus (XXII, 95). Enne Ida-Virumaale minekut ütles V.Gavrilin, et sealt on amfetamiini saada, millele T.Valdas vastas, et tal raha ei ole (XXII, 95). Ahtmes viis V.Gavrilini haigla juurde, mille lähistel V.Gavrilin kohtus ühe meesterahvaga, kes tuli majast välja trepi peale ja koos V.Gavriliniga läksid tagasi trepikotta (XXII, 95). Autosõidu ajal võttis V.Gavrilin mobiiltelefonil aku tagant ära, et äkki keegi kuulab pealt (XXII, 95). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta sõitnud koos Tiina Valdasega Ida-Virumaale narkootikumidele järele (XXII, 179). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta andnud Tiina Valdasele narkootilisi aineid Ida-Virumaal Ahtme linnaosas BMW-s ja lisaks sellele on veel andnud (XXIII, 9). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt pakkus ta T.Valdasele võimalust, sõita T.Valdase autoga Ida-Virumaale ja kui sõitsid Ida-Virumaale, siis andis T.Valdasele 5 g amfetamiini tema auto kasutamise eest (XXIII, 9). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt omandas ta ise siis Ida-Virumaalt 50 g amfetamiini
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Tiina Valdas sai Vladimir Gavrilinilt IdaViru maakonnas Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas sõidukis BMW olles 5 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Tiina Valdasele esitatud süüdistuses selles, et tema sai Vladimir Gavrilinilt 24.07.2014.a Tartu linnas XXX maja juures 4 ecstasy tabletti, on alljärgnevad tõendid. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) 24.07.2014 Tartus XXX maja juures ei ole V.Gavriliniga olnud, see süüdistus on eksitus (XXII, 67). Tartus XXX majas asuv korter kuulub perekonnale, seal maja juures on olnud võimalus käia (XXII, 78). Kahtlustatavana 18.06.2015.a hommikul peeti kinni XXX maja juures, siis elas juba XXX majas asuvas korteris
Tiina Valdase kohtulikul uurimisel täpsustatud ütluste kohaselt võttis ta enne V.Gavrilini Tallinnasse sõitmist talt ühe tarvitamiskoguse amfetamiini, see oli enne V.Gavrilini autoavariid (XXII, 103). Sellele järgnevalt täpsustas T.Valdas, et võimalik, et võttis V.Gavrilinilt ecstasy tableti, kuid koguseid ei mäleta (XXII, 104). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et andis T.Valdasele ecstasy tablette (XXIII, 10). T.Valdasele võis ecstasy tablette korraga anda 2-3-5 tabletti (XXIII, 11). Avariipäeval 24.07.2014 ecstasy tablette T.Valdasele ei andnud (XXIII, 11). Sõitis Tartust Tallinnasse 23.07.2014, öö enne avariid veetis Tallinnas, XX.XX.XXXX Tallinnast Tartusse sõites tegi avarii (XXIII, 11). Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlustest nähtuvalt oli 2014.a suvel tavapärane, et T.Valdas sai V.Gavrilinilt narkootilisi aineid, nii ecstasy tablette kui ka amfetamiini. Sellega on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,170; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv Tiina Valdase ja Vladimir Gvarilini vaheline sage telefonisuhtlus. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Tiina Valdas sai Vladimir Gavrilinilt Tartus enne Vlaidmir Gavrilini Tallinnasse sõitu ja enne V.Gavriliniga 24.07.2014.a Tallinnast tagasi sõites toimunud liiklusavariid vähemalt ühe tarvitamiskoguse narkootilist ainet, milleks oli kas amfetamiin või ecstasy tablett. Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema sai Vladimir Gavrilinilt 2014.a juunikuu algusest kuni 23.07.2014.a Tartu linnas keskmiselt 3,5 korda nädalas (2-5 korral), s.o kokku vähemalt 7 nädala jooksul keskmiselt 1,5 grammi (1-2 grammi), s.o kokku vähemalt 24 korral (7x3,5), kokku vähemalt 36 grammi ning vähemalt kahel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt 56 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega.
Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) on ta saanud Vladimir Gavrilinilt 2014.a juunikuu algusest kuni 23.07.2014.a amfetamiini endale tarbimiseks, kuid kordi ja koguseid ei tea, kuid see kogus, nagu süüdistuses kirjas 56 g, ei olnud nii suur (XXII, 67). Pärast V.Gavriliniga Ida-Virumaal käimist hakkas V.Gavrilinilt amfetamiini omandama, nädalas korra, kuid täpselt ei ole meeles (XXII, 102). Nädalas mõned korrad keskmiselt omandas V.Gavrilinilt amfetamiini, tavaliselt võttis ühel korral ühe tarvitamisdoosi ning jäi vahepeal V.Gavrilinile võlgu (XXII, 102). Kui ühe tarvitamisdoosi võttis, siis teise jäi võlgu (XXII, 103). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C.K1. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav võlg. Nimetatud 19.06.2015.a Tiina Valdase kasutuses olnud Facebooki konto nimega C.K1. vaatlusprotokollist (XIV, 150-155) Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX : “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S. k) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. k tuleb, tal 100 meetri kõnnida”
153,154). See, et Sergei Sõštšikovi üheks funktsiooniks oli võlgnike mõjutamine ning neile maksegraafiku panek, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud tuvastamata isiku ja Sergei Sõštšikovi vahelisest 20.04.2015 kell 21:34 alanud kõnest (VII, 87-90). Eelkajastatuga selles, et Tiina Valdas jäi narkootiliste ainete eest võlgu, on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134), millest nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Sellega, et Tiina Valdasel oli kalduvus jääda Vladimir Gavrilinilt saadud narkootiliste ainete eest võlgu, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu.
18.01.2015 11:04 kõnes Tiina Valdas kurdab M.H1. le, et Gavril võttis talt töö juures võlgu ja rääkis samal ajal, et ise oled sitaks võlgu ja ta võib sealt 318 baarist kõike võtta (VI, 29). 19.01.2015 12:03 kõnes kurdab Tiina Valdas M.H1. le Vladimir Gavrilini kohta, et Gavrilin on väga haige inimene, eile öösel sai 100€ (soti), et palju ta peab veel Gavrilinile maksma (VI, 29-30). 21.01.2015 20:47 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Üleeile ei toonud 100, kui ei too täna, siis homme 200!!!” (VI, 45). 21.01.2015 21:01 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-i: “Kaua aega läheb ülekannega???” (VI, 45). 21.01.2015 21:31 vastab T.Valdas V.Gavrilinile SMS-ga, et üleeile andis kokku 100€ - 50€ öösel ja 50€ hommikul, et mis mõttes ei andnud, et anda jäi ju ainult 25€ veel (VI, 45). 21.01.2015 22:10 saadab V.Gavrilin T.Valdasele SMS-id: “Sul oli jaanud 125, sa maksid 100, 25 on jaanud, sa ei mkasnud, 2 paeva juba moodas sa nagla lehm isegi ei helista. Ok. Nuud uesti 100 võlgu oled. Tahan need tana ulekanega”
(VI, 45-46). 29.01.2015 23:18 kõnest Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini vahel selgub, et T.Valdas pidi andma raha (aine ning selle käitlemisega tegelemise eest) V.Gavrilinile juba pühapäeval, kuid ei ole seda senini teinud (VI, 54-55). Tiina Valdas selle võlgu olemisega ei nõustu, mispeale lähevad T.Valdas ja V.Gavrilin tülli, V.Gavrilin ähvardab ja kasutab ebatsesuurseid sõnu (VI, 65). See suhtlus toimub Jelena Krasjukova kasutuses olnud telefoninumbrilt, kuid räägib V.Gavrilin (VI, 54-55) ning kõne lõppedes saadetakse samalt numbrilt 29.01.2015 23:27 ajal SMS Tiina Valdasele: “Tule kohe Spki juurde. Mind homme ei ole linnas.” (VI, 55). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis nii olla, et andis Tiina Valdasele süüdistuses kirjeldatud kordadel kokku 56 g amfetamiini (XXIII, 10). Võib-olla andis isegi natukene rohkem (XXIII, 10). Amfetamiini üleandmine Tiina Valdasele toimus erinevates kohtades, võis olla autos, T.Valdase kodu juures või ka V.Gavrilini enda kodus (XXIII, 10). Maksmine toimus nii, et põhiliselt küsis T.Valdas mingi koguse 5-10g, alguses andis poole raha ja pärast ülejäänud poole raha (XXIII, 10). Pärast aga hakkas niimoodi, et sai 10g, pidi maksma 150€, alguses maksis 50€ ja pärast hakkas venitama, et ei ole ja samas küsis uut kogust (XXIII, 10). Andis T.Valdasele uue kogus amfetamiini kaastundest, sest T.Valdas oli narkomaan, on ise narkomaan ja sai aru, et T.Valdas tahab tarvitada ja siis müügi pealt tahab midagi teenida (XXIII, 10). 2014.a suvel hakkas T.Valdas järjest võlgu jääma ja hiljem enam talle narkootikume ei andnud (XXIII, 10). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt jättis ta meelde, kui palju T.Valdas järjest võlgu jäi, ühest korrast 50€, järgmisest korrast 50€ ning talvel üritas samas T.Valdas lolliks teha, nagu tal oleks kõik ära makstud ja ei ole võlgu (XXIII, 10). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt jäid tal suhted Tiina Valdasega halvemaks, T.Valdas jäi võlgu 400€, võlale intressi otsa ei pannud (XXIII, 8). Võimalik, et võis T.Valdast hirmutada, et võib arvesti tööle panna, kui see kaua kestab, itressid kehtestada (XXIII, 10).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes omavahel kooskõlas. Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlustest nähtuvalt oli 2014.a suvel tavapärane, et T.Valdas sai V.Gavrilinilt narkootilisi aineid, nii ecstasy tablette kui ka amfetamiini. Sellega on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1319 70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv Tiina Valdase ja Vladimir Gvarilini vaheline sage telefonisuhtlus. Asjaolu, et T.Valdas sai Vladimir Gavrilinilt narkootilisi aineid, kinnitab kaudselt ka eelkajastatud tõenditest nähtuv selle kohta, et T.Valdas oli V.Gavrilinile võlgu. Nii T.Valdase kui ka V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt jäi Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile võlgu narkootiliste ainete eest. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Tiina Valdas sai Vladimir Gavrilinilt süüdistuses märgitud vähemalt 56 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kuna V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt võis amfetamiini olla ka rohkem kui süüdistuses märgitud vähemalt 56 grammi, siis pole kahtlust selles, et Tiina Valdasele edasiantud tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit oli vähemalt 56 g. Kuna Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis nii olla, et andis Tiina Valdasele süüdistuses kirjeldatud kordadel kokku 56 g amfetamiini (XXIII, 10) ja võib-olla andis isegi natukene rohkem (XXIII, 10), siis pole kahtlust selles, et vähemalt 2-l korral oli ühekordselt edsiantava amfetamiinipulbri koguseks 10g. Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema sai Vladimir Gavrilinilt 2014.a suve lõpus Tartu linnas XXX viibides 2 ecstasy tabletti, on alljärgnevad tõendid. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) käis ta Vladimir Gavrilinit XXX vaatamas 2014.a suve lõpus ja ühe valge tableti V.Gavrilinilt siis sai (XXII, 67). Ei välista, et see võis olla ecstasy tablett (XXII, 68). Peale V.Gavrilini avariid käis tema juures haiglas ühel korral ja V.Gavrilin andis ühe valge tableti ning V.Gavrilini jutt sinna juurde oli selline, et sõbrad Kreisik ja XXX käisid vaatamas (XXII, 104). Kõikide sõprade nimesid ei mäleta (XXI, 104). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et andis T.Valdasele ecstasy tablette (XXIII, 10). T.Valdasele võis ecstasy tablette korraga anda 2-3-5 tabletti (XXIII, 11). XXX olles üks kord Tiina Valdas külastas, haiglas ei ole T.Valdasele ecstasy tablette andnud (XXIII, 11). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ei ole S.Sõštšikov toonud XXX tablette valu leevendamiseks (XXIII, 11). XXX ei saanud anda T.Valdasele tablette, sest ei olnud neid (XXIII, 11). Eelkajastatust nähtuvalt sai Tiina Valdas Vladimir Gavrilinilt 1 ecstasy tableti, mille olid V.Gavrilinile XXX toonud tema sõbrad. Need Tiina Valdase ütlused on eluliselt usutavad
ja veenvad. On usutav ja veenev, et narkootilisi aineid igapäevaselt tarbinud Vladimir Gavrilinile viidi XXX narkootilisi aineid, milleks võisid olla ka T.Valdase nimetatud ecstasy tabletid. Väikeste ecstasy tablettide XXX üleandmine pole raske ning neid pole nende väiksuse tõttu ka raske XXX personali eest peidetuna salajas hoida. Neil asjaoludel on tõendatud, et V.Gavrilin andis 2014.a suve lõpus XXX viibides Tiina Valdasele vähemalt 1 ecstasy tableti. Vladimir Gavrilinile esitatud süüdistuse kohaselt on ta andnud nii ise Tiina Valdasele kokku vähemalt 12 ecstasy tabletti kui ka Sergei Sõštšikovi kaudu Tiina Valdasele kokku vähemalt 12 tabletti. Need mõlemad süüdistused on Vladimir Gavrilinile esitatud esitatud süüdistustele hinnangu andmise alt nähtuvalt tõendatud. Alljärgnevalt mõlemast süüdistusest ülevaade Tiina Valdasele esitatud vähemalt
ecastasy tableti omandamise süüdistuse aspektist. Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema sai Vladimir Gavrilinilt 2014.a suve lõpus 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (2-3 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) kohaselt ostis ta Relica Sulelt narkootikume (XXII, 65), on saanud narkootikume V.Gavrilinilt ja S.Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata (XXII, 66). Tiina Valdase ütluste kohaselt käis ta Vladimir Gavrilinit XXX vaatamas 2014.a suve lõpus ja ühe valge tableti V.Gavrilinilt siis sai (XXII, 67). Ei välista, et see võis olla ecstasy tablett (XXII, 68). Peale V.Gavrilini avariid käis tema juures XXX ühel korral ja V.Gavrilin andis ühe valge tableti ning V.Gavrilini jutt sinna juurde oli selline, et sõbrad Kreisik ja XXX käisid vaatamas (XXII, 104). Kõikide sõprade nimesid ei mäleta (XXI, 104). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et andis Tiina Valdasele kokku 71g amfetamiini ja 18 ecstasy tabletti (XXIII, 13). Kohtul puudub alus kahelda eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses selle kohta, et Tiina Valdas sai Vladimir Gavrilinilt kokku vähemalt 18 ecstasy tabletti, millega on hõlmatud ka süüdistuses märgitud kogus vähemalt 12 tabletti. Sellega on kooskõlas ka 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv Tiina Valdase ja Vladimir Gvarilini vaheline sage telefonisuhtlus. Asjaolu, et T.Valdas sai Vladimir Gavrilinilt narkootilisi aineid, kinnitab kaudselt ka eelnevalt käsitletust nähtuv selle kohta, et T.Valdas oli V.Gavrilinile võlgu. Nii T.Valdase kui ka V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt jäi Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile võlgu narkootiliste ainete eest. Asjaolu, et V.Gavrilin viibis alates 24.07.2014.a liiklusavarii järgselt XXX, ei välista V.Gavrilini poolt T.Valdasele ecstasy tablettide edasiandmist, sest V.Gavrilinile XXX sõprade toodud ecstasy tablette oli nende väiksuse tõttu hõlbus varjata XXX personali
eest ning neid XXX viibides ka edasi anda. Kuna juba 2014.a septembrist alates viibis Vladimir Gavrilin XXX kodus, siis oli tal võimalik ecstasy tablette Tiina Valdasele edasi anda ka haiglajärgselt. Neil asjaoludel on tõendatud, et V.Gavrilin andis 2014.a suve lõpus Tiina Valdasele vähemalt 12 ecstasy tableti. Tiina Valdasele esitatud süüdistuses selles, et tema sai Vladimir Gavrilini koordineerimisel Sergei Sõštšikovilt 2014.a suve lõpus 5 korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (2-3 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti, on alljärgnevad tõendid. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastatuga on tõendatud, et Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase vahel oli 2014.a suve teisest poolest, s.o ajal kui V.Gavrilin viibis pärast 24.07.2014.a liiklusõnnetust XXX ravil, küllaltki sage telefonisuhtlus. Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) on ta 2014.a suve lõpus kohtunud Sergei Sõštšikoviga tema üürikorteri juures XXX tänaval ning on võimalik, et neid kohtumisi võis olla 5, sai temalt ecstasy tablette ühe kaupa, mille eest maksis kohe raha ära, ühel korral jäi võlgu, aga nüüdseks on see võlg tasutud (XXII, 68). Tiina Valdase ütluste kohaselt omandas S.Sõštšikovilt ecstasy tablette siis, kui amfetamiini ei olnud saada (XXII. 104). Ilmselt peale V.Gavrilini avariid hakkas S.Sõštšikovilt ecstasy tablette omandama (XXII, 104). Mõnel korral käis S.Sõštšikovil kodus ja ühe korra tanklas ning tablette omandas ühe kaupa (XXII, 104). Ühe tableti eest võis S.Sõštšikovile maksta 10€, paari korra eest maksis S.Sõštšikovile ja osad korrad jäi võlgu, millele S.Sõštšikov lisas intresse (XXII, 105). T.Valdase ütluste kohaselt maksis ta lõpuks S.Sõštšikovile võla ära (XXII, 105). 09.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolliga (XIV, 156-158) on tõendatud, et Tiina Valdas tundis erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära XXX i-nimelise isiku, kelle kohta andis ütlusi ning kelle käest on mitmel korral ostnud ecstasy tablette (XIV, 157). Ära tunneb näo ja üldise välimuse järgi (XIV, 157). Eeltooduga on kooskõlas ka S.Sõštšikovi telefonilogis nime Tina all Tiina Valdase telefoninumbri olemasolu. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V. ), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S.
(naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a suve lõpus andnud Tiina Valdasele kokku 12 ecstasy tabletti (XXII, 141). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Tiina Valdasele (XXII, 148). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt oli T.Valdas talle kogu aeg võlgu (XXII, 150). T.Valdas maksis ecstasy tablettide eest sularahas, mõnikord andis Xanaxit, mõnikord alkoholi (XXII, 150). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tuli Tiina Valdas, nuttis, et tal raha pole, tablette tahtis kohe, et saab neid kellelegi edasi müüa ja pärast annab raha (XXII, 150). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tunneb Tiina Valdast 2014.aastast, on tarvitanud paar korda koos amfetamiini (XXIII, 4). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Tiina Valdasele 2014.a suve teisel poolel, kui Vladimir Gavrilin oli sattunud 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse tulemusena XXX, edasi ecstasy tablette Tiina Valdasele. Kuna S.Sõštšikovi ütlustest nähtuvalt oli T.Valdasel temalt omandatud ecstasy tablette vaja ka edasimüümiseks, siis pole alust kahelda selles, et 5-l korral S.Sõštšikovilt omandatud tablette oli vähemalt 12. Neil asjaoludel ei ole veenvad Tiina Valdase ütlused, et omandas 5-l korral ecstasy tablette 1 tableti kaupa. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtub, et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov kuritegeliku ühenduse loonud ja selle juhi Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel on süüdistus tõendatud selles, et S.Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt
578 ecstasy tabletist Tiina Valdasele 2014.a suve lõpu poole edasi kokku vähemalt 12 ecstasy tabletti. Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema sai Relica Sule (Sulg) käest ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni 2015.a jaanuarikuuni Tartu linnas kiirsöögikoha XXX juures 4 korral amfetamiini, millest 3 korral korraga vähemalt 2 grammi ja viimasel korral korraga 4 grammi, s.o kokku vähemalt 10 grammi amfetamiini, mille eest tuli osaliselt tasuda Vladimir Gavrilinile, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et andis V.Gavrilinilt 2014.a septembri lõpus saadud 200 grammist amfetamiinist Tiinale kokku 20 grammi amfetamiini 5grammiste kogustena (XVII, 186). Tiinale andis amfetamiini Tartus, enamasti tema kodu juures või XXX (XVII, 186). Tiina kasutas Facebookis nime C.K1. ja töötas vanasti XXX (XVII, 199 all). Relica Sule ütlustega on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155). Nimetatud 19.06.2015.a vaatlusprotokolli kohaselt on Tiina Valdas suhtlusportaalis facebook kasutanud kontot nimega C.K1. ning teiste hulgas sellelt kontolt suhelnud ka Vladimir Gavriliniga, kes kasutas kontot I.I. (XIV, 150-155). Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX : “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S.) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. k tuleb, tal 100 meetri kõnnida” (XIV, 153,154). Süüdistuses kajastatud söögikoha XXX asukohta Tartu linnas XXX tõendavad tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV
tutvustas R.Sulge kui enda sõbrannat (XXII, 105). Mõnel korral on Relica Sulelt omandanud amfetamiini (XXII, 105). Ise küsis seda Relicalt, kui V.Gvarilin ei tahtnud amfetamiini müüa ning kui M. (H1. l) ei olnud (XXII, 105). Oli kuulnud, et Relica Sulg tegeleb amfetamiiniga, ostis temalt 20€ tarbimiskogus (XXII, 105). Tavaliselt ostis ühe tarbimiskoguse (XXII, 105). Relica Sulelt sai 2014.a detsembris ja 2015.a jaanuaris 4-l korral amfetamiini XXX asuva töökoha XXX juures, kuid koguseid ei oska hinnata, kindlasti vähem kui 10 grammi (XXII, 68). Jäi Relicale mõned korrad võlgu (XXII, 68 all). R.Sulg käis võlga ka tagasi nõudmas mitmel korral söögikohas (XXII, 105 all). Gavrilinile jäi ka võlgu (XXII, 69). Nad ilmselt omavahel liitsid need võlad ja V.Gavrilin kasvatas intressi selle eest (XXII, 69). Need intressid läksid niivõrd suureks, et ei tea, mis summa lõpuks oli (XXII, 69). V.Gavrilinile jäi ka narkoaine eest võlgu (XXII, 69). Intressi kasvatamine toimus ühepoolselt, V.Gavrilin teavitas, et nüüd on nii ja nii (XXII, 69). Et homseks maksad ära ja kui ära ei maksa, siis 100€ tuleb võlale juurde või 50€ lisandub võlale juurde (XXII, 106). See oli erinevalt, kuidas V.Gavrilinil tuju oli (XXII, 106). Tiina Valdase täpsustatud ütluste kohaselt on võimalik, et on ostnud Relica Sulelt ühel korral ka 4 g amfetamiini, nagu on seda rääkinud kohtueelsel uurimisel (XXII, 105). 4 g eest pidi maksma 80€ (XXII, 105). Tiina Valdase ütluste kohaselt kasutas ta suhtlusportaalis facebook kasutajanime C.K1. (XXII, 111) ja Vladimir Gavrilin kasutas kasutajanime I.I. (XXII, 111). Sellega, et Relica Sulg ja Tiina Valdas omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtuv, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. Sellest 23.09.2015.a vaatlusprotokollist (XVI, 129-134) nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Sellega, et Relica Sulg ja Tiina Valdas omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuv selle kohta, et Relica Sule kontaktide all sisalduvad teiste hulgas Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele
(XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt teab seda, et R.Sulg andis narkootilisi aineid edasi T.Valdasele, kes jäi R.Sulele võlgu amfetamiini eest (XXIII). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tutvustas ta siis, kui T.Valdasega hakkasid suhted halvenema, omavahel R.Sulge ja T.Valdast, siis T.Valdasele enam narkootikume ei andnud ja Tiina hakkas pöörduma Relica poole ja temalt narkootikume saama (XXIII, 11). T.Valdas jäi R.Sulele võlgu 200€ (XXIII, 11). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt lubas ta R.Sulele, et ajab ise asjad T.Valdasega korda ning viis sellega kurssi ka T.Valdase, kes ei olnud sellele vastu (XXIII, 12). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C.K1. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav võlg. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini koordineerimisel andis Relica Sulg 2014.a sügis-talvel Tartu linnas Tiina Valdasele vähemalt 4 korral amfetamiini kokku vähemalt 10 grammi. Ka Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta saanud Relica Sulelt amfetamiini 4-l korral. Tiina Valdase ütlused selle kohta, et omandatud ainet on olnud vähem kui 10 grammi ei ole usutavad olukorras, kus tema võlgevus on olnud samas suurusjärgus omandatu kogusega (vähemalt 10 g amfetamiini eest tuleks tasuda kokku 200€). Selleks, et saada vähemalt neljal korral amfetamiini, pidi olema vähemalt mingis osas amfetamiini eest ka ära tasutud, sest muidu poleks saadud järgmisi, või siis vähemalt viimaseid, amfetamiinikoguseid. Neil asjaoludel on usutavamad Relica Sule ütlused selle kohta, et Tiina Valdas sai temalt neljal korral kokku 20 g amfetamiini. Sellega on ka süüdistuses kajastatud kogus - vähemalt 10 g amfetamiini - tõendatud. Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema omandas 2014.a sügisel M.H1. käest Tartu linnas Jaama 197 juures 1 grammi amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 93-116; allkirjaleht: IV
lihtsalt grammi asemel oli ainet kotis 0,7 g, võis ka vähem olla (XX, 112). Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin teavad teineteist, Tiina Valdas on sõidutanud Vladimir Gavrilinit (XX, 113). Teab seda, sest on seda näinud (XX, 113). M.H1. igapäevast suhtlust kuritegeliku ühenduse liikmega Tiina Valdasega nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 16.12.2014 17:46 väljus M.H1. enda Tartus asuva elukoha XXX kortermaja trepikojast ning istus Fiat Puntosse, mis hakkas liikuma ning 17:50 peatus Jaama tn 173a Premium7 tanklas, kus M.H1. asus tundmatuga vestlema, 17:55 vestlus lõppes ja M.H1. istus BMWsse kõrvalistmele, milles juhiistmel istus Tiina Valdas, 17:58 M.H1. väljus BMW-st ja istus Fiat Puntosse kõrvalistmele ja jätkati sõitu... 21:42 Jaama tn 197 kortermaja parklas BMW-s istub juhiistmel Tiina Valdas ja M.H1. suhtleb läbi avatud juhiukse akna Tiina Valdasega, 21:43 vestlus lõppes, M.H1. läks XXX kortermaja trepikotta, BMW Tiina Valdasega jätkas sõitu (XI, 88-89). Sellega, et M.H1. ja Tiina Valdas süüdistuses kajastatud ajal 2014.a lõpu poole omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu, millest nähtub T.Valdase ja M.H1. telefonisuhtlus näiteks 08.12.2014 22:31 (V, 168-169), 09.12.2014 19:49 (V, 171-172), 09.12.2014 19:57 (V, 172), 12.12.2014 16:38 (V, 175-176), 14.12.2014 01:17 (V, 176-177), 14.12.2014 17:03 (V, 177), 14.12.2014 20:50 (V, 178), 15.12.2014 00:53 (V, 178), 16.12.2014 23:39 (V, 186), 17.12.2014 14:23 (V, 188). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Tiina Valdase ja M.H1. telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et Tiina Valdas helistab 14.12.2014 20:50 M.H1. ja soovib osta kolme tarvitamiskogust: “äkki saad kolmekesi välja tulla”, millega M.H1. nõustub ning T.Valdas avaldab, et on juba kohal, millele M.H1. vastab, et tal läheb paar minutit (V, 178). 16.12.2014 23:39 helistab Tiina Valdas M.H1. ja ütleb: “No vaata, mis ma ütlesin, hoia mulle üks”, millele M.H1. vastab: “Äää, no sinu jaoks üks on, aga rohkem ei ole” ning T.Valdas suurendab tellimust: “Aa, see, hoia siis jälle. Seda teist varianti on ka vaja, paar tükki vist”, millega M.H1. nõustub ja Tiina Valdas lubab varsti M.H1. juurde liikuma hakata (V, 186). Ka 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab Tiina Valdase ja M.H1. küllaltki sagedast telefonisuhtlust 2014.a hilissügisel. Süüdistatav Tiina Valdase pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt, tarbimises (XIX, 8 pöördel). Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) on ta ostnud M.H1. amfetamiini Tartus Jaama 197 juures, kuid kogust ei oska öelda, ostetut tarbis ise ja mõju see avaldas (XXII, 69). H1. maksis raha ostetu eest (XXII, 69). M.H1. amfetamiini ostmise kohta ütles V.Gavrilin halvasti, et
susserdad tema selja taga (XXII, 106). Sedasama ütles V.Gavrilin M.H1. (XXII, 106). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuses kajastatut selle kohta, et Tiina Valdas omandas 2014.a hilissügisel M.H1. käest tema Tartu linnas XXX asuva elukoha juures vähemalt ühe grammi amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilisi aineid andis Tiina Valdas edasi, mis on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Seda, et Tiina Valdas müüs enda valdusesse saadud narkootilisi aineid edasi, tõendavad tunnistja E.L. ütlused. Tuunistaja E.L. kohtule 21.04.2016.a kohtuistungil avaldatu kohselt tunneb ta süüdistatavatest Tiina Valdast (XXI, 11). Tunnistaja E.L. 21.04.2016.a kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXI, 11-19; allkirjaleht: IV 4. 143) kohaselt tutvus ta Tiina Valdasega enda õe K. L. kaudu (XXI, 12). On saanud talvel kas eelmisel või üle-eelmisel aastal Tiina Valdase käest Tartus amfetamiini, mille saamiseks suhtles Tiina Valdasega telefoni teel (XXI, 12-13). Tiina Valdasega kohtusid Tartus ja andis raha ning T.Valdas andis ühe minigripkoti, milles oli kuskil pool grammi amfetamiini (XXI, 13). Telefoni teel ütles Tiina Valdasele, et soovib saada ühte, s.o ühte grammi amfetamiini (XXI, 13). Amfetamiini eest maksis Tiina Valdasele teadaoleva tänavahinna 20€ sularahas (XXI, 13). Üks kord on veel omandanud Tiina Valdaselt amfetamiini (XXI, 13). See oli eelmisel aastal kevade algul (XXI, 13). Helistas Tiina Valdasele ja ütles, et soovib kahte, mis tähendab 2 grammi amfetamiini (XXI, 14). Tartus Annelinna Säästumarketi juures sai Tiina Valdasega kokku, amfetamiin oli pakendatud 2 minigrip kilekotti, mõlemas oli natuke alla poole grammi amfetamiini (XXI 14), kokku umbes 0,8 grammi (XXI, 15-16). Maksis Tiina Valdasele 40 eurot 2 g amfetamiini eest (XXI, 14). Kohapeal amfetamiini kogust ei vaadanud, vaatas seda tuttava juures (XXI, 14). Esimesel korral saadud amfetamiin oli valge, teisel korral vist kollakas või roosa, amfetamiin oli mingi asjaga segatud (XXI, 14). Esimesel korral oli amfetamiin vist natule kangem, teisel korral olid suht segatud (XXI, 14). Teisel korral narkootikum mõju ei avaldanud (XXI, 14). Nende kahe korra vahel on ka soovinud Tiina Valdaselt amfetamiini saada, küsis seda T.Valdaselt telefoni teel, kuid T.Valdas vastas, et ei saa aidata, mis tähendas seda, et järelikult tal amfetamiini ei olnud (XXI, 14-15). Tunnistaja E.L. ütluste kohaselt on Tiina Valdas amfetamiini müünud ka S.B., aga S.B. oli täielikku jama saanud, segatud (XXI, 15). S. jutu järgi oli glükoosiga segatud (XXI, 15). Sai S.B. jutust aru, et Tiina Valdaselt saadud amfetamiin ei olnud kvaliteetne (XXI, 15). Teab seda selle ühe korra kohta (XXI, 15). Tunnistaja E.L. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv E. L ja Tiina Valdase vaheline telefonisuhtlus. 08.12.2014 21:56 kõnes avaldab E.L. Tiina Valdasele, et soovib saada ühte esialgu prooviks, millele T.Valdas vastab, et ta ühe pärast ei viitsi tulla, et võtku kaks, millest üks proovigu ära ja siis vaadaku (V, 167). E.L. nõustub sellise Tiina Valdase ettepanekuga (V, 167). 08.12.2014
22:06 kõnes soovib Tiina Valdas, et E. L. ise tuleks taksoga, et võtaks siis viieka maha (hinnast), millele E.L. vastab, et ta ei tea, kas see sobib inimesele või ei sobi ja avaldab kahtlust: “Ma ei tea ju, kas on ikka kindle, et on korralik asi. ... Korralik riietus ikka? ... Aa, no mis värvi ta on? ... roosa või?”, millele Tiina Valdas vastab: “Ei ole, teist värvi on, pidulik” ning lepitakse narkootilise aine üleandmiseks kokkusaamine Saare Maxima juurde (V, 167-168). 08.12.2014 22:32 kõnes täpsustavad E. L ja Tiina Valdas kokkusaamise asjaolusid (V, 169). Tunnistaja E.L. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVDl: V,201 ümbrikus) 31.03.2015.a 01:35 ja 02:06 kõnedest nähtuv asjaolu, et E. L. ja S.B. on omavahel tuttavad ja suhtlevad (V, 181). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja pole kahtlust selles, et Tiina Valdas müüs omandatud narkootilisi aineid edasi. See, et Tiina Valdas tegeles omandatud narkootiliste ainete edasimüügiga, nähtub ka alljärgnevast selle kohta, et Tiina Valdas andis amfetamiini edasi R. K., S.B., A.U., T.P., R.H. Tiina Valdasele esitatud süüdistuses selles, et tema andis R. K. 2014.a detsembrikuus edasi amfetamiini kolmel korral 2-3 päevaste vahedega Tartus, XXX söögikoha XXX juures, millest esimesel korral korraga 1 gramm, teisel korral 2 grammi ja kolmandal korral 1 gramm ning 2015.a jaanuarikuus Tartu linnas Rebase tn 10 asuva Rimi kaupluse juures 4 grammi amfetamiini, s.o kokku 8 grammi, on alljärgnevad tõendid. Tunnistaja R. K. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXI, 80-86; allkirjaleht: IV 4. 168) on tõendatud, et tunneb Tiina Valdast enda lähisugulaste kaudu nime all Tiina SteinB., nüüdseks teab ka nime Tiina Valdas all (XXI, 80-81). On Andnud Tiina Valdasele laste jaoks raha võlgu 40€, millist raha ei ole senini Tiina Valdaselt tagasi saanud (XXI, 81). Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt on ta saanud Tiina Valdaselt mõned korrad amfetamiini (XXI, 81). Esimene kord oli siis, kui tuli 2014.a detsembri paiku XXX töölt (XXI, 81). Amfetamiini omandas T.Valdase käest 3 või 4 korda, kokkusaamised leppisid kokku telefoni teel ja kokku said tavaliselt kuskil Annelinna kandis. Mõned korrad ka Anne sauna lähedal Kähkuka baari juures (XXI, 81). Politseis ülekuulamisel vaatas ja avaldas enda telefoni mälust Tiina Valdase tel nr XXX, mille kaudu Tiina Valdasega suhtles (XXI, 83). T.Valdas tuli kohtumisele alati üksinda ja punast värvi autoga BMW (XXI, 82 all). Sai amfetamiini Tiina Valdaselt 4-l korral (XXI, 84). Korraga omandas amfetamiini 1-2 grammi ja ühel korral oli 4 grammi (XXI, 81), 4 grammi omandas Rimi ees (XXI, 85). 1 grammi amfetamiini eest maksis Tiina Valdasele tavahinna, s.o 20€ (XXI, 81 all). Amfetamiini eest maksis Tiina Valdasele kohe raha ära, võlgu ei jäänud (XXI, 82). Selle 4 grammi amfetamiini omandas 2015.a jaanuaris 80€ eest (XXI, 82). Tiina Valdasel olid siis viimased 4 kogust ja ostis need talt ära (XXI, 82). Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt oli amfetamiin Tiina Valdasel pakendatud tavaliselt kilepakenditesse minigrippidesse, viimane kord oli hõbepaberi sees (XXI, 82). Amfetamiin oli kogu aeg valget värvi, kuivem ja kvaliteedilt ei olnud just kõige erksam, kuid natukene mõju ikka oli (XXI, 82), esimesed korrad olid normaalsed (XXI, 84).
Tunnistaja R. K. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokoll (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus), milles kajastatu kohaselt oli üheks telefoninumbriks, mida Tiina Valdas kasutas XXX (V, 151-152). Jälitusoimingu protokollis märgitu kohaselt kasutas Tiina Valdas tema 19.06.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt telefoninumbrit XXX
Süüdistuses kajastatud söögikoha XXX asukohta Tartus XXX tõendavad tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV
See oli 2014.a (XX, 83). Kannatanu S.B. ütluste kohaselt on Tiina Valdasel ja Vladimir Gavrilinil omavahel väga head suhted (XX, 77 ülal). Teab seda sellest, et kui lasi Tiina Valdase ainega üle, siis kaebas T.Valdas selle Vladimir Gavrilinile ära (XX, 77, 83 keskel). S.B. ütluste kohaselt tuli Vladimir Gavrilin siis temaga seetõttu pahandama (XX, 77 ülalpool, 83 keskel). S.B. ütluste kohaselt tähendab üle laskmine seda, et võttis Tiina Valdaselt aineid 1 grammi ja raha ei andnud ja on selle raha senini T.Valdasele võlgu (XX, 83 ülal). Sellega, et Tiina Valdas ja S.B. omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokoll (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus). 21.01.2015 kell 03:46, 08:23, 09:35:47, 09:35:48 edastatud SMS-dest, milles üheks osapooleks on olnud Tiina Valdas (VI, 37), nähtub, et Tiina Valdasel on olemas narkootiline aine, mida ta on valmis teistele edasi andma, kutsudes endale külla (VI, 37). Veel nähtub nendest SMS-idest, et narkootilist ainet soovitakse Tiina Valdaselt saada ka võla peale, et selle eest tasutakse alles 3 päeva pärast (VI, 37). 21.01.2015 kell 12:17 helistab Tiina Valdas S.B. ja pakub talle amfetamiini: “Kui palju sul muidu vaja?”, millele S.B. vastab, et kas neli või viis (tarvitamiskogust või grammi) ning kooskõlastataksegi kokkusaamine (VI, 39). 21.01.2015 kell 21:25 alanud kõnes täpsustab S.B. Tiina Valdasele, et võtab temalt ainult 4 (tarvitamiskogust) ning lepivad kokkusaamise (VI, 39). Samast kõnest nähtub, et kokkusaamine toimub kohe - Tiina Valdas avaldab, et läheb võtab toast (aine) ning S.B. kurdab, et tal on külm, on susside peal, on XXX juures (s.o Tiina Valdase elukoha juures XXX) juba kohal (VI, 39). Süüdistatav Tiina Valdase ütluste kohaselt oli tema elukoht XXX (XXII, 85). Tuunistaja E.L. kohtule 21.04.2016.a kohtuistungil avaldatu kohselt tunneb ta süüdistatavatest Tiina Valdast (XXI, 11). Tunnistaja E.L. 21.04.2016.a kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXI, 11-19; allkirjaleht: IV 4. 143) kohaselt on Tiina Valdas amfetamiini müünud ka S.B., aga S.B. oli täielikku jama saanud, segatud (XXI, 15). Sveni jutu järgi oli glükoosiga segatud (XXI, 15). Sai S.B. jutust aru, et Tiina Valdaselt saadud amfetamiin ei olnud kvaliteetne (XXI, 15). Teab seda selle ühe korra kohta (XXI, 15). Süüdistatav Tiina Valdase pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt, tarbimises (XIX, 8 pöördel). Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) ei ole ta andnud Tartus 4 grammi amfetamiini S.B. (XXII, 70). Ostis S.B. amfetamiini kogu aeg ise (XXII, 70). Eelkajastatust nähtuvalt lahknevad kõige teravamalt teistest tõenditest Tiina Valdase ütlused. Samas on ülejäänud tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse tõendatust selles, et Tiina Valdas andis S.B. 21.01.2015.a Tartu linnas 4 grammi amfetamiini. Kohtul pole alust kahelda jälitustoimingu protokollist nähtuva tegelikkusele vastavuses selles, et S.B. soovis saada 4 g amfetamiini ning läks sellele järele Tiina Valdase
tolleaegse elukoha juurde. Salvestistelt nähtuvalt on Tiina Valdase hääl sealt selgelt ära tuntav. Jälitustoimingu protokollist nähtuvaga on üldjoontes kooskõlas ka ülejäänud tõenditest, välja arvatud Tiina Valdase ütlustest, nähtuv. Jälitustoimingu protokollist nähtuvaga ja sellega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega on veenvalt ümber lükatud süüdistatav Tiina Valdase ütlused selle kohta, et tema ei ole S.B. 4g amfetamiini andnud. Tiina Valdasele esitatud süüdistuses selles, et tema andis 2014.a lõpus A.U. Tartu linnas erinevates kohtades kahel korral 1 gramm amfetamiini, s.o kokku 2 grammi, on alljärgnevad tõendid. Kannatanu A.U. kohtulikul uurimisel 08.03.2016 antud ütlustega (XIX, 21-38; allkirjaleht: IV 1. 180) selle kohta, et teab isikut nimega Tiina Valdas, kelle käest on saanud amfetamiini (XIX, 34) kuskil linna peal (XIX, 35). See oli ammu (XIX, 34). Sai siis amfetamiini iga kolmanda isiku käest (XIX, 34). Oli siis 9 kuud ainete mõju all (XIX, 34). See 9 kuud algas 2015.a jaanuaris ja lõppes 2015.a septembris, kui läks arestimajja päevi kandma (XIX, 35). Siis 9 kuu vältel ei olnud päevagi, kui ei tarvitanud (XIX, 34). A.U. ütluste kohaselt on ta kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et sai amfetamiini Tiina Valdaselt kahel korral ja nii see võiski olla (XIX, 35). Süüdistatav Tiina Valdase pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt, tarbimises (XIX, 8 pöördel). Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) ei ole ta 2014.a lõpus andnud A.U. süüdistuses märgitud 2 grammi amfetamiini, isegi ei tunne A.U. ning ei tea, kes see isik ongi (XXII, 70). Tiina Valdase enda süüd eitavad ütlused on ümber lükatud A.U. ütlustega. Kuna Tiina Valdase ütluste õigsuses selle kohta, et tema ei ole narkootilisi aineid edasi andnud, on kohtul alust kahelda, siis kohus nendest ka ei lähtu. Siinkohal olgu näiteks toodud 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) 21.01.2015.a kohta nähtuv selles, et Tiina Valdas andis 21.01.2015.a Tartu linnas 4 grammi amfetamiini edasi S.B., kuid Tiina Valdas väidab hoopiski, et ei ole seda teinud (XXII, 70) ning ostis ise S.B. kogu aeg amfetamiini (XXII, 70). Neil asjaoludel peab kohus ka käesolevas süüdistuse osas, mille järgi T.Valdas andis A.U. edasi kahel korral 1g amfetamiini, põhjendatuks lähtuda A.U. ütlustest, millega on T.Valdase enda süüd eitavad ütlused ka veenvalt ümber lükatud. Kohtul puuduvad põhjendatud alused A.U. ütlustest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Tiina Valdasele esitatud süüdistuses selles, et tema andis ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni viimane kord 2015.a jaanuarikuus Tartu linnas XXX söögikohas XXX T.P. vähemalt 5 korral (5-6 korral) tarvitamiskoguse amfetamiini, s.o 5 tarvitamiskogust, ja ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni viimane kord 2015.a veebruari või märtsikuus kas Tartu linnas Anne 80 ees või söögikohas XXX 11 korral amfetamiini, millest 5 korral korraga 1 grammi, 5 korral korraga 0,5 grammi ja viimasel korral korraga 3 grammi, s.o. kokku 10,5 grammi, on alljärgnevad tõendid.
Tunnistaja T.P. kohtulikul uurimisel 26.04.2016.a antud ütlustega (XXI, 53-61; allkirjaleht: IV 4. 165) on tõendatud, et T.P. tutvus Tiina Valdasega ühes seltskonnas 2014.a (XXI, 54). T.P. on Tiina Valdasega töötanud koos ka Tartu linnas XXX juures asuvas kõrts-pubis XXX (XXI, 54). XXX töötamise ajal tarvitas Tiina Valdas amfetamiini (XXI, 54). T.P. ütluste kohaselt teab ta seda sellest, et Tiina Valdas pakkus ka talle siis amfetmiini (XXI, 54 all). Tarvitasid Tiina Valdasega tööl olles amfetamiini, et oleks hea tuju (XXI, 54-55). Tiinaga koos XXX töötamise ajal olid neil omavahel head suhted (XXI, 55). On Tiina Valdasega koos amfetamiini tarvitanud 5-6 korral (XXI, 55). See oli 2014.a enne jõule ja sama aasta lõpul ning ka järgmisel aastal (XXI, 55). Amfetamiini tarvitasid koos nii autos, töö juures kui ka Tiina Valdase pool kodus, kui käis seal külas (XXI, 55). Tiina Valdas elas siis tema XXX asuva elukoha kõrval Annelinnas (XXI, 55). Tiina Valdase pool kodus külas käies, kui tarvitasid seal koos amfetamiini, olid nad seal enamasti kahekesi (XXI, 55 all) ning amfetamiini eest tasumine sõltus olukorrast (XXI, 55 all). T.P. ütlustest nähtuvalt ei pidanud ta alati Tiina Valdaselt saadud amfetamiini eest maksma (XXI, 55 all), kuid kui pidi maksma, siis tasus Tiina Valdasele amfetamiini eest sularahas (XXI, 55 all). 20€ oli 1 gramm (XXI, 56 ülal). Neid kordi, kui ostis Tiina Valdase käest amfetamiini, oli kindlasti 6-7 korda (XXI, 56 ülal). Tiina Valdas käis amfetamiini järel autoga, kui Tiinal endal alati amfetamiini võtta ei olnud (XXI, 56). Tiinalt saadud amfetamiin oli pakendatud tavaliselt minigrippi ja seal oli tavaliselt gramm (XXI, 56). Maksimaalselt on Tiina Valdase käest ostnud korraga 3 grammi amfetamiini ja maksis selle eest 60€ (XXI, 56 keskel). 3 grammi amfetamiini saamiseks helistas Tiina Valdasele, kellel oli see aine olemas ning kes tuli ja tõi selle maja ette ära (XXI, 61). 3 g omandas korraga Tiina Valdasega suhtluse lõpul, 2015.a (XXI, 56). Tunnistaja T.P. ütluste kohaselt suhtles Tiina Valdas temaga telefoni teel alati ühelt ja samalt numbrilt, kui soovis Tiina Valdaselt amfetamiini omandada (XXI, 56). Neid kordi võis olla 5-6 (XXI, 56), aga ka 10-11 (XXI, 56 all). Tiina Valdaselt 11 korral amfetamiini saades olid kogused erinevad, võis olla ka poolik kott, s.o 0,5 grammi, on ka pooliku koti eest maksnud (XXI, 57). Tiina Valdaselt amfetamiini saamise kordasid ei olnud kindlasti vähem kui 11, neist 5 kuni 6 korda trabisid koos amfetamiini töö juures ja endale on Tiina Valdaselt amfetamiini ostnud kohe kindlasti 3-4-5 korda (XXI, 57 all). Koos on tarvitanud 5-6 korda ja raha on kindlasti Tiina Valdasele amfetamiini eest andnud 10 korda vähemalt (XXI, 57 all). 11 korda on ostnud Tiina Valdaselt puhtalt enda tarbeks (XXI, 58 ülal). Kui Tiina Valdasega amfetamiini jaoks klappisid, siis panid mõlemad raha ja siis tõi Tiina Valdas amfetamiini (XXI, 60 keskel). Tunnistaja T.P. ütluste kohasel on ta amfetamiini tarbinud 5-6 aastat ja praegu käib selle probleemiga ka arsti juures (XXI, 58). Tiina Valdasega koos amfetamiini tarbides panid pommi, s.t panid amfetamiini salvräti sisse ja neelasid siis selle alla (XXI, 58). Hiljem on Tiina Valdas ähvardanud teda kui põhilist tunnistajat, et kui läheb kinni, siis lähed sina ka kinni, ning midagi kriiskas Tiina Valdas sellele ähvardusele veel lisaks (XXI, 60). Tunnistaja T.P. ütlustega on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Tiina Valdase ja T.P. vaheline telefonisuhtlus - 15.12.2014 12:50 helistab Tiina Valdas T.P. ja annab teada, et tal on täna raha maksmise päev, tal on puudu 50 € (viis kümpi), et kas T.P. teab kedagi, kellele saaks 2 normaalset ainekogust ära anda ning lepitakse kokku, et pärast T.P. arsti juures käimist T.P. helistab ja
saavad kokku (V, 178-179). 21.01.2015 kell 03:46, 08:23, 09:35:47, 09:35:48 edastatud SMS-dest, milles üheks osapooleks on olnud Tiina Valdas (VI, 37), nähtub, et Tiina Valdasel on olemas narkootiline aine, mida ta on valmis teistele edasi andma, kutsudes endale külla (VI, 37). Veel nähtub nendest SMS-idest, et narkootilist ainet soovitakse Tiina Valdaselt saada ka võla peale, et selle eest tasutakse alles 3 päeva pärast (VI, 37). 21.01.2015 19:31 helistab T.P. Tiina Valdasele ja tunneb huvi, et kas ainet liigub ka, millele Tiina Valdas vastab: “Mingi viimane on jah, aga” (VI, 44). T.P. teatab, et soovib kohe saada ühte tervet tarvitamiskogust: “Aga lenda siia. Kohe on vaja. Tervet.”, et tal inimene ootab, millele T.Valdas vastab, et ta ei tea, kas tal tervet kogust on, vaatab järele ja siis helistab tagasi (VI, 44-45). 21.01.2015 19:46 helistab Tiina Valdas T.P. tagasi ja annab teada, et tal ei ole pooltki kogust hetkel, aga hiljem on ja annab siis sellest teada, mispeale T.P. annab teada, et soovib kahte (tervet tarvitamiskogust) (VI, 45). 22.01.2015 15:08 kõnest S.B. ja Tiina Valdase vahel selgub, et Tiina Valdasel on uus ainekogus juba olemas, S.B. ja T.Valdas võrdlevad neil olevat amfetamiini – S.B. ütleb, et tal on T.Valdasel olevast amfetamiinist roosam ja kangem aine, on tumeroosa ning edasi arutletakse, kas seda lahjendada (VI, 46). Süüdistuses kajastatud söögikoha XXX asukohta Tartus XXX tõendavad tunnistaja T.P. ütlustega kooskõlas olevad tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV 4. 162). Tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXI, 3034; allkirjaleht: IV 4. 162) on tõendatud, et K. B. oli Tartus XXX asuva söögikoha XXX omanik ning XXX töötas klienditeenindajana teiste hulgas ka Tiina Valdas (XXI, 30). Tiina Valdas võeti XXX tööle 2014.a lõpus (XXI, 30). Tiina Valdasel oli hästi palju võlgasid (XXI, 33). Tiina Valdas võttis ja jagas tasuta enda tuttavatele firmale XXX kuuluvat alkoholi ja Tiina Valdas vallandati töölt (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV 4. 162). Süüdistatav Tiina Valdase pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt, tarbimises (XIX, 8 pöördel). Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) ei ole ta T.P. amfetamiini andnud, kuid on koos tarbinud (XXII, 70) ja seda koos S.B. õega T.P. klappinud (XXII, 108). B. tõi amfetamiini ja siis klappisid T.P. ning kokku klapitud rahad andsid S.B., kes tõigi amfetamiini (XXII, 70). Tiina Valdase ütluste kohaselt ei ole ta oma käega T.P. amfetamiini andud (XXII, 70). Ükskõik kes neist T.P. amfetamiini hankis, peitsid selle aine söögikohas XXX tagaruumi ning mõlemad käisid ja tarbisid sealt (XXII, 70). Tiina Valdase ütluste kohaselt klappisid T.P. ka V.Gavrilinilt saadud amfetamiini, mille eest pidi V.Gavrilinile maksma, kuid oli selle V.Gavrilinile võlgu (XXII, 108 all). Eelkajastatust nähtuvalt lahknevad ainukesena teistest tõenditest süüdistatav Tiina Valdase ütlused selles, et ta ei ole T.P. amfetamiini edasi andnud. Samas nähtub eelkajastatud jälitustoimingu protokollist ja T.P. ütlustest veenvalt, et Tiina Valdas tegeles amfetamiini edasiandmisega, sealhulgas müügiga. Neil asjaoludel ei ole Tiina Valdase enda süüd täielikult eitavad ütlused usutavad ja veenvad ning need on ümber lükatud ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas olevatest tõenditest nähtuvaga kogumis.
Kohtul puuduvad põhjendatud alused jälitustoimingu protokollist ja T.P. ütlustest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Neil asjaoludel on Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema andis T.P. erinevatel kordadel edasi kokku vähemalt 10,5g amfetamiini, tõendatud. Tiina Valdasele esitatud süüdistuses selles, et tema andis 2015.a kevadel R.H. kahel korral Tartu linnas 1 grammi amfetamiini, on alljärgnevad tõendid. Kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) kohaselt teab ja tunneb ta Tiina Valdast tema söögikohas XXX töötamise ajast (XIX, 173). R.H. ütluste kohaselt on ta Tiina Valdase käest saanud paaril korral amfetamiini, ühest kotist piisas üheks doosiks, s.o üheks tarvitamiskorraks (XIX, 173,177,178). Teab, et T.Valdas sai amfetamiini XXX, s.t Vladimir Gavrilini käest (XIX, 174). Maksis T.Valdasele ühe koti eest 20€ sularahas (XIX, 174 keskel). Kannatanu R.H. ütlustega on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu – 08.12.2014 16:26 sms-s teatab Tiina Valdas tuvastamata isikule, et tal on päris OK asi (tal on olemas normaalse kvaliteediga narkootiline aine; V, 165). 08.12.2014 16:30 helistab Tiina Valdas R.H. ja annab teada, et tal on olemas ja tal on nii hästi (tal on olemas normaalse kvaliteediga hea aine), mispeale tunneb R.H. huvi: “Sul on midagi mulle pakkuda või?”, millele Tiina Valdas vastab: “Jaa” ning lepivadki kokkusaamise (V, 165). 08.12.2014 19:36 helistab R.H. Tiina Valdasele ja annab teada, et ta ei saanud raha (plekki), kuid varsti saab kellegagi kokku ja siis küsib Tiina Valdaselt (ainet) uuesti (V, 166167). 09.12.2014 15:00 helistab Tiina Valdas tuvastamata isikule ja pakub 3-e viimast alles jäänud kogust, millele aga vastatakse eitavalt, sest tuvastamata isiku Tiina Valdasele avaldatu kohaselt on ta juba teisel lainel. Samas kõnes kiidab aga tuvastamata isik aine kvaliteeti ja avaldab lootust, et saab samasugust ainet Tiina Valdaselt teine kordki, millega on Tiina Valdas nõus, öeldes: “Eks sa helista” (V, 170-171). 21.01.2015 kell 03:46, 08:23, 09:35:47, 09:35:48 edastatud SMS-dest, milles üheks osapooleks on olnud Tiina Valdas (VI, 37), nähtub, et Tiina Valdasel on olemas narkootiline aine, mida ta on valmis teistele edasi andma, kutsudes endale külla (VI, 37). Veel nähtub nendest SMS-idest, et narkootilist ainet soovitakse Tiina Valdaselt saada ka võla peale, et selle eest tasutakse alles 3 päeva pärast (VI, 37). 21.01.2015 suhtlevad R.H. ja Tiina Valdas nii telefonikõnede kui SMS-i teel (VI, 37-39, 44), sealhulgas ka usalduslikult, kui R.H. avaldab, et tal on vaja B. kätte saada, kes on talle võlgu, ning T.Valdas avaldab, et debiilik Gavril käib nüüd mööda linna matšeetega ringi (VI, 38-39). 21.01.2015 16:03 helistab R.H. Tiina Valdasele ja annab teada, et tal on nüüd raha olemas, et Tiina Valdas tulgu Eedeni juurde ja võtku talle 2 paari (2 g ainet) kaasa, millele Tiina Valdas vastab, et tal läheb 15 minutit (VI, 44). Samas kõnes annab Tiina Valdas teada, et ta on nii palju juba ilma rahata (plekita ainet) ära andud, millest tal on närvid juba läbi, andes mõista, et rahata ta ainet enam ei anna (VI, 44). Süüdistatav Tiina Valdase pärast prokuröri avakõnet kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on talle süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt, tarbimises (XIX, 8 pöördel).
Tiina Valdase ütluste kohaselt (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) ei ole ta R.H. 2015.a kevadel kahel korral 1 g amfetamiini andnud (XXII, 70). R.H. on üks müüjatest, kes tõi ainet XXX (XXII, 70). Eelkajastatust nähtuvalt lahknevad ainukesena teistest tõenditest süüdistatav Tiina Valdase ütlused selles, et ta ei ole R.H. amfetamiini edasi andnud. Samas nähtub eelkajastatud jälitustoimingu protokollist ja R.H. ütlustest veenvalt, et Tiina Valdas tegeles amfetamiini edasiandmisega, sealhulgas müügiga. Neil asjaoludel ei ole Tiina Valdase enda süüd täielikult eitavad ütlused usutavad ja veenvad ning need on ümber lükatud ülejäänud omavahel loogilises kooksõlas olevatest tõenditest nähtuvaga kogumis. Kohtul puuduvad põhjendatud alused jälitustoimingu protokollist ja R.H. ütlustest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Neil asjaoludel on Tiina Valdasele esitatud süüdistus selles, et tema andis R.H. kahel korral edasi kokku vähemalt 1 g amfetamiini, tõendatud. ___________ Tiina Valdase XXX asuva elukoha ja tema kasutuses olnud sõiduautode BMW reg märgiga XXX ja Opel Tigra reg märgiga XXX 18.06.2015.a läbiotsimisprotokollist (XIV, 143-148) nähtuvalt leiti tema valdusest sõidukist BMW narkootiliste ainete ebaseduslikuks käitlemiseks vajalikke minigrip kilekotte - 53 kasutamata väiksemat minigrip kilekotti ja üks minigrip kilekott, milles 38 kasutamata väiksemat minigrip kilekotti. Narkootiliste ainete omandamine ja edasiandmine on tahtlik tegevus. Narkootiliste ainete edasiandmiseks on vajalik neid pakendada. Pakendamist võimaldavad T.Valdase kasutuses olnud sõidukist leitud minigrip kilekotid. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Tiina Valdas käitles narkootilisi aineid kavatsetult ja see oli osaks tema elustiilist. Eelkajastatud Tiina Valdase käitumises tarvitamisvalmis amfetamiinipulbri ning ecstasy tablettide ebaseaduslikul omandamisel ja edasiandmisel puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-s 31 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohta käiv. NPALS § 31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971.aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestati sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”.
Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuuluvad amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy I nimekirja. NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiidi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 1,3 g amfetamiini ja 1,4 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ehk ecstasyt (V, 45-47). Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja orienteeruvalt 10 g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse ecstasy tablette arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o 1 tablett. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja 10 ecstasy tabletti. Tiina Valdase käideldud narkootiline aine kvalifitseerub selle korduvaks suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest käideldud tarvitamisvalmis amfetamiinipulbri ühekordselt edasiandmise kogustest piisas vähemalt kahel erineval korral eraldivõetuna 10-le inimsele narkojoobe tekitamiseks. Näiteks Vladimir Gavrilinilt 2014.a suvel omandatud kokku 56-st grammist vähemalt 20 grammi amfetamiini omandas Tiina Valdas kahel erinevalt korral vähemalt 10-grammiste kogustena, millistest piisab eraldivõetuna kahel erineval korral kahtlusteta 10-le isikule joobe tekitamiseks. Neil asjaoludel on väiksemad ühekordselt käideldud narkootilise aine kogused hõlmatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ja ei kuulu täiendavalt eraldi kvalifitseerimisele, sest Tiina Valdase faktiline käitumine viitab järjepidevale tahtlikule narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele (narkoaine pakendamiseks oli sõidukis arvukalt väikseid minigrip kilekotte). Neil eelkajastatud asjaoludel on kahtlusteta tõendatud, et Tiina Valdas 2014.a kevadsuvest kuni 2015.a kevadeni käitles suures koguses narkootilisi aineid – amfetamiini ja ecstasy tablette. Nimetatud ajavahemikul omandas Tiina Valdas kokku vähemalt 72 g amfetamiini – 5 g V.Gavrilinilt + 56 g V.Gavrilinilt (s.h 2 x 10g) + vähemalt 10 g Relica Sulelt V.Gavriliniga kooskõlastatult + 1 g M.H1. Nimetatud ajavahemikus omandas Tiina Valdas kokku vähemalt 18 ecstasy tabletti – 1 tableti haiglas V.Gavrilinilt + vähemalt 12 tabletti S.Sõštšikovilt V.Gavriliniga kooskõlastatult ning vähemalt 18 tabletti V.Gavrilinilt. Omandatud vähemalt 72 g amfetamiinist andis Tiina Valdas edasi vähemalt 25,5 g amfetamiini – 8 g R. K. + 4 g S.B. + 2 g A.U. + 10,5 g T.P. + 1 g R.H.
Relica Sule (Sulg) süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (I, 41-42p; IV 2. 85-86) Relica Sulge (Sulg) süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi (I, 41-42p; IV 2. 8586) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, korduvalt ning grupis koos Ingvar Patsulaga, mis seisnes selles, et tema: 2014.a maikuu alguses omandas ühiselt koos Ingvar Patsulaga Tallinna linnas Mustamäe linnaosas või Ülemiste keskuse juures M. P. käest kahel korral keskmiselt 35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (30-40 grammi), s.o kokku vähemalt 70 grammi; 2014.a maikuu alguses omandas ühiselt koos Ingvar Patsulaga Tallinna linnas A. T. käest ühel korral vähemalt 12,5 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (10-15 grammi); ajavahemikul 2014.a suve algusest kuni 2015.a aprillikuu alguseni käitles kuritegeliku ühenduse liikmena kokku vähemalt 676 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, 425 ecstasy tabletti ja 250 grammi marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, saades narkootilist ainet edasimüümiseks alljärgnevalt: -
2014.a suve alguses Vladimir Gavrilini käest Tartus XXX asuva XXX kiirsöögikoha lähedal 10 grammi amfetamiini;
-
2014.a juunikuu alguses Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas umbes 125 (100 või 150) ecstasy tabletti;
-
2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas Rõõmu teel hõbedat värvi Audis olles 100 grammi amfetamiini;
-
2014.a juulikuu lõpus Sergei Sõštšikovi käest Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti;
-
23.07.2014.a andis Tartu linnas XXX maja trepikojas Vladimir Gavrilinile üle edasimüüdud narkootilise aine eest saadud 1700 eurot, mille eest Vladimir Gavrilin pidi Tallinnast omandama 200 grammi amfetamiini, kuid amfetamiin Relica Suleni ei jõudnud, sest Vladimir Gavrilin põhjustas 24.07.2014.a kell 20:45 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 41.km-l liiklusõnnetuse, mille tagajärjel saadud vigastuste tõttu toimetati ta haiglasse.
-
2014.a augustikuu alguses Sergei Sõštšikovi käest Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti;
-
2014.a septembrikuu lõpus Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti;
-
2014.a septembrikuu lõpus Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas Anne 86 juures 200 grammi amfetamiini; 2014.a novembrikuu alguses Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat;
-
2014.a novembrikuus Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas Anne 86 juures 50 grammi amfetamiini;
-
2014.a novembrikuus Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas Sergei Sõštšikovi elukohas XXX asuvas korteris 50 grammi amfetamiini;
-
2015.a veebruarikuu keskel Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas Kivilinna Konsumi kõrval asuva 9-korruselise kortermaja korteris 66 grammi amfetamiini;
-
2015.a aprillikuu alguses Vladimir Gavrilini käest Tartu linnas 100 grammi marihuaanat, mille Relica Sulg andis samal päeval või järgmisel päeval Tartu linnas, XXX trepikojas üle R.K1., kes nimetatud kogust hoidis enda valduses 1-2 ööpäeva, mille järel andis vähemalt 87 grammi enda elukohas Relica Sulele tagasi;
-
0,98 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 8,7 %, sisaldades puhtal kujul 0,063 g amfetamiini, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 3,43 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12-13%, sisaldades puhtal kujul 0,32 grammi amfetamiini, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda valduses olevas sõidukis VW Passat reg. nr XXX, kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
-
hoidis enda valduses aadressil XXX asuvas korteris Vladimir Gavrilini poolt toodud 100 grammi amfetamiini ajavahemikul 2015.a märtsikuust kuni aprillikuu alguseni ning teisel korral 2015.a aprillikuu algusest 100 grammi amfetamiini, millest 20 grammi andis Relica Sulg 2015.a aprillikuu alguses edasi H.K.
Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilist ainet amfetamiini, ecstasy tablette ja marihuaanat andis Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult edasi alljärgnevalt: -
25.detsembril 2014.a G. M. Tartu linnas Anne 86 maja juures tabletti;
-
2014.a novembrikuus Tartu linnas Veeriku Selveri parklas sõidukis BMW olles M. M. 30-50 ecstasy tabletti, kes nimetatud ecstasy tablette osaliselt tarvitas ise ja osaliselt andis omakorda edasi teisele isikutele;
20 ecstasy
-
2014.a novembrikuus R.K1. Tartu linnas XXX olles 100 grammi marihuaanat, kes nimetatud marihuaanat osaliselt tarvitas ise ja osaliselt müüs edasi teistele isikutele; H.K. 2014.a juunikuus Tartu linnas Anne 86 juures 6 ecstasy tabletti, 2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Tartu linnas Anne 86 juures kuni 5 grammi amfetamiini, 2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas Anne 86 juures 10 grammi amfetamiini ning ajavahemikul 2014.a kuni 2015.a kevadeni Ingvar Patsula käest saadud 20-50 korral tarvitamiskoguse amfetamiini. Omandatud amfetamiini ja ecstasy tablette müüs H.K. edasi teistele isikutele. Samuti sai H.K. läbi Relica Sule 2015.a kevadel tuttavaks Vladimir Gavriliniga, kellelt ta 01.05.2015.a edasimüümise eesmärgil omandas Tartu linnas XXX maja trepikojas 34 grammi amfetamiini;
-
ajavahemikul 2014.a juunikuust kuni 2014.aasta lõpuni M.R. vähemalt 10 korral amfetamiini, millest 2014.a suvel kahel korral korraga 20 grammi ja ülejäänud korrad keskmiselt 8 grammi (6-10 grammi), s.o kokku vähemalt 104 grammi (8x8 grammi + 2x20 grammi), mida M. R. andis osaliselt edasi teistele isikutele;
-
ajavahemikul 2014.a suvest kuni 2015.a aprillikuu keskpaigani Tartu linnas Õnne 18 juures või Elva linnas erinevates kohtades R.K1. marihuaanat keskmiselt 12 korral (10-15 korral) 0,5 kuni 3 grammistes kogustes, millest vähemalt ühel korral korraga 3 grammi, vähemalt 2 korral korraga 0,5 grammi ning ülejäänud 9 korral keskmiselt 1,5 grammi (1-2 grammi), s.o kokku 17,5 grammi;
-
ajavahemikul 2014.a suve lõpust kuni 2015.a märtsikuuni Tartu linnas XXX maja trepikojas või Elva linnas K. M. keskmiselt 10 korral kuus amfetamiini, s.o vähemalt 6 kuu jooksul keskmiselt kokku 60-l erineval korral, keskmiselt 1,5 grammi (enamasti korraga 2 grammi ja kõige vähem 1 grammi), s.o kokku 90 grammi. 2015.a märtsikuus tegi Relica Sulg K. M. ettepaneku, omandada tema käest suures koguses amfetamiini ning hakata tegelema amfetamiini edasi- müümisega;
-
ajavahemikul 2014.a suvest kuni 2015.a jaanuari või veebruarikuuni K. M. keskmiselt 4 korral (3-5 korral) keskmiselt 2 ecstasy tabletti (13 ecstasy), s.o kokku keskmiselt 8 ecstasy tabletti, millest esimesel korral Elva linnas ja ülejäänud korrad Tartu linnas Anne 86 maja juures või eeluurimisel tuvastamata kohtades;
Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilist ainet amfetamiini, ecstasy tablette ja marihuaanat andis Relica Sulg edasi alljärgnevalt: -
2014.a suvel Elva linnas Verevi piirkonnas ühe tarvitamiskoguse amfetamiini üle K. M.;
-
ajavahemikul 2015.a algusest kuni 02.05.2015.a S. S. B. Elva linnas kokku 6 tarvitamiskogust amfetamiini, millest viimasel korral Elva linnas Verevi parklas sõidukis Audi A6 reg. nr XXX olles;
-
ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni 2015.a märtsikuu lõpuni K. M. 34 korral marihuaanat, millest esimesel korral 0,5 grammi ja ülejäänud korrad 1 grammi, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi.
ajavahemikul 2014.a maikuust kuni 05.05.2015 R.L. Elva linnas XXX vähemalt 20 korral amfetamiini, keskmiselt 2,5 grammi kaupa (2-3 grammi), ning ühel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt 60 grammi; -
ajavahemikul 2014.a. detsembrikuust kuni 2015.a jaanuarikuuni Tartu linnas kiirsöögikoha XXX juures Tiina Valdasele 4 korral amfetamiini, millest 3 korral korraga vähemalt 2 grammi ja viimasel korral korraga 4 grammi, s.o kokku vähemalt 10 grammi amfetamiini;
-
2015.a aprillikuu alguses Elva linnas XXX asuvas korteris 20 grammi amfetamiini H.K. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy ning üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy puhul 1,4 grammi ja marihuaana puhul 7,5 grammi. Alljärgnev kajastab hinnangut Relica Sulele KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusele selle erinevate osade kaupa. Relica Sulele (Sulg) esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a maikuu alguses omandas ühiselt koos Ingvar Patsulaga Tallinna linnas Mustamäe linnaosas või Ülemiste keskuse juures M. P. käest kahel korral keskmiselt 35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (30-40 grammi), s.o kokku vähemalt 70 grammi, on tõendatud Relica Sule ütlustega selle kohta, et on 2014.a peale Vladimir Gavrilini narkootilisi aineid omandanud Tallinnast (XVII, 178). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et käisid koos Ingvar Patsulaga mõned korrad Tallinnas amfetamiini toomas ning 2014.a maikuu alguses võtsid kahel erineval korral M. P. käest 30-40 grammi amfetamiini Tallinnas Ülemiste keskuse juures Mustamäel (XVII, 198). Kokkusaamised leppisid kokku telefoni teel või Facebookis (XVII, 198). Pool ainest tarbisid koos ära,
pool müüsid maha (XVII, 198). M. P. maksid amfetamiini eest kohe sularahas ja grammi hind oli 15-16 eurot (XVII, 198). Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Relica Sulele (Sulg) esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a maikuu alguses omandas ühiselt koos Ingvar Patsulaga Tallinna linnas A. T. käest ühel korral vähemalt 12,5 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (10-15 grammi), on tõendatud Relica Sule ütlustega selle kohta, et käisid koos Ingvar Patsulaga mõned korrad Tallinnas amfetamiini toomas ning 2014.a maikuu alguses said Tallinnas Mustamäe linnaosas I.Patsula endise töökaaslase A. T. käest amfetamiini ühel korral 10-15 grammi (XVII, 198). Pool ainest tarbisid koos ära, pool müüsid maha (XVII, 198). A. T. maksid amfetamiini eest kohe sularahas ja grammi hind oli 15-16 eurot (XVII, 198). Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel) ütluste andmisest. 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Relica Sulele esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a suve algusest kuni 2015.a maikuu alguseni käitles kuritegeliku ühenduse liikmena kokku vähemalt vähemalt 676 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, 425 ecstasy tabletti ja 250 grammi marihuaanat, s.o. narkootilisi aineid suures koguses, on alljärnevast nähtuvalt tõendatud. Alljärgnevast nähtuvalt andis kuritegeliku ühenduse looja ja selle juht Vladimir Gavrilin Relica Sulele tarvitamisvalmis amfetamiini erinevatel kordadel järgmiselt: 10g + 100g + 200g + 50g + 50g + 66g + 100g + 100g, s.o kokku 676g. Nimetatud 676 grammist amfetamiinist andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks kokku 476g ning 200g hoidis enda ja Relica Sule valduses Relica Sule XXX linnas asuvas elukohas, millest 20g andis Relica Sulg edasi H.K. Alljärgnevast nähtuvalt andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 kuni 150 tabletti ning teisel korral 100 tabletti, s.o esimesel korral keskmiselt 125 tabletti ja teisel korral 100 tabletti, mis kokku on 225 tabletti. Sergei Sõštšikov andis Relica Sulele edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 tabletti ning teisel korral 100 tabletti, s.o kokku on 200 tabletti. Kokku andsid Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov Relica Sulele edasimüümiseks 425 ecstasy tabletti (225 + 200). Alljärgnevast nähtuvalt andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks marihuaanat kahel erineval korral – esimesel korral 150g ja teisel korral 100g, mis kokku on 250g. Järgnevalt on antud ülevaade narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistuse üksikute osade kaupa Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasimüümiseks ja hoidmiseks antu osas.
Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a suve alguses Tartus XXX asuva XXX kiirsöögikoha lähedal 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a mai lõpus või juuni alguses leppisid nad V.Gavriliniga kokkusaamise Tartus Kreiziku (Andrei Remetsa) maja juures XXX ja Maxima lähedal (XVII, 181 all). V.Gavrilin ütles, et tal on 10 grammi amfetamiini anda, mida tal aga kohe kaasas ei olnud ja mida tuli autos oodata (XVII, 181 all). V.Gavrilin käis jalgsi ära umbes 15 minutit ja tagasi tulles oli ühe minigrip kilekoti sees 10 grammi valget värvi amfetamiini (XVII, 181). Relica Sule ütluste kohaselt andis V.Gavrilin selle 10 grammi amfetamiini talle ja ütles, et kui sobib, siis anna teada (XVII, 181). Selle 10 grammi eest andis V.Gavrilinile sularahas 200 eurot (XVII, 181). Kodus kaalus amfetamiini üle ja kogus klappis, 10g oli (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt tõmbasid nad sellest 10-st grammist Ingvar Patsulaga osa ära (ninna) ja osa müüsid maha (XVII, 182). Süüdistuses kajastatud söögikoha XXX asukohta Tartus XXX tõendavad tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV
See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21)
nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1. ile, Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid
Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2014.a suve alguses Tartus XXX asuva XXX kiirsöögikoha lähedal 10 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a juunikuu alguses Tartu linnas 100 kuni 150 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast V.Gavrilinilt Kähkuka lähedal Annelinnas 200 euro eest 10 grammi amfetamiini saamist umbes nädala või kahe pärast ning enne Verevi rannapeo algust võttis V.Gavrilin uuesti ühendust ja said kokku Tartus ning V.Gavrilinil oli pakkuda ecstasy tablette, amfetamiin pidi hiljem tulema (XVII, 182). V.Gavrilinil olid ecstasy tabletid kohe kaasas, neid oli 100 või 150 tükki punast värvi ja ümara kujuga ning ühel pool oli kirjaklambri
logo ja teine pool oli tühi (XVII, 182). V.Gavrilin kutsus neid ecstasy tablette jupid (XVII, 182). V.Gavrilin ütles tablettide hinnaks 8 eurot 1 tükk (XVII, 182). I.Patsula proovis neid ja talle need meeldisid (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta V.Gavrilinilt saadud ecstasy tablettidega koos I.Patsulaga Elvasse Verevi rannapeole, kus nimetas neid tablette kas mutikad või mutrid ning ka punnideks (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt müüsid nad koos I.Patsulaga neid ecstasy tablette Verevi rannapeo lähedal linna peal (XVII, 182). Peole ei läinud, sest seal oli politsei (XVII, 182). Ecstasy tablette müüsid Elvas hinnaga 10 eurot tükk, mõnele 11 eurot ja mõnele 15 eurot tükk (XVII, 182). See summa sõltus ostja näost (XVII, 182). Müügiga probleeme ei tekkinud, alguses müüsid neid ecstasy tablette 5 kuni 10 tükki korraga (XVII, 182). Tabletid müüsid kõigile, kes olid tutvusringkonnas (XVII, 182). Sellest V.Gavrilinilt saadud kogusest müüsid enamuse ühe õhtuga maha (XVII, 182). 100 ecstasy tabletti maha müüa ühe õhtuga polnud mitte midagi (XVII, 182). Müügist alles jäänud koguse tarbis I.Patsula ise ära ja osa andis ka paarile tuttavale (XVII, 182). Relica Sule ütluste kohaselt sai V.Gavrilin ecstasy tablettide eest raha kätte üsna kiiresti, kas järgmisel või ülejärgmisel päeval, hiljemalt nädala jooksul (XVII, 182 all). V.Gavrilinile andis raha sularahas (XVII, 182). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B. , E.R., R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a
jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses Relica Sulega. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90).
Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et 2014.a juunikuu alguses andis Relica Sulele ecstasy tablette, 100 tabletti võis olla (XXIII, 7). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2014.a juunikuu alguses Tartu linnas 100 kuni 150 ecstasy tabletti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka
see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Tartu linnas Rõõmu teel hõbedat värvi Audis olles 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a juuni lõpus või juuli alguses sai ta V.Gavrilinilt 100 grammi roosat värvi amfetamiini (XVII, 182). Elas siis juba Tartus XXX tänaval (XVII, 182 all). V.Gavrilin tuli autoga Audi elukoha juurde alla kohale (XVII, 183). V.Gavrilin oli autoga maja ees üksi (XVII, 183). V.Gavriliniga sõitsid Tartu linnas Rõõmu teele tupiktänavasse maha jäetud maja nurga juurde, kus V.Gavrilin väljus autost, jättes juhiukse avatuks, läks mahajäetud maja nurga juurde ja võttis sealt minigrip kilekoti 100 grammi tumeroosat värvi amfetamiiniga (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt andis V.Gavrilin selle amfetamiini autos tema kätte ja ütles hinnaks 10 eurot 1 gramm, mille lubas V.Gavrilinile maksta, kui raha saab (XVII, 183). Rõõmu teelt viis V.Gavrilin ta tagasi koju XXX tänavale, kus kaalus amfetamiini üle, kogus klappis (XVII, 183). See roosa amfetamiin oli niiske, proovis seda ja see oli kõige parem amfetamiin üldse (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt magas ta kodus paar tundi ja siis hakkas tegutsema (XVII, 183). Oli inimestele öelnud, et varsti on amfetamiin tulemas, inimesed hakkasid ise amfetamiini küsima (XVII, 183). Võimalik, et ainult ühele inimesele ise helistas ja pakkus (XVII, 183). Väikseid koguseid müüsid 1-3 grammi kaupa, reaalselt oli ühes kotis sees hoopis 0,5 grammi (XVII, 183). Keegi selle üle ei vingunud, sest tavainimesed ei teadnud, et seal on 0,5 grammi sees (XVII, 183). Koos kotiga oli kokku 1 gramm (XVII, 183). Ka põhilised kliendid ei vingunud, sest see roosat värvi amfetamiin oli nii hea, et nad said sinna ise veel sisse segada (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt müüsid nad seda 100 grammi I.Patsulaga kahe peale umbes 1,5 nädalat. See läks kiirelt ning tahtsid V.Gavrilinilt uut kogust võtta (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt maksis ta V.Gavrilinile 100 grammi amfetamiini eest raha ära, maksis talle 100 eurot sulas (XVII, 183). Maksis selle summa osade kaupa (XVII, 183). Relica Sule ütluste kohaselt küsis ta pärast raha V.Gavrilinile ära maksmist uut kogust sama roosat amfetamiini ja V.Gavrilin ütles, et saab ikka, aga ta peab sellele ise järgi minema (XVII, 183). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C.K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust
Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S. B., E.R., R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M., Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et omandatud narkootilisi aineid hoidis V.Gavrilin peidikutes Tartus Hiinalinna taga mahajäetud kohtades, kus on vanad hooned või keldrid (XVII, 193, 201). On seal V.Gavriliniga kaasas käinud (XVII,
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54
istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Tartu linnas Rõõmu teel hõbedat värvi Audis olles 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena andis 23.07.2014.a Tartu linnas XXX maja trepikojas Vladimir Gavrilinile üle edasimüüdud narkootilise aine eest saadud 1700 eurot, mille eest Vladimir Gavrilin pidi Tallinnast omandama 200 grammi amfetamiini, kuid amfetamiin Relica Suleni ei jõudnud, sest Vladimir Gavrilin põhjustas 24.07.2014.a kell 20:45 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 41.km-l liiklusõnnetuse, mille tagajärjel saadud vigastuste tõttu toimetati ta haiglasse, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et sai enda elukoha trepikojas kokku Vladimir Gavriliniga, andis V.Gavrilinile 1700 eurot ja V.Gavrilin ütles, et selle eest saab 200 grammi amfetamiini, käib Tallinnas ära ning järgmiseks päevaks saab (XVII, 183 all). Järgmisel päeval, kui oli V.Gavrlinile raha ära andnud, suhtles V.Gavriliniga telefoni teel (XVII, 183). See oli umbes tund enne seda kui V.Gavrilin tegi Tallinn-Tartu maanteel avarii (XVII, 183). V.Gavrilin mainis, et jõuab varsti Tartusse, kõik on korras ja ärgu muretsegu (XVII, 183). Umbes tunni aja pärast, kui tundis huvi, kus V.Gavrilin on, siis luges delfist TallinnTartu maanteel toimunud avariist ning I.Patsula ütles piltide järgi, et see on piltidel V.Gavrilini auto (XVII, 184). Mõtles, et ei saagi raha tagasi (XVII, 184). Relica
Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (24.07.2014) kohtus XXX, kes oli teadlik, et V.Gavrilin on koomas, jääb elama ja on näha paranemismärke (XVII, 184). Küsis XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin üldse mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). XXX mainis, et tegemist on valgete VIP-idega, mis on pärit Hollandist (XVII, 184). R.Sule ütluste kohaselt tuli vahepeal seoses V.Gavrilini liiklusõnnetuses vigastada saamisega ning V.Gavrilini haiglas koomas viibimisega vahele periood, mil ta V.Gavrilini käest narkootilisi aineid ei saanud (XVII, 174). R.Sule ütluste kohaselt müüs ta V.Gavrilini haiglas viibimise ajal Sergei Sõštšikovilt saadud ecstasy tablette (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov, hüüdnimega XXX, igakülgselt teadlik V.Gavrilini ettevõtmistest ja elust-olust ning osales V.Gavrilini koordineeritud narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning selleks nn katuse pakkumises. Nii näiteks pakkus R.Sule ütlustest nähtuvalt narkootiliste ainete ebaseadulikuks käitlemiseks talle 2014.a mais nn katust V.Gavrilin koos S.Sõštšikoviga. R.Sule ütluste kohaselt teadis Sergei Sõštšikov vahetult pärast avariid V.Gavriliniga juhtunud avariist ning V.Gavrilini koomas viibimisest, tema paranemisest ja ka sellest, et V.Gavrilin oli enne avariid saanud R.Sulelt 1700€ sularaha amfetamiini jaoks (XVII, 184). R.Sule ütluste kohaselt eelistab XXX rohkem alkoholi ja savu ehk kanepit (XVII, 184). R.Sule ütluste kohaselt ei ole XXX amfetamiini sõber (XVII, 184). R.Sule ütluste kohaselt sai ta V.Gavrilini koomas viibimise ajal S.Sõštšikovilt juppe ehk ecstasy tablette (XVII, 184). R.Sule ütluste kohaselt sai V.Gavrilin pärast avariid haiglast välja 2014.a septembris ja kohtus siis V.Gavriliniga XXX juures Tartus XXX tänaval Selveri vastas asuvas korteris, kus V.Gavrilin rääkis, et varsti on kõik jälle hästi ja varsti helistab (XVII, 185). Paari nädala pärast, vist 2014.a septembri lõpus, V.Gavrilin helistaski, sai siis V.Gavriliniga kokku (XVII, 185). V.Gavrilin pakkus müügiks amfetamiini ja ecstasy tablette, milliseid tal aga kaasas polnud (XVII, 185). R.Sule ütluste kohaselt oli ta sellest pakkumisest huvitatud ning järgmise või ülejärgmise päeva õhtul saigi V.Gavrilini käest 100 tükki mutikaid ehk ecstasy tablette (XVII, 185). V.Gavrilin ütles, et kokku on tal neid 600 tükki ja kui kui kiiresti müüd, siis saad juurde (XVII, 185). R.Sule ütluste kohaselt kutsuti neid ecstasy tablette kilpkonnadeks, sest nad olid helerohelist värvi ning külgvaates kilpkonna kujuga XVII, 185). R.Sule ütluste kohaselt ütles V.Gavrilin siis amfetamiini kohta, et see on tulemas (XVII, 185). Järgmisel päeval pärast V.Gavrilinilt ecstasy tablettide saamist sai V.Gavrilinilt ka 200 grammi amfetamiini ja hinnaks oli 8€ üks gramm või veelgi vähem (XVII, 186). R.Sule ütluste kohaselt oli amfetamiin särav kristalne valge (XVII, 186). Ecstasy tablettide eest V.Gavrilin raha ei tahtnud ning ütles, et tema võlg 1700€ on sellega kaetud (XVII, 185-186). 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58)
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt oli avariipäev 24.07.2014 (XXIII, 11). Sõitis Tartust Tallinnasse 23.07.2014, öö enne avariid veetis Tallinnas, 24.07.2014 Tallinnast Tartusse sõites tegi avarii (XXIII, 11). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg kuritegeliku ühenduse liikmena andis 23.07.2014.a Tartu linnas Vladimir Gavrilinile 1700 eurot, mille eest Vladimir Gavrilin pidi Tallinnast omandama 200 grammi amfetamiini, kuid amfetamiin Relica Suleni ei jõudnud, sest Vladimir Gavrilin põhjustas 24.07.2014.a kell 20:45 Tallinn-TartuVõruLuhamaa mnt 41.km-l liiklusõnnetuse, mille tagajärjel saadud vigastuste tõttu toimetati ta haiglasse. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Sergei Sõštšikovi käest edasimüümiseks 2014.a juulikuu lõpus Tartu linnas Anne 86 juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (XX.XX.XXXX) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohasaelt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). XXX mainis, et tegemist on valgete VIP-idega, mis on pärit Hollandist (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt leppis ta XXX kokku, et saab need tabletid kätte 6 eurot 1 tablett ning raha maksab talle siis, kui tabletid müüdud ning kiirustama ei pea (XVII, 184). Samal päeval uuris nende ecstasy tablettide kohta I.Patsula ka internetist, kuid valgete VIP-ide kohta infot ei leidnud (XVII, 184). Sarnaseid, kuid teist värvi tablette soovitati (XVII, 184). Järgmisel päeval XXX helistas ja kutsus alla, kus ta oli maja külje peal halli värvi BMW-ga, mille roolis oli keegi tundmatu meesterahvas (XVII, 184). XXX tuli autost välja ja andis ajalehe, mille vahele olid need tabletid lahtiselt ära pakitud (XVII, 184). XXX ütles, et kui raha olemas, siis võtku ühendust (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta nende tablettidega tuppa XXX korterisse (XVII, 184). Ecstasy tabletid olid valget värvi kolmnurkse kujuga, ühel pool oli kirjas VIP ja teisel küljel krooni või millegi sarnase kujutis (XVII, 184). Koos I.Patsulaga lugesid
need tabletid üle, kokku oli neid 100 tükki, millised pakendasid minigrip kilekottidesse ja müüsid koos I.Patsulaga maha Tartus, Elvas ja Rõngus, peamiselt I.Patsula tutvusringkonnale (XVII, 184). Peamiselt sõi I.Patsula ise need ecstasy tabletid ära (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt proovis ta neid ecstasy tablette ka ise ja need olid ülirängad, tekitasid hallukaid (XVII, 184). Tabletid müüsid maha umbes paari nädalaga hinnaga 10-15 eurot 1 tükk ja enne uut kogust kuskilt ei võtnud (XVII, 184). Kui tabletid olid ära müüdud, siis andis XXX sularahas tablettide eest raha ära (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt oli sellest 100 ecstasy tabletist enda tarbeks 20 tabletti, ise proovis ühte tabletti ja ülejäänud müüsid (XVII, 197). Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka 06.05.2015.a ja 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokollid (XVI, 106-108, 113-116). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 06.05.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 106-108) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kes oli koos XXX (Vladimir Gavriliniga), kui nendega esimest korda 2014.a kohtus ja kui nad tahtsid amfetamiinist tühjaks tõsta (XVI, 107). XXX tunneb ära spetsiifilise näo ja pilgu järgi (XVI, 107). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 113-116) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kelle õiget nime tal meeles ei ole, kuigi on õiget nime kuulnud (XVI, 114). XXX Facebook konto on Serii S. nime all (XVI, 114). XXX käest sai ecstasy tablette ning andis kriminaalasjas tema kohta ütlusi (XVI, 114). XXX tunneb ära välimuse järgi, XXX paistab olevat vene rahvusest (XVI, 114). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S.R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E. , G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L. , S. S.B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka Sergei Sõštšikovi kasutuses olnud telefoni ja selles olnud kõnekaardi vaatlusprotokollist nähtuv selle kohta, et Relica Sule telefoninumber on kajastatud S.Sõštšikovi kontaktide logis nime Relika all. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart
kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V.), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX i, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B. ), Relika (Relica Sulg). 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt on Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu üks Relica Sule sõpradest (V, 8990). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a juulikuus Relica Sulele edasi andnud ecstasy tablette, kokku 200, suvel (XXII, 141). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Relica Sulele
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai kuritegeliku ühenduse liikmena Sergei Sõštšikovi käest edasimüümiseks 2014.a juulikuu lõpus enda tolleaegse Tartu linnas XXX asuva elukoha juures 100 ecstasy tabletti. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Sergei Sõštšikovi käest edasimüümiseks 2014.a augustikuus Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 08.06.2015.a Politseija Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2302,14,009782 on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karsitati 24.07.2014.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamisega seonduvalt liiklusseaduse § 223 lg 1 ja liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200€ (X, 198-200; XII, 58; trahv tasumata: XII, 58) Relica Sule ütlustega on tõendatud, et XXX, s.t Sergei Sõštšikov, ja Makar, s.o Sergey Makarchev, on Vladimir Gavrilini head sõbrad (XVII, 177).
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et pärast Vladimir Gvarilini Tallinn-Tartu maanteel tehtud avariid (XX.XX.XXXX) kohtus XXX (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov igakülgselt teadlik ja informeeritud Vladimir Gavriliniga toimunud liiklusavariist ja tema tervislikust seisundist ning ja rahalisest seisust, sealhulgas sellest, et Relica Sulg oli andnud enne V.Gavrilini tehtud liiklusavariid raha 1700€ V.Gavrilinile selle eest amfetamiini toomiseks (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohasaelt küsis ta XXX, mis 1700 eurost sai, kes oli teadlik 1700 eurost V.Gavrilini võlast, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus (XVII, 184). Relica Sule ütlustest nähtuvalt pakkus siis S.Sõštšikov talle amfetamiini asemel ecstasy tablette (XVII, 184). XXX mainis, et on saada juppe ehk ecstasy tablette ja kokku on neid 1000 tükki (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt võttis ta siis S.Sõštšikovilt 100 ecstasy tabletti. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui ta oli XXX esimese ecstasy tablettide koguse eest rahad ära maksnud, siis sai S.Sõštšikovilt umbes 1,5 nädala möödudes uue koguse ecstasy tablette, kokku 100 tabletti (XVII, 184). Sai need sama hinnaga, mis eelmiselgi korral (XVII, 184). Need olid samad valget värvi VIP-id, mida oli eelnevalt saanud (XVII, 184). See oli 2014.a juuli lõpp või augusti algus, kui XXX tõi teisel korral tabletid ära sama halli värvu BMW-ga, kuid kaasas oli tal rohkem rahvast (XVII, 184). Ecstasy tabletid olid pakendatud plastikust ristkülikukujulisse karpi, millel oli peal draakon või midagi sarnast ning peal oli inglisekeelne tekst, et tekitavad hallutsinatsiooni ning päritoluks märgitud Amsterdam (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läksid sellest teisest kogusest mõned ecstasy tabletid tema tuttavatele, kuid enamus läks I.Patsula tuttavatele (XVII, 184). I.Patsula müüs neid temast vahepeal rohkem (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta tööle 07.08.2014.a T.P.AS-i ja siis oli neid ecstasy tablette alles jäänud vaid mõned (XVII, 184). Ka teise koguse eest maksis XXX raha ära siis, kui raha koos (XVII, 184). Relica Sule ütluste kohaselt tarvitas sellest 100-st ecstasy tabletist I.Patsula ära umbes 10 tabletti ja ülejäänu läks müügiks (XVII, 197). Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka 06.05.2015.a ja 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokollid (XVI, 106-108, 113-116). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 06.05.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 106-108) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kes oli koos XXX (Vladimir Gavriliniga), kui nendega esimest korda 2014.a kohtus ja kui nad tahtsid amfetamiinist tühjaks tõsta (XVI, 107). XXX tunneb ära spetsiifilise näo ja pilgu järgi (XVI, 107). Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 12.06.2015.a Relica Sulele äratundmiseks esitamise protokolliga (XVI, 113-116) on tõendatud, et Relica Sulg tundis talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära isiku hüüdnimega XXX, kelle õiget nime tal meeles ei ole, kuigi on õiget nime kuulnud (XVI, 114). XXX Facebook konto on Serii S. nime all (XVI, 114). XXX käest sai ecstasy tablette ning andis kriminaalasjas tema kohta ütlusi (XVI, 114). XXX tunneb ära välimuse järgi, XXX paistab olevat vene rahvusest (XVI, 114). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B. , K.L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E. , G. M., R.K1. ele, XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale
(Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S.B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K.M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka Sergei Sõštšikovi kasutuses olnud telefoni ja selles olnud kõnekaardi vaatlusprotokollist nähtuv selle kohta, et Relica Sule telefoninumber on kajastatud S.Sõštšikovi kontaktide logis nime Relika all. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi ja Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188) ja Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisel (V,52-61) ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5030c selles oleva Smart kaardiga (pakend 9SSLO) vaatlusprotokollist (XIII,68-71) nähtuvalt kajastuvad S.Sõštšikovi kontaktid teiste hulgas järgmiste isikutega: A., A.2 (A.V.), XXX (E.N. hüüdnimi), XXX (Andrei Gantjohhini hüüdnimi), XXX, XXX (Vladimir Gavrilini hüüdnimed), G.L. (Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova), H. S. (naaber H. L.), XXX (Tiina Valdase töökoht), M.N. (M.H1. hüüdnimi: M-N. ), XXX (Artur Varusoni hüüdnimi), XXX , XXX XXX, XXX, Viktor XXX (XXX on V.K1. ja Victor Lukki hüüdnimed), Krezii, Krezi (Andrei Remetsa hüüdnimed), Makar (Sergey Makarchevi hüüdnimi), Tina (Tiina Valdas), XXX (E.B.), Relika (Relica Sulg). 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt on Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta 2014.a suvel Relica Sulele edasi andnud ecstasy tablette kokku 200, esimesel korral 2014.a juuli lõpus 100
tabletti (XXII, 141). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt tunnistab ta üles, et müüs ecstasy tablette Relica Sulele (XXII, 148). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai kuritegeliku ühenduse liikmena Sergei Sõštšikovi käest edasimüümiseks 2014.a augustikuu alguses enda tolleaegse Tartu linnas XXX asuva elukoha juures 100 ecstasy tabletti. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a septembris sai V.Gavrilin haiglast välja ja kolis Tartus enda XXX juurde XXX tänavale elama (XVII, 185). 2014.a septembris võttis V.Gavrilin temaga telefoni teel ühendust ja leppisid kokkusaamise R.Sule elukoha maja juurde (XVII, 185). Kokkusaamisel pakkus V.Gavrilin amfetamiini ja ecstasy tablette, kaasas tal neid ei olnud (XVII, 185). V.Gavrilin ütles, et tal raha 1700 euro võla katteks ei ole anda, aga on anda neid aineid, et kas oled huvitatud (XVII, 185). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta sellega nõus (XVII, 185). Kas sama päeva või järgmise päeva õhtul sai V.Gavriliniga uuesti kokku XXX asuva elukoha juures, kus ta andis 100 tükki mutikaid, ehk ecstasy tablette (XVII, 185). V.Gavrilin ütles, et kokku on tal neid ecstasy tablette 600 tükki ja kui kiiresti ära müüd, siis saad juurde (XVII, 185). Neid tablette kutsuti kilpkonnadeks, sest nad olid helerohelist värvi ning külgvaates kilpkonna kujuga (XVII, 185 all). Tabletid olid pakendatud suitsupaki kile sisse, mille ots oli kinni sulatatud (XVII, 185 all). Amfetamiini kohta ütles V.Gavrilin, et see on tulemas (XVII, 185 all). Ecstasy tablettide eest V.Gavrilin raha ei tahtnud ning ütles, et see võlg 1700 eurot on nüüd kaetud (XVII, 185-186). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta ecstasy tablettidega enda koju XXX asuva maja korterisse, kus need ära luges (XVII, 186). Osa tablettidest läks müügiks, osa sõi I.Patsula ära
Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S. B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E. , G.M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L., S.S.B. , E.R. , R.K1. , S. R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M., Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1.
See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l
ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176).
Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ecstasy tablette ta 2014.a septembri lõpus Relica Sulele kindlasti ei ole andnud (XXIII, 7). See võis olla järgmise kuu lõpus
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a sügisel, kas septembri lõpus või oktoobris, Tartu linnas XXX juures 100 ecstasy tabletti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas XXX juures 200 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et järgmisel päeval pärast V.Gavrilinilt 100 ecstasy tableti saamist sai öösel kokku enda kodu XXX juures V.Gavriliniga, kes tuli kohale Kreiziku (Andrei Remetsa) BMW X5-ga, kus selle juhi Jelena Krasjukova kõrval istus Vladimir Gavrilin (XVII, 186). V.Gavrilin autos midagi ei rääkinud, kutsus välja rääkima ning telefonid pidid autosse jääma (XVII, 186). Relica Sule ütluste kohaselt andis V.Gavrilin autost välja minnes tema kätte enda taskust ümara pakendi, mis oli kollast värvi teibiga väljast teibitud (XVII, 186). Selle pakendi üleandmise hetkel ütles V.Gavrilin, et selles on 200 grammi amfetamiini ja selle eest tuleb talle maksta kas 8 eurot 1 gramm või veel vähem (XVII, 186). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta selle 200 grammi amfetamiiniga enda XXX asuvasse korterisse, kus oli ka I.Patsula, kes lõikas pakendi lahti ja selle sees oli lahtiselt valge särav kristalne amfetamiin (XVII, 186). Pakendasid I.Patsulaga selle amfetamiini väikestesse ja suurtesse minigrip kilekottidesse kaks 50g, üks 30g, alla 10-grammised, 5-grammised, paar 1-grammist ja 2grammist (XVII, 186). Kogu selle kogusega 200g amfetamiini ja 100 ecstasy tabletti sõitsid samal õhtul Tartust Elvasse (XVII, 186). Elvasse läksid, sest pidid seal kokku saama T.L., kes tahtis amfetamiini ja kes tavaliselt võttis 5-grammiseid koguseid (XVII, 186). Relica Sule ütluste kohaselt läks nende koguste laialijagamiseks aega nädal (XVII, 186). Amfetamiini andis ka R.L., see oli kuskil 5 grammi (XVII, 186). H.K. andis kokku 10 grammi, aga mitte korraga (XVII, 186). Veel andis K.M. (XVII, 186) ja Tiinale, kellel on alkolaenutuse firma, ja kes töötas XXX ja elas XXX maja lähedal (XVII, 186). Tiinale andis 200-st grammist amfetamiinist kokku 20 grammi amfetamiini 5-grammiste kogustena (XVII, 186). Tiinale andis amfetamiini Tartus, enamasti tema kodu juures või XXX (XVII, 186). XXX (M.R.) andis 200-st grammist amfetamiinist 30 grammi, 10 grammi kaupa, kes jäi viimase 10g eest võlgu (XVII, 186). XXX müüs hinnaga 20 eurot 1
gramm (XVII, 186). XXX käis amfetamiinil järel XXX asuva elukoha lähedal olevas Premium 7 tanklas (XVII, 186). 200 grammi amfetamiini sai läbi müüdud 2014.a novembris (XVII, 186). Ecstasy tabletid said otsa 2014.a novembris (XVII, 186). Viimased 20 tabletti (kilpkonnad), mis olid kõrvale pandud, andis G. M. minigrip kilekotis enda elukoha juures XXX lähedal 25.12.2014.a 10 eurot 1 tükk, kui I.Patsulaga lahku läks (XVII, 186). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teistehulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S.S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E. , G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L. , S. S.B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R.(hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei
Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe
tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis ta XXX juures R.Sulele üle anda 50g või 100g, aga mitte rohkem kui 100 g (XXIII, 7). Lühikese aja jooksul võis anda 100g ja 100g, aga korraga mitte üle 100g ei andnud (XXIII, 7). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2014.a sügisel, kas septembri lõpus või oktoobris, Tartu linnas XXX juures 200 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. V.Gavrilini ütlustest nähtuv selle kohta, et korraga ei pruukinud üleantavat ainet olla üle 100g, ei muuda olukorda, sest isegi kui ainet toodi vahepeal lühikese ajavahemiku vältel juurde, jääb kokku Relica Sulele üle antud amfetamiini koguseks ikkagi 200g. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a novembrikuu alguses Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat, on tõendatud alljärgnevate tõenditega.
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a novembri alguses sai ta Vladimir Gavrilinilt 150 grammi savu ehk kanepit, millest 100 grammi andis R.K1. ning osa kanepit jäi üle (XVII, 189). Relica Sule ütluste kohaselt tuli enne kanepi saamist V.Gavrilin tema XXX asuva elukoha maja juurde koos naisega Jelenaga (XVII, 189). Nad tulid musta värvi BMW-ga, läks selle peale ja V.Gavrilin küsis, kas kanepit soovid, millele vastas jaatavalt (XVII, 189). Sõitsid XXX maja juurest Annelinnas asuvasse Premium 7 tanklasse, kus V.Gavrilin käskis oodata ning ootaski tankla kohvikus (XVII, 189). V.Gavrilin läks kanepit tooma Kivilinna Konsumi juurde, sest ütles, et saavad kellegi inimesega Kivilinna Konsumi taga kokku (XVII, 189). BMW-ga sõitis Jelena ja V.Gavrilin oli kõrvalistmel (XVII, 189). Ootas kuskil 10-15 minutit, kui Gavrilin ja Jelena tulid tagasi ning istus siis nende auto peale (XVII, 189). Sõidu ajal viskas V.Gavrilin 2 suuremat läbipaistvat minigrip kilekotti, milles mõlemas oli sees seemnetega kanep ja ütles, et tahab saada 900-1000 eurot ning miinimumhind on 11 eurot 1 gramm (XVII, 189). Selle kanepikogusega koju minnes nägi seda I.Patsula, kes kaalus ja möllas sellega (XVII, 189). Relica Sule ütluste kohaselt ta I.Patsula pärast seda kanepit võttiski, sest I.Patsulale see meeldis, nagu ecstasy tabletidki (XVII, 189). I.Patsula pakkis kanepi väikeste kogustena ja tõstis teekarpi (XVII, 189). I.Patsulaga pakkusid seda kanepit neile, kellele teadsid, et kanep meeldib (XVII, 189). R.K1. sai 100 grammi kanepit (XVII, 189). XXX ja tema naine tõmbavad savu päris palju (XVII, 189). XXX müüsid 100 grammi kanepit 11 eurot 1 gramm (XVII, 189-190). XXX maksis 2 päeva hiljem raha korraga ära, maksis sularahas (XVII, 190). Kui raha sai, siis maksis 1000 eurot või vähem V.Gavrilinile ära (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt müüsid nad ülejäänud 50 grammi kanepit I.Patsulaga väikestes kogustes ära (XVII, 190). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T.L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L. , S. S.B. , E.R. , R.K1. , S.R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M., Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja R.K1. e (K.) kohtulikul uurimisel tunnistajana antud ütlused (XXI, 91-100; allkirjaleht: IV 4. 170) selle kohta, et tunneb Relica Sulge lapsepõlvest saadik, sest elasid lähestikku (XXI, 92). R.K1. ütluste kohaselt on ta omandanud Relica Sule käest kanepit (XXI, 92 all). 2014.a suvel peol tuli kanep Relica Sulega jutuks ja Relica Sulg lubas uurida, kust seda saab (XXI, 93). Jutust möödus mõni päev, kui hakkas Relica Sulelt kanepit saama,
nädalas hakkas saama kanepit 0,5 kuni 3 g, neist ühel korral ostis 3g korraga (XXI, 93). Tavaliselt ostis 0,1 g kuni 1 g korraga (XXI, 93). Selliseid kanepi omandamise kordi oli 10-15 (XXI, 94 all). Esimese 100 g kanepit omandas kunagi talvel 1000 euro eest (XXI, 95). Kokku on kahel korral Relica Sulelt omandanud 100 g + 100 g kanepit ning viimasest 100-st grammist sai 80 grammi Relica Sulele tagasi antud ning ülejäänu jättis endale tarbimiseks (XXI, 95-96). Relica ütles, et asi on hapu (XXI, 96). R.K1. ütluste kohaselt peeti teda 48 tundi arestimajas kahtlustatavana kinni ning võeti ka uriiniproov ja elukohas XXX tehti läbiotsimine (XXI, 97). Uriiniproovis leiti kanepi tarvitamise jälgi ning elukohast topsist leiti kanepit ja grinder, milles olid kanepi jäägid (XXI, 97). Elukohast leitud kanep oli R.Sule käest (XXI, 97 all). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas uuringuaktist nr XXX nähtuv selle kohta, et R.K1. 16.09.2015 10:47 võetud proovis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (XVII, 26). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas 16.09.2015.a läbiotsimisprotokollis kajastatu selle kohta, et R.K1. Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimisel leiti sealt tops ja grinder, millistes mõlemas kanepile iseloomuliku spetsiifilise lõhnaga taimse puru jäägid (XVII, 27-28). See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all.
V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat
sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta 2014.a septembris andnud R.Sulele 100g marihuaanat (XXIII, 8). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2014.a novembrikuu alguses Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat. Kuna Relica Sule ütlused on Vladimir Gavrilini ütlustest üksikasjalikumad nii käesoleva 150 grammi marihuaana ebaseaduslikku käitlemist käsitleva süüdistuse osas kui ka kogu KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistuse osas tervikuna, ning kuna Relica Sule ütlused on kooskõlas ka R.K1. ütlustega, siis peab kohus põhjendatuks neil asjaoludel osas, millises Vladimir Gavrilini ütlused lahknevad Relica Sule ütlustest, lähtuda Relica Sule ütlustest ning Relica Sule ütlustega kooskõlas olevatest teistest tõenditest, millistega on kogumis tõendatud, et Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks 2014.a novembrikuu alguses Tartu linnas sõidukis BMW olles 150 grammi marihuaanat. Kohtul puuduvad küllaldaselt põhjendatud alused Relica Sule ütlustest nähtuva ning Relica Sule ütlustega kooskõlas olevatest teistest tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest
edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas XXX juures 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a novembris peale kanepi saamist sai ta V.Gavrilinilt 50 grammi amfetamiini (XVII, 190). V.Gavriliniga oli eelnevalt juttu, et amfetamiin on tulemas (XVII, 190). V.Gavriliniga kokkulepitud ajal kokku saades oli V.Gavrilinil kohe amfetamiin olemas (XVII, 190). 50 grammi amfetamiini oli pakendatud minigrip kilekotti ja oli kollakas-valge värvusega (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt ei maksnud ta selle amfetamiini eest kohe (XVII, 190). Tähtaega V.Gavrilin amfetamiini eest tasumiseks ei andnud, kuid seda tuli teha kiiresti ja talle teada anda, kui raha on koos (XVII, 190). Amfetamiini müüs maha koos Ingvar Patsulaga (XVII, 190). Nädala või poolteisega said sellest amfetamiinist nii palju maha müüdud, et sai V.Gavrilinile raha ära maksta (XVII, 190). V.Gavrilinile andis raha selle 50g amfetamiini eest XXX juures, kus V.Gavrilin pani möllu (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta XXX juurde V.Gavrilinile raha viima üksinda (XVII, 190). XXX juures olid mingid tüdrukud ka, vist ka V.K1. , kes elab XXX koos (XVII, 190). V.Gavrilin oli köögis ja tuli vastu ning vestlesid V.Gavriliniga seal ühetoalises korteris sees ja andis seal korteris sularaha V.Gavrilinile selle kollast värvi amfetamiini eest ära (XVII, 190). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S.S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B. , E.R. , R.K1., S.R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku
tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90).
Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX 71 kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega
õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas XXX asuvas korteris XXX grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. 3Relica Sule ütlustega on tõendatud, et kui maksis 2014.a novembri lõpus XXX elukohas V.Gavrilinile ära raha 50 grammi kollakat värvi amfetamiini eest, siis sealsamas korteris sai V.Gavrilinilt uue koguse amfetamiini – 50 grammi, mille V.Gavrilin võttis enda õlakotist, mis rippus tal kaelas (XVII, 190). Amfetamiin oli läbipaistvas kilekotis ja värvuselt kollakasvalge, sama nagu esimene 50-grammine (XVII, 190). V.Gavrilin hinda ei täpsustanud ja sai aru, et hind on sama, mis eelmiselgi korral (XVII, 190). Raha pidi V.Gavrilinile jälle kiiresti-kiiresti ära andma (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt läks ta XXX juurest kohe ära, kui oli 50 g amfetamiini kätte saanud (XVII, 190). Läks seda amfetamiinikogust kaaluma, et näha, kas kaal on õige (XVII, 190). XXX juures käis I.Patsula venna autoga Volvo V80-ga (XVII, 190). 50 g amfetamiiniga läks XXX korterisse (XVII, 190). I.Patsula oli kodus (XVII, 190). Üle kaaludes selle kaal klappis (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt pakendas ta selle amfetamiinikoguse ümber väikestesse minigrip kilekottidesse (XVII, 190). Tegi 1-grammised kotid ja ühe 10grammise ning osa jättis kaalumata (XVII, 190). I.Patsula aitas seda teha (XVII, 190). Umbes 34 päeva hiljem oli osa amfetamiini müüdud ja raha V.Gavrilinile tasumiseks koos (XVII, 190). Amfetamiini müüs edasi 20 eurot 1 gramm (XVII, 190). V.Gavriliniga kohtus enda elukoha lähedal XXX asuva maja juures, kus andis V.Gavrilinile raha käest-kätte (XVII, 190 all). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S.S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S.S.B. , E.R. , R.K1., S. R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (V,4851), millest nähtub, et Sergei Sõštšikov on avaldanud enda elukohaks Tartu XXX (V, 48). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61),
milles kajastatu kohaselt viibisid Sergei Sõštšikovi elukoha läbiotsimise juures nii ta ise kui ka tema XXX V.K1., kes mõlemad andsid muuhulgas selgitusi nende ühises kasutuses olevas korteris asuvate esemete, s.h nende kuuluvuse kohta. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) kohtule 04.05.2016.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning ta keeldub enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) 02.06.2015.a ülekuulamisprotokollis avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning Sergei Sõštšikov on tema XXX (XVII, 48). Tunnistaja V.K1. 02.06.2015.a antud ütluste kohaselt on tal hetkel Sergei Sõštšikoviga, kes on tema XXX, head suhted (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov olnud tema XXX 9 kuud, tutvusid ühiste tuttavate kaudu, koos hakkasid elama 2014.a kuskil paar nädalat pärast tutvumist ning asusid elama Tartusse XXX korterisse (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt elas Sergei Sõštšikov varem Tartus XXX tänaval üürikorteris (XVII, 49). See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4;
pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112).
23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta andnud edasi amfetamiini R.Sulele S.Sõštšikovi elukohas XXX (XXIII, 8). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2014.a novembrikuus Tartu linnas XXX asuvas korteris 50 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2015.a veebruarikuu keskel Tartu linnas Kivilinna Konsumi kõrval oleva XXX kortermaja korteris 66 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a veebruaris tulid tema juurde Vladimir Gavrilin ja Victor Lukk (XVII, 191). Victor Lukk oli V.Gavrilinile autojuhiks (XVII, 191). Autoks oli Victori enda Volvo (XVII, 191). Küsis, kas on midagi pakkuda (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et läheb aega ja siis võib-olla on (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt hakkas samast ajast suhtlema Victor Lukkiga (XVII, 191). Victor Lukk oli vestluste juures (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt jäi talle mulje, et Victor Lukk teadis neist narkoteemadest temast
rohkem (XVII, 191). 2015.a veebruari keskel kutsus V.Gavrilin Tartusse (XVII, 191). Läks Tartusse hommikul peale tööd (XVII, 191). Lõpetas töö hommikul kell 7 ja läks otse Annelinna ning võttis V.Gavrilini koos S.Makarcheviga kuskilt Mõisavahest peale (XVII, 191). V.Gavriliniga kokku saades ütles V.Gavrilin, et tuleb sõita ja V.Gavrilini juhatusel sõitsid Kivilinna Konsumi juures oleva suure XXX kortermaja juurde, kus läksid ühetoalisse korterisse, milles oli meesterahvas, kes andis V.Gavrilinile termose, milles oli amfetamiin (XVII, 191). Kohvitermosest tõstis V.Gavrilin supilusikaga kollakasvalget täiesti märga amfetamiini kas suitsupaki või gripkoti sisse (XVII, 191). V.Gavrilin arvas, et tõstis sinna 80 grammi (XVII, 191). Ütles V.Gvarilinile, et on näha, et seal ei ole 80 grammi amfetamiini (XVII, 191). Makar ütles, et kaaluks selle koguse kindlasti üle (XVII, 191). Korterist lahkusid koos ning viis V.Gavrilini ja Makari tagasi sinna, kust nad enne peale võttis (XVII, 191). Koju minnes kaalus amfetamiini üle ja kaal näitas 66 grammi (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt võttis ta peale kaalumist ühendust ja ütles, et kogus pole see (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et tuleb Elvast läbi ja vaatab, mis värk on (XVII, 191). Nad tulid Victor Lukki autoga kolmekesi – Victor, Gavrilin ja Makar (XVII, 191). Nad tulid Victoriga, sest neil polnud muud autot, millega liikuda (XVII, 191). Amfetamiinikogus kaaluti uuesti üle ja nad kolmekesi nägid, et see kaal pole õige (XVII, 191). V.Gavrilin ütles, et maksad siis vähem raha (XVII, 191). Relica Sule ütluste kohaselt Makar aga ei usaldanud ja arvas, ise võtsid mingi koguse ära (XVII, 191). Selle amfetamiini eest maksis V.Gavrilinile raha ära T. L. abiga, kelle pangakaardiga võttis välja 500 eurot, mille andis üle V.Gavrilinile (XVII, 192). V.Gavriliniga oli kaasas ka Victor Lukk (XVII, 192). Peale raha andmist läks koos Victori ja Gavriliniga edasi Lätti Valka kasiinosse, kus Gavrilin selle raha maha mängis (XVII, 192). Enne V.Gavrilinile 500 euro andmist andis nädala jooksul V.Gavrilinile veel kokku kuskil 500 eurot, mille sai amfetamiini müügist (XVII, 192). Peale seda 66 grammi V.Gavrilinilt amfetamiini ei võtnud (XVII, 192). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T.L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B., E.R., R.K1., S. R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M., Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka tema ütluste ja olustiku seostamise protokoll (XVI, 117-128), millega on tõendatud, et Relica Sulg näitas ette Kivilinna Konsumi juurde jääva XXX majas asuva korteri asukoha, kus ta käis koos
Vladimir Gavriliniga ja Makariga ning kus Vladimir Gavrilin võttis termose seest amfetamiini (XVI, 126-128). See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt.
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50
g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrililt edasimüümiseks 2015.a veebruarikuu keskel Tartu linnas Kivilinna Konsumi kõrval oleva XXX kortermaja korteris 66 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena sai Vladimir Gavrilini käest edasimüümiseks 2015.a aprillikuu alguses Tartu linnas 100 grammi marihuaanat, mille Relica Sulg andis samal päeval või järgmisel päeval Tartu linnas XXX trepikojas üle R.K1., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a aprilli alguses pakkus V.Gavrilin talle kanepit, mida saab üliodavalt 100 grammi 1000 euroga (XVII, 192). V.Gavrilin küsis, et kas seda kanepit on kellelegi pakkuda, millele vastas, et teab inimest (XVII, 192). See vestlus toimus V.Gavrilini kodu lähedal (XVII, 192). Kanep oli pakendatud ühte minigrip kilekotti ja seal pidi sees olema 100 grammi (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt ei kaalunud ta kanepikogust üle (XVII, 192). Viis kanepi R.K1., kellel ei olnud selle eest raha anda (XVII, 192). R.K1. ütles, et maksab siis, kui palgapäev (XVII, 192). Andis kanepi XXX kätte (XVII, 192). XXX käes oli kanep 1-2 ööpäeva, kui V.Gavrilin hakkas selle eest kiirestikiiresti raha küsima, millele vastas, et raha saab nädala pärast (XVII, 192). Siis V.Gavrilin ütles, et lähme toome kanepi ära, sest tal on ostja olemas (XVII, 192). Läksidki koos V.Gavriliniga R.K1. juurde, kes tagastas kanepi, võttes sellest eelnevalt ära kuskil 15 grammi (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt andis ta R.K1. tagasi antud kanepi tagasi V.Gavrilinile, kellele ütles, et seal on vähem
Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja R.K1. (K.) kohtulikul uurimisel tunnistajana antud ütlused (XXI, 91-100; allkirjaleht: IV 4. 170) selle kohta, et tunneb Relica Sulge lapsepõlvest saadik, sest elasid lähestikku (XXI, 92). R.K1. ütluste kohaselt on ta omandanud Relica Sule käest kanepit (XXI, 92 all). 2014.a suvel peol tuli kanep Relica Sulega jutuks ja Relica Sulg lubas uurida, kust seda saab (XXI, 93). Jutust möödus mõni päev, kui hakkas Relica Sulelt kanepit saama, nädalas hakkas saama kanepit 0,5 kuni 3 g, neist ühel korral ostis 3g korraga (XXI, 93). Tavaliselt ostis 0,1 g kuni 1 g korraga (XXI, 93). Selliseid kanepi omandamise
kordi oli 10-15 (XXI, 94 all). Relica Sulelt on omandanud veel ka 100 g ja 100 g kanepit ning viimasest 100-st grammist sai 80 grammi Relica Sulele tagasi antud ning ülejäänu jättis endale tarbimiseks (XXI, 95-96). Relica ütles, et asi on hapu (XXI, 96). R.K1. ütluste kohaselt peeti teda 48 tundi arestimajas kahtlustatavana kinni ning võeti ka uriiniproov ja elukohas XXX tehti läbiotsimine (XXI, 97). Uriiniproovis leiti kanepi tarvitamise jälgi ning elukohast topsist leiti kanepit ja grinder, milles olid kanepi jäägid (XXI, 97). Elukohast leitud kanep oli R.Sule käest (XXI, 97 all). R.K1. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt võib olla õige ka esilagsetes andmetes kajastatu selle kohta, et 100-st grammist kanepist andis tagasi Relica Sulele 85 grammi ja 15 jättis endale (XXI, 99). Endale jäetud kogus jääb 10 g – 20 g vahele (XXI, 99). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas uuringuaktist nr XXX nähtuv selle kohta, et R.K1. 16.09.2015 10:47 võetud proovis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) (XVII, 26). Tunnistaja R.K1. ütlustega on kooskõlas 16.09.2015.a läbiotsimisprotokollis kajastatu selle kohta, et R.K1. Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimisel leiti sealt tops ja grinder, millistes mõlemas kanepile iseloomuliku spetsiifilise lõhnaga taimse puru jäägid (XVII, 27-28). See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all.
V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga. 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat
sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg sai Vladimir Gavrilinilt edasimüümiseks 2015.a aprillikuu alguses Tartu linnas 100 grammi marihuaanat, mille Relica Sulg andis Tartu linnas üle R.K1. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sulele edasi antud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini ja J.Krasjukova pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena hoidis: • 0,98 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 8,7 %, sisaldades puhtal kujul amfetamiini 0,063 g, eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, • 3,43 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12-13%, sisaldades puhtal kujul 0,32 grammi amfetamiini, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda valduses olevas sõidukis VW Passat reg nr XXX kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega.
05.05.2015.a Relica Sule kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (V,75-77) on tõendatud, et Relica Sule kinnipidamise hetkel istus Relica Sulg sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX juhiistmel. Relica Sule kasutuses oleva sõiduauto Volkwagen Passat reg märgiga XXX 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V,91-95) on tõendatud, et peale Relica Sule kahtlustatavana kinnipidamist toimetati sõiduauto Volkwagen Passat Lõuna prefektuuri territooriumile koos Relica Sulega, sõiduki uksed lukustati R.Sule nähes ja võtmed asetas R.Sulg enda taskusse. Läbiotsimise alguses avas Relica Sulg enda taskust võetud võtmega sõiduki uksed (V, 91). Läbiotsimisel sõiduki kindalaekast leiti minigrip kilekott, milles tühjad minigrip kilekotid, milliseid ära ei võetud (V, 91-93). Sõiduki juhiukse taskust Relica Sule rahakotist leiti minigrip kilekott, milles hele aine ja kilenutsak, milles hele aine (pakend nr 1RSSLO; V, 92-95). Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (V, 97-108) on tõendatud, et Relica Sule elukohast leiti ja võeti ära: 1 väiksem heledat värvi aine jääkidega minigrip kilekott ja 1 suurem lahtine aine jääkidega minigrip kilekott (pakend nr 2RSKLO), mille kohta Relica Sulg selgitas, et need kuuluvad temale (V, 98); digitaalkaal heledat värvi aine jääkidega (pakend nr 3RSKLO; V, 98); klaasist purk, milles heledat värvi pulbrilise aine jäljed (pakend nr 5RSKLO), mille kohta R.Sulg põhjendas, et selles hoidis V.Gavrilin amfetamiini (V, 98); peeglikapilt üllatusmuna seest 2 minigrip kilekotti heledat värvi pulbrilise ainega (pakend nr 13RSKLO). 20.05.2015.a ekspertiisiaktiga (V,40-43) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud pakendites: 1RSSLO beežikas pulber massiga 3,09 g minigrip kilekotist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13%, pulbris sisaldub 0,29 g amfetamiini (V, 42) 1RSSLO valge pulber massiga 0,34 g kilepakendist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12%, pulbris sisaldub 0,030g amfetamiini (V, 42) 2RSKLO kahes minigrip kilekotis leidub amfetamiini jälgi (V, 42) 3RSKLO digitaalkaalul leidub amfetamiini, metamfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi (V, 42) 5RSKLO klaaspurgis leidub amfetamiini jälgi (V, 42) 13RSKLO beežikas pulber massiga kokku 0,98 g kahest minigrip kilekotist sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 8,7%, pulbris sisaldub 0,063 g amfetamiini (V, 42) Relica Sule ütluste kohaselt algas aktiivsem müügiaeg 2014.a novembris detsembris, kui sai XXX, s.t Vladimir Gavrilini, käest amfetamiini ja müüs seda aktiivselt edasi (XVII, 175). 2015.a veebruarist hakkas saama XXX käest amfetamiini tasuta ja sai seda kuni viimase ajani, millal tahtis (XVII, 175). Kuna tarvitas 3 g amfetamiini päevas, siis alla 5 grammi korraga XXX käest ei võtnudki (XVII, 175). Peamiselt sai XXX käest siis amfetamiini Elvas, aga käis ka ise Tartus järel (XVII, 175). Relica Sule ütluste kohaselt käisid 2015.a tema juures tuttavad-sõbrad, kes tarbisid amfetamiini, üle 1-e tarvitamisdoosi keegi amfetamiini ei saanud (XVII, 176). Viimati sai Vladimir Gavrilini käest amfetamiini reedel, 01.mail 2015.a, läks ise Tartusse ja kohtusid V.Gavrlini
elukoha trepikojas, kus V.Gavrilin andis 5g amfetamiini (XVII, 176). Mõlemad läbiotsimistel ära võetud kogused on pärit XXX käest Tartus 01.05.2015.a saadud kogusest (XVII, 178). Relica Sule ütluste kohaselt sai 01.05.2015.a H.K., hüüdnimega XXX, XXX käest amfetamiini, kuid ei tea, kui palju sai (XVII, 177 keskelt). Amfetamiini üleandmine toimus Tartus XXX trepikojas (XVII, 176). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a aprilli lõpus kutsus V.Gavrilin ta Tartusse koos XXX ehk H.K. (XVII, 193). Läksid koos H.K. V.Gavrilini juurde XXX (XVII, 193). V.Gavrilin tuli trepikotta ja tal oli kaasas kaal ning salvräti sees kollakasvalge märg amfetamiin, mille asetas kaalule, mis näitas 30-35 grammi (XVII, 193). V.Gavrilin ütles, et H.K. maksku raha Relica kätte, et kui raha vaja, siis saab seda Relicalt küsida (XVII, 193). Relica Sule ütluste kohaselt maksis ta selle 30-35 grammi amfetamiini eest raha Gavrilinile, osa tegi Jelenale ülekandega (XVII, 193). Relica Sule ütlustega on kooskõlas H.K. ütlused selle kohta, et omandas XXX nimelise XXX käest, keda hüütakse ka Gavriliniks, 34 grammi amfetamiini (X, 2). Koos ainega sai XXX käest ka kaalu, millega ainet saades kohe koguse üle kaalus (X, 2). V.Gavriliniga said kokku Tartu linnas Mõisavahe tänava kandis kuskil trepikojas ja see võis olla kahtlustuses märgitud ajal 01.05.2015.a (X, 2). Kokkusaamisele viis Relica Sulg autoga Volkswagen, kes XXX kokkusaamise ajal oli natukene eemal (X, 2-3, 12). Ivan on XXX, kellega omavahel rääkisid eesti keeles (X, 3). Amfetamiini eest viis XXX raha hiljem, osade kaupa (X, 3), kolmel erineval korral (X, 4). Amfetamiini grammi hind oli kõvasti odavam kui muidu (X, 3). Alguses lootis XXX käest saada 10 grammi, kuid Ivan ütles, et võta rohkem, millega oli nõus (X, 3). 34 grammi amfetamiini oli pakendatud minigrip kilekotti, aine oli valget värvi ja natuke niiskem, selle kvaliteet oli normaalne, tarvitas ise ka sellest mõned grammid (X, 3). Peale aine tarvitamist oli kauem üleval ja tundis ennast motiveerituna (X, 3). Relica Sulg nägi, et kui oli I. kokku saanud, siis oli XXX käest amfetamiini saanud (X, 3). Amfetamiinist paar grammi tarbis ise ära ja ülejäänud pakendas ja müüs maha tänavamüügi hinnaga 20 eurot 1 tarvitamiskogus (X, 3-4) Relica Sule ja H.K. ütlustega on kooskõlas 26.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (X, 7-9) kajastatu selle kohta, et H.K. tundis talle äratundmiseks esitatud isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära XXX, kelle käest ostis Tartus 34 grammi amfetamiini (X, 7-9). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt võis olla, et müüs H.K. 01.05.2015 34g amfetamiini (XXIII, 14). H.K. ei jõudnud raha ära anda, sest enne V.Gavrilin arreteeriti (XXIII, 14). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt hankis ta Relica Sulele narkootilisi aineid, amfetamiini kuni 100 g, seda oli korduvalt sellises koguses, 50 g ja 20 g (XXII, 176). Suurte koguste puhul maksis Relica Sulg selle eest põhiliselt hiljem, kuid oli ka nii, et vahel andis ühe osa kohe, teise osa hiljem, erinevalt oli (XXII, 176).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gvarilini poolt Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks antud amfetamiinist 0,98 grammi amfetamiinipulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus 8,7 %, sisaldades puhtal kujul amfetamiini 0,063 g, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda elukohas kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilini Relica Sulele (Sulg) edasimüümiseks antud amfetamiinist 3,43 grammi amfetamiini pulbrit, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus on 12-13%, sisaldades puhtal kujul amfetamiini 0,32 grammi, hoidis R.Sulg eeluurimisel tuvastamata ajast enda valduses olevas sõidukis VW Passat reg. nr XXX kuni nimetatud aine politsei poolt 05.05.2015.a läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sulele (Sulg) esitatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistus selles, et tema kuritegeliku ühenduse liikmena hoidis enda valduses aadressil XXX asuvas korteris Vladimir Gavrilini poolt toodud 100 grammi amfetamiini ajavahemikul 2015.a märtsikuust kuni aprillikuu alguseni ning teisel korral 2015.aasta aprillikuu algusest 100 grammi amfetamiini, millest 20 grammi andis Relica Sulg 2015.a aprillikuu alguses edasi H.K., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a märtsis tõi V.Gavrilin talle elukohta XXX koos Makariga 100 grammi amfetamiini (XVII, 192). V.Gavrilin tuli ja viskas amfetamiini voodi peale ning ütles, et võta-võta (XVII, 192). Selle 100 grammi amfetamiini jättis endale koju ja läks nendega kaasa Tartusse möllu panema (XVII, 192). See amfetamiin oli pakendatud kummikinda sisse, mis omakorda oli töökinda sees (XVII, 192). Amfetamiin oli kollakas-valge ja niiske (XVII, 192). 2015.a oligi ainult selline amfetamiin (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt oli see amfetamiin tema juures kuskil 2015.a aprilli alguseni, hetkeni mil Gavrilin tema juurde kolis (XVII, 192). Lisaks hoidis V.Gavrilin tema juurde kolides veel vähemalt 100 grammi amfetamiini kuskil kapis (XVII, 192). See oli samasugune kott, kus sees oli varasemalt kanep (XVII, 192). Seal kotis võis olla ka rohkem kui 100 grammi amfetamiini, sest kaaludes ei andnud kaal seda kogust välja (XVII, 192). Kaalusid seda Gavrilini kaaluga, millel on maksimumkogus vist 100 või 120 grammi (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt hoidsid nad mõlemat 100 grammi koos ühes kapis (XVII, 192). V.Gavrilin tarbis ise neist kottidest amfetamiini 10 g päevas (XVII, 192). 03.05.2015.a ütles V.Gavrilin talle, et on ööpäeva jooksul 30 g amfetamiini ära tarbinud (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt andis ta 2015.a aprilli alguses sellest kahest 100-grammisest kotist 20 grammi amfetamiini XXX ehk H.K. (XVII, 192). Enne pakendas selle koguse ümber ja sai raha XXX jao kaupa (XVII, 192). XXX pidi maksma 20 eurot 1 gramm (XVII, 192). XXX jäigi võlgu 180 eurot (XVII, 192). 2015.a aprillis andis sellest kogusest R.L. kuskil 5 grammi amfetamiini (XVII, 192).
Relica Sule ütlustega on kooskõlas R.L. 06.05.2015.a ütlused selle kohta, et tema püsiv elukoht on XXX asuvas üürikorteris, kus viimased 4 kuud on elanud ka XXX Relica Sulg ning umbes 2 kuud tagasi elas umbes 2 nädalat ka Vladimir Gavrilin (X, 103-104). Vladimir Gavrilini XXX asuvas korteris elamise ajal rääkis Relica millalgi 2015.a kevadel korteris olevatest amfetamiinikogustest, millised käskis sealt kohe ära viia, peale mida viidigi see sealt ära (X, 112 keskelt). R.L. ütluste kohselt on tema teada tema kasutuses olnud korteris olnud suurem kogus amfetamiini sellel ühel korral (X, 112). Relica Sule ja R.L. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilin elas 2015.a kevadel XXX Relica Sule juures, on kooskõlas 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatu: 06.04.2015 19:35 XXX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele. 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin elas 2015.a aprillis Relica Sule juures, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu selle kohta, et 31.03.2015.a 17:28 alanud kõnes puistab Vladimir Gavrilin Sergei Sõštšikovile muuhulgas südant, avaldades, et ta armus ja armastab R. (Relica Sulge – hüüdnimedega R., Rella jt), soovitades Sergei Sõštšikovil Leena (Jelena Krasjukova – hüüdnimega Leena) seltskonnast välja jätta, kasutades seejuures ebatsensuurset väljendit (VI,189-191). 02.04.2015.a 13:03 telefonikõnes avaldabki Vladimir Gavrilin tuvastamata naishäälega isikule, et läks kodust minema ja kolis teise linna elama (lk 8-10). 03.04.2015.a 21:44 telefonisuhtluses kinnitab Vladimir Gavrilin enda meesisikust vestluspartnerile, et ta kodus ei ela (VII,14-15). 06.04.2015.a 14:45 telefonisuhtluses tuvastamata isikuga avaldab Vladimir Gavrilin, et pole oma last juba üle nädala näinud (VII,30-34). 13.04.2015 14:21 ja 15:48 telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et Vladimir Gavrilin kasutas Sergey Makarcheviga suhtlemiseks Relica Sule telefoninumbrit (VII,60-63). Ka 14.04.2015 20:38 telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et Vladimir Gavrilin kasutas tuvastamata isikuga suhtlemiseks Relica Sule telefoninumbrit (VII,68). 14.04.2015 21:49 telefonisuhtlusest nähtub muuhulgas, et tuvastamata isikult kõne vastu võtnud Relica Sulg annab enda telefoni tuvastamata isiku nõudel üle Vovkale (Vladimir Gavrilinile, kelle hüüdnimeks on mh Vovka) ning suhtlemist
tuvastamata isikuga jätkas Relica Sule telefonilt Vladimir Gavrilin (VII,68-70). Ka 16.04.2015 03:56 telefonisuhtlusest nähtub, et Vladimir Gavrilin helistas tuvastamata isikule Relica Sule telefoninumbrilt (VII,72). 27.04.2015.a 03:27 telefonisuhtlusest Sergey Makarchevi ja Relica Sule vahel ilmneb, et Vladimir Gavrilin ei suutnud otsustada, kas ta läheb Relica Sule juurde või mitte, mispeale viis Relica Sulg Vladimir Gavrilini (hüüdnimeha mh Vova) Jelena Krasjukova (hüüdnimega Leena) juurde koju välja puhkama ja enda tegude üle järele mõtlema
See, et R.Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist, ilmneb muuhulgas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide vaatlusprotokollist (V,35-39) kogumis nähtuvast selle kohta, et Relica Sulg on saatnud Vladimir Gavrilinile 11.02.2015 31:10 sõnumi: “Kle elvas mendibuss tiirutab kella 4-st ringi. Mul 280 .” (V, 37). See, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest, nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini 13.04.2015.a 22:07 alanud vestlusest Jelena Krasjukovaga, milles ta põhjendab enda suhtlust Relica Sulega Jelena Krasjukovale järgmiselt: “Helistasin ma talle praktiliselt iga päev. Ma ju saan tema käest raha.” (VII, 65-67). 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt kajastub Vladimir Gavrilini kontaktide all lisaks A.Š1., Sergei Sõštšikovile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile ning teistele isikutele ka Relica Sule telefoninumber R all. V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (V, 1-4; pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuvalt on Vladimir Gavrilin olnud aktiivses sõnumivestluses nii Relica Sulega, Victor Lukkiga kui ka M.H1. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas ka see, et peale äärmiselt intensiivse suhtluse Sergey Makarcheviga ja Sergei Sõštšikoviga oli Vladimir Gavrilinil küllaltki sage telefonisuhtlus ka Relica Sulega, Tiina Valdasega, M.H1. ja A.Š1. ning 2015.a veebruarist Victor Lukkiga.
23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtub, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuvalt sisalduvad teiste hulgas Relica Sule kontaktide all Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Sellest Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtub ka see, et Sergei Sõštšikov enda kasutajakonto Serii S. kaudu on üks Relica Sule sõpradest (V, 89-90). Relica Sule igapäevast suhtlust teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega, sealhulgas Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarcheviga nähtub 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) varjatud jälgimise kohta kajastatust: 06.04.2015 19:35 XX kortermaja parklas peatunud VW Passatist juhiistmelt väljus R.L. ja sisenes XXX maja trepikotta, 20:11 väljus XXX kortermaja trepikojast Vladimir Gavrilin ja istus VW Passati kõrvalistmele, 20:12 sõitis parklast välja VW Passat, mille juhiistmel Relica Sulg ja kõrvalistmel Vladimir Gavrilin ning sõideti Elvast Tartusse, 20:40 VW Passat peatus Tartus Jaama 173a Premium 7 tanklas, R.Sulg sisenes tanklahoonesse, 20:41 V.Gavrilin suundub Jaama 173 Konsumi kaupluse suunas ja 20:43 asus V.Gavrilin toimetama kaupluse juures oleva SEB sularahaautomaadi juures, 20:44 ilmus sularahaautomaadi juurde V.Gavrilini selja taha S.Makarchev, kes koos sisenesid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse ja väljusid sealt 20:48 ning jalutasid Premium7 tankla suunas, 20:49 V.Gavrilin ja S.Makarchev kohtusid tanklas kahe tundmatu meesterahvaga ning neljakesi istuti Audisse, millest V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid 21:03 ja istusid VW Passatisse – R.Sulg juhiistmele, V.Gavrilin kõrvalistmele ja S.Makarchev tagaistmele, 21:05 alustas VW Passat sõitu, 21:07 VW Passat peatus Põhja pst 2 esises parklas, autost keegi ei väljunud, 21:15 jätkas VW Passat sõitu (XI, 111112). 23.04.2015 18:51 istus Vladimir Gavrilin tagaistmele VW Passatisse, mille juhiistmel oli R.L. ja kõrvalistmel Relica Sulg ning kolmekesi jätkati sõitu, kohtuti tundmatu naisterahvaga, kellega suhtles V.Gavrilin ning vestluse lõppedes 18:54 istus V.Gavrilin VW Passatisse tagasi ning jätkati sõitu, 18:58 väljus XXX kortermaja juures V.Gavrilin autost ning R.Sulg ja R.L. jätkasid sõitu (XI,114116). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses
viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt on ta 2015.a aprillis hoidnud Relica Sule juures elamise ajal seal narkootilisi aineid seal (XXIII, 7). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin hoidis enda valduses Relica Sule elukohas XXX asuvas korteris 100 grammi amfetamiini ajavahemikul 2015.a märtsikuust kuni aprillikuu alguseni ning teisel korral 2015.aasta aprillikuu algusest 100 grammi amfetamiini, millest 20 grammi andis Relica Sulg 2015.a aprillikuu alguses edasi H.K. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini Relica Sule elukohta toodud ja seal hoitud narkootilise aine kolossaalne kogus ning eelkajastatud R.Sule ja V.Gavrilini sõnumivahetus ning V.Gavrilini pealtkuulatud telefonisuhtlus osundavad selgelt, et Relica Sulg käitles narkootilisi aineid V.Gavrilini loodud ja tema juhtimisel toimiva kuritegeliku ühenduse raames ning neil olid ühised huvid, vältimaks endi ebaseadusliku käitumisega õiguskaitseorganitele vahelejäämist. Eeltoodust nähtub ka see, et Vladimir Gavrilini loodud ja seda juhtiva kuritegeliku ühenduse alt narkootilisi aineid müüvad isikud, s.h Relica Sulg, pidid enda ebaseadusliku tegevuse eest saadavast kasust osa ära andma nn katuse eest. Eelkajastatust nähtuvalt käitles Relica Sulg ajavahemikul 2014.a suve algusest kuni 2015.a maikuu alguseni kuritegeliku ühenduse liikmena kokku vähemalt vähemalt 676 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, 425 ecstasy tabletti ja 250 grammi marihuaanat, s.o. narkootilisi aineid suures koguses, on alljärgnevast nähtuvalt tõendatud. Kuritegeliku ühenduse looja ja selle juht Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele tarvitamisvalmis amfetamiini erinevatel kordadel järgmiselt: 10g + 100g + 200g + 50g + 50g + 66g + 100g + 100g, s.o kokku 676g. Nimetatud 676 grammist amfetamiinist andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks kokku 476g ning 200g hoidis enda ja Relica Sule valduses Relica Sule XXX linnas asuvas elukohas, millest 20g andis Relica Sulg edasi H.K. Kuritegeliku ühenduse looja ja selle juht Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 kuni 150 tabletti ning teisel korral 100 tabletti, s.o esimesel korral keskmiselt 125 tabletti ja teisel korral 100 tabletti, mis kokku on 225 tabletti. Kuritegelikku ühendusse kuuluv Sergei Sõštšikov andis Relica Sulele edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 tabletti ning teisel korral 100 tabletti, s.o kokku on 200 tabletti. Kokku andsid Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov Relica Sulele edasimüümiseks 425 ecstasy tabletti (225 + 200).
Kuritegeliku ühenduse looja ja selle juht Vladimir Gavrilin amdis Relica Sulele edasimüümiseks marihuaanat kahel erineval korral – esimesel korral 150g ja teisel korral 100g, mis kokku on 250g. Eelpool kajastatud viisil enda valdusesse saadud narkootilist ainet amfetamiini, ecstasy tablette ja marihuaanat andis Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult edasi alljärgnevalt. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 25.detsembril 2014.a G. M. Tartu linnas XX maja juures 20 ecstasy tabletti, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et viimased 20 ecstasy tabletti (kilpkonnad), mis olid kõrvale pandud, andis G.M. minigrip kilekotis enda elukoha juures XXX lähedal 25.12.2014.a 10 eurot 1 tükk, kui I.Patsulaga lahku läks (XVII, 186). Peale selle ühe korra ta rohkem G. M. narkootilisi aineid edasi ei ole andnud (XVII, 200-201). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki (XVII, 199). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S.S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E. , G.M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L., S. S.B. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K.M., A.U., K. R., J.M., Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu
kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 25.detsembril 2014.a G. M. Tartu linnas XXX maja juures 20 ecstasy tabletti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 2014.a novembrikuus Tartu linnas Veeriku Selveri parklas sõidukis BMW olles M. M. 30-50 ecstasy tabletti, kes nimetatud ecstasy tablette osaliselt tarvitas ise ja osaliselt andis omakorda edasi teisele isikutele, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsula müüs M. M. 2014.a novembris 50 ecstasy tabletti (XVII, 198). Relica Sule ütluste kohaselt läksid nad Ingvar Patsulaga Veeriku Selveri juurde ja sellel ajal kui poes oli, suhtlesid I.Patsula ja M.M. ning tegid tehingu, et tema võtab tabletid ja said vastu 400 eurot
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki (XVII, 199). Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 86-91; allkirjaleht: IV 4. 169) selle kohta, et Ingvar Patsula helistas ja ostis temalt 2014.a lõpu poole Veeriku Selveri juures Tartus 30 kommi, s.t ecstasy tabletti (XXI, 87). I.Patsula tuli sinna BMW-ga koos Relicaga (XXI, 87). 30 ecstasy tabelti üleandmine toimus autos, need andis kahes minigripis üle Ingvar Patsula (XXI, 87-88). M. M. ütluste kohaselt ei ole ta kindel, kas neid tablette oli just 30, kohapeal neid üle ei lugenud ning seda, kas kodus luges need üle, ei mäleta (XXI, 88). Tablettide eest maksis 250€ (XXI, 88). I.Patsula ütles eelnevalt 1 tableti hinnaks kas 8 või 9 eurot (XXI, 88). Meelis Mölsi ütluste kohaselt on ta kuulnud, et tavaliselt müüakse ecstasy tablette 10 eurot tükk (XXI, 88), kuid on kuulnud ka, et neid müüakse 11 kuni 15 eurot tükk (XXI, 89). I.Patsula võttis talle üle antud ecstasy tabletid autost, kas küljeukse sahtlist või pardatšokist ning need olid rohelist värvi ja kilpkonnakujulised (XXI, 89). Raha 250 euro järel käis kodus XXX kuskil 20 minutit ja andis selle Ingvarile (XXI, 89). M. M. ütluste kohaselt tarbis neid tablette samal õhtul ja järgmisel päeval koos korterikaaslastega, need mõjusid ja tegid energilisemaks (XXI, 89). M. M. ütluste kohaselt tehti tema elukohas läbiotsimine ja sealt võeti ära kõnekaart, rohkemat ei mäleta (XXI, 90).
Tunnistaja M. M. ütlustega on kooskõlas 15.09.2015.a läbiotsimisprotokoll M. M. Tartus XXX korteri läbiotsimise kohta, mille käigus leiti muuhulgas sealt kõnekaart ning telefon kõnekaardiga (XVII, 24-25). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 2014.a novembrikuus Tartu linnas Veeriku Selveri parklas sõidukis BMW olles M. M. 30-50 ecstasy tabletti, kes nimetatud ecstasy tablette osaliselt tarvitas ise ja osaliselt andis omakorda edasi teisele isikutele. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 2014.a novembrikuus R.K1. Tartu linnas XXX olles 100 grammi marihuaanat, kes nimetatud marihuaanat osaliselt tarvitas ise ja osaliselt müüs edasi teistele isikutele, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a novembri alguses sai Vladimir Gavrilinilt 150 grammi savu ehk kanepit, millest 100 grammi andis R.K1. (XVII, 189, 200 all). XXX ja tema naine tõmbavad savu päris palju (XVII, 189). XXX müüsid 100 grammi kanepit 11 eurot 1 gramm (XVII, 189-190). XXX maksis 2 päeva hiljem raha korraga ära, maksis sularahas (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt müüsid nad ülejäänud 50 grammi kanepit I.Patsulaga väikestes kogustes ära (XVII, 190). Relica Sule ütluste kohaselt on R.K1. I.Patsula tuttav ja oli teada, et ta tarvitab koos oma naisega kanepit ning ostiski 100g kanepit endale tarvitamiseks 11 eurot 1 gramm (XVII, 197 all). Relica Sule ütluste kohaselt viisid nad arvatavasti kanepi R. K1. koju XXX juurde Tartus (XVII, 197). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki
Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste
hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K.L., K. M., S.R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C.K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L. , S. S.B., E.R. , R.K1., S. R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja R.K1. (K.) kohtulikul uurimisel tunnistajana antud ütlused (XXI, 91-100; allkirjaleht: IV 4. 170) selle kohta, et tunneb Relica Sulge lapsepõlvest saadik, sest elasid lähestikku (XXI, 92). R.K1. ütluste kohaselt on ta omandanud Relica Sule käest kanepit (XXI, 92 all). 2014.a suvel peol tuli kanep Relica Sulega jutuks ja Relica Sulg lubas uurida, kust seda saab (XXI, 93). Jutust möödus mõni päev, kui hakkas Relica Sulelt kanepit saama, nädalas hakkas saama kanepit 0,5 kuni 3 g, neist ühel korral ostis 3g korraga (XXI, 93). Tavaliselt ostis 0,1 g kuni 1 g korraga (XXI, 93). Selliseid kanepi omandamise kordi oli 10-15 (XXI, 94 all). Relica Sulelt on omandanud veel ka 100 g ja 100 g kanepit ning viimasest 100-st grammist sai 80 grammi antud R.Sulele tagasi (XXI, 95). Esimese 100 g kanepit omandas kunagi talvel 1000 euro eest (XXI, 95). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 2014.a novembrikuus R.K1. Tartu linnas XXX olles 100 grammi marihuaanat, kes nimetatud marihuaanat osaliselt tarvitas ise ja osaliselt müüs edasi teistele isikutele. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sulele (Sulg) on esitatud süüdistuses selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis H.K. 2014.a juunikuus Tartu linnas XXX juures 6 ecstasy tabletti, 2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses Tartu linnas XXX juures kuni 5 grammi amfetamiini, 2014.a septembrikuu lõpus Tartu linnas XXX juures 10 grammi amfetamiini ning ajavahemikul 2014.a kuni 2015.a kevadeni Ingvar Patsula
käest saadud 20-50 korral tarvitamiskoguse amfetamiini. Omandatud amfetamiini ja ecstasy tablette müüs H.K. edasi teistele isikutele. Samuti sai H.K. läbi Relica Sule 2015.a kevadel tuttavaks Vladimir Gavriliniga, kellelt ta 01.05.2015.a edasimüümise eesmärgil omandas Tartu linnas XXX maja trepikojas 34 grammi amfetamiini. Selle süüdistuse kohta on alljärgnevad tõendid. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et enne Verevi rannapidu 2014.a suvel V.Gavrilinilt saadud 100-150 ecstasy tabletist andis osa väiksemates kogustes edasi H.K. (XVII, 182), neid võis olla 6 ecstasy tabletti (XVII, 200). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et andis V.Gavrilinilt 2014.a juuni lõpus või juuli alguses saadud 100 grammist roosat värvi amfetamiinist kogused ka H.K. le (XVII, 183), amfetamiini oli kuni 5 grammi (XVII, 200). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et H.K. andis V.Gavrilinilt 2014.a septembri lõpus saadud 200-st grammist amfetamiinist kokku 10 grammi, aga mitte korraga
Relica Sule ütluste kohaselt andis ta H.K. narkootilisi aineid Tartus elades enda elukoha juures XXX asuva maja lähedal (XVII, 200). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki (XVII, 199). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S.S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T.L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B., E.R. , R.K1., S. R., M.R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas ka R.L. ütlused selle kohta, et temale teadaolevalt on Relica Sulg andnud amfetamiini enda sõbrale H.K. (X, 102 all). Eeltooduga on kooskõlas ka H.K. ütlused selle kohta, et on saanud Relica Sule käest amfetamiini 2014.a suvest ja viimane kord oli mõni nädal enne politsei poolt kinnipidamist (X, 4). Ingvar Patsula käest võis saada 6 ecstasy tabletti, Relica
käest sai 10 grammi amfetamiini, mis oli pakendatud väikestesse kottidesse, mille eest maksis raha Relica Sulele (X, 4). Millalgi sai Relica Sule käest veel amfetamiini, mida oli paras potsku ja mille eest maksis Relicale sularahas (X, 4). 5 grammi tarvitas ise ära, 5 grammi võis peo käigus laiali jagada ja umbes 10 grammi müüs maha, kuid täpselt seda ei tea (X, 4). Kordi, kui Relica andis tarvitamiseks amfetamiini, võib olla kokku päris omajagu (X, 4-5). Ingvar Patsula käest on saanud ecstasy tablette ning on neid tema käest ka ostnud, korraga ostis tema käest tavaliselt 1-2 tabletti, ühel korral võttis ka 3 tabletti (X, 5). Alguses olid Ingvar Patsulal punast värvi tabletid ja hiljem olid valged VIP kirjega tabletid, 2014.a (X, 5). Ingvarile maksis ecstasy tablettide eest sularahas, 1 tablett 10 kuni 15 eurot (X, 5). I.Patsula käest on saanud ka amfetamiini ja on seda ka koos tarvitanud (X, 5). Amfetamiini on I.Patsula andnud 20 kuni 50 erinevat korda kusagil Tartus ja Elvas ning enamasti on I.Patsula selle välja teinud, eraldi raha ei ole selle eest andnud (X, 5). H.K. ütluste kohaselt olid punast värvi tabletid tugevama toimega ja korraga tarvitas ära pool tabletti (X, 5). Valget värvi tabletid olid nõrgema toimega ja neid tarvitas korraga ära 1 tableti (X, 5). Kuna olid Ingvar Patsulaga sageli koos ja pidutsesid, siis ei oska hinnata, palju kordi tema käest tablette ostis (X, 5). Relica Sule ja H.K. ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. R. (R.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 115-118; allkirjaleht: IV 4. 191) selle kohta, et omandas H.K. käest 2015.a alguses varakevadel Elvas H.K. pakutud amfetamiini 1 g 20 euro eest, mis oli suitsupaki kile sees, ja mis mõjus hästi ning tekitas energiat (XXI, 116-117). Eelkajastatuga selle kohta, et H.K. käitles Relica Sulelt saadud amfetamiini, on kooskõlas tunnistaja D. A. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 104-107; allkirjaleht: IV 4. 189) selle kohta, et tunneb H.K. 2-3 aastat või isegi kauem, sest on elanud lähestikku (XXI, 105). 2015.a algul talvisel ajal oli Elvas lasketiirus saunapeol, kus H.K. ja temaga kaasas olnud isikud tarvitasid amfetamiini (XXI, 105). H.K. tegi amfetamiini tarvitamisdoosid saunas laua peale valmis, nn triipu tehti (XXI, 105). D. A. ütluste kohaselt tegi ta selle kaasa (XXI, 105). Selle eest H.K. midagi maksma ei pidanud (XXI, 106). Relica Sule 06.05.2015.a antud ütlustega on tõendatud, et 01.05.2015.a sai H.K., hüüdnimega XXX, XXX käest amfetamiini, kuid ei tea, kui palju sai (XVII, 177 keskelt). Amfetamiini üleandmine toimus Tartus XXX trepikojas (XVII, 176). Relica Sule hiljem täpsustatud 19.05.2015 antud ütlustega on tõendatud, et 2015.a aprilli lõpus kutsus V.Gavrilin Tartusse koos XXX ehk H.K. (XVII, 193). Läksid koos H.K. V.Gavrilini juurde Nõlvakusse (XVII, 193). V.Gavrilin tuli trepikotta ja tal oli kaasas kaal ning salvräti sees kollakas-valge märg amfetamiin, mille asetas kaalule, mis näitas 30-35 grammi (XVII, 193). V.Gavrilin ütles, et H.K. maksku raha Relica kätte, et kui raha vaja, siis saab seda Relicalt küsida (XVII, 193). Relica Sule ütluste kohaselt maksis ta selle 30-35 grammi amfetamiini eest raha Gavrilinile, osa tegi Jelenale ülekandega (XVII, 193). Relica Sule ütlustega on kooskõlas H.K. ütlused selle kohta, et omandas XXX nimelise XXX käest, keda hüütakse ka Gavriliniks, 34 grammi amfetamiini (X, 2). Koos ainega sai XXX käest ka kaalu, millega ainet saades kohe koguse üle
kaalus (X, 2). Kokku said Tartu linnas Mõisavahe tänava kandis kuskil trepikojas ja see võis olla kahtlustuses märgitud ajal 01.05.2015.a (X, 2). Kokkusaamisele viis Relica Sulg autoga Volkswagen, kes XXX kokkusaamise ajal oli natukene eemal (X, 2-3, 12). I. on XXX, kellega omavahel rääkisid eesti keeles (X, 3). Amfetamiini eest viis XXX raha hiljem, osade kaupa (X, 3), kolmel erineval korral (X, 4). Amfetamiini grammi hind oli kõvasti odavam kui muidu (X, 3). Alguses lootis XXX käest saada 10 grammi, kuid Ivan ütles, et võta rohkem, millega oli nõus (X, 3). 34 grammi amfetamiini oli pakendatud minigrip kilekotti, aine oli valget värvi ja natuke niiskem, selle kvaliteet oli normaalne, tarvitas ise ka sellest mõned grammid (X, 3). Peale aine tarvitamist oli kauem üleval ja tundis ennast motiveerituna (X, 3). Relica Sulg nägi, et kui oli I. kokku saanud, siis oli XXX käest amfetamiini saanud (X, 3). Amfetamiinist paar grammi tarbis ise ära ja ülejäänud pakendas ja müüs maha tänavamüügi hinnaga 20 eurot
tarvitamiskogus (X, 3-4). Relica Sule ja H.K. ütlustega on kooskõlas 26.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (X, 7-9) kajastatu selle kohta, et H.K. tundis talle äratundmiseks esitatud isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära XXX, kelle käest ostis Tartus 34 grammi amfetamiini (X, 7-9). 06.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist H.K. telefonisuhtluse kohta (VIII,71-99; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas tema sage telefonisuhtlus nii Relica Sulega kui ka Ingvar Patsulaga. 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis H.K. Tartu linnas 2014.a juunikuus 6 ecstasy tabletti, 2014.a juunikuu lõpus või juulikuu alguses kuni 5 grammi amfetamiini, 2014.a septembrikuu lõpus 10 grammi amfetamiini ning ajavahemikul 2014.a kuni 2015.a kevadeni 20-50 korral tarvitamiskoguse amfetamiini. Omandatud amfetamiini ja ecstasy tablette müüs H.K. edasi teistele isikutele. Samuti sai H.K. läbi Relica Sule 2015.a kevadel tuttavaks Vladimir Gavriliniga, kellelt ta 01.05.2015.a edasimüümise eesmärgil omandas Tartu linnas XXX maja trepikojas 34 grammi amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis ajavahemikul 2014.a juunikuust kuni 2014.aasta lõpuni M.R. vähemalt 10 korral amfetamiini, millest 2014.a suvel kahel korral korraga 20
grammi ja ülejäänud korrad keskmiselt 8 grammi (6-10 grammi), s.o kokku vähemalt 104 grammi (8x8 grammi + 2x20 grammi), mida M.R. andis osaliselt edasi teistele isikutele, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et andis V.Gavrilinilt 2014.a juuni lõpus või juuli alguses saadud 100 grammist roosat värvi amfetamiinist kogused ka XXX, s.t M.R. (XVII, 183). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et V.Gavrilinilt 2014.a septembri lõpus saadud 200-st grammist amfetamiinist andis XXX 30 grammi, 10 grammi kaupa, kes jäi viimase 10g eest võlgu (XVII, 186). XXX müüs hinnaga 20 eurot 1 gramm (XVII, 186). XXX käis amfetamiinil järel XXX asuva elukoha lähedal olevas Premium 7 tanklas (XVII, 186). V.Gavrilinilt septembri lõpus saadud 200 grammi amfetamiini sai läbi müüdud 2014.a novembris (XVII, 186). Relica Sule ütluste kohaselt on talle võõras nimi M.R., kuid teab isikut XXX nime all (XVIII, 5). Kutsus Võrust võpärist isikut XXX, kellele andis amfetamiini ja ecstasyt (XVIII, 5). Relica Sule ütluste kohaselt hakkasid ka teised, sealhulgas Gavril ja Victor, kutsuma XXX samamoodi (XVIII, 5). Relica Sule ütluste kohaselt müüs ta XXX narkootilisi aineid (XVII, 199 all). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki (XVII, 199). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T.L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B. , E.R. , R.K1. , S. R., M.R.(hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas kriminaalasjas nr 14286000093 lühimenetluses tehtud 23.12.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsuses (X, 130-133; jõustus 06.01.2016: X, 133) kajastatu selle kohta, et M.R. elukoht asub Võru linnas (X, 130).
07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja R.L. lt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud musta korpusega mobiiltelefoni LG selles oleva Tele2 sim-kaardiga (pakend nr 2RLKP) vaatlusprotokollist (V,133-146) kontaktide alt nähtuvalt on teiste hulgas kajastatud XXX all M.R. telefoninumber (V, 136). Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja M.R. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XIX, 128-142; allkirjaleht: IV 2. 53) selle kohta, et tunneb Relica Sulge seoses amfetamiiniga, sest võttis vahepeal tema käest amfetamiini 2015.a ja varem ka, paaril korral 20g, aga muidu 5-6g korraga (XIX, 132). Kokkusaamised Relica Sulega temalt amfetamiini omandamiseks toimusid Elvas ja Tartus, mitte korteris, vaid väljas (XIX, 132). Amfetamiini ostis 20 eurot 1 gramm (XIX, 132) ja maksis selle eest sularahas, paaril korral jäi ka võlgu, praeguseks on võlad tasa (XIX, 133). M.R. ütluste kohaselt teab, et Victor Lukk teadis ka Relica Sulge (XIX, 133). Kui sai Relica Sulelt paaril korral 20 grammi amfetamiini, siis maksis ka selle eest sularahas (XIX, 133). Relica Sule käest sai roosat värvi amfetamiini, aga oli ka valget värvi (XIX, 133). M.R. ütluste kohaselt arvab, et Relica Sulg teadis tema amfetamiini tarvitamisest (XIX, 140 all). Kui ostis Relica Sulelt suurema koguse paar korda, siis need olid pakendatud eraldi, üksikutes kottides, grammi kaupa (XIX, 141). Paar korda on olnud nii, et kui on soovinud Relica Sulelt osta, siis pole amfetamiini saanud (XIX, 141). Kordade arvu, kui palju on Relica Sulelt amfetamiini kokku omandanud, ei oska öelda (XIX, 132 allpool). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis ajavahemikul 2014.a juunikuust kuni 2014.aasta lõpuni M.R. vähemalt 10 korral amfetamiini, millest vähemalt kahel korral korraga 20 grammi ja ülejäänud kordadel väiksemates kogustes, s.o kokku vähemalt süüdistuses kajastatud 104 grammi. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas M.R. ja Relica Sule sage telefonisuhtlus ja kuna neil muud suhtlust peale narkootilise aine käitlemise polnud, siis pole kahtlust selles, M.R. sai Relica Sulelt kokku vähemalt süüdistuses kajastatud 104 g amfetamiini. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest kogumis nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks.
Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis ajavahemikul 2014.a suvest kuni 2015.a aprillikuu keskpaigani Tartu linnas XXX juures või Elva linnas erinevates kohtades R.K1. marihuaanat keskmiselt 12 korral (10-15 korral) 0,5 kuni 3 grammistes kogustes, millest vähemalt ühel korral korraga 3 grammi, vähemalt 2 korral korraga 0,5 grammi ning ülejäänud 9 korral keskmiselt 1,5 grammi (1-2 grammi), s.o kokku 17,5 grammi, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütluste kohaselt on R.K1. I.Patsula tuttav ja oli teada, et ta tarvitab koos oma naisega kanepit (XVII, 197 all). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki (XVII, 199). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K. , R.L.,S. S.B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K.M., A.U., K. R., J.M., Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja R.K1. (K.) kohtulikul uurimisel tunnistajana antud ütlused (XXI, 91-100; allkirjaleht: IV 4. 170) selle kohta, et tunneb Relica Sulge lapsepõlvest saadik, sest elasid lähestikku (XXI, 92). R.K1. ütluste kohaselt on ta omandanud Relica Sule käest kanepit (XXI, 92 all). 2014.a suvel peol tuli kanep Relica Sulega jutuks ja Relica Sulg lubas uurida, kust seda saab (XXI, 93). Jutust möödus mõni päev, kui hakkas Relica Sulelt kanepit saama, nädalas hakkas saama kanepit 0,5 kuni 3 g, neist ühel korral ostis 3g korraga (XXI, 93). Tavaliselt ostis 0,1 g kuni 1 g korraga (XXI, 93). Selliseid kanepi omandamise kordi oli 10-15 (XXI, 94 all). Relica Sulelt on omandanud veel ka 100 g ja 100 g kanepit ning viimasest 100-st grammist sai 80 grammi R.Sulele tagasi antud (XXI, 95). Esimese 100 g kanepit omandas kunagi talvel 1000 euro eest (XXI, 95). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus:
XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis ajavahemikul 2014.a suvest alates Tartu linnas R.K1. marihuaanat 10-15 korral 0,5 kuni 3 grammistes kogustes, millest vähemalt ühel korral korraga 3 grammi, s.o kokku vähemalt 17,5 grammi. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub muuhulgas R.K1. ja Relica Sule sage telefonisuhtlus ja kuna neil muud suhtlust peale narkootilise aine käitlemise polnud, siis pole kahtlust selles, R.K1. sai Relica Sulelt kokku vähemalt süüdistuses kajastatud 17,5 g marihuaanat. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sulge (Sulg) süüdistatakse selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis ajavahemikul 2014.a suve lõpust kuni 2015.a märtsikuuni Tartu linnas XXX maja trepikojas või Elva linnas K. M. keskmiselt 10 korral kuus amfetamiini, s.o vähemalt 6 kuu jooksul keskmiselt kokku 60-l erineval korral, keskmiselt 1,5 grammi (enamasti korraga 2 grammi ja kõige vähem 1 grammi), s.o kokku 90 grammi. 2015.a märtsikuus tegi Relica Sulg K. M. ettepaneku, omandada tema käest suures koguses amfetamiini ning hakata tegelema amfetamiini edasi müümisega. Seda süüdistust tõendavad alljärgnevad tõendid. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2014.a septembri lõpus V.Gavrilinilt saadud 200-st grammist amfetamiinist andis osa edasi K.M. (XVII, 186). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et K.M. ostis üsna sageli nii ecstasy tablette kui amfetamiini, korraga ostis umbes 2-3 grammi amfetamiini alates 2014.a maikuust kuni 2014.a detsembrikuuni kokku umbes 50-l erineval korral (XVII, 198). Kui K. M. võttis ecstasy tablette, siis korraga 2-10 tabletti. K. M. kohtus põhiliselt enda elukoha juures XXX maja lähedal (XVII, 198). Enamus korrad olid nii, et kui K. M. helistas ja oli tööl, pidi K. M. kokkusaamise kokku leppima I.Patsulaga (XVII, 198). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki (XVII, 199). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T.
A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T.L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L. , S.S.B., E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K.M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G.M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 107-115; allkirjaleht: IV 4. 190) selle kohta, et tunneb Relica Sulge 2014.a suvest, kui tutvus temaga enda Elvas elava sõbranna S. H. kaudu (XXI, 108). K. M. ütluste kohaselt omandas ta Relica Sule käest narkootilisi aineid (XXI, 108). Esimest korda omandas Relica Sulelt amfetamiini pool grammi Elvas kuskil, mis oli gripkoti sees ja mida tarbis ninna tõmbamise teel, mis mõjus pikalt, hoidis terve öö üleval (XXI, 108 all). Sellel esimesel korral Relica ise pakkus amfetamiini ja raha selle eest ei pidanud maksma (XXI, 108). Pärast seda korda käis igal nädalavahetusel, s.o ühes kuus 5 korda amfetamiini Relica Sulelt võtmas, nädalavahetuseti võttis 1-2 grammi, tavaliselt kuni 2 g (XXI, 109). Mõnel üksikul korral võttis ka 3g (XXI, 109). Kokku võis Relica Sulelt omandada vähemalt 90 g amfetamiini (XXI, 110 allpool). Need amfetamiini omandamised Relica Sulelt toimusid Tartus, ainult esimene kord oli Elvas (XXI, 110). Amfetamiin oli pakendatud eraldi, grippidesse (XXI, 109). Kaalus amfetamiini ainult ühel korral ja siis oli 0,8 g (XXI, 109). Ühest kotikesest piisas 3-ks tarvitamiskorraks (XXI, 109). Ühe tarvitamiskorra mõju kestis kuus tundi (XXI, 109). Viimast korda omandas Relica Sulelt amfetamiini 2015.a märtsis (XXI, 109). 1 g amfetamiini eest maksis 20 eurot (XXI, 109 all). Raha maksis ära kohe (XXI, 109), sularahas (XXI, 110). Kui Relica Sulg ei saanud kohtumisele tulla, siis sai amfetamiini Relica mehe Ingvar Patsula käest (XXI, 110). Relica ütles, et siis saab Ingvar Patsula käest amfeamiini (XXI, 110). I.Patsulaga toimusid kokkusaamised samuti Tartus Annelinnas Relica ja Patsula elukoha kortermaja ees Kivilinna poe juures (XXI, 110). Tavaliselt toimus amfetamiini üleandmine nende kortermaja juures või koridoris (XXI, 110). K. M. ütluste kohaselt tegi Relica Sulg talle 2015.a ettepaneku, hakata amfetamiini müüma, millega ta ei nõustunud (XXI, 110-111). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi.
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 2014.a suvest alates Elvas ning sellele järgnevalt Tartu linnas XXX maja juures K.M. igal nädalal, s.h kindlasti nädalavahetuseti, tavaliselt kuni 2 g, mõnel üksikul korral ka 3g, amfetamiini, mida oli kokku pikema ajavahemiku vältel vähemalt 90 grammi. 2015.a tegi Relica Sulg K. M. ettepaneku, omandada tema käest suures koguses amfetamiini ning hakata tegelema amfetamiini edasimüümisega. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sulge (Sulg) süüdistatakse selles, et tema koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis ajavahemikul 2014.a suvest kuni 2015.a jaanuari või veebruarikuuni K.M. keskmiselt 4 korral (3-5 korral) keskmiselt 2 ecstasy tabletti (1-3 ecstasy), s.o kokku keskmiselt 8 ecstasy tabletti, millest esimesel korral Elva linnas ja ülejäänud korrad Tartu linnas XXX maja juures või eeluurimisel tuvastamata kohtades. Seda süüdistust tõendavad alljärgnevad tõendid. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et enne Verevi rannapidu 2014.a suvel V.Gavrilinilt saadud 100-150 ecstasy tabletist andis osa väiksemates kogustes edasi K. M. (XVII, 182). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et K. M. ostis üsna sageli nii ecstasy tablette kui amfetamiini (XVII, 198). Kui K. M. võttis ecstasy tablette, siis korraga 2-10 tabletti. K. M. kohtus põhiliselt enda elukoha juures XXX maja lähedal (XVII, 198). Enamus korrad olid nii, et kui K. M. helistas ja oli tööl, pidi K. M. kokkusaamise kokku leppima I.Patsulaga (XVII, 198). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Ingvar Patsulaga koos narkootilisi aineid käideldes, neid müües, nad mingit kirjalikku arvestust müüdud ainete ja isikute osas ei pidanud (XVII, 199). I.Patsula rääkis, kui palju ta kellelegi midagi müüs (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt nägi ta ka ise, kui palju on narkootilisi aineid alles (XVII, 199 all). Raha jagasid I.Patsulaga alati võrdselt (XVII, 199). Relica Sule ütluste kohaselt oli ta enamusel kokkusaamistel, kui isikud sai Ingvar Patsula käest narkootikume (XVII, 199). Vahel oli nii, et olid kodus koos ja I.Patsula käis ise maja ees isikutega kohtumas ja ainet andmas (XVII, 199). I.Patsula armastas palju räääkida, seepärast teabki (XVII, 199). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K.L., K.M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T.L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B., E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K.R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1.
Relica Sule ütlustega kooskõlas tunnistaja K.M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 107-115; allkirjaleht: IV 4. 190) selle kohta, et peale amfetamiini on Relica Sule käest omandanud ecstasyt ja kanepit (XXI, 111). Ettepanek ecstasyt omandada tuli Relica Sulelt ja nõustus sellega (XXI, 111). Relica Sulelt on ecstasy tablette omandanud harva, maksimum 5-l korral, korraga võttis 1-3 tabletti (XXI, 111). Ecstasy tablette nimetasid Relica Sulega omavahel jupid (XXI, 111). Kokkusaamised leppisid Relica Sulega kokku helistamise teel (XXI, 111). Amfetamiini hakkas Relica Sulelt saama 2014.a suvest, ecstasy tablette hakkas saama sellest natukene hiljem, võis olla 2014.a sügisest (XXI, 112). 1 ecstasy tabelti eest maksis 10 eurot (XXI, 112). Kui võttis 3 tabletti, siis maksis 30 eurot, hinnaalandust ei olnud (XXI, 112). Tavaliselt omandas ecstasy tablette Tartus Relica Sule käest või Ingvar Patsula käest kohtades, kuhu kokkusaamise eelnevalt kokku leppisid (XXI, 112). Relica Sulga ja I.Patsula jagasid ka pidude ajal ecstasy tablette (XXI, 112). Tabletid olid sinist värvi, kutsuti sinine kummitus, tegid uimaseks, neid oli vaja meeleolu jaoks võtta (XXI, 112). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Ingvar Patsula telefonisuhtluse kohta (VIII,100-136; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub äärmiselt sage telefonisuhtlus Relica Sulega, mis viitab Relica Sule ja Ingvar Patsula kooskõlastatud käitumisele. Ingvar Patsula keeldus ütluste andmisest nii kohtueelses menetluses (X, 13-15) kui ka kohtumenetluses (XIX, 16 pöördel). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega (XVII, 95-110) tunnistati Ingvar Patsula samas süüdistuses süüdi. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga ühiselt ja kooskõlastatult andis 2014.a suvest alates kuni 5-l korral K. M. ecstasy tablette kokku vähemalt 8 tabletti, neist ühel korral korraga 1-3 tabletti. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Eelpool kajastatud viisil enda valdusesse saadud narkootilist ainet amfetamiini ja marihuaanat andis Relica Sulg edasi alljärgnevalt. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema 2014.a suvel Elva linnas Verevi piirkonnas andis ühe tarvitamiskoguse amfetamiini üle K. M., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et Verevi rannapeo ajal oli amfetamiini alles veel eelmisest korrast (XVII, 182). K. M. ostis üsna sageli nii ecstasy tablette kui amfetamiini (XVII, 198). Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 107-115; allkirjaleht: IV 4. 190) selle kohta, et tunneb Relica Sulge 2014.a suvest, kui tutvus temaga enda Elvas elava sõbranna S. H. kaudu (XXI, 108). K. M. ütluste kohaselt omandas ta Relica Sule käest narkootilisi aineid (XXI, 108). Esimest korda omandas Relica Sulelt amfetamiini pool grammi Elvas
kuskil, mis oli gripkoti sees ja mida tarbis ninna tõmbamise teel, mis mõjus pikalt, hoidis terve öö üleval (XXI, 108 all). Sellel esimesel korral Relica ise pakkus amfetamiini ja raha selle eest ei pidanud maksma (XXI, 108). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg andis 2014.a suvel Elva linnas Verevi piirkonnas ühe tarvitamiskoguse amfetamiini üle K. M.. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2015.a algusest kuni 02.05.2015.a andis S. S. B. Elva linnas kokku 6 tarvitamiskogust amfetamiini, millest viimasel korral Elva linnas Verevi parklas sõidukis Audi A6 reg. nr XXX olles, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et on andnud S.S.B. 2015.a tarvitamiseks amfetamiini, on 2015.a aprillis 6-l korral koos amfetamiini tarvitanud (XVII, 178 keskel). Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C.K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S.S.B. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1.. Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja S. S.B. (S.B.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 143-146; allkirjaleht: IV 5. 112) selle kohta, et tunneb Relica Sulge 8-9 aastat, on olnud XXX, suhe lõppes 2014.a (XXI, 143). Mingil ajal elas Relica Sulg enda XXX juures XXX tänaval (XXI, 143-44). S.S.B. ütluste kohaselt on ta koos Relica Sulega tarvitanud 2015.a alguse poole amfetamiini, tegid koos triipu (XXI, 144). Kokku 6-l korral on tarvitanud koos Relica Sulega amfetamiini
Esimesel korral oli amfetamiini tarbimine peol olles ja ülejäänud kordadel autos Verevi parklas Elvas (XXI, 144). Viimati omandas Relica Sulelt amfetamiini 2015.a mais (XXI, 144). Tarbitud amfetamiin võttis väsimuse ja une ära ning nägi kõigil 6-l korral välja ühesugune (XXI, 145). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg andis ajavahemikul 2015.a algusest kuni mai 2015.a S.S.B. Elva linnas kokku 6 tarvitamiskogust amfetamiini, neist viimased korrad Elva linnas Verevi parklas sõidukis olles.
Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni 2015.a märtsikuu lõpuni andis K. M. 3-4 korral marihuaanat, millest esimesel korral 0,5 grammi ja ülejäänud korrad 1 grammi, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G. M., R.K1., XXX (M.R.), T.L., E.B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C. K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B. , E.R. , R.K1., S. R., M. R. (hüüdnimega XXX), K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütlusted (XXI, 107-115; allkirjaleht: IV 4. 190) selle kohta, et peale amfetamiini on ta Relica Sule käest omandanud ecstasyt ja kanepit (XXI, 111). Kanepit on omandanud paaril korral (XXI, 112). Kanepit küsis Relica Sulelt ise, et kas saab ja seda pidi ootama (XXI, 112). Ooteaeg oli tundides (XXI, 112). Esimene kord omandas 2015.a Relica Sulelt kanepit pool grammi, mille eest maksis 10 eurot kohe ära (XXI, 113). See toimus Tartus (XXI, 113). Ülejäänud kordadel omandas Relica Sulelt kanepit 1 g ja maksis selle eest 20 eurot kohe ära (XXI, 113 keskel). Neid kordi oli mõni üksik kord rohkem, kui esialgu öeldud 12 korda (XXI, 113). Relica Sule telefoninumbri salvestas enda telefoni mällu Rella nime all (XXI, 114). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg andis 2015.a algusest alates K. M. mõned korrad, s.o vähemalt süüdistuses märgitud 3-4 korral marihuaanat, millest esimesel korral 0,5 grammi ja ülejäänud kordadel 1 grammi, s.o kokku vähemalt süüdistuses kajastatud 2,5 grammi. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a maikuust kuni 05.05.2015 andis R.L. Elva linnas XXX vähemalt 20 korral amfetamiini, keskmiselt 2,5 grammi kaupa (2-3 grammi), ning ühel korral korraga 10 grammi, s.o kokku vähemalt 60 grammi, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et tema XXX R.L. on tarvitanud tema toodud amfetamiini ning on seda ka koos tarvitanud (XVII, 177 all). R.L. on amfetamiini
tarvitanud siis, kui ta on tahtnud, ei ole neid kordi lugenud (XVII, 177 all). Relica Sule ütluste kohaselt tarvitab XX R.L. temast amfetamiini vähem, aga nädalas korra vast ikka (XVII, 177). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et andis V.Gavrilinilt 2014.a juuni lõpus või juuli alguses saadud 100 grammist roosat värvi amfetamiinist kogused ka enda XXX R.L. (XVII, 183). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et andis V.Gavrilinilt 2014.a septembri lõpus saadud 200 grammist amfetamiinist enda XXX R.L. kuskil 5 grammi (XVII, 186). Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a märtsis ja aprillis tema XXX asuvasse elukohta Vladimir Gavrilini toodud kokku 200-st grammist amfetamiinist andis 2015.a aprillis R.L. kuskil 5 grammi amfetamiini (XVII, 192). Ühel hetkel nägi R.L. korteris sinna V.Gavrilini toodud amfetmiini ning ajas korterist enda tüdruksõbra minema, sest ei tahtnud talle probleeme (XVII, 201). Relica Sule ütluste kohaselt tarvitas R.L. vahel harva koos temaga amfetamiini
Relica Sule ütlustest (XVII, 172-179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9) nähtuvalt on ta narkootilisi aineid edasi andnud enda tutvusringkonnale, teiste hulgas enda XXX R.L., enda endisele XXX S. S.B., K. L., K. M., S. R., H.K., T. A., XXX, kelle eesnimi on E., G.M., R.K1., XXX (M.R.), T. L., E. B., Intsunimelisele ja Sääse-nimelistele isikutele, kelle õiget nime ei tea ning Tiinale (Valdasele), kes töötas XXX ja elas Annelinnas ja kellel oli alkolaenutuse firma ning kellel oli Facebookis kasutajakonto C.K. Relica Sule ütlustega on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab muuhulgas Relica Sule sagedast suhtlust Vladimir Gavriliniga, Ingvar Patsulaga, H.K., R.L., S. S.B. , E.R. , R.K1. , S. R., M. R. (hüüdnimega XXX) ning vähemal määral K. M., A.U., K. R., J.M. , Andrei Remetsaga, G. M., Jelena Krasjukovaga, Sergei Sõštšikoviga, Sergey Makarcheviga, Tiina Valdasega, Victor Lukkiga, M.H1. Relica Sule ütlustega on kooskõlas R.L. ütlused selle kohta, et on Relica Sule käest omandanud amfetamiini 2014.a maikuu algusest, kui oli stressis, masenduses ja unehäiretega, sest läks laste emast lahku (X, 101, 110). R.L. ütluste kohaselt ei ole ta amfetamiini kunagi tarvitanud igapäevaselt, pigem peo käigus, kui võttis Relicaga ühendust ja uuris, kas on võimalik amfetamiini saada (X, 101). Vahepeal sai Relica käest amfetamiini tasuta, aga üldiselt ikka maksis talle amfetamiini eest (X, 101). Hind oli 20 eurot 1 gramm (X, 101). 2014.a aasta maikuust kuni mai 2015 on Relicalt amfetamiini võtnud vähemalt 20 korral 2-3 grammi kaupa ning ühel korral 10 grammi (X, 101). 10 g võttis kuu või poolteist tagasi (märtsisaprillis 2015) ja maksis selle eest 200 eurot (X, 101). Amfetamiin 10 g oli nätske, õrnalt kollakat värvi (X, 101). R.L. ütluste kohaselt ei olnud aine kogu aeg sama väljanägemisega (X, 101). Kõik amfetamiini üleandmised toimusid kodus XXX (X, 101). R.L. ütluste kohaselt on tal Relica Sulega XXX suhted, viimased 4 kuud on Relica elanud tema juures XXX (X, 101). Relica on omandanud amfetamiini Gavrilini-nimeliset isikult, kes elas ka vahepeal XXX tänaval (X, 102). R.L. ütluste kohaselt elas Gavrilin nende juures XXX tänaval paar nädalat (X, 102). Gavrilin elab Tartus Annelinnas paneelmajas XXX juures (X, 102). Teab seda, sest on paar korda seal maja juures käinud, kui Relica viis XXX raha (X, 102). Intrnetiportaalis Facebook on XXX suhelnud enda konto R.L. alt (X, 102, 104).
Intrnetiportaalis Facebook on V.Gavrilini kasutajanimi I.I., mistõttu algul arvaski, et tema nimi on I. (X, 102). Kunagi XXX küsis, et kas tahad hakata tegelema amfetamiini müümisega, millele vastas, et ei ole sellist asja vaja (X, 102). R.L. ütluste kohaselt ei ole ta teistelt peale Relica Sule amfetamiini omandanud (X, 102). Eeltooduga on kooskõlas 06.05.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis kajastatu selle kohta, et R.L. tundis talle näidatud isikute fotode hulgas Vladimir Gavrilinis ära isiku, kelle kohta andis 06.05.2015.a ütlusi (X, 106-108). Eelkajastatuga on kooskõlas ka tunnistaja M. K. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 151-154; allkirjaleht: IV 5. 156) selle kohta, et tunneb R.L. 4 aastat, elasid koos samas trepikojas XXX tänaval (XXI, 151). Peo käigus Elvas baaris Püramiid, mis nüüd on nimega Paradiis, omandas R.L. 2014.a lõpus-2015.a alguses narkootilist ainet (XXI, 151 all). R.L. tuli ise amfetamiini pakkuma, millega nõustus (XXI, 152). Sai R.L. 1 g amfetamiini minigrip kilekotis 20 euro eest (XXI, 152). Saadud amfetamiin oli valge pulber ja maksis selle eest sularahas (XXI, 152). Paar nädalat oli vahet ja siis teisel korral omandas R.L. 40 euro eest 2 g amfetamiini, mis oli samamoodi kilekotti pakendatud, kahte erinevasse kilekotti (XXI, 152). Maksis amfetamiini eest kohe pärast selle kättesaamist (XXI, 153). Amfetamiini üleandmine toimus R.L. punases Passatis (XXI, 153). Amfetamiin oli välimuselt samasugune ja mõjus samamoodi, võttis une ära (XXI, 153). R.L. saadud amfetamiini tarbis ise ära (XXI, 153). Veel on saanud R.L. amfetamiini peo käigus, kui on seda koos tarvitanud ja siis selle eest maksmist ei olnud ja R.L. raha ei küsinud (XXI, 153). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg ajavahemikul 2014.a maikuust kuni mai 2015 andis R.L. Elva linnas XXX vähemalt 20 korral amfetamiini 2-3 grammi kaupa ning ühel korral 10 grammi, s.o kokku vähemalt 60 grammi. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema ajavahemikul 2014.a detsembrikuust kuni 2015.a jaanuarikuuni andis Tartu linnas kiirsöögikoha XXX juures Tiina Valdasele 4 korral amfetamiini, millest 3 korral korraga vähemalt 2 grammi ja viimasel korral korraga 4 grammi, s.o kokku vähemalt 10 grammi amfetamiini, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et andis V.Gavrilinilt 2014.a septembri lõpus saadud 200 grammist amfetamiinist Tiinale kokku 20 grammi amfetamiini 5grammiste kogustena (XVII, 186). Tiinale andis amfetamiini Tartus, enamasti tema kodu juures või XXX (XVII, 186). Tiina kasutas Facebookis nime C.K1. ja töötas vanasti XXX (XVII, 199 all). Relica Sule ütlustega on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155). Nimetatud 19.06.2015.a vaatlusprotokolli kohaselt on Tiina Valdas suhtlusportaalis facebook kasutanud kontot nimega C.K1. ning teiste hulgas sellelt kontolt suhelnud ka Vladimir Gavriliniga, kes kasutas kontot I.I. (XIV, 150-155).
Tiina Valdase konto C.K1. ja Vladimir Gavrilini konto I.I. vahelisest suhtlusest nähtub muuhulgas, et C.K1. kontolt suhtlev isik töötab senini XXX : “siiani töötan XXX aga tahan teise kohta minna küll, ja veel ei tööta mujal” (XIV, 153, 154). Veel nähtub sellest vestlusest, et Vladimir Gavrilin nõuab raha maksmist, mida Tiina Valdasel aga polevat ning Vladimir Gavrilin ähvardab kas ise läbi astuda või Sergei Sõštšikovi (S.) saata Tiina Valdase juurde võlgnetavat raha kätte saama: “Tiina ma tean kus sa töötad ... vaatan võib olla astun läbi, a võib olla mu sõber S. k tuleb, tal 100 meetri kõnnida” (XIV, 153,154). Süüdistuses kajastatud söögikoha XXX asukohta Tartu linnas XXX tõendavad tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XXI, 30-34; allkirjaleht: IV
Sellega, et Relica Sulg ja Tiina Valdas omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 23.09.2015.a vaatlusprotokollist internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Relica Sule kasutuses oleva suhtlusportaali facebook konto nimega Relica Sulg vaatluse kohta (XVI, 129-134) nähtuv, et Relica Sulg on selles suhtlusportaalis suhelnud nii Vladimir Gavriliniga, Tiina Valdasega kui ka Sergei Sõštšikoviga ning seda Sõštšikovi kasutajakonto Serii S. alt. Sellest 23.09.2015.a vaatlusprotokollist (XVI, 129-134) nähtuvalt suhtlesid Relica Sulg ja Tiina Valdas kasutajakonto C.K1. alt omavahel näiteks 2014.a lõpus ning suhtlusteemaks oli Tiina Valdase võlgnevus. Selle vestluse käigus tunneb Tiina Valdas muuhulgas huvi, et kummaga siis tuleks tal olukorra selgitamiseks ühendust võtta (kas Relica Sulega või Vladimir Gavriliniga) ning Relica Sulg tunneb huvi, kuidas rahaga (plekiga) lood on (XVI, 133). Sellega, et Relica Sulg ja Tiina Valdas omavahel suhtlesid, on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja Relica Sulelt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung S4 selles oleva Elisa simkaardiga (pakend nr 1RSKP) vaatlusprotokollist (V,78-89) nähtuv selle kohta, et Relica Sule kontaktide all sisalduvad teiste hulgas Vladimir Gavrilini telefoninumbrid g all ja taiger all ning rõõza all, Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova tel nr on gav naine all, Sergey Makarchevi tel nr on Makarov all, Tiina Valdase tel nr on mm. all, Victor Lukki tel nr on XXX all. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt teab seda, et R.Sulg andis narkootilisi aineid edasi T.Valdasele, kes jäi R.Sulele võlgu amfetamiini eest (XXIII). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tutvustas ta siis, kui T.Valdasega hakkasid suhted halvenema, omavahel R.Sulge ja T.Valdast, siis T.Valdasele enam narkootikume ei andnud ja Tiina hakkas pöörduma Relica poole ja temalt narkootikume saama (XXIII, 11). T.Valdas jäi R.Sulele võlgu 200€ (XXIII, 11). Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt lubas ta R.Sulele, et ajab ise asjad T.Valdasega korda ning viis sellega kurssi ka T.Valdase, kes ei olnud sellele vastu (XXIII, 12). Eeltooduga on kooskõlas 19.06.2015.a vaatlusprotokoll internetilehel aadressiga https://www.facebook.com Tiina Valdase kasutuses oleva suhtlusportaali Facebook konto nimega C.K1. vaatluse kohta (XIV, 150-155), millest nähtuvalt suhtlevad omavahel Tiina Valdas kasutajanime C.K1. alt ja Vladimir Gavrilin kasutajanime I.I. alt ning teiste hulgas on üheks oluliseks suhtlusteemaks Vladimir Gavrilini Tiina Valdaselt sissenõutav võlg. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg andis 2014.a sügistalvel Tartu linnas Tiina Valdasele vähemalt 4 korral amfetamiini kokku vähemalt
grammi. Ka Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta saanud Relica Sulelt amfetamiini 4-l
korral. Tiina Valdase ütlused selle kohta, et omandatud ainet on olnud vähem kui 10 grammi ei ole usutavad olukorras, kus tema võlgevus on olnud samas suurusjärgus omandatu kogusega (vähemalt 10 g eest tuleks tasuda kokku 200€). Selleks, et saada vähemalt neljal korral amfetamiini, pidi olema vähemalt mingis osas amfetamiini eest ka ära tasutud, sest muidu poleks saadud järgmisi, või siis vähemalt viimaseid, amfetamiinikoguseid. Neil asjaoludel on usutavamad Relica Sule ütlused selle kohta, et Tiina Valdas sai temalt neljal korral kokku 20 g amfetamiini. Sellega on ka süüdistuses kajastatud kogus - vähemalt 10 g amfetamiini - tõendatud. Relica Sule (Sulg) süüdistus selles, et tema 2015.a aprillikuu alguses andis Elva linnas XXX asuvas korteris 20 grammi amfetamiini H.K., on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Relica Sule ütlustega on tõendatud, et 2015.a märtsis tõi V.Gavrilin talle elukohta Elvasse koos Makariga 100 grammi amfetamiini ja 2015.a aprillis tõi V.Gavrilin tema juurde kolides veel 100 grammi amfetamiini (XVII, 192). Relica Sule ütluste kohaselt andis ta 2015.a aprilli alguses sellest kahest 100grammisest kotist 20 grammi amfetamiini enda Elvas asuvas elukohas XXX ehk H.K. (XVII, 192, 200). Enne pakendas selle koguse ümber ja sai raha XXXselt jao kaupa (XVII, 192). XXX pidi maksma 20 eurot 1 gramm (XVII, 192). XXX jäigi võlgu 180 eurot
Relica Sule ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatu selle kohta, et 06.04.2015.a Relica Sule 17:20 kõnes H.K. lubab H.K. Relica Sulele raha üle kanda niipea kui talle ülekanne ära tehakse, mida ta hetkel ootabki
Relica Sule ütlustega ja 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis kajastatuga on kooskõlas ka R.L. ütlused selle kohta, et temale teadaolevalt on Relica Sulg andnud amfetamiini enda sõbrale H.K. (X, 102 all). Eeltooduga on kooskõlas ka H.K. ütlused selle kohta, et on saanud Relica Sule käest amfetamiini 2014.a suvest ja viimane kord oli mõni nädal enne politsei poolt kinnipidamist (X, 4). Relica Sule käest sai 10 grammi amfetamiini, mis oli pakendatud väikestesse kottidesse, mille eest maksis raha Relicale (X, 4). Millalgi sai Relica Sule käest veel amfetamiini, mida oli paras potsku ja mille eest maksis Relicale sularahas (X, 4). 5 grammi tarvitas ise ära, 5 grammi võis peo käigus laiali jagada ja umbes 10 grammi müüs maha, kuid täpselt seda ei tea (X, 4). Kordi, kui Relica andis tarvitamiseks amfetamiini, võib olla kokku päris omajagu (X, 45). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Relica Sulg 2015.a aprillikuu alguses andis Elva linnas XXX asuvas korteris 20 grammi amfetamiini H.K. Kohtul puuduvad põhjendatud alused eelkajastatud tõenditest nähtuva tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. ____________
Relica Sule XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,97-108) nähtuvalt leiti tema elukoha läbiotsimisel muuhulgas narkootiliste ainete käitlemiseks vajalik digitaalkaal, millel pulbrilise aine jäägid (pakend nr 3RSKLO), ning märkmik (pakend nr 11RSKLO), mis selle vaatlusprotokollist (V, 119-122) nähtuvalt kajastab muuhulgas käsikirjalisi kirjeid rahasummade kohta ning osade summade juures on ka nimed. Märkmikusse on kantud käsikirjaliselt ka Relica Sule nimel AS-s Swedbank oleva pangakonto number (XVII, 71), mida kasutati kuritegeliku ühenduse juhile Vladimir Gavrilinile rahasummade edastamiseks ning mis faktiliselt oligi V.Gavrilini kasutuses. Jälitustoimingu protokollidest ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest nähtuvalt oli Relica Sule kasutuses mitmeid erinevaid telefoninumbreid. Need asjaolud viitavad sellele, et Relica Sulg oli enda elu kohandanud narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele, vältimaks sellega vahelejäämist. Erinevate telefoninumbrite kasutamine ning nende vahetamine minimeerib ebaseadusliku käitumise avastamist. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Relica Sulg käitles süüdistuses kajastatud asjaoludel narkootilisi aineid tahtlikult – omandas, hoidis ja andis neid edasi eesmärgipäraselt, kavatsetult ning narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine oli käideldud ainete mastaapsusest nähtuvalt kujunenudki tema elustiili osaks. Eelkajastatud Relica Sule käitumises narkootiliste ainete ebaseaduslikul omandamisel, hoidmisel ja edasiandmisel puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-s 31 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohta käiv. NPALS § 31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971.aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestati sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuuluvad üle 0,2% THC sisaldusega
kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy, I nimekirja.
amfetamiin
ja
NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiidi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 7,5 g marihuaanat ja 1,4 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, ecstasy) ning 1,3 g amfetamiini (V, 45-47). Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse ecstasy tablette arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o 1 ecstasy tablett. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja 10-t ecstasy tabletti. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on üks tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja orienteeruvalt 10 g tarvitamisvalmis amfetamiinipulbrit. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse marihuaanat arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on sellisel juhul vaja orienteeruvalt 10 g marihuaanat. Relica Sule käideldud narkootiline aine kvalifitseerub selle korduvaks suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest käideldud sadades grammides tarvitamisvalmis amfetamiinipulbri kogustest, sadadest ecstasy tablettidest ja sadades grammides marihuaanast piisab iga aine puhul eraldivõetuna ilmselgelt enam kui 10-le inimesele joobe tekitamiseks. Kuna osa narkootilisest ainest käitles Relica Sulg koos Ingvar Patsulaga, siis on selles osas tõendatud narkootilise aine käitlemine ka grupis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. 2014.a mai alguses koos Ingvar Patsulaga kahel korral M. P. käest omandatud 30-40g amfetamiini, s.o kokku 70g amfetamiini, ning 2014.a mai alguses koos Ingvar Patsulaga ühel korral A. T. käest omandatud 10-15 grammi amfetamiini on toime pandud väljaspool kuritegelikku ühendust ja jäävad Relica Sule puhul kuritegeliku ühenduse eelsesse aega. Eelnevalt käsitletud kuritegeliku ühenduse süüdistuste alt nähtuvalt on Relica Sulge põhjendatud lugeda kuritegelikku ühendusse kuuluvaks kõige varasemalt alates 2014.a maikuu lõpust-juunikuu algusest. Kuritegeliku ühenduse liikmena käitles Relica Sulg 2014.a suve algusest kuni 2015.a maikuu alguseni kokku vähemalt vähemalt 676 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, 425 ecstasy tabletti ja 250 grammi marihuaanat, s.o. narkootilisi aineid suures koguses. Eelnevast nähtuvalt andis kuritegeliku ühenduse looja ja selle juht Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasi tarvitamisvalmis amfetamiini erinevatel kordadel järgmiselt: 10g + 100g + 200g + 50g + 50g + 66g + 100g + 100g, s.o kokku 676g. Nimetatud 676 grammist amfetamiinist andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele kokku 476g edasimüümiseks ning 200g hoidis enda ja Relica Sule valduses Relica Sule Elva linnas asuvas elukohas, millest 20g andis Relica Sulg edasi H.K. Eelnevast nähtuvalt andis Vladimir Gavrilin Relica Sulele edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 kuni 150 tabletti ning teisel korral 100
tabletti, s.o esimesel korral keskmiselt 125 tabletti ja teisel korral 100 tabletti, mis kokku on 225 tabletti. Sergei Sõštšikov andis Relica Sulele edasimüümiseks ecstasy tablette kahel erineval korral – esimesel korral 100 tabletti ning teisel korral 100 tabletti, s.o kokku on 200 tabletti. Kokku andsid Vladimir Gavrilin ja Sergei Sõštšikov Relica Sulele edasimüümiseks 425 ecstasy tabletti (225 + 200). Vladimir Gavrilin andis Relica Sulele edasimüümiseks marihuaanat kahel erineval korral – esimesel korral 150g ja teisel korral 100g, mis kokku on 250g.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I,30-34p; IV
lg 2 p 1 järgi (I, 39-40; IV 2. 83-84), milles kannatanuks F.Z. Tiina Valdast süüdistatakse KarS § 22 lg 3 ja KarS 214 lg 2 p 1 järgi (I, 39-40; IV 2. 83-84) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. kaasaaitajana varalise kasu saamise nõudmises vägivalda kasutades, Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi (I,30-34p; IV 2. 7781) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises vägivalda kasutades, grupi poolt ja korduvalt, mis seisnes järgnevas: 2014.a kevadel võttis Tiina Valdas telefoni teel ühendust F.Z. narkootilise aine omandamise eesmärgi ettekäändel, mille tulemusena toimus samal päeval F.Z. elukoha ees aadressil Tartu linn XXX kokkusaamine F.Z. ja T.Valdase vahel viimase kasutuses olevas sõidukis BMW, milles viibis planeeritult kõrvalistujana ka Vladimir Gavrilin. Sõidukis olles kasutas Vladimir Gavrilin F.Z. suhtes füüsilist vägivalda, lüües F.Z. ühe korra oma rusikaga näo piirkonda, mille tulemusena tundis isik füüsilist valu ning mille tulemusel andis F.Z. Vladimir Gavrilinile üle vähemalt 2 minigrip kilekotti amfetamiiniga. Samas nõudsid V.Gavrilin ja T.Valdas F.Z. käest 400 euro tasumist ja seda narkootikumide müügiga tegelemise eest. Tiina Valdasele esitatud väljapressimisele kaasaaitamise süüdistuses ja Vladimir Gavrilinile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks on F.Z., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist ainukesena kõige teravamalt süüdistatavate Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlused. Süüdistatavate ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Tiina Valdasele esitatud väljapressimisele kaasaaitamise süüdistuses ja Vladimir Gavrilinile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks on F.Z., on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad tõendid. Kannatanu F.Z. kohtulikul uurimisel 10.05.2016.a antud ütlustega (XXI, 183-192; allkirjaleht: IV 7. 17-21) on tõendatud, et F.Z. teab Tiina Valdast kui enda naabrimehe M. (M.S. ) elukaaslast (XXI, 184). Kohtuistungil tundis F.Z. Tiina Valdases ära naabrimehe M. (M.S. ) XXX Tiina
F.Z. ütluste kohaselt on ta müünud T.Valdasele rahapuuduse tõttu kofeiinipulbrit narkootilise aine amfetamiini pähe (XXI, 186). F.Ziuksoni ütluste kohaselt müüs ta T.Valdasele kunagi ka auto (XXI, 185 keskel). T.Valdas jäi auto eest võlgu
F.Z. ütluste kohaselt andis ta aine üle Tartu Raatuse Kooli juures, esialgu said kokku Kivi ja Jaama tänavate ristmikul, kus ütles, et lähme Raatuse kooli juures olevasse parklasse (XXI, 185). T.Valdasel oli kaasas nooremapoolne meesterahvas (XXI, 185). Sõitsid Tiina või tema XXX punase BMW-ga Raatuse parklasse, kus rääkisid juttu ja kuna raha oli vaja, siis pakkus Tiinale narkootilist ainet, mille Tiinaga kaasas olnud mees võttis enda kätte ja küsis, kaua oled selle asjaga tegelenud (XXI, 185-186). F.Z. ütluste kohaselt istus ta autos tagaistmel ning Tiinaga kaasas olnud meesterahvas ees juhi kõrvalistmel (XXI, 186). F.Z. ütluste kohaselt mainis ta, et on mõned kuud tegelenud narkootikumidega (XXI, 186). See kuude arv korrutati mingi summaga ja selgus, et on võlgu 400€ (XXI, 186). Seda raha 400€ nõudis kõrvalistuja, kes oli vene rahvusest pikemat kasvu (XXI, 186). F.Z. ütluste kohaselt küsiti, kaua aega 400€ maksmiseks läheb, millele vastas umbkaudse aja paar nädalat (XXI, 186). Andis nõusoleku raha maksmiseks seetõttu, et sai eelnevalt meesterahvalt löögi käega näkku (XXI, 186). Nõusoleku andmine ei olnud vabatahtlik (XXI 187). Lubas maksta, et sealt minema saada (XXI, 187). Autost väljumise järgselt läks koju (XXI, 187). See löök oli keskmise tugevusega (XXI, 186), mille tagajärjel tundis valu (XXI, 187). F.Z. ütluste kohaselt ei olnud tal kavas seda mitte millegi eest nõutavat 400€ maksta, ei ole seda raha senini maksnud ja ei maksa ka (XXI, 186-187). Hiljem paar korda suhtles selle meesterahvaga telefoni teel (XXI, 187). Siis helistas Tiina, et meesterahvaga juhtus õnnnetus ja oleks kiiresti raha vaja (XXI, 187). Vastas siis Tiinale, et kuna tööl ei käi, ei ole võimalik raha maksta (XXI, 187). F.Z. ütluste kohaselt arvati tema (F.Z.) kohta, et on lihtne inimene ja temalt on võimalik lihtsalt raha saada (XXI, 187). See toimus organiseeritult, see meesterahvas oli pealik (XXI, 187). Meesterahva nime Gavrilin kuulis hiljem (XXI, 187). See juhtum võis toimuda 2014.a kevadel või suvel, võis jääda sinna kanti (XXI, 187188). F.Z. ütluste kohaselt näidati talle politseis meesterahva pilti ja tundis autos istunud ja teda löönud ning raha nõudnud mehe ära (XXI, 188) ning tunneb kohtusaalis viibivatest süüdistatavatest ära valges särgis isiku - Vladimir Gavrilini (XXI, 188 keskel). F.Z. ütluste kohaselt ei kontrollinud keegi temalt aine pakki saades selle sisu (XXI, 188). Ka hiljem ei ole keegi midagi ette heitnud, et seal narkoainet ei ole (XXI, 188). Neile piisas 400€ (XXI, 188). Neid huvitas pigem see, kas raha on, narkootiline aine neid ei huvitanud (XXI, 188). F.Z. ütluste kohaselt oli ta suhelnud T.Valdase ja tema XXX, kes arvasid, et teenib raha tööga ja on võimalik raha saada (XXI, 188). F.Z. ütluste kohaselt ei oleks meesterahvas tema juurde tulnud, kui ei oleks T.Valdast olnud (XXI, 190). Autos suhtlesid temaga mõlemad (XXI, 189). Eelnevalt ei ole meesterahvaga kokkupuudet olnud (XXI, 190), nägi teda autos esimest korda (XXI, 192). Järelikult võttis T.Valdas ta kohtumisele kaasa, et raha saada (XXI, 190). F.Z. ütluste kohaselt on tal tänase päevani hirm selle pärast, et ta tehti võlglaseks, küsiti mitte millegi eest võlga 400€ (XXI, 190). Kannatanu F.Z. ütlustega selle kohta, et nad olid Tiina Valdasega tuttavad, on kooskõlas ka 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Tiina Valdase
telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVDl ümbrikus: XI,188), mis kajastab Tiina Valdase ja F.Z. telefonisuhtlust muuhulgas 01.06.2014.a, 10.06.2014.a, 19.06.2014.a (XI, 122), 22.06.2014.a (XI, 123), 26.07.2014.a, 29.07.2014 (XI, 127), 30.07.2014.a, 04.08.2014.a, 06.08.2014.a, 23.08.2014.a (XI, 128), 21.09.2014.a (XI, 129), 12.10.2014.a (XI, 130). Kannatanu F.Z. ütlustega selle kohta, et tundis kohtueelses menetluses ära teda löönud ja raha nõudnud isiku, on kooskõlas 25.09.2015.a äratundimiseks esitamise protokollid (XVII, 123-125, 126-128), millistes F.Z. tunneb Vladimir Gavrilinis tunneb ära XXX, kes 2014.a kevadel Tiinaga autos olles lõi ühel korral rusikaga näkku ja nõudis raha maksmist (XVII, 123-125) ja Tiina Valdases tunneb ära isiku, kes tahtis temalt amfetamiini osta, kuid tõi tema juurde hoopis XXX, kes lõi ja raha nõudis (XVII, 126-128). Kohtul pole F.Z. ütluste ja tema avaldatu tegelikkusele vastavuses alust kahelda, sest kannatanu on enda menetluslikus käitumises olnud järjekindel, jäädes ka kohtuistungil kohtulikul uurimisel selle juurde, et Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin ongi need 2 isikut, kes temaga kohtuma tulid ning millise kohtumise käigus teda löödi, kaasasolnud aine ära võeti ja temalt nõuti 400€ maksmist kas kohe või siis esimesel võimalusel hiljem. Kohtul pole F.Z. ütluste ja tema avaldatu tegelikkusele vastavuses alust kahelda ka seetõttu, et kannatanu F.Z. ütlustega on täielikult kooskõlas 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv selle kohta, et 2014.a juunis suhtlesid Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin aktiivelt ja usalduslikult ning nende telefonisuhtluses oli põhitemaatikaks narkootiliste ainete käitlemisega seonduv, aga ka muu kuritegelik käitumine. Nii näiteks 17.06.2014.a kell 15:27 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile ja annab teada, et igasugust narkootlist ainet liigub Viljandist, kui sellele ise sinna kella neljast järele minna (VII, 139-140). Otseselt seondub F.Z. füüsilise vägivallaga aine äravõtmise ja 400€ nõudmise süüdistusega 17.06.2014.a kell 17:16 alanud kõne, milles Tiina Valdas helistab Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “Kuule pärast, et kuule seda BMW ei viitsi nats pigistada või? ... Vaata, see kesse auto mulle müüs”.
F.Z. ütluste kohaselt müüs ta oma auto Tiina Valdasele, kes jäi talle selle eest ka võlgu. Vladimir Gavrilin vastas T.Valdasele: “Aa, no davai natuke hiljem, ma ei tea kuskil... seitsme-kaheksa paiku, sobib?”, millega T.Valdas on nõus (VII, 140-141). 17.06.2014.a kell 20:26 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile uuesti ja annab Vladimir Gavrilnile teada: “... kuule vaata see Viljandi sõts ta ei tule Tartu, ainult kui siit noh tema juurde minna”. (VII, 141-142). Samas kõnes võtab Tiina Valdas uuesti üles raha saamise isikult, kes talle auto müüs, öeldes: ”Muidu vaat see kes mulle autot müüs, selle käest saaks küll raha küsida” (VII, 141142), kuid kuna neil mõlemal hetkel auto kasutamise võimalust ei ole, jääb asi esialgu katki, üritatakse auto leida ja uuesti omavahel kontakteeruda (VII, 141142). 19.06.2014 kell 19:01 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin F. Z. ja tunneb huvi, kus F.Z. on, millele F.Z. vastab, et ei ole Tartus, on hetkel külas ning raha
tal anda ei ole, kuid lubab rahaga tegeleda, millele V.Gavrilin vastab: “No eks meil homme on tähtaeg” (VII, 156-157). F.Ziukson selgitab: “Ja, sest tööl ma ei, tööl ma ei käi ja siis ma pean mingi muu alternatiivi otsima... Ma mäletan seda, et kui võimalik on, siis ma maksan sulle kasvõi jupikaupa mingi summa” (VII, 156-157). V.Gavrilin vastab: “Tahad, ma võin sulle vastu tulla ..., täna maksa paar sotti, siis paar sotti maksad veel mingi nädala pärast” (VII, 156-157). 01.07.2014 kell 14:18 alanud
kõnes helistab Vladimir Gavrilin F.Z. ja ei ole rahul, miks F.Z. tema kõnesid vastu ei võta ja tagasi ei helista ning tunneb huvi, mis seis on, millele F.Z. vastab: “Mul ei ole raha ikkagi”. Selle peale ähvardab V.Gavrilin: “Kuuled ... sa vist tahad, et ma tulen sulle külla vist ... leia kasvõi no mingi osadena ükskõik midagi...” (VIII, 3-4). F.Z. vastab: “No hetkel on see, et ma tööl ei käi ja ma üritan igalt poolt võimalikult kraapida midagi kokku, aga tööle ma lähen võib-olla järgmisest nädalast”, mispeale V.Gavrilin soovitab: “Vaata, võta võlgu. Mis, mina ei pea sinu need probleemid lahendama, sa ise pead hakkama saama ...” ja F.Z. lubab: “... selge, ma tegelen sinu probleemiga” (VIII, 3-4). Eelkajastatud F.Z. ütlustega ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist nähtuvaga selle kohta, et Tiina Valdas juhatas V.Gavrilini isikuteni, kelle pealt varalist kasu kuritegelike meetoditega lõigata, on kooskõlas ka tunnistaja M.S. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XXI,36-47; allkirjaleht: IV 4. 163) nähtuv selle kohta, et kuigi algselt Tiina Valdas keeldus V.Gavrilini juhitud nn Tartu katuse jaoks millegagi panustama, siis narkosõltuvusest ajendatuna tema seisukoht muutus ja T.Valdas kuulus Vladimir Gavrilini juhitud kuritegelikku ühendusse ning Tiina Valdasel tuli kuritegeliku ühenduse jaoks kas panustada nn töötamisega (näiteks varakate või narkootilisi aineid omavate isikute juurde juhatamisega) või siis maksta raha. Tunnistaja M.S. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXI,36-47; allkirjaleht: IV
14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlus. 06.01.2015 kell 19:11 helistab M.S. Tiina Valdasele ja muuhulgas tuleb jutuks, et vähemalt homme tuleb Tiina Valdasel tasuda vähemalt 100 eurot (sott) eile tema juures käinud isikutele (VI, 2-3). Jutu sisust nähtub, et nn katuseraha peab Tiina Valdas nüüd ise vähemalt 100€ ära tasuma, sest F. käest ei ole senini midagi saadud (VI, 2-3). Tiina Valdas: “...nad ei ole F. käest saanudki midagi”, millele M.S. vastab: “Kelle asi see on. Sina andsid neile töö.” (VI, 2-3). Sellest vestlusest nähtub veel, et M.S. ei soosi raha maksmist, kuid Tiina Valdas ei ole raha maksmata jätmisega rahul: “kuule..., mis sa tahad, et mind ära ka pekstakse...”, millele M.S. vastab: “Proovigu! Löögu! Nii kõvad mehed on, lähevad naist peksma. Värdjad ju! Nii kõvad mehed!” (VI, 2-3). Tiina Valdas: “No mida sa minuga õiendad. Mis sa minuga õiendad. Need õiendavad, sina õiendad. Ütle nii ja ütle nii. Ma ei julge midagi öelda. Ongi kõik” (VI, 2-3).
See, et kuritegelikus ühenduses oligi Tiina Valdase üheks ülesandeks isikute leidmine, kelle pealt lõigata varalist kasu ning juhatada Vladimir Gavrilin selliste isikuteni, nähtub ka kannatanu A.A. kohtueelses menetluses antud ütlustest (XVIII, 76-78), millised kohus võttis prokuröri 10.05.2016.a ja 06.10.2016.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel esitatud taotlusel (XXI, 177180; XXIII, 47) 06.10.2016.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel 06.10.2016.a KrMS § 291 lg 1 p 2 ja KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3 alusel kriminaalasja juurde vastu (XXIII, 48), sest kohtukutsed kätte saanud ning kohtuistungist teadlikuks olevad välisriigis viibivad kannatanu A.A. ja tema XXX tunnistaja M.M. keeldusid Eestisse kohtusse tulemast ning kohtus ütluste andmisest, ning ka enda täpse elu-ja asukoha kohta välisriigis andmete avaldamisest (IV 5. 184-192), piirdudes Facebookis üksnes ebamäärase viitega XXX viibimise (IV 5. 184) ja mööda rannikut reisibussiga ringi liikumise kohta: “Elukoha aadressit ei saa anda kuna liigume mööda rannikut reisibussiga ringi ja ka elame seal, Eestisse tulek on arvatavasti välistatud lähima aasta jooksul. Ja tunnistamisest pole me huvitatud. Lugupidamisega
191: 18.04.2016 elektronkiri A.A. e-posti aadressilt). A.A. kuulutati 09.05.2016 tagaotsitavaks kriminaalasjas nr 15286000308 (XVIII, 73). 16.08.2016 eraldati kriminaalasjast nr 15286000308 A.A. suhtes eraldi menetlemiseks kriminaalasi nr 16278001253 KarS § 255 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 1572 järgi (XVIII, 74-75). Politsei-ja Piirivalveameti 14.10.2015.a õiendi (XVIII, 82) ja selle lisade (XVIII, 83-86) kohaselt on A.A. politseisse ütluste andmisele kutsumisega tegeletud aktiivselt (telefoni teel kontakti otsides, kutse senisele Tartu elukoha aadressile saatmisega, Tartu senises elukohas ukse taga käies, Facebooki kaudu suheldes) kuid ükski meede pole tulemust andnud (XVIII, 82-86). Kinnipeetavate registri andmetel on A.A. nüüdseks tabatud, viimase vangistuse kandmise alguskuupäevaks on märgitud 02.11.2016.a (IV köide, 9.osa, lk 199). Käesolevas kriminaalasjas algas kohtuvaidlus 06.10.2016.a, mil A.A. veel tabatud ei olnud. A.A. tagaotsivana tabamise järgselt keegi kohtule käesolevas kriminaalasjas taotlusi kohtuliku uurimise uuendamiseks ja A.A. ülekuulamiseks ei esitanud. Kannatanu A.A. kohtueelses menetluses 17.07.2015 antud ütluste (XVIII, 76-78) kohaselt tarvitab ta aastas mõned korrad narkootikume, on tarvitanud amfetamiini
ja proovinud kokaiini ja ecstasy tablette, viimati tarbis narkootikume 2015.a suvel enne jaanipäeva XXX olles (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt teab ta isikut hüüdnimedega XXX ning Gavril alates 2007 või 2008.aastast (XVIII, 77). Teab teda ilmselt läbi oma tuttavate, kuid isiklikke suhteid ei ole kunagi olnud, omavaheline läbisaamine puudus (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt töötas ta 2014.a aastal S. C. Tartus XXX autotehnikuna (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt millalgi 2014.a suvel peale lõunat tulid tema töö juurde tumedat värvi Volvoga XXX, S. ja keegi kolmas isik veel ning tundus, et seal autos oli veel inimesi, kindlasti naisterahvast juht ja taga istus Tiina nimeline naisterahvas (XVIII, 77). Nägi ja kuulis, et see seltskond küsis töökaaslase käest teda (A.A.), mispeale läkski välja nende juurde (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ütles Gavril, et Tartu linnas tegeleb ainult tema narko teemaga ja nüüd tuleb amfetamiin talle ära anda (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt teadsid sellest, et tal oli endale tarvitamiseks amfetamiini, ainult naine M. M. ja tema juurde tulnud isikutega kaasas olnud Tiina, kes oli eelmisel või üleeelmisel päeval tema juures käinud ja kellega koos tarvitasid amfetamiini (XVIII, 77). Kuna enne Gavrilini ja selle seltskonna tema töö juurde tulekut Tiina helistas ja küsis, kus oled, siis sai aru, et Tiina juhatas XXX ja temaga koos olnud meesterahvad tema juurde kohale (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt teab, et Tiina on päris palju inimesi Gavrilinile ette söötnud, Tiina tarvitas igapäevaselt amfetamiini ja sai selle eest neilt amfetamiini (XVIII, 78). Tiina elas 2014.a suvel Tartus Annelinnas, tal on üks täiskasvanud tütar, võibolla on tal lapsi rohkem (XVIII, 78). 17.07.2015.a ülekuulamise protokolli lõppu on A.A. omakäeliselt avaldanud: “Ütlused kirja pandud minu sõnade järgi, läbi loetud ja vastavad tõele. Märkusi ei ole.”
Kannatanu A.A. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Tiina Valdas juhatas Vladimir Gavrilini A.A. juurde, on üldjoontes kooskõlas ka süüdistatav Tiina Valdase kohtulikul uurimisel A.A. amfetamiini röövimise süüdistuse kohta antud ütlused (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86). Süüdistatav Tiina Valdase ütluste kohaselt käis ta enne süüdistuses kajastatud juhtumit eelmisel päeval 2014.a suvel A.A. juures ja tarbis seal koos A.A. ja tema naisega amfetamiini (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt avaldas ta narkoainet otsivale V.Gavrilinile, kustkohast ja kelle käest sai eelmisel päeval endale tarbimiseks amfetamiini (XXII, 73, 86). Ütles V.Gavrilinile, et eelmisel päeval sai A. käest (XXII, 86). Sai aru, et V.Gavrilin läheb sinna narkoainet otsima (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt käis kohtumise organiseerimine läbi tema, sest V.Gavrilin ise eriti ei teadnud neid inimesi (XXII, 73, 85). Läks V.Gavriliniga kaasa, sest tahtis ka tarbida, V.Gavrilin oleks talle ühe triibu teinud (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt ütles V.Gavrilin, et annab talle ka amfetamiini, mistõttu läkski kaasa koos V.Gavriliniga ja tema seltskonnaga A.A. töökoha juurde (XXII, 86). Eelkajastatud tõenditest lahknevad osaliselt süüdistatavate Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlused, mis nad andsid F.Z. väljapressimise süüdistuse kohta. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Tiina Valdas, et väljapressimisele kaasaaitamise süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 8 pöördel).
Süüdistatav Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) kohaselt oli F.Z. tema XXX naaber (XXII, 71). Läks F.Z. juurde, andis F.Z. 40€ ja sai F.Z. aine kahes minigripis, mis ilmselgelt amfetamiin ei olnud (XXII, 71). Raha 40€ andis F.Z.e 2 grammi amfetamiini eest (XXII, 80). Tahtiski saada F.Z. 2 kotti amfetamiini (XXII, 80). Proovis seda ainet hiljem garaažis, mis oli kohutava maitsega (XXII, 71), maitsmisest tuli sõrmele punetus ja suu kipitas (XXII, 81). Helistas F.Z., kes oli nõus uuesti kokku saama ja raha tagasi maksma (XXII, 71). Süüdistatav Tiina Valdase ütluste kohaselt andis F.Z. raha tagasi Kivi ja Jaama tänavate ristmikul (XXII, 71). F.Z. istus autosse ja andis raha tagasi (XXII, 71). Tiina Valdase ütluste kohaselt oli F.Z. kohtuma minnes autos V.Gavrilin (XXII, 71), kes istus juhi kõrvalistmel (XXII, 72). F.Z. istus tulles auto tahaistmele ja viskas käigukangi juures olevasse laekasse 2 minigripkotti ning ütles, et see on normaalne, korralik kraam (XXII, 72). Tiina Valdase ütluste kohaselt proovis V.Gavrilin seda ainet, mis oli ilmselt mingi muu aine, ning lõi F.Z. näkku (XXII, 72). V.Gavrilin ütles, et kaua sa selle jamaga tegeled, kas sa ei karda inimesi ära tappa (XXII, 72). V.Gavrilin pahandas F.Z. toodud rämpsu pärast ning oli juttu 400€ (XXII, 72), mille tasumiseks ütles F.Z. mingi tähtaja, vist nädalates (XXII, 82). Tiina Valdase ütluste kohaselt ei saanud ta aru, kuidas oli 400€ arvutatud, aga sellest oli juttu eesti keeles, et kui palju F.Z. on selle jamaga tegelenud või teeninud (XXII, 82). Autos viibimise ajal oli juttu sellest, kellelt F.Z. saab amfetamiini ja F.Z. ütles nimesid (XXII, 8283). Situatsioon lõppes sellega, et F.Z. läks maha ja pidi ühendust võtma (XXII, 83). Tiina Valdase ütluste kohaselt tarvitasid nad seejärel autos koos V.Gavriliniga F.Z. saadud ainet, mis natukene mõjus (XXII, 83). Kui F.Z. oli pärast autosse istumist raha tagastanud ja 2 minigrippi laekasse pannud, siis V.Gavrilin võttis koti, küsis, mis see on ja maitses ning nuusutas, misjärel lõi F.Z. rusikaga näkku (XXII, 81). Saadud löögist F.Z. ehmus (XXII, 82). Enne löömist andis F.Z. ära 2 minigripkotti koos 40€ (XXII, 82). Tiina Valdase ütluste kohaselt ei olnud F.Z. ja V.Gavrilini kohtumine planeeritud, oli V.Gavrilinit tuttava palvel ära viimas (XXII, 71-72). Tiina Valdase ütluste kohaselt on ta F.Z. auto eest võlgu (XXII, 72). Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et väljapressimiste süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), siis kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt V.Gavrilin ennast kannatanult F.Z. väljapressimise süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tõi F.Z. mõned pakikesed nn narkootikume, mis olid segatud pesupulbri ja veel mingi ainega ning kui selle avastas, siis lõi F.Z. (XXII, 177). F.Z. lõi põse pihta võib-olla natuke tugevamini (XXIII, 15 all). Loomulikult sai F.Z. peale vihaseks (XXII, 177). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tegeles F.Z. narkootikumide müügiga, sõitsid T.Valdasega kohale narkootikumide järgi (XXII, 177), tahtsid omandada F.Z. amfetamiini (XXIII, 15). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ei tea ta, kust tuli see 400€, leppisid F.Z. kokku 200€ peale (XXII, 177). F.Z. oli ise nõus, et sellise summa ulatuses pettis T.Valdast ja on nõus selle raha andma (XXII, 177). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Tiina Valdast alates 2014.a
Eelkajastatud süüdistatavate Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlustest F.Z. väljapressimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need
on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanu F.Z. ütlustest kui ka tunnistaja M.S. ütlustest, jälitustoimingu protollidest ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv info on omavahel kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt T.Valdasele ja V.Gavrilinile esitatud väljapressimise süüdistuse põhjendatust. Neil asjaoludel on süüdistatavate Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini enda süüd eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis. See, et T.Valdas söötis V.Gavrilinile ette isikuid, kelle pealt kuritegelike meetoditega varalist kasu lõigata, nähtub ka kannatanu A.A. ütlustest ning valdavas osas A.A. ütlustega kooskõlas olevatest Tiina Valdase ütlustest talle esitatud A.A. röövimise süüdistuse kohta. Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini kuritegelik käitumismuster on olnud nii kannatanu F.Z. kui ka A.A. ning ka mitmete teiste kannatanutega suheldes enda ebaseaduslike nõudmiste esitamisel üldjoontes ühetaoline – kannatanute suhtes kasutatakse varalise kasu nõudmisel vägivalda, millega seonduvalt püütakse kannatanutest ohvritele ühtlasi selgeks teha, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turul tuleb V.Gavrilini juhitud nn Tartu katusele anda ära nende valduses olev narkootiline aine ja/või maksta katusele või osutada mingil muul viisil kasu (näiteks hakata poodidest varastama, hakata tegelema nn katuse all narkootiliste ainete edasimüümisega jmt). Kannatanu F.Z. ütlustest nähtuvalt läks ta Tiina Valdasega kohtuma, et saada raha ning raha saamiseks soovis ta Tiina Valdasele müüa kaasas olnud amfetamiini. F.Z. ütluste kohaselt oli ta kunagi varasemalt müünud T.Valdasele amfetamiini asemel kofeiinipulbrit, kuid sellel korral keegi aine pakki saades selle sisu ei kontrollinud ja ka hiljem ei ole ette heitnud, et seal narkoainet ei olnud. Sellega, et F.Z. soovis müüa T.Valdasele just amfetamiini, on kooskõlas ka Tiina Valdase ütlused selle kohta, et pärast F.Z. lahkumist tarvitasid nad koos V.Gavriliniga F.Z. saadud 2 minigripppi ainet ära ning see aine natuke ka mõjus. Sellega on kooskõlas ka V.Gavrilini ütlused, et tahtsid saada F.Z. amfetamiini. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et T.Valdas ja V.Gavrilin said F.Z. süüdistuses kajastatud vähemalt 2 minigrip kilekotti tarvitamisvalmis amfetamiinipulbriga, millised T.Valdas ja V.Gavrilin F.Z. lahkumise järgselt ära tarbisid ja see amfetamiin seejuures neile ka mõjus. Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt läksid T.Valdas ja V.Gavrilin F.Z.kokku saama varalise kasu saamise eesmärgil ning telefonikõnede sisust nähtuvalt toimus T.Valdase ja V.Gavrilini kohtumine F.Z. vahemikus 17.06.2014 pärast kell 20:26 alanud kõne lõppemist kuni 19.06.2014.a. Telefonikõnes, mis algas 17.06.2014 kell 20:26 avaldab T.Valdas V.Gavrilinile muuhulgas, et sellelt isikult, kes talle auto müüs, saaks raha küsida. Sellest kõnest nähtub, et T.Valdasele auto müünud F.Z. ei ole kohtumist veel toimunud. 19.06.2014 kell 19:01 alanud kõnes helistab aga V.Gavrilin juba F.Z. ja tuletab meelde, et homme on tähtaeg. Sellest kõnest nähtuvalt on juba V.Gavrilini ja T.Valdase kohtumine F.Z. ära toimunud.
Neil asjaoludel pidi kohtumine toimuma enne 19.06.2014 19:01, kuid pärast 17.06.2014 20:26 alanud kõne lõppemist. F.Z. amfetamiini enda valdusesse saamisega aga ei piirdutud, vaid hakati amfetamiini eest tasumise asemel hoopiski nõudma 400€ tasumist narkootiliste ainete käitlemise eest, mille tasumisega F.Z. nõustus pärast seda, kui V.Gavrilin lõi talle käega näkku, millest tundis valu. F.Z. ütluste kohaselt nõustus ta maksma temalt nõutud 400€ pärast löögi näkku saamist, et sealt minema pääseda. Neist eelkajastatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et T.Valdasel ja V.Gavrlinil puudus igasugune soov amfetamiini eest tasuda ning F.Z. kohtumise eesmärgiks oligi temalt kätte saada nii narkootiline aine kui ka nõuda 400€ tasumist. Kuna F.Z. saadud amfetamiini üle säilitati valdus F.Z. käega näkku lüües ning sellega saavutati ka F.Z. nõusolek maksta neile edaspidi 400€, siis pole kahtlust selles, et F.Z. puudus tegelikkuses soov amfetamiini tasuta loovutamiseks ning tal polnud ka vabatahtlikku soovi temalt nõutud 400€ tasumiseks. Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin tegutsesid kavatsetult, seades eesmärgiks F.Z. kokkusaamise õnnestumisel saada sellest kohtumisest varalist kasu. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt oligi eesmärgiks mistahes ebaseaduslike tegudega, sealhulgas vägivallaga, ka füüsilise vägivallaga, saavutada varalise kasu saamine. Sellele viitab otseselt näiteks Tiina Valdase 17.06.2014.a kell 17:16 alanud kõne V.Gavrilinile, milles T.Valdas räägib sellest, et võiks pigistada isikut, kes talle auto müüs. Nii F.Z. kui ka T.Valdase ütluste kohaselt müüs T.Valdasele auto F.Z. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et T.Valdase ja V.Gavrilini vahelises telefonikõnes oli juttu just F.Z. See, et T.Valdas ja V.Gavrilin läksid F.Z. muuhulgas ka raha nõudma, nähtub 17.06.2014.a kell 20:26 alanud T.Valdase kõnest V.Gavrilinile, milles T.Valdas avaldab, et temale auto müünud isikult saaks ka raha küsida. See, et T.Valdas ja V.Gavrilin tegutsesid kavatsetult, nähtub ka jälitustoimingu protokollis kajastatud Tiina Valdase ja tema XXX M.S. telefonisuhtlusest, millest muuhulgas nähtub, et Tiina Valdas oligi see isik, kes oli andnud “töö”, kuid F.Z. ei ole senini ikkagi midagi saadud. Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. See, et kunagi varem olevat F.Z. andnud T.Valdasele amfetamiini asemel kofeiinipulbrit, ei anna seaduslikku ning õiguslikku alust hakata ise käituma kuritegelikul viisil. See, et F.Z. jättis temalt nõutud 400€ tasumata, ei välista samuti T.Valdase ja V.Gavrilini käitumise õigusvastasust, sest väljapressimine on lõpule viidud vägivallaga varalise kasu nõudmisega. Käesolevalt kasutati füüsilist vägivalda – kannatanule näkku löömist ning nõuti 400€ tasumist, mida kannatanu lubas tulevikus ka tasuda, misjäral kannatanul lasti ära minna, millega on väljapressimine lõpule viidud. Kuna kannatanu F.Z. ütlustest nähtuvalt oli Tiina Valdas lüliks, kelle kaudu toimus V.Gavrilini ja F.Z. kohtumine, siis pole kahtlust selles, et T.Valdas aitas sellega kaasa V.Gavrilini toimepandud väljapressimisele. Kuna faktiliselt V.Gavrilin kasutas varalise kasu nõudmiseks vägivalda, lõi ühe korra F.Z. käega näkku, säilitades sellega valduse ning hõivates selliselt vähemalt 2 tarvitamiskogust amfetamiinipulbrit ja nõudes ühtlasi ka 400€ tasumist, mida F.Z. lubaski löögi näkku saamise järgselt kunagi tulevikus tasuda, et V.Gavrilini ja T.Valdase käest minema pääseda, siis kvalifitseerub V.Gavrilini toimepandu väljapressimiseks ning T.Valdase toimepandu väljapressimisele kaasaaitamiseks. Kuna varalise kasu saamise soov oli hõlmatud ühtsest tahtlusest ja selle
lõplikuks eesmärgiks oli saada kunagi edaspidi tulevikus raha 400€, siis ei vaja kannatanule käega näkku löömise tulemusena vähemalt 2 tarbimiskoguse amfetamiinipulbri üle faktilise võimu saavutamine eraldi kvalifitseerimist ning on hõlmatud väljapressimise kvalifikatsioonist. Kuna Tiina Valdast karistati 14.01.2014.a kohtuotsusega kelmuste eest KarS 209 lg 2 p 1 järgi ning varguste eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, siis kvalifitseerub Tiina Valdase 2014.a juunikuus toimepandu KarS § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi väljapressimisele kaasaaitamisena, mis pandi toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning kelmuse. Kuna Vladimir Gavrilinit karistati 20.01.2014.a kohtuotsusega varguste eest KarS 199 lg 2 p 4,7 järgi, siis kvalifitseerub Vladimir Gavrilini 2014.a juunikuus toimepandu KarS § 214 lg 2 p 1 järgi väljapressimiseks, mis pandi toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuna V.Gavrilin pani toime rohkem kui ainult eelnevalt käsitletud väljapressimise, siis lõpliku hinnangu V.Gavrilini toimepandule väljapressimisi käsitlevas osas annab kohus hiljem, kui kõigile väljapressimiste süüdistustele on hinnang antud.
Vladimir Gavrilini süüdistused KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) ning Sergey Makarchevi süüdistused KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I, 37-38p), millistes kannatanuks M.H1. Vladimir Gavrilinit ja Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja, narkootilise aine ja sularaha äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, relva ähvardusel ja seda korduvalt, mis seisnes muuhulgas selles, et 01.03.2015.a läksid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev M.H1. juurde tema elukohta Tartu linn XXX, kus otsisid omavoliliselt läbi M.H1. korteri, mille tulemusena leidsid köögist külmkapist 1 grammi amfetamiini, mille nad omavoliliselt enda valdusesse võtsid. V.Gavrilin ähvardas M.H1. talle kehavigastuse tekitamisega ja seda eelneva valetamise eest, et M.H1. valduses ei ole amfetamiini. V.Gavrilin ja S.Makarchev küsisid M.H1. käest raha, millega kaasnes V.Gavrilini ähvardus M.H1. raha vabatahtlikult välja andmata jätmise eest talle noaga tervisekahjustuse tekitamisega. Hirmu võimendamiseks rääkis V.Gavrilin M.H1., et paar päeva tagasi olid nad metsa viinud S.B., kes sai noaga põlve. M.H1. teades, et V.Gavrilin kannab nuga endaga alati kaasas ja olles tema käes varasemalt nuga näinud, tundis hirmu ähvarduse täideviimise ees, mille tulemusena andis V.Gavrilinile ja S.Makarchevile üle 60 eurot sularaha. Vladimir Gavrilinit ja Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises vägivalda kasutades, grupi poolt ja seda korduvalt, mis seisnes muuhulgas selles, et 01.03.2015.a nõudsid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev Tartu linnas XXX korteris olles M.H1. 850 euro üleandmist samal päeval, järgmisel päeval raha üleandmise korral juba 1000 euro tasumist V.Gavrilinile, millele vahetult eelnes V.Gavrilini ja S.Makarchevi poolt M.H1. korteri omavoliline läbiotsimine ja M.H1. valduses oleva 1 grammi amfetamiini ja sularaha 60 euro ära võtmine noaga
kehavigastuse tekitamise ähvardusel, mille täideviimist pidas M.H1. reaalseks ja mille ees tundis hirmu. Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile esitatud röövimise ja väljapressimise süüdistustes, millistes kannatanuks on M.H1., on omavahel kooskõlas järgmised tõendid. Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) on tõendatud, et 01.märtsil tulid V.Gavrilin ja S.Makarchev tema Tartus XXX asuvasse 1-toalisse üürikorterisse ja hakkasid raha nõudma (XX, 94). Enne tulekut V.Gavrilin helistas ja küsis amfetamiini, millele vastas, et ei ole amfetamiini, kuid V.Gavrilin oli kuskilt kuulnud, et on ja seda tuldigi tema juurest otsima (XX, 95, 115). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt oli ta õel samal päeval sünnipäev, mistõttu teabki täpset kuupäeva – 01.märts (XX, 94-95). M.H1. ütluste kohaselt otsisid tema elukohta tulnud V.Gavrilin ja S.Makarchev korraga nii raha kui ka amfetamiini, vaatasid asju läbi, et kui leiad amfetamiini, siis leiad amfetamiini ja kui leiad raha, siis leiad raha (XX, 110). Kui korterisse tuldi, siis hakati nii raha kui ka amfetamiini otsima (XX, 113). M.H1. ütluste kohaselt otsisid V.Gavrilin ja M.H1. tema kasutuses olnud korteris kõik kohad läbi ja leidsid külmkapist 2 g amfetamiini, mille nad võtsid endale ja tarbisid kohe kohapeal ära (XX, 95). M.H1. ütluste kohaselt ütles ta alguses V.Gavrilinile ja S.Makarchevile, et amfetamiini ei ole, sest teadis, et see võetakse talt käest ära, kui ütleb, et tal ainet on (XX, 95). M.H1. ütluste kohaselt hakkasid V.Gavrilin ja S.Makarchev talt seejärel raha nõudma selle eest, et neile amfetamiini kohta valetas (XX, 95, 110). Esmalt nõudsid 850€ või järgmisel päeval 1000€ (XX, 95). M.H1. ütluste kohaselt otsisid V.Gavrilin ja S.Makarchev tema elukohast seda raha kõikjalt, kõik kappide sahtlid otsisid läbi, ning samal ajal ähvardasid, et kui ära ei maksa, siis viiakse metsa (XX, 95). Ähvardas V.Gavrilin (XX, 95), kes rääkis ka seda, et S.B. juba sai noaga jalga (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt ähvardas V.Gavrilin teda, et sinuga võib minna samamoodi nagu S.B. (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt kartis ta V.Gavrilinit ja S.Makarchevit, V.Gavrilinil oli nuga kaasas, nägi seda, mistõttu lubas hakata neile raha maksma, et neist lahti saada (XX, 9596). M.H1. ütluste kohaselt oli V.Gavrilinil nuga, ta kandis seda endaga alati kaasas (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt võttis ta neid ähvardusi reaalsetena, mistõttu andis neile kohe ära ka kogu raha mis tal oli - 60€ (XX, 96). V.Gavrilin ütles, et kui sul on raha ja sa seda neile välja ei anna, kuid nad ikkagi leiavad raha üles, siis saad nuga (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt otsustas ta seepeale raha neile ise ära anda (XX, 96). M.H1. ütluste kohaselt võtsid V.Gavrilin ja S.Makarchev temalt sealt korterist ära veel korterivõtmed, passi ja rahakoti ning selgitasid, et seda tehakse selleks, et sa ära ei põgeneks (XX, 96-97). Lahkudes ütlesid V.Gavrilin ja S.Makarchev, et sa kuhugi ei kaoks, et mingi aeg tulevad nad tagasi ning siis peab raha olemas olema (XX, 97). M.H1. ütluste kohaselt saadeti talle hiljem, kui oli juba Norras tööl, Relica Sule kontonumber – V.Gavrilin enne helistas ja siis tuli kontonumber sõnumiga mingilt võõralt telefoninumbrilt (XX, 97). M.H1. ütluste kohaselt võis olla nii, et Relica Sule kontonumber saadeti talle S.Makarchevi telefoninumbrilt (XX, 98-99). M.H1. ütluste kohaselt aitas S.Makarchev V.Gavrilinil korterit läbi otsida (XX, 97). M.H1. ütluste kohaselt tundis ta selle võrra suuremat hirmu, et isikuid oli kaks – V.Gavrilin ja S.Makarchev (XX, 97). V.Gavrilin sellel ajal tööl ei käinud, tegeleski väljapressimistega ja selliste asjadega, ning tarbis narkootilisi aineid, peamiselt amfetamiini, ja oli kasiinosõltuvuses, tal oli kogu aeg raha vaja (XX, 97). M.H1. ütluste kohaselt oli V.Gavrilin narkootilisi aineid tarbinuna käitumiselt palju
agressiivsem (XX, 108). M.H1. ütluste kohaselt pärast seda 01.märtsi käimist V.Gavrilin helistas ja tuletas meelde, et tahab raha saada, ning Facebooki kaudu saatis kirja, et oled võlgu (XX, 98). Facebookis suheldes kasutas V.Gavrilin kasutajanime I.I. (XX, 98). M.H1. ütluste kohaselt kolis ta pärast 01.märtsil toimunut enda senisest elukohast ära, sest ei tahtnud V.Gavriliniga ja S.Makarcheviga enam tegemist teha (XX, 98). M.H1. ütluste kohaselt saadi hiljem tema uue elukoha XXX, Tartu läbiotsimisel kätte tema asjade hulgast eluruumi XXX Tartu üürileping ja mobiiltelefon Nokia (XX, 98). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt on tal hüüdnimi XXX (XX, 115). M.H1. ütluste kohaselt tundis ta kohtueelses menetluses talle näidatud isikute hulgast ära kõik isikud – Sergei Sõštšikovi, Greisiku ja Makarchevi (XX, 108). Vladimir Gavrilinit teadis sel ajal juba nime järgi (XX, 108). 30.03.2016.a kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitas kannatanu M.H1., et kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamistel tema avaldatu vastab tõele
22.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (XV, 66-68) kohaselt kannatanu M.H1. tundis talle näidatud 3 erineva meesisiku fotode hulgast Sergey Makarchevis ära Makari, keda on mitu korda näinud ja kes käis 01.03.2015 koos Vladimir Gavriliniga tema kasutuses olnud XXX korteris ja võtsid talt ära amfetamiini ja 60€ (XV, 67). Kannatanu M.H1. ütlustega selle kohta, et V.Gavrilin ja S.Makarchev nõudsid temalt noaga tekitatava füüsilise vägivallaga ähvardades 850€ tasumist ja selle samal päeval tasumata jätmisel järgmisel päeval 1000€ tasumist, on kooskõlas ka V.Gavrilinilt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni Samsung selles oleva Tele2 sim-kaardiga (pakend nr 1VGKP) vaatlusprotokollist (V,6-21) nähtuv telefonisuhtlus V.Gavrilini ja M.H1. vahel, milles M.H1. avaldab muuhulgas, et ta on praegu Helsingis, sai 4 päeva tööd teha ja läheb vist Tamperre tööle, mispeale V.Gavrilin vastab: “Sa lubasid mulle midagi” (V, 20), millele M.H1. vastab: “kui ma hakkan pappi saama siis annangi 2ra” (V, 20) ning V.Gavrilin ütleb: “Mul suured raha puudused” (V, 20), millele M.H1. vastab: “saan aru” (V, 20) ning V.Gavrilin ütleb: “Kas või paar sotti saad mulle praegu sättida?” (V, 20). Edasi vahetatakse veel repliike, mille lõpuks ütleb M.H1.: “mul raha puuotsas ei kasva” (V, 21) ja V.Gavrilin küsib: “Aprilliks saab?” (V, 21) Kannatanu M.H1. ütlustega selle kohta, et V.Gavrilin kannab endaga igapäevaselt kaasas nuga, on kooskõlas kannatanu A.U. ütlused selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli ka temaga Elvas Veerorni juures kohtudes kaasas nuga ja V.Gavrilin võttis selle kohtumise ajal välja (XIX, 27). Kannatanu M.H1. ütlustega selle kohta, et V.Gavrilin kannab endaga igapäevaselt kaasas nuga, on kooskõlas ka 06.05.2015 12:50 politseis registreeritud juhtum (XI, 9), mille kohaselt teataja käis nädalavahetusel (02.03.05.2015) Tartus XXX asuvas ööklubis, kus tutvus mehega, kellel nimi oletatavalt Vladimir Gavrilin, elab XXX tn piirkonnas. Mehel oli kaasas nuga ja ta tarvitas avalikult narkootikume. Mees on varem vangis olnud, seljas oli hall spordiriietus ja peas hele soni (XI, 9).
Kannatanu M.H1. ütlustega selle kohta, et tema telefoninumbrile saadeti oletatavasti S.Makarchevi telefoninumbrilt Relica Sule pangakonto number, on kooskõlas kriminaalasjas nr 14260103338 21.07.2015.a läbiotsimisprotokoll M.H1. Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimise kohta (XV, 55-57) ja kriminaalasjas nr 14260103338 30.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll (XV, 5862) ning 05.05.2015.a läbiotsimisprotokoll (XIII, 164-169) ja 24.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll (XIV, 130-137) ning Swedbank AS-i 13.10.2015.a ja 06.04.2015.a teatised (XIV, 76-77; XVII, 71-72), millistest nähtuvalt saadeti S.Makarchevi kasutuses olnud telefoninumbrilt M.H1. Relica Sule pangakonto number. Kriminaalasjas nr 14260103338 21.07.2015.a läbiotsimisprotokolliga M.H1. Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimise kohta (XV, 55-57) on tõendatud, et läbiotsimisel võeti muuhulgas ära M.H1. mobiiltelefon Nokia selles asunud simkaardiga, mis M.H1. sõnul vastab numbrile XXX (pakend nr 2MHLO). Veel võeti ära 2-l lehel üürileping, üüritav pind aadressiga Tartu XXX (pakend nr 9MHLO). Kriminaalasjas nr 14260103338 30.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokolliga (XV, 58-62) Tartus XXX asuva M.H1. elukoha läbiotsimisel ära võetud mobiiltelefoni Nokia selles asunud sim-kaardiga vaatluse kohta (pakend nr 2MHLO) on tõendatud, et mobiiltelefonis asunud sim-kaart vastab numbrile XXX (XV, 58), 28.04.2015 19:17:45 saadeti S.Makarchevi kasutuses olnud telefoninumbrilt +XXX SMS: “XXX Relica Sulg” (XV, 61). 05.05.2015.a läbiotsimisprotokolliga (XIII, 164-169) Sergey Makarchevi Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimise kohta on tõendatud, et läbiotsimisel leiti ja võeti muuhulgas ära musta värvi korpusega mobiiltelefon iPhone selles asuva simkaardiga (pakend nr 2SMLO); läbiotsimisel Sergey Makarchevi avaldatu kohaselt on tegemist talle kuuluva telefoniga (XIII, 165). 24.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokolliga (XIV, 130-137) S.Makarchevi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Apple iPhone selles oleva simkaardiga vaatluse kohta (pakend nr 2SMLO) on tõendatud, et telefonis asuv simkaart vastab numbrile XXX; SMS-de logist nähtub, et 28.04.2015 16:17:43 saadeti sellest telefonist numbrilt XXX SMS numbrile XXX järgmise sisuga: “XXX Relica Sulg” (XIV, 133). Swedbank AS-i 06.04.2015.a ja 13.10.2015.a teatistega on tõendatud, et Relica Sulel on Swedbankas arvelduskonto nr XXX (XIV, 76-77; (XVII, 71-72). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et M.H1. edastati temalt nõutud rahasumma tasumiseks Relica Sule nimel oleva pangakonto number, on kooskõlas ka Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 172179, 180-187, 188-194, 195-202; XVIII, 1-9). Süüdistatav Relica Sulg keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXII, 34). Prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 172179,
Relica Sule ütluste kohaselt oli tema Swedbanka internetipank V.Gavrilini kasutuses, V.Gavrilin teadis tema pangaparoole (XVII, 193). Kannatanu M.H1. ütlustega selle kohta, et ta elas kuni 01.03.2015.a Tartus XXX asuvas üürikorteris, on kooskõlas ka kriminaalasjas nr 14260103338 31.07.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll (XV, 63-65), mille kohaselt vaadeldi M.H1. Tartus XXX asuva elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud 2-l lehel olevat üürilepingut (pakend nr 9MHLO), millest nähtub, et 08.12.2014.a sõlmitud üürilepingu kohaselt võttis M.H1. üürile 1-toalise möbleeritud eluruumi Tartus XXX tähtajaga 1 aasta, s.o kuni 07.12.2015 (XV, 64-65: üürileping). Kannatanu M.H1. ütlustega selle kohta, et 01.03.2015.a tema elukohas käinud S.Makarchev ja V.Gavrilin nõudsid muuhulgas endile ka 850€ samal päeval maksmist või siis järgmisel päeval 1000€ maksmist, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv selle kohta, et 06.03.2015 kell 11:15 helistab M.H1. Vladimir Gavrilinile ning V.Gavrilin ei ole rahul sellega, et M.H1. läheb Soome tööle ja leia talle koheselt raha, mida M.H1. lubas leida; M.H1. tunnistab, et on võlgu ja kahetseb, et tegi valesti, jättes maksmata; V.Gavrilin sunnib kiiremini võlga ära maksma: “pead kiiremini midagi leidma”, milleks M.H1. lubab anda endast parima, kuigi peab nullist alustama ja lubab V.Gavrilini usutlemise peale esimesest Soomes saadavast palgast võla ära maksta; M.H1. ja V.Gavrilini vahelisest vestlusest selgub veel, et ühed M.H1. üürikorteri võtmed ja M.H1. rahakott on V.Gavrilini käes; V.Gavrilin ei ole rahul sellega, et M.H1. rahakoti ja üürikorteri võtmete äravõtmine ei takistanud M.H1. enda senisest elukohast lahkumist ja raha neile maksmata jätmist; V.Gavrilin usutleb M.H1., et ta õel ju ikkagi on raha ja saad natukegi ära anda, millele M.H1. teab vastata, et õel ei ole üldse raha, mispeale soovitab V.Gavrilin M.H1. võtta sms-laen, millele M.H1. vastab, et tal on maksehäired ja laenu ta ei saa; M.H1. jääb selle juurde, et smslaenudega ei ole tal mõtet katsetada, millega V.Gavrilin ei ole rahul; V.Gavrilin pole rahul ka M.H1. Eestist lahkumisega ja Soome minemisega (VI, 98-102). Kannatanu M.H1. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest lahknevad süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused. Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et röövimiste ja väljapressimiste süüdistused on talle arusaadavad ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), nähtub Vladimir Gavrilini ütlustest, et süüdistustes, millistes kannatanuks on M.H1., Vladimir Gavrilin ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, oli narkosõltuvuses (XXII, 175), tarbis põhiliselt veeni süstimise teel (XXIII, 8). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on tal S.Makarcheviga sõbralikud suhted, tunneb teda ammusest ajast, tihedamalt hakkasid suhtlema 2014.a, kui kohtusid kasiinos, olid ühised peod, koos tarvitasid narkootikume (XXIII, 3, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt kostitasid nad teineteist vastastikku narkootiliste ainetega, kellel oli, see andis ka teisele,
koos tarbisid erinevaid narkootilisi aineid, näiteks amfetamiini, ecstasyt, marihuaanat
V.Gavrilini ütluste kohaselt oli M.H1. diiler, kes tegeles narkoainete müügiga (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt võimaldasid nad M.H1. teineteisele narkootilisi aineid (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt andis ta M.H1. narkootilisi aineid müüki Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli M.H1. talle võlgu (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta andnud M.H1. juhiseid, kuskohast ta narkoained kätte saab ja M.H1. on need ka kätte saanud (XXII, 176, 177). V.Gavrilini ütluste kohaselt ütles ta 01.03.2015.a M.H1. elukohas M.H1., et andku 100g amfetamiini eest võlg tagasi, mille M.H1. oli võlgu saanud ja mille mahamüümise järgselt pidi raha andma (XXII, 178). V.Gavrilini ütluste kohaselt ta ei ähvardanud M.H1., nuga ka ei kasutanud (XXII, 178). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli M.H1. esialgu võlg 1100€, siis 300€ andis ära ja jäi võlg 800€ (XXII, 178). V.Gavrilini ütluste kohaselt läksid nad Sergey Makarcheviga 01.märtsil M.H1. külla (XXII, 180; XXIII, 13). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei olnud tal sellel korral narkootikume ja siis küsis M.H1. käest, et kas sul on, millele M.H1. vastas, et ei ole (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt läks ta M.H1. elukohas kööki ja leidis sealt külmkapist kaks pakikest, millised tarvitasid kohapeal Sergey Makarcheviga ja M.H1. neiuga ära (XXII, 180; XXIII, 17). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ole ta kunagi M.H1. 60€ nõudnud, M.H1. oli võlgu 800€ (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ole ta sellel kohtumisel M.H1. käest 60€ saanud (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt võtsid nad M.H1. rahakoti koos ID-kaardiga ning korterivõtmetega sealt korterist kaasa mitu päeva hiljem, sest M.H1. oli võlgu 800€ ning need esemed jäid võla tagatiseks (XXIII, 17-18). Küsis M.H1., et kuhu sa lähed, sa oled mulle 800€ võlgu (XXIII, 18). V.Gavrilini ütluste kohaselt tahtsid nad koos Sergey Makarcheviga hakata M.H1. kasutuses olnud üürikorterit ise edasi üürima, et maakleri- ja lepingutasusid mitte maksta (XXIII, 18). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Sergey Makarchev, et röövimiste ja väljapressimiste süüdistus on talle arusaadav ja nende süüdistuste järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit umbes 2013.a, elasid ühes rajoonis ja neil olid ühised tuttavad, rohkem hakkasid suhtlema 2014.a, suhted olid sõbralikud (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt olid nad V.Gavriliniga sõbrad, veetsid aega koos, käisid kasiinos, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 119, 135). S.Makarchevi ütluste kohaselt tarbis ta enne kinnipidamist amfetamiini (XXII, 120). S.Makarchevi ütluste kohaselt on ta M.H1. näinud paar korda, käisid V.Gavriliniga tal külas (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta koos V.Gavriliniga käinud kedagi röövimas ja väljapressimas (XXII, 120). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta koos M.H1. narkootilisi aineid käitlend, ei ole andnud M.H1. narkootilisi aineid, ei ole M.H1. ette näidanud narkootiliste ainete asukohti (XXII, 121). S.Makarchevi ütluste kohaselt elas M.H1. 2015.a märtsikuus kuskil Kivilinna juures (asub Tartus Annelinnas), on seal paar korda käinud, ühel korral 2015.a märtsis käis koos V.Gavriliniga (XXII, 122). Lihtsalt läksid V.Gavriliniga M.H1. külla, kes oli kodus oma neiuga (XXII, 122). S.Makarchevi ütluste kohaselt tegi V.Gavrilin köögis külmkapi ukse lahti ja nägi seal 1g amfetamiini, mille tarvitasid ära – ta ise, V.Gavrilin ja M.H1. naine (XXII, 123). M.H1. ei vaielnud külmkapist leitud 1 g tarvitamisele vastu (XXII, 130). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei otsinud nad V.Gavriliniga M.H1. elukohast midagi,
V.Gavrilin tõmbas juhuslikult külmkapi ukse lahti (XXII, 123). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei nõudnud nad V.Gavriliniga M.H1. midagi, sealhulgas ei nõudnud narkootikume ja raha (XXII, 123). M.H1. ise ka ei andnud neile raha (XXII, 123). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei olnud M.H1. põhjust neid karta, M.H1. ja V.Gavrilin olid sõbrad ja nad suhtlesid omavahel (XXII, 123). Keegi ei kartnud seal kedagi (XXII, 123). S.Makarchevi ütluste kohaselt võis ta kasutada telefoninumbrit XXX (XXII, 132) ja endastada R.Sule arvenumbri M.H1. (XXII, 133). S.Makarchevi ütluste kohaselt palus V.Gavrilin edastada R.Sule arvenumbri M.H1. (XXII, 133). Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest M.H1. röövimise ning temalt väljapressimise süüdistustes hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused selle kohta, et nemad läksid ainult M.H1. külla ning seal millegi ebaseaduslikuga ei tegelenud, ei ole usutavad ja veenvad olukorras, kus kannatanu M.H1. pärast seda nn 01.03.2015.a külaskäiku otsustas nii enda üürikorterist kui ka üldse Eestist lahkuda. Kohtule on usutav kannatanu M.H1. ütlustest nähtuv selle kohta, et tundis 01.03.2015.a korteris toimunuga seoses reaalselt sellist hirmu, et pidas sellele järgnevalt vajalikuks koheselt hüljata enda üürikorteri, kuigi üürileping kehtis kuni 07.12.2015.a. Neil asjaoludel lähtub kohus otsuse tegemisel kannatanu M.H1. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest. Süüdistatavate V.Gavrilini ja S.Makarchevi ütlustest lähtub kohus ainult selles ulatuses, millises need on kooskõlas M.H1. ütlustega ja M.H1. ütlustega kooskõlas olevate teiste tõenditega. Süüdistatavate V.Gavrilini ja S.Makarchevi enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõendite kogumiga. Kuna M.H1. ütlustest nähtuvalt hakkasid V.Gavrilin ja S.Makarchev korterist otsima nii raha kui ka amfetamiini, siis pole kahtlust selles, et M.H1. korterisse tuldigi raha ja narkootilise aine järele ning eelnev telefonikõne M.H1. le tehti üksnes tema kodusoleku kontrollimiseks, andmaks teada, et tema juurde tullakse. Kuigi M.H1. ütles, et tal amfetamiini ei ole, oli M.H1. ütlustest nähtuvalt V.Gavrilin kuskilt kuulnud, et seda on. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust ka selles, et M.H1. mindi ka karistama tema valelikkuse eest, et miks ta valetab amfetamiini kohta, et tal seda ei ole, kuigi tegelikult on. Faktiliselt otsitigi M.H1. korter läbi, leiti külmkapist kahe tarvitamiskorra jagu amfetamiinipulbrit, mille V.Gavrilin ja S.Makarchev koheselt sealsamas ka ära tarbisid. Kuna M.H1. korterist raha ja amfetamiini otsimise ajal samaaegselt toimus ähvardamine, anda nuga, s.t tekitada noaga kegavigastusi, mille tulemusena kannatanu M.H1. andis välja tal olemasoleva sularaha 60€, siis pole kahtlust selles, et 2-st tarbimiskorrast amfetamiinist ja 60€ sularahast ei loobunud M.H1. enda vaba tahte kohaselt, vaid hirmust. Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt kandis V.Gavrilin alati kaasas nuga, see oli V.Gavrilinil kaasas ka sellel korral. Korteri läbiotsimise ajal vihjati kannatanule M.H1. ka S.B. toimunut, öeldes et S.B. juba sai noaga jalga. Neil asjaoludel on usutavad kannatanu M.H1. ütlused, et ta kartis ja tundis hirmu, mistõttu on ka mõistetav, et ta hirmust nõustus andma välja tal olemasoleva sularaha 60€ ja hirmust ei hakanud vastu, kui tema valduses olevast külmkapist võeti ära 2 tarbimiskogust amfetamiini ja see ära tarvitati. V.Gavrilini ja S.Makarchevi faktilisest käitumisest nähtub nende omavahel kooskõlastatud ja eesmärgipärane käitumine, saamaks kannatanult füüsilise vägivallaga
ähvardamisega enda valdusesse nii sularaha 60€ kui ka hõivamaks ning tarbimaks ära külmkapist leitud ja ära võetud 2 tarbimiskogust amfetamiini. V.Gavrilin ja S.Makarchev käitusid kannatanult füüsilise vägivallaga ähvardades 2 tarbimiskogust amfetamiini ja 60€ sularaha hõivates ja nende üle endi valduse kehtestamisel, sealhulgas amfetamiini ära tarbimisel, eesmärgipäraselt, kavatsetult. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seonduvalt V.Gavrilini väidetega selle kohta, M.H1. oli talle narkootilise aine eest võlgu, esmalt oli võlg 1000€, millest 300€ andis M.H1. talle ära ja võlaks jäi 800€, peab kohus vajalikuks täheldada, et 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud M.H1. ja V.Gavrilini telefonisuhtlusest nähtuvalt oli kuni 01.03.2015.a reaalne olukord selline, et M.H1. ühtegi võlga V.Gavrilini ees ei olnud, suhted olid head ja sõbralikud ning V.Gavrilin ise oli see, kes kõikvõimalikel erinevatel ettekäänetel lunis endale M.H1. käest raha, olgu siis kasiinosse minekuks või näiteks autole kütuse ostmiseks jmt. Näiteks 18.06.2014.a 23:26 helistab V.Gavrilin M.H1. ja küsib M.H1. natuke raha: “Klots on natukene?” (VII, 146-147). Ka 19.06.2014.a 03:46 helistab V.Gavrilin M.H1. ja küsib M.H1. raha: “Sul klotsi on mingi?”, lisades selgituseks, et tahab (kasiinos) mängida (VII, 147-152). Sama olukord on ka 07.12.2014 00:00, kui V.Gavrilin helistab M.H1. ja küsib M.H1. raha: “Sul klotsi on?” (V, 160-162). Need pole aga ainukesed näited, vaid mõned. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust M.H1. ütluste tõele vastavuses selles, et tema V.Gavrilinile võlgu ei olnud. 01.03.2015.a järgselt toimunud telefonisuhtlus kajastab aga juba M.H1. väljapressimisega nõutud summa tasumist, mida V.Gavrilin nimetab võlaks ja mida M.H1. pole ka enda naha päästmiseks julgenud telefonisuhtluses V.Gavriliniga teisiti nimetada ning on püüdnud olukorrast kuidagi rahulikult välja tulla. Kuna M.H1. kasutuses olnud üürikorterist raha ja amfetamiini otsimisel ähvardati füüsilise vägivallaga, mille tulemusena kehtestasid V.Gavrilin ja S.Makarchev noaga kehavigastuste tekitamise ähvardusel endi faktilise võimu nii külmkapist leitud amfetamiini üle, tarbides selle ära, kui ka M.H1. välja antud 60 € üle, jättes 60€ endile, siis kvalifitseerub V.Gavrilini ja S.Makarchevi käitumine KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi röövimiseks, mis pandi toime isikute grupis, relvana kasutatava noaga ähvardades, kui röövitu üheks objektiks oli narkootiline aine ning kui röövimine pandi toime isikute poolt, kes olid varem röövimise toime pannud. Varem olid V.Gavrilin ja S.Makarchev toime pannud M.J. narkootilise aine ja sularaha röövimise ning V.Gavrilin ka A.A. narkootilise aine röövimise. Varem olid V.Gavrilin ja S.Makarchev toime pannud ka R.H. 2015.a alguses väljapressimise. Kuna V.Gavrilin ja S.Makarchev panid toime rohkem kui ainult eelnevalt käsitletud röövimise, siis lõpliku hinnangu V.Gavrilini ja S.Makarchevi toimepandule röövimisi käsitlevas osas annab kohus hiljem, kui kõigile röövimiste süüdistustele on hinnang antud. Etteruttavalt aga, kuna on teada, et mõlemal oli toimepandud röövimisi rohkem kui üks ning ka käesolevale röövimisele eelnes mõlemal peale röövimiste ka väljapressimisi, siis on kahtlusteta tõendatud ka KarS § 200 lõikes 2 täheldatud punkt 4, s.o röövimise toimepanemine isikute poolt, kes on varem toime pannud röövimise ning väljapressimise. Sellega, et M.H1. võeti noaga tekitatava füüsilise vägivallaga ähvardamisega ära amfetamiin ja 60€, on röövimine lõpule viidud. Kuid sellega Vladimir Gavrilin ja Sergey
Makarchev ei piirdunud. Nad nõudsid samal päeval neile veel 850 € tasumist ja kui seda ei tehta, siis järgmisel päeval 1000€ tasumist. Kuna sellisele nõudmisele eelnes füüsilise vägivallaga noaga ähvardamine, mida kannatanu pidas reaalseks, sest V.Gavrilinil oli alati nuga kaasas, nagu ka sellel korral, siis nähtub V.Gavrilini ja S.Makarchevi faktilisest käitumisest nende omavahel kooskõlastatud ja eesmärgipärane käitumine (kavatsetus), saamaks kannatanult kas veel samal päeval 850€ või siis järgmisel päeval 1000€. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi isikute grupis ja isikutena, kes olid varem toime pannud väljapressimise ja röövimise (vt näiteks V.Gavrilini 2014.a kevadel toimepandud väljapressimist F.Z. ja 2014.a suvel A.A. narkootilise aine röövimist ning S.Makarchevi 2015.a alguses toimepandud M.J. röövimist ning väljapressimist R.H.) ning V.Gavrilin ka vargused (vt 20.01.2014.a kohtuotsust).
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I,30-34p; IV
R.H. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises vägivalda kasutades, grupi poolt ja korduvalt, Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I, 37-38p) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises vägivalda kasutades, grupi poolt ja seda korduvalt, mis seisnes muuhulgas järgnevas: 2015.a alguses nõudsid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev Tartu linnas XXX K.R. korteris olles R.H. käest korduvalt narkootilise aine amfetamiini üleandmist ning R.H. järjepideva eituse peale narkootilise aine olemasolu kohta, lõi S.Makarchev R.H. rusikaga kõhtu. Peale narkootilise aine olemasolu eitamist nõudis V.Gavrilin R.H. käest isikute nimesid, kellel võiks amfetamiini olla, võttes samal ajal oma kätte noa/täägi, tera pikkusega 7-10 cm ning koputades noa teraga R.H. laubale, lisades oma nõude juurde lause „vaata, et sa ei valeta“. R.H. oli eelnevalt V.Gavriliniga kokku puutunud ja oli teadlik, et V.Gavrilin võtab isikute käest nende tahte vastaselt ära narkootikume, samuti oli ta teadlik, et erinevad isikud on V.Gavrilini käest peksa saanud. Seetõttu pidas R.H. reaalseks, et kui V.Gavrilini nõudmist mitte täita, võidakse tema suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Hirmu mõjul teatas R.H. V.Gavrilinile ja S.Makarchevile kahe isiku hüüdnimed, kes võivad amfetamiini omada, mille peale V.Gavrilin ja S.Makarchev lahkusid XXX majast. Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks 2015.a alguses toimepandus on R.H., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist ainukesena kõige teravamalt süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused. Süüdistatavate ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust.
Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks 2015.a alguses toimepandus on R.H., on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad tõendid. Kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) on tõendatud, et tunneb Vladimir Gavrilinit ja Sergei Makarchevit (XI, 162). Teab neid hüüdnimede XXX ja Makar järgi
Kohtulikul uurimisel ütlusi andes osundas R.H. V.Gavrilinile, S.Makarchevile, S.Sõštšikovile ja T.Valdasele, öeldes, et teab neid kui Gavrilinit, Makari, XXX, Tiinat (XIX, 162). R.H. ütluste kohaselt tunneb ta ka K.R. (XIX, 162). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt 2015.a talvel K.R. XXX tänaval asuvas korteris öisel ajal tulid sinna Makar ja XXX ning küsisid, kas tead, kust saab amfetamiini (XIX, 163). R.H. ütluste kohaselt nad vist mõtlesid, et tal on amfetamiini, aga ei olnud, ning siis küsisid, kas kuskilt mujalt saab (XIX, 163). See jutuajamine Gavrilini ja Makarcheviga toimus K.R. korteris sees (XIX, 163). K.R. nägi seda kõike pealt, korteris olid vist ka K.R. lapsed (XIX, 163). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt lõi Makar talle rusikaga kõhtu, kui ütles neile, et amfetamiini ei ole (XIX, 164). XXX oli käes täägitaoline nuga tera pikkusega 5-10 cm (XIX, 164). Nägi XXX nuga käes peale kõhtu löömist (XIX, 164). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt koputas Gavrilin talle selle noaga vastu pead (XIX, 164). Gavrilin ja Makarchev käitusid üleolevalt (XIX, 164). Kui ütles neile, kelle käest võib saada amfetamiini, siis Gavrilin ja Makarchev lahkusid (XIX, 165). Kuna korteris olid lapsed, siis ei püüdnud Gavrilinile ja Makarchevile vastu hakata (XIX, 165). Kannatanu R.H. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli kaasas nuga ja V.Gavrilin koputas selle noaga talle vastu pead, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilin kandis endaga alati nuga kaasas (XX, 96). Kannatanu R.H. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli kaasas nuga ja V.Gavrilin koputas selle noaga talle vastu pead, on kooskõlas ka kannatanu A.U. ütlused selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli ka temaga Elvas Veerorni juures kohtudes kaasas nuga ja V.Gavrilin võttis selle kohtumise ajal välja (XIX, 27). Kannatanu R.H. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev tulid K.R. elukohta ja küsisid amfetamiini ning saades eitava vastuse, nõudsid isikute väljaandmist, kellelt saaks, kusjuures S.Makarchev lõi R.H. seejuures rusikaga kõhtu ja V.Gavrilin koputas tal kaasas olnud noaga R.H. vastu pead, on kooskõlas ka tunnistaja K.R. (R.) kohtulikul uurimisel antud sellekohased ütlused (XX, 12-18; allkirjaleht: IV 2. 99). Tunnistaja K.R. 14.03.2016.a avalduse alusel (IV 2. 72) ja prokuröri põhistatud taotluse alusel (IV 2. 70-71, 73) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi tunnistaja K.R. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel. K.R. 14.03.2016.a avalduse kohaselt tunneb ta senini hirmu isikute suhtes, kelle kohta on ütlusi andnud (IV 2. 72). Teab, et need isikud on ettearvamatud ja
võimelised vägivalda kasutama, mistõttu tunneb hirmu oma elu ja tervise pärast ja taotleb ülekuulamist kaugülekuulamise teel video vahendusel (IV 2. 72). Tunnistaja K.R. (R.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 12-18; allkirjaleht: IV 2. 99) on tõendatud, et tunneb Vladimir Gavrilinit, keda teab hüüdnimede XXX või Gavril järgi (XX, 13). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt tuli V.Gavrilin 2014/2015.a aastavahetuse paiku öösel tema Tartus asuva elukoha XXX korterisse, kus viibis ka R.H. (XX, 13). Gavrilin tuli koos Makariga (XX, 13). V.Gavrilin küsis, kas teate, kust on võimalik amfetamiini saada ja kas teil on amfetamiini, millele vastasid, et ei tea
Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt oli tema juures R.H. ning korteris magasid kaks last (IV 2. 72). R.H. üritas neid korterist välja meelitada, et ei tekiks pahandust, kuid siis korteri välisukse juures Gavril koputas R. noaga otsa ette ja siis nad läksid seal kähmlema (XX, 13). V.Gavrilini noaga H. laubale koputamise ajal oli Makar H. selja taga ning H. seises nende vahel (XX, 13). Nuga oli tumedam, umbes 30 cm pikkune ja välja käiv (XX, 14). Kähmlus lõppes lõpuks sellega, et nad läksid kolmekesi välja ja R.H. tuli tagasi umbes 15 minuti pärast (XX, 14). Hiljem R. ütles, et sai löögi kõhtu (XX, 13). Ütles, et Makar lõi (XX, 14). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt ei näinud ta seda lööki pealt (XX, 13). Kui nad läksid koridori, siis nad panid ukse kinni (XX, 13). Sealt läksid nad edasi õue hoovi peale (XX, 13). R.H. tuli 15 minuti pärast tagasi (XX, 13). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt ehmus ta sellest juhtumist väga ära (XX, 14). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt oli ta enne seda juhtumit kuulnud Gavrilini ja Makari kohta ning teadis, et enamik inimesi kardab neid (XX, 13). Nad pressisid välja ja tegid inimesi narkotsist tühjaks (XX, 13). V.Gavrilin oli väga domineeriv, ettearvamatu ja väga uudishimulik (XX, 16). Tunnistaja K.R. tundis kohtulikul uurimisel kohtusaalis viibivate isikute hulgast ära Vladimir Gavrilini, Victor Lukki ja Sergey Makarchevi, keda ta nimetas Makariks (XX, 13). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt on ta koos V.Gavriliniga amfetamiini tarvitanud kolmel korral 2015.a alguse poole (XX, 15). V.Gavrilin pakkus amfetamiini tasuta – nagu sõbrale (XX, 17-18). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt tundis ta politseis talle näidatud fotodelt ära Makari ja Gavrilovi (XX, 17). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt vastab ettekantud äratundmiseks esitamise protokollides tema öeldu tõele (XX, 17). 30.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis K.R. talle näidatud isikute fotode hulgast Sergey Makarchevis ära Makari-nimelise isiku, kellega sai tuttavaks Vladimir Gavrilini kaudu. Makar on tema juures XXX külas käinud (XII, 173-175). Makar on käinud tema juures kodus XXX, kui tal nuga endaga kaasas oli (XII, 173-175). 01.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis K.R. talle näidatud isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära Gavrili-nimelise isiku, kelle kohta sai millalgi teada, et see on Vladimir Gavrilin. K.R. avaldatu kohaselt andis ta sama isiku kohta ütlusi ning on temaga kolmel korral koos amfetamiini tarvitanud. Ühel korral käis V.Gavrilin tal kodus relvaga ja ühel korral oli tal kaasas nuga. V.Gavrilin otsis tema juurest taga Victor Lukku (XII, 170-172).
Kannatanute R.H. ja M.H1. ütlustega ning tunnistaja K.R. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin kandis vabaduses viibides endaga kaasas nuga, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest nähtuv, mille kohaselt R.H. helistab 21.01.2015 kell 10:41 Tiina Valdasele ning muuhulgas pärib Tiina Valdas Vladimir Gavrilini kohta, et kas Gavrilin käib nüüd matšeetega ringi, et Gavrilini oli käinud K. (K.R.) pool, millele R.H. vastab: “Ei olnud tal metšetad, noh. Mingi väike nuga oli...” (VI, 38-39). Tiina Valdas: “Vahet ei ole. Seal on väiksed lapsed...” (VI, 38-39). R.H.: “Ei ole hullu midagi selles mõttes. Kõik sai normaalseks” (VI, 38-39), misjärel R.H. teatab, et lähebki nüüd K. juurde
Eelkajastatuga selles, et V.Gavrilin kandis vabaduses viibides endaga kaasas nuga, on kooskõlas ka 06.05.2015 12:50 politseis registreeritud juhtum (XI, 9), mille kohaselt teataja käis nädalavahetusel (02.-03.05.2015) Tartus XXX asuvas ööklubis, kus tutvus mehega, kellel nimi oletatavalt Vladimir Gavrilin, elab XXX tn piirkonnas. Mehel oli kaasas nuga ja ta tarvitas avalikult narkootikume. Mees on varem vangis olnud, seljas oli hall spordiriietus ja peas hele soni (XI, 9). Eelkajastatud tõenditest lahknevad süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused, mis nad andsid R.H. 2015.a alguses väljapressimise süüdistuse kohta. Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et väljapressimiste süüdistused on talle arusaadavad ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), nähtub Vladimir Gavrilini ütlustest, et süüdistustes, millistes kannatanuks on R.H., Vladimir Gavrilin ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, oli narkosõltuvuses (XXII, 175), tarbis põhiliselt veeni süstimise teel (XXIII, 8). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on tal S.Makarcheviga sõbralikud suhted, tunneb teda ammusest ajast, tihedamalt hakkasid suhtlema 2014.a, kui kohtusid kasiinos, olid ühised peod, koos tarvitasid narkootikume (XXIII, 3, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt kostitasid nad teineteist vastastikku narkootiliste ainetega, kellel oli, see andis ka teisele, koos tarbisid erinevaid narkootilisi aineid, näiteks amfetamiini, ecstasyt, marihuaanat
Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt 2015.a alguses K.R. elukohas ei juhtunud R.H. midagi, ei ole R.H. käest narkoaineid nõudnud ja ei ole R.H. narkootiliste ainete teemal rääkinud (XXII, 177). K.R. juurde tema elukohta läks Priit Uibopuuga rääkima (XXII, 177). Saabudes võib-olla paar sõna sai R.H. vahetatud (XXII, 178). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt läks K.R. korterisse koos Sergey Makarcheviga, et seal kohtuda P. U. (XXIII, 16). Ei mäleta, et terariista oleks seal kellelgi kaasas olnud (XXIII, 16). Ei olnud nii, et R.H. oleks terariistaga vastu laupa koputatud (XXIII, 16). Tegelikult võis aga kotis nuga olla, selleks et pulbrit kätte saada (XXIII, 16). Seda kindlasti ei olnud, et selle noaga oleks kellegi pea pihta löönud (XXIII, 16).
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Sergey Makarchev, väljapressimiste süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuste järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit umbes 2013.a, elasid ühes rajoonis ja neil olid ühised tuttavad, rohkem hakkasid suhtlema 2014.a, suhted olid sõbralikud (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt olid nad V.Gavriliniga sõbrad, veetsid aega koos, käisid kasiinos, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 119, 135). S.Makarchevi ütluste kohaselt tarbis ta enne kinnipidamist amfetamiini (XXII, 120). Süüdistatav Sergey Makarchevi ütluste kohaselt on ta K.R. näinud mõned korrad, 2015.a alguses elas K.R. XXX tn eramajas, kus käis koos V.Gavriliniga, sest V.Gavrilin tahtis kellegagi kohtuda, mingi meesterhavaga, R.H., kellelt küsisid, kas tal on narkootikume ja kuskohast neid osta saab ja siis läksid ära (XXII, 123). R.H. ei ähvardanud ja tema suhtes vägivalda ei tarvitanud, R.H. rusikaga kõhtu ei löönud (XXII, 124). Selle R.H. kohtumise käigus V.Gavrilin pole R.H. võib-olla üldse rääkinud, ei ole R.H. ähvardanud ja temalt midagi nõudnud (XX, 124). Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest R.H. 2015.a alguses väljapressimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanute R.H. ja M.H1. ütlustest kui ka tunnistaja K.R. ütlustest ja jälitustoimingu protokollist ning politseis registreeritud juhtumist nähtuv info on omavahel loogilises kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile ja S.Makarchevile esitatud väljapressimise süüdistuse põhjendatust. Neil asjaoludel on süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi enda süüd täielikult eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis. Jälitustoimingu protokollis kajastatud 21.01.2015 telefonisuhtlusest nähtuvalt, milles on kõne all Vladimir Gavrilini käitumine K.R. korteris, pidi K.R. elukohas toimunu juhtuma enne 21.01.2015.a, s.o 2015.a alguses. V.Gavrilin ja S.Makarchev käitusid R.H. suhtes omavahel kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, kui kasutades R.H. suhtes nii füüsilist vägivalda (rusikaga kõhtu löömine) kui ka füüsilise vägivallaga ähvardamist (noaga vastu pead koputamine), nõudsid R.H. isikute nimesid, kellelt nad saavad amfetamiini, s.o endile varalist kasu. Kannatanule rusikaga kõhtu löömisega ning kannatanule noaga vastu pead koputamisega R.H. vastupanu murti ning R.H. avaldas Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile isikud, kellelt nad saavad amfetamiini, s.o endile varalist kasu. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi isikute grupis ja isikutena, kes olid varem toime pannud väljapressimise ja röövimise (vt näiteks V.Gavrilini 2014.a kevadel toimepandud väljapressimist F.Z.
ja 2014.a suvel A.A. narkootilise aine röövimist ning S.Makarchevi 2015.a alguses toimepandud M.J. röövimist) ning V.Gavrilin ka vargused (vt 20.01.2014.a kohtuotsust).
Kuna V.Gavrilin ja S.Makarchev panid toime rohkem kui ainult eelnevalt käsitletud väljapressimine, siis lõpliku hinnangu V.Gavrilini ja S.Makarchevi toimepandule väljapressimisi käsitlevas osas annab kohus hiljem, kui kõigile väljapressimiste süüdistustele on hinnang antud.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I,30-34p; IV
Kohtulikul uurimisel ütlusi andes osundas R.H. V.Gavrilinile, S.Makarchevile, S.Sõštšikovile ja T.Valdasele, öeldes, et teab neid kui Gavrilinit, Makari, XXX, Tiinat (XIX, 162). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt tulid 2015.a kevadel tema elukohta Tartus XXX V.Gavrilin ja S.Makarchev ning Victor Lukk ja tahtsid rääkida sellest, et R.H. oli lubanud Makarile peksa anda sellepärast, mis juhtus K.R. juures (XIX, 161, 165166). R.H. ütluste kohaselt olid esialgu kõik koridoris korteri ukse peal (XIX, 168). Victor Lukil oli silm sinine või olid seda mõlemad silmad (XIX, 168). R.H. ütluste kohaselt olid temale teadaolevalt XXX ja Makar V.Lukkil löönud silmad siniseks, aga teab seda ainult juttude põhjal, täpselt ei tea (XIX, 168). R.H. ütluste kohaselt tegi V.Gavrilin talle ettepaneku, hakata tema heaks töötama – poest asju varastama (XIX, 166). Hakata lihtsalt vargil käima (XIX, 166). Gavrilin tegi ka ettepaneku hakata amfetamiini müüma, millele vastas, et mõtleb selle peale (XIX, 168). Gavrilin näitas korra revolvrit, demonstreeris seda, et kardetaks (XIX, 166). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt suunas V.Gavrilin relva temast kuskile mööda (XIX, 166). Victor Lukk läks tuppa naisega rääkima, Makarchev oli kõrval, kui Gavrilin rääkis (XIX, 166). R.H. ütluste kohaselt oli ta Gavrilini ja Makarchevi ettepanekuga nõus, sest kartis (XIX, 166). Pidid kokku saama järgmisel nädalal ja uuesti rääkima, kuid seda ei toimunud, sest isikud olid vist kinni peetud (XIX, 168). R.H. ütluste kohaselt oli Victor Lukk toas ja rääkis tema naisega juttu, kui see toimus (XIX, 166), s.h kui V.Gavrilin demonstreeris relva ja kui nõustus varastama nende heaks (XIX, 167). R.H. ütluste kohaselt läks Lukk tuppa pärast seda, kui V.Lukk oli ära öelnud, et R.H. oli öelnud, et R.H. soovib Makarchevile peksa anda (XIX, 167). Makarchev ütles, et nüüd võime kakelda, et ta on nüüd kohal (XIX, 168). R.H. ütluste kohaselt ei soovinud ta S.Makarcheviga kakelda
Kannatanu R.H. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli revolver, on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlus. 19.04.2015 kell 03:34 helistab Vladimir Gavrilin tuvastama isiku numbrile ja räägib muuhulgas: “... Lähme Maasikasse... Revolvriga lähme...” (VII, 86). Kannatanu R.H. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli revolver, on kooskõlas ka Relica Sule ütlused. Süüdistatav Relica Sulg keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXII, 34). Prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 172179,
Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega on tõendatud, et ta tunneb Vladimir Gavrilinit 2014.a maikuust (XVII, 173, 196). R.Sule ütluste kohaselt hoidis V.Gavrilin enda kasutuses oleva sõiduki kindalaekas püstolit (XVII, 183). V.Gavrilin demonsteeris seda musta värvi püstolit ühel korral siis, kui andis V.Gavrilinile tema Audis raha üle (XVII, 183). V.Gavrilin avas siis Audi kindalaeka ja võttis sealt välja püstoli ja näitas kuhu sellesse padrunid sisse käivad (XVII, 183). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli see päris relv (XVII, 183).
Kannatanu R.H. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli revolver, on kooskõlas ka tunnistaja K.R. (R.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 12-18; allkirjaleht: IV 2. 99) Tunnistaja K.R. 14.03.2016.a avalduse alusel (IV 2. 72) ja prokuröri põhistatud taotluse alusel (IV 2. 70-71, 73) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi tunnistaja K.R. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel. K.R. 14.03.2016.a avalduse kohaselt tunneb ta senini hirmu isikute suhtes, kelle kohta on ütlusi andnud (IV 2. 72). Teab, et need isikud on ettearvamatud ja võimelised vägivalda kasutama, mistõttu tunneb hirmu oma elu ja tervise pärast ja taotleb ülekuulamist kaugülekuulamise teel video vahendusel (IV 2. 72). Tunnistaja K.R. ütlustega on tõendatud, et ühel õhtul kui V.Gavrilin tuli ja V.Lukki taga otsis, siis võttis V.Gavrilin kotist välja tavalise püstoli moodi välja nägeva relva ja pani riiuli peale (XX, 15). Kui palus selle Gavrilinil kotti tagasi panna, siis pani V.Gavrilin selle endale kotti tagasi (XX, 15). Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt arvab, et see oli päris relv (XX, 15). Süüdistatav Victor Lukki kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) V.Gavrilinile ja S.Makarchevile esitatud väljapressimise süüdistuse kohta on tõendatud, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käisid koos V.Lukkiga R.H. juures. Süüdistatav Victor Lukki ütluste kohaselt tunneb ta R.H., on rohkem suhelnud R.H. XXX, kellel on tema sõbraga kaks last (XXII, 50). V.Lukki ütluste kohaselt on ta kuulnud sellist juttu, et R.H. tahab Sergey Makarchevi läbi peksta, A. M. rääkis talle sellest (XXII, 59). On toimunud V.Gavrilini, S.Makarchevi, R.H. ja tema, s.o V.Lukki, kohtumine ning siis R.H. keegi ei ähvardanud ja vägivalda tema suhtes ei kasutanud (XXII, 59). Kuna V.Lukk ei viibinud suuremas osas V.Gavrilini, S.Makarchevi ja R.H. vahel toimunud kohtumise juures, siis ei saanud ta sellel kohtumisel toimunut näha. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud lugeda V.Lukki ütlusi selle kohta, et tema ei näinud kedagi R.H. ähvardamas ja R.H. suhtes vägivalda kasutamas, ülejäänud tõenditest lahknevaks. V.Lukk viibides toas, ei saanud näha ja tajuda väljaspool tuba toimunut. Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused, mis nad andsid R.H. 2015.a aprillis väljapressimise süüdistuse kohta. Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et väljapressimiste süüdistused on talle arusaadavad ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), nähtub Vladimir Gavrilini ütlustest, et süüdistustes, millistes kannatanuks on R.H., Vladimir Gavrilin ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, oli narkosõltuvuses (XXII, 175), tarbis põhiliselt veeni süstimise teel (XXIII, 8). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on tal S.Makarcheviga sõbralikud suhted,
tunneb teda ammusest ajast, tihedamalt hakkasid suhtlema 2014.a, kui kohtusid kasiinos, olid ühised peod, koos tarvitasid narkootikume (XXIII, 3, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt kostitasid nad teineteist vastastikku narkootiliste ainetega, kellel oli, see andis ka teisele, koos tarbisid erinevaid narkootilisi aineid, näiteks amfetamiini, ecstasyt, marihuaanat
Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt suhtles V.Lukk mõnda aega R.H. (XXII, 178). V.Lukk ütles, et R.H. käib mööda linna ringi ja räägib, et kui ta püüab Makarchevi kinni, siis annab talle vastu pead vms (XXII, 178). Selleks, et konflikti vältida, läksidki R.H. juurde, vägivalda tema suhtes ei kasutanud (XXII, 178). H. selgitas, et oli kogemata mõtlemata nii öelnud ja sellega konflikt ka lahenes (XXIII, 16). Ei ole teinud R.H. ettepanekut, hakata poodidest varastama (XXII, 178). V.Lukk teadis R.H. elukohta (XXIII, 16-17). Jutuajamine R.H. toimus tema korteri ees trepikojas sees (XXIII, 17). Alguses oli Lukk ka selle jutuajamise juures ja siis läks korterisse (XXIII, 17). Ühtegi relva seal kaasas ei olnud (XXIII, 17). Vägivalda R.H. suhtes ei kasutatud (XXIII, 33). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt oli tal 2015.a relva makett, nagu helipüstol, millesse käivad paukpadrunid sisse, välimuse järgi nagu päris püstol (XXIII, 17). R.H. ID-kaart oli V.Lukki autos ja palus seda V.Lukkilt endale, sest kasiinokeelu tõttu ei saanud kasiinosse minna ning käis selle R.H. ID-kaardiga Tartus kasiinodes
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Sergey Makarchev, väljapressimiste süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuste järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit umbes 2013.a, elasid ühes rajoonis ja neil olid ühised tuttavad, rohkem hakkasid suhtlema 2014.a, suhted olid sõbralikud (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt olid nad V.Gavriliniga sõbrad, veetsid aega koos, käisid kasiinos, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 119, 135). S.Makarchevi ütluste kohaselt tarbis ta enne kinnipidamist amfetamiini (XXII, 120). Süüdistatav Sergey Makarchevi ütluste kohaselt käis ta 2015.a aprillis R.H. elukohas (XXII, 124). Läksid sinna, sest R.H. oli linna peal lasknud jutud lahti, et tahab S.Makarcheviga asju klaarida, sest talle ei meeldinud, kuidas temaga K.R. juures üleolevalt käituti (XXII, 124). R.H. ütles selle kohta, et temast saadi valesti aru ja ta ei ole öelnud, et tahab midagi klaarida (XXII, 124). (XXII, 124). Selle R.H. kohtumise juures oli veel V.Gavrilin, V.Lukk tõi kohale (XXII, 124). Süüdistatav Sergey Makarchevi ütluste kohaselt tema selle kohtumise käigus R.H. ei ähvardanud (XXII, 124). Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest R.H. 2015.a aprillis väljapressimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanu R.H. kui ka tunnistaja K.R. ütlustest ja jälitustoimingu protollist ning Relica Sule kahtlustatavana antud ütlustest nähtuv info on omavahel loogilises kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile ja S.Makarchevile esitatud väljapressimise süüdistuse põhjendatust. Kuritegeliku ühenduse loonud ja seda juhtinud Vladimir Gavrilini elustiiliga käis muuhulgas kaasas ka relvataoliste esemete
kaasaskandmine ja kasutamine. Kuritegeliku ühenduse huvides oli leida enda alla võimalikult palju narkootilise aine müüjaid, hõivamaks Tartu piirkonna narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turgu. Kuritegeliku ühenduse huvides oli ka poodidest asjade varastamine, et varastatu realiseerimisest saadust osta ühendusse sisse üha rohkem narkootilist ainet ning selle edasimüümisega tõsta ebaseaduslikult käideldava narkootilise aine käivet tänavamüügis ja saada suuremat kasu ning ühtlasi hõivata üha suuremas ulatuses ka ebaseadusliku käitlemise turgu. Neil asjaoludel on kannatanu R.H. ütlused veenvad ja usutavad ning kohtul põhjendatud alust tema ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud kannatanu R.H. ütlustega ja tema ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega kogumis. V.Gavrilin ja S.Makarchev käitusid R.H. suhtes omavahel kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, kui revolvrit kasutades ähvardasid R.H. füüsilise vägivallaga ja nõudsid, et R.H. hakkaks poodidest varastama ja amfetamiini müüma. Varastama ja amfetamiini müüma tuli hakata Vladimir Gavrilini kasuks, kes oli ka kuritegeliku ühenduse looja ning selle juht. Revolvriga füüsilise vägivallaga ähvardamisega R.H. vastupanu murti ning R.H. avaldas nõusolekut, hakata Vladimir Gavrilinile poodidest asju varastama ning müüma V.Gavrilini antavat amfetamiini, kuigi see ei olnud tema tegelik tahe. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi isikute grupis ja isikutena, kes olid varem toime pannud väljapressimise ja röövimise (vt näiteks V.Gavrilini 2014.a kevadel toimepandud väljapressimist F.Z. ja 2014.a suvel A.A. narkootilise aine röövimist ning S.Makarchevi 2015.a alguses toimepandud M.J. röövimist) ning V.Gavrilin ka vargused (vt 20.01.2014.a kohtuotsust).
Eelkajastatust nähtuvalt pani Sergey Makarchev toime kokku 3 väljapressimist – neist kahel korral oli kannatanuks R.H. (2015.a alguses ja 2015.a aprillis) ja ühel korral M.H1. Neil asjaoludel on Sergey Makarchevi käitumine kvalifitseeritav KarS § 214 lg 1,4 järgi väljapressimiste korduva ja isikute grupis toimepanemisena. Kuna V.Gavrilin panid toime rohkem kui ainult eelnevalt käsitletud väljapressimise, siis lõpliku hinnangu V.Gavrilini toimepandule väljapressimisi käsitlevas osas annab kohus hiljem, kui kõigile väljapressimiste süüdistustele on hinnang antud.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I,30-34p; IV
R.L. leppis 2015.a veebruari või märtsikuus interneti teel A.U. kokkusaamise Elva linnas Veetorni juures ja seda narkootilise aine üleandmise eesmärgil A.U. Kokkulepitud kohtumisele läks 2015.a veebruari või märtsikuus R.L. asemel Vladimir Gavrilin, kes kasutas A.U. suhtes füüsilist vägivalda, avades eelnevalt seisva sõiduki kõrvalistuja ukse ning lüües kõrvalistuja koha peal istuvat A.U. rusikaga 5-10 korral näo piirkonda, mille tagajärjel tundis A.U. füüsilist valu. Sõiduki, milles A. U. kõrvalistujana viibis, juht haaras sõiduki salongis oleva nuia ning lõi üle A.U. V.Gavrilini suunas, et tõrjuda V.Gavrilini rusikahoope. Seejärel hüppas V.Gavrilin sõidukist paar sammu eemale ja haaras oma taskust välja taskunoa, mille tagajärjel tundis A.U. hirmu ning kartis oma elu pärast. V.Gavrilin hüüdis autojuhile, et A.U. on temale 500 eurot võlgu. Peale noa välja võtmist haaras Vladimir Gavrilin kinni kannatanu A.U. jalast, kuid sõiduki juhi poolt sõidu alustamise ning sõiduki liikuma hakkamise tõttu vabanes A.U. Vladimir Gavrilini haardest ning auto lahkus koos juhi ja A.U. sündmuskohalt. Umbes pool tundi peale vahejuhtumit helistas V.Gavrilin A.U. ning teatas, et A.U. on temale M.H1. kasutuses olnud korteris elamise eest võlgu vähemalt 500 eurot ning kui nad peaksid järgmisel korral kohtuma, siis ei ole mingit juttu, mida A.U. tajus reaalse ähvardusena oma elule, tundes ähvarduse täideviimise ees hirmu. Vladimir Gavrilinile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks 2015.a veebruaris-märtsis toimepandus on A.U., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist ainukesena kõige teravamalt süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja R.L. ütlused. Süüdistatavate ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Vladimir Gavrilinile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks on A.U., on järgmised tõendid. Kannatanu A.U. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 21-38; allkirjaleht: IV
XXX on (XIX, 24). Andis siis korterivõtmed omanikule tagasi ja läks korterist välja (XIX, 24). Pärast telefoni teel V.Lukk helistas, et kas oleks võimalik korteris elamise eest raha ära anda (XIX, 24). V.Lukk ütles, et raha tuleb anda V.Gavrilini kätte (XIX, 24). V.Lukk konkreetset summat ei öelnud (XIX, 25). Konkreetset summat ei olnud kokku lepitud (XIX, 25). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt ei lubanud ta V.Lukkile selle raha küsimise peale midagi ning ütles, et raha ei ole (XIX, 25). Pärast korterist lahkumist V.Lukkiga enam ei suhelnud ning ühe korra nägi V.Gavrilinit 2015.a märtsis või aprillis, kui pidi ühe teise inimesega kohtuma, aga kohtumisele tuli hoopis V.Gavrilin (XIX, 25). Elvas pidi kohtuma R. (XIX, 25). Kohtulikul uurimisel tundis A.U. kohtusaalis viibivate isikute hulgast R.L. ära R.nimelise isiku, kelle kohta andis ütlusi (XIX, 25). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt küsis ta R. amfetamiini ja pidid R. kohtuma Elvas tuletorni juures (XIX, 26). Oli varahommik, umbes kella 4-5 ajal (XIX, 26). Enne kohtumist selgitas R.L. , et kui tuled, siis koha peal räägib (XIX, 26). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt sai ta Elvasse tuletorni juurde sõbra autoga (XIX, 26). Sõbra autos istus juhi kõrvalistuja kohal (XIX, 26). V.Gavrilin seisis juba nurga peal, tõmbas auto ukse lahti (XIX, 26). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt tuli V.Gavrilinilt alguses kõva sõim, küsis korteri raha (XIX, 26). Konkreetset summat V.Gavrilin ei öelnud (XIX, 27). V.Gavrilin ütles, et see poiss on mulle palju võlgu (XIX, 28). Pärast sõimamist toimus rüselus, V.Gavrilin tiris jopest, kapuutsist (XIX, 27). Rüseluse käigus sai V.Gavrilinilt paar pauku pea piirkonda, millest tekkis pea piirkonda sinikas (XIX, 27). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt võttis siis sõber nuia välja ja V.Gavrilin taganes ning võttis musta peaga taskunoa, tera pikkusega 5 cm (XIX, 27). Sõbra välja võetud ese oli vana miilitsa sau, pikk 50 cm (XIX, 38). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt sõitsid nad siis, kui V.Gavrilin võttis noa välja, minema (XIX, 28). Ei jäänud ootama nuga ribide vahele (XIX, 28). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt helistas V.Gavrilin pärast ja küsis, et kuhu sa põgened, et asjad lähevad niimoodi ainult hullemaks (XIX, 29). V.Gavrilin helistas paarkümmend või 10-15 minutit pärast kohtumist ja ütles, et kui ei maksa, siis enam juttu ei ole (XIX, 29). Gavrilin küsis ka, et kus korterivõtmed on, millele vastas, et need on korteriomaniku käes (XIX, 29). V.Gavrilin ütles, et kuna korter on käest ära võetud ja kui uuesti korter võtta, siis peab 3 kuu üüri maksma (XIX, 29). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt ei olnud ta V.Gavriliniga nõus, aga otseselt ei öelnud V.Gavrilinile midagi (XIX, 29), vist mõmises (XIX, 30). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt on tal hüüdnimi Papagoi (XIX, 29). Vahepeal 2014.a lõpp või 2015.a algus oli V.Lukkile autojuht, sõitis temaga ringi, kui V.Lukk oli joonud (XIX, 30). Lisaks V.Lukkile vedas igasugust kaadrit, ka V.Gavrilinit, kõikide nimesid ei tea (XIX, 30), paar korda oli autos ka Makar (XIX, 34). Vedamiseks kasutas V.Lukki Volvot (XIX, 30). V.Lukkiga on koos Tartus amfetamiini tarvitanud autos ja enda XXX tn elukohas (XIX, 32). Kannatanu A.U. ütluste kohaselt näidati talle politseis isikute fotosid ning tundis nende pealt ära V.Gavrilini ja V.Lukki (XIX, 36-37). 31.08.2015.a kannatanule A.U. äratundmiseks esitamise protokolli (X,40-42) kohaselt tundis A.U. M.H1. ära isiku, keda ta teab N.M. ja kelle korteris elamise eest nõudis Gavrili-nimeline isik 500€. 31.08.2015.a kannatanule A.U. äratundmiseks esitamise protokolli (X, 43-45) kohaselt tundis A.U. Vladimir Gavrilinis ära isiku, kes nõudis Tartu linnas XXX korteris elamise eest 500€ ja lõi Elvas Veetorni juures 5-10 korral rusikaga näkku ning võttis taskust noa välja.
Kannatanu A.U. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli temaga Elvas Veerorni juures kohtudes kaasas nuga ja V.Gavrilin võttis selle kohtumise ajal välja, on kooskõlas ka kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) selle kohta, et 2015.a alguses K.R. juures oli XXX käes täägitaoline nuga tera pikkusega 5-10 cm, mida nägi pärast seda kui Sergey Makarchev oli talle rusikaga kõhtu löönud (XIX, 164). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt koputas Gavrilin talle selle noaga vastu pead (XIX, 164). Kannatanu A.U. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli temaga Elvas Veerorni juures kohtudes kaasas nuga ja V.Gavrilin võttis selle kohtumise ajal välja, on kooskõlas ka 06.05.2015 12:50 politseis registreeritud juhtum (XI, 9), mille kohaselt teataja käis nädalavahetusel (02.-03.05.2015) Tartus XXX asuvas ööklubis, kus tutvus mehega, kellel nimi oletatavalt Vladimir Gavrilin, elab XXX tn piirkonnas. Mehel oli kaasas nuga ja ta tarvitas avalikult narkootikume. Mees on varem vangis olnud, seljas oli hall spordiriietus ja peas hele soni (XI, 9). Kannatanu A.U. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli temaga Elvas Veerorni juures kohtudes kaasas nuga ja V.Gavrilin võttis selle kohtumise ajal välja, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilin kandis endaga alati nuga kaasas (XX, 96). Kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV
endale tasumist, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVDl: V,201 ümbrikus) ja 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) sellekohaselt kogumis nähtuv. 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastatud Vladimir Gavrilini telefonisuhtlusest nähtuvalt helistab A.U. 21.03.2015.a kell 11:00 Vladimir Gavrilinile (IX, 71). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt helistab A.U. 21.03.2015 kell 11:00 Vladimir Gavrilinile ja ütleb: “Olid helistanud, kellega ma räägin?” (VI, 444 139), misjärel omavahelise suhtluse tulemusena jõutakse arusaamiseni, et ühel pool räägib A., keda V.Gavrilin teab Papagoi hüüdnime all (VI, 139) ja teisel pool räägib Gavril (VI, 140). Selles kõnes tutvustab Vladimir Gavrilin ennast kahel korral kui isikut nimega Gavril (VI, 140). V.Gavrilin küsib: ”... Kus korteri võtmed on?”, millele A.U. vastab: “Korteri võtmed võeti ära” (VI, 140). V.Gavrilini pärimise peale selgitab A.U., et omanik võttis võtmed ära, sest teisipäevaks ei olnud raha (VI, 140). V.Gavrilin küsib: “Sul on raha olemas?”, millele A.U. vastab: “Praegu ei ole” (VI, 140). V.Gavrilin küsib: “Kaua sul aega läheb?”, millele A.U. vastab: “Paar päeva” (VI, 140). 28.03.2015 kell 14:12 helistab tuvastamata isik Vladimir Gavrilini numbrile (VI, 148-149) ja teatab, et on R. ja teab A.U. kohta, kes on Tartus ja kellega sai üleeile kokku ning saab helistamisega välja selgitada, kus A.U. on (VI, 148-149). Rivo ja V.Gavrilin lepivad omavahel kokku, et suhtlevad sellel teemal uuesti kuskil tunni aja pärast, kui V.Gavrilinil on selleks aega (VI, 148-149). Kell 21:09 helistab Rivo uuesti Vladimir Gavrilinile ja omavahel kooskõlastatakse kokkusaamine tunni aja pärast (VI, 151). 16.04.2015 kell 06:02 Relica Sule numbrilt helistab Vladimir Gavrilin tuvastamata isiku numbrile ja küsib: “Kuuled, sul on Papagoi number?” ja saabki telefoninumbri (VII, 73). 16.04.2015 kell 06:06 A.U. helistab Relica Sule numbrile, millelt aga räägib Vladimir Gavrilin (VII, 73). V.Gavrilin küsib: “Papagoi, sina?”, millele A.U. vastab jaatavalt (VII, 73). V.Gavrilin ütleb: “No ja mis sa kukk põgened? Mh? Sassis oled? Sa ju tead, et asi läheb aind hullemaks nahhui, sest suu oma bljad seal lahti teinud, ah? ... Kesse juht oli? Mis nimi?”, millele A.U. vastab: “M.. ... No linnast üks tuttav mul. ...XXX” (VII, 73). Seepeale ütleb V.Gavrilin: “XXX, sa mõtle! Vaata sul ei ole mõtet praegu valetada, sest no ära tee asja hullemaks, sest no vaata, kui juhuslikult ma kuskilt kätte saan sind, no siis on juba teine jutt. Voobše siis juttu üldse ei ole, saad aru?” (VII, 74). Samas kõnes räägib V.Gavrilin 500€ (slängis: viiesoti) tagastamise vajadusest ja ei ole rahul, et A.U. kasutab varajatud numbrit: “... Mis sa mulle helistad vastamata see peidetud numbriga? Mis number sul on? Helista mis number, homme helistame räägime, kui sa tahad normaalselt rääkida. ... helista uuesti normaalselt”, millele A.U. vastab: “No jah davai” (VII, 74).
Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja R.L. ütlused, mis nad andsid A.U. väljapressimise süüdistuse kohta.
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas R.L., et talle on väljapressimisele kaasaaitamise süüdistus arusaadav ja tunnistab selle süüdistuste järgi ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). 10.03.2016.a kohtumäärusega eraldati süüdistatavate Ingvar Patsula, H.K. ja R.L. suhtes nende taotlusel ja ülejäänud istungil kohal viibinud poolte nõusolekul nende süüdistused käesolevast kriminaalasjast eraldi kokkuleppemenetluses menetlemiseks (IV 2. 19-22). Enne eraldamist kohtuistungil 02.03.2016.a keeldusid süüdistatavad Ingvar Patsula ja H.K. ütluste andmisest (XIX, 16 pöördel) ning 09.03.2016.a keeldus R.L. ütluste andmisest (XIX, 110) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatavate Ingvar Patsula, H.K. ja R.L. kohtueelses menetluses kahtlustatavatena antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (XIX, 16 pöördel-17, 110). Vastuväiteid prokuröri taotlusele keegi ei avaldanud (XIX, 110). R.L. 06.05.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (X, 100-105) on Relica Sulg talle XXX (X, 101). Kahtlustatav R.L. 06.05.2015.a antud ütluste kohaselt on Relica viimased 4 kuud elanud tema juures XXX tänaval, sest Relica läks enda XXX lahku (X, 101). Relica ei tahtnud ema juurde elama minna (X, 101). Relica on omandanud amfetamiini Gavrilini-nimeliselt isikult, kes paar kuud tagasi elas paar nädalat tema ja Relica juures samas korteris XXX tänaval (X, 102, 103). Viimased 4 kuud on Relica omandanud amfetamiini Gavrilini käest (X, 102). R.L. 06.05.2015.a ütluste kohaselt on ta olnud kaine autojuht nii Relicale kui ka Gavrilinile ning sõidutanud Relicat XXX juurde raha viima (X, 102). On V.Gavriliniga Facebook ́is sõbrad (X, 102). V.Gavrilinil on seal kasutajanimi I.I. ja seetõttu arvaski, et tema nimi on I. (X, 102). 06.05.2015.a äratundmiseks esitamise protokollis (X, 106-108) kajastatu kohaselt tundis R.L. fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära Gavrilini-nimelise isiku, kelle kohta andis 06.05.2015.a ütlusi. R.L. 11.09.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (X, 109-113) on talle kahtlustus KarS § 184 lg 1 järgi ning KarS § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi arusaadav (X, 110). Tunnistab enda süüd narkootikumide käitlemises (X, 110). Mis puudutab aga A.U. seonduvat kahtlustust, siis see kõik toimus teisiti (X, 111). R.L. ütluste kohaselt teab ta A.U. juba paar aastat (X, 111). 2015.a veebruari lõpus või märtsi alguses A.U. ise helistas ja soovis kokku saada, et osta 1 grammi amfetamiini (X, 111). Alguses saatis A.U. Facebooki sõnumi ja küsis telefoninumbri, mille ka andis, misjärel suhtlesid telefoni teel
R.L. ütluste kohaselt tal sel perioodil amfetamiini ei olnud, mida ütles ka A.U. (X, 111). Seda kuulis kõrvaltoast Vladimir Gavrilin, kes ütles, et A.U. on talle raha võlgu, vist 500€, ning ei võta Gavrilini kõnesid vastu (X, 111). XXX ütles, et võta uuesti U. ühendust ja kutsu U. Elvasse ning ütle U., et amfetamiini ikkagi on, sest muidu U. ei tuleks Elvasse (X, 111). R.L. ütluste kohaselt tegigi ta paar minutit hiljem U. kõne ja U. ütles, et tal läheb sõiduks umbes 15 minutit ja leppisid kokkusaamise maja ees parklas veetorni kõrval (X, 111). A.U. ei küsinud, kas tuled üksinda või kellegagi koos (X, 111). R.L. ütluste kohaselt ei maininud ta A.U., et Gavrilinil on huvi temaga kokku saada (X, 111). R.L. ütluste kohaselt läks ta välja koos V.Gavriliniga (X, 111). Gavrilin ütles, et ära kõnni kohe tema kõrval, vaid jää natuke tahapoole (X, 111). A.U. tuli autoga, A. tuli autost maha ning kõndis eespool ja kui nägi V.Gavrilinit, siis pani kohe jooksu ja istus lähedal asuvasse sõidukisse (X, 111). V.Gavrilin tegi kiiremad sammud auto suunas, jõudis auto juurde (X, 111). R.L. ütluste kohaselt oli ta V.Gavrilini auto juurde jõudes Gavrilinist
umbes 10-15 m eemal (X, 111). A.U. ei istunud kõrvalistmele, vaid tagumisse ossa, nn kuuti, mis käib kinni liuguksega (X, 111). V.Gavrilini sõiduki kõrvale jõudes oli uks lahti ja Gavrilin karjus midagi A.U., siis Gavrilin tõstis oma parema käe ja tegi löömise liigutuse, misjärel hakkas sõiduk liikuma (X, 111). Kas A.U. pihta sai, seda ei näinud (X, 111). Kuulis ainult A.U. karjumas (X, 111). R.L. ütluste kohaselt ütles V.Gavrilin, et sai A.U. ka jalast kinni, kuid kui sõiduk hakkas liikuma, libises A.U. jalg tal käest (X, 111). R.L. ütluste kohaselt seisis ta kogu aeg paigal ja auto taga umbes 15 meetrit (X, 111). Ei mäleta, et V.Gavrilin oleks enda kätte noa haaranud (X, 111). Auto liikuma hakates jäi V.Gavrilinil käsi sulguva ukse vahele, pärast hoidis ta enda vasakut kätt kinni (X, 111). R.L. ütluste kohaselt tuli V.Gavrilin siis kohe tema juurde ja hakkasid tuppa minema, kui V.Gavrilinil tuli idee, et lähme vaatame, kuhu nad läksid (X, 111). R.L. ütluste kohaselt seisis tema VW Passat sealsamas ja V.Gavrilin pakkus, et äkki jõuame neile järele (X, 111). R.L. ütluste kohaselt sõitsid nad tema autoga Elvast vana maanteed mööda välja, kuid seal neid ei näinud (X, 111). Tagasi tulles tegid tiiru Elva linnas ja siis läksid koju (X, 111). R.L. ütluste kohaselt sai V.Gavrilin kodus tema käest A.U. numbri ja siis nad rääkisid omavahel (X, 111). Gavrilin ütles, et U. on talle 500 € võlgu ja see on suur summa ning peavad kokkuleppele jõudma (X, 111). 03.05.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses karistati R.L. KarS § 184 lg 1 ning KarS § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi (XVII, 95110). Süüdistuses KarS § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi on kannatanuks A.U. . Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et väljapressimiste süüdistused on talle arusaadavad ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), nähtub Vladimir Gavrilini ütlustest, et süüdistuses, milles kannatanuks on A.U., Vladimir Gavrilin ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav V.Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, oli narkosõltuvuses (XXII, 175), tarbis põhiliselt veeni süstimise teel (XXIII, 8). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on tal S.Makarcheviga sõbralikud suhted, tunneb teda ammusest ajast, tihedamalt hakkasid suhtlema 2014.a, kui kohtusid kasiinos, olid ühised peod, koos tarvitasid narkootikume (XXIII, 3, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt kostitasid nad teineteist vastastikku narkootiliste ainetega, kellel oli, see andis ka teisele, koos tarbisid erinevaid narkootilisi aineid, näiteks amfetamiini, ecstasyt, marihuaanat (XXIII, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli M.H1. diiler, kes tegeles narkoainete müügiga (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt võimaldasid nad M.H1. teineteisele narkootilisi aineid (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt andis ta M.H1. narkootilisi aineid müüki Tartu linnas erinevates kohtades (XXIII, 13). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli M.H1. talle võlgu (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta andnud M.H1. juhiseid, kuskohast ta narkoained kätte saab ja M.H1. on need ka kätte saanud (XXII, 176, 177). V.Gavrilini ütluste kohaselt ütles ta 01.03.2015.a M.H1. elukohas M.H1., et andku 100g amfetamiini eest võlg tagasi, mille M.H1. oli võlgu saanud ja mille mahamüümise järgselt pidi raha andma (XXII, 178). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ähvardanud ta M.H1., nuga ka ei kasutanud (XXII, 178). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli M.H1. esialgu võlg 1100€, siis 300€ andis ära ja jäi võlg 800€ (XXII, 178). V.Gavrilini ütluste kohaselt läksid nad Sergey Makarcheviga 01.märtsil M.H1. külla (XXII, 180; XXIII, 13). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei olnud tal sellel korral
narkootikume ja siis küsis M.H1. käest, et kas sul on narkootilist ainet, millele M.H1. vastas, et ei ole (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt läks ta M.H1. elukohas kööki ja leidis sealt külmkapist kaks pakikest, millised tarvitasid kohapeal Sergey Makarcheviga ja M.H1. neiuga ära (XXII, 180; XXIII, 17). V.Gavrilini ütluste kohaselt võtsid nad M.H1. rahakoti koos ID-kaardiga ning korterivõtmetega sealt korterist kaasa mitu päeva hiljem, sest M.H1. oli võlgu 800€ ning need esemed jäid võla tagatiseks (XXIII, 17-18). Küsis M.H1., et kuhu sa lähed, sa oled mulle 800€ võlgu (XXIII, 18). V.Gavrilini ütluste kohaselt tahtsid nad koos Sergey Makarcheviga hakata M.H1. kasutuses olnud üürikorterit ise edasi üürima, et maaklerija lepingutasusid mitte maksta (XXIII, 18). M.H1. oli kokkulepe, et kui ta tahab ära sõita, siis hakkavad S.Makarcheviga ise korterit üürima, et mitte maakleri- ja lepingutasu maksta (XXIII, 18). Oleksid korteriomaniku arvele ise omanikule üüriraha ära maksnud (XXIII, 18). M.H1. käest oleksid saanud teada korteriomaniku arvenumbri (XXIII, 18). Kui M.H1. ära sõitis, siis veetsid M.H1. üürikorteris koos S.Makarcheviga ja V.Lukkiga paar tundi ning Victor Lukki jutu järgi oli tal keegi, kes oleks tulnud 3-ks kuuks korterisse, mistõttu andsid korteri võtmed V.Lukkile (XXIII, 18). V.Gavrilini ütluste kohaselt ütles V.Lukk, et see inimene, keda ta tahab sinna korterisse majutada, on U. (XXIII, 18). U. muudkui lubas raha maksta ja viivitas ning kadus koos korteri võtmetega (XXIII, 18). Hiljem kuulis, et U. oli korteri omanikule võtmed ära andnud (XXIII, 18). U. lubas raha ära maksta, aga ei maksnud (XXIII, 18). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt elas ta Relica Sule juures XXX, kui sinna tuli R.Sule XXX R.L. (XXII, 178-179). R.L. ütles, et helistas U., kes tahtis amfetamiini (XXIII, 19). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ütles ta R.L., et helista U. tagasi ja ütle, et amfetamiin on olemas (XXIII, 19). R.L. kutsus U. (XXII, 179). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt oli tal U. üks lahendamata küsimus – U. jäi võlgu üüriraha korteri eest, kus ta elas (XXII, 179). U. palus üheks kuuks korterit elamiseks ja pidi selle eest maksma (XXII, 179). U. sõitis kohtumisele kohale autoga (XXII, 179). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tahtis U. kohe autosse tagasi minna, kui teda nägi (XXII, 179). U. hakkas põgenema, autosse istuma, siis võttis U. kapuutsist kinni (XXIII, 19). Haaras siis U. jopest kinni ja tõmbas, Uj. lõi jalaga ja tal oli kaaslane, kellel oli kurikas või mingi selline asi ja lõi vastu kätt (XXI, 179; XXIII, 19). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ei ole ta U. ähvardanud ja talt raha saanud (XXII, 179). Kohapeal ei nõudnud U. midagi (XXIII, 19). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ei olnud tal nuga kaasas (XXIII, 19-20). Noaga U. ei ähvardanud (XXIII, 20). Hiljem helistas U. ja ütles, et tema pärast läks korter kaduma ja tuleb uuesti maksta kahe kuu tasu ja maakleritasu – nõudsid U. 510€ (XXIII, 19). Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest A.U. väljapressimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja R.L. ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanute A.U., R.H., M.H1. ütlustest kui ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, jälitustoimingu protollist ning läbiotsimisprotokollist ja asitõendite vaatlusprotokollist nähtuv info on omavahel loogilises kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile esitatud väljapressimise süüdistuse põhjendatust. Kuritegeliku ühenduse loonud ja seda juhtinud Vladimir Gavrilini elustiiliga käis muuhulgas kokku ka noa igapäevaselt kaasaskandmine ja kasutamine (vt näiteks ka S.B. vabaduse võtmise ja S.B. noaga põlve löömisega kehavigastuste tekitamise süüdistust). A.U. ei ole kriminaalasjas ainuke kannatanu, kelle suhtes V.Gavrilin on enda tahte kannatanule
pealesurumiseks ja enda eesmärgi saavutamiseks kasutanud nuga. Kannatanute vahel omavaheline seotus puudub. Neil asjaoludel on kannatanu A.U. ütlused veenvad ja usutavad ning kohtul põhjendatud alust tema ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole. A.U. on vaid üks mitmetest Vladimir Gavrilini ohvritest, kelle suhtes ta kasutas enda tahte saavutamiseks muuhulgas ka noaga ähvardamist. V.Gavrilini kuritegeliku käitumismustri üheks avaldusmivormiks oligi tal igapäevaselt kaasas olnud noaga kannatanute ähvardamine ning halvemal juhul noaga kannatanule ka kehavigastuste tekitamine. Süüdistatav Vladimir Gavrilini enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud kannatanu A.U. ütlustega ja tema ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega kogumis. V.Gavrilin käitus A.U. suhtes eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, kui saavutas R.L. kaasabil A.U. kohtumisele saabumise ning hakkas seal koheselt A.U. ilmumisel temalt M.H1. kasutuses olnud üürikorteris elamise eest raha nõudma ning kui A.U. püüdis lahkuda, siis püüdis A.U. lahkumist takistada, lüües talle paaril korral rusikaga pea piirkonda ning võttes välja noa, misjärel A.U. õnnestus lahkuda. See, et nõue tasuda M.H1. üürikorteri kasutamise eest, jäi ka tulevikuks üles ning tuli igal juhul ka edaspidi hiljem 500€ V.Gavrilinile ära tasuda, nähtub selgelt salaja pealt kuulatud telefonisuhtlusest. Kuna A.U. kutsuti R.L. poolt V.Gavrilini soovil Elvasse valega, mille kohaselt oli R.L. talle tarbimiseks müüa narkootilist ainet, siis polnud vähimatki alust eeldada, et endale tarbimiseks väikest kogust ainet ostma tulnud A.U. oleks endaga kaasas suurem summa raha, näiteks A.U. nõutud 500€. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et raha tasumist nõuti tulevikus. Et kannatanu tulevikus raha ära tasuks, selleks kasutas V.Gavrilin kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, lõi rusikaga kannatanule paaril korral pähe ning ähvardas kannatanut noaga. Vladimir Gavrilini käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vladimir Gavrilini käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et M.H1. oli enda üürikorteri maha jätnud, Eestist lahkunud ja teda faktiliselt üürikorteris ei viibinud. M.H1. ei lahkunud Eestist vabatahtlikult, vaid põgenes V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse eest, olles sellest pärast V.Gavrilini ja S.Makarchevi 01.03.2015.a nn külaskäiku ise välja asutunud ja keeldudes sellega edasiselt ühenduse alt narkootiliste ainete müümisest. Isegi kui M.H1. lubas V.Gavrilini juhitud kuritegelikul ühendusel temast maha jäänud üürikorteriga majandada, ei olnud see lubadus neil eelkajastatud asjaoludel vabatahtlik, vaid pealesunnitud, nagu M.H1. Eestist lahkuminegi. Õiguslikust vaatekohast puudus V.Gavrilinil igasugune alus M.H1. kasutuses olnud üürikorteri suhtes sammude astumiseks. Ühtegi lepingut V.Gavrilinil korteri omanikuga ei olnud. M.H1., V.Gavrilinil, V.Lukkil jt polnud õiguslikku alust üürikorterisse uusi üürnikke võtta. Uute üürnike üürikorterisse võtmine oli ainult korteriomaniku otsustuspädevuses. V.Gavrilinil puudus igasugune õiguslik alus A.U. üüriraha ja teiste rahasummade nõudmiseks. Vladimir Gavrilini käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise (vt näiteks V.Gavrilini 2014.a kevadel toimepandud väljapressimist F.Z. ja 2014.a suvel A.A. narkootilise aine röövimist ning S.Makarchevi 2015.a alguses toimepandud M.J. röövimist) ning ka vargused (vt 20.01.2014.a kohtuotsust).
Eelkajastatust nähtuvalt pani Vladimir Gavrilin toime kokku 5 väljapressimist – neist kahel korral oli kannatanuks R.H. (2015.a alguses ja 2015.a aprillis) ja ülejäänud kordadel F.Z., M.H1. ja A.U. Neil asjaoludel on Vladimir Gavrilini käitumine kvalifitseeritav KarS § 214 lg 1,4 järgi väljapressimiste korduva ja isikute grupis toimepanemisena. Grupis S.Makarcheviga pani V.Gavrilin väljapressimised toime R.H. ja M.H1.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) ja Tiina Valdase süüdistus KarS
§ 200 lg 2 p 2,7 järgi
(I, 39-40; IV 2. 83-84), milles kannatanuks A.A. Tiina Valdast süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 2, 7 järgi (I, 39-40; IV 2. 83-84) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja, narkootilise aine äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kehavigastuse tekitamise ähvardusel ning grupi poolt koos Vladimir Gavrilini ja eeluurimisel tuvastamata isikutega, Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 2, 4, 7, 8 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui selle objektiks on narkootiline aine, grupi poolt ja relva ähvardusel ning pannes seda toime korduvalt, mis seisnes järgnevas: 2014.a suvel võttis Tiina Valdas telefoni teel narkootilise aine saamise eesmärgil ühendust A.A. ning saades teada isiku asukoha, sõitis tumedat värvi Volvo sõidukiga ühiselt koos Vladimir Gavrilini ja eeluurimisel tuvastamata isikutega A.A. töökohta Tartu linnas, XXX asuva S. C. juurde, kus A.A. või tema XXX M. M. tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel Vladimir Gavrilini poolt nõuti A.A. käest tema valduses olevat narkootilist ainet amfetamiini, mille tulemusena A.A., tundes hirmu ähvarduse täideviimise ees, võttis kohapeal telefoni teel ühendust oma XXX M. M., mille tulemusena andis M. M. vahetult peale isikute A.A. juurest lahkumist enda elukohast Tartu linn, XXX hoovis asuvast kuurist Vladimir Gavrilinile vähemalt 3 grammi amfetamiini, millest Vladimir Gavrilin andis samas 2 minigrip kilekotti, milles mõlemas vähemalt 0,75 grammi, Tiina Valdasele. Tiina Valdasele ja Vladimir Gavrilinile esitatud röövimise süüdistuses, milles kannatanuks on A.A., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist ainukesena kõige teravamalt süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused. Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Tiina Valdasele ja Vladimir Gavrilinile esitatud röövimise süüdistuses, milles kannatanuks on A.A. , on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad tõendid. Kannatanu A.A. (XVIII, 76-78) ja tema XXX Merili Mällo (XVIII, 79-81) tunnistajana kohtueelses menetluses antud ütlused võttis kohus prokuröri 10.05.2016.a ja 06.10.2016.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel esitatud taotlusel (XXI, 177-180; XXIII, 47) kohtulikul uurimisel 06.10.2016.a KrMS § 291 lg 1 p 2 ja KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3 alusel kriminaalasja juurde vastu (XXIII, 48), sest kohtukutsed kätte saanud ning kohtuistungist teadlikuks olevad välisriigis
viibivad kannatanu A.A. ja tema XXX tunnistaja M.M. keeldusid Eestisse kohtusse tulemast ning kohtus ütluste andmisest, ning ka enda täpse elu-ja asukoha kohta välisriigis andmete avaldamisest (IV 5. 184-192), piirdudes Facebookis üksnes ebamäärase viitega XXX viibimise (IV 5. 184) ja mööda rannikut reisibussiga ringi liikumise kohta: “Elukoha aadressit ei saa anda kuna liigume mööda rannikut reisibussiga ringi ja ka elame seal, Eestisse tulek on arvatavasti välistatud lähima aasta jooksul. Ja tunnistamisest pole me huvitatud. Lugupidamisega M. M. A.A. ” (IV 5. 191: 18.04.2016 elektronkiri A.A. e-posti aadressilt).
A.A. kuulutati 09.05.2016 tagaotsitavaks kriminaalasjas nr 15286000308 (XVIII, 73). 16.08.2016 eraldati kriminaalasjast nr 15286000308 A.A. suhtes eraldi menetlemiseks kriminaalasi nr 16278001253 KarS § 255 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 1572 järgi (XVIII, 74-75). Politsei-ja Piirivalveameti 14.10.2015.a õiendi (XVIII, 82) ja selle lisade (XVIII, 83-86) kohaselt on A.A. politseisse ütluste andmisele kutsumisega tegeletud aktiivselt (telefoni teel kontakti otsides, kutse senisele Tartu elukoha aadressile saatmisega, Tartu senises elukohas ukse taga käies, Facebooki kaudu suheldes) kuid ükski meede pole tulemust andnud (XVIII, 82-86). Kinnipeetavate registri andmetel on A.A. nüüdseks tabatud, viimase vangistuse kandmise alguskuupäevaks on märgitud 02.11.2016.a (IV köide, 9.osa, lk 199). Käesolevas kriminaalasjas algas kohtuvaidlus 06.10.2016.a, mil A.A. veel tabatud ei olnud. A.A. tagaotsivana tabamise järgselt keegi kohtule käesolevas kriminaalasjas taotlusi kohtuliku uurimise uuendamiseks ja A.A. ülekuulamiseks ei esitanud. Kannatanu A.A. kohtueelses menetluses 17.07.2015 antud ütluste (XVIII, 76-78) kohaselt tarvitab ta aastas mõned korrad narkootikume, on tarvitanud amfetamiini ja proovinud kokaiini ja ecstasy tablette, viimati tarbis narkootikume 2015.a suvel enne jaanipäeva XXX olles (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt teab ta isikut hüüdnimedega XXX ning Gavril alates 2007 või 2008.aastast (XVIII, 77). Teab teda ilmselt läbi oma tuttavate, kuid isiklikke suhteid ei ole kunagi olnud, omavaheline läbisaamine puudus (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt töötas ta 2014.a aastal S. C. Tartus XXX autotehnikuna (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt millalgi 2014.a suvel peale lõunat tulid tema töö juurde tumedat värvi Volvoga XXX, S. ja keegi kolmas isik veel ning tundus, et seal autos oli veel inimesi, kindlasti naisterahvast juht ja taga istus Tiina nimeline naisterahvas (XVIII, 77). Nägi ja kuulis, et see seltskond küsis töökaaslase käest teda (A.A.), mispeale läkski välja nende juurde (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ütles Gavril, et Tartu linnas tegeleb ainult tema narko teemaga ja nüüd tuleb amfetamiin talle ära anda (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt teadsid sellest, et tal oli endale tarvitamiseks amfetamiini, ainult naine M.M. ja tema juurde tulnud isikutega kaasas olnud Tiina, kes oli eelmisel või üleeelmisel päeval tema juures käinud ja kellega koos tarvitasid amfetamiini (XVIII, 77). Kuna enne Gavrilini ja selle seltskonna tema töö juurde tulekut Tiina helistas ja küsis, kus oled, siis sai aru, et Tiina juhatas XXX ja temaga koos olnud meesterahvad tema juurde kohale (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt teab, et Tiina on päris palju inimesi Gavrilinile ette söötnud, Tiina tarvitas igapäevaselt amfetamiini ja sai selle eest neilt amfetamiini (XVIII, 78). Tiina elas 2014.a suvel Tartus Annelinnas, tal on üks täiskasvanud tütar, võibolla on tal lapsi rohkem (XVIII, 78).
A.A. ütluste kohaselt ei olnud ta nõus XXX oma amfetamiini andma ning alguses ütles, et tal ei ole üldse ainet, mispeale XXX ütles, et lähme sõidame siis, et ta teab täpselt, kus sul ainet on ja palju sul on (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ei olnud ta sellega nõus, mispeale lausus Gavril, et hea küll, siis viime su naise sõitma (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt oli ta eelnevalt XXX ja XXX kohta kuulnud jutte, et nad tegelevadki selliste asjadega, et võtavad isikutelt ära amfetamiini ja kui on, siis ka raha (XVIII, 77). Teadis ka konkreetseid juhtumeid, kus isikutele anti peksa, et nende käest narkootikume kätte saada, mistõttu võttis seda naise sõitma viimist ähvardusena, et talle võidakse samuti liiga teha, et nad saaksid seda, mida nad tahavad – amfetamiini (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt selgitas ta XXX, et aine on kodus ja helistab ette, et XXX läheb ja võtab selle aine ise ära (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ei saanud ta ise töö juurest ära käia, sest kliendi autoga tegelemine oli pooleli (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ütles ta oma XXX M. M. telefoni teel, et tuleb üks inimene, ja et ta annaks amfetamiini talle ära (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt lõpetas ta pooleli oleva töö auto juures ja läks kohe koju, kus XXX koos oma sõpradega oli kodus juba ära käinud ja maja hoovis asuvast kuurist amfetamiini kätte saanud (XVIII, 77). Rääkis naisele, kuidas XXX oli ta töö juures oma seltskonnaga käinud ning sai aru, et naine oli XXX selle aine kuurist ise kätte andnud (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt oli ta 5g amfetamiini omandanud endale tarvitamiseks, millest olid koos naisega ära tarvitanud umbes pool (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt ütles XXX nimeline isik talle töö juures ka seda, et teab ta pettustega tegelemisest ja see on nende rida ning tuleb hakata neile raha maksma (XVIII, 77). XXX ei öelnud, millisest summast jutt käib (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt eitas ta seda, millega tegeleb ja ütles, et ei hakka neile maksma (XVIII, 77). A.A. ütluste kohaselt oli üks meesterahvas täiesti vait ja seisis lihtsalt kõrval, kui Gavrilin rääkis XXX juures (XVIII, 78). XXX vahepeal targutas XXX jutule sisse, et kui kõvad poisid nad ikka on (XVIII, 78). Gavril ja XXX füüsilist vägivalda ei kasutanud, küll aga ähvardasid, siis kui keeldus neile amfetamiini üle andmast, et viivad tema või ta naise M. M. sõitma (XVIII, 78). A.A. ütluste kohaselt tekitati tema ümber ring, kus põhiliselt rääkis Gavrilin ja nõudis ainet. Kolmas isik seisis selja taga ning XXX ja XXX ees, avaldades selliselt psühholoogilist survet (XVIII, 78). A.A. ütluste kohaselt teadis ta, et XXX ja XXX võivad olla vägivaldsed ja pidas seetõttu reaalseks, et kui neile amfetamiini ära ei anna, siis võtavad naise ja võivad teha naisele füüsiliselt liiga (XVIII, 78). XXX olid heledat värvi lühikesed juuksed ja ta rääkis eesti keeles vene keele aktsendiga (XVIII, 78). A.A. ütluste kohaselt olid nad kõik koos (XVIII, 78). 17.07.2015.a ülekuulamise protokolli lõppu on A.A. omakäeliselt avaldanud: “Ütlused kirja pandud minu sõnade järgi, läbi loetud ja vastavad tõele. Märkusi ei ole.”
Eelkajastatud kannatanu A.A. tunnistajana antud ütlused.
ütlustega on kooskõlas tema XXX
Tunnistaja M. M. kohtueelses menetluses 17.07.2015 antud ütluste (XVIII, 79-81) kohaselt tarbib ta aeg-ajalt amfetamiini paarikuuliste vahedega ja vahepeal pooleaastaste vahedega (XVIII, 80). M.M. ütluste kohaselt kohtus ta Vladimir Gavriliniga 2014.a suvel enne jaanipäeva, kui kodus oli remont (XVIII, 80). Enne
seda kohtumist oli kuulnud V.Gavrilini kohta jutte, et V.Gavrilin võtab neilt, kes tegelevad narkootiliste ainetega, s.o müüvad, vahendavad, tarbivad, ning maksustab narkootikumide müüjaid, et Gavrilin peab teadma, kes kus midagi liigutab (XVIII, 80). On seda kuulnud S.B. käest (XVIII, 80). M. M. ütluste kohaselt tahab V.Gavrilin saada raha nende käest, kes tegelevad narkootikumidega (XVIII, 80). On kuulnud, et Gavrilin oli löönud, kui oli narkootilist ainet ära võtnud (XVIII, 80). M.M. ütluste kohaselt helistas enne Gavrilini tulekut ette XXX A.A., kes ütles, et sellele isikule tuleb see, mis on kuuris, ära anda (XVIII, 80). Sai A. jutust aru, et jutt on kuuris olevast amfetamiinist (XVIII, 80). Sel hetkel oli maja õues olevasse kuuri ära peidetud umbes 3-4 grammi amfetamiini, mis oli mõeldud endile tarbimiseks (XVIII, 80). M.M. ütluste kohaselt ei olnud neil A. eesmärki seda amfetamiini kellelegi ära anda või müüa (XVIII, 80). Amfetamiin oli pakendatud mitme kotikese sisse, mis olid omakorda kokku mähitud (XVIII, 80). Amfetamiin oli peidetud kuuri lauajupi alla (XVIII, 80). Amfetamiini hoidsid A. kuuris, sest korteriomanik käis korteris remonti tegemas ja ei tahtnud seetõttu amfetamiini toas hoida (XVIII, 80). M.M. ütluste kohaselt parkis Gavril tulles auto maja ette XXX tänavale ja tuli autost välja ühe tundmatu isikuga, Gavrilin tuli kutsumata tema elukoha majahoovi sisse, tundmatu jäi välja tänava peale (XVIII, 80). V.Gavriliniga kaasas olnud isik oli pikemat kasvu, turskem, lühikesed tumedad juuksed (XVIII, 81). Gavrilini olek tundus ülbe ja enesekindel, rääkis eesti keeles (XVIII, 80). V.Gavrilin võttis kuurist lauajupi alt amfetamiini ja nad läksid minema (XVIII, 80). M.M. ütluste kohaselt teavad A. ja Gavrilin teineteist nime järgi, kuid midagi ühist neil kindlasti ei ole (XVIII, 80). M.M. ütluste kohaselt teab A.A. Tiina Valdast, neil on ühised tuttavad (XVIII, 81). M.M. ütluste kohaselt ei tunne ta isikut nimega Sergei Sõštšikov, kelle hüüdnimeks on S. (XVIII, 81). S. hüüdnime on küll kuulnud (XVIII, 81). On kuulnud S. samamoodi nagu Gavrlinist, S. pidi Gavriliniga kogu aeg koos oloema (XVIII, 81). 17.07.2015.a ülekuulamise protokolli lõppu on M. M. omakäeliselt avaldanud: “Märkusi pole, protokoll läbi loetud ja koostatud minu sõnade kohaselt.”(XVIII, 81). Kannatanu A.A. ja tunnistaja M. M. ütustega selle kohta, et A.A. ja Tiina Valdas teineteist tundsid ja suhtlesid, on kooskõlas ka 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Tiina Valdase telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuv Tiina Valdase ja A.A. telefonisuhtlus 02.06.2014.a, 03.06.2014.a, 10.06.2014.a (XI, 122), 29.06.2014.a, 05.07.2014.a (XI, 124), 12.07.2014.a (XI, 125-126), 13.07.2014.a, 14.07.2014.a
Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Tiina Valdas, et röövimise süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 8 pöördel), nähtub tema kohtulikul uurimisel hiljem antud ütlustest, et need on üldjoontes kooskõlas nii kannatanu A.A. kui ka tunnistaja M. M. ütlustega. Ka Tiina Valdase ütluste kohaselt toimus päev enne V.Gavriliniga A.A. juures käimist ja A. amfetamiini ära võtmist A.A. ja tema naise kodus afetamiini tarbimine, millest võttis ka ise osa.
Süüdistatav Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 63-98, 102-118; allkirjaleht: IV 6. 86) kohaselt käis ta enne süüdistuses kajastatud juhtumit eelmisel 453 päeval 2014.a suvel A.A. juures ja tarbis seal koos A.A. ja tema naisega amfetamiini (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt avaldas ta narkoainet otsivale V.Gavrilinile, kustkohast ja kelle käest sai eelmisel päeval endale tarbimiseks amfetamiini (XXII, 73, 86). Ütles V.Gavrilinile, et eelmisel päeval sai A. käest (XXII, 86). Sai aru, et V.Gavrilin läheb sinna narkoainet otsima (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt käis kohtumise organiseerimine läbi tema, sest V.Gavrilin ise eriti ei teadnud neid inimesi (XXII, 73, 85). T.Valdase ütluste kohaselt ei tea ta, mida nad A.A. kokkusaamisel rääkisid, sest oli eemal (XXII, 73). Kokkusaamine võis olla süüdistuses märgitud kohas Tähe 114 (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt rääkis V.Gavrilin A.A. temast eemal (XXII, 73). Läks V.Gavriliniga kaasa, sest tahtis ka tarbida, V.Gavrilin oleks talle ühe triibu teinud (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt ütles V.Gavrilin, et annab talle ka amfetamiini, mistõttu läkski kaasa koos V.Gavriliniga ja tema seltskonnaga A.A. töökoha juurde (XXII, 86). V.Gavrilin teadis, et tal raha ei ole, ütles seda V.Gavrilinile (XXII, 86). T.Valdase ütluste kohaselt nägi ta, et M. M. midagi otsis, järelikult siis mingit ainet, sest sai V.Gavrilini käest 2-s minigripkotis 2 tarbimiskogust (XXII, 73). Selle eesmärgiga läkski V.Gavriliniga kaasa, et saada tema käest amfetamiini (XXII, 73). T.Valdase ütluste kohaselt ta ise kedagi ei ähvardanud, kuid kuulis V.Gavrilinit pahandamas, kõrgendatud toonis rääkimas, sõimamas (XXII, 74). T.Valdase ütluste kohaselt suitsetas ta teise naisterahvaga auto juures ning A.A. ja V.Gavrilini jutuajamise juures ei viibinud, ei tea kas seal oli juttu amfetamiini vahetamisest ecstasy vastu (XXII, 86). A.A. ja V.Gavrilin rääkisid maksimaalselt 10 minutit (XXII, 87). A.A. töö juurest sõitsid A.A. koju (XXII, 87). T.Valdase ütluste kohaselt arvas ta siis, et A.A. koju sõidetakse aine järgi (XXII, 87). A.A. oli tööl ja pidi tööle edasi jääma (XXII, 87). Enne ärasõitmist oli A.A. juttu tema naisele helistamisest (XXII, 87). T.Valdase ütluste kohaselt juhendas ta ise, kuidas sõita A.A. koju (XXII, 87). A.A. elas XXX tänaval kahekorruselises kortermajas (XXII, 87). A.A. elukohas väljus autost V.Gavrilin, A.A. naine oli juba hoovis ja ütles, et A. helistas ning siis hakkasid kuuri poole kõndima (XXII, 87). Kuuri läksid sisse V.Gavrilin ja A.A. naine, kes hakkasid seal asju tõstma, V.Gavrilin aitas, ise läks auto juurde tagasi (XXII, 87-88). T.Valdase ütluste kohaselt andis V.Gavrilin autosse tagasi tulles istme peal peost pihku kaks kotti, millised V.Gavrilin võttis enda taskust (XXII, 88). Kummaski kotis oli üks tarbimiskogus (XXII, 88). T.Valdase ütluste kohaselt ei näidanud V.Gavrilin, kui palju talle endale amfetamiini jäi, kuid kui V.Gavrilin pakke enda taskust autost välja tõmbas, siis nägi, et neid jäi veel paar tükki (XXII, 88). T.Valdase ütluste kohaselt tema saadud kahe koti amfetamiini eest A.A., tema XXX ning V.Gavrilinile ja ka kellelegi teisele midagi ei maksnud (XXII, 88). V.Gavrilin tegi välja, amfetamiini andes ütles, et võta (XXII, 88). Võib-olla hiljem liitis mõnele võlale, ei tea (XXII, 88). T.Valdase ütluste kohaselt ei näinud ta A.A. töökoha juures ja tema kodukoha juures, et V.Gavrilin oleks kellelegi raha maksnud (XXII, 88). T.Valdase ütluste kohaselt läksid nad V.Gavriliniga A.A. tema XXX tänaval asuvasse töökohta kohtuma autoga, roolis oli V.Gavrilini tuttav naisterahvas, kõrval istus mees (XXII, 85). Autos olid neljakesi (XXII, 85). T.Valdase ütluste kohaselt võeti ta auto peale enda elukohast XXX maja juurest (XXII, 85). A.A. juurde sõites oli autos V.Gavriliniga juttu sellest, kas ei taha vahetada amfetamiini ecstasy vastu (XXII, 86). T.Valdase ütluste kohaselt ei tea ta, kellel oli vahetuseks ecstasy tablette (XXII, 86). T.Valdase ütluste kohaselt tal endal ecstasy tablette ei olnud (XXII, 86). T.Valdase ütluste kohaselt kuulis ta enne A.A. juurde sõitmist V.Gavrilini käest, et A.A. võib amfetamiini saada mingisuguse Viljandi R. käest (XXII, 86, 89). Kuulis, et autost välja minnes ütles V.Gavrilin A.A., et teab, et tal on R. kraam (XXII, 89-90) ja tahab seda
amfetamiini (XXII, 90). V.Gavrilin ei öelnud, et tahaks seda amfetamiini osta, müüa või vahetada (XXII, 90). Autos rääkis V.Gavrilin, et pani Viljandis elavale R. müümise keelu, sest R. on võlgu (XXII, 90). T.Valdase ütluste kohaselt läkski V.Gavrilin A.A. juurde, saamaks narkootikume kas heaga või halvaga (XXII, 91), aimas, et V.Gavrilin soovis A.A. kokku saada selleks, et temalt need ära võtta (XXII, 91-92). V.Gavrilin oli kasiinosõltlane, narkomaan, ebastabiilne ning raha nimel oli ta kõigeks võimeline (XXII, 92). Läks V.Gavriliniga A.A. juurde kaasa, sest ta lubas anda ainet tarbida ja ei julgenud V.Gavrilinile ka vastu hakata (XXII, 92). Kohtulikul uurimisel T.Valdas, vastates V.Gavrilini küsimustele, oli kindel selles, et käis A.A. juures koos V.Gavriliniga (XXII, 118). 09.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (XIV, 162-164) kohaselt tundis Tiina Valdas talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast A.A. ära A. nimelise isiku, kelle kohta andis ütlusi, et uuris selle A. kohta välja tema töökoha andmed, A. sai kokku Gavriliniga, mille tulemusena A. naine andis XXX raha ja amfetamiini (XIV, 163). Kannatanu A.A. ja tunnistaja M. M. ütustega ning süüdistatav Tiina Valdase ütlustega on kooskõlas 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtuv telefonisuhtlus. Nii näiteks on A.A. ja Tiina Valdase ütlustega selle kohta, et Tiina Valdase elukoht 2014.a suvel oli Annelinnas, kooskõlas ka T.Valdase ja V.Gavrilini 17.06.2014.a telefonisuhtlusest nähtuv selle kohta, et Tiina Valdas on kolinud Annelinna elama. Tiina Valdase ütlustest nähtuvaga selle kohta, et A.A. pidi olema Viljandi R. käest saadud amfetamiin ning V.Gavrilin pani Viljandi R. narkootikumide müügikeelu, on kooskõlas ka jälitusprotokollist nähtuv Vladimir Gavrilini, Tiina Valdase ja R.K2. telefonisuhtlus. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatuga on tõendatud, et telefonisuhtlusest nähtuvalt suhtlevad Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin 2014.a juunis igapäevaselt äärmiselt aktiivselt ja usalduslikult ning põhitemaatikaks on narkootiliste ainete käitlemisega seonduv, aga ka muu kuritegelik käitumine. Näiteks 17.06.2014.a kell 15:27 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile ja annab teada, et Viljandist helistati ja (ainet) pidi kella neljast olema ja sinna tuleb sellele ise järele minna (VII, 139-140). Samas kõnes küsib V.Gavrilin: “Sa kolisid juba Annelinna?”, millele Tiina Valdas vastab: “Ja- ja- ja XXX ma elan” (VII, 140). 17.06.2014.a kell 20:26 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile uuesti ja annab Vladimir Gavrlinile teada: “... kuule vaata see Viljandi sõts ta ei tule Tartu, ainult kui siit noh tema juurde minna”. (VII, 141-142). 19.06.2014 kell 13:11 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin Tiina Valdasele ja ootab, et Tiina Valdas talle raha ära annaks, et teeks ülekande, mida aga T.Valdasel ei ole võimalik teha ning lepiti kokku, et T.Valdas helistab, kui rahaga asi korras (VII, 152). 24.06.2014 kell 21:21, 22:05, 22:30 alanud kõnedes helistab Vladimir Gavrilin Tiina Valdasele ja tunneb huvi, kuna T.Valdaselt raha kätte saab ning lõpuks selgub, et T.Valdasel on raha koos ja lepitakse kokkusaamine Eedeni parklasse (VII, 184-186). 28.06.2014 kell 19:30 saadab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile sõnumi: “Ma olen R. varsti kohe tulen” (VII, 197). 29.06.2014 kell 11:44 alanud kõnes helistab Tiina Valdas Vladimir Gavrilinile ja annab teada, et pani raha arve peale (VIII, 2). 04.07.2014 kell 17:46 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin Tiina Valdasele ja selgub, et T.Valdasel on endiselt rahaprobleemid, proovib raha saada sms-laenudega, kuid neid pole senini antud ja V.Gavrilin soovitab proovida laenu erinevatest kohtadest võtta (VIII, 15-16).
06.07.2014 kell 00:56 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin Tiina Valdasele ja T.Valdas arvab: “Ma mõtlen, ma talle helistama ei hakka enam, läheme homme sinna parem kellegiga”, millele V.Gavrilin vastab: “Lähme koos sinna Viljandisse” (VIII, 21-22). 14.07.2014 kell 15:38 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin Tiina Valdasele ja T.Valdas arvab: “... kuule see lits on voobše hulluks läinud! ... helistas mulle, ütleb, et noh sul on väga igav või?” (VIII, 47). 14.07.2014 kell 15:58 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin R.K2. ja tunneb huvi kas R. on ikka kodus Viljandis, mida R.K2. kinnitab ja avaldab V.Gavrilini pärimise peale, et võibolla järgmisel nädalal, neljapäeval liigub sealt ära, mispeale V.Gavrilin avaldab: “... no võib-olla ma ennem käin ise Viljandis” ja R.K2. vastab : ”Noh meil oleks vaja midagi arutada vist jah” (VIII, 47-48). 14.07.2014 kell 16:41 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin R.K2. ja selles kõnes R.K2. ütleb: “Ma tahtsin öelda, kui tuled, võta Tiina kaasa”, millele V.Gavrilin vastab: “Võin võtta jah” ja R.K2. vastab: “Siis on näost näkku ja siis on jutud selged. ... Et tema on selle sita taga. ... Las tuleb ütleb mulle näkku siis.”, mispeale V.Gavrilin avaldab: “Davai, võib-olla ma isegi täna tulen.” (VIII, 48-49). Eelkajastatud A.A. ütlustega selle kohta, et Tiina Valdas juhatas V.Gavrilini isikuteni, kelle pealt varalist kasu kuritegelike meetoditega lõigata, on kooskõlas ka tunnistaja M.S. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (XXI,36-47; allkirjaleht: IV 4. 163) nähtuv selle kohta, et kuigi algselt Tiina Valdas keeldus V.Gavrilini juhitud nn Tartu katuse jaoks millegagi panustama, siis narkosõltuvusest ajendatuna tema seisukoht muutus ja T.Valdas kuulus Vladimir Gavrilini juhitud kuritegelikku ühendusse ning Tiina Valdasel tuli kuritegeliku ühenduse jaoks kas panustada nn töötamisega (näiteks varakate või narkootilisi aineid omavate isikute juurde juhatamisega) või siis maksta raha. Tunnistaja M.S. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXI,36-47; allkirjaleht: IV 4. 163) on tõendatud, et tema XXX Tiina Valdas tarvitas amfetamiini ning oli sõltlane (XXI, 3738). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt hakkas V.Gavrilin nende kooselu alguses 2014.a peret hävitama, tekkisid probleemid, kui V.Gavrilin hakkas nõudma T.Valdaselt katuseraha (XXI, 37). Tiina ei olnud enam Tiina, oli närviline, ei saanud enam enda elu elada (XXI, 37). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt hakati V.Gavrilini poolt Tiina Valdasele peale suruma seda, et Tiina hakkaks tema all tööle või siis maksaks talle raha selle eest, et teeb iseseisvalt tööd (XXI, 37). Tiina tegeles siis alkolaenuga (XXI, 37). Kui Tiina sellest keeldus, ei olnud nõus V.Gavriliniga sõitma ning ei olnud nõus ka raha maksma, siis hakkasid autod purunema (XXI, 37-38). Kuna Tiina oli sõltlane, siis ta mingil moel ikkagi andis käe, ostis V.Gavrilini käest ainet (XXI, 38). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt oli V.Gavrilini väitel Tiina Valdas talle kogu aeg võlgu ja pidi kogu aeg maksma (XXI, 39). Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt nõudis V.Gavrilin T.Valdaselt alkolaenuga tegelemise eest katuserahaks ulmelist 7000€ (XXI, 39). Teab, et Tiina on V.Gavrilinile katuseraha maksnud, on näinud XXX Tiina töö juures XXX 50€ maksmist
Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et füüsilise vägivallaga ähvardades sunniti A.A. loovutama tema valduses olev amfetamiin. Eelkajastatud tõendite kogumiga on süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustest kooskõlas teiste tõenditega üksnes see, et ka V.Gavrilinile teadaolevalt elas Tiina Valdas 2014.a suvel Tartus Annelinnas. Ülejäänud osas on süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlused teravas vastuolus teiste tõenditega.
Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et röövimiste süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), siis A.A. amfetamiini röövimise süüdistuse kohta antud ütlustest nähtuvalt eitab V.Gavrilin enda süüd selles süüdistuse osas täielikult, sest tema väitel ei ole ta 2014.a. suvel kohtunud talle võõraste A.A. ja M.M. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt ei ole ta kunagi koos T.Valdasega A.A. juurde sõitnud, T.Valdasel võisid olla hallutsinatsioonid seoses narkootikumidega (XXII, 179). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei tunne ta selliseid isikuid nagu A.A. ja Merili Mällo (XXII, 179). 2014.a suvel ei olnud selliseid juhtmeid, et oleksid koos T.Valdasega käinud võõraste inimeste juures narkootikumide järel (XXII, 179). T.Valdasega sõitsid ainult Ida-Virumaale narkootikumide järele (XXII, 179). Süüdistatav V.Gavrilini ütluste kohaselt (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, oli narkosõltuvuses (XXII, 175), tarbis põhiliselt veeni süstimise teel (XXIII, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt käis ta koos Tiina Valdasega Ida-Virumaal amfetamiinil järel (XXIII, 9-10). T.Valdas küsis, et kas tead, kust saab amfetamiini, millele vastas, et seda saab Ida-Virumaalt (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt pakkus ta T.Valdasele, et kui ta tahab, siis sõidame Ida-Virumaale tema autoga, millele T.Valdas vastas, et tal praegu raha ei ole (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt andis ta T.Valdasele amfetamiini tema autoga Ida-Virumaal amfetamiini järel käimise eest (XXIII, 10). Andis T.Valdasele Ida-Virumaalt omandatud 50 grammist amfetamiinist 5g amfetamiini
V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta Tiina Valdasele 2014.a juunikuu algusest kuni 23.07.2014.a andnud amfetamiini vähemalt 24 korda ja vähemalt 36g ning vähemalt
korral 10g kaupa, kokku 56g (XXIII, 10). Võib-olla andis T.Valdasele isegi natuke rohkem (XXIII, 10). 2014.a suvel hakkas T.Valdas amfetamiini eest järjest võlgu jääma (XXIII, 10). V.Gavrilini ütluste kohaselt pidas ta T.Valdase võla kohta arvestust, et kui palju ühest korrast võlgu jäi ja kui palju järgmisest (XXIII, 10). Suhted T.Valdasega läksid järjest halvemaks, ta jäi võlgu 400€ (XXIII, 10). Kui suhted hakkasid Tiina Valdasega halvenema, siis tutvustas omavahel Tiina Valdast ja Relica Sulge (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt siis ta Tiina Valdasele enam narkootikume ei andnud, Tiina Valdas hakkas pöörduma Relica Sule poole ning hakkas Relica Sulelt narkootikume saama ning järjest võlgu jääma (XXIII, 11). Teab, et Tiina Valdas jäi Relica Sulele võlgu
V.Gavrilini ütluste kohaselt teab, et T.Valdas elas Tartus XXX tänaval, oli Sõštšikovi vanemate naaber, on seal T.Valdasel korduvalt külas käinud (XXIII, 10-11). 24.07.2014.a toimunud avarii järgselt käis Tiina Valdas teda haiglas vaatamas nii Tallinnas kui ka Tartus (XXIII, 11). V.Gavrilini ütluste kohaselt on tal Sergei Sõštšikoviga sõbralikud suhted, tunneb teda lapsepõlvest saadik (XXIII,3). Sergey Makarcheviga on samuti sõbralikud suhted, tunneb teda ammu, tihedamalt hakkasid suhtlema alates 2014.a (XXIII, 3).
Eelkajastatud süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustest A.A. röövimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest
allikatest – nii kannatanu A.A. ütlustest, tunnistajate M. M. ja M.S. ütlustest kui ka jälitustoimingu protokollist ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv info on omavahel loogilises kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile ja T.Valdasele esitatud röövimise süüdistuse põhjendatust. Neil asjaoludel on süüdistatav Vladimir Gavrilini enda süüd täielikult eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis. See, et T.Valdas söötis V.Gavrilinile ette isikuid, kelle pealt kuritegelike meetoditega varalist kasu lõigata, nähtub ka kannatanu F.Z. ütlustest ning tema ütlustega kooskõlas olevatest jälitustoimingu protokollidest. Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini kuritegelik käitumismuster on olnud nii kannatanu F.Z. kui ka A.A. ning ka mitmete teiste kannatanutega suheldes enda ebaseaduslike nõudmiste esitamisel üldjoontes ühetaoline – kannatanute suhtes kasutatakse varalise kasu nõudmisel vägivalda, millega seonduvalt püütakse kannatanutest ohvritele ühtlasi selgeks teha, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turul tuleb V.Gavrilini juhitud nn Tartu katusele anda ära nende valduses olev narkootiline aine ja/või maksta katusele või osutada mingil muul viisil kasu (näiteks hakata poodidest varastama, hakata tegelema nn katuse all narkootiliste ainete edasimüümisega jmt). Jälitustoimingu protokollidest ja kannatanu A.A. ning süüdistatav Tiina Valdase ütlustest nähtuvalt läksid T.Valdas ja V.Gavrilin A.A. juurde selleks, et A.A. ära võtta tal olev narkootiline aine, andmaks ühtlasi ka mõista, et ilma nn Tartu katuse juhi V.Gavrilini loata ei tohi narkootiliste ainetega tegeleda ning neid võiks omandada ainult nn katuse alt müüvate isikute käest. Seejuures oldi valmis selleks, et amfetamiini A.A. kättesaamiseks tuleb kasutada ka vägivalda. Käesolevalt kasutatigi amfetamiini väljaandmisest keeldunud A.A. tahte murdmiseks psüühilist vägivalda, kui ähvardati nii A.A. kui ka A.A. kaudu tema elukaaslast sellega, et nad viiakse autoga sõitma, mis A.A. teadaolevalt tähendas V.Gavrilini puhul füüsilise vägivalla kasutamist. Füüsilise vägivallaga ähvardamise tulemusena avaldas A.A. amfetamiini asukoha ning organiseeris koheselt selle üleandmise V.Gavrilinile ja T.Valdasele, mis A.A. kodust tema elukoha kuurist ka kohe ära võeti. Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin tegutsesid kavatsetult, seades A.A. kohtumise eesmärgiks temalt ära võtta narkootiline aine, milleks kannatanu tahte murdmiseks kasutati füüsilise vägivallaga ähvardamist, mille tulemusena saadigi kannatanu valdusest kätte soovitud narkootiline aine. Tiina Valdase ütlustest nähtuvalt oli narkootilist ainet vaja neile endile tarbimiseks. Kuna nii T.Valdas kui ka V.Gavrilin olid narkosõltlased, siis pole kahtlust, et kannatanu tahte murdmiseks olid nad valmis kasutama mistahes ebaseaduslikke vahendeid, alates füüsilise vägivallaga ähvardamisest kuni selle tegelikkuses reaalse rakendamiseni välja. Käesolevalt piisas aga kannatanu tahte murdmiseks füüsilise vägivallaga ähvardamisest. Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuigi V.Gavrilin ennast A.A. amfetamiini röövimise süüdistuses süüdi ei tunnista, ei ole tema ütlused enda süü eitamise kohta veenvad olukorras, kus need on teravas vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga. V.Gavrilini enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud ülejäänud tõenditega kogumis, milliste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, sest need on omavahel loogilises kooskõlas.
Kuna füüsilise vägivallaga ähvardamisele järgnes vahetult amfetamiini väljaandmine, siis kvalifitseerub T.Valdase ja V.Gavrilini toimepandu röövimiseks. Ehkki Tiina Valdas ise vahetult kannatanut füüsilise vägivallaga ei ähvardanud, on tema käitumine kannatanult amfetamiini röövimisel hinnatav kaastäideviimisena. Tiina Valdas ja Vladimir Gavrilin käitusid kannatanult amfetamiini kättesaamiseks omavahel kooskõlastatult ja neist mõlema teopanus oli oluline kannatanult amfetamiini kättesaamiseks – T.Valdas avaldas V.Gavrilinile, et A.A. on kindlasti amfetamiini, koos läksid nad A.A. töökohta, mida teadis T.Valdas, kus V.Gavrilin ähvardas kannatanut füüsilise vägivallaga, mille tulemusena murti kannatanu tahe ja kannatanu avaldas narkootilise aine hoiukoha ning organiseeris enda XXX kaudu selle kohese väljaandmise, T.Valdas teadis kannatanu elukohta ning koheselt läksidki V.Gavrilin ja T.Valdas kannatanu elukoha kuuri ja võtsid sealt amfetamiini ära, mida oli kannatanu A.A. ja M.M. ütlustest nähtuvalt orienteeruvalt 3 g. Kuna T.Valdas ja V.Gavrilin tegutsesid kannatanult amfetamiini röövimisel ühiselt ja omavahel igakülgselt kooskõlastatult, siis panid nad röövimise toime isikute grupis. Tiina Valdase ja Vladimir Gavrilini toimepandu kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 2,7 järgi narkootilise aine röövimiseks isikute grupis. Kuna V.Gavrilin pani toime rohkem kui ainult eelnevalt käsitletud röövimise, siis lõpliku hinnangu V.Gavrilini toimepandule röövimisi käsitlevas osas annab kohus hiljem, kui kõigile röövimiste süüdistustele on hinnang antud.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) ja Sergey Makarchevi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8
järgi (I, 37-38p) ning Victor Luku süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi (I, 40-41; IV 2. 82), milles kannatanuks M.J. Vladimir Gavrilinit ja Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja, narkootilise aine ja sularaha äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, relva ähvardusel ja seda korduvalt, Victor Lukku (Lukk) süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 2, 7, 8 järgi (I, 40-41; IV 2. 82) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja, narkootilise aine äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja relva ähvardusel, mis seisnes muuhulgas selles, et 2015.a veebruarikuu lõpus leppis Victor Lukk telefoni teel amfetamiini omandamise eesmärgi ettekäändel M.J. kohtumise, mille tulemusena toimus 28.02.2015.a õhtusel ajal Tartu linnas kokkusaamine M.J., M.R., eeluurimisel tuvastamata isiku ja Victor Luki vahel, kellega olid koos ka Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev. Kohtumisel istus M.J. Victor Luki käskimise peale tumedat värvi sedaankerega sõidukisse tagaistmele, kuhu istusid ka Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev. Sõidukis olles võeti M.J. ära 9 grammi narkootilist ainet amfetamiini ja 20 eurot sularaha ja seda kehavigastuse tekitamisega ähvardamisel, mis seisnes Vladimir Gavrilini poolt M.J. põlvel taskunoa hoidmises ja sõnalises ähvarduses nuga jalga torgata, kui narkootilist ainet ja raha üle ei anta, mille tagajärjel tundis M.J. hirmu ähvarduse täideviimise ees.
Vladimir Gavrilinile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile esitatud röövimise süüdistuses, milles kannatanuks on M.J., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist ainukesena kõige teravamalt süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki ütlused. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Vladimir Gavrilinile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile esitatud röövimise süüdistuses, milles kannatanuks on M.J., on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad tõendid. Kannatanu M.J. andis kohtulikul uurimisel 24.03.2016 ütlused (XX, 4654; allkirjaleht: IV 3. 51) kaugülekuulamise teel, viibides ise vanglas. Prokuröri põhistatud taotluse (IV 1. 139-142) ja kannatanu M.J. sellekohase taotluse (IV 1. 141) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi kannatanu M.J. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel M.J. asukohaga vanglas. Kannatanu M.J. 04.03.2016.a taotluse kohaselt kardab ta enda julgeoleku pärast, mistõttu palub ennast üle kuulata kaugvormis ekraani vahendusel (IV, 1. 141). Kannatanu M.J. ütluste kohaselt viibib ta Tartu Vanglas, kus viibivad ka teised isikud, kelle kohta ta on ütlusi andnud, mistõttu taotlebki enda julgeoleku tagamiseks ülekuulamist kaugülekuulamise vormis (IV, 141). Kannatanu M.J. 24.03.2016.a kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 4654; allkirjaleht: IV 3. 51) kohaselt on M.R. talle tuttav, 2015.a soovis M.R. saada 2 grammi amfetamiini ning leppisid kokkusaamise Tartusse Annelinna Eedeni keskuse juurde, kus M.R. parkimisplatsil kokku saades oli veel 5 inimest (XX, 47-48), need 5 meest seisid auto juures (XX, 53). M.J. ütluste kohaselt istus ta autosse tahaistmele ja temast mõlemale poolele istusid eesti keeles vene aktsendiga rääkivad 2 noormeest, kellest 1 oli lühem suurema kehahitusega ja teine oli pikem ja peenema kehaehitusega (XX, 48), M.R. jäi välja auto juurde (XX, 48). M.J. ütluste kohaselt pani autos temast paremal istuv isik talle noa põlve peale ja ütles, et kas tuled siia narkootikume müüma ja ütles, et võib selle noaga jalga torgata (XX, 49). M.J. ütluste kohaselt oli ta sellest noa põlve peale panemisest šokis, tundis hirmu ja andis neile enda narkootikumid 9g amfetamiini ära – 2g ja 7g olid eraldi pakendatud (XX, 49). M.J. ütluste kohaselt oli see lahtikäiv taskunuga, tera pikkusega umbes 10 cm (XX, 49). M.J. ütluste kohaselt andis ta koos amfetamiiniga ära ka 20€, mis oli amfetamiiniga samas kotis (XX, 49-50). M.J. ütluste kohaselt rääkis temast autos vasakul istunud mees teisega kaasa (XX, 50). M.J. ütluste kohaselt kobati tal taskud läbi, võimalik, et mõlemad kobasid, kuid midagi rohkem ära ei võetud (XX, 50, 51). M.J. ütluste kohaselt öeldi talle autos, et kui maksad, siis võid narkootikume müüa (XX, 50). M.J. ütluste kohaselt ei vastanud ta sellele midagi, autost välja astudes nägi M.R. ning lahkus sealt (XX, 50). Kannatanu M.J. ütluste kohaselt oli ta sellel kohtumisel narkojoobes (XX, 52) ja kasutas 2015.a veebruaris tel nr XXX (XX, 51). 24.03.2016.a kohtuistungil ütlusi andes tundis kannatanu M.J. Vladimir Gavrilinis ära isiku, kes teda noaga ähvardas (XX, 48-49). Kannatanu M.J. ütluste kohaselt tundis ta kohtueelsel uurimisel ära kaks tema kõrval autos istunud isikut ning kinnitas, et äratundmiseks esitamise protokolli tema öeldu on õige (XX, 51-52).
12.06.2015.a M.J. äratundmiseks esitamise protokolli (XIV, 58-60), kohaselt tundis M.J. talle näidatud 3-e isiku fotode hulgast Sergey Makarchevis ära isiku, kes võib olla see paksemapoolne, kes istus autos, kui talle (s.o M.J.) pandi nuga põlve peale ja võeti amfetamiin ära; tema (S.Makarchev) on see paksemapoolne, mitte see, kes hoidis nuga põlve peal (XIV, 58-60). 12.06.2015.a M.J. äratundmiseks esitamise protokolli (XIV, 61-63) kohaselt tundis M.J. talle näidatud 3-e isiku fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära isiku, kes hoidis nuga tema põlve peal, kui talt amfetamiin ära võeti (XIV, 61-63). Kannatanu M.J. ütlustega selle kohta, et oli kohtumisel, kus teda ähvardati noaga ning ta jäi ilma 9 grammist amfetamiinist ja 20 eurost, narkojoobes, on kooskõlas uuringuaktist nähtuv selle kohta, et 11.06.2015.a M.J. võetud proovis tuvastati amfetamiini, tetrahüdrokannabinooli metaboliit karboksütetrahüdrokannabinool
Kannatanu M.J. ütlustega selle kohta, et ta tegeles narkootiliste ainete käitlemisega, on kooskõlas 12.06.2015.a kriminaalasjade eraldamise määrus (XVIII, 38-39) ja 17.06.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsus
12.06.2015.a kriminaalasjade eraldamise määrusega (XVIII, 38-39) eraldati kriminaalasjast eraldi menetlemiseks kriminaalasi M.J. kahtlustuses KarS § 184 lg 1 järgi (XIV, 65). 17.06.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses (XVIII, 38-39) tunnistati M.J. süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangtistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses 11.-12.06.2015 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 5 kuud 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kriminaalasjas nr 1-13-3961 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuu 9 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 04.03.2016.a (XVIII, 38-39). 17.06.2016.a kohtuotsusega tunnistati M.J. KarS § 183 lg 2 p 2 järgi selles, et tema: ¤ täpselt tuvastamata asjaoludel omandas vähemalt 9 grammi tuvastamata puhta aine sisaldusega tarvitamisvalmis narkootilist ainet amfetamiini, mille toimetas Tartusse ja millest kahe tarvitamiskoguse/grammi edasiandmise leppis kokku 28.02.2015 kella 13:17 ajal Victor Lukuga telefoni teel ning kohtumisel Raatuse kaubamaja juures parklas andis M.J. soovitud narkootilise aine Victor Lukule, kes tarvitas selle ära koos M.R. ¤ 28.02.2015 õhtusel ajal läks Annelinna kohtuma M.R. narkootilise aine edasiandmise eesmärgil, kuid tehingu asemel röövisid M.J. kogu kaasas olnud narkootilise aine ja müügist saadud raha Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Victor Lukk. ¤ omandas vähemalt ühe tarvitamiskoguse amfetamiini ja kanepi töötlemisprodukti, mille tarvitas ära enne 11.06.2015 kahtlustatavana kinnipidamist. (XVIII, 38-39).
Kannatanu M.J. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilin ähvardas teda noaga, pannes noa põlve peale, ja ütles, et võib sellega põlve torgata, on kooskõlas ka kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) selle kohta, et 2015.a alguses K.R. juures oli XXX käes täägitaoline nuga tera pikkusega 5-10 cm, mida nägi pärast seda kui Sergey Makarchev oli talle rusikaga kõhtu löönud (XIX, 164). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt koputas Gavrilin talle selle noaga vastu pead (XIX, 164). Kannatanu M.J. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilin ähvardas teda noaga, pannes noa põlve peale, ja ütles, et võib sellega põlve torgata, on kooskõlas ka 06.05.2015 12:50 politseis registreeritud juhtum (XI, 9), mille kohaselt teataja käis nädalavahetusel (02.-03.05.2015) Tartus XXX asuvas ööklubis, kus tutvus mehega, kellel nimi oletatavalt Vladimir Gavrilin, elab XXX tn piirkonnas. Mehel oli kaasas nuga ja ta tarvitas avalikult narkootikume. Mees on varem vangis olnud, seljas oli hall spordiriietus ja peas hele soni (XI, 9). Kannatanu M.J. ütlustega selle kohta, et Vladimir Gavrilin ähvardas teda noaga, pannes noa põlve peale, ja ütles, et võib sellega põlve torgata, on on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV
M.R. ütluste kohaselt kasutas V.Lukk M.J. helistamiseks tema (s.o M.R.) telefoni, sest selles telefonis oli M.J. telefoninumber (XIX, 135). M.R. ütluste kohaselt saidki nad mingis parklas M.J. kokku ja said 1g amfetamiini (XIX, 129, 135), ning kuna vajadusel võis M.J. veel amfetamiini saada, siis samal päeval hiljem V.Lukk helistas veel M.J., et veel ainet saada, ning said siis M.J. kokku õhtul (XIX, 129). M.R.ütluste kohaselt tasus ta ise sellel esimesel korral 1g amfetamiini eest M.J. (XIX, 135). M.R. ütluste kohaselt helistas ka teisel korral M.J. aine saamiseks Victor Lukk, kuid millise telefoni pealt, seda ei mäleta (XIX, 135), ja leppis M.J. kokkusaamise ning M.J. ütles siis, et õhtul aine tuleb, siis saab (XIX, 129, 135, 136). M.R. ütluste kohaselt said nad enne M.J. uuesti kohtumist kokku veel Gavrilovi-nimelise isikuga, kelle õige nimi on Gavrilin, ja läksid M.J. kohtumisele kahe autoga (XIX, 129). M.R. ütluste kohaselt ütles V.Lukk kokkusaamisele sõites fraase “tühjaks tegemine”, “teevad tühjaks”, kuid ei kuulnud kõike, sest raadio mängis (XIX, 131 all). M.R. ütluste kohaselt ei võtnud ta seda kõike tõe pähe (XIX, 131 all). M.R. ütluste kohaselt kästi tal autost välja minna, kui M.J. tuli, ning sõiduautosse Volvo M.J. juurde istusid Gavrilin ja veel keegi (XIX, 129). M.R. ütluste kohaselt oli see kolmas isik, kes autosse istus väljanägemiselt suurem (XIX, 130), see turskem mees istus autosse taha (XIX, 139). M.R. ütluste kohaselt istus samal ajal rooli taga V.Lukk, kes M.J. autos viibimise ajal sealt autost väljas ei käinud (XIX, 130, 136 all-137). M.R. ütluste kohaselt olid autos Lukk, J., Gavrilov ja neljas veel (XIX, 137). M.R. ütluste kohaselt tegi ta ise samal ajal auto juures väljas suitsu (XIX, 137). M.R. ütluste kohaselt oli M.J. seal autos 510-minutit ja läks siis lööduna minema (XIX, 130, 141 keskelt), kapuuts peas, sõnagi lausumata (XIX, 134, 141 keskelt). M.R. ütluste kohaselt läksid pärast M.J. lahkumist V.Lukk ja Gavrilin ning see üks isik, s.o kokku 3 isikut, korraks teise autosse ja olid seal umbes 5-10 minutit (XIX, 130). M.Raju ütluste kohaselt oli ta ise samal ajal Luku autos (XIX, 137). M.Raju ütluste kohaselt läks Gavrilin sõbraga teise autoga ära siis, kui V.Lukk sealt teisest autost tagasi tuli (XIX, 130). M.Raju ütluste kohaselt oli V.Lukul teisest autost tagasi tulles käes raha, 20-ne (XIX, 137). M.Raju ütluste kohaselt ütles V.Lukk teisest autost tagasi tulles midagi sellist, et said 6 grammi (XIX, 130). M.R. ütluste kohaselt küsis ta ka endale V.Luku käest amfetamiini, kuid V.Lukk küsis, et mille eest, kuid andis lõpuks 1 grammi (XIX, 130-131). M.R. ütluste kohaselt oli V.Lukkiga autoga M.J. kohtumiselt tagasi sõites sellest kohtumisest juttu, kui V.Lukk ütles midagi sellist, et M.J. juhtus see, et võtsid temalt ära 6 grammi (XIX, 131 all) ja ka raha 40 (XIX, 132). M.Raju ütluste kohaselt võeti M.J. võib-olla ainet ära ka rohkem (XIX, 132). M.Raju ütluste kohaselt kuulis ta hiljem M.J. sõbra J. käest, mis autos M.J. juhtus, et M.J. löödi ja temalt võeti ära 10 grammi amfetamiini (XIX, 131). M.Raju ütluste kohaselt hiljem M.J. telefoni teel suheldes oli M.J. esimene lause, et kuidas sa said niimoodi teha (XIX, 131). M.R. ütluste kohaselt tundis ta politseis talle näidatud fotodelt ära selle juhtumiga seoses Gavrilovi, Lukki ja kolmanda isiku, kelle nime ei tea, kuid kes oli see suurem isik (XIX, 133). Kohtulikul uurimisel pidas M.R. ütlusi andes võimalikuks, et see kolmas turskem isik, kes ka oli autos koos M.J. Bja V.Gavriliniga, oli kohtusaalis viibiv Sergey Makarchev, kuid täpsemalt ei tea kinnitada, sest palju aega on möödas (XIX, 134). 06.05.2015.a M.R. äratundmiseks esitamise protokolli (X, 124-126), kohaselt tunneb tunnistaja M.R. talle näidatud 3 isiku fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära Gavrili, kellest ta tunnistajana ülekuulamisel rääkis ja kellega tal soovitati tegemist mitte teha, kuna ta pidi vägivaldne olema (X, 124126).
06.05.2015.a M.R. äratundmiseks esitamise protokolli (X, 127-129), kohaselt tunneb tunnistaja M.R. talle näidatud 3 isiku fotode hulgast Sergey Makarchevis ära turskema isiku, kes võib olla üks isikutest, kes käis koos Gavriliga M.J. narkootilist ainet amfetamiini ära võtmas (X, 127129). Tunnistaja M.R. ütlustega selle kohta, et ta käitles narkootilisi aineid, on kooskõlas kriminaalasjas nr 14286000093 tehtud süüdistusakt M.R. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi (X, 134-141) ja samas kriminaalasjas lühimenetluses tehtud 23.12.2015.a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsus (X, 130-133), mis jõustus 06.01.2016 (X, 133), millega M.R. (elukohaga XXX – X, 130) tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine amfetamiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ajavahemikus 2014.a juuli – 23.03.2015.a ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust ning veel tunnistati M.R. süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 10 kuud vangistust, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 24.03.2015.a See, et M.R. peeti üheks võrukatest, nähtub 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini ja Relica Sule telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja R.L. 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud musta korpusega mobiiltelefoni LG selles oleva Tele2 sim-kaardiga (pakend nr 2RLKP) vaatlusprotokollist (V,133146), milles kontaktide alt nähtuvalt on teiste hulgas kajastatud XXX all M.R. telefoninumber (V, 136). Tunnistaja M.R. ütlustega ja äratundmiseks esitamisel ning kohtulikul uurimisel avaldatuga selle kohta, et üheks isikuks, kes ka koos V.Gavriliniga istus M.J. juurde sõiduautosse Volvo, oli väljanägemiselt suurem turskem meesterahvas Sergey Makarchev, on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollist varjatud jälgimiste kohta (XI, 87-117) ja nende juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuv, mille kohaselt on S.Makarchev tüseda kehaehitusega (XI, 107, 108). Ka 01.03.2016.a alanud kohtuistungi protokollis kajastatu kohaselt on Sergey Makarchev süüdistatavatest kõige tüsedam (XIX, 139 keskel; XX, 52 all). S.Makarchevi kehaehitus on üldjoontes jäänud samaks nagu on näha 25.09.2015.a jälitustoimingu protokolli juurde kuuluvatelt fotodelt (XI, 107, 108). Sellega, et Sergey Makarchev oli koos V.Lukkiga ja V.Gavriliniga sõiduautos Volvo, kui seal viibis M.J. ning kui M.J. võeti ära tal kaasas olnud amfetamiin ja sularaha, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) ja 08.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (XI, 76-86; salvestised DVD-l: XI,190 ümbrikus) nähtuv selle kohta, et Victor Lukk, saades M.R. teada allika, s.o M.J. nime ja kontaktid, kellelt narkootilist ainet saada, korraldab kohtumise M.J., millest võtavad peale tema enda osa ka Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev.
14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt kooskõlastab V.Lukk M.J. kohtumise Vladimir Gavriliniga ning Sergey Makarchev teatas, et tuleb ka kohtumisele. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt suhtlesid 28.02.2015.a Victor Lukk ja Vladimir Gavrilin omavahel kell 20:38, 20:43, 20:51 alanud telefonikõnedes ühe isikuga kohtuma minemise teemal, V.Lukki V.Gavrilinile avaldatu kohaselt inimene juba ootab; kohtumise korraldas V.Lukk, kes jagas selle kohta infot V.Gavrilinile (VI, 91-92); 28.02.2015 kell 20:54 helistas Sergey Makarchev Vladimir Gavrilinile ja teatas: “A ma tulen teiega koos.” (VI, 92-93). 08.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (XI, 76-86; salvestised DVD-l: XI,190 ümbrikus) nähtuvalt kutsus Victor Lukk M.J. kohtumisele, mille käigus võeti M.J. ära amfetamiin ja raha. 08.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 76-86; salvestised DVD-l: XI,190 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud kõnedest nähtuvalt helistas Victor Lukk M.R. 28.02.2015 kell 07:52, 08:18, 10:21 ning kõnede sisust nähtub, et Viktor Lukkil on kehv olemine ja talle on vaja järgmist narkoaine doosi (XI, 7779), mispeale M.R. teatab Victor Lukkile 28.02.2015 10:34 alanud kõnes, et kuskil 12 ajal, mispeale lubab V.Lukk tagasi helistada (XI, 79). 28.02.2015 11:07 alanud kõnes kinnitab M.R. üle, et kell 12 ning V.Lukk küsib, et kaua peab veel ootama ja saab vastuseks M.R.: “mingi paarkümmend mintsa” (XI, 80). 28.02.2015 12:01 alanud kõnes teatab M.R. M.J. tema telefoninumbril XXX, et inimesed tahavad tema abi ning M.J. lubabki neile selle abi (ehk narkoaine) välja ajada ning jääb kokkulepe, et abi vajavad (narkoainet tahtvad) inimesed ise helistavad M.J. tema telefoninumbrile (XI, 81). 28.02.2015 kell 12:03 helistab Victor Lukk M.R. ja lepivad kokku kohese kohtumise (XI, 81-82). 28.02.2015 kell 13:17 alanud kõnes avaldab Victor Lukk M.J., et on XXX ja tal on M.J. kola (narkoainet) vaja ja kas seda protsessi saaks kiirendada, millega M.J. on nõus ning lepivadki kokkusaamise kesklinna (XI, 82). 28.02.2015 kell 18:37 helistab Victor Lukk M.R. ja lepivad kokkusaamise Konsumi juurde (XI, 82-83). 28.02.2015 kell 18:48 saadab M.R. sms-i Victor Lukkile: “XXX , no? Ootan ju” (XI, 83). 01.03.2015 kell 00:16 alanud kõnes M.R. ja tuvastamata naisterahva vahel avaldab M.R. enda naisisikust vestluspartnerile, et XXX (Victor Lukki hüüdnimi) tegi väikse triki, väga-väga paha asja tegi venelastega koos (XI, 83-84). 01.03.2015 kell 17:02 alanud kõnes M.R. ja tuvastamata naisterahva vahel küsib M.R. enda naisisikust vestluspartnerilt, et kas oled kuulnud mis M. tehti ning kui saab vastuseks, et seda ei teata, siis avaldab M.R.: “ma eile sulle mainisin, ma ütlesin hull asi tehti, noh, lennati peale jmt, kõik käest jah” (XI, 84). 01.03.2015 kell 19:13 alanud kõnes M. R. ja tuvastamata naisterahva vahel avaldab M.R. enda naisisikust vestluspartnerile XXX (J.) kohta: “teda tehti eile tühjaks vaata, mina olin ka seal autos, vaata... ma astusin autost välja vaata, kaks venelast kummagi poole vaata...”(XI, 84-85). 01.03.2015 kell 22:22 alanud kõnes M.R. ja tuvastamata
naisterahva vahel avaldab M.R. enda naisisikust vestluspartnerile M.J. juhtunu
kohta: “teda tõmmati tühjaks täiesti... eile õhtul”, vastates küsimusele, et kes seda tegi: “XXX ja need... plekk (raha) käest”(XI, 85-86). See, et Victor Lukki, Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi M.J. kohtumise ajaks oli kannatanult S.B. vabaduse võtmine ja talle kehavigastuste tekitamine juba lõppenud, nähtub 01.07.2015.a jälitustoimingu protokollist (XI, 66-75); salvestised DVD-l: XI,189 ümbrikus), milles kajastatud S.B. ja R. K. 28.02.2015.a kell 18:09 alanud telefonivestlusest selgub muuhulgas, et S.B. sai noaga jalga (XI, 73). Tunnistaja R. K. kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes, et see oli tema ja S.B. vaheline kõne ja andis selle kohta ütlusi (XX, 143-149; allkirjaleht: IV 4. 35). Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki ütlused, millised nad andsid kannatanu M.J. röövimise süüdistuse kohta. Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et röövimise süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), siis ütlustest nähtuvalt M.J. röövimise süüdistuses V.Gavrilin ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav V.Gavrilini ütluste kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, oli narkosõltuvuses (XXII, 175), tarbis põhiliselt veeni süstimise teel (XXIII, 8). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on tal S.Makarcheviga sõbralikud suhted, tunneb teda ammusest ajast, tihedamalt hakkasid suhtlema 2014.a, kui kohtusid kasiinos, olid ühised peod, koos tarvitasid narkootikume (XXIII, 3, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt kostitasid nad teineteist vastastikku narkootiliste ainetega, kellel oli, see andis ka teisele, koos tarbisid erinevaid narkootilisi aineid, näiteks amfetamiini, ecstasyt, marihuaanat
V.Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Victor Lukki juba ammu, olid Murru Vanglas koos, suhted on sõbralikud (XXIII, 3), tarvitasid vabaduses koos amfetamiini, andis selleks amfetamiini V.Lukkile (XXIII, 13). V.Gavrilini ütluste kohaselt peab ta võimalikuks, et pärast peidikus narkootilisel ainel järel käimist, andis ta seda ka V.Lukkile (XXIII, 13). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ole ta M.J. 9g amfetamiini ära võtnud (XXII, 179). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ole M.J. keegi noaga ähvardanud, selleks ei olnud vajadust (XXII, 179), M.J. võis lihtsalt ehmuda (XXII, 180). V.Gavrilini ütluste kohaselt vaatasid nad, et M.J. pakkides oli ainet nii vähe, et seal ei saanud olla 1 grammi (XXII, 180), ainet oli pool grammi pakikeses (XXII, 179). V.Gavrilini ütluste kohaselt ütlesid nad M.J., et proovime, kuidas kvaliteet on, siis arveldame (XXII, 179). V.Gavrilini ütluste kohaselt suhtles ta sel ajal Victor Lukkiga väga tihti (XXIII, 20). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei olnud tal siis amfetamiini ja seda ei olnud ka saada ning sai siis Victor Lukki käest teada, et V.Lukk teab, kellelt seda saaks (XXIII, 20). V.Gavrilini ütluste kohaselt läksid nad M.J. kohtuma Victori autoga – ta ise, M.R., Victor ja Victori neiu (XXII, 179-180). V.Gavrilini ütluste kohaselt läks Victor kauplusse varastama, siis tuli M.J. autoga ja näitas, et tal on narkootikumi (XXII, 179). V.Gavrilini ütluste kohaselt olid nad algselt kõik kolmekesi autos ja kui amfetamiin toodi, siis V.Lukki ei olnud enam autos, ta oli poes (XXIII, 20). V.Gavrilini ütluste kohaselt jättis ta poole amfetamiinist endale ja poole jättis M.R., et jagage omavahel (XXIII, 20).
V.Gavrilini ütluste kohaselt S.Makarchevit ei olnud kaasas (XXIII, 20). V.Gavrilini ütluste kohaselt küsis ta M.J. autos, kas tal katust on, millele M.J. vastas, et ei ole (XXIII, 29). V.Gavrilini ütluste kohaselt mõtles ta katuse all, et kas M.J. on julgestust, et järsku ta töötab tööandja all, sest kui neid pakikesi nägi, et seal on pool grammi vähem, siis sai kohe aru, et selle eest ei maksa M.J. (XXIII, 20) V.Gavrilini ütluste kohaselt oleks amfetamiini eest maksnud, kui pakikesed oleksid olnud normaalsed 1g, aga kui tahetakse petta, kui on pakis 0,5g, siis tahaks vastu petta (XXIII, 20). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei olnud tal terariista M.J. autos viibimise ajal kaasas (XXIII, 20). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Sergey Makarchev, et röövimise süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit umbes 2013.a, elasid ühes rajoonis ja neil olid ühised tuttavad, rohkem hakkasid suhtlema 2014.a, suhted olid sõbralikud (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt olid nad V.Gavriliniga sõbrad, veetsid aega koos, käisid kasiinos, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt tarbis ta enne kinnipidamist amfetamiini (XXII, 120). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta koos V.Gavriliniga käinud kedagi röövimas
S.Makarchevi ütluste kohaselt tunneb ta ka Victor Lukki, on teda mõned korrad näinud, aga ei ole eriti suhelnud (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei tunne ta M.J. ja ei ole viibinud samal päeval, kui oli S.B. kokkupuude, Eedeni parklas (XXII, 122). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta 28.02.2015.a õhtul olnud koos V.Gavriliniga ja M.J. (XXII, 122). Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Victor Lukk, et röövimise süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 8). Süüdistatav Victor Luku (Lukk) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit ja teab Sergey Makarchevit (XXII, 47). S.Makarchev käis Lätis kasiinos kaasas (XXII, 58). Teab S.Makarchevit V.Gavrilini tuttavana (XXII, 58). V.Gavrilinit teab ammusest ajast, 2007.aastast, kui koos Murru Vanglas istusid (XXII, 47). V.Luku ütluste kohaselt on ta V.Gavriliniga tarvitanud koos narkootikume ja käisid koos Lätis kasiinos, sest mõlemal olid Eestis keelud peal (XXII, 47). V.Luku ütluste kohaselt oli tal (s.o V.Lukul) auto, millega käisidki koos V.Gavriliniga Lätis kasiinos (XXII, 47), on enda autoga sõidutanud V.Gavrilinit (XXII, 47). Süüdistatav Victor Luku (Lukk) ütluste kohaselt tarvitas ta 2015.a amfetamiini, oli sellest sõltuvuses (XXII, 48). V.Luku ütluste kohaselt on ta amfetamiini tarvitanud koos V.Gavriliniga – see, kellel oli amfetamiini, andis seda ka teisele (XXII, 48, 53). V.Gavriliniga on amfetamiini koos enda autos tarvitanud (XXII, 53). Paar korda ikka päeva jooksul tarvitasid, kui koos olid (XXII, 53). Nädalat jutti koos ei tarvitanud, elasid ühes kandis, nädalavahetusel said kokku, igapäevaselt ei suhelnud (XXII, 53). V.Luku ütluste kohaselt ei tunne ta M.J. ning ei ole temaga 2015.a veebruaris kokku puutunud (XXII, 48).
Süüdistatav Victor Luku (Lukk) ütluste kohaselt tunneb ta M.R. 2003.aastast, käisid koos koolis, said väga hästi läbi (XXII, 48). M.R. elab XXX (XXII, 55). V.Luku ütluste kohaselt helistas 2015.a veebruaris talle M.R., said kokku ja tarbisid koos 28.02.2015.a hommikul koos narkootikume (XXII, 48) ning olid terve selle päeva M.R. koos kuni järgmise hommiku varajaste tundideni (XXII, 49). V.Luku ütluste kohaselt said nad M.R. kokku hommikul Prisma juures, tarbisid amfetamiini ära (XXII, 49), see amfetamiin oli M.R. endal, aga ei olnud eriti kvaliteetne (XXII, 49). V.Luku ütluste kohaselt ei olnud tal endal raha, M.R. oli 20€ ja M.R. lubas sebida ainet (XXII, 49). V.Luku ütluste kohaselt võttis ta M.R. telefoni vastu, kui M.R. tegi suitsu, ja kutsus helistaja XXX Raatuse kaubamaja parklasse, kus pidi M. amfetamiini ostma, kuid XXX ei tulnud sinna (XXII, 49), M.R. käis Taskus kasiinos ja tõi sealt grammi amfetamiini enda 20€ eest, mille tarvitasid koos ära (XXII, 49, 53), M.R. tõi kasiinost amfetamiini M.J. käest (XXII, 53). V.Lukki ütluste kohaselt ei näinud ta M.J., kes oli kasiinos (XXII, 54). V.Luku ütluste kohaselt sai ta vahepeal kokku V.Gavriliniga, kes tahtis ka saada amfetamiini (XXII, 49). V.Luku ütluste kohaselt tutvustas ta omavahel V.Gavrilinit ja M.R. ning M.R. leppisid helistamise kokku õhtuks, kui pidi saama kvaliteetset kraami (XXII, 49). V.Luku ütluste kohaselt võttis ta õhtul V.Gavrilini Hiinalinnast peale, M.Ra. oli eelnevalt M.J. kokku leppinud kokkusaamise Eedeni parklas peaukse juures, jõudsid sinna, kuid M.J. ei olnud veel kohal (XXII, 49, 55). V.Lukki ütluste kohaselt läks ta poodi vargile ja kui 30-35 minuti pärast poest tagasi tuli, siis M.R. üksi ootas teda autos ja kõik oli nagu korras (XXII, 49). M.R. küsis, kas tahad kohe tarvitada või hiljem ning V.Gavrilin oli sealt juba ära läinud (XXII, 49, 55, 56). V.Lukki ütluste kohaselt ütles M.R. Eedeni juurest ära sõites ja kui ainet tarvitasid, et peab järgmiseks päevaks selle eest raha Võrru viima, et sai XXX käest võla peale amfetamiini (XXII, 50). V.Lukki ütluste kohaselt ei ole seda poes vargil käimist üheski talle esitatud varguse süüdistuses kajastatud (XXII, 56). Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki ütlustest M.J. röövimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanute M.J., A.U., R.H., M.H1., S.B. ütlustest kui ka tunnistaja M.R. ütlustest, jälitustoimingu protollidest ning sideettevõtjalt saadud ndmete protokollist ja R.L. mobiiltelefoni selles oleva sim-kaardiga vaatlusprotokollist nähtuv info on omavahel üldjoontes loogilises kooskõlas. Üksikud erinevused M.J. ja M.R. ütlustes võivad olla tingitud kannatanu M.J. narkojoobes olemisest. Neil asjaoludel lähtub kohus osas, millises on täheldatavad vastuolud M.J. ja tunnistaja M.R. ütlustes, tunnistaja M.R. ütlustest. Tunnistaja M.R. ütlustega kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile, Sergey Makarchevile ja Victor Lukkile esitatud röövimise süüdistuse põhjendatust. Kuritegeliku ühenduse loonud ja seda juhtinud Vladimir Gavrilini elustiiliga käis muuhulgas kokku ka noa igapäevaselt kaasaskandmine ja kasutamine (vt näiteks ka S.B. vabaduse võtmise ja S.B. noaga põlve löömisega kehavigastuste tekitamise süüdistust). M.J. ei ole kriminaalasjas ainuke kannatanu, kelle suhtes kuritegeliku ühenduse loonud ja seda juhtinud V.Gavrilin on enda tahte kannatanule pealesurumiseks ja enda eesmärgi saavutamiseks kasutanud nuga. Kannatanute vahel omavaheline seotus puudub.
Neil asjaoludel on tunnistaja M.R. ja kannatanu M.J. ütlused veenvad ja usutavad ning kohtul põhjendatud alust ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole. M.J. on vaid üks mitmetest Vladimir Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse ohvritest, kelle suhtes ta kasutas enda tahte saavutamiseks muuhulgas ka noaga ähvardamist. V.Gavrilini kuritegeliku käitumismustri üheks avaldusmivormiks oligi tal igapäevaselt kaasas olnud noaga kannatanute ähvardamine ning halvemal juhul noaga kannatanule ka kehavigastuste tekitamine. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud tunnistaja M.R. ütlustega ja tema ütlustega kooskõlas olevate kannatanu M.J. ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega kogumis. Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Victor Lukk käitusid M.J. suhtes eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult ning omavahel kooskõlastatult. Neist igaühe teopanus oli oluline, et M.J. tal kaasas olnud vara - amfetamiin ja raha ära võtta. Victor Lukk korraldas M.J. kohtumise, koordineerides ja kooskõlastades seda kohtumist Vladimir Gavriliniga. Victor Lukk, viibides kohtumise ajal ka autos juhi kohal, tagas sellega võimaluse, vajadusel kiiresti autoga sündmuskohalt põgeneda. Sergey Makarchev avaldas 28.02.21015.a kell 20:54 alanud kõnest nähtuvalt soovi koos teistega kohtumisel M.J. osaleda. Sellest jälitustoimingu protokollis kajastatud V.Gavrilini ja S.Makarchevi vahelisest kõnest nähtuvaga selle kohta, et M.J. M kohtumisel osales ka S.Makarchev, on kooskõlas ka kannatanu M.J. ja tunnistaja M.R. sellekohased ütlused. Selles, et kuritegeliku ühenduse juhi ja selle liikmete poolt võeti narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevatelt isikutelt ära narkootiline aine ja sularaha, ei olnud kuritegeliku ühenduse käitumismustrist lähtudes midagi ebaharilikku. Pigem vastupidi. Kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oligi hirmutada ühenduseväliselt narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevaid isikuid, et nad hakkaksid V.Gavrilini juhitud nn Tartu katuse alt narkootilisi aineid müüma või siis maksaksid ühendusele raha, kui nad katuse alt müüma ei hakka. Käesoleval juhul panigi M.J. ütlustest nähtuvalt Vladimir Gavrilin talle noa põlve peale ja ütles M.J., et kas tuled siia narkootikume müüma ja ähvardas noaga jalga torgata. Veel öeldi M.J., et kui maksad, siis võid narkootikume müüa. M.J. ütlustest nähtuvalt rääkis Sergey Makarchev Vladimir Gavriliniga kaasa ning Victor Lukk oli sellel ajal autos juhi kohal. Kuna M.R. aeti M.J. kohtumise ajaks autost välja ning M.J. kohtumise ajaks jäid autosse V.Gavrilin, S.Makarchev ja V.Lukk, siis pole kahtlust selles, et M.R. kui isik, kes ei olnud teiste kuritegelikest kavatsustest teadlik, pidi autost lahkuma ning autosse jäänud V.Gavrilin, S.Makarchev ja V.Lukk hakkasid M.J. saabudes realiseerima endi vahel eelnevalt kokkulepitud käitumiskava. Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Victor Lukk olid 2015.a veebruari lõpus narkootilisi aineid igapäevaselt tarbivad isikud. Jälitustoimingu protokollis kajastatud V.Lukki 28.02.2015.a telefonisuhtlusest nähtuvalt oli V.Lukk sellel päeval seisundis, et vajas narkootilist ainet endale tarbimiseks. Korraldades kooskõlastatult V.Gavriliniga M.J. kohtumise, sai V.Lukk sellest endale tunnistaja M.R. ütlustest nähtuvalt varalist kasu – sularaha 20 € ja amfetamiini, millest 1 grammi andis V.Lukk ka M.R. M.R. ütlustest nähtuvalt jäi ülejäänud M.J. saadud amfetamiin V.Gavrilini ja S.Makarchevi kätte.
Neil eelkajastatud asjaoludel pole kahtlust selles, et Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Victor Lukk tegutsesid kavatsetult, seades M.J. kohtumise eesmärgiks saada sellest varalist kasu. Olles M.J. kätte saanud nii vähemalt 9g amfetamiini kui ka 20€ sularaha, kobati läbi ka M.J. taskud, kuid rohkem midagi ei leitud ja ära ei võetud. Amfetamiini ja sularaha loovutamiseks kannatanu M.J. tahte murdmiseks kasutati noaga füüsilise vägivallaga ähvardamist, mille tulemusena kannatanu vastupanu ei osutanud. Kuna nii Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Victor Lukk olid narkosõltlased, siis pole kahtlust, et kannatanu tahte murdmiseks olid nad valmis kasutama mistahes ebaseaduslikke vahendeid, alates füüsilise vägivallaga ähvardamisest kuni selle tegelikkuses reaalse rakendamiseni välja. Käesolevalt piisas kannatanu tahte murdmiseks füüsilise vägivallaga ähvardamisest. Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Victor Lukki käitumise õigusvastasust ei välista V.Gavrilini väidetu selle kohta, et M.J. pakkides oli ainet pool grammi ja seal ei saanud olla 1 grammi. Isegi kui narkootilist ainet oleks olnud pakikestes vähem kui 1g, ei anna see vähimalgi määral õigustust ähvardada kannatanut noaga kehavigastuste tekitamisega ja võtta kannatanult ära narkootiline aine ja raha ning otsida ta läbi. Samas on oluline täheldada, et kannatanu ütluste kohaselt olid tal amfetamiin 9g pakendatud kahte pakendisse, milles ühes oli 2g ja teises 7g amfetamiini. Neil asjaoludel pole V.Gavrilini väited selle kohta, nagu olnuks M.J. amfetamiin pakendatud 1-grammistesse pakenditesse, milles oli aga ainult pool grammi amfetamiini, usutavad. Victor Lukki ja Sergey Makarchevi toimepandu kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi narkootilise aine röövimiseks isikute grupis ja relvana kasutatud esemega – noaga ähvardades. Vladimir Gavrilini käitumine kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi narkootilise aine röövimiseks isikute grupis ja relvana kasutatud esemega – noaga – ähvardades, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise (vt näiteks V.Gavrilini 2014.a kevadel toimepandud väljapressimist F.Z. ja 2014.a suvel A.A. narkootilise aine röövimist).
Kuna V.Gavrilin ja S.Makarchev panid toime rohkem kui ainult eelnevalt käsitletud röövimise, siis lõpliku hinnangu V.Gavrilini ja S.Makarchevi toimepandule röövimisi käsitlevas osas annab kohus hiljem, kui kõigile röövimiste süüdistustele on hinnang antud.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) ja Sergey Makarchevi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8
järgi (I, 37-38p), milles kannatanuks A.Š. Vladimir Gavrilinit ja Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui selle objektiks on narkootiline aine, grupi poolt ja relva ähvardusel ning pannes seda toime korduvalt, mis seisnes muuhulgas järgnevas:
2015.a aprillikuu lõpus nõudsid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev Tartu linnas XXX A.Š. elukohas maja välisuksel olles A.Štšerbakovalt amfetamiini üleandmist ning info jagamist, kui tema juurde peaks tulema eeluurimisel tuvastamata isik nimega V., keda V.Gavrilin soovis kätte saada. V.Gavrilin sõnas, et kui A.Štšerbakova teeb kõik nagu tema käest nõutakse, ei teki tal probleeme ja et kuna tal on väike laps, siis ta peaks sellele mõtlema. Nimetatud ähvarduste tagajärjel tunnetas A.Štšerbakova reaalset ohtu endale ja oma lapsele, kuna V.Gavrilini ning S.Makarchevi näol on tegemist füüsiliselt tugevate isikutega, ning V.Gavrilin omas väljakujunenud, teistele isikutele teadaolevat kriminaalset mainet, et ta sunnib inimesi enda heaks tööle, müüma narkootikume ja varastama asju ja kui tema nõudmisi ei täideta, siis V.Gavrilin viib nad metsa ning kui narkootilist ainet ära ei anta, siis see võetakse isikult ära. Tundes eeltoodu alusel hirmu, tõi A.Štšerbakova enda korterist 5 grammi amfetamiini ning andis selle üle V.Gavrilinile. Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile esitatud röövimise süüdistuses, milles kannatanuks on A.Š., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist kõige teravamalt süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile esitatud röövimise süüdistuses, milles kannatanuks on A.Š., on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad tõendid. Kannatanu A.Š. andis kohtulikul uurimisel ütlused kaugülekuulamise teel videkonverentsi põhimõttel (XX, 2-11; allkirjaleht: IV 2. 95-96). Kannatanu kohta väljastatud arstitõendi alusel (IV 1. 90) ja prokuröri põhistatud taotluse alusel (IV 1. 88-91) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi kannatanu A.Š. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel. Kannatanu A.Š. ütlustega (XX, 2-11; allkirjaleht: IV 2. 95-96) on tõendatud, et ta teab Vladimir Gavrilinit, kohtus temaga 2015.a aprilli lõpus või mai alguses, kui V.Gavrilin tuli talle koju XXX, Tartu (XX, 3). Enne V.Gavrilini saabumist helistas V. P. ja ütles, et tule välja ja räägi V.Gavriliniga (XX, 3) ja hoiatas, et kui seda ei tee, võib V.Gavrilin ise tulla ja ukse maha lõhkuda (XX, 8). A.Š. ütluste kohaselt oli V.Gavrilin Vova helistamise ajal juba kohal õues autos (XX, 8). A.Š. ütluste kohaselt ei öelnud V.P., miks V.Gavrilin tuleb (XX, 8). A.Š.a ütluste kohaselt oli V.Gavrilin tumeda autoga koos ühe inimesega, kes oli V.Gavrilinist tüsedam (XX, 4). A.Štšerbakova ütluste kohaselt läks ta siis korterist välja Aleksandri tänavale (XX, 4). Kohtulikul uurimisel tundis A.Š. kohtusaalis viibivate isikute hulgast Vladimir Gavrilini ära (XX, 4, 7), kedagi teist süüdistatavatest ära ei tundnud, kuid avaldas, et teine isik oli V.Gavrilinist tüsedam (XX, 4). A.Š. ütluste kohaselt tahtis V.Gavrilin saada infot selle kohta, millal V., s.t P. tuleb (XX, 4). A.Š. ütluste kohaselt selgitas V.Gavrilin talle, et kui ei anna V. kohta infot, siis mõelgu enda lapsele (XX, 4). A.Š. ütluste kohaselt on tal laps, kes oli siis 3-aastane (XX, 4). A.Š. ütluste kohaselt selgitas V.Gavrilin talle, et ta on Tartu “katus”, mis tähendab seda, et kes tegelevad Tartus kriminaalasjadega, peavad talle maksma ning kes ei maksa, need võidakse metsa
viia (XX, 5). A.Š. ütluste kohaselt oli V.Gavrilinil võõrutusseisund, tal oli paha olla sellest, et ei olnud saanud narkootikume tarbida (XX, 5-6), V.Gavrilin tampis ühelt jalalt teisele, ühe käe rusikaga lõi teise kätte (XX, 10). A.Š. ütluste kohaselt tundis ta enda lapse pärast hirmu (XX, 5). A.Š. ütluste kohaselt selgitas V.Gavrilin veel, et jälitas teda 2 kuud ja teab A.Š. ja V. suhtlusest (XX, 5). A.Š. ütluste kohaselt nõudis V.Gavrilin sellel kohtumisel temalt amfetamiini endale andmist ja V.Gavrilin teadis, et tal seda on (XX, 5). A.Š. ütluste kohaselt pakkus ta V.Gavrilinile alguses seda amfetamiini osta, mispeale V.Gavrilin ütles, et tema ei hakka seda mitte kelleltki ostma (XX, 5, 9). A.Š. ütluste kohaselt ütles V.Gavriliniga kaasas olnud mees talle, et sa räägid ebaviisakalt ning V.Gavrilin ütles, et kui sa teed kõik õigesti, siis ei ähvarda sind miski (XX, 5). A.Š. ütluste kohaselt pidi ta V. kohta ette kandma ja kõik amfetamiini, mis tal on, pidi ära andma ning V.Gavrilin tegi ettepaneku töötada, s.t hakata amfetamiini talle müüma (XX, 5). A.Š. ütluste kohaselt ütles V.Gavrilin talle, et kui sellega nõustud, siis ei teki sul kunagi mingeid probleeme (XX, 5). A.Š. ütluste kohaselt andis ta ära tal kodus olnud 5 g amfetamiini, mis oli pakendatud 5 erinevasse minigrip kotti (XX, 5), selle valget värvi amfetamiini oli ta saanud samal päeval V. P. (XX, 6). A.Š. ütluste kohaselt ei olnud tal V. P. kokkulepet, et peab amfetamiini V.Gavrilinile ära andma (XX, 6). A.Š. ütluste kohaselt ütles V.Gavrilin, et helistab V. ja ajab kõik korda (XX, 6). A.Š. ütluste kohaselt oli tal hiljem V.P. sellest juhtumist juttu ja V.P. oli vihane ja ütles, et parem on V.Gavriliniga mitte mingeid asju ajada, et kui nii juhtus, siis las nii ollagi (XX, 6). A.Š. ütluste kohaselt läksid V.Gavrilin ja temaga kaasas olnud mees pärast amfetamiini kättesaamist ära (XX, 6). A.Š. ütluste kohaselt rääkisd V.Gavrilin ja temaga kaasas olnud mees vene keeles (XX, 7). A.Š. ütluste kohaselt ei andnud ta enda käes olnud amfetamiini ära vabatahtlikult, ehmus jutust lapsega midagi halva juhtumisest ning oli kuulnud, et V.Gavrilin on vägivaldselt narkootilisi aineid ja esemeid ära võtnud (XX, 7). A.Š. ütluste kohaselt tunneb ta ka praegu hirmu (XX, 7). A.Š. ütluste kohaselt seisis V.Gavriliniga kaasas olnud mees V.Gavrilini selja taga, tal olid peas müts ja kapuuts (XX, 7). A.Š. ütluste kohaselt tundis ta enne seda juhtumit V. P. pool aastat ja tal ei olnud V.P. head suhted (XX, 8), juhtunu ajal olid normaalsed suhted, mingeid lähedasi suhteid ei olnud (XX, 9). A.Š. ütluste kohaselt tarvitas ta sellel eluperioodil narkootikume ja see 5g amfetamiini kuulus talle, mille ta andis ära, sest tema last ähvardati (XX, 9). A.Š. ütluste kohaselt tegeles ta sellel eluperioodil amfetamiini müügiga V.P. (XX, 10), ühtegi süüdistust ei ole talle esitatud (XX, 10). Kannatanu A.Š. ütlustega on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVDl: V,201 ümbrikus) nähtuv Vladimir Gavrilini ja V. P. vaheline 28.04.2015 21:32 telefonisuhtlus, mille kohaselt oli isikuid, kes käisid A.Š. juures narkootilist ainet nõudmas, vähemalt kaks, sest ka V.Gavrilin räägib mitmuses narkootilise aine neile ära andmisest, kasutades seejuures väljendit, et las (A.Št.) annab (aine) meile ära. Selles osas on telefonisuhtlusest nähtuv kooskõlas kannatanu A.Š. ütlustega, et temalt ähvardusega amfetamiini nõudnud isikuid oli kaks. Sellest telefonisuhtlusest nähtub veel ka see, V.Gavrilinile teadaolevalt oli aine omanikuks A.Š., sest V.Gavrilin lubab narkootilise aine hiljem A.Š. tagasi anda. Vastasel korral oleks V.Gavrilin öelnud, et annab aine nädala lõpuks tagasi V. P.
Ka V.P. vastusest, et A.Š. peab kassa üle andma, nähtub, et aine omanik on A.Š., kes ise vastutab selle aine eest, mis tal on ning peab selle eest ise ka tasuma. Eeltoodust nähtub kaks selget viidet sellele, et narkootilise aine omanik oli A.Š., mis on kooskõlas ka A.Š. ütlustega. V.P. poole pöörduti üksnes selleks, et kuidagimoodi saada A.Š. kontakti, et ei oleks vaja ust maha lõhkuda, mille eest hoiatas A.Š. ka V.P. Eeltoodust nähtub V.Gavrilin ja temaga kaasas olnud tüsedama meesterahva eesmärk saada kätte järgmine narkokogus, mis on kooskõlas ka A.Š. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilinil olid võõrutusnähud ja ta vajas järgmist narkoaine kogust. Vladimir Gavrilini ja V. P. vahelisest 28.04.2015 21:32 telefonisuhtlusest nähtub ka see, et kuriteosündmus oligi 28.04.2015 kella 21:32 paiku, sest kannatanu A.Š. ütluste kohaselt oli V.Gavrilin Vova helistamise ajal juba kohal õues (XX, 8). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt helistab Vladimir Gavrilin 28.04.2015 21:32 numbrile XXX V. P. (VII, 102-103) ja avaldab soovi, et V. helistaks ja seletaks A., sellele A., et A. annaks neile (narkootilise aine) ära (VII, 102-103). V.Gavrilin ütleb, et on all maja juures ja nõuab V.P., et too korraldaks aine neile ära andmise: “Noh, las ta lihtsalt, las ta annab mulle selle, ta on nõus, kurat, annab meile ära, et mul kõik oleks normaalne ja kõik” (VII, 102-103). V.Gavrilin selgitab selles kõnes enda seisundi kohta, et kui neile aine ära antakse, siis saaks tal olemine normaalseks, vastasel juhul ähvardab hakata A.Š. aeglasel tulel praadima: “No sa lihtsalt seleta talle, milleks talle kõiki neid sekeldusi või seda jama, muidu ma hakkan aeglasel tulel praadima” (VII, 102-103). Selles kõnes avaldab V.Gavrilin, et saab nädala lõpuks selle (aine) A.Š. tagasi anda: “Lihtsalt ma saan talle selle tagasi anda, noh, nädala lõpuks.” (VII, 102-103). Selles vestluses ei taha V.P. V.Gavrilini palvega hästi nõustuda, avaldades: “Raisk, no ma ei tea, ta peab ju ka kassa üle andma.”, kuid lõpuks nõustub siiski A.Š. helistama: “No olgu, ma helistan talle.” (VII, 102-103) V. P. kohta on kinnipeetavate registrist (IV, 3. 80) teada, et V. P. perekonnanime kirjapilt on olnud periooditi erinev – perioodil 15.02.1973-01.10.1992 oli P., perioodil 01.10.199224.05.2007 oli P., perioodil 25.05.2007-04.03.2009 oli P., alates 05.03.2009 on P. (IV 3. 80). Kinnipeetavate registrist V. P. kohta 31.03.2016 tehtud andmete väljatrüki kohaselt sai V.P. vanglakaristus kantud 16.04.2016 (IV 3. 80). 16.02.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (XV,45-54) karistati V. P. KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 3 aasta 9 kuu vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele 9 kuud vangistust ning 3 aastat vangistust määrati täitmisele mitte pöörata, kui V.P. 5-aastase katseaja vältel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, katseaja alguseks loeti 16.02.2016.a. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 10 aastat (XV, 45-54). Kohtuotsuses kajastatud süüdistuste kohaselt ei ole V. P. narkootilisi aineid koos A.Š. käidelnud ning ei ole narkootilisi aineid A.Štšerbakovale ka edasi andnud (XV, 45-54).
Kannatanu A.Š. ütlustega on üldjoontes kooskõlas ka tunnistaja V. P. ütlused selle kohta, et suhtles V.Gavrilini initsiatiivil pärast V.Gavrilini telefonikõnet A.Š. V.P. ütlustest nähtuvalt polnud tal selle vastu midagi, et V.Gavrilin võtab amfetamiini A.Š. käest, sest tal endal amfetamiini ei olnud. Tunnistaja V. P. kuulati kohtulikul uurimisel üle kaugülekuulamise teel (ütlused: XX, 156-159; allkirjaleht: IV 4. 23) V. P. asukohaga Tartu Vanglas. Süüdistus- ja kaitseaktides V. P. ülekuulamise taotlust kajastatud ei ole. V. P. tunnistajana ülekuulamiseks esitas prokurör taotluse 30.03.2016.a kohtuistungil ja keegi sellele ühtki vastuväidet ei esitanud (XX, 92). KrMS § 69 lg 1 alusel toimus V.P. kaugülekuulamine 07.04.2016.a videokonverentsi põhimõttel V.P. asukohaga Tartu Vanglas. Kuna V.P. vanglast 16.04.2016.a vabanemisel kuulus ta Eesti Vabariigist väljasaatmisele, tuli ta üle kuulata enne 16.04.2016.a. Tunnistaja V. P. ütluste (XX, 156-159; allkirjaleht: IV 4. 23) kohaselt tunneb ta V.Gavrilinit eelmisest vanglas olemise ajast, aastatest 20092010 ning tal on V.Gavriliniga sõbralikud suhted (XX, 156). Pärast vanglast vabanemist suhtles V.Gavrliniga harva (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, ükskord pakkus amfetamiini ka V.Gavrilinile ja ükskord 2015.a märtsis või aprillis võttis V.Gavrilin talt amfetamiini võlgu (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt ei andnud ta V.Gavrilinile amfetamiini võlgu isiklikult, V.Gavrilinile võlgu antud amfetamiin oli A.Š. käes (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt olid tal A.Š. sõbralikud suhted ja hoidis tema käes amfetamiini, helistas A.Š., et ta annaks V.Gavrilinile amfetamiini (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt toimus telefonisuhtlus A.Š. ja V.Gavriliniga samal päeval, oli siis ise KohtlaJärvel (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt helistas V.Gavrilin ja tahtis saada A.Š. käest amfetamiini (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt küsis V.Gavrilin ka tema käest amfetamiini, aga kuna teda ennast siis Tartus ei olnud, siis ütles V.Gavrilinile, et võid A.Š. käest võtta (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt ütles ta V.Gavrilinile, kelle käest ja kuskohast ta võib amfetamiini saada (XX, 157), ütles, et võid võtta A.Š. käest amfetamiini (XX, 157). V.P. ütluste kohaselt ütles V.Gavrilin, et võtab võlgu, pärast annab raha (XX, 157). Sellest, mis on 1g amfetamiini hind, siis juttu ei olnud (XX, 158). V.P. ütluste kohaselt nõustus ta V.Gavrilini ettepanekuga, et V.Gavrilin võtab amfetamiini võlgu ja pärast annab raha (XX, 158). V.P. ütluste kohaselt oli tal siis tel nr XXX (XX, 158) ning talle ette mängitud telefonikõne salvestises (VII, 102103) on üheks vetluspooleks ta ise (XX, 158). V.P. ütluste kohaselt ei teadnud ta siis selle kõne V.Gavriliniga toimumise ajal, kas A.Š. on amfetamiini või ei ole (XX, 158). V.P. ütluste kohaselt helistas ta pärast V.Gavrilini kõnet A.Š. ja andis loa anda amfetamiini (XX, 158). Kannatanu A.Š. ütlustega selle kohta, et V.Gavriliniga oli kaasas temalt ähvardamisega amfetamiini nõudmas V.Gavrilinist tüsedam vene keelt rääkiv mees (XX, 4), on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuv selle kohta, et V.Gavrilin ja S.Makarchev olid 28.04.2015.a koos ja veetsid ühiselt aega. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) nähtuvalt olid Vladimir Gavrilin ja Sergei Makarchev koos ühiselt juba 28.04.2015.a kella 14:04 ajal, mil Relica Sulg
helistas Sergey Makarchevile ja küsis: “a kus I. on”, millele S.Makarchev vastas: “Ivan kõrval” (VII, 100-102; I. on üks V.Gavrilini hüüdnimedest), misjärel jätkuski R.Sule ja V.Gavrilini vaheline telefonivestlus. Relica Sule ja V.Gavrilini vahelisest telefonisuhtlusest selgub, et S.Makarchev ja V.Gavrilin praegu sõidavad, V.Gavrilini arvates on kõik talle võlgu, ka R.Sulg on talle võlgu ning on seisukohal, et R.Sulg on ka tema seksiori, V.Gavrilin avaldab, et sõidavad praegu Ihastesse, siis XXX juurde (VII, 100-102). Eeltooduga on kooskõlas ka 25.09.2015.a jälitustoimingu protokolli (XI, 87117) juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuv selle kohta, et S.Makarchev on tüseda kehaehitusega (XI, 107, 108). Ka kriminaalasja kohtulikul arutamisel oli S.Makarchev süüdistatavatest kõige tüsedama kehaehitusega ning tema kehaehitus on üldjoontes jäänud samaks nagu on näha 25.09.2015.a jälitustoimingu protokolli juurde kuuluvatelt fotodelt (XI, 107, 108). Sellega, et V.Gavrilin ja S.Makarchev olid 28.04.2015.a koos ja veetsid ühiselt aega, on kooskõlas ka 02.06.2016.a jälitustoimingu protokollist (XVIII, 27-30) 28.04.2015.a Sergey Makarchevi varajatud jälgimise kohta nähtuv, mille mille kohaselt veetsid Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin 28.04.2015.a õhtu koos. Varjatud jälgimisega on tuvastatud Sergey Makarchevi ja Vladimir Gavrilini koos viibimine Tartu linnas järgmistel aegadel: 17:59 XXX kortermaja juures, 18:02 jalutasid XXX eest Kadaka tn poole, 18:05 läksid XXX Kadaka tn poolse trepikoja juurde, kus sisenesid trepikotta, 19:16 väljusid XXX kortermaja Kadaka tn poolsest trepikojast ja jalutasid Kaunase pst poole, 19:19 jalutasid XXX kortermaja juurde, 19:25 XXX kortermaja ees seisis Audi A4 reg märgiga XXX, mille tagaistmel istusid S.Makarchev ja V.Gavrilin ning eesistmel kaks tundmatut meesterahvast, 19:31 Audi A4 reg märgiga XXX, milles istusid V.Gavrilin ja S.Makarchev ning 2 tundmatut meesterhvast, sõitsid XXX kortermaja eest Jaama tänavale, 19:32 Audi A4 reg märgiga XXX peatus Jaama tn 173 parklas, V.Gavrilin ja S.Makarchev väljusid Audi A4 reg märgiga XXX tagaistmelt ja läksid Jaama tn 173 Konsumi kauplusesse, 2 tundmatut meesterahvast jäid Audisse ootama, 19:37 V.Gavrilin väljus Jaama tn 173 Konsumi kauplusest ja istus Audi A4 reg märgiga XXX tagaistmele, 19:42 S.Makarchev väljus Jaama tn 173 Konsumi kauplusest ja läks Audi A4 reg märgiga XXX juurde, kus S.Makarchev andis Audi kõrvalistmel istujale midagi väikest ja istus ise tagaistmele, 19:50 Audi A4 reg märgiga XXX, milles istusid V.Gavrilin ja S.Makarchev ning 2 tundmatut meesterahvast, alustas sõitu, 19:59 Audi A4 reg märgiga XXX sõitis XXX territooriumile, 20:11 Audi A4 reg märgiga XXX, milles istusid V.Gavrilin ja S.Makarchev ning 2 tundmatut meesterahvast, sõitis XXX territooriumilt Kastani tänavale, 20:15 Audi A4 reg märgiga XXX sõitis Riia ja Turu tänava ristmikule, kus väljus varjatud jälgimise alt, 20:30 Audi A4 reg märgiga XXX, milles istusid V.Gavrilin ja S.Makarchev ning 2 tundmatut meesterahvast, sõitis Kadaka tänavalt Anne tänavale, 20:38 Audi A4 reg märgiga XXX peatus Jakobi 34 Krooks pubi parklas, 20:39 seisis tundmatu meesterahvas jalgrattaga Audi A4 reg märgiga XXX juhiukse juures ja suhtles läbi avatud juhiukse akna Audis viibijatega, 20:46 tundmatu meesterahvas lõpetas Audi A4 reg märgiga XXX istujatega vestluse ning sõitis jalgrattaga Tähtvere tänava poole ning V.Gavrilin, S.Makarchev ja 2 tundmatut meesterahvast jäid Audi A4 reg märgiga XXX ootama, 20:48 jätkas Audi A4 reg märgiga 189TVJ Jakobi tn 34
parklast sõitu, 20:56 Audi A4 reg märgiga XXX sõitis XXX kortermaja ette, 21:01 Audi A4 reg märgiga XXX, milles istusid V.Gavrilin ja S.Makarchev ning 2 tundmatut meesterahvast, sõitis XXX kortermaja eest Jaama tänavale, 21:05 Audi A4 reg märgiga XXX sõitis Kalda tee, Pikk tänava ja Sõpruse pst ringristmikul Kalevi tn poole ja väljus varjatud jälgimise alt, 21:18 täheldati, et Audi A4 reg märgiga XXX seisis Aleksandri tn 8 Passaaži parklas (kes Audis istusid, ei fikseeritud), 21:23 Audi A4 reg märgiga XXX sõitis Aleksandri tn 8 Passaaži parklast Aleksandri tänavale (kes Audis istusid, ei fikseeritud), 21:25 Audi A4 reg märgiga XXX peatus XXX ja 40 majade vahel tänaval, 21:30-ni Audi A4 reg märgiga XXX Jõe ja Aleksandri tänava ristmikule ega Lina ja Aleksandri tänava ristmikule ei sõitnud. Kooskõlastatult jälitustoimingu initsiaatoriga lõpetati varjatud jälgimine objekti S.Makarchevi suhtes (XVIII, 2730). Eelkajastatud varjatud jälgimisest nähtuvalt startisid V.Gavrilin ja S.Makarchev kell 21:01 Annelinnast Kalevi ja Aleksandri tänava piirkonda. Sellele eelnevalt olid V.Gavrilin ja S.Makarchev terve õhtu koos olnud ja ühte ja sama autot Audi A4 reg märgiga XXX kasutanud. Koos viibisid varjatud jälgimisest nähtuvalt alates 17:59. Kell 21:32 algas V.Gavrilini kõne V.P. ja Gavrilin ütleb, et on juba kannatanu maja juures all ja palub P. abi aine kannatanult kättesaamiseks, et aine neile ära annaks. S.Makarchevi mobiiltelefoninumbri XXX positsioneerimisest nähtub, et mobiiltelefon paiknes 28.04.2015 järgmiste mobiilside tugimastide asukoha piirkonnas: ¤ 21:06 Kalevi 59, Tartu ¤ 21:21 Väike-Turu 4, Tartu ¤ 21:26 Kalevi 59, Tartu ¤ 21:31 Kalevi 59, Tartu ¤ 21:46 Väike-Turu 4, Tartu ¤ 22:01 Kalevi 59, Tartu (XVIII, 27-30). Eelkajastatust nähtuv ajavahemik alates 21:32 kannatanu elukoha juurest kuni kella 21:46-ni on piisav selleks, et vahepeal kannatanult A.Š. ähvardamisega amfetamiin ära võtta. V.Gavrilini kõne V. Po. oli lühike ning kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tema suhtlus V.Gavriliniga ja temaga kaasas olnud tüsedama meesterahvaga kiire ning ta andis hirmu tõttu, kartes enda lapse pärast, amfetamiini kiirelt seda nõudnud V.Gavrilinile ja temaga kaasas olnud tüsedamale isikule ära. Ka Tartu linna elektroonselt veebilehelt märksõna “Kaardid” alt avalikult kättesaadava Tartu linna kaardi kohaselt on tänavate asetusest ja mobiilside tugijaamade asukohast nähtuvalt võimalik ajavahemikus alates 21:32 kannatanu elukoha juurest kuni kella 21:46-ni on piisav selleks, et vahepeal kannatanult A.Š. ähvardamisega amfetamiin ära võtta. Kaardilt nähtuvalt on Aleksandri tänav ja Kalevi tänav paralleelsed tänavad, ning Kalevi tänav 59 asuva mobiilside tugimast jääb XXX asuvast majast ainult ühe lühikese tänavalõigu kaugusele – Kalevi tn 59 ja XXX vahele jääb lühike lõik
Aida tänavast. Mobiilside tugimast Väike-Turu 4 asub kaardilt nähtuvalt XXX majast ilmselgelt mitmeid kordi kaugemal kui seda asub Kalevi tn 59 tugimast. Tartu linna kaardilt nähtuvalt on Lina tänav Aida tänavale paralleelne tänav ning ühendab Kalevi ja Aleksandri tänavaid. Tartu linna kaardilt nähtuvalt asub XXX maja Aida tänava vahetus läheduses ning maja Lina tn 5 ei asu maja XXX vahetus läheduses, vaid paikneb ühe pika tänavavahe kaugusel mööda Aleksandri tänavat, millelt tuleb pöörata Lina tänavale Lina tn 5 juurde jõudmiseks. Eelkajastatust nähtuvaga selles, et Vladimir Gavrilin asus kannatanult amfetamiini äravõtmise paiku, s.o orienteeruvalt alates 21.32-st alates kannatanu XXX elukoha piirkonnas, on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuv, mille kohaselt V.Gavrilini kasutuses olnud mobiiltelefon asus 28.04.2015 kella 21:19 ja 21:21 kõnede ajal Tartus kesklinna tugijaama KYYNI1 piirkonnas (IX, 46 all) ning vahemikku 21:30 – 22:01 jäävate kõnede ajal asus Tartus Lina tn tugijaama LINATRT3 piirkonnas (IX, 47) ja kella 22:08 ajal Relica Sulega toimunud kõne ajal asus Tartus Annelinnas tugijaama ANNE2 piirkonnas, kella 22:56 ajal A.Š. toiminud kõne ajal asus Tartus tugijaama EEDEN2 piirkonnas (IX, 47), sellele järgnevalt kella 22:59 ja 23:50 ajal Relica Sulega toimunud kõnede ajal asus tugijaamade SOPRUSE1 ja SOPRUSE3 piirkonnas (IX, 47), 29.04.2015.a kella 00:26 ajal A.Š. toimunud kõne ajal asus tugijaama LINA2 piirkonnas (IX, 47) ja kella 00:31 ajal A.Š. toimunud kõne ajal asus tugijaama LINATRT3 piirkonnas (IX, 47), sellele järgnevalt vahemikku 01:30 – 02:39 jäävate kõnede ajal asus Annelinna jäävate tugijaamade EEDEN1, EEDEN2, YLEJOE1 piirkonnas (IX, 47). Sellega, et 28.04.2015.a õhtu veetsid V.Gavrilin ja S.Makarchev koos, on kooskõlas ka 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuv, mille kohaselt 28.04.2015.a õhtul puudusid V.Gavrlinil ja S.Makarchevil omavahelised kõned. 14.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergey Makarchevi telefonisuhtluse kohta (XII,1-30; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtub, et S.Makarchevi kasutuses olnud mobiiltelefon asus 28.04.2015 kella 19:17 kõne ajal M.H1. Tartus tugijaama G1608-T-Annelinn piirkonnas (XII, 26; mis on kooskõlas ka varjatud jälgimisega) ning sellele järgnevalt vahemikus 29.04.2015 alates kella 01:43-st kuni 30.04.2015 kella 12:27-ni V.Gavriliniga toimunud kõnede ajal asus Tartus Annelinna jäävate tugijaamade G7381-T-Sopruse, G081D-T-Roomu, G1608-T-Annelinn, G2424-T-Kaunase piirkonnas (XII, 29). Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilini ja S.Makarchevi puhul oli tavapärane aja koos veetmine, on kooskõlas Relica Sule ütlustest nähtuv selle kohta, et Makar (Sergey Makarchev) on XXX (Vladimir Gavrilini) hea sõber (XVII, 177). Relica Sule ütluste kohaselt müüs ka Makar XXX, s.t Vladimir Gavrilini, alt amfetamiini (XVII, 177). R.Sule ütluste kohaselt helistas ta Makarile siis, kui ei saanud Venelast, s.t Vladimir Gavrilinit, kätte (XVII, 177).
R.Sule ütlustega selle kohta, et Sergey Makarchev, hüüdnimega Makar, on Vladimir Gavrilini hea sõber on kooskõlas ka Vladimir Gavrilini enda ütlused selle kohta, et tal olid Sergey Makarcheviga väga sõbralikud suhted (XXIII, 21 all). V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt käis ta koos S.Makarcheviga ka kasiinos
Relica Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Sergey Makarchev käitles narkootilisi aineid kooskõlastatult Vladimir Gavriliniga, on kooskõlas muuhulgas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 94-116; allkirjaleht: IV köide 3.osa lk 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilinilt omandatud amfetamiinikogustest ühe koguse sai ta kätte Annelinnast Kivilinna kooli juurest põõsastest, kuhu see oli maha maetud (XX, 103). Kannatanu M.H1. ütluste kohaselt näitas Sergey Makarchev talle kätte täpse koha, kuhu oli amfetamiin peidetud (XX, 103-104). S.Makarchevi kätte näidatud kohas pidi olema 50 grammi amfetamiini, kuid oli 48 grammi (XX, 104). M.H1. ütluste kohaselt maksis ta raha 11€/g selle amfetamiini eest V.Gavrilinile, kuid täpse amfetamiini asukoha näitas kätte S.Makarchev (XX, 104). R.Sule ütlustest nähtuvaga selle kohta, et S.Makarchev tegutses V.Gavrilini juhtimisel ja koordineerimisel on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustest nähtuv selle kohta, Sergey Makarchev osales koos temaga S.B. suhtes füüsilise vägivalla kasutamises ja S.B. vabaduse võtmises, kui J.Krasjukova neid autoga sõidutas, olgugi, et väidetavalt puudutas S.B. poolt J.Krasjukova palvel J.Krasjukovale amfetamiini andmine ainult J.Krasjukova ja V.Gavrilini omavahelisi peresuhteid (XXIII, 21-23). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli tal S.B. rääkida meestejutt, kuhu pidas vajalikuks kaasa kutsuda ka S.Makarchevi (XXIII, 22 keskelt). V.Gavrilini ütluste kohaselt mõtleb ta meestejutu all seda, et mehed läksid J.Krasjukova juhitud autost välja (XXIII, 22). V.Gavrilini ütlustest nähtuvalt kasutas ta autost väljas olles S.Makarchevi juuresolekul S.B. suhtes füüsilist vägivalda (XXIII, 22-23). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et füüsilise vägivallaga ähvardades sundisid Vladimir Gavrilin ja S.Makarchev kannatanut A.Š. loovutama tema valduses oleva amfetamiini. Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlused, mis nad andsid kannatanu A.Š. röövimise süüdistuse kohta. Kuigi kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et röövimise süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), siis ütlustest nähtuvalt A.Š. röövimise süüdistuses V.Gavrilin ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootilisi aineid, oli narkosõltuvuses (XXII, 175), tarbis põhiliselt veeni süstimise teel (XXIII, 8).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on tal S.Makarcheviga sõbralikud suhted, tunneb teda ammusest ajast, tihedamalt hakkasid suhtlema 2014.a, kui kohtusid kasiinos, olid ühised peod, koos tarvitasid narkootikume (XXIII, 3, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt kostitasid nad teineteist vastastikku narkootiliste ainetega, kellel oli, see andis ka teisele, koos tarbisid erinevaid narkootilisi aineid, näiteks amfetamiini, ecstasyt, marihuaanat (XXIII, 8). V.Gavrilini ütluste kohaselt teadis ta A.Š. juttude järgi (XXII, 180), teadis tema tööandjat V. P., kes andis A.Š. müügiks narkootikume (XXII, 181). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei olnud tal 2015.a aprillikuu lõpus narkootikume ja pöördus V.P. poole, helistas talle ja ütles, et A.Š. on narkootikume ja helista A.Š., et ta tooks ning V.P. lubas helistada (XXII, 181). V.Gavrilini ütluste kohaselt olid tal V.P. n.ö kaubavahetuslikud suhted, V.P. helistas ja A. tuli välja, vestlesid kuskil 30 sekundit ja A. tõi 5 g (XXII, 181). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli tal kokkulepe V.P., et maksab P. standardhinna 1g on 20€ (XXII, 181). Telefoni teel seda ei arutatud, see oli niigi arusaadav (XXII, 181). V.Gavrilini ütluste kohaselt andis ta pärast osa raha ära V.P. (XXII, 181). Kogu arveldus toimus V.P. (XXIII, 21). V.Gavrilini ütluste kohaselt ta sellel päeval A.Š. ei ähvardanud ning ei teinud talle ka narkootikumide müümise ettepanekut (XXII, 181). V.Gavrilini ütluste kohaselt läks ta A.Š. juurde ühe Ž.nimelise tuttavaga, kelle perekonnanime ei tea ja kelle hüüdnimi oli B. – Putukas või Põrnikas (XXIII, 20), kelle käest kuuliski, et A.Š. on amfetamiini
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Sergey Makarchev, et röövimise süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 119-136; allkirjaleht: IV 6. 105) kohaselt tunneb ta Vladimir Gavrilinit umbes 2013.a, elasid ühes rajoonis ja neil olid ühised tuttavad, rohkem hakkasid suhtlema 2014.a, suhted olid sõbralikud (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt olid nad V.Gavriliniga sõbrad, veetsid aega koos, käisid kasiinos, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt tarbis ta enne kinnipidamist amfetamiini (XXII, 120). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta koos V.Gavriliniga käinud kedagi röövimas (XXII, 120). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei tunne ta A.Š., ei ole tema juures käinud, ei ole teda ähvardanud ning ei ole tema suhtes vägivalda kasutanud (XXII, 123). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei mäleta ta, kellega ta sellel päeval 28.04.2015.a oli (XXII, 130). S.Makarchevi ütluste kohaselt võis olla selline juhus, et sõitis koos V.Gavriliniga ühes autos ja R.Sulg helistas ning otsis V.Gavrilinit (XXII, 130). S.Makarchevi ütluste kohaselt on R.Sulg talle mitu korda helistanud ja küsinud V.Gavrilinit (XXII, 130). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas oli sellist juhtumit, et R.Sulg küsis V.Gavrilini kohta, V.Gavrilin oli kõrval ning andis toru V.Gavrilinile, kes rääkis edasi R.Sulega (XXII, 130). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei ole ta 2015.a aprillikuus viibinud V.Gavriliniga XXX tänaval (XXII, 130, 134). S.Makarchevi ütluste kohaselt elab tal XXX sealkandis (XXII, 134), käis XXX juurde XXX, see asub XXX tn kõrval (XXII, 134-135). Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest A.Š. röövimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga.
Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanu A.Š. kui ka tunnistaja V. P. ütlustest, jälitustoimingu protollidest ning sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest, Relica Sule ja M.H1. ütlustest nähtuv info on omavahel üldjoontes loogilises kooskõlas. Kannatanu A.Š. ütlustega kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile ja Sergey Makarchevile esitatud röövimise süüdistuse põhjendatust. Kuritegeliku ühenduse loonud ja seda juhtinud Vladimir Gavrilini ning kuritegeliku ühenduse liikme ning ühtlasi V.Gavrilini parema käe Sergey Makarchevi elustiiliga käis muuhulgas kokku narkootilisi aineid omavatelt isikutelt neil oleva narkootilise aine äravõtmine kuritegelikke meetodeid kasutades. A.Š. ei ole kriminaalasjas ainuke kannatanu, kelle suhtes kuritegeliku ühenduse loonud ja seda juhtinud V.Gavrilin on koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega füüsilse vägivallaga ähvardades ära võtnud narkootilisi aineid ning võimalusel ka kannatanutel olnud raha, kui kannatanutel on seda olnud. Enne A.Š. võeti narkootiline aine füüsilise vägivallaga ähvardades ära A.A., M.J., M.H1. Sergey Makarchev on koos Vladimir Gavriliniga narkootilise aine füüsilise vägivallaga ähvardades ära võtnud M.J. ja M.H1. Nimetatud mõlemad kannatanute M.J. ja M.H1. röövimised panid Sergey Makarchev ja Vladimir Gavrilin toime enne 28.04.2015.a A.Š. amfetamiini vägivallaga ähvardades äravõtmist. Kannatanute A.A., M.J. ja M.H1. vahel omavaheline seotus puudub. Neil asjaoludel on kannatanu A.Š. ütlused veenvad ja usutavad ning kohtul põhjendatud alust ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ei ole. A.Š. on vaid üks mitmetest Vladimir Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse ohvritest, kelle suhtes kasutati enda tahte saavutamiseks füüsilise vägivallaga ähvardamist. Käesoleval juhul kasutati kannatanu tahte murdmiseks, selleks et kannatanu annaks välja tema valduses oleva amfetamiini, kannatanu ähvardamist sellega, et tema lapsega võib midagi halba juhtuda. Kannatanu A.Š. ütluste kohaselt tundis ta enda väikse lapse pärast hirmu ja pidas ähvardamist reaalseks, sest oli kuulnud, et Vladimir Gavrilin on vägivaldselt narkootilisi aineid ja esemeid ära võtnud. Kannatanu hirmutunnet tõstvaks oli kindlasti ka asjaolu, et V.Gavrilinit julgestas ka V.Gavriliniga kaasas olnud tüsedam mees, kelleks oli kehaehituselt kogukas Sergey Makarchev. Selle peale, kui A.Š. pakkus V.Gavrilinile esmalt temalt amfetamiini osta, ütles V.Gavrilin, et tema ei hakka kelletki amfetamiini ostma ning S.Makarchev ütles, et sa räägid ebasviisakalt. Saanud kannatanult füüsilise vägivallaga ähvardamisega kätte 5g amfetamiini, V.Gavrilin ja S.Makarchev lahkusid. Neil asjaoludel pole kahtlust, et V.Gavrilin ja S.Makarchev käitusid A.Š. amfetamiini nõudes omavahel kooskõlastatult isikute grupis ning nende mõlema eesmärgiks oli kannatanult amfetamiin mistahes vahenditega, sealhulgas kannatanu ähvardamisega, et tema lapsega võib midagi halba juhtuda, kätte saada. Selles, et kuritegeliku ühenduse juhi ja selle liikmete poolt võeti narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevatelt isikutelt ära narkootiline aine ja sularaha, ei olnud kuritegeliku ühenduse käitumismustrist lähtudes midagi ebaharilikku. Pigem vastupidi. Kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oligi hirmutada ühenduseväliselt narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlevaid isikuid, et nad hakkaksid V.Gavrilini juhitud nn Tartu katuse alt narkootilisi aineid müüma või siis maksaksid ühendusele raha, kui nad katuse alt müüma ei hakka. V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse käitumismustri üheks avaldusmivormiks oligi narkootilisi aineid omavatele ning neid käitlevatele isikutele kuritegelike meetoditega
selgeks teha, et Tartu piirkonnas tuleb narkootilisi aineid käidelda V.Gavrilini juhitud nn Tartu katuse alt ja kes ei ole nõus selle katuse alt hakkama narkootilisi aineid müüma, neil tuleb hakata nn katuseraha maksma. Sama nähtub ka kannatanu A.Š. ütlustest. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud kannatanu A. Š. ütlustega ja tema ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega kogumis. Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev käitusid A.Š. suhtes eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult ning omavahel kooskõlastatult. Neist mõlema teopanus oli oluline, et panna kannatanu A.Š. tema lapsega juhtuda võiva halva pärast hirmu tundma ning sellega kannatanu vastupanu murda ning sundida kannatanut tema valduses olevat amfetamiini välja andma. V.Gavriliniga koos oleva ja tema taga seisev S.Makarchev mõjutas samuti kannatanut nii sõnaliselt kui ka enda füüsilise koguka väljanägemisega kannatanut V.Gavrilini ähvardusi tõsiselt võtma ning amfetamiini neile välja andma. See, et amfetamiini eest polnudki kavatsust tasuda, nähtub nii kannatanu ütlustest kui ka V.Gavrilini ja V.P. telefonisuhtlusest. Kannatanu A.Š. ütlustest nähtuvalt ütles V.Gavrilin selle peale, kui pakkus V.Gavrilinile amfetamiini osta, et tema ei hakka seda mitte kelleltki ostma. V.Gavrilini ja V.P. telefonisuhtlusest nähtuvalt serveeris V.Gavrilin olukorda selliselt, et lubas nädala lõpuks A.Š. võetava amfetamiini A.Š. tagasi anda. Kuna Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev olid vabaduses viibides narkootilisi aineid igapäevaselt tarbivad isikud, kellele oli tarbimiseks vaja järjepidevalt uut ja järgmist narkootilise aine kogust, siis pole alust kahelda A.Š. ütluste tõele vastavuses selles, et V.Gavrilin ütles temalt amfetamiini nõudes, et ei hakka kelletki amfetamiini ostma. Väljakujunenud kuritegelikust käitumismustrist tulenevalt oli V.Gavrilinile ja S.Makarchevile tavapärane võtta narkootiline aine ära teistelt isikutelt. Seejuures oli tavapärane, et kannatanute tahte murdmiseks ning narkootilise aine endi valdusesse saamiseks kasutati vägivalda või sellega ähvardamist. Käesolevalt piisas kannatanu tahte murdmiseks füüsilise vägivallaga ähvardamisest, et tema lapsega võib midagi halba juhtuda. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitumise õigusvastasust ei välista V.Gavrilini väidetu selle kohta, et justkui V.P. oli lubanud narkootilist ainet A.Š. võtta. See V.Gavrilini väide ei ole kooskõlas V.Gavrilini ja V.P. telefonisuhtusest nähtuvaga selle kohta, et V.P. lubas V.Gavrilini pealekäimisel üksnes A.Š. helistada. Siinkohal on oluline täheldada, et isegi kui keegi teine annab loa minna ja võtta kuritegelikke meetodeid kasutades kelleltki ära narkootiline aine, ei anna see vähimalgi määral õiguslikku alust vägivallaga ähvardades kelletki narkootilist ainet nõuda ja seda ära võtta. Ka V.Gavrilini väited selle kohta, nagu olnuks A.Š. ära võetud amfetamiini omanik V.P., ei välista Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitumise õigusvastasust. Nii Vladimir Gavrilin kui ka Sergey Makarchev teadsid, et neile on A.Š. olev amfetamiin võõras. Vladimir Gavrilinile ja Sergey Makarchevile võõra amfetamiini kannatanult füüsilise vägivallaga ähvardamisega väljanõudmine kvalifitseerub röövimiseks. Samas on siinkohal oluline täheldada, et telefonisuhtlusest nähtuvalt oli V.Gavrilin igakülgselt teadlik sellest, et amfetamiini omanik on A.Š., kellele ta väidetavalt soovis nädala lõpuks amfetamiini ka tagasi anda.
Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi toimepandu kvalifitseerub KarS § 200 lg 2 p 2,4,7 järgi narkootilise aine röövimiseks isikute grupis ja isikute poolt, kes olid varem toime pannud röövimise (näiteks kannatanutelt M.J. ja M.H1. narkootilise aine ja sularaha röövimise) ja väljapressimise (näiteks kannatanult R.H. väljapressimised). Kuna Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev panid kannatanutelt M.J. ja M.H1. narkootilise aine ja sularaha röövimised toime kannatanuid noaga füüsilise vägivallaga ähvardades, siis kvalifitseerub Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi käitumine KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi narkootilise aine röövimiseks isikute grupis ja relvana kasutatud esemega – noaga – ähvardades, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise. Vladimir Gavrilin pani toime 4 röövimist, millistes kannatnuteks olid A.A. , M.J., M.H1. ja A.Š. Sergey Makarchev pani toime 3 röövimist, millistes kannatnuteks olid M.J., M.H1. ja A.Š.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (I,30-34p; IV
Aleksandri tänavalt liiguti ühiselt sõidukiga BMW reg. märgiga XXX, mida juhtis Jelena Krasjukova, kõrvalistmel istus Vladimir Gavrilin ning tagaistmel S.B. kõrval Sergey Makarchev, Turu tänavale, kus Sepa turu (Sepa 21) kõrval, liikuvas sõidukis olles lõi Vladimir Gavrilin enda käes oleva noaga S.B. vasaku põlve piirkonda, tekitades lõikehaava ning verejooksu, mille tagajärjel tekitati S.B. kehavigastusi ja ta tundis füüsilist valu. Turu tänavalt jätkati ühiselt liikumist üle uue Ihaste silla Ihaste linnaosa suunas, enne mida keerati sõidukiga Nõlvaku tänavale. Nõlvaku tänava ääres, Nõlvaku 12 ja Soojuse tee vahelisel alal, paremal pool tühermaal sõidukist väljas olles kasutasid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev S.B. suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda jalaga kas kõhtu või selga, mille tulemusena S.B. kukkus maha ning järgnes peksmine, kus minuti aja jooksul löödi maas lamavat S.B. järjepidevalt jalahoopidega keha, selja ja kõhu piirkonda, samuti vähemalt ühel korral pea piirkonda paremale poole ja ühel korral pea piirkonda vasakule poole, silma lähedale. Peksmise tagajärjel tekitati S.B. kehavigastusi ja ta tundis suurt füüsilist valu. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 136 lg 1 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ühiselt koos Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukovaga, s.o seadusliku aluseta vabaduse võtmises, Sergey Makarchevit süüdistatakse KarS § 136 lg 1 järgi (I, 37-38p) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ühiselt koos Vladimir Gavriliniga ja Jelena Krasjukovaga, s.o seadusliku aluseta vabaduse võtmises, Jelena Krasjukovat süüdistatakse KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ühiselt koos Vladimir Gavriliniga ja Sergey Makarcheviga, s.o seadusliku aluseta vabaduse võtmises, mis seisnes selles, et Jelena Krasjukova leppis telefoni teel S.B. kokkusaamise narkootilise aine omandamise ettekäändel 28.02.2015.a Tartu linnas, Aleksandri tänaval ning kui S.B. oli istunud Jelena Krasjukova poolt juhitud sõidukisse BMW reg. märgiga XXX, tulid eelnevalt kokkulepitult ja J.Krasjukova poolt sõiduautoga kohale toimetatud maja nurga tagant välja Vladimir Gavrilin koos Sergey Makarcheviga, kes S.B. väljapääsemist sõidukist nii füüsiliselt väljapääsuteede piiramisega kui ka sõnaliselt takistasid. Sõidukis olles kasutas Sergey Makarchev S.B. suhtes füüsilist vägivalda, lüües isikut rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel tundis S.B. füüsilist valu. Aleksandri tänavalt liiguti ühiselt koos sõidukiga BMW reg. märgiga XXX, mida juhtis Jelena Krasjukova, kõrvalistmel istus Vladimir Gavrilin ning tagaistmel S.B. kõrval Sergey Makarchev, Turu tänavale, kus Sepa turu (Sepa 21) kõrval, liikuvas sõidukis olles lõi Vladimir Gavrilin enda käes oleva noaga S.B. vasaku põlve piirkonda, tekitades lõikehaava ning verejooksu, mille tagajärjel tekitati S.B. kehavigastusi ja ta tundis füüsilist valu. Nõlvaku tänava ääres, Nõlvaku 12 ja Soojuse tee vahelisel alal, paremal pool tühermaal sõidukist väljas olles kasutasid Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev S.B. suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda jalaga kas kõhtu või selga, mille tulemusena S.B. kukkus maha ning järgnes peksmine, kus minuti aja jooksul löödi maas lamavat S.B. järjepidevalt jalahoopidega keha, selja ja kõhu piirkonda, samuti vähemalt ühel korral pea piirkonda paremale poole ja ühel korral pea piirkonda
vasakule poole, silma lähedale. Peksmise tagajärjel tekitati S.B. kehavigastusi ja ta tundis suurt füüsilist valu. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 120 lg 1 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tapmisega ähvardamises, mis seisnes selles, et 28.02.2015.a, peale Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova poolt S.B. seadusliku aluseta vabaduse võtmist ja Vladimir Gavrilini ning Sergey Makarchevi poolt kehalist väärkohtlemist, ähvardas Vladimir Gavrilin S.B. „kasti lüüa“ ehk temalt elu võtta, kui S.B. peaks Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukovale veel narkootilist ainet edasi andma. Eelnevalt tema suhtes samade isikute poolt tarvitatud intensiivse füüsilise vägivalla tõttu oli S.B. alust karta ähvarduse täideviimist. Vladimir Gavrilinile, Sergey Makarchevile ja Jelena Krasjukovale esitatud süüdistustes, millistes kannatanuks on S.B., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist kõige teravamalt süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova ütlused. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Vladimir Gavrilini süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 136 lg 1, KarS § 120 lg 1 järgi ning Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja KarS § 136 lg 1 järgi on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad tõendid. 05.03.2015.a S.B. kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (XIV, 124,125128) on tõendatud, et S.B. peeti KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kahtlustatavana kinni 05.03.2015 kell 14:05 Tartus, Võru 47 maja juures ning tema kahtlustatavana kinnipidamisel tuvastati väliselt nähtuva vigastusena vasakul põlvel noa torkehaav (XIV, 124,125-128), milline on näha ka S.B. st kahtlustatavana kinnipidamisel tehtud fotodelt (XIV, 127-128). S.B. st kahtlustatavana kinnipidamisel tehtud fotodelt nähtuvalt on ta mõlema silma all põskedel punased kaared, neist vasaku silma all on punane kaar intensiivsem (XIV, 127). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga on kooskõlas 05.03.2015.a kiirabikaart patsient S.B. kohta (XI, 42, 44; XIV, 129), mille kohaselt on patsient S.B. elukoht Tartus, XXX (XI, 44; XIV, 129), kuid kiirabi kutsuti S.B. Tartus Riia tn 179A asuvasse arestimajja seoses S.B. vasakul jalal oleva haavaga (XIV, 129; XI, 44). Kiirabi sai väljasõiduks korralduse kell 17:00, oli kohal kell 17:11 ja tuvastas, et patsient oli peksa saanud, teda löödi selga, nimme piirkonda ning vasakusse jalga löödi noaga, kus põlve piirkonnas tuvastati 1,5 cm pikkune haav (XIV, 129; XI, 44). Kiirabikaardi kohaselt tehti haava puhastus, patsienti ei hospitaliseeritud, patsient jäi kohapeale, patsiendil joobetunnused puuduvad (XI, 44). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga on kooskõlas 26.11.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsus kokkuleppemenetluses (IV 3. 43-48), millega S.B. tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 ja KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1, KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel karistati
2 aasta 1 kuu 25 päeva vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele
kuud 25 päeva vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 7 kuud asendati narkomaanide sõltuvusraviga (IV 3. 43-48). Kohtuotsus jõustus 12.12.2015 (IV 3. 48). S.B. karistati KarS § 183 lg 2 p 2 järgi selle eest, et omandas regulaarselt ajavahemikul 2014.a juulikuu keskpaigast kuni 27.02.2015.a enesele tarvitamiseks Vladimir Gavrilinilt ja Sergey Makarchevilt 2-5 grammi kaupa narkootilise aine amfetamiini segu ning ühel korral korraga 10 grammi narkootilise aine segu, mille amfetamiinsulfaadi sisaldus võis olla 13%, s.o puhta aine sisaldus kuni 0,966 grammi. Eelnevalt enesele tarvitamiseks omandatud narkootilise aine amfetamiini segust andis S.B. ajavahemikul 2015.a algusest kuni 2015.a veebruarikuu lõpuni Tartus XXX koridoris ühiselt süstides vähemalt 30 korral edasi R.K. Eelnevaga on kooskõlas kannatanu S.B. kohtulikul uurimisel 29.03.2016.a antud ütlused (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49), mille kohaselt viibib ta praegu narkovõõrutusravil, käesolevalt tabletiravi ei ole ja süste ei saa, toimub psühholoogiline ravi, osaleb igapäevaselt programmides, on 9 kuud narkootikumidest puhas olnud, saab adekvaatselt kohtusaalis toimuvast aru (XX, 79). 29.03.2016.a kohtuistungil avaldas S.B., et on narkovõõrutusravil (XX, 66), süüdistatavatest ja kannatanutest keegi talle lähedane isik, sugulane, hõimlane ei ole ning isiklikku vihavaenu tal süüdistatavatest ja kannatanutest kellegi suhtes ei ole (XX, 67). Kannatanu S.B. ütluste kohaselt tunneb ta nii Vladimir Gavrilinit kui ka tema naist Jelena Krasjukovat (XX, 67-68). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes tundis S.B. kohtusaalis viibivate isikute hulgast ära nii Vladimir Gavrilini kui ka tema naise Jelena Krasjukova ning Sergey Makarchevi, keda teab hüüdnime Makar järgi (XX, 67-69). S.B. ütluste kohaselt soovis Gavrilini naine temalt saada amfetamiini, leppisid kokkusaamise tuletõrje maja juurde XXX maja taha, saidki seal V.Gavrilini naisega kokku, istus Gavrilini naise juhitud autosse BMW tahaistmele, misjärel kuskilt maja nuka tagant tulid kohe välja Gavrilin ja Makar, neist Makar istus tema kõrvale autosse tahaistmele (XX, 67-68, 82), roolis oli Gavrilini naine ja tema kõrvalistuja oli V.Gavrilin (XX, 69), naine sõitis autoga (XX, 69), naine teda ei löönud ja kinni ei hoidnud ning autost väljumist ei takistanud (XX, 82). S.B. ütluste kohaselt ei jõudnud ta autosse istudes mingit vestlust alustada, sest kohe tuli V.Gavrilin nuka tagant välja (XX, 82). S.B. ütluste kohaselt oli tal V.Gavriliniga kokkulepe, et ta tema naisele narkootilist ainet ei anna, kuid ta rikkus seda kokkulepet (XX, 68) ning autos V.Gavrilin sõitmise ajal seda seletaski (XX, 69). S.B. ütluste kohaselt lõi Makar siis talle rusikaga näkku (XX, 69), vist vasakule poole (XX, 80 all). S.B. ütluste kohaselt seletas ta, et enam ei tee, kuid Makar ütles, et ära sega Gavrilini jutule vahele (XX, 69). S.B. ütluste kohaselt oli ta 2 kuud enne seda sündmust andnud lubaduse Gavrilinile, et ei anna tema naisele amfetamiini (XX, 69). S.B. ütluste kohaselt lõi Makar teda rusikaga siis, kui püüdis seletada, et rohkem ei anna Gavrilini naisele midagi (XX, 69), see löök oli nõrk (XX, 69). S.B. ütluste kohaselt ütles S.Makarchev löömise ajal, et sina ei sega vahele, kui V.Gavrilin räägib (XX, 69). S.B. ütluste kohaselt toimus see auto sõitmise ajal (XX, 69). S.B. ütluste kohaselt võttis Makar temalt autos peksmiskoha juurde sõites telefoni, vaatas selle läbi, et pealt ei kuulataks, telefoni sai tagasi väljalülitatult, telefoni ta seal siis kasutada ei saanud (XX, 71). Gavrilin juhatas autosõidu ajal naist, kuhu sõita
(XX, 69), sõitsid Turu tn uue Ihaste sillani ja sealt üle, autos sõitmise ajal sai jalga augu, teksapüksid olid verised, sõitsid üle silla, oli mingi kruusatee, elektrimaja, seal Gavrilin karistas koos Makariga, peksid jalgadega (XX, 69), peksmise ajal hoidis käsi ümber pea, kaitses pead, peale seda tõusis üles, istus autosse ja viidi linna tagasi, V.Gavrilin andis taksoraha, sõitis taksoga, jalas tundis valu, püksid olid verised, haav ei olnud suur (XX,. 70). S.B. ütluste kohaselt hoidsid elektrimaja juures autost välja tulles V.Gavrilin ja Makar tal riietest kinni, takistamaks ära jooksmist (XX, 70), üks oli ühel pool ja teine teisel pool, kõndisid niimoodi autost mõned meetrid eemale (XX, 70). S.B. ütluste kohaselt pidi V.Gavrilini naine nägema seda, kui autost välja minnes temast kahelt poolt kinni võeti ja ta kahe inimese vahel kõndis (XX, 70). S.B. ütluste kohaselt oli ta jalgadega peksmise ajal pikali maas, siis V.Gavrilin ütles, et aitab küll ja küsis, et kas said aru, mille eest said, millele vastas, et teab jah (XX, 70). S.B. ütluste kohaselt peksti teda jalgadega kehasse, kas ka pähe peksti, ei tea, sest hoidis käed ümber pea (XX, 70). S.B. ütluste kohaselt tundis ta peksmisest valu ning tundis ennast süüdi (XX, 70). S.B. ütluste kohaselt istus ta pärast peksmist autosse tagasi tulles tahaistmele (XX, 70). S.B. ütluste kohaselt lubas V.Gavrilin linna tagasi jõudes autost maha pannes ta maha lüüa, “kasti panna”, kui tema naisele veel narkootilist ainet antakse (XX, 72). S.B. ütluste kohaselt sai sellest aru nii, et kui veel annab V.Gavrilini naisele narkootilist ainet, siis järgmisel korral saab surma (XX, 72). S.B. ütluste kohaselt võttis ta autost välja saades ühendust R. K., sest jalg oli verine, ütles, et ei saa kõndida ja küsis sidet ning ütles siis telefoni teel R. K., et sai Gavrilini käest peksa, jalavigastuse sai noaga, R. K. aitas haava siduda (XX, 72). S.B. ütluste kohaselt tegid K. L. ja R. K. ettepaneku pöörduda traumapunkti, kuid kuna oli siis narkojoobes, ei tahtnud sinna minna (XX, 72). S.B. ütluste kohaselt vaatas hiljem, kui kahtlustatavana kinni peeti, põlve üle kiirabi (XX, 72), kiirabile avaldas, et peksti ja sai nuga. S.B. ütluste kohaselt on põlv tal senini igal hommikul turses, paistes, põlv valutab, röntgenpilt midagi ei näita, peab nüüd minema ortopeedi juurde (XX, 73). S.B. ütluste kohaselt näidati talle politseis isikute fotosid ja tundis nende hulgast isikud ära ning prokuröri äratundmiseks esitamise protokollidest isitungil ettekantu vastab tõele (XX, 77-78). S.B. ütluste kohaselt näitas ta politseile ette ka koha, kuhu ta viidi ja kus teda peksti ning ütluste olustikuga seostamise protokollist prokuröri avaldatu vastab tõele (XX, 78-79). 06.03.2015.a äratundmiseks esitamise protokollide (XIV, 101-103, 104-106, 107109) kohaselt tundis S.B. talle näidatud fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära isiku, kes talle peksa andis ja noaga haavas (XIV, 102), Sergey Makarchevis tundis ära isiku, kes on Makar ja kes oli Gavriliniga koos ja kes ka andis talle peksa (XIV, 105), Jelena Krasjukovas tundis ära isiku, kes on Gavrilini naine ja talle helistas; Jelena Krasjukova sõitis BMW-ga teda linnast välja viies ning kui Gavrilin ja Makar ta läbi peksid (XIV, 108). 06.03.2015.a S.B. ütluste ja olustiku seostamise protokolliga koos fototabelitega (XIV,116-123) on tõendatud, et S.B. juhatas mööda Turu tänavat Ihaste sillale, sealt edasi Ihastesse Lammi tänavalt mööda E.Wiiralti tänavat Nõlvaku tänavale, mööduti Nõlvaku Hooldekeskusest kuni jõuti sündmuskohani, kus S.B. palub Tartu Veevärgi hoiatusmärgi juures peatuda ning S.B. juhatab kohani, kus teda löödi – suundus teest eemale väiksemat halli värvi ehitise taga oleva kahe künka vahele.
Kannatanu S.B. ütlustega ja tema ütlustega kooskõlas olevate teiste eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja R. K. ütlused. Tunnistaja R. K. avalduse alusel (IV 3. 42) ja prokuröri põhistatud taotluse alusel (IV 3. 39-42) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi tunnistaja R. K. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel. Tunnistaja R.K. (Ka.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 143-149; allkirjaleht: IV 4. 35) kohaselt elas ta 2014.a lõpust-2015.a algusest alates S.B. koos ühes korteris aadressil XXX (XX, 143), kuna S.B. ei olnud sellel ajal kuskil ööbida (XX, 144). R.K. ütluste kohaselt elas selles korteris veel S.B. tüdruksõber hüüdnimega XXX (XX, 144). R.K. ütluste kohaselt nägi kevade poole 2015.a märtsikuus S.B. kehavigastusi, S.B. nägu oli paistes ja põlve peal oli sentimeetrine haav, S.B. püksid olid verised, põlvehaava tõttu S.B. väheke lonkas (XX, 145). R.K. ütluste kohaselt pakkus ta S.B. võimalust minna traumapunkti, kuid S.B. ei tahtnud (XX, 145). Kannatanu S.B. ütlustega ja tunnistaja R. K. ütlustega ning teiste eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja K. L. V. ütlused. K.L.-V. tunnistajana kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 57-63 ; allkirjaleht: IV 3. 38) on tõendatud, et ta elas koos S.B. R. K. XXX majas asuvas korteris (XX, 57-58). K. L.V. ütluste kohaselt on ta näinud, kui S.B. 2015.a talvel lonkas, S.B. oli jala ümber side (XX, 60 keskel). K. L.-V. ütluste kohaselt ütles siis R. K., et S.B. oli V.Gavrilini käest nuga saanud (XX, 60). Kannatanu S.B. ütlustega ja tunnistajate R. K. ja K.L.-V.ütlustega ning teiste eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja K.R. ütlused. Tunnistaja K.R. 14.03.2016.a avalduse alusel (IV 2. 72) ja prokuröri põhistatud taotluse alusel (IV 2. 70-71, 73) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi tunnistaja K.R. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel. Tunnistaja K.R. (R.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 12-18; allkirjaleht: IV 2. 99) on tõendatud, et Gavrilov lõi B. noa jalga (XX, 16). Seda rääkis ja näitas S.B. talle ise (XX, 16). S.B. lonkas, tal oli jalg sidemes (XX, 16). See oli 2015.a
Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin lõi S.B. noaga vasakusse jalga põlve piirkonda, on kooskõlas ka kannatanute M.J., R.H., M.H1. ja A.U. ütlustest ning politseis registreeritud juhtumist nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilini kuritegeliku elustiili juurde kuulus igapäevaselt noa kaasaskandmine ning sellega ähvardamine ning halvematel juhtudel ka kehavigastuste tekitamine. Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin lõi S.B. noaga vasakusse jalga põlve piirkonda, on kooskõlas kannatanu M.J. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 46-54; allkirjaleht: IV 3. 51) selle kohta, et Vladimir Gavrilin ähvardas ka teda noaga, pannes noa põlve peale, ja ütles, et võib sellega põlve torgata (XX, 49).
Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin lõi S.B. noaga vasakusse jalga põlve piirkonda, on kooskõlas ka kannatanu R.H. (H.) kohtulikul uurimisel antud ütlused (XIX, 161-181; allkirjaleht: IV 2. 88) selle kohta, et 2015.a alguses K.R. juures oli XXX käes täägitaoline nuga tera pikkusega 5-10 cm, mida nägi pärast seda kui Sergey Makarchev oli talle rusikaga kõhtu löönud (XIX, 164). Kannatanu R.H. ütluste kohaselt koputas Gavrilin talle selle noaga vastu pead (XIX, 164). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin lõi S.B. noaga vasakusse jalga põlve piirkonda, on kooskõlas ka 06.05.2015 12:50 politseis registreeritud juhtum (XI, 9), mille kohaselt teataja käis nädalavahetusel (02.03.05.2015) Tartus XXX asuvas ööklubis, kus tutvus mehega, kellel nimi oletatavalt Vladimir Gavrilin, elab XXX tn piirkonnas. Mehel oli kaasas nuga ja ta tarvitas avalikult narkootikume. Mees on varem vangis olnud, seljas oli hall spordiriietus ja peas hele soni (XI, 9). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin lõi S.B. noaga vasakusse jalga põlve piirkonda, on kooskõlas ka kannatanu M.H1. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XX, 93-116; allkirjaleht: IV 3. 52) selle kohta, et Vladimir Gavrilin kandis endaga alati nuga kaasas (XX, 96). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et V.Gavrilin lõi S.B. noaga vasakusse jalga põlve piirkonda, on kooskõlas ka kannatanu A.U. ütlused selle kohta, et Vladimir Gavrilinil oli ka temaga Elvas Veerorni juures kohtudes kaasas nuga ja V.Gavrilin võttis selle kohtumise ajal välja (XIX, 27). Eeltooduga on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev kooskõlastavad 28.02.2015.a päevakava ning V.Gavrilinil on plaan ühe isiku suhtes. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud 28.02.2015.a kell 11:55 alanud telefonikõnes annab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile teada, et tänaseks on plaan olemas ühe isikuga seoses, kes käis hiljuti prillidega nende juures, ja et tuleb selline huvitav päev (VI,87-88). Eeltooduga on kooskõlas 01.07.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 66-75; salvestised DVD-l: XI,189 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Jelena Krasjukova kavandasid ühiselt kolmekesi S.B. seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja S.B. suhtes füüsilise vägivalla kasutamise. Telefonisuhtlusest nähtub, et S.B. kohtumine, S.B. seadusliku aluseta vabaduse võtmine ja S.B. suhtes füüsilise vägivalla kasutamine oli Vladimir Gavrilinil, Sergey Makarchevil ja Jelena Krasjukoval ühiselt kolmekesi planeeritud ja omavahel kooskõlastatud ettevõtmine, kusjuures S.B. kokkusaamise leppis kokku Jelena Krasjukova ning sellele kokkusaamisele sõidutas Jelena Krasjukova planeeritult Vladimir Gavrilini ja Sergey Makarchevi. Sealhulgas nähtub kell
17:05 ja 17:07 alanud kõnedest, et Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Jelena Krasjukova pididki kolmekesi edasi minema ja tegutsema, s.t koos S.Makarcheviga. Veel nähtub alljärgnevatest telefonikõnedest, et V.Gavrilin ise avaldas, et püüab Kukke, s.o S.B. kesklinnas ning S.B. oli J.Krasjukovaga, V.Gavriliniga, S.Makarcheviga kohtumise tulemusena silm sinine ning S.B. sai noaga põlvepiirkonda, kust tuli verd, ning S.B. põhjustas neid kannatusi ka Makar, s.o Sergey Makarchev. 01.07.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 66-75; salvestised DVD-l: XI,189 ümbrikus) kajastatu kohaselt lepivad 28.02.2015 16:16 Vladimir Gavrilin ja Sergei Makarchev kokkusaamise Kivika juurde, kuhu V.Gavrilin lubab S.Makarchevile järele minna (XI, 67-68). 28.02.205 16:35 helistab Jelena Krasjukova S.B. ja eestikeelses telefonisuhtluses lepitakse kokku, et J.Krasjukova läheb S.B. XXX asuva elukoha juurde, sest S.B. käis just võtmas (narkoainet) ja tal on seda midagi (narkoainet), mida J.Krasjukova S.B. küsib (XI, 68). 28.02.2015 16:35 kõnes teatab V.Gavrilin S.Makarchevile, et hakkas juba sõitma ja kohe jõuab Kivika juurde, kus asub S.Makarchev (XI, 68). 28.02.2015 16:56 helistab J.Krasjukova uuesti S.B. ja eestikeelses telefonisuhtluses teatab, et tuleb läbi, millega on S.B. nõus (XI, 68). 28.02.2015 17:05 helistab J.Krasjukova V.Gavrilinile ja ütleb, et tulge välja, ta on juba kohal, mispeale lubab V.Gavrilin, et tulevad kohe välja (XI, 69). 28.02.2015 17:07 helistab J.Krasjukova V.Gavrilinile ja pahandab, et kas ta peab kümme miljonit korda helistama ning V.Gavrilin teatab, et kohe tulevad, ootas bonjat (s.t boonust kasiinost) (XI, 69). 28.02.2015 17:08 kõnes organiseerib S.B. narkootilist ainet, tellib 2-3 kogust (XI, 69-70). 28.02.2015 17:10 helistab J.Krasjukova S.B. ja lepitakse kokkusaamine tuletõrje maja juurde Aleksandri tänavale (XI, 70). 28.02.2015 17:15 organiseerib S.B. narkootilist ainet, teatab aine valdajale, et tal inimene on tema juures kohal ja inimese käest võtab raha, aga ainet on kohe vaja, et tema maja eest tahab üks ühte (tarvitamiskogust) ja veel natukese sõiduaja kaugusel on vaja kolme (tarvitamiskogust) (XI, 71). 28.02.2015 17:16 helistab V.Lukk V.Gavrilinile tagasi ja V.Gavrilin avaldab: “kesklinnas praegu ühte seda pedet püüan kinni... kuke, see B.” (XI, 71-72). 28.02.2015 18:09 teatab S.B. R. K., et tuleb koju ja sai nuga jalga, verd tuleb pükstest läbi (XI, 73). Samas kõnes keelab S.B. R. K. sellest teistele rääkimise ära (XI, 73). - Kohtulikul uurimisel 06.04.2016.a kohtuistungil kinnitas tunnistaja Raimi Kalmus ütlusi andes, et see kõne toimus tema ja S.B. vahel (XX, 147). 05.03.2015 13:41 kõnes avaldab S.B. K.R. muuhulgas, et ta ei suhtu K.R. kui rahvavaenlasesse, ja et ta ei taha kellegi juures olla, öeldes: “... sain noaga kuradi põlvekedrasse noh. A mis veel on, silm on sinine. Lendasid Makariga kahekesi mulle peale” (XI, 73).
Eelkajastatud telefonisuhtlusest nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilin nimetas S.B. halvustavalt hüüdnimega XXX (K.), on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ning Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisprotokollist (V,22-29) ja Vladimir Gavrilini XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel ära võetud telefonide ja sim-kaartide
vaatlusprotokollist (V,35-39) nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilini kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas S.B. tel nr nime XXX (Kukk) alt. Eelkajastatust nähtuvaga selle kohta, et Vladimir Gavrilini XXX Jelena Krasjukova suhtles S.B., on kooskõlas 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja J.Krasjukovalt 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud valge korpusega mobiiltelefoni iPhone 4 selles oleva Elisa sim-kaardiga (pakend nr 1JKKP) vaatlusprotokollist (V,65-68) nähtuv selle kohta, et Jelena Krasjukova kontaktide hulgast tuvastati teiste hulgas S.B. tel nr nime B. alt (V, 66). S.B. ütlustega selle kohta, et teda sõidutati Tartu linnast Annelinna kaudu välja linn lähedale, on kooskõlas ka 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Vladimir Gavrilini telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuv, et 28.02.2015.a oli Vladimir Gavrilini kasutuses olev telefon pärastlõunasel ja õhtusel ajal Tartus Annelinna ja selle lähiümbrusesse jäävate tugijaamade mastide (Kaunase, Nõlvaku, Rõõmu, Annelinn) tööpiirkonnas (IX, 58-59). Vladimir Gavrilinile, Sergey Makarchevile ja Jelena Krasjukovale esitatud süüdistustes, milles kannatanuks on S.B., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist kõige teravamalt süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova ütlused. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuste põhjendatust. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et kehalise väärkohtlemise süüdistus ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel), ka tapmisega ähvardamise süüdistus on arusaadav, kuid selle süüdistuse järgi ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tunneb ta S.B. Vangla ajast, kandsid ühes vanglas koos karistust (XXII, 181 all). V.Gavrilini ütluste kohaselt on tal S.Makarcheviga sõbralikud suhted, tunneb teda ammusest ajast, tihedamalt hakkasid suhtlema 2014.a, kui kohtusid kasiinos, olid ühised peod, koos tarvitasid narkootikume (XXIII, 3). V.Gavrilini ütluste kohaselt on nad 2012.a veebruarist Jelena Krasjukovaga XXX, vahepeal on olnud kooselus ka pause (XXIII, 4). Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt ütles ta Jelenale, et ta helistaks S.B. ja meelitaks S.B. välja, lepiks kokkusaamise S.B. (XXIII, 21). V.Gavrilini ütluste kohaselt tahtis ta S.B. rääkida (XXIII, 21). V.Gavrilini ütluste kohaselt palus ta J.Krasjukoval nad koos S.Makarcheviga autost välja lasta enne seda kohta, kus pidid S.B. ja J.Krasjukova kohtuma, sest tahtis S.B. kätte saada (XXIII, 22). V.Gavrilini ütluste kohaselt väljusid nad Sergeyga varem autost, Jelena sõitis autoga edasi ja pärast tulid koos Sergeyga auto juurde tagasi (XXIII, 22). Süüdistatav V.Gavrilini ütluste kohaselt ta 28.02.2015.a lõi natuke S.B. ja vist vigastas ka tema jalga selle eest, et S.B. oli andnud tema naisele narkootikume, kuigi S.B. oli eelnevalt juttu, et ta enam ei müüks naisele narkootikume (XXII, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt olid BMW-s ta ise, Jelena, Sergey Makarchev
ja S.B. (XXII, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt on võimalik, et vigastas autos S.B. jalga ja see toimus nii, et ise istus juhi kõrvalistmel, S.B. istus taga keskel, S.B. põlved oli täpselt istmete vahel, Jelena istus rooli taga (XXII, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli tal kindalaekas väike nuga, oli vihane ja tahtis natukene S.B. hirmutada ja torkas teda vestluse käigus noaga, esitades siis S.B. küsimusi, miks ta müüs narkootikume Jelena Krasjukovale (XXII, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt tahtis ta S.B. ainult hirmutada, S.B. rääkis mingit segast juttu ja vihahoos torkas teda autosõidu ajal, kui vehkis noaga (XXII, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli see nuga väiksem šveitsi nuga, kus ka erinevad küünetangid, kruvikeeraja (XXII, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt sõitsid nad Ihastesse, seal jäi Jelena autosse ja teised läksid autost välja 10-15 meetrit autost eemale, kus veel paar korda lõi S.B., S.B. püüdis ennast õigustada ja Jelena süüks ajada, et Jelena survestas teda, mispeale lõi S.B. veel paar korda ja seejärel sõitsid tagasi, S.B. läks Kalda tee ja Kaunase pst asuva ristmiku juures taksopeatuses takso peale (XXII, 182). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli Ihastes meestejutt ajada ja seepärast väljusidki kõik mehed, sealhulgas ka S.Makarchev autost, ning Jelena jäi autosse (XXIII, 22). V.Gavrilini ütluste kohaselt tuli S.B. autost välja vabatahtlikult, sest teadis, et kuskile põgeneda ei ole mõtet, S.B. pidi aimama, et teda hakatakse peksma, sest oli eelnevalt S.B. hoiatanud, et kui müüd naisele narkootikume, siis saab vastu pead (XXIII, 22). V.Gavrilini ütluste kohaselt sai S.B. siis paar kiilakat, autos vehkis noaga S.B. hirmutamiseks (XXIII, 22). V.Gavrilini ütluste kohaselt S.Makarchev S.B. suhtes vägivalda ei kasutanud, ainult suitsetas sellel ajal kui ta ise lõi S.B. paar, kolm, neli, viis korda (XXIII, 22). V.Gavrilini ütluste kohaselt S.B. maha ei kukkunud, S.B. ainult kükitas ja peitis pea kätega, S.B. jalaga keegi ei löönud (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli tal peale avariid suur jalavigastus ja ta ei saa jalaga lüüa (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ole ta ähvardanud S.B. “kasti lüüa” (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli ta saavutanud oma eesmärgi, lõi S.B. näo pihta ja vigastas jalga (XXIII, 23). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Sergey Makarchev, et kehalise väärkohtlemise süüdistus ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistus on talle arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergey Makarchevi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 119136; allkirjaleht: IV 6. 105) tunneb ta Vladimir Gavrilinit umbes 2013.a, elasid ühes rajoonis ja neil olid ühised tuttavad, rohkem hakkasid suhtlema 2014.a, suhted olid sõbralikud (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt olid nad V.Gavriliniga sõbrad, veetsid aega koos, käisid kasiinos, koos tarvitasid narkootikume (XXII, 119). S.Makarchevi ütluste kohaselt tunneb ta S.B. seoses sellega, et koos tarvitasid narkootikume, ostis S.B. käest narkootikume ning kui S.B. palus tal endale hankida narkootikume, siis on S.B. hankinud narkootikume (XXII, 120). S.Makarchevi ütluste kohaselt on ta siis, kui tal on enda jaoks olnud narkootikume, andnud neid natuke ka S.B.
S.Makarchevi ütluste kohaselt tahtis V.Gavrilin 28.02.2015.a S.B. rääkida, autos sai aru, et V.Gavrilin tahtis rääkida sellest, et S.B. müüs Jelenale narkootikume (XXII, 121). S.Makarchevi ütluste kohaselt tuli 28.02.2015.a V.Gavrilini naine ja sõitsid koos, autos V.Gavrilin rääkis S.B. (XXII, 121). S.Makarchevi ütluste kohaselt istus S.B. autos taga tema kõrval, seal tagaistmel oli veel lapsetool (XXII, 121, 128, 136), J.Krasjukova oli roolis (XXII, 136). S.Makarchevi ütluste kohaselt sõitsid nad autoga Annelinna, autost tulid välja ta ise, V.Gavrilin ja S.B., suundusid autost kuskile kõrvale putka taha, V.Gavrilin rääkis S.B., paar korda lõi vastu kukalt, istusid autosse ja sõitsid tagasi
Annelinna, taksopeatuses läks S.B. autost maha ja hakkas takso suunas minema (XXII, 122, 128, 136). S.Makarchevi ütluste kohaselt väljus ta autost, et suitsu teha ja läks vaatama, mis seal toimub, teistega läks kaasa niisama (XXII, 129). S.Makarchevi ütluste kohaselt S.B. peksimist ei ole olnud, V.Gavrilin lõi üks kord S.B. vastu kukalt, see ka ei olnud mingi löök, S.B. ei olnud putka juurest lahkudes mingeid vigastusi (XXII, 122). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei tea ta S.B. põlvevigastusest, S.B. päris palju valetas (XXII, 129). S.Makarchevi ütluste kohaselt ei mäleta ta aga ühtegi konkreetset juhtumit, mil S.B. oleks valetanud (XXII, 136), on S.B. valetamise kohta kuulnud teiste inimeste omavahelistest kõnelustest (XXII, 136). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Jelena Krasjukova, et kehalise väärkohtlemise süüdistus ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistus on talle arusaadavad ja nende süüdistuste järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 8 pöördel). Süüdistatav Jelena Krasjukova kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 6-31; allkirjaleht: IV 6. 34) ei tunnista ta ennast peksmise süüdistuses süüdi, sest ei ole kannatanut sõrmegagi puutunud (XXII, 6). J.Krasjukova ütluste kohaselt ei tunnista ta ennast seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistuses süüdi, sest keegi ei ole kannatanult vabadust võtnud, kannatanu istus vabatahtlikult autosse, keegi ei sundinud teda selleks, autos midagi ei toimunud, keegi teda ei löönud (XXII, 6). J.Krasjukova ütluste kohaselt on ta kohtueelsel uurimisel andnud teistsuguseid ütlusi ja ennast süüdi tunnistanud, aga seda ainult seetõttu, et oli ära hirmutatud, et kui ütlusi ei anna, siis pannakse vangi ja enda last ei näe kunagi (XXII, 6). J.Krasjukova ütluste kohaselt toimus see kohtueelsel uurimisel enne ütluste andmist, kui talle selgitati vahistamise aluseid, näidati pabereid, erinevaid paragrahve, aga siis ta ei süvenenud nendesse, oli narkootilise joobe all, kui kinni peeti (XXII, 6). J.Krasjukova ütluste kohaselt oli tal kaitsja kahtlustatavana ülekuulamiste juures ja ta kasutas õigust vestelda kaitsjaga nelja silma all (XXII, 8). J.Krasjukova ütluste kohaselt tunnistas ta ennast esimesel ülekuulamisel süüdi ja teisel ülekuulamisel tunnistas osaliselt süüdi, arvas, et läheb vanglasse, kui süüdi ei tunnista (XXII, 8). J.Krasjukova ütluste kohaselt ei öelnud ta ülekuulamise ajal, et teda hirmutati ning ta ei oska öelda, miks ta kaitsjaga sellest ei vestelnud (XXII, 8). J.Krasjukova ütluste kohaselt kuulati ta üle kinnipidamisest järgmisel päeval pärast läbiotsimist (XXII, 7) ning selleks ajaks ei olnud ta veel kaineks saanud, sest tema hinnangul kestab amfetamiinijoove palju rohkem kui 4-5 tundi (XXII, 8). J.Krasjukova ütluste kohaselt tarvitas ta enne kinnipidamist amfetamiini koos V., s.t Vladimir Gavriliniga (XXII, 8). Süüdistatav Jelena Krasjukova kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 6-31; allkirjaleht: IV 6. 34) tunneb ta S.B. kui isikut, kellelt on vahetevahel ostnud narkootikume (XXII, 7), amfetamiini (XXII, 9). S.B. tutvus kasiinos töötamise ajal, kus S.B. oli kliendiks (XXII, 9). J.Krasjukova ütluste kohaselt tarbis ta varem narkootikume, praegu ei tarbi, loobus narkootikumide tarvitamisest pärast kahtlustatavana kinnipidamisest vabanemist (XXII, 7). J.Krasjukova ütluste kohaselt olid V.Gavrilin ja S.Makarchev sõbrad, kes viimasel ajal suhtlesid tihti, on ka ise koos V.Gavriliniga ja S.Makarcheviga amfetamiini tarvitanud
J.Krasjukova ütluste kohaselt tutvus ta V.Gavriliniga oma töökohal kasiinos 2012.a, V.Gavrilin käis kasiinos, V.Gavriliniga on koos elanud 2012.aastast, aga mitte pidevalt, sõltuvus narkootikumidest tekkis V.Gavrilinil 2014.a, V.Gavrilini agressiivsusest sai teda, kui V.Gavrilinil tekkis narkosõltuvus (XXII, 16), siis oli kodus skandaalid, tülid, koos kaklesid, on kodust läinud ka varjupaika, sest mehega olid halvad suhted (XXII, 17). J.Krasjukova ütluste kohaselt läks varjupaika 2014.a suvel (XXII, 17). J.Krasjukova ütluste kohaselt elas ta 2015.a veebruaris koos Vladimir Gavriliniga, kellega tal on ühine laps, praegu tal V.Gavriliniga mitte mingeid suhteid ei ole (XXII, 7). J.Krasjukova ütluste kohaselt võttis ta süüdistuses märgitud päeval S.B. ühendust mitu korda, kokku kolm korda, kahel esimesel korral võttis tema käest amfetamiini, esimesel korral ei tahtnud S.B. amfetamiini anda, sest Gavrilin keelas selle müügi talle ära, kahe korra vahe oli paar tundi (XXII, 9). J.Krasjukova ütluste kohaselt rääkis ta sellest, et S.B. müüs talle amfetamiini, V.Gavrilinile (XXII, 10). J.Krasjukova ütluste kohaselt leppis ta kolmanda kohtumise S.B. kokku telefoni teel, pidid kokku saama tuletõrje depoo juures Aleksandri tänaval (XXII, 10), kuhu sõitis koos V.Gavriliniga ja S.Makarcheviga (XXII, 11). J.Krasjukova ütluste kohaselt läksid nad kolmekesi S.B. kohtuma, sest V.Gavrilin tahtis S.B. rääkida (XXII, 11). J.Krasjukova ütluste kohaselt ütles talle V.Gavrilin, et ta helistaks S.B., sest B. ei võtnud Gavrilini telefoni vastu (XXII, 11). J.Krasjukova ütluste kohaselt sõitis ta Aleksandri tänavale enda BMW-ga, enne kohtumispaika läksid autost varem maha V.Gavrilin ja S.Makarchev, sest V.Gavrilin ütles, et B. ei võta toru, kui näeb, et Gavrilin helistab ning kui B. näeb Gavrilinit autos, siis ta ei istu autosse (XXII, 11). J.Krasjukova ütluste kohaselt astusid Gavrilin ja Makarchev juurde, kui B. oli autosse istunud (XXII, 11), algul istus B. autosse ette, aga kui V. lähenes, siis istus tagaistmele (XXII, 11). J.Krasjukova ütluste kohaselt istus B. ümber teisele istmele, kui V. ja Makarchev jooksid auto juurde ja V. ütles, et istu tagaistmele (XXII, 12), S.Makarchev istus ka tagaistmele, tagaistmel oli veel ka laste turvatool (XXII, 12). J.Krasjukova ütluste kohaselt hakkas ta sõitma niipea, kui kõik istusid autosse, V.Gavrilin juhatas teed, kuhu edasi sõita (XXII, 12), sõitsid mööda Turu tänavat, V.Gavrilin ütles B., et palus ju mitte müüa, millega S.B. nõustus, et käitus valesti (XXII, 12). V.Gavrilinil oli B. rääkimise ajal käes nuga, B. rääkimise ajal pööras Gavrilin end B. poole (XXII, 13). J.Krasjukova ütluste kohaselt istus S.Makarchev tema selja taga ja ta ei saanud näha, kas S.Makarchev kasutas autos S.B. suhtes vägivalda (XXII, 13). J.Krasjukova ütluste kohaselt sõitis ta mööda Turu tänavat otse üle uue silla, Gavrilin lõi B., tal oli nuga käes (XXII, 13). J.Krasjukova ütluste kohaselt võis Gavrilin B. niimoodi noaga hirmutada (XXII, 13). J.Krasjukova ütluste kohaselt sõitsid nad üle silla hooldekodust mööda ja peatusid seal, kus ühel pool olid puud ja teisel pool mingi hall kandiline elektriputka, kus V.Gavrilin palus peatada (XXII, 13-14). Autost väljusid V.Gavrilin, S.Makarchev ja S.B. ning liikusid putka suunas (XXII, 14). J.Krasjukova ütluste kohaselt ei käinud ta autost väljas, autoaken oli lahti, suitsetas, mängis muusika, mistõttu ei kuulnud midagi ning putka tagant nägi suitsu, mistõttu tegi järelduse, et seal tehakse suitsu (XXII, 14). J.Krasjukova ütluste kohaselt arvas ta, et seal tahetakse omavahel rääkida (XXII, 14). Tagasi tulles istus S.B. sinnasamasse tahaistmele, sõitsid Kalda tee taksopeatusesse, kus S.B. istus taksosse
Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova ütlustest hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova enda süüd täielikult eitavad ütlused ning süüdistatav Vladimir Gavrilini enda süüd osaliselt eitavad ütlused on
veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõendite kogumiga. Kannatanu S.B. ütlustest, jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonisuhtlusest ning süüdistatavate Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova ütlustest nähtub veenvalt, et S.B. kohtumise korraldas Jelena Krasjukova ning kohtumisele ilmunud S.B., kes oli jõudnud juba J.Krasjukova juhitud sõiduautosse istuda, ei olnud võimalik sealt enam lahkuda, sest koheselt jõudsid auto juurde ka Vladimir Gavrilin ja Sergey Makarchev. S.B. polnud sõiduautost võimalik väljuda, sest taga keskel istudes jäi temast ühele poole lapse turvatool ja teisel pool istus kogukas Sergey Makarchev. J.Krasjukova juhtis autot ning V.Gavrilin istus ees juhi kõrvalistmel. Väikest kasvu ja kõhetul S.B. polnud vähimatki võimalust sealt autost omal vabal tahtel pääseda, sest seda talle ei võimaldatud, S.Makarchev lõi S.B. autos rusikaga näkku ja ütles, et ära sega V.Gavrilini jutule vahele. V.Gavrilin lõi autos sõidu ajal taga keskel istuvale S.B. noaga põlve. J.Krasjukova sõitis V.Gavrilini juhatusel linna äärde, kus autost väljudes võtsid V.Gavrilin ja S.Makarchev S.B. endi vahele, eemalduti natuke autost ning V.Gavrilin ja S.Makarchev jätkasid S.B. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist, lüües teda jalgadega ka siis kui S.B. oli maha kukkunud. S.B. ütlustega on tõendatud, et teda peksid jalgadega mõlemad, s.o nii V.Gavrilin kui ka S.Makarchev, kuni V.Gavrilin ütles, et aitab küll. Autost lasti S.B. välja pärast seda tema jalgadega peksmiskohast Tartu linna tagasi jõudes, kuid siis ähvardas V.Gavrilin S.B. tapmisega, lubades ta maha lüüa, “kasti panna”. V.Gavrilini, S.Makarchevi ja Jelena Krasjukova faktilisest käitumisest nähtub nende omavahel kooskõlastatud ja eesmärgipärane käitumine, saamaks kannatanu nendega kohtumisele, võtmaks talt vabadus ja kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägvalda. 01.07.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 66-75; salvestised DVD-l: XI,189 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest nähtuvalt tegutseti kavatsetult ning endi käitumist eesmärgistatult ette planeerides. Ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud telefonisuhtlusest nähtuvalt kooskõlastas Vladimir Gavrilin 28.02.2015.a päevakava Sergey Makarcheviga, andes Sergey Makarchevile teada, et tänaseks on plaan olemas ühe isikuga seoses ja tuleb selline huvitav päev (VI,87-88). Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ka väide, et S.B. oli müünud J.Krasjukovale viimase soovil narkootilist ainet, kuigi V.Gavrilin oli J.Krasjukovale narkootilise aine müügi ära keelanud, ei anna vähimatki õiguslikku alust kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutada ning temalt vabadust võtta. Ka asjaolu, et väidetavalt oli J.Krasjukova 28.02.2015.a tarbinud narkootilisi aineid ja ka 05.05.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Jelena Krasjukovalt võetud proov sisaldas amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (XIV, 70), ei välista J.Krasjukova käitumise õigusvastasust ja süüd 28.02.2015.a toimunus, sest sama päeva telefonisuhtlusest nähtuvalt sai J.Krasjukova suhtlemisega, sealhulgas ka S.B. eesti keeles suhtlemisega, igakülgselt hästi ning adekvaatselt hakkama. Ka asjaolu, et J.Krasjukova juhtis 28.02.2015.a sõidukit Tartu linnas tänavaliikluses ning politseile ei laekunud kaasliiklejatelt infot tema juhitud sõiduki kinnipidamiseks, näitab, et J.Krasjukova sai igakülgselt aru toimuvast ja sellest, milline on tema panus ühiselt V. Gavriliniga ja S.Makarcheviga S.B. suhtes toimepandusse. Sellega, et J.Krasjukova valdas 28.02.2015.a sõidukit juhtides igakülgselt hästi eesti keelt ning sai aru tema juhtitud sõidukis toimuvast, sealhulgas sai aru eestikeelsest suhtlusest
S.B., on kooskõlas 05.05.2015.a Jelena Krasjukova kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (XIV,66-69) nähtuv selle kohta, et kahtlustatavana kinnipidamise protokolli on Jelena Krasjukova omakäeliselt selges ja vigadeta eesti keeles avaldanud: “Avaldusi ja taotlusi ei ole. Valdan eesti keelt kõnes ja kirjas. Tõlki ei soovi. Märkusi ei ole” (XIV, 68). Ka jälitustoimingu protokollides (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) kajastatu kohaselt valdavad Vladimir Gavrilin, Sergei Sõštšikov, Sergey Makarchev ja Jelena Krasjukova, kes 01.03.2016.a alanud kohtuistungul avaldasid enda emakeeleks vene keele (XIX, 2), eesti keelt vabalt. Jälitustoimingu protokollidest (V,147200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,66-75,76-86,87-117) nähtuvalt ei ole Vladimir Gavrilinil, Sergei Sõštšikovil, Sergey Makarchevil ja Jelena Krasjukoval olnud keelebarjääri jmt raskusi eesti keelt kõnelevate isikutega suhtlemisel ning nad on ka ise eesti keeles teise osapoolega suhelnud. Kui teine suhtluspool on suhelnud eesti keeles, siis on ka Vladimir Gavrilin, Sergei Sõštšikov, Sergey Makarchev ja Jelena Krasjukova jälitustoimingu protokollidest (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; VII,136-198; VIII,1-70; XI,6675,76-86,87-117) nähtuvalt teise suhtluspoolega suhelnud eesti keeles. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et Vladimir Gavrilin, Sergey Makarchev ja Jelena Krasjukova said 28.02.2015.a keeleliste takistusteta suheldud S.B., kes on rohkem eesti keelt rääkiv inimene. Kuna kolmest süüdistatavast igaühe teopanus oli oluline kannatanult vabaduse võtmiseks ja tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamiseks, siis panid süüdistatavad kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ja temalt vabaduse võtmise toime kaastäideviijatena. J.Krasjukova teopanuseks oli seejuures kannatanu kohtumisele kohale meelitamine, V.Gavrilini ja S.Makarchevi kannatanuga kohtumisele sõiduautoga kohale toimetamine, nende enne kohtumispaika sõidukist väljuda laskmine, siis kohtumispaigas kannatanu auto peale võtmine, ja kui kohale jõudsid ka V.Gavrilin ja S.Makarchev, siis kannatanu ning V.Gavrilini ja S.Makarchevi sõiduautoga sõidutamine, et samal ajal oleks võimalik V.Gavrilinil ja S.Makarchevil kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutada ja kannatanult ka vabadus võtta. Ilma autojuhita, s.o ilma J.Krasjukovata, poleks eeltoodu võimalik olnud, sest S.B. poleks kohtumisele ilmunud ning ilma autojuhita olnuks S.B. võimalik autost põgeneda, sest vähemalt üks istekoht oleks jäänud täiesti tühjaks, mille kaudu olnuks võimalik ka sõidukist põgeneda. Ilma autojuhita olnuks võimatu kolmekesi ühiselt kavandatud plaani ellu viia – valega kohale meelitatud kannatanult vabadust võtta ning tema suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Kuna S.B. seadusliku aluseta vabaduse võtmine vältas küllatki pikka aega, alates Tartus kesklinna piirkonnas autosse istumisest kuni linnast välja selle lähedal peatumiseni ja sealt pärast S.B. jalgadega peksmist uuesti Tartusse linna tagasi toimetamiseni, siis pole kahtlust selles, et nimetatud ajavahemik on niivõrd pikk, et seda on põhjendatud käsitleda teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisena KarS § 136 lg 1 järgi. Kuna V.Gavrilin oli enne 28.02.2015.a kasutanud kannatanu F.Z. suhtes 2014.a kevadel füüsilist vägivalda, lüües talle ühe korra rusikaga pea piirkonda, siis kvalifitseerub tema puhul S.B. suhtes toimepandud kehaline väärkohtlemine KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o korduvaks kehaliseks väärkohtlemiseks. Kuna Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova suhtes KarS § 121 lõikes 2 täheldatud kvalifitseerivaid tunnuseid ei esine, siis kvalifitseerub nende puhul S.B. suhtes toimepandud kehaline väärkohtlemine KarS § 121 lg 1 järgi.
S.B. seadusliku aluseta vabaduse võtmine kvalifitseerub Vladimir Gavrilini, Sergey Makarchevi ja Jelena Krasjukova puhul KarS § 136 lg 1 järgi. Kuna kohtul pole alust vähimalgi määral kahelda kannatanu S.B. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et Tartusse tagasi jõudes ähvardas V.Gavrilin S.B. veel ka tapmisega, lubades ta maha lüüa ja “kasti panna” ning Vladimir Gavrilini käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis on tõendatud ka V.Gavrilinile KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistus S.B. tapmisega ähvardamises. Arvesse võttes S.B. suhtes tapmisega ähvardamisele eelnevalt toimepandut – temalt vabaduse võtmist ja tema suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamist, siis oli kannatanul alust seda ähvardust tõeseks pidada. Arvesse võttes S.B. suhtes tapmisega ähvardamisele eelnevalt toimepandut – temalt vabaduse võtmist ja tema suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamist, siis on kannatanu ütlused selle kohta, et kõige lõpuks ähvardas V.Gavrilin teda tapmisega, usutavad, sest taoline ähvardus on loogiline jätk kannatanu suhtes eelnevalt toimepandule. Neil asjaoludel ei ole V.Gavrilini enda süüd kannatanu tapmisega ähvardamises eitavad ütlused veenvad ning on ümber lükatud kannatanu S.B. ütlustega ning tema ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega, mis kinnitavad S.B. suhtes enne tapmisega ähvardamist kehalise väärkohtlemise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise kuritegude toimepanemist. See, et väidetavalt oli S.B. müünud J.Krasjukovale viimase soovil narkootilist ainet, kuigi V.Gavrilin oli J.Krasjukovale narkootilise aine müügi ära keelanud, ei anna vähimatki õiguslikku alust kannatanu tapmisega ähvardamiseks.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) ja Victor Luku (Lukk) süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, (I, 40-41; IV 2. 82) milles kannatanuks S.B. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslikus tungimises, mis seisnes selles, et tungis ühiselt koos Victor Lukiga (Lukk) 01.03.2015.a S.B. tahte vastaselt viimase elukohta XXX, lõhkudes ära suletud ja lukustatud maja välisukse ukse luku ja kahjustades uksepiida liistu ning sisenesid seejärel omavoliliselt kortermaja trepikotta, kust sisenesid edasi korteri nr XXX koridori. Victor Lukku (Lukk) süüdistatakse KarS § 266 lg 2 p 1 järgi (I, 40-41; IV 2. 82) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslikus tungimises, mis seisnes selles, et tema tungis ühiselt koos Vladimir Gavriliniga 01.03.2015.a S.B. tahte vastaselt viimase elukohta XXX, lõhkudes ära suletud ja lukustatud maja välisukse ukse luku ja kahjustades uksepiida liistu ning sisenesid seejärel omavoliliselt kortermaja trepikotta, kust sisenesid edasi korteri nr XXX koridori.
Vladimir Gavrilinile ja Victor Lukkile esitatud eluruumi omavolilise sissetungimise süüdistustes, milles kannatanuks on S.B., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist kõige teravamalt süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki ütlused. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Vladimir Gavrilinile ja Victor Lukkile esitatud omavolilise sissetungimise süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi on järgmised tõendid. Kannatanu S.B. (B.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 66-85; allkirjaleht: IV 3. 49) on tõendatud, et ta tunneb ta nii Vladimir Gavrilinit kui ka tema naist
Kohtulikul uurimisel ütluste andmise ajal osutas S.B. kohtusaalis viibivale süüdistatavale Jelena Krasjukovale kui Vladimir Gavrilini naisele (XX, 68). S.B. ütluste kohaselt elas ta 2015.a R.K. korteris XXX majas (XX, 68, 72), katusealuses korteris (XX, 73). S.B. ütluste kohaselt käis tema elukohas 2015.a märtsis V.Gavrilin koos V.Lukkiga (XX, 73). S.B. ütluste kohaselt oli ta väsinud ja magas, kui korraga vaatas ja nägi toas V.Gavrilinit (XX, 73). S.B. ütluste kohaselt kutsusid V.Gavrilin ja V.Lukk ta ukse taha ning küsisid, et miks telefoni vastu ei võta, millele vastas, et on nii väsinud, ei jõua liikuda, tahab magada (XX, 73). S.B. ütluste kohaselt soovisid V.Gavrilin ja V.Lukk saada raha kasiinos mängimiseks (XX, 73). S.B. ütluste kohaselt olid V.Gavrilin ja V.Lukk tema juures koos, V.Lukk seisis V.Gavrilini kõrval ning V.Gavrilinil oli rääkimise ajal käes matšeete, oksalõikamise kirves (XX, 73-74). 29.03.2016.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas kannatanu S.B., et V.Gavrilinil oli käes seesama talle näidatud ning kohtutoimikus X köites lk 73 fotolt nähtuv matšeete (XX, 74). Foto sellelt nähtuva matšeetega ning V.Gavriliniga on saadud V.Gavrilini XXX J.Krasjukova elukoha XXX läbiotsimisel ära võetud mälukaardi vaatlusel (mälukaardi asitõendina vaatlusprotokoll: X, 66-78). S.B. ütluste kohaselt said V.Gavrilin ja V.Lukk tema elukohta katusealusesse korterisse sisse nii, et murdsid alt ukse lahti (XX, 73), alt välisukse lukukeel oli matšeetega lahti murtud (XX, 74). S.B. ütluste kohaselt tuli enne ukse lõhkumist viimati majja sisse Raimi Kalmus, kes keeras siis ka ukse lukku (XX, 74, 80). S.B. ütluste kohaselt käis ta allkorrusel koos R. K. lõhutud ust vaatamas (XX, 74). S.B. ütluste kohaselt kasutas ta sellel ajal korterit koos R. K. (XX, 80). S.B. ütluste kohaselt pääses lõhutud maja välisukse kaudu sisse ainult tema ja R.K. kasutuses olevasse korterisse, teised majaelanikud seda välisust ei kasutanud (XX, 80). Kannatanu S.B. ütlustega on kooskõlas Vladimir Gavrilini ja Jelena Krasjukova ühise XXX asuva elukoha 05.05.2015.a läbiotsimisel arvutist Asus ära võetud mälukaardi (pakend 4JKLO) vaatlusprotokollist (X,66-78: vaatlusprotokoll; V, 69-73: läbiotsimisprotokoll) nähtuv selle kohta, et mälukaardilt on näha pikateralist matšeetet (võsakiini), mille tera on otsast kergelt sissepoole kumer (X, 73). Kannatanu S.B. ütlustega selle kohta, et tema elukohta tungisid sisse Vladimir Gavrilin ja Victor Lukk, on kooskõlas tunnistaja R. K. (K.) kohtulikul uurimisel antud ütlused selle kohta, et üks meestest oli pikem ja teine oli lühem.
Kohtuistungil nähtust ning tajutust tulenevalt pole kahtlust selles, er süüdistatavatest üks kõige pikemaid on V.Gavrilin ja süüdistatavatest on meestest kõige lühem V.Lukk. V.Gavrilini ja V.Luku kõrvuti seistes tekib kontrast – V.Gavrilin näib V.Luku kõrval väga pikk ja V.Lukk äärmiselt lühike. Tunnistaja R. K. avalduse alusel (IV 3. 42) ja prokuröri põhistatud taotluse alusel (IV 3. 39-42) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi tunnistaja R. K. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel. Tunnistaja R. K. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 143-149; allkirjaleht: IV
Kannatanu S.B. ning tunnistajate R. K. ja K. L.V. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et S.B. elukohta sissetungimisi on olnud mitmel korral, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollist (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVDl: V,201 ümbrikus) salaja pealt kuulatud kõnedest nähtuv selle kohta, et Vladimir Gavrilin helistas 06.03.2015 18:17 S.B. (VI, 103-104) ning S.B. heidab talle ette sissemurdmist ning seda, et V.Gavrilin lubas rohkem nii mitte teha, kuid ei järgi enda lubadust. V.Gavrilin õigustab enda käitumist sellega, et viskas 15 minutit kivisid, millele S.B. vastas, et inimesed magavad öösel. Sellele vastas V.Gavrilin, et sina ei maganud (VI, 103-104). Kalendri kohaselt oli 2015.a veebruaris 28 päeva. 28.02.2015.a panid V.Gavrilin, S.Makarchev ja J.Krasjukova toime kannatanu S.B. kehalise väärkohtlemise ning võtsid temalt seadusliku aluseta vabaduse. V.Gavrilin ähvardas S.B. ka tapmisega. Kuna 01.07.2015.a jälitustoimingu protokollist nähtuvalt (XI, 66-75; salvestised DVD-l: XI,189 ümbrikus) teatas S.B. 28.02.2015 kell 18:09 alanud kõnes R. K., et tuleb koju ja sai nuga jalga, verd tuleb pükstest läbi (XI, 73) ning keelas samas kõnes R. K. sellest teistele rääkimise ära (XI, 73), siis pole kahtlust selles, et 28.02.2015.a kella 18:09-ks oli S.B. kehaline väärkohtlemine, temalt seadusliku aluseta vabaduse võtmine ja tema tapmisega ähvardamine lõppenud. Kannatanu S.B. ütlustest ja tunnistaja R. K. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et 2015.a märtsis pärast S.B. põlvevigastuse tekitamist käisid Tartus XXX asuvas korteris öösel 2 meest - üks pikem, kelleks oli Vladimir Gavrilin, ja teine lühem, kelleks oli Victor Lukk, on kooskõlas ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis kajastatud V.Gavrilini ja V.Lukki telefonisuhtlusest nähtuv selle kohta, et omavaheline suhtlus oli sage, usalduslik ning ühiseid lähema aja ettevõtmisi omavahel kooskõlastav. 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud kõnedest nähtuvalt suhtlesid ööl vastu 01.03.2015.a V.Gavrilin ja V.Lukk omavahel aktiivselt – 28.02.2015 20:38 helistas V.Gavrilin V.Lukule (VI, 91-92), 28.02.2015 20:43 helistas V.Lukk V.Gavrilinile (VI, 92), 28.02.2015 20:51 helistas V.Lukk V.Gavrilinile (VI, 92) – omavahel kooskõlastati ühiseid lähema aja ettevõtmisi, kooskõlastati kokkusaamisi ning see omavaheline suhtlus oli igati usalduslik ja sõbralik. Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et Vladimir Gavrilin ja Victor Lukk panid toime S.B. elukohta omavolilise sissetungimise. Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki ütlused, mis nad andsid S.B. elukohta omavolilise sissetungimise süüdistuse kohta. Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et süüdistus omavolilises sissetungimises on talle arusaadav ning tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on ta käinud S.B. juures kodus XXX, kuid ei mäleta täpselt mis kuupäeval see oli (XXII, 182-183). Süüdistatav V.Gavrilini ütluste kohaselt elab S.B. XXX tänaval vanas majas ja selle uks on suhteliselt mädanenud, et kui natuke tõmmata, siis tuleb lahti ja kui seda pidada sissetungimiseks, siis on sinna sisse tunginud (XXII, 183). Kohtuliku uurimise alguses pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Victor Lukk, et süüdistus omavolilises sissetungimises on talle arusaadav ning selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 8 pöördel). Süüdistatav Victor Luku (Lukk) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 46-60; allkirjaleht: IV 6. 66) kohaselt ei ole ta 2015.a märtsis S.B. juures käinud, ei ole S.B. elukohta sisse tunginud ja ei ole seal ka ust ära lõhkunud, kuid on S.B. käest omandanud ja saanud alati narkootilist ainet, kui on seda tahtnud (XXII, 51). Eelkajastatud süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki ütlustest S.B. elukohta omavolilise sissetungimise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanu S.B. ütlustest kui ka tunnistajate R. K., K. L.-V. ütlustest, jälitustoimingu protokollidest ning mälukaardi vaatlusprotokollist nähtuv info on omavahel loogilises kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile ja V.Lukkile esitatud omavolilise sissetungimise süüdistuse põhjendatust. Neil asjaoludel on süüdistatav Vladimir Gavrilini enda süüd osaliselt eitavad ja Victor Lukki enda süüd täielikult eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõendite kogumiga. V.Gavrilin ja V.Lukk käitusid S.B. elukohta 2015.a märtsi alguses ebaseaduslikult sisenedes eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, sest kasutasid S.B. elukohta sissepääsemist takistanud lukustatud ukse lahtimurdmiseks kaasa võetud matšeetet ning sisenesid selliselt avatud ukse kaudu S.B. elukohta eluruumi. Kannatanu S.B. ütlustest nähtuvalt polnud V.Gavrilinil ja V.Lukkil luba kannatanu elukohta sisenemiseks. Lähtudes 28.03.2015.a õhtul toimunud S.B. suhtes toimepandud kuritegudest (ebaseaduslik vabaduse võtmine, kehaline väärkohtlemine, tapmisega ähvardamine) pole kahtlust, et kannatanu elukohta sisenemiseks V.Gavrilinil ja V.Lukkil luba polnud ning neil polnud ka vähimatki alust eeldada loa olemasolu. Ka jälitustoimingu protokollis kajastatud 06.03.2015.a V.Gavrilini ja S.B. telefonisuhtlusest nähtuvalt polnud S.B. andnud luba enda elukohta sisenemiseks, sealhulgas polnud andnud luba enda elukohta ukse matšeetega lahtilõhkumise teel sisenemiseks. Vladimir Gavrilini ja Victor Lukki käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ja nende kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. V.Gavrilini väited selle kohta, nagu oleks S.B. elukohta sissepääsemist takistanud uks olnud suhteliselt mädanenud ja kui natuke tõmmata, siis tulebki lahti, ei ole veenvad ja usutavad olukorras, kus lukustatud ukse lahtimurdmiseks kannatanu elukohta sissepääsemiseks kasutati kaasa võetud matšeetet. Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I,
34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) ning
Artur Varusoni süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 (I, 45-45p) ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi (I, 45-45p), millistes kannatanuks R.K. Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 2, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui selle objektiks on narkootiline aine, vägivalda kasutades, grupi poolt ja relva ähvardusel, mis seisnes selles, et 2014.a suvel juunikuu alguses võtsid Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson Tartu linnas, XXX korteris nr XXX olles R.K. ära 10 ecstasy tabletti, millele eelnes Sergei Sõštšikovi poolt R.K. kolmel korral rusikaga näkku löömine (nii paremale kui ka vasakule näo piirkonda), mille tagajärjel tundis R.K. peale igat lööki füüsilist valu, samuti S.Sõštšikovi poolt R.K. näo ees külmrelva machetaga ähvardavate liigutuste tegemine, mille ajal Artur Varuson lausus S.Sõštšikovi tegevuse võimendamiseks R.K., et „targem oleks sul kõik aine ära anda“, ja S.Sõštšikovi poolt R.K. põlvega alakõhtu löömine, mille tagajärjel tundis R.K. samuti füüsilist valu. Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises grupi poolt, vägivalda kasutades ja korduvalt, mis seisnes muuhulgas järgnevas: 2014.a suvel juunikuu alguses nõudsid Sergei Sõštšikov ja Arturi Varuson Tartu linnas XXX korteris nr XXX olles R.K. varalise kasu üleandmist, nimelt 2000 euro tasumist samal päeval narkootikumide müümise eest Tartu linnas ja edaspidi 500 euro tasumist iga kuu „katuse pakkumise“ eest, s.t narkootiliste ainete käitlemise teemal tekkivate võimalike probleemide eest kaitse pakkumise eest, millele eelnes S.Sõštšikovi poolt R.K. kolmel korral rusikaga näkku löömine ja ühel korral põlvega kõhtu löömine, külmrelvaga matšeete (machete) R.K. näo ees liigutuste tegemine ja R.K. 10 narkootilise aine ecstasy tableti ära võtmine. Nõutud summa mitte tasumise korral ähvardasid S.Sõštšikov ja A.Varuson R.K. inimestega, „kes tulevad ja ta metsa viivad“ ning kes kõrvale hoidumise korral ta üles leiavad. Kuna raha nõudmine R.K. toimus Vladimir Gavrilini poolt narkootikumide käitlemisega tegelevate isikute hulgas kehtestatud reeglite kohaselt, toimus R.K. ja R.K2. päev või paar päeva pärast eelnimetatud väljapressimist kokkusaamine Tartu linnas Annelinna Prisma parklas V.Gavriliniga, kus R.K. ühiselt koos R.K2. selgitasid V.Gavrilinile, et nemad ei tegele Tartu linnas narkootikumide müügiga ning vestluse tulemusena vabastas V.Gavrilin R.K. väljapressimisena mõeldud raha maksmise kohustusest. Sergei Sõštšikovile ja Artur Varusonile esitatud süüdistustes, milles kannatanuks on R.K., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist kõige teravamalt süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni ütlused. Süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel üldjoontes loogilises kooskõlas ja need kinnitavad veenvalt süüdistuste põhjendatust.
Sergei Sõštšikovile ja Artur Varusonile esitatud röövimise ja väljapressimise süüdistustes, millistes kannatanuks on R.K., on järgmised tõendid. Kannatanu R.K. kuulati kohtulikul uurimisel üle kaugülekuulamise teel. Kannatanu tervisekaardi alusel (IV 2. 102-104) ja prokuröri põhistatud taotluse alusel (IV 2. 100-106; XX, 125-127) ning KrMS 287 lg 5, KrMS § 69 lg 1 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 alusel viidi kannatanu R.K. ülekuulamine läbi kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel. Kannatanu R.K. ütlustega (XXI, 119-137; allkirjaleht: IV 4. 196) on tõendatud, et 2014.a tarbis ta ecstasy tablette, tablettide edasimüügiga ei tegelenud (XXI, 132). Kannatanu R.K. ütluste kohaselt tunneb ta E.B. K. nime all (XXI, 120). R.K. ütluste kohaselt tuli ta 2014.a suvel Põlvast ning soovis Viljandisse sõitmiseks Tartus Jõgeva poole välja sõites korrusmajas korteris nr XXX elavalt K. võlgu võtta, milleks eelnevalt helistas K. ja K. ütles, et saab, misjärel läkski K. juurde (XXI, 120-121). R.K. ütluste kohaselt oli K. telefoni teel juttu veel ka narkootikumidest ja sai K. telefoninumbri A. nimega, kellelt ecstasy tablette saada, mispeale helistas A. ja A. ütles, et saab (XXI, 121-122). R.K. ütluste kohaselt sai ta K. elukoha juurde jõudes maja kõrval kokku A., kellelt sai 60€ eest minigripkilekotis 10 ecstasy tabletti, misjärel A. eemaldus (XXI, 122). R.K. ütluste kohaselt oli talle neid tablette vaja endale tarbimiseks, narkootikumide müügiga ta ei tegelnud (XXI, 135). R.K. ütluste kohaselt läks ta seejärel K. korterisse, sest teadis, et saab K. 5€ (XXI, 122). R.K. ütluste kohaselt olid korteris K. ja 3 talle võõrast meest (XXI, 122). R.K. ütluste kohaselt suundus ta korteris K. kööki, kus rääkisid K. ning siis tuli kööki XXX-nimeline mees, kes ütles, et anna see staff ära (XXI, 122-123). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes tundis R.K. kohtusaalis viibivate isikute hulgast Sergei Sõštšikovis ära XXX nimelise meesterahva (XXI, 123). R.K. ütluste kohaselt mõtles XXX stafi all narkootilist ainet, ilmselt ecstasy tablette (XXI, 123). R.K. ütluste kohaselt oli K. sellel ajal köögis, kui XXX küsis tablette (XXI, 123). R.K. ütluste kohaselt püüdis K. teda XXX eest kaitsta, mispeale lõi XXX K. rusikaga näkku ja K. kukkus pikali ning teisest toast tuli kolmas mees ja viis K. teise tuppa (XXI, 123). R.K. ütluste kohaselt jäi ta kööki XXX ja Arturiga (XXI, 123). R.K. ütluste kohaselt üritas ta K. kaitsta, kuid see tundus mõttetu, sest oli vähemuses, siis oli Artur ka köögis (XXI, 123). R.K. ütluste kohaselt püüdis ta K. järgneda, kui K. teise tuppa viidi, kuid ei saanud, sest XXX seisis ees ning tema taga seisis Artur (XXI, 123). R.K. ütluste kohaselt vastas ta XXX eesti keeles esitatud nõudele staff ära anda, et ei anna, mispeale sai XXX rusikaga näkku ja tundis valu (XXI, 124). R.K. ütluste kohaselt seisis Artur XXX kõrval, kui XXX lõi rusikaga, misjärel nad nõudsid ikkagi stafi, s.o narkootilise aine, neile ära andmist (XXI, 124). R.K. ütluste kohaselt löödi teda 2 korda, teist korda lõi ka XXX rusikaga – üks rusikalöök oli vasakule näkku ja teine löök paremale poole näkku (XXI, 124). R.K. ütluste kohaselt lõi XXX rusikaga mõlemale poole näkku ja tundis sellest mõlemal korral valu (XXI, 124). R.K. ütluste kohaselt oli XXX köögis käes ka rohelise käepidemega matšeete, kumera teraga, 70cm pikk ning XXX vehkis selle matšeetega ning lükkas näo alla, 10-15cm kaugusele näost (XXI, 124-125). R.K. ütluste kohaselt löödi pärast näkku löömist kõhtu, XXX lõi põlvega kõhtu, misjärel otsustaski tabletid ära anda (XXI, 125), pani need laua peale (XXI, 126). R.K. ütluste kohaselt kartis ta, et kui ta tablette neile ära ei anna, siis läheb tema olukord hullemaks (XXI, 125). R.K. ütluste kohaselt vaatas Artur toimuvat kõrvalt, XXX ta peatada ei püüdnud ning
kui XXX nõudis tablettide ära andmist, siis Artur ütles, et targem oleks need ära anda (XXI, 125-126). R.K. ütluste kohaselt kontrollis seejärel kas XXX või Artur ta rahakotti, sealt nad tablette juurde ei saanud ning sai siis rahakoti tagasi (XXI, 126-127). R.K. ütluste kohaselt karjus ta K. nime pidi endale appi, kui köögis nõuti tablette ja peksti, kuid kedagi appi ei tulnud (XXI, 127). R.K. ütluste kohaselt oli talt tablettide nõudmise ajal juttu “katusest” ja selle pakkumisest, ütlesid, et Tartu on nende linn ja keegi ei tohi müüa narkootikume ning kui keegi “üle laseb” (s.t ei maksa aine eest ära või ei too makstud raha eest ainet ära), siis nad aitaksid ning nõudsid “katuse” ehk kaitse pakkumise eest raha 2000€ ja iga kuu 500€, et oleks kasulik kui hakkad müüma (narkootilist ainet) (XXI, 127, 135). R.K. ütluste kohaselt pakkusid nad talle narkoainete müügiga tegelema hakata, et pead hakkama müüma, et selleks ongi katust vaja (XXI, 135). R.K. ütluste kohaselt oli jutt müüma hakkamisest ja “katuse” pakkumisest pärast peksmist ning tablettide äravõtmist (XXI, 135). R.K. ütluste kohaselt oli ta selle rahanõudmisega nõus, et sealt korterist minema pääseda, kuid reaalselt ta ei kavatsenud seda raha neile maksta (XXI, 127). R.K. ütluste kohaselt ütles ta neile, et ta peab raha järel Viljandis käima (XXI, 127-128), raha pidi neile viima Tartusse (XXI, 129). R.K. ütluste kohaselt öeldi, et kui raha ei too, siis neil on Viljandis sõpru ja viiakse metsa (XXI, 128). R.K. ütluste kohaselt lasti ta sealt minema peale seda, kui nõustus raha kokku saama (XXI, 128). R.K. ütluste kohaselt helistas ta korteris olemise ajal enda õele R.K2., pidi selle kõne valjuhääldi peale panema, õele rääkis asja ära ja palus õel kedagi appi saata, mispeale XXX ütles, et las tulevad ja võttis matšeete kätte ja hakkas sellega uuesti vehkima (XXI, 128). R.K. ütluste kohaselt sai ta korterist välja alles siis, kui lubas neile samal päeval raha ära maksta, enne seda seisid nad tal ees, tahtis sealt korterist küll välja minna, aga ei saanud (XXI, 129). R.K. ütluste kohaselt jäid korterist lahkudes tabletid lauale, neist 10-st tabletist ei jõudnud sellel päeval midagi ära tarvitada (XXI, 137). R.K. i ütluste kohaselt sai ta samal päeval õega Tartus kokku ja rääkis talle juhtunu ära, nimetas talle Arturi ja XXX nimed ning õde uuris asja vanglast enda tuttava kinnipeetava käest ja sai teada nende pealiku nime XXX, kellele helistas järgmisel päeval ja leppisid kokkusaamise järgmiseks päevaks Tartus Annelinna Prisma juurde (XXI, 129-130, 135), kuhu läks koos enda õega (XXI, 130). R.K. ütluste kohaselt rääkisid nad kokkusaamisel XXX ja siis öeldi, et ei pea maksma (XXI, 130), põhiliselt rääkis XXX õde (XXI, 130). R.K. ütluste kohaselt ei tegelnud ta narkootikumide müügiga ja mingit “katust” ei vajanud (XXI, 130). R.K. ütluste kohaselt helistas peale XXX kokkusaamist XXX ja küsis raha ning siis ütles XXX, et on juba XXX rääkinud ja siis pani XXX toru ära ning rohkem ei ole nendega kokkupuudet olnud (XXI, 130). Kohtusaalis kohtulikul uurimisel ütlusi andes tundis R.K. Vladimir Gavrilinis ära XXX-nimelise isiku (XXI, 130 all). R.K. ütluste kohaselt tundis ta kohtueelsel uurimisel talle näidatud fotodelt ära Arturi-nimelise isiku (XXI, 131, 132). R.K. ütluste kohaselt üritas K. teda köögis kaitsta, seisis XXX ja Arturil ees (XXI, 132). R.K. ütluste kohaselt kartis ta nii temast füüsiliselt suuremat XXX kui ka temaga kaasas olnud isikut (XXI, 132-133), näkku löömisel tundis valu, põlvega lüües olid kõhulihased pingul ja siis valu ei tundnud (XXI, 133). R.K. ütluste kohaselt oli hirmutav olla üksinda kahe vastu, neid oli rohkem (XXI, 136). R.K. ütluste kohaselt tutvustas Artur ennast köögis XXX taga seistes (XXI, 133). 14.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokollide (XVII, 29-40) kohaselt tundis R.K. talle kohtueelsel uurimisel näidatud erinevate isikute fotode hulgast ära:
¤ Artur Varusonis isiku, kes on sarnane Arturi-nimelise isikuga, ja kes võib olla on sama isik, kes oli 2014.a suvel K. korteris koos XXX-nimelise isikuga, kui nad nõudsid raha ja XXX lõi korduvalt näkku ja ühel korral kõhtu (XVII, 38-40);
¤ Andrei Gantjohhinis isiku, kes on sarnane isikule, kes oli 2014.a suvel K. korteris, kui XXX-nimeline isik korduvalt lõi ja koos Arturi-nimelise isikuga ecstasy tabletid ära võtsid; ta on sarnane sellele kolmandale meesterahvale, kes viis K. koridorist tuppa peale seda, kui XXX K. lõi (XVII, 35-37); ¤ Sergei Sõštšikovis isiku, kes on XXX ja K. korteris teda mitu korda lõi (XVII, 29-31);
¤ Vladimir Gavrilinis isiku, kes on sarnane XXX-nimelisele isikule, kellega ta on kohtunud ühel korral ja kellega ta koos õega R.K2. 2014.a suvel Tartu linnas kokku sai ja rääkisid raha nõudmise asjus (XVII, 32-34). Kannatanu R.K. ütlustega selle kohta, et Sergei Sõštšikovil oli köögis käes rohelise käepidemega kumera teraga 70cm pikk matšeete, on kooskõlas ka kannatanu R.H. ütlused selle kohta, et on näinud Sergei Sõštšikovi käes relva ja matšeetet (XIX, 168), mida XXX demonstreeris enda autoriteedi tõstmiseks XXX K., s.o E.B. korteris (XIX, 171). Seda nägid ka seal korteris viibinud K. ja A. (XIX, 171). Oli juttu, et XXX hoiab neid relvi diivani taga ja WC loputuskastis sealsamas K. korteris (XIX, 171). Kannatanute R.K. ja R.H. ütlustega on kooskõlas süüdistatavate A.V. ja E.B. kohtueelses menetluses antud ütlused (X, 32-36, 37-39: A.V. ; X, 16-19, 20-25:
Süüdistatavad A.V. ja E.B. (endine S.) keeldusid kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XIX, 17-17 pöördel) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu A.V. ja E.B. kohtueelses menetluses antud ütlused (X, 3236, 37-39: A.V. ; X, 16-19, 20-25: E.B. ). A.V. ja E.B. ütluste kohaselt kasutasid nad üürikorterit XXX. E.B. kahtlustatavana antud ütluste kohaselt on R.K. talle vana tuttav, A. R.K. ei tunne (X, 21). E.B. ütluste kohaselt oli 2014.a suvel juhtum, kus S. rääkis XXX korteri köögis ja karjus R.K. peale ning oli kuulda, et seal käib kaklus ja löömine ning väikest kasvu R.K. antakse peksa (X, 22). E.B. ütluste kohaselt läksid kööki S., tema sõber ja R.K., siis kuulis S. karjumas ja siis hakkas kaklemine, oli kuulda latakaid, tool kukkus vist ka maha (X, 22). E.B. ütluste kohaselt olid S. ja tema sõber R.K. käest ära võtnud ecstasy tabletid, millistest 1-e pani S. talle laua peale (X, 23). E.B. ütluste kohaselt tarvitasid seal korteris ecstasy tablette kõik peale A. (X, 23). E.B. ütluste kohaselt mõjus see ecstasy tablett nagu ikka, kuid ei olnud väga tugeva toimega (X, 23). E.B. ütluste kohaselt teadis ta siis, et S. võib olla agressiivne, kuid ei uskunud, et ta võib Rainole peksa anda (X, 23). E.B. ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov ka talle näkku löönud, kui tülitsesid katkise akna pärast (X, 22). E.B. ütluste kohaselt on ta kuulnud Sergei Sõštšikovi kohta jutte, et ta on agressiivne ja vägivaldne (X, 22). E.B. ütluste kohaselt saigi ta aru, et Sergei Sõštšikovil on selline agressiivne iseloom (X, 22) ja ta tunneb selle isiku ees hirmu (X, 24).
11.09.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (X, 26-28) kohaselt avaldas E.B. talle fotodel näidatud isikutest Andrei Gantjohhini kohta, et see isik on XXX, kelle kohta arvab, et see isik oli ka XXX korteris, kui R.K. ecstasy tabletid ära võeti ja R.K. peksa anti, kuid ta ei saa selles olla 100% kindel; XXX võis olla koos S. köögis ja rääkida R., rõdul või elutoas oli keegi kolmas, keda ta ei tunne (X, 2628). 11.09.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (X, 29-31) kohaselt avaldas E.B. talle fotodel näidatud isikutest Artur Varusoni kohta, et tunneb ta ära kui isiku, kelle hüüdnimi on XXX ja kes on S. sõber ning kellega tutvuski S. kaudu ning kes on tal ka mõned korrad külas käinud, võib-olla käis mõned korrad ka koos S.; ei mäleta, kas XXX võis siis korteris olla, kui R.K. võeti ecstasuy tabletid S. poolt ära (X,29-31). A.V. kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei tunne ta R.K., E. S. (praegu B.) on sõbranna, keda kutsub nimega K. (X, 33-34), Sergei Sõštšikov muutus tutvumisest arvates üle kuu möödudes agressiivseks, karjus, talle ei meeldinud mitte miski, võis ilma igasuguse põhjuseta juurde tulla ja karjuma hakata (X, 34), ühel korral lõi XXX K. näkku, kui olid tülli läinud (X, 35). A.V. ütluste kohaselt oli XXX ühel korral suurem matšeete ja ühel korral K. juures olles lõi ta sellega purjus olles vastu seina (X, 35). A.V. ütluste kohaselt kardab ta mingis osas S.Sõštšikovi ka praegu (X, 36). Eeltooduga on kooskõlas Andrei Gantjohhini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 137-148). Süüdistatav Andrei Gantjohhin keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Gantjohhini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 137-148). Vastuväiteid keegi prokuröri taotlusele ei esitanud. Andrei Gantjohhini kahtlustatavana antud ütluste kohaselt puudub tal seos XXX aadressiga, seal ealsid A. ja K. ja mingi aeg ka Sergei Sõštšikov (XVII, 140). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt on tegemist ühetoalise üürikorteriga, kus on üks tuba, köök, WC, vannituba ja rõdu, mis jääb hoovi poole (XVII, 140). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt on ta selles korteris kokku käinud 5-6 korral, kui teda on sinna külla kutsutud (XVII, 140). Eeltooduga on kooskõlas 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188), mis kajastab 2014.a mai lõpust alates ja 2014.a suvel Sergei Sõštšikovi ja tema tolleaegse XXX E.S. (praegu B.) aktiivset telefonisuhtlust (XI, 141: algab). Kannatanu R.K. ütlustega ja teiste eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja R.K2. kohtulikul uurimisel antud ütlused (XIX, 184-195; allkirjaleht:
Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt on R.K. talle vend (XIX, 185), venda hoiti 2014.a juunis K., s.t Ekaterina korteris XXX kinni ja temalt nõuti raha (XIX, 185). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt helistas vend talle sealt ja ütles, et on väljapressimine, küsiti raha ja minema lubati lasta siis, kui tood raha, õhtuks pidi raha tooma (XIX, 185). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt tahtis ta venna
helistades nende inimestega rääkida, kes tema venda kinni hoiavad, ja rääkis siis Špaakiga (XIX, 185), kes ütles, et nõuavad raha, vaatasid venna dokumenti, teavad venna kontakte (XIX, 186). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt soovitas ta vennal öelda, et maksame, et õhtul saavad, et siis ta saab korterist minema (XIX, 186). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt teab ta, et vend pidi Viljandisse tulema, aga kuna bussini oli aega, siis helistas ja läks K. korterisse aega parajaks tegema (XIX, 185). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt tarvitas vend R.K. sellel ajal narkootikume (XIX, 194). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt ütles vend talle kohtudes, et teda oli löödud, aga see oli ainult hirmutamiseks, mitte kõvasti (XIX, 186). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt ütles vend, et korteris olid kolm meesterahvast – Artur, XXX ja veel üks mees ning K. ja A. (XIX, 186). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt käisid nad enne Tartust Viljandisse sõitmist vennaga K. tema korteri juures vaatamas, sest K. oli ka löödud, aga K. ei leidnud, korteril oli rõduaken katki (XIX, 186). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt jõudis ta nende inimeste kohta teadasaamiseks välja Gavrilinini, kelle sõna need poisid pidid kuulama, mistõttu sai aru, et Gavriliga tuleks rääkida (XIX, 187). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt sai ta juhtunust paari päeva möödudes kokku Gavriliniga Tartus Annelinnas Prisma juures, kus vend rääkis ära oma versiooni selles korteris olemisest ja Gavrilin rääkis seda, mida tema oli kuulnud, misjärel jõuti lahenduseni, et mingit nõuet ei ole (XIX, 187). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt teadis Gavrilin kokkusaamise ajaks, mis oli R. toimunud (XIX, 187). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt oli Gavriliniga juttu “katuse” pakkumisest - Gavrilin pakkus, et kui midagi on, siis võib tema poole pöörduda (XIX, 188). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt helistas pärast Gavriliniga kohtumist XXX ja ütles siis XXX, et asjad on korda aetud ja mingit raha ei tule, mispeale kõne lõppes (XIX, 188). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes tundis R.K2. kohtusaalis viibivatest isikutest Vladimir Gavrilinis ära isiku, kelle kohta andis ütlusi (XIX, 188) ning Sergei Sõštšikovis tundis ära XXX kui isiku, kelle kohta olid koos R. vaadanud facebook ́i pilte (XIX, 188). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt tundis ta kohtueelsel uurimisel talle näidatud isikute fotode hulgast ära V.Gavrilini (XIX, 191). Tunnistaja R.K2. ütluste kohaselt andis ta politseis ütlusi kahel korral ja teisel ülekuulamisel andis politseile ka kirja enda julgeoleku kindlustamiseks, et kui Gavrilin täidab lubaduse ja tuleb Viljandisse ning vennaga või autoga juhtub midagi, siis ei jääks isikud karistuseta (XIX, 190). 10.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (XII, 44-46) kohaselt tundis R.K2. talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära isiku, kelle kohta ta andis ütlusi ja kellega sai 2014.a juunikuus kokku Prisma parklas Tartus koos oma venna R.K. 2000€ nõudmise asjus (XII, 44-46). Kannatanu R.K. ütlustega ja tunnistaja R.K2. ütlustega on kooskõlas R.K2. kohtueelses menetluses teisel ülekuulamisel politseile üle antud nn julgestuskiri (XII, 47) juhuks, kui midagi juhtub, et isikud ei jääks karistuseta (XII, 47), mille on koostanud R.K2. ja mis on adresseeritud Viljandi politseijaoskonnale (XII, 47). Selles R.K2. politseile adresseeritud avalduses on kajastatud: “Juuni algul 2014 hoiti kinni minu venda vastu tahtmist R.K. aadressil XXX Serii S. , A.L., üks nimi teadmata ja E. S. korteris nende poolt ja nõuti minult vabastamistasu 2000 eurot. Kasutasid minu venna puhul vägivalda, lüües teda korduvalt kõhtu ja näkku ning ähvardasid relva ja noaga. Lõpuks lasid minna, et otsiks kuskilt õhtuks raha. Uus kokkupuude oli pühapäeval 13.07.2014 kus kuulsin tuttava kaudu, et tahavad ära võtta minu käest audi a6 2010 a nr XXX, raha seekord ei nõudnud. Helistas V. K. (uuesti
17.07.2014 varjatud nril) ja lubas tulla rääkima. Tänaseks pole tulnud (18.07.2014). Esmaspäeval 14.07.2014 torgati mingi peenikese asjaga läbi kõik 4 rehvi, igas rehvis 34 auku. Tunnen nende poolt tõsist ohtu endale ja pojale ning varale. Facebookis on pildid ka A. ja serii S. kontol kus eputavad nende samade relvadega. V. K. üritab oma jälgi peita, pannes telefoni alati eemale või helistab teiste numbrilt. Töötan kahe koha peal, et saaksin võimaldada normaalset elu endale ja pojale, aga ikka leidub mingeid tegelesi, kes arvavad, et on võimalik midagi välja pressida.” (XII, 47). R.K2. e-posti
väljatrüki kohaselt on R.K2. eeltoodud politseile adresseeritud avalduse edastanud enda tuttavale 18.07.2014 12:25 koos kaaskirjaga: “Palun prindi see välja ja vii politseisse kui midagi minuga, pojaga, autoga juhtub. Aitäh!” (XII, 48). Tunnistaja R.K2. ütlustega ja tema politseile adresseeritud avaldusega on kooskõlas 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud V.Gavrilini ja R.K2. vaheline telefonisuhtlus, millest nähtub muuhulgas, et Vladimir Gavrilin helistab 14.07.2014 15:58 R.K2. ja teatab, et tuleb võib-olla ise enne järgmist nädalat Viljandisse rääkima (VIII, 47-48). 14.07.2014 16:41 helistab Vladimir Gavrilin R.K2. ja ütleb, et tuleb võib-olla isegi täna (VIII, 48-49). Kannatanu R.K. ütlustega ja tunnistaja R.K2. ütlustega kooskõlas süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlused. Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Sergei Sõštšikovi lapsepõlvest saadik ja temaga on sõbralikud suhted (XXIII, 3). V.Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Artur Varusoni, kes on rohkem tema noorema venna tuttav (XXIII, 5). V.Gavrilini ütluste kohaselt teab ta R.K2. (XXIII, 9). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ole ta kunagi R.K. raha välja pressinud (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt pöördusid R.K2. ja R.K. tema poole ning tuttav J. (G1.) vanglast helistas, et ta neiul tekkis probleem ja küsis kas seda on võimalik lahendada ning uuris, mis suhted on S.Sõštšikoviga (XXIII, 23-24). V.Gavrilini ütluste kohaselt ütles ta, et saab S.Sõštšikoviga kokku ja kui saab, siis muidugi aitab ning ütleski S.Sõštšikovile, et ta jätaks K. rahule (XXIII, 24). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuste põhjendatust selles, et Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson panid toime R.K. narkootilise aine röövimise ning raha väljapressimise, nõudes veel samal päeval õhtuks 2000€ tasumist ning edaspidiselt iga kuu 500€ tasumist. Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni enda süüd täielikult eitavad ütlused, mis nad andsid R.K. ilt narkootilise aine röövimise süüdistuse ning R.K. raha väljapressimise süüdistuse kohta. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav Sergei Sõštšikov, et talle on röövimise ja väljapressimise süüdistused arusaadavad ja nende süüdistuste järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt seob teda Vladimir Gavriliniga sõprus (XXII, 140), tunneb V.Gavrilinit ammu, 25 aastat tagasi, elasid lastena samas majas ning on sellest ajast sõbrad (XXII, 141). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on nad Artur Varusoniga
teretuttavad (XXII, 142), Artur Varuson oli tema mobiiltelefonis XXX nime all (XXII, 165). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt elas ta vahepeal koos E.B. Tartus XXX asuvas korteris, kus mõnikord viibis ja jäi ööseks ka A.V. (XXII, 148-149). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt toimusid seal korteris mõnikord ka peod, kus tarvitati alkoholi ning narkootilisi aineid (XXII, 149). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta tarvitanud E.B. suhtes füüsilist vägivalda, andis talle kõrvakiilu (XXII, 149). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta lõhkunud ka XXX korteri rõdu aknaklaasi (XXII, 149). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on Andrei Gantjohhin käinud XXX asuvas korteris, lihtsalt suhtlesid, võtsid õlut (XXII, 152). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt oli Andrei Gantjohhin tema mobiiltelefonis XXX nime all (XXII, 164). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt andis R.K. 2014.a suvel ise XXX korteris XXX ära 10 ecstasy tabletti (XXII, 142, 171), rääkis R.K. ja R.K. sai kõigest aru ning otsustas tabletid kompenseerida ja asendada need kvaliteetsetega (XXII, 143, 171). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole ta R.K. ecstasy tablette ära võtnud, ei ole matšeetega ähvardanud ning ei ole füüsilist vägivalda tarvitanud ja ei ole midagi nõudnud (XXII, 142). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta R.K. ostnud 2014.a tablette, enne kui kohtusid XXX korteris (XXII, 142). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt tuli R.K. ise XXX korterisse (XXII, 142). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt olid R.K. korterisse jõudes seal veel ta ise, E.B., A.Varuson ja A.Varusoni sõber (XXII, 142), A.Varuson oli purupurjus koos mingi sõbraga ja A. teises toas (XXII, 171). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt rääkis ta R.K. korterisse jõudes temaga ja selgitas R.K., et tema käest ostetud tabletid olid ebakvaliteetsed ja R.K. otsustas need kompenseerida (XXII, 143, 171). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta R.K. õega R.K2. suhelnud ainult telefoni teel, sest need tabletid, mis R.K. müüs, need kuulusid R.K2. (XXII, 143). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt helistas V.Gavrilin talle XXX korteris toimunust arvates kas samal või järgmisel päeval ja ütles, et need ülejäänud 10 tabletti, mida R.K. õde pidi kompenseerima, ta ei kompenseeri (XXII, 143). Prokuröri küsimusele: “Kas A.Gantjohhin võis olla selles korteris, kui R.K. tuli sinna korterisse ja teie viibisite seal koos A.Varusoniga?” (XXII, 151 all) vastas süüdistatav Sergei Sõštšikov: “Ei mäleta. Võimalik, et teda üldse seal ei olnud” (XXII, 152 ülal). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Artur Varuson, et talle on röövimise ja väljapressimise süüdistused arusaadavad ja nende süüdistuste järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Artur Varuson keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 196) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Artur Varusoni kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 129-131, 132136). Vastuväiteid prokuröri taotlusele keegi ei avaldanud (XXI, 196). Artur Varusoni kahtlustatavana antud ütluste (XVII, 129-131, 132-136) kohaselt on kahtlustus KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi talle arusaadav, aga ta mäleta, kas on selle kuriteo toime pannud (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt tunneb ta Sergei Sõštšikovi, hüüdnimega XXX, umbes paar aastat, tutvusid kuskil Annelinnas pingi peal seltskonnaga alkoholi tarvitamise käigus (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt on ta Sergei Sõštšikoviga koos tarvitanud ka kanepit, suitsetasid seda (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt on XXX aktiivne inimene, ta ei ole rahulik ja vaikne, vaid suhtleja tüüpi, räägib sisistades,
tätoveeringuid tal ei ole (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt tunneks ta pildi peal XXX ära (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt tunneb ta ka nii Vladimir Gavrilinit kui ka tema XXX A. (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt kutsub ta Vladimirit Vovaks (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt on ta Vovat ühel korral näinud ka XXX korteris (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt teab ta A.V. 15-aastasest saadik ja pärast esmatutvust eriti ei suhlenud, 2014.a suvel hakkas uuesti A. suhtlema (XVII, 134). A.Varusoni ütluste kohaselt on ta kahtlustuses nimetatud ühetoalises korteris käinud, tal oli A.V. suhe, A. elas seal, käis seal korteris poole aasta vältel umbes 5-l korral (XVII, 133, 135). Artur Varusoni ütluste kohaselt elas seal korteris ka K., kelle perekonnanime ta ei tea, kuid ta käis ainult A. juures (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt olid A. ja K. vahepeal külas ka nende sõbrad (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt ei ole ta ise enda sõpradega seal käinud (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt võis Sergei Sõštšikov, hüüdnimega XXX, sellel ajal, kui ta seal korteris viibis, ka seal korteris käia (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt on XXX talle teretuttav, teadis teda juba varasemast ajast (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt ei toimunud sellel ajal, kui ta viibis koos XXX seal korteris, mingit intsidenti (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt ei mäleta ta, et XXX oleks matšeetega vehkinud või et oleks aset leindnud mingisugune vägivallaepisood (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt ei mäleta ta XXX seal korteris viibimise ajal vägivalla esinemist (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt on ta seal korteris tarvitanud alkoholi, võib-olla ka kanepit (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt ta teisi narkootilisi aineid ei tarbi (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt ei tunne ta isikut R.K. (XVII, 133). Artur Varusoni ütluste kohaselt tähendab “katuse pakkumine” seda, et töötatakse kellegi kasuks (XVII, 134). Artur Varusoni ütluste kohaselt ei ole ta kellelegi “katust pakkunud”, isikut R.K. ei tea, ei ole kelleltki raha välja pressinud ning narkootikume röövinud ei ole
01.09.2015.a kahtlustatavana ülekuulamise lõpus avaldas Artur Varuson soovi lisada, et võib-olla on kahtlustuses toodud olukord aset leidnud, et XXX on A. korteris raha välja pressinud ja ta on võib-olla seda olukorda ka pealt näinud, ent ta on siis olnud ilmselt joobes ja ei mäleta selle asetleidmist (XVII, 135). 01.09.2015.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kinnitas Artur Varuson, et valdab eesti keelt kõnes ja kirjas (XVII, 132). Selle protokolli lõpus kirjutas Artur Varuson omakäeliselt selgelt ja vigadeta eesti keeles: “Protokoll on koostatud minu sõnade järgi ja kõik on õige” (XVII, 135). Ühtegi märkust kahtlustatav Artur Varuson ja tema kaitsja advokaat Anne Vissak ülekuulamisprotokolli ei teinud XVII, 132-136). Eelkajastatud süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni ütlustest R.K. röövimise ning temalt väljapressimise süüdistustes hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni ütlused selle kohta, et nemad ei ole midagi ebaseaduslikku R.K. suhtes toime pannud, ei ole usutavad ja veenvad olukorras, kus R.K. hakkas enda õe R.K2. kaudu otsima võimalust XXX korterist Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni käest pääsemiseks. Süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanute R.K. ja R.H. ütlustest kui ka tunnistaja R.K2. ütlustest ja tema politseile adresseeritud
avaldusest ning A.V., E.B., Andrei Gantjohhini kahtlustatavana antud ütlustest, süüdistatav Vladimir Gavrilini ütlustest ja jälitustoimingu protollist ning sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv info on omavahel loogilises kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt Sergei Sõštšikovile ja Artur Varusonile esitatud röövimise ning väljapressimise süüdistuste põhjendatust. Neil asjaoludel on süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni enda süüd täielikult eitavad ütlused veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis. Kannatanu R.K. ütustest, tunnistaja R.K2. ütlustest, R.K2. avaldusest politsei poole, jälitustoimingu protkollist, E.B. ütlustest nähtuvalt toimusid sündmused XXX korteris kannatanu R.K. suhtes 2014.a suvel, juunis. See, et Artur Varuson viibis XXX korteris koos Sergei Sõštšikoviga, kui seal oli R.K., nähtub nii kannatanu R.K. kui ka süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlustest. Ka Artur Varuson on möönnud enda selles korteris viibimist sündmuste toimumise ajal. Väited nagu olnuks Artur Varuson seal korteris R.K. suhtes toimepandu ajal purupurjus, ei ole veenvad ja usutavad, sest neid ei kinnita R.K. ja ka E.B. ütlused. Kuna kohtul põhjendatud alust kannatanu R.K. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest nähtuvate asjaolude tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks pole, siis ei ole veenvad väited Artur Varusoni purupurjus oleku kohta. Kannatanu R.K. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest ülejäänud tõenditest nähtuvalt nõudis Artur Varuson koos S.Sõštšikoviga R.K. varalise kasu üleandmist, soovitades R.K. talle esitatud nõudmised täita ning julgestades S.Sõštškovi käitumist enda kohalviibimisega. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud alust kahelda kannatanu R.K. ütlustest nähtuva tõele vastavuses selles, et just Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson võtsid temalt füüsilise vägivallaga ning matšeetega ähvardades ära 10 ecstasy tabletti ning kui see oli saavutatud, siis hiljem nõudsid 2000€ tasumist sama päeva õhtuks ning igakuiselt 500€ tasumist. Kuna kannatanu R.K. algul keeldus tal olnud 10 ecstasy tableti ära andmisest ning andis need tabletid ära alles pärast tema suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist ning matšeetega ähvardamist, siis pole kahtlust selles, et 10-st ecstasy tabletist ei loobunud R.K. enda vaba tahte kohaselt, vaid hirmust. R.K. loovutas 10 ecstasy tabletti ja pani need laua peale alles pärast seda, kui S.Sõštšikov oli teda kahel korral rusikaga näkku löönud, ühel korral põlvega kõhtu löönud, vehkinud kannatanu näost 10-15cm kaugusel matšeetega, millise tegevuse ajal seisis Artur Varuson S.Sõštšikovi kõrval ning ütles, et targem oleks tabletid ära anda. Kannatanu R.K. ütluste kohaselt kartis ta, et kui ei anna ecstasy tablette ära, siis läheb tema olukord veelgi hullemaks. Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni faktilisest käitumisest nähtub nende omavahel kooskõlastatud ja eesmärgipärane käitumine, saamaks kannatanult füüsilise vägivallaga ning matšeetega ähvardades endile 10 ecstasy tabletti. Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson käitusid kannatanult füüsilise vägivallaga ning matšeetega ähvardades 10 ecstasy tabletti ära võttes kavatsetult. Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni eelkirjeldatud käitumine kavlifitseerub KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi narkootilise aine röövimiseks, mis pandi toime isikute grupis ja relvana kasutatava matšeetega (70cm pikkuse noaga ehk võsakiiniga) ähvardades. R.K. 10
ecstasy tableti röövimine on põhjendatud lõppenuks lugeda alates R.K. poolt 10 ecstasy tableti loovutamisest nende lauale panemise hetkest. Sellega, et R.K. võeti ära 10 ecstasy tabletti, Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson ei piirdunud. R.K. ütluste kohaselt pärast peksmist ja tablettide äravõtmist, kui R.K. oli ecstasy tabletid nende lauale panemisega ära andnud, nõudsid Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson temalt sama päeva õhtuks 2000€ tasumist ja edaspidi igakuiselt 500€ tasumist kaitse eest narkootiliste ainete käitlemisel. Kuna sellisele nõudmisele eelnes füüsilise vägivalla kasutamine ja matšeetega ähvardamine, siis hirmu tõttu nõustus R.K. nende nõudmiste täitmisega, kuigi reaalselt ei kavatsenud seda raha maksta. Lubades nõutud rahasummad tasuda, võimaldati R.K. korterist ka lahkuda. Enne lahkumist ähvardati R.K. veel ka metsa viimisega ja Viljandi sõpradega, kui lubatud raha ei tooda. Neil asjaoludel pole kahtlust, et Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson tegutsesid omavahel kooskõlastatult eesmärgipäraselt, kavatsetult, kui olid murdnud füüsilise vägivallaga ning matšeetega ähvardades kannatanu vastupanu ning kannatanu sellega enda tahtele allutanud, nõudsid temalt sama päeva õhtuks 2000€ tasumist ja edaspidiselt igakuiselt 500€ tasumist. Kannatanu R.K. ütlustest ning E.B. ütlustest nähtuvalt tegelesid R.K. pidevalt kahekesi koos olles ning omavahel kooskõlastatult Sergei Sõštšikov ja tema sõber, kelleks oli Artur Varuson. Ka R.K2. ütlustest ning tema politseile adresseeritud avaldusest nähtuvalt oli tema vennale R.K. nõudmisi esitanud isikuid kaks – üheks oli Serii S., mis oli Sergei Sõštšikovi Facebooki konto nimi, ja teiseks isikuks oli Arturinimeline isik. R.K. ütlustest nähtuvalt kartis ta seda rohkem, et isikuid oli kaks. R.K. ütlustest nähtuvalt tutvustas Arturi-nimeline isik ennast köögis sündmuste alguses. Sellega on kooskõlas ka Sergei Sõštšikovi ütlused, et just Artur Varuson, hüüdnimega XXX, oli teine isik, kes suhtles koos temaga R.K. Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et hiljem kuritegeliku ühenduse juht V.Gavrilin rahalised nõuded (2000€ sama päeva õhtuks ja edaspidi igakuiselt 500€) tühistas, ei tee toimepandud väljapressimist olematuks ja ei välista S.Sõštšikovi ja A.Varusoni käitumise õigusvastasust, sest vägivalla kasutamisega varalise kasu üleandmise nõude esitamisega on väljapressimise kuritegu lõpule viidud. Ka asjaolu, et Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson nõudsid R.K. raha tasumist sama päeva õhtuks 2000€ ja edaspidi igakuiselt 500€ kaitse eest narkootiliste ainete käitlemisel, ei ole S.Sõštšikovi ja A.Varusoni käitumise õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Mistahes ettekäändel varalise kasu üleandmise nõudmine, kui see on toime pandud vägivalda kasutades, on lubamatu ning kuriteona karistatav. Siinkohal ei oma õiguslikku tähendust see, kas tegelikult keegi narkootilisi aineid käitles või mitte ning kas keegi väidetava narkootiliste ainete ebaseadusliku käitumise eest kaitset ehk nn katust osutas. Sergei Sõštšikovi ja Artur Varusoni käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi isikute grupis ja isikutena, kes olid varem toime pannud varavastased kuriteod – vargused ja röövimise. Sergei Sõštšikov oli varasemalt toime pannud vargusi vahemikus 2011.a kuni 2014.a, millised on käesolevas kohtuotsuses kvalifitseeritud varguste süstemaatilise toimepanemisena. Ka Artur Varusoni on karistatud 2011.a varguste süstemaatilise toimepanemise eest, milliste eest karistuseks mõistetud rahatrahv tasuti 26.02.2016.a. Karistusregistri seaduse § 24 lg 2 p 4 alusel on see karistus kehtiv, sest karistuse täitmisest ei ole möödunud 2 aastat. R.K. raha väljapressimisega samal päeval panid Sergei Sõštšikov ja Artur Varuson eelnevalt toime R.K. 10 ecstasy tableti
röövimise, milline käitumine on põhjendatud lugeda lõppenuks alates R.K. i poolt 10 ecstasy tableti loovutamisest nende lauale panemise hetkest.
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja Andrei Gantjohhini süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 milles kannatanuks A.K. Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 121 järgi (I, 34p-37; II, milles kannatanuks M.H. (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) järgi (I, 45p - 46), 188-190; IV 1. 181-185), Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises grupi poolt, vägivalda kasutades ja korduvalt. Süüdistuse kohaselt pärast 24.06.2014.a ja enne 24.07.2014.a korraldas eeluurimisel tuvastamata isik A.K. ja Vladimir Gavrilini vahelise kokkusaamise, mille tulemusena nõudis V.Gavrilin A.K. käest isiku nime avaldamist, kelle käest tema omandab narkootilist ainet amfetamiini. Saades eitava vastuse, kasutas V.Gavrilin ähvardavat kõneviisi, mille tõttu andis A.K. V.Gavrilinile sõna, et toob selle isiku käest ise amfetamiini ja saadakse hiljem samas kohas kokku, kuhu A. K. aga ei ilmunud. 2014.a augustikuus nõudis S.Sõštšikov Tartu linnas Nõlvaku 2 asuva Annelinna Prisma parklas A.K. käest 500 eurot, järgmisest päevast hilisema tasumise korral 1000 eurot ja seda põhjusel, et A.K. oli V.Gavrilini „üle lasknud“, millise väljendi all A.K. mõistis kokkulepitud ajal ja kohta V.Gavrilinile narkootilise aine amfetamiini mittetoimetamist. Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises grupi poolt, vägivalda kasutades ja korduvalt, Andrei Gantjohhinit (Gantjohhin) süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4 järgi (I, 4545p) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises grupi poolt ja vägivalda kasutades, mis seisnes muuhulgas alljärgnevas: 2014.a suvel umbes paar nädalat peale Sergei Sõštšikovi poolt A.K. käest 500 euro nõudmist, toimus Tartu linnas, XXX maja ees S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini kohtumine A.K., M.H. ja Andrei Dmitrieviga. S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin nõudsid maja ees olles ühiselt A.K. käest raha tasumist, mille juures S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini käitumine oli agressiivne. S.Sõštšikov kasutas maja ees füüsilist vägivalda M.H. suhtes, lüües teda rusikaga või küünarnukiga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel tundis M.H. füüsilist valu. Nimetatud isikutega vesteldes ja raha nõudes hoidis S.Sõštšikov käes külmrelvana kasutatavat matšeetat. S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin nõudsid A.K., M.H. ja A.Dmitrievi Tartus, XXX korterisse XXX tulemist, kus S.Sõštšikov nõudis A.K. käest 1000 euro tasumist, kusjuures S.Sõštšikov kasutas A.K. suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda rusikaga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel tundis
A.K. füüsilist valu. Maksmata jätmise korral ähvardas S.Sõštšikov A.K. üles otsida, mille tagajärjel A.K., pidades võimalikuks peksa saamist, tunnetas ohtu oma elule ja tervisele. Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 121 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181185) M.H. kehalises väärkohtlemises selles, et 2014.a augustikuus kasutas Tartu linnas XXX maja ees füüsilist vägivalda M.H. suhtes, lüües teda rusikaga või küünarnukiga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel tundis M.H. füüsilist valu. Sergei Sõštšikovile ja Andrei Gantjohhinile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks on A.K., ning Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses, milles kannatanuks on M.H., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist kõige teravamalt süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Andrei Gantjohhini ütlused. Süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Andrei Gantjohhini ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel üldjoontes loogilises kooskõlas ja need kinnitavad veenvalt süüdistuste põhjendatust. Sergei Sõštšikovile ja Andrei Gantjohhinile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks on A.K., ja Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses, milles kannatanuks on M.H., on järgmised tõendid. Kannatanu A.K. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 7693; allkirjaleht: IV
A.K. ütluste kohaselt toimus esimene kokkusaamine XXX Annelinna Prisma juures, kokkusaamise leppisid kokku telefoni teel (XIX, 79, 88). Kokkusaamisel XXX ütles, et maksa 500€, siis on kõik tasa (XIX, 80). A.K. ütluste kohaselt ta ei nõustunud sellega ja läks minema (XIX, 80). XXX tuli sellele kohtumisele üksinda, auto tõi (XIX, 80). Palju autos inimesi oli, seda ei tea (XIX, 80). Auto oli eemal, nägemisulatuses (XIX, 80). A.K. ütluste kohaselt öeldi kohtumisel, et sa oled Gavrilinit üle lasknud (XIX, 80). Erinevad rahasummad olid, et kui homse päeva jooksul maksad ära, siis on 500€ ja pärast seda on 1000€,
kui ära ei maksa (XIX, 80). A.K. ütluste kohaselt ütles ta XXX, et ei ole võlgu mitte kellelegi ja ei maksa ning sõitis sealt minema (XIX, 80). A.K. ütluste kohaselt pärast seda umbes kuu aega hiljem nägi XXX-nimelist isikut XXX maja ees, kuhu kutsusid K. ja A.V. (XIX, 81). Läks sinna koos M.H. ja Andrei Dmitrieviga (XIX, 81). Oli suvine aeg, lõuna või pealelõuna (XIX, 81). Maja juurde jõudes tuli XXX koos sõbra A. maja trepikojast välja (XIX, 81). XXX ja A. tulid majast koos välja korraga (XIX, 90). XXX hakkas kumera otsaga matšeetega vehkima, matšeete oli koos käepidemega poolemeetrine (XIX, 82). XXX oli üleolev (XIX, 82), nõudis raha (XIX, 88). A. rääkis juttu, seisis kõrval (XIX, 88), rääkis võlast (XIX, 88). Kuna A. ja XXX tulid koos, siis on loogiline, et ta toetas XXX (XIX, 88). M.H. tuli vahele ja ütles midagi ning M.H. sai XXX ühe löögi kirja (XIX, 82). M.H. hakkas XXX rääkima ja selle peale XXX lõi M.H. rusikaga ja küünarnukiga näkku, ühe korra (XIX, 82). XXX maja ees olid umbes 10 minutit (XIX, 90). A.K. ütluste kohaselt võtsid siis XXX ja Andrei nad korterisse kaasa, vabatahtlikult sinna ei läinud, aga valikut ei olnud, sest muidu oleks tagajärjed hullemad olnud (XIX, 82). A.K. ütluste kohaselt tõmbas XXX kaasas olnud Andrei ta korterisse kaasa (XIX, 88). Korterisse XXX ja Andreiga kaasa läksid XXX (J.), Andrei (Dmitriev) ja ta ise (XIX, 83). Korter asus teisel korrusel (XIX, 83). A.K. ütluste kohaselt hakati korteris tema käest raha nõudma, et millal ära maksad, millele vastas, et raha praegu ei ole ja leppisid kokku osades maksmise, misjärel sai ühe paugu kirja, mis tähendab, et löödi rusikaga näkku, millest tundis valu (XIX, 83). Korteris viibisid veel K. ja A., kes võisid seda näha (XIX, 83). Peale seda hakati rääkima, et millal ära maksad, siis leppisid kokku, et osadena iga nädal maksab (XIX, 84). Nõustus ositi maksmisega, sest muud valikut ei olnud, muidu ei oleks korterist välja lastud (XIX, 84). Reaalselt ei kavatsenud seda raha maksta, ei olnud kellelegi võlgu (XIX, 84). Andrei istus rõdul (XIX, 84). Ei mäleta, kas Andrei mingil ajal toas oli (XIX, 84). XXX tuli vahepeal vahele, seisis vahele (XIX, 84). Korteris tegid maksegraafiku, et iga nädal maksab 200€, misjärel panid minema, keegi siis korterist lahkumist ei takistanud (XIX, 84). XXX ütles, et kui ei maksa, siis leiavad nagunii üles (XIX, 85). Pidas seda reaalseks (XIX, 85). A.K. ütluste kohaselt toimus suhtlemine vene keeles (XIX, 85). A.K. ütluste kohaselt suhtles S.Sõštšikov temaga selleks, et raha välja nõuda mitte millegi eest (XIX, 89). S.Sõštšikovi öeldud raha nõudmise põhjendus ei olnud põhjendatud (XIX, 90). S.Sõštšikov kasutas vägivalda selleks, et raha saada (XIX, 90). S.Sõštšikovi kasutatud vägivalla tõttu kartis Sõštšikovi ja oli hirm (XIX, 90). A.K. ütluste kohaselt olid nad korteris 15-20 minutit (XIX, 90). Korteris olles oli Andrei rõdu peal, rääkis võlast rõdul olles, rõdu uks oli lahti (XIX, 90), suitsetas rõdul (XIX, 93). Nii aken kui ka rõduuks olid lahti (XIX, 93). Andrei ei ähvardanud (XIX, 91). Teab Andreid (Gantjohhinit) nägupidi ammusest ajast
A.K. ütluste kohaselt hiljem Gavriliniga kasiinos kohtudes ütles Gavrilinile, et ei maksa midagi, ei ole kellelegi võlgu (XIX, 85). Samas kasiinos nägi Gavrilinit veel ja siis oli juttu amfetamiinist või võlast ning V.Gavrilin pakkus, et hakka amfetamiini müüma, millise ettepanekuga ei nõustunud (XIX, 86). A.K. ütluste kohaselt on ta kuulnud, et XXX käest saab ecstasy tablette (XIX, 86). XXX on andud ecstasy tablette A. ja K., oli siis ise K. korteris (XIX, 86). Tüdrukud ütlesid, et XXX tõi ecstasy tabletid (XIX, 8687). Korteris oli kaks korda, kui tablette toodi (XIX, 87). XXX andis K. ja A. tablette kolm korda,
esimesel korral 25 või 20 ja kahel järgmisel korral 10 tabletti (XIX, 87). Esimesel korral 25 tableti arvu kuulis, ise neid üle ei lugenud (XIX, 89). Mõlemal korral öeldi arv siis, kui näidati tablette (XIX, 89). A.K. ütluste kohaselt kutsuti teda selles seltskonnas hüüdnimega XXX (XIX, 87) ja vene keeles XXX (XIX, 88). A.K. ütluste kohaselt näidati uurija juures fotosid ja tundis siis ära XXX, Gavrili, Andrei (XIX, 88). Andrei-nimeline meesterahvas viibib kohtusaalis /osutades Andrei Gantjohhinile/ (XIX, 88). A.K. ütluste kohaselt on prokuröri avaldatud äratundmiseks esitamise protokollides antud selgitused tema antud ja need on õiged (XIX, 89). 09.07.2015.a kannatanule A.K. äratundmiseks esitamise protokollides (X,7982,83-86,87-90) kajastatu kohaselt tundis Aleksandr K. talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Andrei Gantjohhinis ära Andreinimelise isiku, kelle kohta andis 09.07.2015.a ütlusi ja kes 2014.a suvel K. juures tiris korterisse, kus XXX lõi ja raha nõudis (X, 79-82). Vladimir Gavrilinis tundis A.K. ära XXX-nimelise isiku või ka Vovanimelise isiku, kelle kohta andis 09.07.2015.a ütlusi ning XXX on isik, kes pakkus välja talle amfetamiini müümist ja tahtis saada raha (X, 8386). Sergei Sõštšikovis tundis A.K. ära XXX, kelle kohta andis 09.07.2015 ütlusi ja kes on teda ühel korral näkku löönud ja nõudis 1000 € (X, 87-90). Kannatanu A.K. ütlustega selle kohta, et Sergei Sõštšikovil oli käes matšeete, on kooskõlas kannatanu R.H. ütlused selle kohta, et on näinud Sergei Sõštšikovi käes relva ja matšeetet (XIX, 168), mida XXX demonstreeris enda autoriteedi tõstmiseks XXX K., s.o E.B., korteris (XIX, 171). Seda nägid ka seal korteris viibinud K. ja A. (XIX, 171). Oli juttu, et XXX hoiab neid relvi diivani taga ja WC loputuskastis sealsamas K. korteris (XIX, 171). Kannatanute A.K. ja R.H. ütlustega on kooskõlas A.V. ja E.B. kohtueelses menetluses antud ütlused (X, 32-36, 37-39: A.V.; X, 16-19, 20-25: E.B.), millistest nähtub samuti, et Sergei Sõštšikovi XXX korteris E.B. juures elamise ajal oli S.Sõštšikovil seal korteris matšeete. Süüdistatavad A.V. ja E.B. (endine S.) keeldusid kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XIX, 17-17 pöördel) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu A.V. ja E.B. kohtueelses menetluses antud ütlused (X, 3236, 37-39: A.V.; X, 16-19, 20-25: E.B.). A.V. ja E.B. ütluste kohaselt kasutasid nad üürikorterit XXX . A.V. kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tarvitas ta 2014.a amfetamiini ja ecstasyt umbes pooleks (X, 33). E. Š. on sõbranna, keda kutsub nimega K. (X, 3334). XXX korteri üüris K. 2014.a aastal (X, 34). Käis seal korteris K. juures külas sageli, nädalas umbes 3-l korral (X, 34). A.K. teab alates 2014.a augustikuust, suhtlesid umbes kuu aega, olid head tuttavad, K. elas XXX (X, 34). Kutsus K. nimega S. (X, 34). Sergei Sõštšikoviga said koos K. tuttavaks Tartu linnas 2014.a juunis ja pärast seda hakkasid läbi käima (X, 34). 2014.a augustikuus elas XXX K. juures (X, 35). Ühel korral nägi XXX suuremat matšeetet (X, 35). K. juures kodus olles lõi purjus XXX selle matšeetega vastu seina (X, 35). A.V. ütluste kohaselt on R.H. tuttav (X, 39). E.B. käis kunagi R.H. (X, 39). A.V. ütluste kohaselt ei ole R.H. temalt ära võtnud raha ning midagi muud väärtuslikku (X, 39). Samuti ei ole R.H. talle võlgu (X, 39).
E.B. kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tarvitas ta 2014.a ecstasy tablette ja vahel ka amfetamiini (X, 21). 2014.a suvel tarvitas ecstasy tablette paar korda nädalas ja amfetamiini paar korda nädalas, vahel ka korra nädalas (X, 21). Koos A.K. on tarvitanud ecstasy tablette ühel korral XXX korteris (X, 21). Sellel korral olid ecstasy tabletid K. endal (X, 21). K. said tuttavaks 2014.a suve keskpaigas (X, 21). A. oli autot ja autojuhti vaja ja siis K. oma sõbraga viisidki ta ära (X, 21). Koos A. on paaril korral K. juures XXX käinud (X, 21). Sergei Sõštšikoviga sai tuttvaks koos A. 2014.a kevade lõpus või suve alguses, tema hüüdnimi on S. (X, 22). E.B. ütluste kohaselt kolis Sõštšikov tema juurde XXX, kui Sõštšikov XXX korterist välja visati, see oli 2014.a augustikuus vist (X, 22). Sõštšikov tõi ka oma sõpru sageli sinna (X, 22). Kannatanu A.K. ütlustega ja A.V. ütlustega selle kohta, et Sergei Sõštšikovil oli 2014.a suvel E.B. juures XXX korteris elades matšeete, on kooskõlas ka kannatanu M.H. ütlused selle kohta, et S.Sõštšikov hoidis suhtlemise ajal käes teravat ja suurt matšeetet. A.K. ütlustega on kooskõlas ka ülejäänud M.H. ütlused, sealhulgas M.H. ütlused selle kohta, et jõudes kolmekesi koos A.D. ja A.K. Tartus ühe maja ette, tulid sealt välja kahekesi Sergei Sõštšikov ja Andrei Gantjohhin ning S.Sõštšikovil oli käes matšeete. A.K. ütlustega on kooskõlas M.H. ütlused ka selles, et sekkudes A.K. ning S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini võlateemalisse vestlusesse, sai ta S.Sõštšikovilt rusikaga löögi silma alla. A.K. ütlustega on kooskõlas M.H. ütlused ka selles, et minnes õuest üles korterisse, võlateema arutelu jätkus ning A.K. kartis ja nõustus maksma ning oli korterist väljudes ehmunud. Kannatanu M.H. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 95-103; allkirjaleht: IV 2. 2) on tõendatud, et ta tunneb A.K. 6 aastat (XIX, 96), S.Sõštšikovi ei tunne, ühe korra on kohtunud XXX, see oli suvel kaks aastat tagasi 2014.aastal (XIX, 96). Sõitsid ta ise, A. D. ja A.K. Tartus ühe maja ette (XIX, 97). Siis tulid kahekesi XXX ja Andrei ja matšeete oli käes (XIX, 97). K. ütles, et need on XXX ja Andrei (XIX, 97). M.H. ütluste kohaselt seal rääkisime ja rääkisime ning sai XXX rusikaga löögi silma alla, mitte kõvasti, sinikat ei tulnud (XIX, 97). Mille eest sai löögi, ei tea, sekkus nende omavahelisse vestlusesse ja kuidagi tuli löök (XIX, 97). Matšeete oli terav ja suur ning seda hoidis käes XXX (XIX, 97). XXX ja K. oli omavaheline jutt, vist mingi võlg (XIX, 97). Jutt oli võlast (XIX, 97). Enne maja juurde minemist A.K. ei seletanud, mille pärast sinna minnakse (XIX, 98). Sekkus XXX ja K. omavahelisse vestlusesse, sest nad hakkasid üksteisele karjuma (XIX, 98). A.Gantjohhin rääkis juttu, tema oli rahulikum (XIX, 99). XXX K. peale karjumise ajal rääkis Andrei rahulikult (XIX, 99). M.H. ütluste kohaselt ütles, et rääkige rahulikult ning minuti või vähema aja möödudes sai silma alla löögi (XIX, 98), rusikaga vasakule silma alla (XIX, 100). See löök oli ootamatu (XIX, 98). XXX pani matšeete löömise ajaks maha, lõi ja siis võttis uuesti ülesse (XIX, 98, 99). Poolemeetrisel matšeetel olid ühel pool sikk-sakid ja teisel pool sirge tera (XIX 98-99). M.H. ütluste kohaselt ei pöördunud ta arsti juurde, löögist sinikat, paistetust ei olnud (XIX, 100). Valus oli (XIX, 101). Jutuajamine sündmuste ajal oli vene keeles, kõik rääkisid vene keeles (XIX, 101).
Pärast lööki hakkasid üles korterisse minema (XIX, 99). XXX ja K. omavahel midagi rääkisid, siis liikus nendega kaasas (XIX, 99). A.Dmitriev tuli ka (XIX, 99). M.H. ütluste kohaselt läksid nad üles teise korruse korterisse ja siis nad hakkasid uuesti võlateemat ajama, Sass, s.o A.K., ja XXX (XIX, 99). Teine mees (Andrei) oli rõdu peal kuskil (XIX, 102). Kuidagi nad said räägitud, et hakkab maksma talle, 15-20 minutit olid korteris, siis läksid minema (XIX, 100). K. nõustus, sest tal ei olnud valikut, muidu oleks kauemaks sinna korterisse jäänud (XIX, 100). K. kartis, oli peale korterist väljumist ehmunud (XIX, 100). Korteris olid ka kaks tüdrukut /osutab kohtusaalis viibivale A.V./ (XIX, 99). Tema oli koos sõbrannaga (XIX, 100). M.H. ütluste kohaselt näeb ta kohtusaalis XXX /osutab Sergei Sõštšikovile/ (XIX, 99). M.H. ütluste kohaselt näidati talle politseis isikute fotosid ja tundis neilt ära XXX ja Andrei (XIX, 101). M.H. ütluste kohaselt prokuröri avaldatud äratundmiseks esitamise protokollides antud selgitused on õiged (XIX, 101). 10.07.2015.a kannatanule M.H. äratundmiseks esitamise protokollides (X,91-93, 94-96) kajastatu kohaselt tundis ta talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Andrei Gantjohhinis ära isiku, kelle kohta andis 10.07.2015.a ütlusi ja kes oli koos XXX 2014.a suvel kortermaja ees, kui XXX lõi ja mõlemad pressisid S. raha välja (X, 91-93). Sergei Sõštšikovis tundis M.H. ära XXX, kelle kohta andis 10.07.2015.a ütlusi ja kes 2014.a suvel ühe kortermaja ees lõi oma rusikaga talle näkku ja kes koos oma sõbraga pressisid Sassilt raha välja (X, 95). Kannatanute A.K. ja M.H. ütlustega on üldjoontes kooskõlas tunnistaja Andrei Dmitrievi ütlused selle kohta, et 2014.a suve lõpu poole sõitis ta ise, A.K. ja M.H. XXX maja ette, kuhu tulid Sergei Sõštšikov ja Andrei Gantjohhin, S.Sõštšikovil oli matšeete käes, A.K. raha nõudmise pärast läks sõnavahetuseks, A.K. ei olnud nõus raha maksma ja S.Sõštšikov lõi sellel teemal suu lahti teinud M.H. küünarnukiga näkku, M.H. löömise ajaks viskas S.Sõštšikov matšeete maha ja pärast löömist võttis uuesti kätte, üleval korteris lõi S.Sõštšikov A.K. küünarnukiga näkku, teine mees A.Gantjohhin ka rääkis S.Sõštšikoviga kaasa, keegi kellelegi midagi ei maksnud ja mindi laiali. Tunnistaja Andrei Dmitrievi kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 103109; allkirjaleht: IV 2. 3) on tõendatud, et ta puutus Sergei Sõštšikoviga, hüüdnimega XXX, kokku 2014.a suve lõpu poole, kui A.K. helistas ja kutsus linna asja joonde ajama (XIX, 104). Läkski kaasa ja siis nägi S.Sõštšikovi (osutab S.Sõštšikovile; XIX, 104). A.K. rääkis, et on probleem, abi oleks vaja, et raha nõutakse välja (XIX, 104). Sõitsid kolmekesi – ta ise, K. ja H. – kuskile maja ette XXX (XIX, 104). K. oli lepitud sinna kokkusaamine (XIX, 104). Maja juurde jõudes tulid kaks tüüpi matšeetega ja läks sõnavahetuseks, nõuti raha ja M.H. hakkas ka midagi rääkima ja sai löögi näkku, verd ei olnud, mingi aeg läksid üles, K. sai ka löögi näkku (XIX, 105). A. D. ütluste kohaselt sekkus ta teisel korral, kui K. oleks veel löödud, läks siis vahele, siis läksid laiali, mingi 20 minutit vast oli (XIX, 105). Kui vahele poleks läinud, siis oleks K. jalaga pihta saanud (XIX, 108). Konflikt oligi selles, et K. nõuti raha, aga K. sellega ei nõustunud ja ei olnud nõus maksma (XIX, 108).
A. D. ütluste kohaselt maja juurde jõudes tulid sealt välja XXX ja teist ei tea, Sõštšikov rääkis K., teine meesterahvas rääkis ka natukene, põhiliselt rääkis XXX ja tegi ta tegi vene keeles (XIX, 105). K. oli enamuse aja vait, kui temalt raha nõuti, K. ei oskand midagi öelda (XIX, 105). Matšeete tera oli kumer, võsalõikamistera, algul oli sirge ja siis lõpp läks natukene alla kumeralt (XIX, 105). Matšeetet ei kasutatud (XIX, 105). H. lõi XXX (XIX, 106). H. löödi selle eest, et ta hakkas uurima, milles teema on, tegi suu lahti ja selle eest sai (XIX, 106). H. löödi küünarnukiga põsesarna, verd ei jooksnud (XIX, 106). XXX viskas enne H. löömist matšeete maha ja siis võttis ülesse (XIX, 106). Üles korterisse läksid ta ise, K. ja H. (XIX, 106). Korterisse mindi selle pärast, et K. ei vastanud midagi, K. käest küsiti, ta ei vastanud (XIX. 106). Üleval XXX rääkis XXX juttu edasi, et mis nagu saab (XIX, 106). XXX lõi K. küünarnukiga põsesarnade piirkonda, verd ei olnud (XIX, 106), keegi kellelegi midagi ei maksnud, läksid lihtsalt laiali (XIX, 106). XXX korteris kaasas olev meesterahvas kõrvalt nöökis natukene, lisas mõne sõna hulka (XIX, 106, 108). Korteris nägi veel paari naisterahvast, keda ei teadnud (XIX, 106). Korteris oli ka laps (XIX, 106). Korteris mainiti ka Vova nimelist isikut (XIX, 107). A.D. ütluste kohaselt oli S.Sõštšikov aktiivse käitumisega, väga agressiivne ei olnud (XIX, 107), matšeetet ei kasutanud (XIX, 108). Politseis näidati isikute fotosid ja tundis ära XXX (XIX, 107). Prokuröri avaldatud selgitus äratundmiseks esitamise protokollist on õige (XIX, 107). 28.07.2015.a tunnistajale A. D. äratundmiseks esitamise protokollis (X, 97-99) kajastatu kohaselt tundis A. D. kohtueelses menetluses talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Sergei Sõštšikovis ära XXX, kelle kohta andis 28.07.2015.a ütlusi ja kes on sama isik, kes 2014.a suvel Tartu linnas XXX maja ees lõi küünarnukiga M.H. ja II korrusel korteris olles lõi rusikaga A.K. (X, 98). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel üldjoontes kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et esmalt nõudis Sergei Sõštšikov 2014.a suvel, pärast V.Gavrilini 24.07.2014.a tehtud liiklusavariid, Annelinnas Prisma parklas üksinda A.K. 500€ hiljemalt järgmiseks päevaks tasumist ning selle tasumata jätmisel 1000€ tasumist. Siis S.Sõštšikov rahalise nõude esitamisel A.K. suhtes vägivalda ei kasutanud ning kuriteoga tegemist ei ole. Eelnimetatud 1000€ nõue omab tähtsust 2014.a suve lõpul XXX juures toimepandud väljapressimisega seoses, sest siis nõuti senini tasumata jäänud ja Prisma juures esmakordselt nõutud 1000€ tasumist. 2014.a suve lõpu poole XXX juures pani Sergei Sõštšikov toime M.H. kehalise väärkohtlemise ning sealsamas Sergei Sõštšikov ja Andrei Gantjohhin panid koos XXX juures toime A.K. raha väljapressimise, nõudes 1000€ võlgnevuse tasumist, milleks tehti maksegraafik võlgnevuse 200€ kaupa iga nädal tasumiseks. Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Andrei Gantjohhini enda süüd väljapressimiste toimepanemises täielikult eitavad ütlused. Kuigi kehalise väärkohtlemise süüdistuses S.Sõštšikov pärast prokuröri avakõnet ennast süüdi ei tunnistanud, võttis ta hiljem ütlusi andes kehalise väärkohtlemise süüdistusest õigeks, et lõi M.H. 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Gantjohhin, et talle on süüdistus väljapressimise toimepanemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ennast süüdi ei tunnista (XIX, 7 pöördel).
Süüdistatav Andrei Gantjohhin keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Gantjohhini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 137-141, 142-145, 146-148). Vastuväiteid prokuröri taotlusele keegi ei avaldanud (XXI, 197). Andrei Gantjohhini kahtlustatavana antud ütluste (XVII, 137-141, 142-145, 146-148) kohaselt on kahtlustus väljapressimise toimepanemises talle arusaadav, kahtlustuses kajastatud kuritegu ta toime pannud ei ole, on nõus andma ütlusi (XVII, 144). Sergei Sõštšikov on tuttav, kellega on koos tarvitanud alkoholi, umbes viis aastat tagasi tarvitasid koos kanepit (XVII, 139). Sergeiga suhtleb vene keeles, Sergei ise valdab eesti keelt väga hästi (XVII, 139). Sergei on tal külas käinud (XVII, 139). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt Sergei helistas ja kutsus endale külla õlut jooma (XVII, 138). Ta elas tol ajal XXX majas, kus elasid ka A. ja K., kelle perenimesid ei tea (XVII, 138). Läks sinna üksinda ja jalgsi (XVII, 138). Sinna jõudes olid korteris Sergei, A. ja K. (XVII, 138). Jõid Sergeiga õlut ning Sergei, A. ja K. tarvitasid ka alkoholi, nad olid joobes (XVII, 138). Umbes tunni aja pärast jõudis maja juurde Saabiga K. sõber A., siis läks Sergei alla (XVII, 138). Enne seda oli K. öelnud Sergeile lause, et sinu võlgnik jõudis kohale (XVII, 138). Igal juhul Anton helistas K., ütles, et on kohal ja Sergei läks alla (XVII, 138). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt läks ta umbes kolme minuti pärast välja, A. ja K. jäid üles korterisse (XVII, 138). Kui välja läks, siis väljas oli 4 inimest: Sergei, K., A. ja vist see A. D. (XVII, 138). Kas keegi M.H. oli ka seal, seda ei tea (XVII, 138). Nad neljakesi seisid auto juures ja rääkisid (XVII, 138). Kui välja tuli, siis sel hetkel rääkis Sergei rohkem K., Sergei rääkis normaalselt (XVII, 138). Ei tajunud, et Sergei oleks olnud agressiivne (XVII, 138). Ei näinud, et Sergei käes oleks olnud matšeete ning ei näinud ka, et keegi oleks matšeetega vehkinud (XVII, 138). Nad igal juhul suhtlesid omavahel umbes 15 minutit maja ees (XVII, 138). Sergei ja K. suhtlesid omavahel eesti keeles (XVII, 138). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt ei valda ta üldse eesti keelt ja ei saanud aru, millest nad omavahel rääkisid (XVII, 138), seisis seal, ei olnud agressiivne ja ei teadnud üldse, millest nad seal räägivad, kuna vestlus oli eesti keeles (XVII, 147). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt oli ta kogu selle vestluse juures, aga ise kellegagi ei suhelnud, oli 2-3 meetrit nendest eemal, seisis sõidutee peal (XVII, 138). Siis ütles A., et tal on vaja korterist mingid asjad ära võtta (XVII, 138). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt ütles, et tuleb ka siis üles ning siis suundusid kõik väljas olnud isikud üles, s.t Sergei, K., ta ise, A. ja Andrei (XVII, 138). Ei näinud väljas sellist asja, et keegi oleks väljas kedagi löönud (XVII, 138). Kui välja tuli, siis ei näinud, et kellelgi oleks olnud sinikat või mingit muud löömisjälge (XVII, 138). Kõik läksid üles korterisse (XVII, 138). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt ei hoidnud ta kedagi kuskilt kinni ja ei sundinud kedagi korterisse tulema (XVII, 138). Kõik inimesed tulid XXX korterisse vabatahtlikult (XVII, 139). Korteris hakkas A. omi asju kokku panema, Sergei hakkas rääkima K. elutoas (XVII, 139). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt läks ta rõdule, kui Sergei hakkas K. rääkima (XVII, 139). Rõdule pääseb elutoa kaudu (XVII, 139). Rõdul tegi suitsu (XVII, 139). Sergei ja K. rääkisid omavahel eesti keeles rahast, aga mis rahast, seda ei oska öelda (XVII, 139). Sergei küsis midagi K. raha kohta vene keeles (XVII, 139). Muidu nad suhtlesid omavahel eesti keeles (XVII, 139). Ei tajunud, et nende omavahelises suhtluses oleks olnud argessiooni (XVII, 139). Sergei rääkis normaalselt, mitte ähvardavalt (XVII, 139). Kas Sergei lõi K. t või mitte, ei oska öelda, sest oli rõdul ja maja akende ees on paksud kardinad ees, mistõttu poleks saanud näha (XVII, 139). Tuppa tagasi tulles ei näinud K. vigastusi näol või mujal (XVII, 139). Ei pannud tähele, et K. kardaks korteris viibida (XVII, 139). Rõdul olemise ajal tuli sinna seltsi suitsu
tegema ka A. või Andrei (XVII, 139). Mõne aja pärast sai A. asjad kokku ning nad kõik lahkusid korterist (XVII, 139). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistused kehalises väärkohtlemises ja väljapressimiste toimepanemises arusaadavad ja nende süüdistuste järgi ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Hiljem ütlusi andes võttis S.Sõštšikov kehalise väärkohtlemise süüdistusest õigeks, et lõi M.H. Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt tunneb ta A.K. 2014.aastast (XXII, 143). Elas siis E.B. juures ja tema sõbrannal A. juhtus õnnetus, kus tema koos K. ja koos kahe tema sõbraga puhkasid Puhjas ja telefon varastati A. ära (XXII, 143). A. politseisse ei tahtnud pöörduda ja palus, et räägiks K., et K. tagastaks telefoni (XXII, 143). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt kohtus ta K. ja rääkis temaga (XXII, 143). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas on nõudnud K. käest Annelinna Prisma parklas 500€ 2014.a augustis (XXII, 143). Ei mäleta, kas kohtus K. Prisma juures (XXII, 152). On K. ega kohtunud ükskord XXX tn korteris, kaks korda XXX tänaval ja võimalik, et Annelinnas ka (XXII, 152). Kohtumised olid selleks, et saada A. tagasi raha või telefon (XXII; 152). K. ise ütles, et tagastab raha või telefoni, aga K. pettis V., lubades algul mingil kindlal päeval telefoni ära anda, aga siis A. ütles, et ei antud (XXII, 152). Lubasid ja jälle ei andnud ja nii jätkuski (XXII, 152). Ükskord kohtus K. Puhjas, kuhu läks koos A.V. ja autoga, ise sõitis (XXII, 152). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei mäleta ta sellist asja, et oleks kunagi K. ette heitnud, et ta oli Gavrilini n.ö üle lasknud, ei toimetanud Gavrilinile amfetamiini nagu oli kästud (XXII, 152). Selles osas ei ole K. ütlused õiged (XXII, 152). K. ütlused on kõik valed (XXII, 152). K. on juba arestimajas ja mõtleb, kuidas saaks koju (XXII, 152). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud XXX maja ees Gantjohhiniga, K., M.H. ja Andrei Dmitrieviga (XXII, 143). Tuletas K. meelde, et ta ei ole siiamaani V. maksnud ja ka uut telefoni toonud (XXII, 143). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt kasutas ta seal maja ees M.H. suhtes vägivalda, lõi M.H., aga mitte kõvasti (XXII, 144, 145). H. lõi, sest tundus, et ta ründab (XXII, 144). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas hoidis enda käes matšeetet (XXII. 144). Gantjohhin ei teinud midagi (XXII, 144, 172). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt käis Andrei Gantjohhin mõnikord XXX korteris, kus lihtsalt suhtlesid, võtsid õlut (XXII, 152). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei mäleta ta, mis tal oli käes, kui XXX tn majast alla tuli (XXII, 153). H. lõi käega, ei mäleta kas rusikaga või lahtise käega (XXII, 153). H. küünarnukiga löönud ei ole (XXII, 153). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole tal matšeetet, see on suveniir, mis näeb välja nagu relv, aga tegelikult ei ole teritatud (XXII, 153). Jaapani või hiina moodi selline asi oli B. kodus (XXII, 153), aga see ei olnud sama asi, mis näha Krasjukova tahvelarvuti mälukaardil (XXII, 153). Krasjukova tahvelarvutis on näha võsalõikur, mida ehituspoodides müüakse (XXII, 153). B. oli kodus teine asi (XXII, 153). Krasjukova tahvelarvutis on näha mingi stardipüstol vist (XXII, 153). Eelkajastatud süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Andrei Gantjohhini ütlustest A.K. väljapressimise süüdistuses ja M.H. kehalise väärkohtlemise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Andrei Gantjohhini ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite
usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanute A.K., R.H. ja M.H. ütlustest kui ka tunnistaja Andrei Dmitrievi ütlustest ja E.B. ja A.V. kahtlustatavana antud ütlustest nähtuv info on omavahel üldjoontes loogilises kooskõlas. Need omavahel kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt Sergei Sõštšikovile ja Andrei Gantjohhinile esitatud väljapressimise süüdistuste põhjendatust ning Sergei Sõštšikovile esitatud M.H. kehalise väärkohtlemise süüdistuse põhjendatust. Kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini parema käe Sergei Sõštšikovi elustiiliga käis muuhulgas kaasas matšeete kaasaskandmine ja selle ähvardamiseks kasutamine. Kannatanu R.H. ütlustest nähtuvalt aitas matšeete demonstreerimine Sergei Sõštšikovil tõsta enda autoriteeti. Kuritegeliku ühenduse huvides oli leida enda alla võimalikult palju narkootilise aine müüjaid, hõivamaks Tartu piirkonna narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turgu. Kuritegeliku ühenduse huvides oli leida endile nn katuse alla ka võimalikult palju isikuid, kes järjepidevalt maksaksid Tartu piirkonnas osutatava kaitse eest V.Gavrilini juhitud kuritegelikule ühendusele. Saadavad maksud võimaldanuks endil paremini ära elada, sealhulgas hankida ühendusse edasimüümiseks narkootilisi aineid, tõstmaks käivet ja teenimaks suurema käibe pealt kasumit ning ühtlasi hõivata üha suuremas ulatuses ka narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turgu. Käesolevalt nähtubki kannatanu A.K. ütlustest, et esmalt nõudis V.Gavrilin temalt isikute nimesid, allikaid, kellelt A.K. narkootilist ainet saab ja kui A.K. keeldus neid avaldamast, siis hakkas lõugama ja muutus üleolevaks. Pääsemaks sellel korral V.Gavrilini käest, lubas A.K. hankida V.Gavrilinile viimase soovitud amfetamiini, jättes selle aga V.Gavrilinile viimata. A.K. ütlustest nähtuvalt soovis V.Gavrilin, et talle toodaks narkootilist ainet tasuta. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust kannatanu A.K. ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse tavapärase käitumismustriga. Kuritegelikus ühenduses olid selle juhi V.Gavrilini paremad käed S.Makarchev ja S.Sõštšikov. Käesolevalt nähtubki, et S.Sõštšikov on õigustanud enda kuritegelikku käitumist A.K. vägivallaga varalise kasu nõudmisel sellega, et A.K. on V.Gavrilini “üle lasknud”, s.t lubas tuua V.Gavrilinile narkootilist ainet, kuid jättis toomata. Samas raha ega ühtegi muud hüve ei ole A.K. V.Gavrilinilt saanud, selleks, et talle narkootilist ainet hangitaks. Neil asjaoludel pole vähimatki kahtlust selles, et A.K. rahaliste nõuete esitamine selle eest, et ta ei avaldanud nende isikute nimesid, kellelt ta ise narkootlist ainet sai, ning jättis V.Gavrilinile narkootilise aine viimata, on toimunud vähimagi õigusliku aluseta. Olukorras, kus V.Gavrilin ärritus ning muutus üleolevaks selle peale, kui ta ei saanud A.K. teada narkootilisi aineid käitlevate isikute nimesid, oli igati põhjendatud leida enda naha päästmiseks võimalikult kiire ja ohutu kadumise põhjus, milleks seekord andis A.K. lubaduse hankida V.Gavrilinile narkootilist ainet, kuigi tal polnud seda kavas teha. Süüdistatavate Sergei Sõštšikovi ja Andrei Gantjohhini enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud kannatanu A.K. ütlustega ja tema ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega kogumis. Olukorda, kus S.Sõštšikov nõudis Tartus Annelinnas Prisma parklas 500€ tasumist järgmise päeva jooksul ja selle tasumata jätmisel 1000€ tasumist selle eest, et A.K. oli väidetavalt V.Gavrilini “üle lasknud”, ei ole alust karistusõiguslikus tähenduses kuriteoks pidada, sest vägivalda nende rahaliste nõuetega ei kaasnenud. Ka ei kaasnenud teisi KarS § 214 lõikes 1 loetletud väljapressimise tunnuseid. Samas on aga kuritegeliku ühenduse toimimise seisukohalt põhjendatud kajastada süüdistuses ka väljapressimisele eelnenud
olukord, sest hiljem S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin nõudsid A.K. sama summa, s.o 1000€, tasumist, mida S.Sõštšikov nõudis A.K. Annelinnas Prisma juures toimunud kohtumisel. Kuna füüsiline vägivald kaasnes varalise kasu üleandmise nõudmisega 2014.a suve lõpu poole XXX juures, siis kvalifitseerub selline käitumine kuriteoks. Kannatanute A.K. ja M.H. ütlustega ning tunnistaja A. D. ütlustega on tõendatud, et S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin tulid XXX majast välja koos ja S.Sõštšikovil oli käes matšeete ning S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin koos tulid A.K., kellega koos olid Andrei Dmitriev ja M.H., rääkima A.K. nõutava raha teemal. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et A.Gantjohhin viibis A.K. kohtumise algusest alates selle juures. Kuna kannatanute A.K., M.H. ja tunnistaja A. D. ütlustest nähtuvalt olid S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin koos, A.Gantjohhin oli S.Sõštšikovi kõrval ja A.Gantjohhin rääkis S.Sõštšikoviga kaasa A.K. nõutava raha teemal, siis pole kahtlust selles, et S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin käitusid A.K. matšeetega raha tasumist nõudes omavahel kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult. A.K. ütlustest nähtuvalt nõuti temalt sellesama 1000€ tasumist, mille tasumist S.Sõštšikov nõudis temalt varasemalt Annelinnas Prisma juures. A.K. ütlustest nähtuvalt käsitleti seda senini tasumata 1000€ S.Sõštšikovi ja V.Gantjohhini poolt võlana. See, et 1000€ A.K. nõuti vägivallaga kavatsetult, nähtub sellest, et S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin võtsid A.K. kohtumisele kaasa matšeete. Kuna M.H. tegi vahepeal suu lahti ja sekkus ka A.K. raha nõudmise temaatikasse, mistõttu S.Sõštšikov lõi M.H. näkku, siis ka see on käsitletav vägivallana rahalise nõude esitamisel. A.K. ütlustest nähtuvalt lõi S.Sõštšikov M.H. näkku rusikaga ja küünarnukiga. A.K. ütlustega on kooskõlas ka kannatanu M.H. ütlused, et S.Sõštšikov lõi teda rusikaga näkku. A.K. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja A. D. ütlused, et S.Sõštšikov lõi M.H. küünarnukiga näkku. S.Sõštšikov võttis õigeks, et ta M.H. lõi, eitades samas M.H. küünarnukiga löömist. S.Sõštšikov ei mäleta ka seda, kas tal oli kaasas ja käes matšeete. Andrei Gantjohhin ei ole näinud löömist ja ei ole näinud ka matšeetega vehkimist. Nagu eelpool juba märgitud, lähtub kohus otsuse tegemisel omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevatest tõenditest, millisteks käesoleval juhul on kannatanute A.K. ja M.H. üksikasjalikud ütlused ning nende ütlustega kooskõlas olevad teised tõendid. Neil asjaoludel ei ole usutavad ja S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini ütlustest nähtuv selle kohta, et matšeetet ei olnud neil kaasas ning löömist ei pruukinud ka olla, sest A.Gantjohhin seda ei näinud. XXX maja ees M.H. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega ning käes hoitava matšeetega 1000€ tasumise nõudmisega S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin ei piirdunud. A.K. ütlustest nähtuvalt võtsid S.Sõštšikov ja A.Gantjohhin nad korterisse kaasa, vabatahtlikult ei oleks sinna läinud, aga valikut ei olnud, sest muidu oleks tagajärjed hullemad olnud. A.K. ütluste kohaselt tõmbas S.Sõštšikoviga kaasas olnud Andrei Gantjohhin ta XXX teisel korrusel asuvasse korterisse kaasa, kus sai löögi rusikaga näkku, nõuti, millal raha maksad, mille tulemusena sõlmis maksegraafiku iganädalaselt 200€ tasumiseks, kuigi tal ei olnud kavas seda summat tasuda. A.K. ütluste kohaselt rääkis rõdul suitsetav A.Gantjohhin rõdu pealt võlast, nii aken kui rõduuks olid lahti. A.K. ütlustest nähtuvalt ähvardas S.Sõštšikov, et kui ei maksa, siis leiavad nagunii üles. Eeltoodud A.K. ütlustega on kooskõlas M.H. ja A.D. ütlused selle kohta, et korteris jätkus võlateemaline jutt. A.D. ütluste kohaselt lõi S.Sõštšikov korteris A.K. põsesarna, kuid raha korteris A.K. ei tasunud. Käes hoitava matšeetega ähvardamine, M.H. näkku löömine, A.K. näkku löömine samaaegselt rahalise nõude esitamisega on tahtlik tegevus. Rahalise nõude tasumiseks kokkulepitud kohtumisele matšeetega ilmumine ning raha tasumise nõudmine M.H.
näkku löömisega ja hiljem A.K. näkku löömisega viitab selgelt eesmärgistatud ning S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini vahel kooskõlastatud kavatsetud käitumisele. S.Sõštšikovil käes olnud matšeetega ja M.H. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega ja A.Gantjohhini poolt A.K. teise korruse korterisse tirimisega, korteris S.Sõštšikovi poolt A.K. näkku löömisega murti kannatanu A.K. vastupanu ja ta nõustus lõpuks temalt nõutava 1000€ tasumisega, koostades selle tasumiseks maksegraafika iganädalaselt 200€ tasumiseks, kuigi see ei olnud tema tegelik tahe. S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini käitumise õigusvastasust ei välista S.Sõštšikovi väidetu selle kohta, et A.K. oli A.V. võlgu. Esiteks ei kinnita mitte keegi S.Sõštšikovi väiteid selle kohta, et A.K. oli mingil viisil võlgu jäänud A.V. Sealhulgas ei kinnita ka A.K. ja A.V. võla olemasolu. A.V. ütluste kohaselt olid tal A.K. head suhted. Ka E.B. ütlustest nähtuvalt olid neil A.V. A.K. head suhted, A.K. on neid autoga sõidutanud ning nad on paaril korral A.K. juures XXX käinud. Teiseks, isegi kui A.K. oleks mingil viisil võlgu olnud A.V., ei nähtu kuskilt S.Sõštšikovil volitusi A.V. kasuks kelletki väidetava võla nõudmiseks. Kolmandaks, mistahes ettekäändel varalise kasu üleandmise nõudmine, kui see on toime pandud vägivalda kasutades, on lubamatu ning kuriteona karistatav. Siinkohal ei oma õiguslikku tähendust see, kas tegelikult keegi kellelegi võlgu on või ei ole. S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini käitumise õigusvastasust ei välista S.Sõštšikovi väidetu ka selle kohta, et raha tasumist nõuti A.K. selle eest, et ta jättis V.Gavrilinile viimata V.Gavrilini nõutud ja A.K. lubatud narkootilise aine. A.K. puudusid V.Gavrilin ees igasugused kohustused, sealhulgas kohustus avaldada V.Gavrilinile narkootiliste ainete käitlejate nimesid. A.K. polnud ka vähimatki kohustust hankida V.Gavrilinile narkootilist ainet, kes soovis seda endale tasuta saada. Neil asjaoludel, kui V.Gavrilin oli ägestunud olekus sellest, et ei saanud A.K. teada narkootiliste ainete müüjate nimesid, nõudes A.K. elt endale samal ajal tasuta narkootilise ainet toomist, pole põhjendatud teha etteheiteid A.K. ele selle eest, et ta otsustas ohtlikust olukorrast pääsemiseks valida lahkumiseks vale kasutamise, lubades V.Gavrilinile narkootilist ainet tuua, kuid jättis selle V.Gavrilinile viimata. Sergei Sõštšikovi ja Andrei Gantjohhini käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks KarS § 214 lg 2 p 4 järgi isikute grupis kaastäideviijatena. Kuna Sergei Sõštšikov oli varasemalt toime pannud vargusi vahemikus 2011.a kuni 2014.a, millised on käesolevas kohtuotsuses kvalifitseeritud varguste süstemaatilise toimepanemisena ja S.Sõštšikov oli eelnevalt toime pannud röövimise ja väljapressimise ka R.K., siis on S.Sõštšikovile KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi esitatud süüdistusest tõendatud ka punkt 1. S.Sõštšikovi käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi isikute grupis ja isikuna, kes oli varem toime pannud varguse, röövimise ning väljapressimise. Tõendatud on ka Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistus, milles kannatanuks on M.H. A.K. ütlustest nähtuvalt lõi S.Sõštšikov M.H. näkku rusikaga ja küünarnukiga. A.K. ütlustega on kooskõlas ka kannatanu M.H. ütlused, et S.Sõštšikov lõi teda rusikaga näkku. A.K. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja A.D. ütlused, et S.Sõštšikov lõi M.H.
küünarnukiga näkku. S.Sõštšikov võttis õigeks, et ta M.H. lõi, eitades samas M.H küünarnukiga löömist. Andrei Gantjohhin ei ole näinud löömist. Eeltoodust nähtuvalt lahknevad kõige rohkem ülejäänud tõenditest Andrei Gantjohhini ütlused. Kuna A.Gantjohhini ütlustest ülejäävas osas on M.H. kehalist väärkohtlemist käsitlevad tõendid üldjoontes kooskõlas, siis lähtub kohus otsuse tegemisel omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevatest tõenditest, millega on ümber lükatud A.Gantjohhini ütlustest nähtuv selle kohta, nagu M.H. löömist polekski toimunud, sest A.Gantjohhin seda ei näinud. S.Sõštšikovi poolt M.H. 2014.a suve lõpu poole XXX maja ees ühel korral näkku löömine on tahtlik tegevus ja põhjustab kannatanule kahtlusteta valu. Asjaolu, kas S.Sõštšikov lõi M.H. näkku rusikaga või küünarnukiga või mõlemaga, ei oma kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust. Nii rusikaga kui ka küünarnukiga näkku löömine põhjustab kannatanule valu. Mõlemad löömisviisid osundavad sellele, et näkku löödi kannatanule tahtlikult, kavatsusega põhjustada sellega kannatanule valu. S.Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning S.Sõštšikovi käitumine on kvalifitseeritav kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena.
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi milles kannatanuks S.A. ja Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 121 järgi (I, 34p-37; II, milles kannatanuks V.K. (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185), 188-190; IV 1. 181-185), Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o varalise kasu üleandmise nõudmises grupi poolt, vägivalda kasutades ja korduvalt, mis seisnes selles, et Sergei Sõštšikov grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga nõudis S.A. 2014.a septembrikuus 3500€ maksmist, tekitades kannatanule eelnevalt füüsilist valu ning ähvardas teda maksmata jätmise korral metsa viia ja saata tema elukohta isikud, kes klaarivad temaga asjad ära. Nimetatud tegu seisnes täpsemalt järgnevas: Sergei Sõštšikov koos eeluurimisel tuvastamata isikuga kasutasid 2014.a septembrikuus Tartu linnas XXX maja kõrval füüsilist vägivalda S.A. suhtes, lüües teda ühel korral rusika või küünarnukiga paremale näopoolele, tabades teda lõua piirkonda, mille tagajärjel kaotas S.A. tasakaalu ja kukkus pikali maha. Peale püsti tõusmist ründasid S.A. korraga nii eeluurimisel tuvastama meesterahvas kui Sergei Sõštšikov, lüües S.A. korduvalt nii pea kui keha piirkonda. Veel lõi Sergei Sõštšikov maas istuvat S.A. vähemalt kahel korral põlvega näkku, tabades tema nina. Kirjeldatud löökide tagajärjel tundis S.A. füüsilist valu. Löömise ajal nõudis Sergei Sõštšikov kannatanult 3500 € maksmist, millest S.A. keeldus. Peale seda võttis tuvastamata isik S.A. juustest kinni, tõmbas ta pea taha ning asetas kõrile umbes 15 cm pikkuse teraga noa ning küsis Sergei Sõštšikovi käest, et „kas tapame ära või mitte“, mille peale Sergei Sõštšikov vastas, et „parem viime ta metsa“. Kirjeldatud olukorra tagajärjel tundis S.A. hirmu ja reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Järgmisel päeval helistas Sergei Sõštšikov S.A. ning küsis, kuidas ta hakkab talle 3500 € suurust võlga tasuma. Kui S.A. ei olnud nõus rahalist nõuet täitma, lubas
Sergei Sõštšikov „saata tema koju teised inimesed, kes temaga asjad ära klaarivad“. Arvestades Sergei Sõštšikovi eelnevat käitumist ja ähvardusi, tundis S.A. jätkuvalt reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust nimetatud ähvarduse täideviimist karta. Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et ta kasutas 2014.a septembris Tartus XXX maja läheduses füüsilist vägivalda V.K. suhtes, lüües teda vähemalt ühel korral jalaga näo piirkonda, tabades tema huult, mis põhjustas verejooksu huulest ja mille tagajärjel tundis V.K. füüsilist valu. Sergei Sõštšikovile esitatud väljapressimise süüdistustes, milles kannatanuks on S.A., ning Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses, milles kannatanuks on V.K., lahknevad ülejäänud tõendite kogumist kõige teravamalt süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlused. Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel loogilises kooskõlas ja need kinnitavad veenvalt süüdistuste põhjendatust. Sergei Sõštšikovile esitatud väljapressimise süüdistuses, milles kannatanuks on S.A., ja Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses, milles kannatanuks on V.K., on järgmised tõendid. Kannatanu S.A. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 114-123; allkirjaleht: IV 2. 28-29) on tõendatud, et ta tunneb Sergei Sõštšikovi, temaga suhtlemisel kasutas nime S. (XIX, 115). Sõštšikovi hüüdnimi on XXX (XIX, 115). S.A. ütluste kohaselt töötas ta kunagi ehitusel, otsustas varastada parketti, aga ei varastanud, vargus jäi katse staadiumisse, tuli turvafirma ja viidi politseisse, pärast oli kohus, sai karistuseks kolm kuud (XIX, 115). See oli umbes 10 aastat tagasi, 2006-2007.a (XIX, 115). Kuna tagastas kõik varastatu, siis firma kasuks kahju hüvitamist kohtuotsusega ei nõutud (XIX, 116). Sellele vaatamata hakkas firma omanik K. väidetavaid kahjusid nõudma (XIX, 116). S.A. ütluste kohaselt ei olnud ta nõus maksma ja tahtis selle konflikti ära reguleerida, milleks pöördus S.Sõštšikovi poole, sest oli sellel ajal Sõštšikovi sõber ja Sõštšikov teadis K. (XIX, 116). Palus Sõštšikovi käest, et ta räägiks K. (XIX, 116). Sõstšikovile ütles, et ei soovi maksta ja pole enda arvates kellelegi võlgu (XIX, 116). Kriminaalasjas karistati, miks veel raha maksta (XIX, 116). Sõštšikov ütles, et kõik on korras, kõik on lahendatud (XIX, 116). Sõštšikov ütles seda ammu, aastat enam ei mäleta (XIX, 116). 2008.a läks vanglasse karistust kandma narkootikumide levitamise ja parketi varguse katse eest kogumis, kust vabanes 17.aprillil, vist 2012.a, oli peaaegu 4 aastat vangistuses (XIX, 116). Vangistuses viibimise ajal S.Sõštšikoviga kokku ei puutunud (XIX, 116). Peale vanglas viibimist sai kokku S.Sõštšikoviga, ta käis vastas ja tegi ettepaneku tähistada vabanemist ja arutada nüansse, et võib-olla alustada uut äri narkootikumidega (XIX, 116). Sõštšikov ei öelnud, milliste narkootiliste ainetega (XIX, 116). Vastas sellele, et ei taha sellega tegeleda, tahab elada teistmoodi (XIX, 117). Peale seda on S.Sõštšikov veel paar korda pöördunud sellise ettepanekuga, aga keeldus sellest (XIX, 117). S.A. ütluste kohaselt läks ta mingil ajal Soome tööle, 2013.a (XIX, 117). Eestis 2014.a septembris tagasi olles oli koos oma vennaga V. K. ja läksid külla oma sõbrale, kaasas oli pakendis Martini pudel (XIX,117). Teel kohtasid S.Sõštšikovi, kellega
oli koos kaks inimest, keda ei tunne (XIX, 117). See oli Hiinalinnas Jaamamõisa Selveri taga 5-korruselise maja Lääne tn 1 juures (XIX, 117). Oli valgem aeg, peale lõunat (XIX, 118). Teretas Sergeid, ei olnud üksteist ammu näinud, pakkus talle Matrinit juua, mille peale löödi (XIX, 118). Sergei lõi, kas rusika või küünarnukiga, mispeale kukkus ja kaotas teadvuse (XIX, 118). Ilmselt lõi pea vastu afalti ära (XIX, 118). Löök tabas lõualuud, paremal (XIX, 118). Teadvusele tulles tõusis üles, siis S.Sõštšikov ja pikemate juustega mees hakkasid peksma rusikatega näkku, lööke oli rohkem kui üks, ninast hakkas verd tulema, läks maja nurga juurde, kus olid vend (XIX, 118). Oli külili istuvas asendis, ninast tuli verd (XIX, 118). Maja nurga tagant välja tulles pikemate tumedate juustega mees pani noa kõrile ja küsis S.Sõštšikovilt, kas tapame ta ära (XIX, 118). Nad mõtlesid, et parem oleks metsa viia (XIX, 118). Noa kõrile pannud mees oli tagapool ja hoidis samal ajal juustest kinni (XIX, 118). Nuga oli kokkupandav liigendnuga umbes 15 cm (XIX, 119). S.A. ütluste kohaselt oli tal valus ja hirm (XIX, 118). Kartis, et kõri võidakse läbi lõigata, kartis enda elu pärast (XIX, 118). Jalgadega löödi siis, kui istus, lõi Sõštšikov (XIX, 118), põlvega näo pihta (XIX, 119). Veri määris kõik riided (XIX, 119). Peksmise ajal seletati, et oled võlgu S.Sõštšikovile K. konflikti reguleerimise eest 3500 € (XIX, 119). S.A. ütluste kohaselt ei aktsepteerinud ta seda võlga, aga pidi nõustuma, et vältida edasist peksmist (XIX, 119). S.Sõštšikov andis võimaluse äriga hakata tegelema, jutt oli narkootikumide müügist (XIX, 119). S.A. i ütluste kohaselt pandi ta fakti ette, et oled võlgu ja nad pidid edaspidi rääkima, kuidas maksmine toimub (XIX, 119). Narkootikumide müügist kohe keeldus (XIX, 119). S.A. ütluste kohaselt pärast seda päeva järgmisel päeval helistas S.Sõštšikov ja ütles, et tule välja, peame arutama võla maksmist (XIX, 120). Ütles Sõštšikovile, et ei taha temaga kokku saada, ta on liiga agressiivne (XIX, 121). Sõštšikov ütles, et kui sa ei tule, siis tulevad mehed ja siis on veel hullem (XIX, 121). Tundis sellest reaalset ähvardust ja kuna noorem vend ja õde olid kodus, siis mõtles parem välja minna (XIX, 121). Sõštšikoviga said kokku Anne Maxima Fööniksi juures (XIX, 121). Algul Sõštšikov ütles, et tuleb üksi, aga tulid kolmekesi koos eelmisel päeval kaasas olnud meestega ja siis Sõštšikov ütles, kuidas maksmine hakkab toimuma (XIX, 121). Sõštšikov ütles, et sõidad Soome tööle, siis alguses 500€ ja siis 700€ või mõlemad kokku ja siis ülejäänud summa (XIX, 121). S.A. ütluste kohaselt nõustus ta S.Sõštšikoviga, sest Sõštšikov oli jälle agressiivselt meelestatud (XIX, 121). Soome sõit oli eelnevalt planeeritud, umbes 3 päeva või nädala pärast sõitis Soome ja tagasi Eestisse tuli poole aasta pärast 03.03.2015, sest kartis varem tagasi pöörduda (XIX, 121-122). Soomes olles S.Sõštšikov helistas, tahtis teada võla maksimise päeva, millele vastas, et ei hakka maksma (XIX, 121). Eestisse tagasi saabudes läks politseisse, vist 05.03.2015
S.A. ütluste kohaselt kolmas mees peksmisest osa ei võtnud, rääkis pidevalt telefoniga või mängis (XIX, 122). S.A. ütluste kohaselt samal päeval tema peksmisega lõi S.Sõštšikov venda V.K. jalaga, põlvega huule pihta(XIX, 119). Venda löödi lihtsalt ilma põhjuseta sündmuste käigus (XIX, 119). Sellele eelnevalt ei olnud venna ja teiste vahel mingit jutuajamist (XIX, 119). Vennal ei olnud midagi käes (XIX, 120). Seal maas vedeles üks süstal, aga see ei olnud tema ja venna süstal (XIX, 120). S.Sõštšikov käskil vennal süstla üles tõsta (XIX, 120). S.Sõštšikov ütles, et see on teie süstal (XIX, 120). S.A. ütluste kohaselt ei toonud tema ja ta vend süstlaid sinna ja seal neid maha ei pannud (XIX, 120).
S.A. ütluste kohaselt on ta kuulnud S.Sõštšikovi vägivaldsusest (XIX, 120). On kuulnud V. käest, et S.Sõštšikov pani ühe inimese keti otsa garaaži ja sundis tööle
S.A. ütluste kohaselt esitati talle politseis äratundmiseks isikuid fotode järgi, tundis ära Vladimir Gavrilini, kes aga ei puutunud asjasse (XIX, 122). V.Gavrilinit nägi vanglas (XIX, 122). S.A. ütluste kohaselt oli peksmise tagajärjel tal nina paistes ja kuna löödi kõrva pihta, siis terve üks kuu ei kuulnud, mõlema silma all olid järgmine päev sinikad, huuled olid puru, võib-olla oli keha peal ka midagi, aga ei mäleta (XIX, 120). Arsti poole ei pöördunud, alguses kartis, aga need vigatsused said samal päeval pildistatud telefoniga (XIX, 120). Esitas fotod politseile ülekuulamisel (XIX, 120). Prokuröri näidatud fotod (X, 114-116) ongi need fotod, millistelt on näha, et paistes ja sinised on nina, huuled ja vasak kõrv ning vasak silm, sinikas vasaku silma all (XIX, 121-122). Fotodega (X, 114-116), millised S.A. esitas kohtueelsele menetlejale, on tõendatud, et S.A. on silmade all hematoomid, ninal on tumepunane jälg. Kannatanu S.A. ütlustega on kooskõlas 02.11.2007.a kohtuotsus. 02.11.2007.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistati S.A. parketivarguse katse eest KarS § 25 lg 1,2,4 ja KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi 3 kuu vangistusega (X, 118-123). Kohtuotsuses kajastatu kohaselt varguse katsega varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kannatanu S.A. ütlustega on kooskõlas tema venna V.K. ütlused. Kannatanu V.K. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX, 124127; allkirjaleht: IV 2. 38-39) on tõendatud, et 2014.a septembris läksid nad vennaga S.A. sõbrale külla, jäid seisma Jaamamõisa Selveri taga punase kivimaja juures, kui tuli S.Sõštšikov kahe sõbraga ning kutsus venna maja nurga taha juttu rääkima (XIX, 125). Tahtis vennale järele minna, aga nurga peal seisis tumedate juustega mees ja ei saanud sinna minna (XIX, 126). Vend ütles, et ei ole tarvis sekkuda, muidu saad ka kannatada (XIX, 126). V.K. ütluste kohaselt jäi ta istuma tee äärde kivile kuni S.Sõštšikov ja vend tulid nurga tagant välja, vennal oli juba sinikas silma all ja ninast tuli verd (XIX, 125). Vend oli Sõštšikoviga nurga taga umbes 10 minutit (XIX, 125). V. K. ütluste kohaselt ei näinud ja ei kuulnud ta nurga taga toimuvat (XIX, 125-126). Venna käest raha nõudmisest räägiti nurga taga, ei kuulnud seda (XIX, 126). Vend istus tee äärde kivile, teine Sõštšikovi sõber pikemate juustega mees asetas vennale selja tagant noa kõrile ja küsis kas ära panna, millele S.Sõštšikov vastas, et ei ole tarvis, võib-olla teeb (A.) selle tööga tasa (XIX, 125). Valdimir Kutkini ütluste kohaselt ütlesid S.Sõštšikov ja pikemate juustega mees, et võta jope seljast, tahavad selle läbi otsida (XIX, 125). V. K. ütluste kohaselt tema neile enda jopet ei andud ja sai Sõštšikovilt jalaga löögi huule pihta, mille tagajärjel tundis valu (XIX, 125), tekkis marrastus (XIX, 126). Peale seda kolmas Sõštšikovi sõber ütles, et lähme ja siis nad eemaldusid Selveri suunas, vend läks pesema ja riideid vahetama (XIX, 126). V. K. ütluste kohaselt oli kolmest mehest kõige agressiivsem S.Sõštšikov, oli vihane, kui nurga tagant tulid (XIX, 126). V. K. ütluste kohaselt lõi S.Sõštšikov venda tema nähes mitmed korrad käega näo piirkonda (XIX, 126).
V. K. ütluste kohaselt ei pöördunud ta arsti poole (XIX, 126). Huul sai ainult natuke viga, pole mõtet arsti juurde minna (XIX, 126). Venna vigastusi pildistasid telefoniga (XIX, 126). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt Sergei Sõštšikovile esitatud S.A. väljapressimise süüdistuse põhjendatust ja V.K. kehalist väärkohtlemist. Eelkajastatud tõenditest lahknevad üksnes süüdistatav Sergei Sõštšikovi enda süüd väljapressimise toimepanemises eitavad ütlused. Sergei Sõštšikov on tunnistanud üksnes S.A. ja V.K. kehalist väärkohtlemist. Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt tunneb ta S.A. üle 10 aasta, vanasti müüs Antonov Annelinnas amfetamiini (XXII, 144). Tartus Lääne tn 1 maja kõrval kasutas S.A. suhtes füüsilist vägivalda, lõi A. mitu korda, kuna A. oli narkouimas ja ta ise oli alkoholijoobes (XXII, 144). A. lõi mitu korda, et A. viskaks käest ära süstla (XXII, 144). Löömise käigus ja pärast seda ei ole A. nõudnud 3500€ (XXII, 144). Alustas A. juttu ja üritas A. selgitada, et nägi tema endist elukaaslast O., kes lubas korteri maha müüa, kuna A. tegi selle korteriga palju võlgu (XXII, 144). O. oli ravil rehabilitatsioonikeskuses, kus ta narkosõltuvust ravis ja see oli HIV-haigetele mõeldud rehabilitatsioonikeskus (XXII, 144). A. vastas, et tal endal jamasid (XXII, 144). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei tahtnud ta seda A. kuulata ja kasutas füüsilist vägivalda (XXII, 144). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt oli temaga kaasas mingi kohalik noormees, vist R., Hiinalinnast, kes tuli kaasa poodi (XXII, 144). Tema perekonnanime ei tea (XXII, 144). R. ei sekkunud, R. oli lihtsalt purjus (XXII, 144). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei olnud tal nuga ja R. ei näinud ka nuga (XXII, 144). A. oli XXX tn V., perekonnanimega K. (XXII, 144), kes oli nii tugevas narkojoobes, nii pilves, et isegi ei suutnud püsti tõusta (XXII, 145). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt lõi ta Vovale käega sellepärast, et ta tõstaks maast üles süstla ja paneks selle ära (XXII, 145). Ei tea öelda, miks A. rääkis, et Sõštšikov nõudis temalt raha, A. vihavaenu ei ole (XXII, 145). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt võeti A. tööle Tammelinna suurt maja restaureerima, kust A. koos sõbraga hakkas parketti varastama, maja peremees sai nad kätte ning isik, kellega koos A. töötas, kaotas kõik oma muud tööd, mis ta pidi saama ning see isik soovis, et maksaks tema eest võla ära (XXII, 154). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt selgitas ta maja omanikule ja see inimene rohkem A. käest raha ei tahtnud (XXII, 154). 2014.a septembris A. kokku saades ei hakanud ta A. raha nõudma, otseselt A. käest raha ei nõudnud, aga selgitas, mille eest ta sai löögi vastu nägu (XXII, 154). See käis ka A. pattude nimekirja (XXII, 154). Otseselt sellel päeval A. käest raha ei nõudnud, aga A. sai ise aru ja ütles, et maksab (XXII, 154). A. mõtles tapmisega ähvardamise ja metsa viimise välja (XXII, 154). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt lõi ta K. ja A., et A. paneks käest ära süstla, sest ta seisis süstal käes, ning K. viskas süstla maha, mispeale ütles K., et koristagu üles (XXII, 155). A. lõi käega mitu korda, kuid ei mäleta, kas lahtise käega võib rusikaga (XXII, 155). K. lõi käega üks kord ja mitte kõvasti, ei tahtnud teda kõvasti lüüa (XXII, 155). Tahtis, et K. tõstaks maast süstla ja teeks sellest mingi järelduse (XXII, 155). Verd A. ja K. kuskilt ei tulnud (XXII, 155). Järgmisel päeval helistas A. ja kainena vabandas tema ees (XXII, 155). Seda, kas telefoni teel oli juttu rahast, seda ei mäleta, ei ole raha nõudnud (XXII, 155).
Eelkajastatud süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlustest S.A. väljapressimise süüdistuses ja V.K. kehalise väärkohtlemise süüdistuses hindab kohus veenvaks ja usutavaks selle osa, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlustest ülejäävas osas puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses, sest erinevatest allikatest – nii kannatanute S.A. ja V.K. ütlustest kui ka nende tehtud fotodelt, kohtuotsusest ütlustest nähtuv info on omavahel veenvas kooskõlas. Senini ei ole S.Sõštšikov avaldanud temaga koos olnud isikuid. Kannatanute avaldatust nähtuvalt oli S.Sõštšikov koos kahe teise isikuga, kellest üks ähvardas ka noaga. Neil asjaoludel hindab kohus kannatanute ütlused usutavateks. Kohtul puudub põhjendatud alus kannatanute ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. Kannatanute ütlustega kooskõlas olevad tõendid kinnitavad veenvalt Sergei Sõštšikovile esitatud S.A. väljapressimise süüdistuse põhjendatust ning Sergei Sõštšikovile esitatud V.K. kehalise väärkohtlemise süüdistuse põhjendatust. S.A. ütluste kohaselt nõuti temalt vägivallaga nii 3500€ tasumist kui ka äriga tegelema hakkamist, milleks oli narkootiliste ainete müügiga tegelema hakkamine. Narkootiliste ainete müügiga tegelema hakkamisest keeldus S.A.koheselt. Need kannatanu S.A. ütlused on kooskõlas kuritegeliku ühenduse juhi Vladimir Gavrilini parema käe Sergei Sõštšikovi elustiiliga, millega käis muuhulgas kokku huvi, leida kuritegeliku ühenduse alla võimalikult palju narkootilise aine müüjaid, hõivamaks Tartu piirkonna narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turgu. Kuritegeliku ühenduse huvides oli leida endile nn katuse alla ka võimalikult palju isikuid, kes järjepidevalt maksaksid Tartu piirkonnas osutatava kaitse eest V.Gavrilini juhitud kuritegelikule ühendusele. Saadavad maksud võimaldanuks endil paremini ära elada, sealhulgas hankida ühendusse nende edasimüümiseks narkootilisi aineid, tõstmaks käivet ja teenimaks suurema käibe pealt kasumit ning ühtlasi hõivata üha suuremas ulatuses ka narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise turgu. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust kannatanute S.A. ja V.K. ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse tavapärase käitumismustriga. Kuritegelikus ühenduses olid selle juhi V.Gavrilini paremad käed S.Makarchev ja S.Sõštšikov. Süüdistatav Sergei Sõštšikovi enda süüd 3500€ S.A. vägivallaga nõudmises täielikult eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud kannatanute S.A. ja V.K. ütlustega ja kannatanute ütlustega kooskõlas olevate ülejäänud tõenditega kogumis. Kuna S.Sõštšikov koos eeluurimisel tuvastamata isikuga kasutas S.A. 3500€ tasumise nõudmisel kannatanu S.A. suhtes vägivalda, siis kvalifitseerub selline käitumine kuriteoks. Kannatanu S.A. on tõendatud, et 2014.a septembris Tartu linnas XXX 5-korruselise maja juures Jaamamõisa Selveri taga esmalt S.Sõštšikov lõi teda kas rusika või küünarnukiga vastu lõualuud, mispeale kukkus ja kaotas teadvuse. Teadvusele tulles peksid S.Sõštšikov ja pikemate juustega mees rusikatega näkku, lööke oli rohkem kui üks, ninast hakkas verd jooksma. Siis pikemate juustega mees pani selja tagant noa kõrile, hoidis juustest kinni ja küsis, et kas tapame ära, kuid otsustasid, et parem oleks metsa viia. S.A. ütluste kohaselt ta kartis, et kõri võidakse läbi lõigata. S.Sõštšikov lõi jalgadega, kui istus. S.Sõštšikov lõi põlvega näkku. S.A. ütluste kohaselt öeldi talle peksmise ajal, et oled S.Sõštšikovile
võlgu 3500€. S.A. ütluste kohaselt nõustus ta 3500€ tasumisega, et vältida enda edasist peksmist. Eeltoodud S.A. ütlustega on kooskõlas tema venna V.K. ütlused selle kohta, et kõike vennaga tehtut ta ei näinud, sest S.A. kutsuti maja nurga taha, kuhu teda aga ei lastud, sest üks S.Sõštšikoviga kaasas olnud meestest seisis seal ees. Maja nurga tagant välja tulles nägi, et siis, kui vend S.A. istus tee äärde kivile, siis pikemate juustega S.Sõštšikovi sõber asetas selja tagant vennale noa kõrile ja küsis, et kas ära panna, s.t noaga torgata või kõri läbi tõmmata, millele S.Sõštšikov vastas, et pole vaja, võib-olla teeb A. tööga tasa. V.K. ütluste kohaselt toimus vennalt raha nõudmine nurga taga ning nurga tagant tulles oli S.Sõštšikov kõige agressiivsem ja vihane ning lõi tema nähes mitmel korral vennale käega näo piirkonda. V.K. ütluste kohaselt pildistasid venna vigastusi telefoniga. Rusikate ja jalgadega S.A. näkku löömine ning talle noa kõri peale panemisega ja metsa viimisega ähvardamine viitab selgelt eesmärgistatud ning S.Sõštšikovi ja temaga kaasas olnud tuvastamata isiku vahel kooskõlastatud kavatsetud käitumisele, mille eesmärgiks oli S.A. tahte murdmine, et S.A. nõustuks neile edaspidi tasuma 3500€. Sellise tegevuse tulemusena S.A. nõustuski temalt vägivallaga nõutud 3500€ tasuma, et pääseda edasisest peksmisest, kuigi see ei olnud tema tegelik tahe ja ta ei kavatsenud seda maksta. S.Sõštšikov käitmises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S.Sõštšikovi käitumise õigusvastasust ei välista väited, nagu oleks S.A. jäänud võlgu nii parketi varguse katse eest selle omanikule kui ka parketi omanikuga asja lahendamise eest S.Sõštšikovile. Esiteks nähtub S.A. parketivarguse katse eest süüdimõistvast kohtuotsusest, et parketi sai selle omanik tagasi, sest parketi vargus jäi katse staadiumi, ning tsiviilhagi asjas ei olnud. Neil asjaoludel ei olnud S.Sõštšikovil mingit õiguslikku alust nõuda kunagi ammu toimepandud parketivarguse katse eest raha endale või ka kellelegi teisele. Teiseks, isegi kui S.A. olnuks mingil viisil olnud kellelegi võlgu kunagi aastate eest toimepandud vargusekatse eest, kvalifitseerub vägivallaga rahalise nõude esitamine, isegi kui rahaline nõue on õiguspärane, kuriteoks. Õiguspärane rahaliste nõuete esitamise koht, kui pooled omavahel kokkuleppele ei saa, on tsiviilasju menetlevas kohtus. Sergei Sõštšikovi käitumine kvalifitseerub väljapressimiseks KarS § 214 lg 2 p 4 järgi isikute grupis kaastäideviijatena koos eeluurimisel tuvastamata jäänud isikuga. Kuna Sergei Sõštšikov oli varasemalt toime pannud vargusi vahemikus 2011.a kuni 2014.a, millised on käesolevas kohtuotsuses kvalifitseeritud varguste süstemaatilise toimepanemisena ja S.Sõštšikov oli eelnevalt toime pannud röövimise ja väljapressimised R.K. ja A.K., siis on S.Sõštšikovile KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi esitatud süüdistusest tõendatud ka punkt 1. Kokku pani Sergei Sõštšikov toime kolm väljapressimist – R.K. , A.K. ja S.A. S.Sõštšikovi käitumine, milles kannatanuteks olid R.K., A.K. ja S.A., kvalifitseerub väljapressimisteks KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi isikute grupis ja isikuna, kes oli varem toime pannud varguse, röövimise ning väljapressimise. Tõendatud on ka Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistus, milles kannatanuks on V.K. Kannatanu S.A. ütluste kohaselt lõi S.Sõštšikov samal päeval tema peksmisega samas kohas Tartus XXX juures ka venda V.K. S.Sõštšikov lõi venda V.K. jalaga, põlvega huule pihta, ilma et sellele oleks eelnenud venna ja teiste vahel mingit jutuajamist. S.A. ütluste kohaselt ei olnud vennal midagi käes, kuid maas vedeles küll üks süstal, aga see ei olnud
neist vennaga kummagi oma. S.A. ütluste kohaselt käskis S.Sõštšikov vennal selle süstla üles tõsta ja ütles, et see on teie süstal. S.A. ütlustega on kooskõlas tema venna V.K. ütlused. V.K. ütluste kohaselt lõi S.Sõštšikov talle jalaga löögi huule pihta, millest tundis valu ja tekkis marrastus. Löögi sai selle eest, et keeldus andmast oma jopet selle läbiotsimiseks. S.Sõštšikov võttis õigeks, et lõi V.K. käega selle pärast, et K. tõstaks maast üles süstla ja paneks selle ära. Eelkajastatud kannatanute S.A. ja V.K. ütlustega ning süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlustega on veenvalt tõendatud, et 2014.a septembris lõi Sergei Sõštšikov Tartus XXX maja läheduses vähemalt ühel korral V.K. jalaga, põlvega näo piirkonda, tabades huult, millega põhjustas V.K. valu ja marrastuse. S.Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning S.Sõštšikovi käitumine on kvalifitseeritav kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena. S.Sõštšikovi käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et S.Sõštšikov tõi kehalise väärkohtlemise põhjuseks selle, et V.K. ei tõstnud tema käskimise peale maast süstalt üles. Sõltumata sellest, et kelle poolt oli süstal maha vedelema jäetud, ei ole õiguspärane nõuda kelletki teiselt selle maast ülesvõtmist füüsilise vägivallaga. S.Sõštšikovi käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et V.K. keeldus andmast oma jopet S.Sõštšikovile läbiotsimiseks.
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 121 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 121 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni KarS §-le 121 lg 2 p 3) järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisnes järgnevas: -
kasutas 2014.a septembris Tartus XXX maja läheduses füüsilist vägivalda V.K. suhtes, lüües teda vähemalt ühel korral jalaga näo piirkonda, tabades tema huult, mis põhjustas verejooksu huulest ja mille tagajärjel tundis V.K. füüsilist valu;
-
2014.a augustikuus kasutas Tartu linnas XXX maja ees füüsilist vägivalda M.H. suhtes, lüües teda rusikaga või küünarnukiga vasakule poole näo piirkonda, mille tagajärjel tundis M.H. füüsilist valu;
-
2013.a lõpus või 2014.a alguses Tartu linnas, XXX E.I. ja K. B. elukohas kasutas R.V. suhtes füüsilist vägivalda, lüües eelnevalt maganud ja üles äratatud isikut kahel korral kas rusikaga või kurikaga näo piirkonda, mille tagajärjel tekkis R.V. silma alla “sinikas” ja nina läks paiste;
-
2014.a suvel juulikuu lõpus või augustikuu alguses XXX külas asuvas metsatukas kasutas füüsilist vägivalda E.N. suhtes, lüües teda küünarnukiga vähemalt ühel korral näo piirkonda.
Eelkajastatud Sergei Sõštšikovile KarS § 121 järgi esitatud süüdistusest on eespool hinnang antud süüdistustele, millistes kannatanuteks on V.K. ja M.H. Kehalise väärkohtlemise süüdistusele, milles kannatanuks on V.K., on hinnang antud Sergei Sõštšikovile esitatud väljapressimise süüdistuse juures, milles kannatanuks on S.A., sest tõendite kogumid mõlemas süüdistuses kattuvad. Kehalise väärkohtlemise süüdistusele, milles kannatanuks on M.H., on hinnang antud Sergei Sõštšikovile ja Andrei Gantjohhinile esitatud väljapressimise süüdistuse juures, milles kannatanuks on A.K., sest tõendite kogumid mõlemas süüdistuses kattuvad. Järgnevalt hinnang süüdistusele KarS § 121 järgi, milles kannatanuks on R.V. Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 121 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181valifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et Sergei Sõštšikov kasutas 2013.a lõpus või 2014.a alguses Tartu linnas XXX E. I. ja K. B. elukohas R.V. suhtes füüsilist vägivalda, lüües eelnevalt maganud ja üles äratatud isikut kahel korral kas rusikaga või kurikaga näo piirkonda, mille tagajärjel tekkis R.V. silma alla “sinikas” ja nina läks paiste. Kohtuistungil 10.05.2016 loobus prokurör kannatanu R.V. kohtulikul uurimisel ülekuulamisest (XXI, 177) ja ka istungil kohal viibinud teistest pooltest ei taotlenud keegi R.V. kohtulikul uurimisel ülekuulamist (XXI, 179). Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses, milles kannatanuks on R.V., on tõenditest nähtuv üldjoontes kooskõlas ning tõendid kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust. Sergei Sõštšikovile esitatud kehalise väärkohtlemise süüdistuses, milles kannatanuks on R.V., on järgmised tõendid. Tunnistaja K. B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 33-36; allkirjaleht: IV
K. B. ütluste kohaselt oli ta varem S.Sõštšikovi näinud Annelinnas liikumas, S.Sõštšikov on tuttavate tuttav (XX, 35). K. B. ütluste kohaselt on R.V. praegu tööl Soomes (XX, 36). Tunnistaja K. B. ütlustega selle kohta, et S.Sõštšikovil ja R.V. oli 2013.a talvel Tartus XXX kortermajas asuvas E. I. elukohas tüli, on kooskõlas süüdistatav Tiina Valdase ütlused. Süüdistatav Tiina Valdase kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XXII, 63-98,
102-118 ; allkirjaleht: IV 6. 86) on tõendatud, et teab R.V., on näinud R.V. ja Sergei Sõštšikovi koos, kui oli sõbranna E. lapse sünnipäev Annelinnas, kus XXX ründas R.V. (XXII, 93, 94). S.Sõštšikov lõi R.V. a (XXII, 93). T.Valdase ütluste kohaselt suitsetas ta just selle toa rõdul, kus magas R.V., oli näoga toa poole ja siis tulid keegi ja XXX ning XXX lõi (XXII, 93). Teine mees oli lihtsalt seal, ei teinud midagi (XXII, 93). Nägi, et XXX lõi V. ühel korral, mispeale tuli sealt ära (XXII, 93). Sõštšikovil oli käes pudrunui vms, kui ta V. lõi ja sellega ta lõi V. näkku (XXII, 93). Tiina Valdase ütluste kohaselt tegi ta rõdul suitsu, nägi seda ja läks kohe minema (XXII, 93). Seejärel oli väljas ja kui nägi, et S.Sõštšikov lahkus, siis läks sisse tagasi (XXII, 94). Peale sõbranna E. oli korteris ka E. mees K. B. (XXII, 93). Kui S.Sõštšikov sisenes tuppa, kus R.V. magas, siis ta pani televiisori peale telefoni või mingi asja ja vist ütles, et paneb selle filmima (XXII, 94). V. ninast veri jooksis, pakkus kiirabi kutsuda, siis Vä. ütles, et ei ole vaja, ise oli süüdi (XXII, 94). Pärast V. ütles, et ta on ammust ajast võlgu (XXII, 94). See toimus külmal ajal talvel või sügisel 2013.a, aga võib selles eksida (XXII, 94). Peale seda juhtumit nägi mõned päevad hiljem XXX S.Sõštšikovi, kes näitas oma telefonist mingit videot seltskonnale, et kuidas ta oli kellelegi peksa andnud (XXII, 94). Nende seltskonnast keegi siis mainis V. nime (XXII, 94). Sõštšikov näitas seda videot enda seltskonnale ja oli purjus, heas tujus (XXII, 94). Kannatanu R.V. patsiendikaartidelt (XI,10-11,37-41) ja kiirabikaartidelt (XI, 7, 48-54) nähtuvalt ei ole R.V. külmal ajal sügisel-talvel kiirabi poole ning erakorralise meditsiini osakonda pöördunud. Kuigi süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on kehalise väärkohtlemise süüdistus arusaadav ja selle süüdistuse järgi ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9), võttis ta kohtulikul uurimisel ütlusi andes süüdistuse osaliselt õigeks, tunnistades, et lõi R.V. käega. Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt tunneb ta R.V., temaga oli füüsiline kontakt (XXII, 145). R.V. oli purjus, äratas teda, siis V. lõi ja lõi V. vastu, et ta rahuneks (XXII, 145). See toimus Tartus Annelinnas K. B. korteris, kuhu tuli selleks, et seal kohtuda R. (XXII, 145). V. juurde minnes olid seal korteris V. ja K. ning kuulis, et köögis kuskil rääkis K. naine E., aga naist ei näinud (XXII, 155). V. tahtis rääkida, sest V. oli raha võlgu (XXII, 155). Lõi V. käega ja Väljaots lõi ka käega (XXII, 155). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei olnud tal V. löömise ajal midagi käes (XXII, 155). Seda löömist telefoniga ei filminud (XXII, 155). Tiina Valdas valetab, fantaseerib, et nägi löömise ajal käes Sõštšikovil pudrunuiataolist eset (XXII, 156). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt oli ta ise ning K. B. kained (XXII, 156). Eelkajastatud tõenditest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et Sergei Sõštšikov lõi 2013.a sügis-talvisel ajal Tartus XXX kortermajas asuvas E. I. ja K. B. ühises korteris R.V. ühel korral pudrunuia-laadse kurikaga näkku, mille tagajärjel hakkas R.V. ninast verd jooksma. Tunnistaja K. B. ja süüdistatav Tiina Valdase ütlustega on tõendatud, et Sergei Sõštšikov viibis 2013.a sügis-talvisel ajal K. B. ja E. I. elukohas. K. B. ütluste kohaselt oli
S.Sõštšikovil ja R.V. tüli. T.Valdase ütluste kohaselt lõi S.Sõštšikov käes olnud pudrunuia-laadse esemega R.V. ühel korral näkku, olles eelnevalt pannud enda telefoni seda filmima. Süüdistatav S.Sõštšikov võttis õigeks, et lõi R.V. Kuna Sergei Sõštšikovi elulaadi ja käitumismustriga käis kokku tarvitada isikute suhtes, keda ta väitis endale võlgu olevat, vägivalda, siis pole kohtul küllaldaselt põhjendatud alust Tiina Valdase ütluste õigsuses kahelda. Pealegi on tema ütlused üksikasjalikud. Neil asjaoludel lähtub kohus otsuse tegemisel Tiina Valdase ütlustest ja ülejäänud ütlustest selles osas, millises need on kooskõlas Tiina Valdase ütlustega. Sergei Sõštšikov lõi R.V. tahtlikult, kavatsetult, sest enne R.V. kurikaga näkku löömist sättis ta enda telefoni seda filmima. Hiljem Tiina Valdase töökohas XXX näitas S.Sõštšikov enda telefonist seda videot teistele. Video vaatamise ajal käis video vaatajate seltskonnast läbi kannatanu nimi Väljaots. S.Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning S.Sõštšikovi käitumine on kvalifitseeritav kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena. S.Sõštšikovi käitumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et kannatanu ei lasknud endale kiirabi kutsuda ning ei pöördunud ka ise arsti poole. S.Sõštšikovi käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väited, et R.V. oli talle võlgu ja R.V. ründas teda ise esimesena ja ta lõi seejärel R.V. vastu. Need S.Sõštšikovi väited ei ole usutavad olukorras, kus enne R.V. suhtlema hakkamist sättis S.Sõštšikov enda telefoni R.V. löömist filmima, rünnates ise R.V. esimesena K.B. elukohta kaasa võetud pudrunuialaadse kurikaga.
Sergei Sõštšikovi süüdistused KarS § 136 lg 1 ja KarS millistes kannatanuks E.N. § 121 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185), Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 121 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181185) selles, et ta 2014.a suvel juulikuu lõpus või augustikuu alguses Tartu maakonnas XXX külas asuvas metsatukas kasutas füüsilist vägivalda E.N. suhtes, lüües teda küünarnukiga vähemalt ühel korral näo piirkonda. Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 136 lg 1 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises, mis seisnes selles, et tema sõidutas E.N. (N.) ühiselt koos Alexey Solopiga (Solop) 2014.a suvel juulikuu lõpus või augustikuu alguses pealelõunasel ajal Sergei Sõštšikovi kasutuses oleva ning tema poolt juhitud halli värvi sõiduautoga BMW Tartu linnas Kalda tee 32 asuva Maxima juurest Tartu maakonda XXX külas asuvasse metsatukka, kus kõik isikud väljusid sõidukist ja kõndisid üheskoos metsa, kus S.Sõštšikov kasutas E.N. suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda küünarnukiga vähemalt ühel korral näo piirkonda, ning sidus tema kõrval seisva A.Solopi käest saadud ja eelnevalt kaasavõtmiseks kokku lepitud kleepteibiga (teibirulle kokku vähemalt 4) esmalt E.N. käed (selja taha) ja jalad
teibiga omavahel kokku, misjärel sidus kogu E.N. keha teibi abil puu külge kinni, mille tagajärjel ei saanud E.N. liikuda ja oli sundpoosis. Peale seda lahkusid S.Sõštšikov ja A.Solop metsatukast, jättes E.N. puu külge kinni teibituna üksinda.
Alexey Solopi (Solop) süüdistus KarS § 136 lg 1 ja KarS milles § 121 järgi (I, 46; II, 186), Alexey Solopit (Solop) süüdistatakse KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (I, 46; II, 186), s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises isiku suhtes vägivalda kasutades, mis seisnes selles, et tema sõidutas E.N. ühiselt koos Sergei Sõštšikoviga 2014.a suvel juulikuu lõpus või augustikuu alguses peale lõunasel ajal Sergei Sõštšikovi kasutuses oleva ning tema poolt juhitud halli värvi sõiduautoga BMW Tartu linnast, Kalda tee 32 asuva Maxima juurest Tartu maakonda XXX külas asuvasse metsatukka, kus kõik isikud väljusid sõidukist ja kõndisid üheskoos metsa, kus Sergei Sõštšikov kasutas E.N. suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda küünarnukiga vähemalt ühel korral näo piirkonda. Seejärel sidus Sergei Sõštšikov tema kõrval seisva Alexey Solopi käest saadud juba varem kokkulepitult kaasa võetud kleepteibiga (teibirulle kokku vähemalt 4) esmalt E.N. käed (selja taha) ja jalad teibiga omavahel kokku, misjärel sidus kogu E.N. keha teibi abil puu külge kinni, mille tagajärjel ei saanud E.N. liikuda ja viibis sundasendis. Peale seda Sergei Sõštšikov ning Alexey Solop lahkusid, jättes E.N. puu külge kinni teibituna üksinda metsatukka.
kannatanuks E.N.
Kohtuvaidluses loobus prokurör Alexey Solopi süüdistusest KarS § 121 järgi. KrMS § 301 ja KrMS § 309 lg 2 alusel seoses prokuröri kohtuvaidluses süüdistusest loobumisega mõistab kohus Alexey Solopi süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks. Sergei Sõštšikovile esitatud kannatanu E.N. kehalise väärkohtlemise süüdistuses KarS § 121 järgi ning Sergei Sõštšikovile ja Alexey Solopile esitatud kannatanult E.N. seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistuses KarS § 136 lg 1 järgi on järgmised tõendid. Kannatanu E.N. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX,49-72; allkirjaleht: IV
võttis ta sealt peale, S.Sõštšikov oli roolis ja sõitsid Annelinna Keskuse vastas Sõpruse pst asuva Maxima juurde ja sealt võtsid kauba laadimise koha juurest auto peale meesterahva hüüdnimega XXX, kellel oli käes kilekott, mille ta pani auto pagasnikusse (XIX, 57). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes osutas E.N. kohtusaalis viibivale Alexey Solopile kui isikule, kelle hüüdnimi on XXX (XIX, 57-58). E.N. ütluste kohaselt arvas ta, et XXX töötab Maximas, sest tuli tagauksest ja tal olid tunked jalas (XIX, 58). E.N. ütluste kohaselt sõitsid nad edasi mööda Rõõmu teed võssa (XIX, 58), kus S.Sõštšikov kutsus ta kaasa ja kahekesi S.Sõštšikoviga läksid võssa, A.Solop jäi tee peale, võsas toimus puu külge teipimine, alguses käed, siis jalad ja siis puu külge (XIX, 59, 60). E.N. ütluste kohaselt ütles S.Sõštšikov võsas puude juures, et panen su siia kinni (XIX, 59). E.N. ütluste kohaselt arvas ta, et see oli 60€ võla pärast (XIX, 59). E.N. ütluste kohaselt aheldas S.Sõštšikov ta puu külge teibiga, mille tõi S.Sõštšikovi sõber Alexey Solop oma töökohast, S.Sõštšikov võttis teibi pagasnikust (XIX, 59). E.N. ütluste kohaselt küsis XXX siis, kui autost välja tulid, A.Solopi käest teipi (XIX, 62 all). E.N. ütluste kohaselt võttis XXX autost väljudes enda kilekoti (XIX, 63). E.N. ütluste kohaselt võttis S.Sõštšikov pagasnikust vist kilekoti puu juurde kaasa ja võttis teipi puu juures kilekotist (XIX, 62). E.N. ütluste kohaselt võttis S.Sõštšikov teibi pagasnikust kilekotist, mille pani sinna A.Solop (XIX, 59). E.N. ütluste kohaselt võttis S.Sõštšikov teibi pagasnikust enne võssa jalutamist (XIX, 59), S.Sõštšikovil oli käes 2-3 rulli läbipaistvat tavalist ehitusteipi (XIX, 60). E.N. ütluste kohaselt läks S.Sõštšikov pärast puu külge kinniteipimist minema ning ütles, et mingi aeg tuleb tagasi (XIX, 60). E.N. ütluste kohaselt A.Solop seda kinnisidumist sealt kohast, kuhu ta seisma jäi, ei pidanud nägema (XIX, 60), sest võsa oli ees (XIX, 61). E.N. ütluste kohaselt jäi auto puu külge sidumise kohast 20m kaugusele (XIX, 61). E.N. ütluste kohaselt üritas ta pärast seda, kui Sõštšikovi auto oli ära sõitnud, teipi välja venitada, see võttis aega 20-30 minutit, et sealt välja venitatud teibi vahelt välja saada, misjärel läks läbi metsa Tartu poole (XIX, 61). E.N. kohtulikul uurimisel esmalt antud ütluste kohaselt S.Sõštšikov füüsilist vägivalda tema suhtes ei kasutanud, ei löönud (XIX, 60), kuid hiljem täpsustas, et S.Sõštšikov lõi teda küünarnukiga näkku (XIX, 63). E.N. ütluste kohaselt ei julgenud ta seal kohapeal röökida, appi karjuda, sest kartis, et A.Solop oleks S.Sõštšikovile appi tulnud ja teda oleks invaliidiks pekstud (XIX, 64). E.N. ütluste kohaselt arvas ta, et S.Sõštšikov võib invaliidiks peksta, sest S.Sõštšikov oli näidanud talle enne seda juhtumit ühte vägivaldset videot, öeldes seejuures, et tema ise tegi seda (XIX, 64). E.N. ütluste kohaselt oli videolt näha, kuidas rusikatega pekstakse (XIX, 64). E.N. ütluste kohaselt näitas ta politseile ette koha, kus ta puu külge seoti, juhatas politsei sinna, leidsid puu üles, selle puu küljes ja juures olid teibitükid (XIX, 67). E.N. ütluste kohaselt näidati talle politseis äratundmiseks ka isikute fotosid ning tundis neilt S.Sõštšikovi, Andrei ja Alexey ära (XIX, 67). V.Gavrilini tundis ära seoses sellega, et on näinud varem V.Gavrilinit koos S.Sõštšikoviga (XIX, 68). Alexey Solopi tundis ära seoses sellega, et sõitsid temaga koos võssa (XIX, 68). Andrei Remetsa tundis ära seoses sellega, et on temalt varasemalt ostnud marihuaanat (XIX, 68). 03.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokollide (X, 49-51, 52-54, 55-57), kohaselt tundis E.N. kohtueelsel uurimisel talle näidatud erinevate isikute fotode hulgast Vladimir Gavrilinis ära Vova-nimelise isiku, kes suhtles XXX (X, 49-51),
Alexey Solopis tundis ära XXX-nimelise isiku, kes teda ei löönud ja sidunud ka puu külge, kuid oli kaasas ja ei takistanud XXX (X, 52-54), Andrei Remetsas tundis ära Kreiziku-nimelise isiku, kes on XXX sõber (X, 55-57). 03.06.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (X, 58-65, fotod: X, 5863; kaardiandmete väljatrükk: X, 65) on tõendatud, et E.N. juhatas esmalt Annelinnas Kalda tee 32 Tartus asuva Maxima juurde, sealt linnast välja mööda XXX teele metsani, kus asub puu, millel küljes läbipaistva teibi tükid, puu juures maas ka läbipaistva teibi tükid, millised võeti kaasa ja pakendati pakenditesse nr 1EN ja 2EN. Kohtulikul uurimisel 08.03.2016 kohtuistungil avas kohus pakendid nr 1EN ja 2EN ning vaatles neis pakendites olnud teibitükke (XIX, 71) ja näitas neid seejuures ka kannatanule E.N., mispeale E.N. kinnitas, et teibiks oligi selline teip
E.N. ütlustega selle kohta, et E.N. ja S.Sõštšikov 2014.a suvel teineteist tundsid ning omavahel suhtlesid, on kooskõlas 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta. Samast protokollist nähtub ka S.Sõštšikovi ja Alexey Solopi sage telefonisuhtlus. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) tõendab Sergei Sõštšikovi ja E.N. telefonisuhtlust. Sealhulgas on S.Sõštšikov ja E.N. telefoni teel suhelnud 30.05.2014.a (3 kõnet; XI, 141), 24.06.2014 (XI, 149), 09.08.2014 (XI, 150), 10.08.2014, 11.08.2014 (XI, 151), 12.08.2014 (XI, 152). Sama protokolliga on tõendatud ka Sergei Sõštškovi ja Alexey Solopi küllaltki sage telefonisuhtlus, sealhulgas ka 2014.a suvel. 11.09.2015.a Alexey Solopi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (XVI, 175-177) on tõendatud, et Alexey Solop peeti kahtlustuses KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kinni 11.09.2015.a kell 19:30 ja vabastati 12.09.2015.a kell 17:15. A.Solop peeti kahtlustatavana kinni, kuna kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas kinnipeetavale kui kuriteo toimepanijale (XVI, 176). Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas A.Solop enda telefoninumbriks XXX (XVI, 175) ja temalt võeti ära mobiiltelefon Sony Xperia, mis vastas numbrile XXX (XVI, 176). See mobiiltelefon tagastati A.Solopile 12.10.2016.a (XVI, 178). Kinnipidamisprotokolli avaldas Alexey Solop omakäeliselt kirjutades, et see protokoll on talle arusaadav ja märkusi tal ei ole (XVI, 176 all). Eelkajastatud kannatanu E.N. ütlustest ja tema ütlustega kooskõlas olevatest ütluste ja olustiku seostamise protokollist, sideettevõtjalt saadud andmete protokollist kahtlustatavana kinnipidamise protokollist lahknevad süüdistatavate Alexey Solopi ja Sergei Sõštšikovi ütlused. Kõige teravamalt lahknevad ülejäänud tõenditest süüdistatav Alexey Solopi ütlused. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Alexey Solop, et talle on kehalise väärkohtlemise süüdistus ja teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistus arusaadavad ja nende süüdistuste järgi ta süüdi ei tunnista (XIX, 7).
Süüdistatav Alexey Solop keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXII, 2) ja prokuröri taotlusel (XXII, 2) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Alexey Solopi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 166-169). Alexey Solopi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (XVII, 166-169) on kahtlustus KarS § 136 lg 1 ja KarS § 121 järgi talle arusaadav, kahtlustuses kajastatud kuritegu ta toime pannud ei ole (XVII, 167). A.Solopi kahtlustatavana ülekuulamisel osales ka tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must. Alexey Solopi ütluste kohaselt töötas ta 2014.a juulis Annelinna Selveri vastas asuva Maxima hoone XXX ja kuna oli vaja maale ema juurde 7-8 km sõita, siis helistas Sergei Sõštšikovile, et ta maale viiks (XVII, 167). A.Solopi ütluste kohaselt tuli S.Sõštšikov tema töö juurde ja palus isoleerpaela, mille ta XXX juures S.Sõštšikovile ka andis (XVII, 167), S.Sõštšikov ei selgitanud, milleks tal kleepteipi vaja on ja ta ka ei küsinud seda S.Sõštšikovilt (XVII, 168). A.Solopi ütluste kohaselt andis ta arvatavasti S.Sõštšikovile seal XXX juures ühe teibirulli lahtiselt (XVII, 167), S.Sõštšikovil oli autos tagaistmel üks noormees (XVII, 167), hüüdnimega E., kellega ta oli varem mitmeid kordi baaris kohtunud ja seltskonnas olles omavahel ka rääkinud (XVII, 168). A.Solopi ütluste kohaselt istus ta lXXX juures autosse kõrvalistmele ja autot 3.seeria BMW-d juhtis Sergei Sõštšikov (XVII, 167), autos olles omavahel ei rääkinud (XVII, 168). A.Solopi ütluste kohaselt sõitsid nad Tartust tulles otse kolmekesi tema ema juurde ja vahepeatusi ei teinud, ema juures pandi ta maha, ema oli kodus (XVII, 167), ema juurde jõudes teised sõidukist ei väljunud (XVII, 168). A.Solopi ütluste kohaselt tutvus ta S.Sõštšikoviga umbes 2 aastat tagasi, olid ühes seltskonnas, võib-olla baaris (XVII, 169). A.Solopi ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov kergesti ärrituv ja väga suhtlemisaldis, ta on nagu sõber, suhtlevad omavahel tihti, 2014.a suvel said kokku paar korda nädalas ikka, Sergei hüüdnimeks on XXX (XVII, 168). A.Solopi ütluste kohaselt kutsutakse teda Aljošaks (XVII, 169). A.Solopi ütluste kohaselt olid XXX ja E. tema teada sõbrad (XVII, 169). Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Sergei Sõštšikov, et talle on kehalise väärkohtlemise süüdistus ja teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise süüdistus arusaadavad ja nende süüdistuste järgi ta süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) on ta ajavahemikul 2013.a suvi kuni 2014.a suve keskpaik andnud E.N. mõned ecstasy tabletid, kui võttis endale tablette, siis võttis talle ka, on neid tablette mõned korrad tarvitanud (XXII, 141), E.N. tunneb 2013.aastast, omandas temalt alguses marihuaanat, pärast hakkasid koos õlut võtma ja suitsetasid (XXII, 142). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole ta 2014.a suvel juulikuus E.N. suhtes Luunja vallas füüsilist vägivalda kasutanud (XXI, 145), Luunja valda XXX külla sattus, kuna viis A.Solopi palvel A.Solopit tema vanemate juurde koju (XXII, 145), E.N. oli juba enne seda, kui A.Solopi juurde sõitis, autos (XXII, 146). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt lahkus E.N. autost enne A.Solopit, E.N. jäi poole tee peale maha (XXII, 146). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt sidus ta E.N. teibiga puu külge, see oli nagu nali, A.Solop seda kinniteipimist pealt ei näinud, sest oli vist autos (XXII, 146). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt oli ta 2014.a E.N. peale vihane, sest E.N. rääkis teistele diileritele, et nad ei müüks S.Sõštšikovile ja ei võtaks ka S.Sõštšikovi kõnesid vastu ning E.N. oli ka võlgu (XXII, 148). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt võttis ta A.Solopi auto peale Annelinnas Sõpruse tn XXX juures töötajatele mõeldud sissepääsu juurest (XXII,
156), A.Solop tõi talle kasti liha ja toiduainetega, mille pani vist pagasnikusse (XXII, 156), seda, kas A.Solop veel midagi tõi või kas andis ka teibi, ei mäleta (XXII, 156), on võimalik, et võis teibi kaasa võtta A.Solopi töökohast (XXII, 169). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt helistas ta A.Solopile Kuldvasika (nn Kõver Putka Jaama tn-l – XXII, 168) parklas, kui ootas E.N. ja E.N. veel ei olnud, ning siis telefoni teel küsis Solopilt liha ja toiduaineid (XXII, 156). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt sai ta E.N. Kuldvasika parklas kokku, et temaga rääkida, võimalik, et ka võlast rääkida (XXII, 156), E.N. ei tahtnud kohe rääkida, temaga oli aega rääkida terve päev (XXII, 156). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt takistas teda kohe sealsamas Kuldvasika juures E.N. rääkimast see, et A.Solop juba lõpetas töö ja tõi talle toidukraami (XXII, 157). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt otsustas selle, et teha vahepeatus enne A.Solopi vanemate juurde sõitmist, ta ise, sest tal oli vaja rääkida A.Solopiga oma asjadest ja ta ei tahtnud, et E.N. seda kuuleks (XXII, 157). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt läks ta koos E.N. võsa juurde, sidus E.N. seal puu külge kinni, et teha E.N. üle nalja ja et E.N. mõtlema panna (XXII, 157). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ütles ta E.N., et oota siin, tulen 10 minuti pärast tagasi, siis räägime (XXII, 157), ühe rulli teipi E.N. kinnisidumiseks võttis autost, täpselt ei tea öelda, kuskohast selle võttis (XXII, 157) ja ei mäleta ka seda, kuskohast teip autosse sattus (XXII, 157). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt läks ta auto juurest E.N. põõsastesse nii kaugele, et A.Solop ei näeks (XXII, 157). Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt kulus E.N. puu juures teipimiseks aega 1-3 minutit, tagasi auto juurde jõudes oli A.Solop autos (XXII, 158). Eelkajastatud tõenditest lahknevad kõige enam Alexey Solopi kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et teda ei olnud üldse selle koha juures kaasas, kus S.Sõštšikov E.N. puu külge kinni teipis, sest enne oli viinud S.Sõštšikov ta maale ema juurde ning sealt olid S.Sõštšikov ja E.N. koos ära sõitnud, jättes A.Solopi maha. Need Alexey Solopi ütlused on ümber lükatud kannatanu E.N. ja S.Sõštšikovi ütlustega selle kohta, et esmalt sõideti kolmekesi koos kohta, kus S.Sõštšikov E.N. puu külge kinni teipis, ja sealt sõitsid S.Sõštšikov ja A.Solop koos minema, jättes E.N. puu külge kinni teibituna maha. Kuna A.Solopi ütlused lahknevad teistest tõenditest kõige enam, siis on põhjendatud eelkäsitletud A.Solopi ütlustest mitte lähtuda. Kannatanu E.N. ja süüdistatav S.Sõštšikovi ütlustega on tõendatud, et kohta, kus S.Sõštšikov teipis E.N. puu külge, sõideti kolmekesi koos – autot juhtis Sergei Sõštšikov, tagaistmel istus E.N. ja ees juhi kõrval istus A.Solop. Selles osas, et A.Solop andis Tartus Annelinnas Sõpruse tn XXX poe juures enda töökoha lähedal S.Sõštšikovile teipi, on tõenditest nähtuv kooskõlas ja selles osas vaidlust ei ole. S.Sõštšikov on pidanud võimalikuks, et võttis teibi kaasa A.Solopi töökohast. A.Solopi ütluste kohaselt küsis tema töö juurde tulnud S.Sõštšikov temalt isoleerpaela, mille ta S.Sõštšikovile ka seal andis. E.N. ütluste kohaselt oli Annelinnast XXX juurest peale võetud XXX käes kilekott, mis pandi auto pagasnikusse ja millest võetud teibiga sidus S.Sõštšikov ta hiljem puu külge kinni. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et teibi andis Sergei Sõštšikovile Alexey Solop. Tõenditest nähtuv on kooskõlas ka selles, et puu juures, mille külge teipis S.Sõštšikov E.N. kinni, A.Solop kaasas ei käinud, vaid jäi auto juurde. Kannatanu E.N., süüdistatav S.Sõštšikovi ja A.Solopi kahtlustatavana antud ütlustega on tõendatud, et puu juurde, mille külge teipis S.Sõštšikov E.N. kinni, läksid S.Sõštšikov ja E.N. kahekesi ning A.Solop jäi neist maha auto juurde maha. 03.06.2015.a ütluste ja olustiku seostamise protokolli (X, 58-65) juurde kuuluvatelt fotodelt (X, 58-63) nähtuvaga on tõendatud, et tee pealt on hästi näha puu, mille külge
S.Sõštšikov E.N. kinni teipis. Tegemist on rohkem heinamaaga, millel on eespool hajali üksikud puud ning tagapool rohkem puid. Puu, mille külge E.N. teibiti, asub küllaltki tee lähedal ja selle juurde on teelt hea nähtavus. Puudega tihedamalt kaetud ala jääb puust, mille külge E.N. kinni teibiti, tahapoole. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et A.Solop teadis täpselt, milleks ta teibi S.Sõštšikovile andis ja milleks teipi kasutati, sest ta nägi pealt S.Sõštšikovi poolt E.N. puu külge kinniteipimist, kuid appi A.Solop E.N. ei läinud ja S.Sõštšikovi käitumist mitte millegagi ei takistanud, sealhulgas ei takistanud ka sõnadega. A.Solopil oli võimalus kutsuda E.N. abi ka väljastpoolt, helistades näiteks hädaabi või politsei numbrile või mõnele enda tuttavale või lähedasele, kes kutsuks abi, näiteks politsei. A.Solopil oli võimalus lahkuda sündmuskoha juurest ka jalgsi ja kutsuda E.N. abi. Ühtegi seda võimalust A.Solop ei kasutanud ning aktsepteeris vaikides ja sekkumata S.Sõštšikovi poolt E.N. puu külge kinnisidumise teibiga, mille ise S.Sõštšikovile viimase palvel andis. Kuna teelt on puu juurde hea nähtavus, siis oli sealt võimalik näha ka S.Sõštšikovi poolt E.N. küünarnukiga näkku löömist. E.N. ütluste kohaselt tajus tema olukorda sellisena, et appi karjuda ta ei julgenud, sest kartis, et A.Solop tuleb S.Sõštšikovile appi ja ta pekstakse invaliidiks. E.N. ütlustest nähtuvalt asus auto puust, mille külge ta kinni teibiti, 20m kaugusel. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et sisuliselt oli A.Solop kinniteipimiskoha vahetus läheduses, nägi ja kuulis kõike toimuvat, sealhulgas pidi kuulma ka teibi rullist lahtitõmbamise raginat. Neil asjaoludel oli A.Solop igakülgselt toimuvaga kursis, omades sellest täielikku ülevaadet nii kuulmise kui ka nägemise kaudu. S.Sõšatšikovi sagedase telefonisuhtluse partnerina oli A.Solop kahtlusteta teadlik ka S.Sõštšikovi kuritegelikust eluviisist, sealhulgas sellest, et S.Sõštšikov oli kuritegeliku ühenduse juhi V.Gavrilini parem käsi koos S.Makarcheviga. V.Gavrilini juhitud kuritegeliku ühenduse kohta oli selle liikmetega sagedastel suhtlejatel teada, et ühenduses tegeleti narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega ning isikute võlastamisega, neile alusetute rahaliste nõuete esitamisega, kusjuures kasutati ka vägivalda ning sellega ähvardamist. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et A.Solop sai igakülgselt juba enda töökoha juures aru sellest, et S.Sõštšikov vajas teipi autos istuva noormehe metsa viimisel kinniteipimiseks. Kui A.Solopil tõesti olnuks vaja minna ema juurde Tartu lähedale maale, oleks ta sinna esimeses järjekorras ka viidud. Käesoleval juhul aga sõideti hoopiski kannatanuga linnast välja, kus A.Solopi antud teibiga S.Sõštšikov sidus E.N. puu külge kinni, misjärel S.Sõštšikov ja A.Solop koos E.N. juurest lahkusid. S.Sõštšikovi ja E.N. ütlustega ning nende ütlustega kooskõlas oleva ütluste olustikuga seostamise protokolliga ja ütluste seostamisel puu juurest leitud ja ära võetud teibitükkidega on tõendatud, et S.Sõštšikov teipis 2014.a suvel Tartu linna lähedal XXX vallas XXX ääres asuva puu külge E.N. kinni. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolusid pole. Kannatanu E.N. ütlustega on tõendatud, et kinniteipimiskoha puu juures lõi S.Sõštšikov E.N. küünarnukiga näkku. Kohtul pole alust E.N. taoliste ütluste õigsuses kahelda, sest tema ütlusi on seostatud olustikuga ning selle käigus leiti kinniteipimiskoha juurest maast ja puu küllest teibitükke. Neil asjaoludel on põhjendatud lähtuda osas, millises S.Sõštšikovi ja A.Solopi ütlused on vastuolus kannatanu E.N. ütlustega, kannatanu E.N. ütlustest. S.Sõštšikov käitus kavatsetult, kui võttis E.N. linna lähedale viies kaasa teibi, ja sidus E.N. kaasa võetud teibiga puu külge kinni. S.Sõštšikov käitus kavatsetult, kui kinniteipimiskoha juures lõi E.N. küünarnukiga ühel korral näkku, põhjustades sellega kannatanule valu. Küünarnukiga näkku löömine on kahtlusteta valu tekitav. Pole
vähimatki alust eeldada, et küünarnukiga teisele inimesele näkku löömine valu ei põhjusta. A.Solop, andes S.Sõštšikovi soovil talle enda töökoha juures Tartu linnas teipi, tegi seda kavatsetult, selleks, et S.Sõštšikov saaks seda kasutada autos istuva noormehe suhtes. S.Sõštšikovi ja A.Solopi ütlustest nähtuvalt oli neil see kohtumine A.Solopi töökoha juures eelnevalt kokku lepitud. A.Solopil oli koheselt S.Sõštšikoviga kokku saades anda S.Sõštšikovi soovitud teip. A.Solop, saabudes S.Sõštšikovi juurde muuhulgas koos teibiga, olles kohtumise S.Sõštšikoviga eelnevalt kokku leppinud, oli igakülgselt teadlik S.Sõštšikovi kavandatust, sealhulgas sellest, et tema toodud teipi hakkab S.Sõštšikov kasutama autos istuva noormehe suhtes tema kinnisidumiseks. Ka hilisemast S.Sõštšikovi ja A.Solopi käitumisest nähtub, et A.Solop oli toimuvast ja toimuma hakkavast igakülgselt teadlik – koos S.Sõštšikoviga sõidutati kannatanu linnast välja, A.Solop jäi auto juurde, ajaks kui S.Sõštšikov läks autos taga istunud noormehega E.N. tee lähedal asuva puu juurde, lõi kannatanule küünarnukiga näkku ja sidus kannatanu teibiga puu külge kinni, misjärel A.Solop lahkus S.Sõštšikoviga ning E.N. jäi neist maha teibiga puu külge kinni seotuna. S.Sõštšikovi ja A.Solopi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S.Sõštšikovi käitumine E.N. küünarnukiga näkku löömises on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena ja E.N. teibiga puu külge kinni teipimine on kvalifitseeritav seadusliku aluseta vabaduse võtmisena KarS § 136 lg 1 järgi. Kohtuvaidluses loobus prokurör A.Solopile esitatud E.N. kehalise väärkohtlemise süüdistusest KarS § 121 järgi ning jäi selle juurde, et A.Solop aitas S.Sõštšikovile teibi andmisega kaasa E.N. seadusliku aluseta vabaduse võtmisele. Neil asjaoludel kvalifitseerub A.Solopi käitumine KarS § 22 lg 3 ja KarS § 136 lg 1 järgi kaasaaitamiseks S.Sõštšikovi poolt E.N. seadusliku aluseta vabaduse võtmisel, mis seisnes S.Sõštšikovile teibi andmises. S.Sõštšikovi ja A.Solopi käitumise õigusvastasust ei välista S.Sõštšikovi ennast õigustavad väited selle kohta, et E.N. oli talle jäänud narkootilise aine eest võlgu. Võla kättesaamiseks ei ole lubatud kasutada võlgniku suhtes füüsilist vägivalda, sealhulgas on lubamatu ka küünarnukiga võlgnikule näkku löömine. Võla kättesaamiseks ei ole lubatud võtta võlgnikult ka vabadust tema puu külge teibiga kinni sidumisega. S.Sõštšikovi ja A.Solopi käitumise õigusvastasust ei välista ka S.Sõštšikovi ennast õigustavad väited selle kohta, et oli lubanud puu külge kinni teibitud E.N. 10 minuti pärast tagasi tulla. Esiteks ei kinnita selliseid S.Sõštšikovi väiteid E.N. ütlused. Teiseks, kannatanu E.N. ütlustest nähtuvalt kulus tal teibi väljavenitamisega enda puu küllest vabastamiseks aega 20-30 minutit. Selle aja jooksul keegi kannatanut puu küllest vabastama ei saabunud. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et E.N. ei kavatsetudki puu küljest lahti päästa. Kokkuvõtteks S.Sõštšikovile KarS § 121 järgi esitatud süüdistuse kohta. Kõik KarS § 121 järgi esitatud süüdistuses kajastatud 4 kehalist väärkohtlemist, millistes kannatanuteks on V.K., M.H., R.V. ja E.N., on tõendatud. Kuna kõik 4 kuritegu jäävad aega, mil KarS § 121 oli ühelõikeline, siis KarS § 5 lg 1 alusel kvalifitseeruvad kõik 4 kehalist väärkohtlemist kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 järgi.
KarS § 121 muutus mitmelõikeliseks alates 01.01.2015.a. Käesoleval juhul on kõik S.Sõštšikovi süüdistuses KarS § 121 järgi kajastatud kuriteod toime pandud 20132014.a, s.o enne 2015.aastat.
Vladimir Gavrilini süüdistus KarS § 424 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 424 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et Vladimir Gavrilin, hoolimata liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestatud keelust, et juht ei tohi olla joobeseisundis, juhtis 26.01.2015.a kella 00:38 ajal mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX Tartu linnas Jaama tänaval Rõõmu tee suunas, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini, metamfetamiini ja marihuaanat, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis vastab korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisundi kirjeldusele. Kõik V.Gavrilinile KarS § 424 järgi järgi esitatud süüdistuses kogutud tõendid on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt V.Gavrilinile KarS § 424 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust. Ka V.Gavrilin ei ole süüdistust mootorsõiduki narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobes juhtimises vaidlustanud. Vladimir Gavrilinil oli Maanteeameti teatel juhtimisõigus ära võetud 21.05.201420.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur pidas ebakindla sõidustiiliga mootorsõidukit juhtinud Vladimir Gavrilini kinni 26.01.2015.a kella 00:38 ajal (X, 178: väärteoprotokoll; X, 179: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; X, 180: õiend narkokahtlusega isiku kohta) . 26.01.2015.a kella 00:38 ajal Tartu linnas Jaama tänaval Rõõmu tee suunas mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXX juhtimiselt kinni peetud Vladimir Gavrilini käitumine oli narkoainete tarbimisele viitav, mistõttu ta kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt (X, 178, 179, 180). Teiseks põhjuseks, miks Vladimir Gavrilin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, oli asjaolu, et tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus (X, 179, 178). Vladimir Gavrilinil taotlusi ja märkusi tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisel avaldada ei olnud (X, 179 pöördel) ning ta kinnitas enda nime ja allkirja ning kuupäeva kirjutamisega, et on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud 26.01.2016.a (X, 179). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.01.2015.a õiendi kohaselt peeti Vladimir Gavrilin mootorsõiduki juhtimiselt kinni Tartu linnas Jaama tänav 173a juures 26.01.2015.a kella 00:38 ajal ja ta toimetati joobe tuvastamiseks Raja 31, Tartu, sest tal esinesid narkojoobe tunnused – pupillid kitsad, kõne kiire, koordinatsiooni häired, ebakindel sõidustiil (X, 180: õiend narkokahtlusega isiku kohta). Valvearst psühhiaater teostas Vladimir Gavrilini läbivaatuse sellele järgnevalt 26.01.2015.a kella 02 ajal (X, 182-183) ning proov Vladimir Gavrilini joobe tuvastamiseks võeti temalt 26.01.2015.a kella 03:10 ajal (X, 181).
26.01.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proov sisaldas amfetamiini, metamfetamiini, dihüdrokodeiini, oksükodooni ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (X, 181). Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiatriakliiniku psühhiaatrist valvearsti 26.01.2015.a kell 02 teostatud Vladimir Gavrilini läbivaatusel tuvastati Vladimir Gavrilinil ebatavaline kõnnak, kõndimisel tasakaaluhäired, ebakindel romB. i asend, ebatäpne sõrme-nina katse, peenmotoorika häired, näogrimassid, vastused küsimustele latentsiga (X, 182-183). Vladimir Gavrilin kinnitas pärast tema arstlikku läbivaatust, et on tutvunud arsti koostatud terviseseisundi kirjeldamise hinnanguga (X, 183). Ühtegi märkust, taotlust ja avaldust V.Gavrilin seejuures ei teinud (X, 182-183). Vladimir Gavrilini arstlik läbivaatus teostati Lõuna prefektuuri saatekirja alusel Vladimir Gavrilini ebakindla sõidustiili tõttu (X, 182-183). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. 12.02.2015.a hinnangu kohaselt esines Vladimir Gavrilinil 26.01.2015.a kell 02 tehtud läbivaatuse ajal narkootiliste ainete tarbimisest joove (X, 184). 20.02.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri määrusega lõpetati 26.01.2015.a sündmuse osas väärteomenetlus seoses asjaoluga, et Vladimir Gavrilini käitumises on kuriteo tunnused - 12.02.2015.a saabus vastus, mille kohaselt tuvastati V.Gavrilinilt 26.01.2015.a võetud proovis narkootiliste ainete olemasolu, s.t tal esines 26.01.2015.a sõidukit juhtides narkojoove, mis on kuritegu (X, 177). Kohtulikul uurimisel üle kuulatud politseiametnik K. P. tunnistajana antud ütluste kohaselt (XX, 194-196; allkirjaleht: IV 4. 133) töötas ta 2015.a jaanuaris Lõuna prefektuuris liiklusjärelevalve talituses kiirreageerijana, kui 26.01.2015.a kella 00:30 paiku koos T. N. liiklusjärelevalve Tartus Annelinna piirkonnas teaostamise käigus märkasid ebakindla sõidustiiliga sõiduautot BMW registreerimismärgiga XXX liikumas Jaama tänaval, mistõttu otsustasid seda sõidukit kontrollida ning andsid sinise-punase vilkuriga politseivärvides sõidukiga peatumismärguande. Sõiduk peatus ning selgus, et sõidukit juhtis V.Gavrilin, kellel politsei andmebaasist kontrollides selgus, et juhtimisõigus puudus ning teda oli varem sama teo eest juhtimiselt kõrvaldatud (XX, 195). Tunnistaja K. P. ütluste kohaselt ei käitunud peatatud sõiduki juht päris normaalselt, oli natuke naljaka hüplevatantsleva olekuga, rahutu, tema koordinatsioon oli ebakindel, mistõttu liikusid juhiga Raja tänavale võimaliku narkojoobe tuvastamiseks (XX, 195). Süüdistatav Relica Sulg keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXII, 34). Prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 172-179, 180-187, 188194, 195-202; XVIII, 1-9). Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste kohaselt elas Vladimir Gavrilin vahepeal tema juures XXX ning vabaduses viibides tegeles Vladimir Gavrilin narkootiliste ainete käitlemisega, sealhulgas andis neid edasi, müüs ja tarbis neid ka ise. Relica Sule ütluste kohaselt tarbis Vladimir Gavrilin väga palju amfetamiini (XVII, 201 ülal). Süüdistatav Jelena Krasjukova kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 6-31; allkirjaleht: IV 6. 34) on tal Vladimir Gavriliniga ühine laps (XXII, 7), koos hakkas V.Gavriliniga elama 2012.a, vahepeal on olnud ka perioode, mil ei elanud V.Gavriliniga koos (XXII, 16). Süüdistatav Jelena Krasjukova ütluste kohaselt tarbis Vladimir Gavrilin
vabaduses viibides narkootilisi aineid, mõnikord tarbisid nad neid ka koos. J.Krasjukova ütluste kohaselt oli V.Gavrilinil vabaduses viibides narkosõltuvus (XXII, 16). J.Krasjukova ütluste kohaselt tarvitasid nad viimati koos Vovaga, s.o Vladimir Gavriliniga, narkootilisi aineid enne 2015.a mais kahtlustatavana kinnipidamist ja siis sai ta neid Vova käest (XXII, 8). 06.05.2015 politseis registreeritud juhtumi kohaselt (XI, 9) käis teataja nädalavahetusel (02.-03.05.2015) Tartus XXX asuvas ööklubis, kus tutvus mehega, kellel nimi oletatavalt Vladimir Gavrilin, elab XXX tn piirkonnas. Mehel oli kaasas nuga ja ta tarvitas avalikult narkootikume. Mees on varem vangis olnud, seljas oli hall spordiriietus ja peas hele soni
Kohtulikul uurimisel 01.03.2016.a pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et talle on süüdistus mootorsõiduki joobes juhtimises arusaadav ja ta tunnistab ennast selles süüdi (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) võis küll nii olla, et juhtis 26.01.2015.a kella 00:38 ajal mootorsõidukit BMW narkootilises joobes (XXIII, 2 ülal). Kohtulikul uurimisel süüdistatav Vladimir Gavrilin kordagi talle esitatud süüdistuse õigsust kahtluse alla ei seadnud ning selle tõele vastavust ei vaidlustanud. Süüdistatav Vladimir Gavrilini ütluste kohaselt oli tal vabaduses viibides narkosõltuvus ja kui tekkis narkosõltuvus, siis tekkis vajadus ka narkoaineid omandada, neid müüa ja ka ise tarvitada (XXII, 175). V.Gavrilini ütluste kohaselt tarvitas ta nii palju narkootikume, et enamus raha läks narkootikumide omandamiseks ja sellega seoses tekkisid tal ka suured võlgnevused (XXII, 175). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 36 lg 3 kohaselt käsitletakse korrakaitseseaduses narkootilist ja psühhotroopset ainet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 kohaselt kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) kehtestati “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”, mille lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I-IV” kohaselt kuuluvad amfetamiin, metamfetamiin ja marihuaana (kanepi töötlemisproduktina) I nimekirja. KorS § 37 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib politsei joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. KorS § 37 lg 1 teise lause alusel võib joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile allutada:
1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine; 2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele; 3) alaealise, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused. KorS § 37 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise protseduurile lisaks KorS § 37 lõikes 1 sätestatud isikutele allutada ka sõidukijuhi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks liikluses. KorS § 37 lõikes 3 sätestatu kohaselt kehtestab joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi valdkonna eest vastutav minister määrusega. KorS § 37 lg 3 alusel kehtestas sotsiaalminister 26.06.2014.a määrusega nr 37 (jõustus 01.07.2014) “Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid”, mille § 2 lg 1 kohaselt on joobeseisundile viitavad tunnused isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne ning aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund, mäluhäired, koordinatsioonihäired, käitumishäired. Sama määruse nr 37 § 2 lg 2 kohaselt võib lisaks eelkajastatud § 2 lõikes 1 nimetatud tunnustele isikul esineda joobeseisundile viitavate tunnustena: 1) alkoholi tarvitamisest põhjustatud alkoholijoobe korral alkoholilõhn väljahingatavas õhus; 2) narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi korral hälbed silmade välimuses ja silmavaates. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine on sätestatud KorS §-s 41. KorS § 41 lg 1 kohaselt võib politsei toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. KorS § 41 lg 5 kohaselt peab korrakaitseorgan narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. KorS § 41 lg 9 kohaselt on korrakaitseorgani nõudmisel: 1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit; 2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi. KorS § 41 lg 10 kohaselt on korrakaitseorganil õigus kasutada bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. KorS § 41 lg 13 kohaselt annab riiklik ekspertiisiasutus bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta.
Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et seaduses sätestatuga kooskõlas on tuvastatud, et 26.01.2015.a kella 00:38 ajal juhtis Vladimir Gavrilin mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX narkootiliste ainete amfetamiini, metamfetamiini ja marihuana tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis Tartu linnas Jaama tänaval. Tõendite vahel vastuolud puuduvad, mistõttu ei ole kohtul alust nende usaldusväärsuses kahelda. Sellel eluperioodil kuulus narkootiliste ainete tarvitamine Vladimir Gavrilini elustiili juurde. V.Gavrilin käitus kavatsetult, kui narkootilisi aineid tarbinuna asus 26.01.2015.a juhtima mootorsõidukit. V.Gavrilini käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning tema käitumine on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. V.Gavrilini käitumise ohtlikkust mootorsõiduki narkojoobes juhtimisel tõstsid asjaolud, et Maanteeameti teatel oli temalt juhtimisõigus ära võetud 21.05.2014-20.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks (X,175), ja tema sõidustiil kaldus suurte kiiruste tõttu olema ohtlik nii temale endale kui ka temaga samas sõidukis viibinud isikutele ning ka teistele liikluses osalejatele. Nii näiteks nähtub 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud vestlustest V.Gavrilini kalduvus mootorsõidukit juhtides ületada lubatud suurimat piirkiirust. Näiteks 28.03.2015.a kell 22:45 alanud kõnes kelgib V.Gavrilin 10 minutiga Elvast Tartusse jõudmist, avaldades muuhulgas, et peaaegu oleks niimoodi hunnikusse pannud
30.03.2015.a kell 11:25 alanud kõnes heidab J.Krasjukova V.Gavrilinile teelt väljakihutamisega auto lõhkumist ette: “No mis vajadus oli autoga niimoodi kihutada, et see vot niimoodi ära lõhkuda? (VI, 173), millele V.Gavrilin selgitab vastuseks: “... vot nii ägedalt tähistasin oma sünnipäeva, mõistad? Ma veetsin selle lihtsalt sellises superkiires liikumises.” (VI, 173)
11.04.2015.a kell 07:27 alanud kõnes kelgib V.Gavrilin, et tema rekordeid on raske lüüa – kuue minutiga Elva ja Tartu vahemaa läbimine, millele vestluspartner Andrei Remets vihjab vastuseks, et 200 km/h (VII, 54-55) Jälitustoimingu protokollist nähtuvaga on kooskõlas Relica Sule ütlused selle kohta, et V.Gavrilini sõnul meeldivad talle kiired ja võimsad autod, sest siis saab eest ära sõita ja hiljem võtta tankisti, kes oleks tema eest roolis olnud, kuna Tartus ei ole politseil kiireid autosid (XVII, 183). 24.07.2014.a põhjustas V.Gavrilin liiklusõnnetuse, milles sai ise raskelt vigastada, viibides pikalt haiglas, sealhulgas olles vahepeal koomas, ja saades vigastustest tulenevalt XXX. 24.07.2014.a toimepandu eest karistati V.Gavrilinit 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega LS § 201 lg 2 ja LS § 223 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel (X, 198-200: 08.06.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,14,009782); R.Sule ütluste kohaselt tuli vahepeal seoses V.Gavrilini liiklusõnnetuses vigastada saamisega ning V.Gavrilini haiglas koomas viibimisega vahele periood, mil ta V.Gavrilini käest narkootilisi aineid ei saanud (XVII, 174) ja ta müüs sellel ajal Sergei Sõštšikovilt saadud ecstasy tablette (XVII, 184). R.Sule ütlustest nähtuvalt oli Sergei Sõštšikov, hüüdnimega XXX, igakülgselt teadlik V.Gavrilini ettevõtmistest ja elustolust
ning osales V.Gavrilini koordineeritud narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning selleks nn katuse pakkumises. Sealhulgas teadis Sergei Sõštšikov vahetult pärast avariid V.Gavriliniga juhtunud avariist ning V.Gavrilini koomas viibimisest, tema paranemisest ja ka sellest, et V.Gavrilin oli enne avariid saanud R.Sulelt 1700€ sularaha amfetamiini jaoks (XVII, 184).
Vladimir Gavrilini süüdistused KarS § 4231 ja KarS § 349 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 4231 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisnes selles, et olles varem korduvalt juhtinud mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust: • 08.06.2014.a, mille eest teda karistati 02.07.2014.a otsusega liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel; • 24.07.2014.a, mille eest teda karistati 08.06.2015.a otsusega LS § 201 lg 2 alusel;
-
• 27.10.2014.a, mille eest teda karistati 24.11.2014.a otsusega LS § 201 lg 2 alusel, 21.01.2015.a juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX täpselt tuvastamata ajast kuni kella 02:07 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tn 19 politseiametnike poolt kinni pidamiseni ja soovides vabaneda kohustusest, kanda karistust juhtimisõiguse puudumise eest mootorsõiduki juhtimisel, esitas Andrei Remetsa juhiloa; - seondub KarS § 349 süüdistusega;
-
26.01.2015.a juhtis mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX Tartu linnas Jaama tänaval Rõõmu tee suunas täpselt tuvastamata ajast kuni kell 00:38 politseiametnike poolt kinni pidamiseni, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini, metamfetamiini ja marihuaanat; seondub KarS § 424 süüdistusega;
-
31.03.2015.a kell 03:00 ajal juhtis Tartu linnas Kaunase puiesteel mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, tahtlikult eiras taga sõitvalt politsei alarmsõidukilt sinise ja punase töötava vilkuriga (ning sisse lülitatud erisignaalseadmega) antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 200 lg 1 p 3 sätted, pannes toime ühtlasi LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo;
-
31.03.2015.a juhtis Tartumaal Nõo vallas mootorsõidukit BMW reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning Vapramäe-Elva-Kalme maantee ja Vapramäe-Peedu-Uuta maantee ristmikul, rikkudes LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tulemusena sõitis kella 12:00 ajal teelt välja paremale poole vastu puid, kahjustades puid ja tekitades varalise kahju sõiduki omanikule sõiduki esiosa deformatsiooni näol. Sõidukil BMW reg nr XXX puudus kindlustuskohustusega hõlmatud liikluskindlustus. Nimetatud tegevusega
pani Vladimir Gavrilin ühtlasi toime LS § 236 lg 1, LS § 223 lg 1, liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vladimir Gavrilinit süüdistatakse KarS § 349 järgi (I,30-34p; IV 2. 77-81) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi, mis seisnes selles, et Vladimir Gavrilin sai eeluurimisel tuvastamata ajal enne 21.01.2015.a enda valdusesse Andrei Remetsa nimele väljastatud Eesti Vabariigi mootorsõidukijuhi juhiloa nr XXX (välja antud 05.05.2014), mis on KarS § 350 nimetatud tähtis isiklik dokument ja mille kasutamisega soovis Vladimir Gavrilin tõendada enda juhtimisõiguse olemasolu ning vabaneda vajadusel kohustusest kanda karistust juhtimisõiguse puudumise eest mootorsõiduki juhtimisel. Vladimir Gavrilin, olles mootorsõiduki BMW reg nr XXX juht, esitas 21.01.2015 kell 02:07 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tn 19 politseiametnikele enda juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks Andrei Remetsa nimele väljastatud Eesti Vabariigi mootorsõidukijuhi juhiloa nr XXX, soovides vabaneda mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest mõistetavast karistusest ja kuna Andrei Remetsa Bkategooria juhtimisõigus oli Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri väärteomenetleja 22.12.2014.a otsusega liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel 14.01.2015.a kuni 13.07.2015.a ära võetud, koostati Vladimir Gavrilini poolt toime pandud LS § 201 lg 2 ja LS 207 ning liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi kvalifitseeritavate väärtegude asjaolude talletamiseks väärteoprotokoll AB1428667, milles märgiti menetlusaluseks isikuks Vladimir Gavrilini asemel Andrei Remets. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on sõiduki BMW reg märgiga XXX vastutav kasutaja Andrei Remets, omanik on A. OÜ (XV, 127). Vladimir Gavrilinil oli Maanteeameti teatel juhtimisõigus ära võetud 21.05.201420.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks
Sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt muutus kriminaalkorras karistatavaks alates 01.01.2015.a, mil karistusseadustikku (KarS) ilmus § 4231. Alates 01.01.2015.a karistatakse KarS § 4231 alusel mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, kas rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. Vladimir Gavrilin on mootorsõidukit juhtinud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta: •
08.06.2014.a, mille eest teda karistati 02.07.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel (X, 196-197:
•
24.07.2014.a, mille eest teda karistati 08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega LS § 201 lg 2 ja LS § 223 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel (X, 198-200:
02.07.2014.a otsus väärteoasjas nr 2780,14,002207);
08.06.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,14,009782);
•
27.10.2014.a, mille eest teda karistati 24.11.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega LS § 201 lg 2 alusel (X, 194-195: 24.11.2014.a otsus väärteoasjas nr 2780,14,004359).
Karistusregistri andmetel on need otsused jõustunud, jõustusid edasikaebamata (XII; 5156, 57-59). Karistusregistri andmetel (XII; 51-56, 57-59) on Vladimir Gavrilinil: •
08.06.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 24.07.2014.a toimepandu eest LS § 201 lg 2 ja LS § 223 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõistetud rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 €, tasumata (XII, 58);
•
24.11.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega 27.10.2014.a toimepandu eest LS § 201 lg 2 alusel karistuseks mõistetud rahatrahv 109 trahviühikut, s.o 436 €, tasumata (XII, 58 pöördel); 02.07.2014.a Politseija Piirivalveameti otsusega 08.06.2014.a toimepandu eest liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel karistuseks mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 €, tasumata (XII, 58 pöördel).
•
Vladimir Gavrilini süüdistuste kohta KarS § 4231 ja KarS § 349 järgi selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 21.01.2015.a mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX täpselt tuvastamata ajast kuni kella 02:07 IdaVirumaal Jõhvi linnas Rakvere tänaval politseiametnike poolt kinni pidamiseni ja soovides vabaneda kohustusest, kanda karistust juhtimisõiguse puudumise eest mootorsõiduki juhtimisel, esitas politseile Andrei Remetsa juhiloa – on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad ja süüdistuste põhjendatust veenvalt kinnitavad tõendid. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on sõiduki BMW reg märgiga XXX vastutav kasutaja Andrei Remets, omanik on A. OÜ (XV, 127). Vladimir Gavrilini karistusregistri teatise (XII; 51-56, 57-59) kohaselt karistati Vladimir Gavrilinit väärteoasjas nr 2440,14,002191 Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2014.a otsusega liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260€ riigituludesse ning lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära kaheks kuuks, otsus jõustus 21.05.2014.a, rahatrahv on tasumata (XII, 59); Maanteeameti teatel oli Vladimir Gavrilinil juhtimisõigus ära võetud 21.05.201420.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks
Väärteoasjas nr 2440,15,000420 esitas Vladimir Gavrilin enda juhtimisõiguse kohta politseile Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa ja selle alusel koostati 21.2015 menetlusaluse isiku Andrei Remetsa nimele: väärteoprotokoll (X, 185186) ja menetlusaluse isiku antud ütlused (X, 187-188), 11.02.2015.a kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku Andrei Remetsa suhtes (X, 189190), täitmisavaldus võlgnik Andrei Remetsa suhtes (X, 191); ¤ Väärteoasjas nr 2440,15,000420 21.01.2015.a menetlusaluse isiku Andrei Remetsa suhtes koostatud väärteoprotokolli (X, 185-186) kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit BMW 540i reg märgiga XXX 21.01.2015.a kella 02:07 ajal IdaVirumaal Jõhvi linnas Rakvere tänaval, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli ära võetud 14.01.2015-13.07.2015; sõidukil oli läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll; sõidukil puudus kohustuslik liikluskindlustus.
Menetlusalune isik kinnitas väärteoprotokolli omakäeliselt antud ütlustes, et on sellega tutvunud ja kõik on selles õige, sealhulgas on õiged isikuandmed (X, 185-186). ¤ Väärteoasjas nr 2440,15,000420 21.01.2015.a menetlusaluse isiku Andrei Remetsa nimelt antud omakäeliselt kirjutatud ütluste kohaselt kahetseb ta toimepandut väga (X, 187-188). ¤ Väärteoasjas nr 2440,15,000420 karistati Andrei Remetsa 21.01.2015.a kella 02:07 ajal toimepandu eest rahatrahviga (X, 189-190). ¤ Väärteoasjas nr 2440,15,000420 esitas sissenõudja 20.05.2015.a võlgnik Andrei Remetsa suhtes täitmisavalduse kohtutäiturile (X, 191). Andrei Remetsa kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütluste (XVII, 149154, 155-159, 160-163, 164-165; kohtumenetluses keeldus süüdistatav Andrei Remets ütluste andmisest ja prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel võeti A.Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu) kohaselt oli tal 5.seeria BMW
reg numbriga XXX, millist ta ei kasuta 2015.a kevadest alates, kuna tuttav tegi selle avariiga katki (XVII, 152 keskel). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on ta Vova ehk XXX, s.o Vladimir Gavrilini, ja XXX, s.o Sergei Sõštšikovi, sõber (XVII, 150-151,154). Andrei Remetsa ütluste kohaselt vahetas ta 2015.a alguses Vladimir Gavriliniga autod ära, kui Vladimir Gavrilin tuli koos Makariga, s.o Sergey Makarcheviga, tema juurde ja avaldas, et soovib minna Ida-Virumaale (XVII, 157). A.Remetsa ütluste kohaselt sai ta enda kasutusse Vladimir Gavrilini 5.seeria BMW ning andis V.Gavrilini kasutusse enda 5.seeria BMW reg märgiga XXX, mille sai kätte 1-2 nädala pärast ja selleks tuli tal koos V.Gavriliniga ja S.Makarcheviga minna autole Ida-Virumaale järele (XVII, 157-159). A.Remetsa ütluste kohaselt oli ajal, kui koostati 21.01.2015.a väärteoprotokoll, tema sõiduk BMW 540i reg märgiga XXX Vladimir Gavrilini kasutuses ja sellega sõitis ning seda juhtis Vladimir Gavrilin (XVII, 163). A.Remetsa ütluste kohaselt ei ole ta politseilt 21.01.2015.a saanud väärteoprotokolli ning sellist sündmust talle ei meenu (XVII, 163). A.Remetsa ütluste kohaselt hoidis ta enda juhiluba autos
Relica Sule kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste kohaselt omandas V.Gavrilin amfetamiini Tallinnast ja Jõhvist, Tallinnast sai roosat värvi amfetamiini (XVII, 176 ülal, 193, 196). R.Sule ütluste kohaselt sai ta sellest, et V.Gavrilin toob amfetamiini Jõhvist, teada V.Gavriliniga kooselu perioodil
R.Sule ütluste kohaselt avaldas V.Gavrilin talle 2015.a jaanuaris, kui sai Tartus kokku V.Gavriliniga ja S.Makarcheviga, et käis koos S.Makarcheviga Jõhvis amfetamiini järel ja just jõudsid sealt tagasi (XVII, 191). R.Sule ütluste kohaselt ei olnud V.Gavrilinil ja S.Makarchevil telefone, sest nad olid need minema visanud (XVII, 191). V.Gavrilin rääkis, et politsei jälitas neid, neile oli kiip auto alla pandud, mistõttu jätsid BMW Jõhvi ning tagasi tulid ilma BMW-ta (XVII, 191). Andrei Remetsa karistusregistri teatiselt (XV, 130-136, 137-140) nähtuvalt karistati Andrei Remetsa väärteoasjas nr 2780,14,005122 Politsei-ja Piirivalveameti 22.12.2014.a otsusega liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 6-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega, otsus jõustus 14.01.2015.a (XV, 137 pöördel-138).
Maanteeameti teatise kohaselt oli Andrei Remetsal B-kategooria juhtimisõigus liiklusregistri andmetel ära võetud 14.01.2015 – 13.07.2015 (X, 175). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud 21.01.2015.a kell 02:40 alanud kõnes (VI, 34-36) avaldab Vladimir Gavrilini kasutuses olnud telefoninumbrilt naishäälega isik Sergey Makarchevile, et neil on olukord väheke pingeline: “Sul vist ei tule meid oodata, me paneme praegu auto minu Jõhvi maja juurde. Lihtsalt mendid pidasid meid kinni. ... nad praegu peedistavad teda selle eest, et tal ei ole lube kaasas. Aga see, et ta on kaine – see on küll super” (VI, 35).
21.01.2015.a kell 02:51 alanud kõnes (VI, 36-37) avaldab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile, et on bussijaama vastas üle tee ning kooskõlastavad kokkusaamise ja Sergei Makarchev usutleb V.Gavrilinit seoses tema politsei poolt kinnipidamisega: “Kas sa rahunesid maha? ... Isegi pingesse ei läinud, jah?”
21.01.2015.a kell 12:41 alanud kõnes (VI, 39-41) avaldab Vladimir Gavrilin muuhulgas enda vestluspartnerile (tuvastamata isik): “...kujutad ette, mendid tõmbasid mind täna korralikult kinni. Mul ju võeti minu load aastaks ära, ma võtsin seal tüübi, ta on, noh, minuga sarnane, täiega hästi. Ja ühesõnaga kaks politseinikku, noh, vist sellised kahekümneaastased, peatasid kinni. Mina räägin, et oo, tere, siiasinna, kõik tip-top. Tead? Ma arvasin, et kõik on korras. Nemad räägivad, et jah. Räägivad, et Serjoža, oih, Andrei, Andrei, miks sul ei ole ei kindlustust ega ülevaatust? Tead? D., see oli nii debiilne ja kutu, et mul endalgi läks meelest, et ma teadsin, et ei ole seda värki. Mul lihtsalt läks meelest, peatusin. Ma oleks võinud mitte seisma jääda, seepärast, et auto on hea – oleksin saanud ära sõita. Mul läks see meelest, jäin seisma ja kõik...” (VI, 40-41). Veel avaldas Vladimir Gavrilin enda vestluspartnerile muuhulgas: “... ma ei saa kuidagi ära sõita. Seepärast, et mul ei ole lube, sest et inimene, kelle load ma võtsin, tuleb välja, et tal võeti need pooleks aastaks ära, saad aru? Ka kindlustust ja ülevaatust ei ole...” (VI,
41). 21.01.2015.a kell 15:06 alanud kõnes (VI, 41-42) avaldab Vladimir Gavrilin Relica Sulele, et on Jõhvis ja tellib Relica Sulge endale Jõhvi järele sõitma “...ma olen Jõhvis... Tule Jõhvi siis...” (VI, 42). Veel avaldas Vladimir Gavrilin Relica Sulele: “... peeti kinni. Kreizil, tuli välja, 14.-ndal võeti load ära ...”
21.01.2015.a kell 15:51 alanud kõnes (VI, 42-44) avaldab Vladimir Gavrilin Sergei Sõštšikovile: “...mendid tõmbasid mind jälle korralikult kinni, kurat. Kõik, ei lubasid, ei ülevaatust, ei kindlustust” (VI, 44). 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis kajastatud V.Gavrilini ja S.Remetsa vahelisest telefonisuhtlusest nähtub, et V.Gavrilin kasutas A.Remetsa juhiluba juba 2014.a juulis, s.o ajal kui V.Gavrilinilt oli juhtimisõigus ära võetud 21.05.2014-20.07.2014.a. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud 02.07.2014 kell 19:20 alanud kõnest Vladimir Gavrilini ja Andrei Remetsa vahel nähtub, et Vladimir Gavrilin soovib Andrei Remetsaga kohtuda, sealhulgas selleks, et tagastada Andrei Remetsale
tema juhiluba: “Me peaks õhtupoolikul igal juhul kokku saama, lobisema. Ja load pead ka ära võtma”, millega Andrei Remets nõustub (VIII, 5-6). Eelkajastatud tõenditest kogumis nähtuvaga selle koha, et V.Gavrilin kasutas A.Remetsa juhiluba juba 2014.a juulis ja tegi seda ka 21.01.2015.a öösel kella 02:07 paiku, kui ta juhtis juhtimisõiguseta mootorõidukit ning esitas politseile Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa, on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini enda süüd tunnistavad ütlused. Süüdistatav Vladimir Gavrilin avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et süüdistus mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 9 pöördel-10). V.Gavrilin tunnistas ennast süüdi ka Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa kasutamises 21.01.2015.a süüdistuses KarS § 349 järgi (XIX, 10). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) võeti talt 2014.a suvel juhiload ära ja pärast seda sõitis juhilubadeta (XXIII, 2), esitas süüdistuses KarS § 349 järgi kajastatud ajal - 21.01.2015.a politseile Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa (XXIII, 2). V.Gavrilini ütluste kohaselt andis ta politseile A.Remetsa juhiloa, et ta koheselt vabaks lastaks (XXIII, 23). Kohtul pole põhjendatud alust eelkajastatud tõendite usaldusväärsuses kahelda, sest tõenditest nähtuv on omavahel kooskõlas ja kinnitab veenvalt KarS § 4231 ja KarS § 349 järgi esitatud süüdistuste põhjendatust. Eelkajastatud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega on tõendatud, et V.Gavrilin juhtis kavatsetult juhtimisõiguseta 21.01.2015.a öösel kella 02:07 ajal mootorsõidukit Ida-Virumaal Jõhvi linnas ja esitas politseile enda juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa. V.Gavrilin käitus teadlikult, kavatsetult, kui võttis 21.01.2015.a juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima minnes kaasa A.Remetsa nimele välja antud juhiloa ja esitas politseile enda juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa, soovides nii vabaneda juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevatest karistusõiguslikest tagajärgedest. V.Gavrilini käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS §-s 350 kajastatu kohaselt on mootorsõidukijuhi juhiluba tähtis isiklik dokument. V.Gavrilin pani toime KarS §-s 349 täheldatud teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi – juhiloa - kuritarvitamise. Kuna enne 21.01.2015.a oli V.Gavrilin juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta 08.06.2014.a, 24.07.2014.a ja 27.10.2014.a, siis pani V.Gavrilin 21.01.2015.a uuesti mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.
Vladimir Gavrilini süüdistuse kohta KarS § 4231 järgi selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 26.01.2015.a mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX Tartu linnas Jaama tänaval Rõõmu tee suunas täpselt tuvastamata ajast kuni kell 00:38 politseiametnike poolt kinni pidamiseni, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini, metamfetamiini ja marihuaanat – on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad ja süüdistuse põhjendatust veenvalt kinnitavad tõendid. Karistusregistri teatisega (XII; 51-56, 57-59) on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karistati väärteoasjas nr 2440,14,002191 Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2014.a otsusega liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga
trahviühikut, s.o 260€ riigituludesse, ning lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära kaheks kuuks, otsus jõustus 21.05.2014.a, rahatrahv on tasumata (XII, 59). Maanteeameti teatistega on tõendatud, et Vladimir Gavrilinilt oli juhtimisõigus ära võetud 21.05.2014-20.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks (X,175). 26.01.2015.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (X, 179) on tõendatud, et 26.01.2015.a kella 00:38 ajal oli Tartu linnas Jaama tänaval Rõõmu tee suunas mootorsõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXX juhtimiselt kinni peetud Vladimir Gavrilini käitumine narkoainete tarbimisele viitav, mistõttu ta kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt (X, 178, 179, 180). Teiseks põhjuseks, miks Vladimir Gavrilin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, oli asjaolu, et tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus (X, 179, 178). Vladimir Gavrilinil taotlusi ja märkusi tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisel avaldada ei olnud (X, 179 pöördel) ning ta kinnitas enda nime ja allkirja ning kuupäeva kirjutamisega, et on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud 26.01.2016.a (X, 179). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.01.2015.a õiendiga (X, 180) on tõendatud, et Vladimir Gavrilin peeti mootorsõiduki juhtimiselt kinni Tartu linnas Jaama tänav 173a juures 26.01.2015.a kella 00:38 ajal ja ta toimetati joobe tuvastamiseks Raja tn 31 Tartu, sest tal esinesid narkojoobe tunnused – pupillid kitsad, kõne kiire, koordinatsiooni häired, ebakindel sõidustiil (X, 180: õiend narkokahtlusega isiku kohta). 26.01.2015.a koostati menetlusaluse isiku Vladimir Gavrilini osavõtul väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2780,15,000458, mille kohaselt juhtis Vladimir Gavrilin mootorsõiduki BMW 530D reg märgiga XXX juhtimisõiguseta 26.01.2015.a kella 00:38 ajal Tartu linnas Jaama tänaval, mille kohta Vladimir Gavrilin avaldas väärteoprotokolli omakäeliselt, et see on talle arusaadav (X, 178). 26.01.2015.a terviseseisundi kirjeldamise protokolliga (X, 182-183) on tõndatud, et Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi valvearst-psühhiaater teostas Vladimir Gavrilini läbivaatuse 26.01.2015.a kella 02 ajal (X, 182-183). Vladimir Gavrilini arstlik läbivaatus teostati Lõuna prefektuuri saatekirja alusel Vladimir Gavrilini ebakindla sõidustiili tõttu (X, 182-183). Vladimir Gavrilini läbivaatusel tuvastati Vladimir Gavrilinil ebatavaline kõnnak, kõndimisel tasakaaluhäired, ebakindel romB. i asend, ebatäpne sõrme-nina katse,
peenmotoorika häired, näogrimassid, vastused küsimustele latentsiga (X, 182183). Vladimir Gavrilin kinnitas pärast tema arstlikku läbivaatust, et on tutvunud arsti koostatud terviseseisundi kirjeldamise hinnanguga (X, 183). Ühtegi märkust, taotlust ja avaldust V.Gavrilin seejuures ei teinud (X, 182-183). 26.01.2015.a joobeseisundi tuvastamise saatekirja (X, 181) alusel võeti Vladimir Gavrilinilt proov joobe tuvastamiseks 26.01.2015.a kella 03:10 ajal (X, 181). Proovi võtmist sellel ajal kinnitas politseiametnikest T. N. (X, 181). Uuringu tulemusena tuvastati 26.01.2015.a Vladimir Gavrilinilt võetud proovis amfetamiini, metamfetamiini, dihüdrokodeiini, oksükodooni ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (X, 181). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. 12.02.2015.a hinnangul oli Vladimir Gavrilinil 26.01.2015.a kell 02 tehtud läbivaatuse ajal narkootiliste ainete tarbimisest joove (X, 184). 20.02.2015.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri määrusega (X, 177) lõpetati 26.01.2015.a sündmuse osas väärteomenetlus seoses asjaoluga, et Vladimir Gavrilini käitumises on kuriteo tunnused - 12.02.2015.a saabus vastus, mille kohaselt tuvastati V.Gavrilinilt 26.01.2015.a võetud proovis narkootiliste ainete olemasolu, s.t tal esines 26.01.2015.a sõidukit juhtides narkojoove, mis on kuritegu (X, 177). Kohtulikul uurimisel üle kuulatud politseiametnik K. P. tunnistajana antud ütlustega (XX, 194-196; allkirjaleht: IV 4. 133) on tõendatud, et K. P. töötas 2015.a jaanuaris Lõuna prefektuuris liiklusjärelevalve talituses kiirreageerijana, kui 26.01.2015.a kella 00:30 paiku koos T. N. märkasid liiklusjärelevalve Tartus Annelinna piirkonnas teaostamise käigus ebakindla sõidustiiliga sõiduautot BMW registreerimismärgiga XXX liikumas Jaama tänaval, mistõttu otsustasid seda sõidukit kontrollida ning andsid sinise-punase vilkuriga politseivärvides sõidukiga peatumismärguande. Sõiduk peatus ning selgus, et sõidukit juhtis V.Gavrilin, kellel politsei andmebaasist kontrollides selgus, et juhtumisõigus puudus ning teda oli varem sama teo eest juhtimiselt kõrvaldatud (XX, 195). Tunnistaja K. P. ütluste kohaselt ei käitunud peatatud sõiduki juht päris normaalselt, oli natuke naljaka hüpleva-tantsleva olekuga, rahutu, tema koordinatsioon oli ebakindel, mistõttu liikusid juhiga Raja tänavale võimaliku narkojoobe tuvastamiseks (XX, 195). Kohtulikul uurimisel üle kuulatud politseiametnik T. N. (N.) tunnistajana antud ütlustega (XX, 192-194; allkirjaleht: V 4. 132) on tõendatud, et ta on tööalaselt Politsei- ja Piirivalveameti kiirreageerijana kokku puutunud Vladimir Gavriliniga kui narkojoobes juhiga, kelle pidasid tööülesandeid täites kinni koos K. P. (XX, 192-193). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka süüdistatav Vladimir Gavrilini enda süüd mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilises juhtimises tunnistavad ütlused. Kohtulikul uurimisel 01.03.2016.a pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et talle on süüdistus mootorsõiduki joobes juhtimises arusaadav ja ta tunnistab ennast selles süüdi (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilin kinnitas pärast prokuröri avakõnet, et ka süüdistus mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 9 pöördel-10).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) võis küll nii olla, et juhtis 26.01.2015.a kella 00:38 ajal mootorsõidukit BMW narkootilises joobes (XXIII, 2 ülal). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) võeti talt 2014.a suvel juhiload ära ja pärast seda sõitis juhilubadeta (XXIII, 2). Kohtul pole põhjendatud alust eelkajastatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Eelkajastatud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega on tõendatud, et V.Gavrilin juhtis juhtimisõiguseta 26.01.2015.a öösel kella 00:38 ajal mootorsõidukit Tartu linnas Jaama tänaval. V.Gavrilin käitus teadlikult, kavatsetult, kui läks mootorsõidukit juhtima, olles igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tal mootorsõiduki juhtimisõigust pole. Enne 26.01.2015.a oli politsei 08.06.2014.a, 24.07.2014.a, 27.10.2014.a ja 21.01.2015.a V.Gavrilinit mootorsõiduki juhtimiselt kinni pidanud ja kontrollinud tema juhtmisõiguse olemasolu ning teavitanud seejuures V.Gavrilinit sellest, et ta on juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Ka süüdimõistvatest ja jõustunud 02.07.2014.a ja 24.11.2014.a Politsei –ja Piirivalveameti otsustest nähtuvalt oli V.Gavrilinit politsei poolt mootorsõiduki juhtimiselt kinni peetud ja tema osavõtul tuvastatud, et tal juhtimisõigus puudub, mistõttu teda karistati mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. See, et Vladimir Gavrilin oli 26.01.2015.a mootorsõidukit juhtima hakates igakülgselt teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud 21.01.2015.a telefonisuhtlusest, mille käigus V.Gavrilin avaldab enda suhtluspartneritele muuhulgas, et tal pole juhilube, politsei pidas ta kinni ning ka A.Remetsalt võeti juhtimisõigus ära, millise asjaolu sai teada alles politseilt, kui esitas politseile enda juhtimisõiguse tõendamiseks A.Remetsa juhiloa. See, et Vladimir Gavrilin oli 26.01.2015.a mootorsõidukit juhtima hakates igakülgselt teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, nähtub ka V.Gavrilini käitumisest 21.01.2015.a Ida-Virumaal Jõhvi linnas, kus ta esitas politseile enda isiku ja juhtimisõiguse tõendamiseks Andrei Remetsa juhiloa, püüdmaks selliselt vabaneda juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevatest karistusõigulikest tagajärgedest. Ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) oli ta teadlik sellest, et talt võeti 2014.a suvel juhiload ära ja pärast seda sõitis juhilubadeta (XXIII, 2), esitas 21.01.2015.a politseile Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa (XXIII, 2), et teda pikemalt kinni ei peetaks ja koheselt vabaks lastaks (XXIII, 23). Neil asjaoludel pole vähimatki kahtlust selles, et 26.01.2015.a mootorsõidukit juhtima hakates oli V.Gavrilin igati teadlik sellest, et tal mootosõiduki juhtimisõigus puudub. V.Gavrilini käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna enne 26.01.2015.a oli V.Gavrilin juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta 08.06.2014.a, 24.07.2014.a, 27.10.2014.a ja 21.01.2015.a, siis pani V.Gavrilin
26.01.2015.a uuesti mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Vladimir Gavrilini süüdistuse kohta KarS § 4231 järgi selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 31.03.2015.a mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX: - kella 03:00 ajal Tartu linnas Kaunase puiesteel ja - kella 12:00 ajal Tartumaal Nõo vallas Vapramäe-Elva-Kalme maantee ja Vapramäe-Peedu-Uuta maantee ristmikul, kus sõitis teelt välja paremale poole vastu puid, – on järgmised omavahel loogilises kooskõlas olevad ja süüdistuse põhjendatust veenvalt kinnitavad tõendid. Maanteeametist liiklusregistrist tehtud andmete väljatrükiga on tõendatud, et sõiduki BMW reg märgiga XXX vastutav kasutaja on Andrei Remets, omanik on As. OÜ (XV, 127). Karistusregistri teatisega (XII; 51-56, 57-59) on tõendatud, et Vladimir Gavrilinit karistati väärteoasjas nr 2440,14,002191 Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2014.a otsusega liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga
trahviühikut, s.o 260€ riigituludesse, ning lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära kaheks kuuks, otsus jõustus 21.05.2014.a, rahatrahv on tasumata (XII, 59). Maanteeameti teatistega on tõendatud, et Vladimir Gavrilinilt oli juhtimisõigus ära võetud 21.05.2014-20.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks (X,175). Tunnistaja T. N. (N.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 192-194; allkirjaleht: V 4. 132) on tõendatud, et olles Politsei- ja Piirivalveametis tööl kiirreageerijana ööl vastu 31.03.2015.a, on kokku puutunud Vladimir Gavriliniga (XX, 192-193), kui politsei andmebaasi kasutades kontrollisid õhtul vahetuse alguses Uus-Ihaste ringi juures Ihaste poolt lähenenud sõidukit BMW reg märgiga XXX ja selgus, et ühel sõiduki kasutajatest puudus juhtimisõigus (XX, 192-193). T. N. ütluste kohaselt märkasid nad sama sõidukit 31.03.2015.a öösel uuesti kella 03:30 paiku liikumas Kaunase puiesteele ja sealt edasi Kalda teele ja sealt Ihaste poole, mispeale panid politseivärvides politsei VW bussil tööle peatumismärguande andmiseks sinise-punase vilkurid ja sõitsid sellele sõidukile järele, kuid see sõiduk lisas peatamismärguande peale silmanähtavalt kiirust ja politseibuss sellele järele ei jõudnud, kuigi sõidukiirus oli kohati üle 100 km/h (XX, 193). T. N. ütluste kohaselt oli eest ära sõitnud sõiduki kiirus kõvasti üle 100 km/h (XX, 193). T. N. ütluste kohaselt pidi eest ära sõitnud sõiduki juht talle antud peatumismärguannet kindlasti märkama, sest Kaunase puiesteel ühtegi teist sõidukit sellel kellaajal öösel ei liikunud ja ta pidi aru saama, et märguanne oli talle antud (XX, 193). T.N. ütluste kohaselt suundus eest ära sõitnud sõiduk Ihaste poole, andsid info edasi juhtimiskeskusele (XX, 193). T.N. ütluste kohaselt oli linnas majade vahel sõites näha, et sõidukit juhtis meesterahvas, patrullilehe täitis paariline (XX, 193). Tunnistaja T. N. ütlustega on kooskõlas patrullilehelt (XVI, 186-187) nähtuv selle kohta, et 30.03.2015 kell 21:00 kuni 31.03.2015 kell 09:00 olid kiirreageerijatena
tööl T. N. ja J. P. Kella 03:30 paiku sõitis Kaunase pst majade vahelt välja sõiduk BMW 540 reg märgiga XXX ja suundus Kalda tee poole, sõidukile anti peatumismärguanne, mida juht eiras ning lisas sõidukile kiirust, sõitis Ihaste poole ning seal kaotasid sõiduki silmist, juhiks oli noorem meesterahvas (XVI, 186-187). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud 31.03.2015.a telefonisuhtlusega on tõendatud, et politsei peatamismärguanded jättis täitmata ja politsei eest sõitis ära Vladimir Gavrilin. 31.03.2015.a kell 03:59 alanud kõnes (VI, 184-186) avaldab Vladimir Gavrilin Sergey Makarchevile muuhulgas:“...mendid ajasid mind taga, mul õnnestus põgeneda” (VI, 185). 31.03.2015.a kell 04:04 alanud kõnes (VI, 186-187) avaldab Vladimir Gavrilin Relica Sulele muuhulgas: “kuuled musirull, sa tead, et mul juba kurat korotše oli praegu tagaajamine” (VI, 186). 31.03.2015.a kell 06:27 alanud kõnes (VI, 187) avaldab Vladimir Gavrilin tuvastamata isikule muuhulgas: “Ma praegu põgenesin mentide eest pool ööd” (VI, 187). 31.03.2015.a kell 06:28 alanud kõnes (VI, 187-189) avaldab Vladimir Gavrilin Jelena Krasjukovale viimase päringu peale:“...kas põgenesid mentide eest vähemalt edukalt?” muuhulgas: “Edukalt, muidugi edukalt, no raisk, kurat teab, ma ei tea, kas nad numbreid jõudsid märgata või mitte. Vist ikka jõudsid. ... Sõitsid vastu, raip, ja, persse, hakkasid tagasi keerama” (VI, 188).
Eeltooduga selle kohta, et V.Gavrilin kaldus jätma talle soodsatel asjaoludel politsei peatamismärguanded täitmata ja politsei eest ära sõitma, on kooskõlas ka Relica Sule ütlused selle kohta, et V.Gavrilinile meeldivad kiired ja võimsad autod, sest siis saab eest ära sõita ja hiljem võtta tankisti, kes oleks tema eest roolis olnud, kuna Tartus ei ole politseil kiireid autosid (XVII, 183). 31.03.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (X, 192) on tõendatud, et 31.03.2015.a kella 12 ajal Tartumaal Nõo vallas Vapramäe-Elva-Kalme maantee ja Vapramäe-Peedu-Uuta maantee ristmikul sõitis BMW 540 reg märgiga XXX teelt välja esiosaga vastu puid, sõiduki esiosa deformeerunud, nimetatud piirkonnas oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h (X, 192). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt sõitis BMW risti-kujulisel ristmikul vasakpöördel üle ristmiku teelt välja vastu puid, juht lahkus sündmuskohalt (X, 192). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete väljatrükiga on tõendatud, et sõidukil reg märgiga XXX puudus 31.03.2015 a liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv kindlustusleping, sest 08.01.2015.a alanud poliisi kehtivus lõppes 12.01.2015.a
Tunnistaja S. P. ütlustega (XVII, 41-42, 46-47; IV 5. 67-70) on tõendatud, et ta sõitis 31.03.2015.a lõuna paiku autoga Elvast Tartu poole mööda Peedu teed ning jõudes Vapramäe vana Elva-Tartu manatee ristmikule, märkas, et teelt oli esiotsaga vastu puid välja sõitnud sõiduauto BMW ja selle ümber kõndis noormees, kes vaatas üle sõidukile tekkinud kahjustusi. S.P. ütluste kohaselt oli see mees üksinda ja suhtles temaga eesti keeles vene keele aktsendiga ja soovis,
et ta Elvasse viidaks. S.P. ütluste kohaselt teatas ta nähtust kohalikule Elva politseile (XVII, 41-42, 46-47; IV 5. 67-70). 14.09.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (XVII, 43-45) kohaselt tundis S. P. talle näidatud 3-e isiku foto hulgast Vladimir Gavrilinis ära sündmuskohal viibinud isiku. Eelkajastatud S. P. kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused võeti prokuröri 03.05.2016.a taotlusel kriminaalasja juurde vastu KrMS § 291 lg 1 p 3, KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3 ja KrMS § 2861 lg 1 alusel süüdistatav V.Gavrilini ja tema kaitsja V.Murde nõusolekul (IV 5. 67-70: tunnistaja S. P. taotlus koos sellele lisatud arstitõendiga). Eelkajastatud tõenditega selle kohta, et 31.03.2015.a kella 12 paiku teelt välja sõitnud A.Remetsa sõiduk BMW reg märgiga XXX oli V.Gavrilini juhtimisel ja V.Gavrilin sõitis sellega teelt välja vastu puid, on kooskõlas 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud Vladimir Gavrilini telefonisuhtlus. 30.03.2015.a kell 09:11 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin tuvastamata isikule, kes veel magas, ning selles teatab V.Gavrilin hädaolukorrast, et on autoga linnast väljas ja kinni jäänud, kas V. või keegi saab tulla ja talle appi sõita, millele tuvastamata isik vastab, et tal ei ole autot ja buss on kraavis ning Vl. on number väljas, mispeale lubab V.Gavrilin proovida kedagi teist leida (VI, 163). 30.03.2015.a kell 09:30 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin Andrei Remetsale ja teatab, et on autoga natuke kinni jäänud ja auto on vaja välja vedada ning küsib, kas A.Remetsa autol on olemas polt, kuhu tross kinnitada, millele A.Remets vastab, et tema autol pole seda olnudki, mispeale avaldab V.Gavrilin lootust olukord labidat kasutades lahendada (VI, 164). 30.03.2015.a kell 11:25 alanud kõnes küsib Jelena Krasjukova: “No mis vajadus oli autoga niimoodi kihutada, et see vot nii ära lõhkuda? ... Ja üldse, miks sina roolis sõidad?”, millele vastuseks Vladimir Gavrilin selgitab, et tähistas enda sünnipäeva
(mis on 27.märtsil), mis möödus superkiires liikumises, et kui kiirus on kakssada, siis hakkabki kõik pihta (VI, 170-174). 01.04.2015 kell 13:41 alanud kõnes helistab Vladimir Gavrilin K.R., ja otsib taga Victor Lukki, hüüdnimega XXX, nn võla pärast ja tunneb huvi, kus XXX ennast peidab, millele K.R. vastab, et tema ei tea (VII, 2-3). Ühtlasi otsib V.Gavrilin selles kõnes endale ka autoga juhti, kurtes, et asi on selles, et tal ei ole autot, on Elvas, tegi avarii, ei saa üldse liikuda (VII, 2-3). 01.04.2015 19:55 helistab Andrei Remets Vladimir Gavrilinile. Selles kõnes tunneb Vladimir Gavrilin huvi, kuhu Andrei Remetsale, hüünimega Kreizik, raha üle kanda ja on rahul, kui A.Remets näitab üles initsiatiivi talle autoga järele minemiseks (VII, 5-6). Lepitakse kokku, et kui A.Remets leiab auto, siis tuleb sellega hiljem V.Gvarilinile järele (VII, 56). Samas kõnes usutleb V.Gavrilin Andrei Remetsa: “Noh, kuidas autoga on? Ta ju ei saanud kõvasti viga?”, millele A.Remets vastab: “Noh kõvasti või mitte, aga ikkagi seal... Noh seal kaitseraud, kapott, esituli” ja V.Gavrilin avaldab lootust: “Noh see, Kreizik, selle saab kõik korda. Sa tead seda” (VII, 6). Eeltoodud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja vastuolud nende vahel puuduvad. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka V.Gavrilini enda süüd tunnistavad ütlused. Kohtulikul uurimisel 01.03.2016.a pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav Vladimir Gavrilin, et talle on süüdistus mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta
juhtimises arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 9 pöördel10). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) võeti talt 2014.a suvel juhiload ära ja pärast seda sõitis juhilubadeta ning oli ka juhtum, et eiras politsei antud peatumismärguannet (XXIII, 2). V.Gavrilini ütluste kohaselt võtab ta süüdistusest KarS § 4231 järgi õigeks ka süüdistuse viimase osa, et 31.03.2015.a sõitis tema juhtimisel olnud sõidukiga Nõo vallas kraavi (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt ei ole tal süüdistusest KarS § 4231 järgi midagi vaidlustada (XXIII, 2). Kohtul pole põhjendatud alust eelkajastatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Eelkajastatud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega on tõendatud, et V.Gavrilin juhtis juhtimisõiguseta mootorsõidukit 31.03.2015.a öösel kella 03 paiku Tartus Annelinnas ja päeval kella 12 paiku Tartumaal Nõo vallas Elva lähedal. Öösel jättis V.Gavrilin täitmata talle politsei sinise-punase vilkuriga antud peatamismärguande ja päeval sõitis V.Gavrilin tema juhtimisel olnud sõidukiga teelt välja vastu puid. V.Gavrilin käitus teadlikult, kavatsetult, kui läks 31.03.2015.a mootorsõidukit juhtima, olles igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tal mootorsõiduki juhtimisõigust pole. Enne 31.03.2015.a oli politsei 08.06.2014.a, 24.07.2014.a, 27.10.2014.a, 21.01.2015.a ja 26.01.2015.a V.Gavrilinit mootorsõiduki juhtimiselt kinni pidanud ja kontrollinud tema juhtmisõiguse olemasolu ning teavitanud seejuures V.Gavrilinit sellest, et ta on juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Ka süüdimõistvatest ja jõustunud 02.07.2014.a ja 24.11.2014.a Politsei –ja Piirivalveameti otsustest nähtuvalt oli V.Gavrilinit politsei poolt mootorsõiduki juhtimiselt kinni peetud ja tema osavõtul tuvastatud, et tal juhtimisõigus puudub, mistõttu teda karistati mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. See, et Vladimir Gavrilin oli 31.03.2015.a mootorsõidukit juhtima hakates igakülgselt teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, nähtub ka 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) kajastatud salaja pealt kuulatud 21.01.2015.a telefonisuhtlusest, mille käigus V.Gavrilin avaldab enda suhtluspartneritele muuhulgas, et tal pole juhilube, politsei pidas ta kinni ning ka A.Remetsalt võeti juhtimisõigus ära, millise asjaolu sai teada alles politseilt, kui esitas politseile enda juhtimisõiguse tõendamiseks A.Remetsa juhiloa. See, et Vladimir Gavrilin oli 31.03.2015.a mootorsõidukit juhtima hakates igakülgselt teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, nähtub ka V.Gavrilini käitumisest 21.01.2015.a Ida-Virumaal Jõhvi linnas, kus ta esitas politseile enda isiku ja juhtimisõiguse tõendamiseks Andrei Remetsa juhiloa, püüdmaks selliselt vabaneda juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevatest karistusõigulikest tagajärgedest. Ka süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) oli ta teadlik sellest, et talt võeti 2014.a suvel juhiload ära ja pärast seda sõitis juhilubadeta (XXIII, 2), esitas 21.01.2015.a politseile Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa (XXIII, 2), et teda pikemalt kinni ei peetaks ja koheselt vabaks lastaks (XXIII, 23). Neil asjaoludel pole vähimatki kahtlust selles, et 31.03.2015.a mootorsõidukit juhtima hakates oli V.Gavrilin igati teadlik sellest, et tal mootosõiduki juhtimisõigus puudub.
V.Gavrilini käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna enne 31.03.2015.a oli V.Gavrilin juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta 08.06.2014.a, 24.07.2014.a, 27.10.2014.a, 21.01.2015.a ja 26.01.2015.a, siis pani V.Gavrilin 31.03.2015.a uuesti mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Kokkuvõtvalt – KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavaid mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisi juhtimisõiguseta isikuna pani Vladimir Gavrilin toime neli – 21.01.2015.a, 26.01.2015.a, 31.03.2015.a kella 03 paiku öösel, 31.03.2015.a kella 12 paiku päeval. Nendest kordadest 21.01.2015.a esitas V.Gavrilin politseile kinnipidamisel enda isiku ning juhtimisõiguse tõendamiseks Andrei Remetsa juhiloa. 26.01.2015.a juhtis V.Gavrilin mootorsõidukit narkootiliste ainete amfetamiini, metamfetamiini ja marihuaana tarvitamisest põhjustatud joobes. 31.03.2015 kella 12 paiku sõitis V.Gavrilin tema juhtimisel olnud mootorsõidukiga teelt välja vastu puid. Eeltoodust nähtuvalt lähtus Vladimir Gavrilini käitumiset vabaduses viibides mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtides suur ohtlikkus. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine on ohtlik kõigile liikluses osalejatele. Ebaõige sõidustiili valiku tõttu sõitis V.Gavrilin teelt välja vastu puid. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist nähtub, et V.Gavrilin tavatses ajal, kui talt endalt oli juhtimisõigus ära võetud, kasutada Andrei Remetsa juhiluba. 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) kajastatud 02.07.2014 kell 19:20 alanud kõnest Vladimir Gavrilini ja Andrei Remetsa vahel nähtub, et Vladimir Gavrilin soovib Andrei Remetsaga kohtuda, sealhulgas selleks, et tagastada Andrei Remetsale tema juhiluba: “Me peaks õhtupoolikul igal juhul kokku saama, lobisema. Ja load pead ka ära võtma”, millega Andrei Remets nõustub (VIII, 5-6). 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollist nähtub, et V.Gavrilini elustiili juurde kuulus mootorsõiduki juhtimine ka siis, kui tal oli mootorsõiduki juhtimisõigus kehtetuks tunnistatud. 25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatud varjatud jälgimisega on tõendatud, et Vladimir Gavrilin on lisaks süüdistuses KarS § 423' järgi kajastatule juhtinud mootorsõidukit 05.01.2015.a (XI, 89-93), 07.01.2015 (XI, 93-95), 08.01.2015 (XI, 95-99), 02.02.2015 kell 18:47 (XI, 103), s.o ajal kui Vladimir Gavrilinil oli Maanteeameti teatel juhtimisõigus ära võetud 21.05.2014-20.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks (X,175). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) salaja pealt kuulatud 28.03.2015.a kell 22:45 alanud kõnest (VI, 152-156) selgub Vladimir Gavrilini liiklusnõudeid eirav sõidustiil, kui Vladimir Gavrilin kelgib naishäälega vestluspartneri ees, et jõudis ja jõuab 10 minutiga Elvast Tartusse: “Meil on siis auto üleni sinine nool... Me võime teile praegu kiirelt järele lennata. Kümme minutit kimame Elvast. Täna, no päeval, sõitsime kodu juurest kümne minutiga ära. Bljäd, peaaegu oleks hunnikusse pannud niimoodi, täitsa pekkis! Lihtsalt jälle, minu
meisterlikkus lihtsalt. Kreizik, bljäd, aplodeeris mulle autos tagaistmel:”Vova, krt, ainult sina oskad niimoodi, bljäd!” (VI, 154).
11.04.2015.a kell 07:27 alanud kõnest (VII, 54-55) selgub Vladimir Gavrilini liiklusnõudeid eirav sõidustiil, kui Vladimir Gavrilin kelgib Andrei Remetsa ees Elva ja Tartu vahelise vahemaa läbimist 6 minutiga: “Minu rekordeid on raske lüüa... Kuus minutit, kuus, kuus minutit” (VII, 55 keskel), mispeale Andrei Remets avaldab, et ta mäletab seda (VII, 55 keskelt).
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 189 lg 1 järgi (I, 34p-37; IV 1. 181-185) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamises, mis seisnes selles, et Sergei Sõštšikov hoidis enda elukohas Tartu, XXX eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 02.06.2015.a, mil politsei need läbiotsimisel leidis ja ära võttis, 2,66 grammi kanepi seemneid, milliste kestadel leidub tetrahüdrokannabinooli (THC) ja millest kasvatatud taimedest on võimalik valmistada suures koguses narkootilist ainet. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy puhul on selliseks koguseks 1,4 g ja marihuaana puhul 7,5 grammi. Kriminaalasjas pole vaidlust selles, et Sergei Sõštšikov peeti kahtlustatavana kinni 02.06.2015.a. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (V, 48-51) kohaselt peeti Sergei Sõštšikov KarS 184 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi kahtlustatavana kinni 02.06.2015.a kell 09:45 Tartu linnas Narva mnt 112 Maxima poe ruumides asuvas taarapunktis (V, 50). Kinnipidamisprotokolli avaldas Sergei Sõštšikov omakäeliselt kirjutades, et avaldusi, taotlusi ja märkusi tal ei ole (V, 50). Kriminaalasjas pole vaidlust ka selles, et Sergei Sõštšikovi Tartus XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisprotokolli (V, 52-61) kohaselt viidi läbiotsimine läbi 02.06.2015.a kell 10:15 – 11:40 ning selle käigus leiti ja võeti muuhulgas ära magamistoast seina ülaossa kinnitatud riiulil asuvast pealt punast värvi naisterahva kinga kujutava eseme seest minigrip kilekott selles olevate seemnetega (pakend nr 3SSLO; fotod: V, 57). V.K1. (K.) sõnul ei kuulu need seemed talle ja ta ei tea, mis seemnetega
tegu on (V, 53). Enne läbiotsimise algust tehti Sergei Sõštšikovile ja V.K1. (K.) ettepanek, anda välja läbiotsimismääruses täheldatud esemed, mispeale avaldasid mõlemad, et nende kasutuses olevas korteris ja abiruumides midagi ebaseaduslikku ei ole (V, 53). Korterisse sisenemisel oli korteri uks lahti ja selles viibis Sergei Sõštšikovi XXX V.K1. (V, 53). Läbiotsitav korter XXX Tartus on ühetoaline, WC on koridoris ja teiste majaelanikega ühiskasutuses, ühiskasutuses on ka maja taga asuv saunamaja (V, 53). Läbiotsimisprotokoll tõlgiti Sergei Sõštšikovile eesti keelest vene keelde ja esitati S.Sõštšikovile tutvumiseks, misjärel S.Sõštšikov kinnitas omakäeliselt eesti keeles läbiotsimisprotokolli kirjutades, et märkusi tal ei ole, protokoll on õige ja arusaadav, tõlki ei soovi (V, 54). Läbiotsimisprotokolli tutvustati ka V.K1. (K.), kes kirjutas omakäeliselt läbiotsimisprotokolli, et märkusi tal läbiotsimisprotokolli kohta ei ole (V, 54). Kohtulikul uurimisel 04.05.2016.a keeldus V.K1. enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Prokuröri taotlusel ja kõigil kohal viibinud poolte nõusolekul võeti KrMS § 291 lg 1 p 2, KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3, KrMS § 2861 lg 1 alusel kriminaalasja juurde V.K1. kohtueelses menetluses antud ütlused - 02.06.2015.a V.K1. (K.) tunnistajana ülekuulamise protokoll (XVII, 48-51). V.K1. kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütluste (XVII, 48-51) kohaselt on nii ta ise kui ka Sergei Sõštšikov vahel harva kanepit suitsetanud (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt ei ole 02.06.2015.a tema elukohast XXX Tartu läbiotsimisel ära võetud seemned tema omad ja ta ei tea öelda, mis seemned need on ja kelle omad need seemned on (XVII, 49-50). 14.07.2015.a ekspertiisiaktis nr XXX (XIII, 72-73) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud minigrip kilekotis pakendist nr 3SSLO olevad hallikaspruunid seemned massiga 2,66g on kanepiseemned, mille kestadel leidub tetrahüdrokannabinooli (THC). Ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtub, et seemneid uuriti visuaalselt ja mikroskoopiliselt ning gaasikromatograafilismassispektromeetriliselt ja uurimistulemusena selgus, et seemnetel on kanepiseemnetele iseloomulikud morfoloogilised tunnused ning neist valmistatud ekstrakt sisaldab tetrahüdrokannabinooli (THC) – seega on tegemist kanepiseemnetega, mille kestadel leidub tetrahüdrokannabinooli (THC). Ekpertiisi järgselt jäeti ekspertiisiobjektiks olevad seemned hoiule keemiaosakonda. Ekspertiisiaktis kajastatu kohaselt hävitatakse need 1 aasta jooksul (XIII, 73). Eelkajastatud ekspertiisiaktist ja teistest tõenditest ei nähtu kuskilt, millise THC sisaldusega ekspertiisi esitatud seemned on. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu kuskilt, kas seemned on üldse idanemisvõimelised või on parim aeg enne ammu ületatud ja ühtegi idanemisvõimelist seemet nende hulgas pole. Ekpertiisiaktist ja teistest tõenditest ei ole võimalik kuskilt järeldada ka seda, millise THC sisaldusega taimed seemnete kasvama panemisel neist kasvavad. Kuskilt ei ole võimalik järeldada seda, kas seemnetest kasvatatavatel taimedel on THC-d ja kui on, siis kas kasvavate taimede THC sisaldus ületab 0,2% või jääb alla 0,2%. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav Sergei Sõštšikov, et talle on süüdistus narkootilise aine levitamise ettevalmistamise süüdistuses arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) vastab tõele, et Tartus XXX korteri läbiotsimisel võeti
ära kanepiseemned (XXII, 142). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt oli ta need seemned kõrvale pannud marihuaana suitsetamisest, kuna neid seemneid saab pärast ära kasutada neid teistmoodi suitsetades, kas purki või piipu kasutades (XXII, 142). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt tahtis ta need seemned hiljem bongiga ära suitsetada, kuid bongil purunes üks osa, voolik, ja ei saanudki suitsetada, mistõttu jäidki need seemed kõrvale (XXII, 151). Kriminaalasjas puuduvad süüdistatav Sergei Sõštšikovi väiteid ümber lükkavad tõendid selle kohta, et ta soovis kanepiseemneid ise suitsetada. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, milllistest oleks põhjendatud järeldada, et S.Sõštšikov soovis kanepiseemnetest hakata kasvatama taimi nendest narkootilise aine valmistamiseks. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt ei leitud ja ei võetud ära midagi sellist, millest oleks alust järeldada, et seemnetest soovitakse hakata taimi kasvatama. Kriminaalasjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et tegemist oleks seemnetega, milliste THC sisaldus oleks üle 0,2%. Kriminaalasjas puuduvad tõendid ka selle kohta, millistest oleks põhjendatud järeldada, et seemnetest kasvavad nende kasvama panemisel kanepitaimed, milliste THC sisaldus on üle 0,2%. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, millised välistaksid võimaluse, et S.Sõštšikovi elukoha läbiotsimisel ära võetud seemnetest kasvavad alla 0,2% THC sisaldusega kanepitaimed. Kuna ekspertiisiaktist nähtuvalt leidus THC-d üksnes seemnete kestadel, siis ei saa olla kindel ja veendunud ka selles, et tegemist on just kanepiseemnetega. Kui tavaline seeme, näiteks sinepiseemned, puutuvad kokku kuivatatud kanepiga (marihuaanaga), siis jääb ka neile külge THC-d, kuid sellele vaatamata ei saa eeldada, et neist seemnetest saaks kasvatada kanepitaimi. Kuna tõendid, mis veenvalt ja kahtlusteta kinnitaksid S.Sõštšikovile KarS § 189 lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, puuduvad, ja mitte millegagi ei ole võimalik kõrvaldada tõusetunud kahtlusi selles, et seemnete kasvama panemisel võivad neist kasvada ilma THC-ta või alla 0,2% THC sisaldusega taimed, siis kuulub S.Sõštšikov narkootilise aine levitamise ettevalmistamise süüdistuses õigeksmõistmisele. KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kohus sellest KrMS § 7 lõikes 3 sätestatud põhimõttest S.Sõštšikovi süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi õigeksmõistmisel ka lähtub. Kriminaalasjas pole tehtud ka ühtegi uurimiseksperimenti, tuvastamaks kas seemed on üldse idanemisvõimelised, ja kui on, siis millise THC sisaldusega taimed S.Sõštšikovi elukoha läbiotsimisel leitud kanepiseemnetest kasvavad. Kriminaalasjas ei ole ühtegi kindlat pidepunkti, millest oleks võimalik kahtlusteta järeldada seemnete kasvama panekul neist taimede kasvamine kas üle 0,2% THC sisaldusega või alla 0,2% THC sisaldusega. Ka asjaolu, et S.Sõštšikovi väitel soovis ta ise need kanepiseemned kunagi ära suitsetada, ei ole küllaldane ja piisav, et sellest järeldada seemnetes THC-d üle 0,2%. Suitsetatakse erinevaid tooteid ja enamasti ei ole suitsetatavatel toodetel üldse THC-d. Näiteks tubakal. Kanepi puhul suitsetatakse seda igasuguse THC-sisaldusega. Neil asjaoludel pole sellest, et seemnete valdajana S.Sõštšikov soovis ise need kunagi ära suitsetada, põhjendatud teha järeldust kanepiseemnete THC sisalduse kohta ning ka selle kohta, millise THC sisaldusega kanepitaimed võivad neist seemnetest kasvada. KarS § 189 lõikes 1 on sätestatud kriminaalkaristus üksnes KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamise eest. Ettevalmistatav tegu peab seega olema
oma mastaapsuselt selline, et vastaks KarS §-s 184 sätestatud suures ulatuses narkootilise aine ebaseaduslikult käitlemisele. NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiidi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 7,5 g marihuaanat. Kanepi käitlemine on keelatud üksnes sellisel juhul, kui kanepi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületab 0,2%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-s 31. NPALS § 31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) § 31 lõike 1 alusel kehtestati sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuuluvad kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) I nimekirja. Eeltoodust nähtub, et KarS § 189 lg 1 järgi süüdimõistmiseks tuleb olla veendunud selles, et nendest S.Sõštšikovi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud 2,66 grammist seemnetest kasvavad kanepitaimed ja kui neist kasvavad kanepitaimed, siis tuleb olla kindel selles, et kasvav kanep on üle 0,2% THC sisaldusega. Teiseks tuleb olla veendunud, et seemned ka idanevad, s.t ei ole idanevust kaotanud. Tühipaljas seemnekest ilma idanemisvõimelise sisuta ei võimalda seemnetest ühelgi moel taimi kasvatada. Mida kauemaks seemned seisma jäävad ning mida ebasobivamad on nende hoiutingimused, seda enam need idanevust kaotavad. Kolmandaks tuleb olla veendunud, et seemnetest on võimalik kasvatada kanepitaimi sellises koguses, millest jätkuks joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. S.Sõštšikovile KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistusest nähtuvalt tegeles ta põhiliselt ecstasy tablettide käitlemisega. S.Sõštšikovile esitatud marihuaana käitlemise
süüdistus on äärmiselt napp – omandas 2013.a talvel S. N. käest 2,5g marihuaanat ning 2015.a märtsi- või aprillikuus omandas vähemalt 1 grammi marihuaanat, mille andis edasi H. L. Tunnistaja H. L. kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi (XXI, 19-23; allkirjaleht: IV
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi, milles kannatanuks E.N. (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 266 lg 1 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni KarS §-le 266 lg 2 p 1) järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseaduslikus tungimises, mis seisnes selles, et tungis 2014.a kevade lõpus E.N. tahte vastaselt viimase elukohta Tartus XXX, visates kiviga sisse maja taga asuva köögiukse klaasi ning sisenedes seejärel omavoliliselt eramajja. Kohtulikul uurimisel kannatanu E.N. ja süüdistatav Sergei Sõštšikovi antud ütluste kohaselt ei ole Sergei Sõštšikov sisenenud Tartus XXX asuvasse E.N. elukohta. Selles osas E.N. ja S.Sõštšikovi ütlused kookõlas. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks süüdistuses esitatud väite paikapidavust selles, et S.Sõštšikov sisenes omavoliliselt E.N. elukohta Tartus XXX. Kannatanu E.N. kinnitas kohtulikul uurimisel ütlusi andes (XIX,49-72; allkirjaleht: IV 1. 187) ja süüdistatavale Sergei Sõštšikovile osutades, et tunneb S.Sõštšikovi hüüdnime XXX järgi, tutvusid 3-4 aastat tagasi, oli siis 17-18-aastane (XIX, 50-51). E.N. ütluste
kohaselt on tal endal hüüdnimeks E., mida kasutas temaga suheldes ka S.Sõštšikov, on saanud S.Sõštšikovilt ecstasy tablette (XIX, 50-51). E.N. ütluste kohaselt halvenesid tal suhted S.Sõštšikoviga 2014.a suvel, kui jäi S.Sõštšikovile 60€ võlgu ecstasy tablettide eest, sai S.Sõštšikovilt 6 ecstasy tabletti ja S.Sõštšikov ütles, millal tuleb raha nende eest ära anda, leppisid selleks aja kokku (XIX, 53-54). Kannatanu E.N. avaldatu kohaselt on tema elukoht Tartus XXX (XIX, 49), kus elas koos vanaemaga (XIX, 55). Kannatanu E.N. ütluste kohaselt lasi Sergei Sõštšikov 2014.a esmalt tema elukoha uksekella, mida nägi aknast, ning seejärel lõhkus S.Sõštšikov ära köögi klaasist ukse, mis jääb hoovi poole (XIX, 54). E.N. ütluste kohaselt kuulis ta, kui aken lendas sisse, kuulis klirinat ja siis läks maja teiselt korruselt alla (XIX, 54), kus allkorrusel nägi katkist ust ja hoovis S.Sõštšikovi, kes karjus ta peale ning peale karjumist lahkus (XIX, 55). E.N. ütluste kohaselt oli köögiukse klaas sisse visatud suure kiviga, mis oli köögi põrandal (XIX, 55). E.N. ütluste kohaselt S.Sõštšikov majja ei sisenenud (XIX, 55). E.N. ütluste kohaselt ei olnud vanaema sellel hetkel majas (XIX, 55), ukseklaasi parandas pärast ise ära (XIX, 55-56). E.N. ütluste kohaselt toimus see ukseklaasi purunemine 2014.a kevadel või suvel (XIX, 65 all). Kannatanu E.N. ütlustega selle kohta, et S.Sõštšikov ei sisenenud E.N. elukohta, on kooskõlas ka süüdistatav S.Sõštšikovi sellekohased ütlused. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav Sergei Sõštšikov, et talle on süüdistus omavolilises sissetungimises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) on ta ajavahemikus 2013.a suvi kuni 2014.a suve keskpaik andnud E.N. mõned ecstasy tableted (XXII, 141). Kui võttis endale tablette, siis võttis talle ka (XXII, 141). On neid tablette mõned korrad tarvitanud (XXII, 141), E.N. tunneb 2013.aastast, omandas temalt alguses marihuaanat, pärast hakkasid koos õlut võtma ja suitsetasid (XXII, 142). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) ei ole ta 2014.a kevade lõpul tunginud E.N. elukohta, küll on aga lihtsalt akna sisse löönud, selleks, et E.N. kuuleks, et ta kutsub teda (XXII, 142). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt ei sisenenud ta majja, E.N. tuli ise välja (XXII, 142). Kuna kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks S.Sõštšikovi 2014.a kevadsuvel E.N. elukohta sisenemise soov ning S.Sõštšikov ei ole E.N. Tartus XXX asuvasse elukohta ka sisenenud, siis mõistab kohus Sergei Sõštšikovi süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi õigeks. Nii KarS §-s 266 sätestatud omavolilise sissetungimise teokirjelduses kui ka S.S.Sõštšikovile esitatud süüdistuses on etteheidetavaks käitumiseks isiku eluruumi sisstungimine. Käesolevalt jäi S.Sõštšikov E.N. elukoha sisehoovi seisma ning majja ei sisenenud. Neil asjaoludel S.Sõštšikovi käitumises kuriteo tunnused omavolilises sissetungimises puuduvad. Kriminaalasjas ei ole andmeid selle kohta, et kannatanu elukoha ümber oli piire. Neil asjaoludel pole alust arvata, et tegemist oli valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise väärteoga. See, et E.N. ja S.Sõštšikovi ütlustest nähtuvalt viskas S.Sõštšikov hoovis viibides kiviga katki E.N. elukoha hoovipoolse ukseklaasi, kvalifitseerub tsiviilõiguslikuks vaidluseks.
Kuna kannatanu elukoha sisehoovi ei saa kuidagi pidada avalikuks kohaks, siis ei ole tegemist ka KarS § 263 ning KarS § 264 täheldatud avaliku korra rikkumisega. Kuna ei ole tõendeid, et klaasi lõhkumisega oleks tekitatud olulist kahju, siis pole tegemist ka kahjustamiskuriteoga KarS § 203 tähenduses.
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 348 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 348 (vastab alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni KarS §-le 348 lg 1) järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises, mis seisnes selles, et omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, hankis eeluurimisel tuvastama ajal, isikult ja viisil tähtsa isikliku dokumendi KarS § 350 mõistes, s.o mootorsõidukijuhi juhiloa, mis leiti ning võeti ära tema elukoha XXX läbiotsimisel 02.06.2015.a. Dokument on koostatud Sergei Sõštšikovi nimele, dokumendi numbriks on pandud XXX ning kehtivusajaga 02.11.2008.a - 01.11.2018.a. 25.09.2015.a Maanteeameti teatisega (XIII, 3) on tõendatud, et Sergei Sõštšikovile ei ole Eestis omistatud mootorsõiduki juhtimise õigust ning Sergei Sõštšikovile ei ole väljastatud juhiluba (XIII, 3). 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (V, 48-51), on tõendatud, et Sergei Sõštšikov peeti KarS 184 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi kahtlustatavana kinni 02.06.2015.a kell 09:45 Tartu linnas Narva mnt 112 Maxima poe ruumides asuvas taarapunktis (V, 50). Kinnipidamisprotokolli avaldas Sergei Sõštšikov omakäeliselt kirjutades, et avaldusi, taotlusi ja märkusi tal ei ole (V, 50). Sergei Sõštšikovi Tartus XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimisprotokolli (V, 5261) kohaselt viidi läbiotsimine läbi 02.06.2015.a kell 10:15 – 11:40 ning selle käigus leiti ja võeti muuhulgas ära saunamajast esiruumist musta värvi õlakotis oleva pruuni värvi rahakoti vahelt silmnähtavate võltsimistunnustega Eesti Vabariigi plastikust juhiluba nr XXX Sergei Sõštšikovi nimele (V, 54: pakend nr 11SSLO; V, 58-60: fotod saunamajast ja selle esiruumist; V, 61: fotod õlakotist, rahakotist ja selle sisust, sealhulgas S.Sõštšikovi fotoga tema nimele väljastatud juhiloast nr XXX). Läbiotsimisel juhiloast tehtud fotolt nähtuvalt on see kehtivusega 02.11.2008 – 01.11.2018 (V, 61). Läbiotsimisprotokollis kajastatu kohaselt siseneti Sergei Sõštšikovi Tartus XXX asuvasse elukohta pärast Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamist (V, 52-53). Enne Läbiotsimise algust tehti Sergei Sõštšikovile ja tema XXX V.K1. (K.) ettepanek, anda välja läbiotsimismääruses täheldatud esemed, mispeale avaldasid mõlemad, et nende kasutuses olevas korteris ja abiruumides midagi ebaseaduslikku ei ole (V, 53). Korterisse sisenemisel oli korteri uks lahti ja selles viibis Sergei Sõštšikovi XXX V.K1. (V, 53). Läbiotsitav korter XXX Tartus on ühetoaline, WC on koridoris ja teiste majaelanikega ühiskasutuses, ühiskasutuses on ka maja taga asuv saunamaja (V, 53). Läbiotsimisprotokoll tõlgiti Sergei Sõštšikovile eesti keelest vene keelde ja esitati S.Sõštšikovile tutvumiseks, misjärel S.Sõštšikov kinnitas omakäeliselt eesti keeles läbiotsimisprotokolli kirjutades, et märkusi tal ei ole, protokoll on õige ja arusaadav, tõlki
ei soovi (V,54). Läbiotsimisprotokolli tutvustati ka V.K1. (K.), kes kirjutas omakäeliselt läbiotsimisprotokolli, et märkusi tal läbiotsimisprotokolli kohta ei ole (V, 54). Sergei Sõštšikovi XXX V.K1. keeldus kohtulikul uurimisel 04.05.2016.a enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Prokuröri taotlusel ja kõigil kohal viibinud poolte nõusolekul võeti KrMS § 291 lg 1 p 2, KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3, KrMS § 2861 lg 1 alusel kriminaalasja juurde V.K1. kohtueelses menetluses antud ütlused - 02.06.2015.a V.K1. (K.) tunnistajana ülekuulamise protokoll (XVII, 48-51). V.K1. kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütluste kohaselt ei tea ta öelda, kuskohast pärineb 02.06.2015.a elukohast XXX, Tartu läbiotsimisel ära võetud Eesti Vabariigi plastikust juhiluba nr XXX Sergei Sõštšikovi nimele (XVII, 4950). V.K. ütluste kohaselt ei ole see juhiluba originaal, mida on näha sellele peale vaadates (XVII, 50). V.K. ütluste kohaselt ei ole S.Sõštšikov tema teada seda juhiluba kasutanud (XVII, 50). 08.07.2015.a ekspertiisiaktist nr XXX (XIII, 1) nähtuvalt tehti 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud juhiloa suhtes dokumendiekspertiis ja ekspert andis arvamuse, et ekspertiisiks esitatud juhiluba on täielikult võltsitud. Ekspertiisi järgselt tagastati Eesti Vabariigi juhiluba nr XXX Sergei Sõštšikovi nimele kohtueelsele menetlejale (XIII, 1). Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt läks ekspertiis maksma 77€ (XIII, 1). 10.09.2015.a ekspertiisiaktist nr XXX (XV, 113-114) nähtuvalt tehti 01.09.2015.a Andrei Remetsa elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud juhiloa suhtes dokumendiekspertiis ja ekspert andis arvamuse, et Andrei Remetsa nimele välja antud juhiluba on täielikult võltsitud. Ekspertiisiaktis kajastatu kohaselt on samade võltimistunnustega juhiluba olnud ekspertiisis S.Sõštšikovi nimele (XV, 113). Ekspertiisi järgselt jäeti ekspertiisiks esitatud Eesti Vabariigi juhiluba nr XXX Andrei Remetsa nimele KrMS § 125 lg 1 alusel hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (XV, 114). Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt läks ekspertiis maksma 77€ (XV, 115). 01.09.2015.a läbiotsimisprotokolliga Andrei Remetsa XXX asuva elukoha läbiotsimise kohta (XV, 95-103) on tõendatud, et läbiotsimine viidi läbi 01.09.2015.a kell 13:15 – 13:55 ning selle käigus leiti ja võeti muuhulgas ära magamistoast TV aluse sahtlist plastikkaart – Andrei Remetsa nimele väljastatud juhiluba nr XXX, mis on välisel vaatlusel võltsimise tunnustega (XV, 96: pakend nr 5ARLO; XV, 99: foto sahtlis olevast juhiloast; XV, 100: fotod juhiloast). Juhiloast läbiotsimisel tehtud fotolt nähtuvalt on see kehtivusega 01.06.2015 – 02.06.2025 (XV, 100). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli kahtlustuses kajastatud juhiluba talle sünnipäevakingitus ja nagu nalja pärast (XVII, 162). Samas ei avalda Andrei Remets enda ütlustes, kes oli see isik või olid need isikud, kes talle selle väidetavalt nalja pärast võltsitud juhiloa kinkisid.
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Sergei Sõštšikov, et talle on süüdistus võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises arusaadav (XIX, 9 all) ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 9 all-9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) sai ta endale mootorsõiduki juhiloa Tartust mitteametlikul teel ning ta tunnistab selles ennast süüdi (XXII, 146 keskelt). Süüdistatav S.Sõštšikovi ütluste kohaselt hankis ta võltsitud juhiloa Tartus mingi mehe käest, kelle nime ta ei mäleta, kuid kes ise pöördus tema poole võltsitud juhiloa pakkumisega (XXII, 158). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt maksis võltsitud juhiluba 100€, kuid kuna see mees oli talle võlglane, siis tasaarveldas juhiloa maksumuse 100€ selle võlaga (XXII, 158). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt ei mäleta ta, millal võltsitud juhiloa hankis, mäetab seda umbes (XXII, 158). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt hankis ta võltsitud juhiloa umbes 2014.a ja foto juhiloa jaoks tegi see mees temast ise oma telefoniga ning foto tegemisest tunni aja pärast tõi mees juhiloa ära (XXII, 158). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt ei arutanud ta selle mehega juhiloa kehtivusaega (XXII, 158). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt ei ole tal kunagi juhiluba olnud, käis küll autokoolis, kuid alati kui testideni jõudis, siis ei saanud neid ära teha, väga palju vigu oli (XXII, 158). Kohus mõistab S.Sõštšikovi süüdistuses KarS § 348 järgi õigeks, sest 2014.a, kui S.Sõštšikov endale võltsitud mootorsõidukijuhi juhiloa hankis, ei olnud võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine kriminaalkorras karistatav. Kuni 31.12.2014.a kehtinud KarS § 348 kohaselt oli kriminaalkorras karistatav üksnes võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ja kasutada andmine. Kuni 31.12.2014.a oli KarS § 348 ühelõikeline. Käesoleval juhul ei ole S.Sõštšikovile esitatud süüdistust võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises ja kasutada andmises. Kriminaalasjas pole ka andmeid, et S.Sõštšikov oleks kasutanud või andnud kasutada tema nimele välja antud võltsitud juhiluba. Alates 01.01.2015.a muutus KarS § 348 kahelõikeliseks ning kriminaalkorras karistatavaks muutus ka võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine. Selleks ajaks oli S.Sõštšikov juba võltsitud juhiloa ära hankinud, tehes seda 2014.a, kui selline tegevus ei olnud kriminaalkorras karistatav. Teist korda ei ole võimalik sama võltsitud juhiluba hankida. 01.01.2015.a, kui hakkas kehtima muudetud KarS 348, oli S.Sõštšikov juba ammu aega tagasi, kusagil 2014.a võltsitud juhiloa endale ära hankinud. Kuna S.Sõštšikov hankis endale võltsitud juhiloa 2014.a, mil selle hankimine ei olnud kriminaalkorras karistatav, siis puudub S.Sõštšikovi käitumises kuriteokoosseis ja kohus mõistab ta süüdistuses KarS § 348 järgi õigeks. KarS § 5 lg 1 alusel mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. KarS 5 lg 1 ja KarS § 5 lg 3 alusel ei kohaldu S.Sõštšikovi suhtes 01.01.2015.a jõustunud KarS § 348 osas, millises see sätestab kriminaalkorras karistatavuse võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise eest.
Sergei Sõštšikovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja süstemaatilises äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse (21.08.2011.a Ida-Virumaal Jõhvi kaupluses toime pandud vargus ja 06.09.2013.a Tartu kaupluses toime pandud vargus): -
03.12.2011.a kella 16.05 paiku võttis Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Selver AS-le kuuluvast „Jõgeva Selverist” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära kolm purki punast kalamarja, mille ühe purgi maksumus on 6,99 eurot, kolme purgi maksumus kokku 20,97 eurot, ning ühe paki grillitud broilerikintsu maksumusega 2,24 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Selver AS-le kahju kokku 23,21 eurot.
-
03.12.2011.a kella 16.15 paiku võttis Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Selver AS-le kuuluvast „Jõgeva Selverist” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära ühe 0,5 liitrise pudeli „Viru Valge“ viina maksumusega 5,29 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Selver AS-le kahju kokku 5,29 eurot.
-
21.03.2012.a kella 20.20 paiku võttis Tartu linnas Turu 2 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas “Rimi Taskus” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära ühe 0,5 liitrise pudeli „Vana Tallinn“ likööri maksumusega 8,25 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Rimi Eesti Food AS-le kahju kokku 8,25 eurot.
-
23.03.2012.a kella 18.05 paiku võttis Tartu linnas Turu 2 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas „Rimi Taskus” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära ühe 0,5 liitrise pudeli „Smirnoff“ viina maksumusega 9,39 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Rimi Eesti Food AS-le kahju kokku 9,39 eurot.
-
12.01.2014.a kella 18.20 paiku võttis Tartus Anne 46a asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Anne Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5 l pudeli alkoholi Jack Daniel`s väärtusega 19,99 eurot.
-
12.01.2014.a kella 20.19 paiku võttis Tartus XXX asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Kaunase Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm 0,7 l pudelit alkoholi Jagtraum koguväärtusega 35,97 eurot.
Süüdistuses kajastatu kohaselt oli Sergei Sõštšikov süstemaatiliselt vargusi toime pannes isik, kes oli vargusi toime pannud 21.08.2011.a Ida-Virumaal Jõhvi kaupluses ja 06.09.2013.a Tartu kaupluses. See on tõendatud: •
21.08.2011.a Ida Prefektuuri kiirmenetluse otsusega, millega Sergei Sõštšikovi karistati 21.08.2011.a Jõhvi linnas kaupluse müügisaalist 2 paki sigarettide varguse eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20€
(XIII, 87-88). Karistusregistri teatise kohaselt jõustus 21.08.2011.a otsus 05.09.2011.a ja trahv on tasumata (XIII, 13). •
26.09.2013.a Lõuna Prefektuuri otsusega, millega Sergei Sõštšikovi karistati 06.09.2013.a Tartus Ujula tn 2 kauplusest Konsum 1 paki sigarettide varguse eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 30€ (XIII, 138139). Karistusregistri teatise kohaselt jõustus 26.09.2013.a otsus 14.10.2013.a ja trahv on tasumata (XIII, 12).
Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja süstemaatilises äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles: 03.12.2011.a kella 16.05 paiku võttis Jõgeva linnas Kesk 3a/4 asuvas Selver AS-le kuuluvast „Jõgeva Selverist” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära kolm purki punast kalamarja, mille ühe purgi maksumus on 6,99 eurot, kolme purgi maksumus kokku 20,97 eurot, ning ühe paki grillitud broilerikintsu maksumusega 2,24 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Selver AS-le kahju kokku 23,21 eurot. Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises arusaadav ja tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt ei tunnista ta ennast süüdi Jõgeva Selverist kalamarja ja kana varguses (XXII, 146, 158). Kuigi Sergei Sõštšikov ennast Jõgeva Selverist 3 purgi punase kalamarja ja ühe paki grillitud broilerikintsu varguses süüdi ei tunnista, on tema süü veenvalt tõendatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega – kannatanu AS-i Selver avaldusega politseile ja sellele lisatud turvavideosalvestistega ning kassatšekiga sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega, patrullilehega, turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokolliga, tunnistaja A. A. ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et isikuks, kes varguse toime pani, oli Sergei Sõštšikov. Alljärgnevalt ülevaade eelloetletud S.Sõštšikovi süüd varguse toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Dokumentaalses tõendis, 19.12.2011.a AS-i Selver avalduses politseile (XIII, 75) taotletakse võtta vastutusele turvasalvestistelt nähtuv isik, kes varastas 03.12.2011.a kella 16:05 paiku kaupa 23.21 euro väärtuses AS-i Selver kauplusest Jõgeva Selver aadressil Kesk 3a/4, Jõgeva. Avaldusele on lisatud turvasalvestistega CD-plaat (XIII, 75, 102). Avalduse kohaselt 03.12.2011.a kella 16:05 paiku möödus tundmatu meesterahvas, seljas must jope neoonroheliste lukkudega, jalas mustad püksid ja mustad jalanõud neoonroheliste paeltega, AS-le Selver kuuluvast kauplusest Jõgeva Selver aadressiga Kesk 3a/4 Jõgeva kassast, jättes tasumata 3 purgi punase kalamarja eest, ühe purgi hind 6.99 €, ja grillitud broilerikintsude eest hinnaga 2.24 €(XIII, 75). Vargus tuvastati videoanalüüsi teel. Videoanalüüsi teostas turvatöötaja O. N. Avaldusega kaasas olevatelt salvestistelt on näha, kuidas meesterahvas siseneb kaupluse müügisaali kell 15:58 koos teise mehega, meesterahvas läheb kalaleti juurde ja võtab sealt kell 16:01 kolm purki punast kalamarja ja liigub nendega saali. Kell 16:01 võtab meesterahvas teiselt
meesterahvalt kilekoti broilerikintsudega. Seejärel meesterahvad liiguvad alkoholi osakonda, kus kell 16:04 meesterahvas võtab kaks õlut ja liigub nendega kassasse. Millist õlut meesterahvas võttis, ei õnnestunud tuvastada. Kell 16:05 paneb meesterahvas kõik asjad jope alla ja lahkub müügisaalist kauba eest tasumata. AS-i Selver tsiviilhagi on 23.21 €. Paluvad tuvastada kodanik ja võtta ta seadusega ettenähtud korras vastutusele. Sama meesterahvas jäi vahele Jõgeva Selveris samal päeval hiljem ja oli üle antud politseile (XIII, 75, 102). 15.01.2014.a tsiviilhagis (I,54-55) taotleb AS Selver Sergei Sõštšikovilt AS-i Selver kasuks välja mõista kokku 28.50 € (23.21€ + 5.29€). 10.03.2016 avaldusega teatas Jõgeva Selveri kaupluse juhataja K. H. AS-i Selver esindajana, et jääb esitatud tsiviilhagi 28.50€ juurde (IV köide, 4.osa lk 100). 19.12.2011.a avaldusele on lisatud kassatšekk sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega, millelt on näha, et ühe õlu Tuborg Green eest tasub kassas 03.12.2011.a kell 16:17:29 Jõgeva Selveris aadessil Kesk 3A/4 Jõgeva läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov (XIII, 77). Samal ajal jättis S.Sõštšikov tasumata ühe pudeli Viru Valge viina eest. 03.12.2011.a patrullilehe (XIII, 78-79) kohaselt saabus politsei kella 17:15 ajal Jõgeva Selverisse, kus viibis Sergei Sõštšikov, kes oli samal päeval käinud Jõgeva Selveris varastamas. 06.01.2014.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 89-101; salvestistega CD-d: XIII, 102) kajastatu kohaselt vaadeldi Jõgeva Selverist edastatud turvakaamerate 03.12.2011.a salvestisi, mille kohaselt viibib poes läkiläki mütsiga isik, kes on näha ka 03.12.2011.a kassatšeki juurde kuuluvalt turvavideopildi väljavõttelt (XIII, 77) ning nimetatud isikuks on mõlemal juhul läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov (XIII, 89-93). Poes teeb läkiläki mütsi kandev Sergei Sõštšikov, kelle jalanõude paelad ning jope lukk on neoonrohelised, poeriiulite juures leti suunas võtmisele sarnast liigutust 03.12.2011 kell 16:00:46.64 ja hoiab kinni jope servast (XIII, 89, 92). Poes liigub läkiläki mütsiga meesterahvas alkoholileti juures ning asetab mingi eseme endale põue 03.12.2011 kell 16:05:29.74 (XIII, 89). Läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov asetab poes viibides enda vasaku käe põue ning liigub kassa juurest poe välisuksest välja 03.12.2011 kell 16:05:45.61 (XIII, 89, 93). Kohus vaatas prokuröri esitatud turvakaamerate salvestisi kohtulikul uurimisel kohtuistungil ja Sergei Sõštšikov oli neilt varguse toimepanijana kahtlusteta ära tuntav. Tunnistaja A. A. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 181-183; allkirjaleht: IV 4. 99) on tõendatud, et töötas ta 2011.a detsembris turvatöötajana AS-s Selver Jõgevamaal, kui puutus kokku S.Sõštšikoviga seoses toidupoes kalamarja ning alkohoolse joogi vargusega (XX, 181-182). 03.12.2011 kell 16.05 oli kalamarja ja grillkoibade vargus ning hiljem alkohoolse joogi Viru Valge vargus (XX, 182). Varguse tuvastas kaamera pealt ja kui S.Sõštšikov tuli tagasi, siis pidas ta kinni, kontrollis dokumendi pealt isiku ja andis politseile üle (XX, 182). Enne S.Sõštšikovi kinnipidamist käis S.Sõštšikov poes varastamas sel päeaval 2 korda (XX, 182). Kinnipidamisel seda kaupa, mis S.Sõštšikov oli samal päeval varastanud, S.Sõštšikovilt kätte ei saadud (XX, 182). Eelkajastatud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis on ümber lükatud süüdistatav Sergei Sõštšikovi enda süüd Jõgeva Selverist kalamarja ja kana varguses
eitavad ütlused. Turvavideosalvestistelt sünkroonis kohtule esitatud kassatšekiga on kahtlusteta näha, et varguse pani toime S.Sõštšikov, kes patrullilehe ja tunnistaja A. A. ütluste kohaselt peeti kinni samal päeval, kui ta oli uuesti pärast varguse toimepanemist poodi tagasi tulnud. Sergei Sõštšikov pani varguse toime kavatsetult, pannes müügisaalis varastatu endale jope alla ja jättes müügisaalist väljudes kassast möödudes kauba eest tasumata. Sergei Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna on teada, et S.Sõštšikov on lisaks käsitletud 03.12.2011.a kella 16:05 paiku toimepandud vargusele veel vargusi toime pannud 21.08.2011 ja 06.09.2013 ning ka kõik teised süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kajastatud vargused – 03.12.2011.a kella 16:15 paiku, 21.03.2012.a kella 20:20 paiku, 23.03.2012.a kella 18:05 paiku, 12.01.2014.a kella 18:20 paiku, 12.01.2014.a kella 20:19 paiku - on tõendatud, siis kvalifitseerub S.Sõštšikovi käitumine tervikuna varguste süstemaatiliseks toimepanemiseks. S.Sõštšikov kordas ühte ja sama käitumismustrit regulaarselt, mis iseloomustab tema tolleaegset elustiili. See, et tegemist oli kuritegeliku eluviisiga, nähtub ka sellest, et 2013.a suvest alates käitles S.Sõštšikov ebaseaduslikult ecstasy tablette, omandades neid 150 ja andes neid E.N. regulaarselt edasi kuni 2014.a varakevadeni, jätkates 2014.a varakevadest narkootiliste ainete ebaseduslikku käitlemist kuritegeliku ühenduse raames. 2014.a kevadsuvest alates pani S.Sõštšikov toime väljapressimisi ja röövimise. 2013-2014.a pani S.Sõštšikov toime mitmeid kehalisi väärkohtlemisi ja ühe ebaseadusliku vabaduse võtmise. Neil asjaoludel ei ole kahtlust selles, et vabaduses viibides oli S.Sõštšikovi eluviis kuritegelik, mille üheks avaldumisvormiks oli ka varguste süstemaatiline toimepanemine, millele hiljem järgnes juba rohkem ja raskemaid kuritegusid. Kuigi S.Sõštšikov ennast kalamarja ja broilerikintsu varguses süüdi ei tunnistanud, ei ole ta tsiviilhagile vastu vaielnud. Kannatanu AS-i Selver tsiviilhagi 23.21€ kuulub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1,4, VÕS § 128 lg 2, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldamisele ning Sergei Sõštšikovilt (Sõštšikov) kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kuna KarS § 81 lg 7 p 1 alusel peatub süüteo aegumine kahtlustatava kohtueelsest menetlusest kõrvalehoidumisel, siis ei ole 03.12.2011.a kella 16:05 paiku toimepandud vargus aegunud. See, et S.Sõštšikov hoidis kohtueelsest menetlusest kõrvale, nähtub S.Sõštšikovi suhtes koostatud 08.03.2012.a ja 11.02.2014.a sundtoomise määrustest ja 23.03.2015.a tagaotsitavaks kuulutamise määrusest 08.03.2012.a ja 11.02.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti määrustega määrati kohaldada Sergei Sõštšikovi suhtes sundtoomist tema kahtlustatavana ülekuulamiseks, sest vaatamata korduvatele kutsetele S.Sõštšikov uurija juurde ei ilmunud (XIII, 22-23, 2425).
23.03.2012 kell 23:15 - 25.03.2012 kell 19:05 oli Sergei Sõštšikov kahtlustatavana kinnipeetav (XIII, 56-57). Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas S.Sõštšikov enda elukohaks Tartu XXX (XIII, 56). 23.03.2015.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega kuulutati Sergei Sõštšikov tagaotsitavaks (XIII, 26). Määruse kohaselt kohaldati Sergei Sõštšikovile 25.03.2012 tõkend elukohast lahkumise keeld aadressile XXX, kuhu prokurör saatis S.Sõštšikovile väljastusteatega kirjaliku kutse, millega kohustas Sõštšikovi ilmuma prokuratuuri menetlustoimingute tegemiseks 09.03.2015. Sellele kutsele jättis S.Sõštšikov reageerimata ning kutse tagastati hoiutähtaja möödumisel. Mitteilmumise põhjust S.Sõštšikov ei teatanud. Kõik tema poolt uurijatele antud telefonid ei toimi. Prokuröri hinnangul on S.Sõštšikov hakanud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ning tema asukoht ei ole teada, mistõttu tuleb S.Sõštšikov kuulutada tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldada sundtoomist ja toimetada ta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (XIII, 26). Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja süstemaatilises äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles: 03.12.2011.a kella 16.15 paiku võttis Jõgeva linnas, Kesk 3a/4 asuvas Selver AS-le kuuluvast „Jõgeva Selverist” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära ühe 0,5 liitrise pudeli „Viru Valge“ viina maksumusega 5,29 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Selver AS-le kahju kokku 5,29 eurot. Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises arusaadav ja tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt tunnistab ennast Jõgeva Selverist viina varguses süüdi
Sergei Sõštšikovi enda süüd viinapudeli varguses tunnistavad ütlused on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Sergei Sõštšikovi süü 03.12.2011.a kella 16:15 paiku Jõgeva Selverist viinapudeli varguses on tõendatud kannatanu AS-i Selver avaldusega politseile ja sellele lisatud turvavideosalvestistega ning kassatšekiga sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega, patrullilehega, turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokolliga, tunnistaja A. A. ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et isikuks, kes varguse toime pani, oli Sergei Sõštšikov. Alljärgnevalt ülevaade eelloetletud S.Sõštšikovi süüd varguse toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Dokumentaalses tõendis, 19.12.2011.a AS-i Selver avalduses politseile (XIII, 76) taotletakse võtta vastutusele turvasalvestistelt nähtuv isik, kes varastas 03.12.2011.a kella 16:15 paiku kaupa 5.29 euro väärtuses AS-i Selver kauplusest Jõgeva Selver aadressil Kesk 3a/4, Jõgeva. Avaldusele on lisatud turvasalvestistega CD-plaat ja kassatšekk [XIII, 76: avaldus, 77: kassatšekk sünkroonis videsalvestise väljavõttega, 102: salvestised CDl].
Avalduse kohaselt 03.12.2011.a kella 16:15 paiku möödus tundmatu meesterahvas, seljas must jope neoonroheliste lukkudega, jalas mustad püksid ja mustad jalanõud neoonroheliste paeltega, AS-le Selver kuuluvast kauplusest Jõgeva Selver aadressiga Kesk 3a/4 Jõgeva kassast, jättes tasumata 1 viina Viru Valge eest, hinnaga 5.29 € (XIII, 76). Vargus tuvastati videoanalüüsi teel. Videoanalüüsi teostas turvatöötaja O. N. Avaldusega kaasas olevatelt salvestistelt on näha, kuidas meesterahvas siseneb kaupluse müügisaali kell 16:11 ja kell 16:14 võtab ja paneb jope alla ühe pudeli viina. Seda tegevust nägi Selveri töötaja, kes liikus alkoholi osakonda kaupa välja panema. Kell 16:15 meesterahvas tasub ühe õlle eest ja lahkub kauplusest viina eest tasumata. AS-i Selver tsiviilhagi on 5.29 €. Palutakse tuvastada kodanik ja võtta ta sedusega ettenähtud korras vastutusele. Sama meesterahvas jäi vahele Jõgeva Selveris samal päeval hiljem ja oli üle antud politseile [XIII, 76, 102 (salvestised CD-l)]. 15.01.2014.a tsiviilhagis (I,54-55) taotleb AS Selver Sergei Sõštšikovilt AS-i Selver kasuks välja mõista kokku 28.50 € (23.21€ + 5.29€). 10.03.2016 avaldusega teatas Jõgeva Selveri kaupluse juhataja K. H. AS-i Selver esindajana, et jääb esitatud tsiviilhagi 28.50€ juurde (IV köide, 4.osa lk 100). 19.12.2011.a avaldusele on lisatud kassatšekk sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega, millelt on näha, et ühe õlu Tuborg Green eest tasub kassas 03.12.2011.a kell 16:17:29 Jõgeva Selveris Kesk3A/4 Jõgeva läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov (XIII, 77). 03.12.2011.a patrullilehe (XIII, 78-79) kohaselt saabus politsei kella 17:15 ajal Jõgeva Selverisse, kus viibis Sergei Sõštšikov, kes oli samal päeval käinud Jõgeva Selveris varastamas. 06.01.2014.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 89-101; salvestistega CD-d: XIII, 102) kajastatu kohaselt vaadeldi Jõgeva Selverist edastatud turvakaamerate 03.12.2011.a salvestisi, mille kohaselt viibib poes läkiläki mütsiga isik, kes on näha ka 03.12.2011.a kassatšeki juurde kuuluvalt turvavideopildi väljavõttelt (XIII, 77) ning nimetatud isikuks on mõlemal juhul läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov (XIII, 89, 94-96). 03.12.2011 kell 16:11:22.98 kõnnib poesaalis läkiläki mütsiga ja neoonroheliste paeltega jalanõudega meesterahvas, hoides käes pudelisarnast eset (XIII, 89-90, 95, foto nr 9). 03.12.2011 kell 16:14 kükitab läkiläkiga mees pudelite leti ees, teeb käega leti suunas võtmisele sarnase liigutuse, tõuseb püsti ning liigub kassa poole (XIII, 89-90, 95-96, fotod nr 10 ja 11). 03.12.2011 kell 16:14:53.06 asetab läkiläki mütsiga mees pudelisarnase eseme kassalindile (XIII, 89-90, 96, foto 12). Kohus vaatas prokuröri esitatud turvakaamerate salvestisi kohtulikul uurimisel kohtuistungil ja Sergei Sõštšikov oli neilt varguse toimepanijana ära tuntav. Tunnistaja A. A. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 181-183; allkirjaleht: IV 4. 99) kohaselt töötas ta 2011.a detsembris turvatöötajana AS-s Selver Jõgevamaal, kui puutus kokku S.Sõštšikoviga seoses toidupoes kalamarja ning alkohoolse joogi vargusega (XX, 181-182). 03.12.2011 kell 16.05 oli kalamarja ja grillkoibade vargus ning hiljem alkohoolse joogi Viru Valge vargus (XX, 182). Varguse tuvastas kaamera pealt ja kui S.Sõštšikov tuli tagasi, siis pidas ta kinni, kontrollis dokumendi pealt isiku ja andis politseile üle (XX, 182). Enne S.Sõštšikovi kinnipidamist käis S.Sõštšikov poes varastamas sel päeaval 2 korda (XX, 182). Kinnipidamisel seda kaupa, mis S.Sõštšikov oli samal päeval varastanud, S.Sõštšikovilt kätte ei saadud (XX, 182).
Eelkajastatud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis on tõendatud, et süüdistatav Sergei Sõštšikov varastas 03.12.2011.a kella 16:15 paiku Jõgeva Selverist ühe 0,5-liitrise pudeli viina „Viru Valge“. Turvavideosalvestistelt sünkroonis kohtule esitatud kassatšekiga on kahtlusteta näha, et varguse pani toime S.Sõštšikov, kes patrullilehe ja tunnistaja A. A. ütluste kohaselt peeti kinni samal päeval, kui ta oli uuesti pärast varguse toimepanemist poodi tagasi tulnud. Sergei Sõštšikov pani varguse toime kavatsetult, pannes müügisaalis varastatu endale jope alla ja jättes müügisaalist väljudes kassast möödudes kauba eest tasumata. Sergei Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna on teada, et S.Sõštšikov on lisaks käsitletud 03.12.2011.a kella 16:15 paiku toimepandud vargusele veel vargusi toime pannud 21.08.2011 ja 06.09.2013 ning ka kõik teised süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kajastatud vargused – 03.12.2011.a kella 16:05 paiku, 21.03.2012.a kella 20:20 paiku, 23.03.2012.a kella 18:05 paiku, 12.01.2014.a kella 18:20 paiku, 12.01.2014.a kella 20:19 paiku - on tõendatud, siis kvalifitseerub S.Sõštšikovi käitumine tervikuna varguste süstemaatiliseks toimepanemiseks. S.Sõštšikov kordas ühte ja sama käitumismustrit regulaarselt, mis iseloomustab tema tolleaegset elustiili. See, et tegemist oli kuritegeliku eluviisiga, nähtub ka sellest, et 2013.a suvest alates käitles S.Sõštšikov ebaseaduslikult ecstasy tablette, omandades neid 150 ja andes neid E.N. regulaarselt edasi kuni 2014.a varakevadeni, jätkates 2014.a varakevadest narkootiliste ainete ebaseduslikku käitlemist kuritegeliku ühenduse raames. 2014.a kevadsuvest alates pani S.Sõštšikov toime väljapressimisi ja röövimise. 2013-2014.a pani S.Sõštšikov toime mitmeid kehalisi väärkohtlemisi ja ühe ebaseadusliku vabaduse võtmise. Neil asjaoludel ei ole kahtlust selles, et vabaduses viibides oli S.Sõštšikovi eluviis kuritegelik, mille üheks avaldumisvormiks oli ka varguste süstemaatiline toimepanemine, millele hiljem järgnes juba rohkem ja raskemaid kuritegusid. S.Sõštšikov tunnistas ennast Jõgeva Selverist viinapudeli varguses süüdi ja ei ole tsiviilhagile vastu vaielnud. Kannatanu AS-i Selver tsiviilhagi 5.29€ kuulub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1,4, VÕS § 128 lg 2, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldamisele ning Sergei Sõštšikovilt (Sõštšikov) kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kuna KarS § 81 lg 7 p 1 alusel peatub süüteo aegumine kahtlustatava kohtueelsest menetlusest kõrvalehoidumisel, siis ei ole 03.12.2011.a kella 16:15 paiku toimepandud vargus aegunud. See, et S.Sõštšikov hoidis kohtueelsest menetlusest kõrvale, nähtub S.Sõštšikovi suhtes koostatud 08.03.2012.a ja 11.02.2014.a sundtoomise määrustest ja 23.03.2015.a tagaotsitavaks kuulutamise määrusest
08.03.2012.a ja 11.02.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti määrustega määrati kohaldada Sergei Sõštšikovi suhtes sundtoomist tema kahtlustatavana ülekuulamiseks, sest vaatamata korduvatele kutsetele S.Sõštšikov uurija juurde ei ilmunud (XIII, 22-23, 2425). 23.03.2012 kell 23:15 - 25.03.2012 kell 19:05 oli Sergei Sõštšikov kahtlustatavana kinnipeetav (XIII, 56-57). Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas S.Sõštšikov enda elukohaks XXX (XIII, 56). 23.03.2015.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega kuulutati Sergei Sõštšikov tagaotsitavaks (XIII, 26). Määruse kohaselt kohaldati Sergei Sõštšikovile 25.03.2012 tõkend elukohast lahkumise keeld aadressile XXX, kuhu prokurör saatis S.Sõštšikovile väljastusteatega kirjaliku kutse, millega kohustas Sõštšikovi ilmuma prokuratuuri menetlustoimingute tegemiseks 09.03.2015. Sellele kutsele jättis S.Sõštšikov reageerimata ning kutse tagastati hoiutähtaja möödumisel. Mitteilmumise põhjust S.Sõštšikov ei teatanud. Kõik tema poolt uurijatele antud telefonid ei toimi. Prokuröri hinnangul on S.Sõštšikov hakanud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ning tema asukoht ei ole teada, mistõttu tuleb S.Sõštšikov kuulutada tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldada sundtoomist ja toimetada ta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (XIII, 26). Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja süstemaatilises äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles: 21.03.2012.a kella 20.20 paiku võttis Tartu linnas Turu 2 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas “Rimi Taskus” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära ühe 0,5 liitrise pudeli „Vana Tallinn“ likööri maksumusega 8,25 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Rimi Eesti Food ASle kahju kokku 8,25 eurot. Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises arusaadav ja tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt tunnistab ta end süüdi 21.03.2012 Tasku Rimist Vana Tallinna likööripudeli varguses (XXII, 159). Sergei Sõštšikovi enda süüd likööripudeli varguses tunnistavad ütlused on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Sergei Sõštšikovi süü 21.03.2012.a kella 20:20 paiku Taskus asuvast Rimist likööripudeli “Vana Tallinn” varguses on tõendatud kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusega politseile ja sellele lisatud turvavideosalvestistega ning turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokolliga, kassatšekiga sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega, tunnistaja M. M. ütlustega, kannatanu S.M. ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et isikuks, kes varguse toime pani, oli Sergei Sõštšikov. Alljärgnevalt ülevaade eelloetletud S.Sõštšikovi süüd varguse toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Dokumentaalses tõendis, 21.03.2012.a Rimi Eesti Food AS-i avalduses politseile (XIII, 80) taotletakse võtta vastutusele isik, kes varastas 21.03.2012.a kella 20:20 paiku Rimi Tartu Supermarketis aadressil Turu 2 Tartu Vana Tallinna likööri 8.25 euro väärtuses (XIII, 80). Kaupa ei ole kauplusele tagastatud (XIII, 80). Rimi Eesti Food AS-i tsiviilhagi on 8.25 € (XII, 80).
Avaldusele on lisatud videosalvestis CD-l (XIII, 80, 102). 06.01.2014.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 89-101; salvestistega CD-d: XIII, 102) kajastatu kohaselt vaadeldi turvakaamerate 21.03.2012.a salvestisi, mille kohaselt viibib poes läkiläki mütsiga isik, kes on näha ka 03.12.2011.a kassatšeki juurde kuuluvalt turvavideopildi väljavõttelt (XIII, 77) ning nimetatud isikuks on mõlemal juhul läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov (XIII, 89-90, 97-98). Fotolt nr 15 nähtuvalt teeb läkiläki mütsiga mees käega poeleti suunas võtmisele sarnast liigutust (XIII, 98). Fotolt nr 16 nähtuvalt hoiab läkiläki mütsiga mees käes pudelisarnast eset (XIII, 98). Fotolt nr 16 nähtuvalt on läkiläkiga mehel neoonroheliste paeltega jalanõud ja jopel neoonroheline lukk (XIII, 98). 21.03.2012 kell 20:18:47.56 teeb mütsiga mees tundmatu mehe kõrval olles poeleti suunas, kus pudelid, võtmisele sarnase liigutuse (XIII, 90, 98, foto nr 15). 21.03.2012 kell 20:19:30.67 kõnnib mütsiga mees saalis ja käes pudelisarnane ese (XIII, 90, 98, foto nr 16). Kohus vaatas prokuröri esitatud turvakaamerate salvestisi kohtulikul uurimisel kohtuistungil ja Sergei Sõštšikov oli neilt varguse toimepanijana ära tuntav. Ka kassatšekilt sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega on näha, et ühe õlu Tuborg Green eest tasub kassas 03.12.2011.a kell 16:17:29 Jõgeva Selveris Kesk3A/4 Jõgeva läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov (XIII, 77). Sama läkiläkiga Sergei Sõštšikov on näha ka 06.01.2014.a asitõendi vaatlusprotokolli (XIII, 89-101; salvestistega CD-d: XIII, 102) Tasku Rimi turvakaamerate 21.03.2012.a salvestistelt. Rimi Eesti Food AS esitas tsiviilhagid 10.01.2014, 01.07.2015, 24.08.2015 kokku 73.61 € nõudes: 17.65€ (8.25€ + 9.39) + 19.99€ + 35.97€ (I, 50-53, 56-58). 11.02.2016.a Rimi Eesti Food avalduse (XIII, 83-86) kohaselt ei soovi Rimi Eesti Food AS esindaja osaleda kriminaalasja nr 1-15-9694 kohtuistungil ja jääb esitatud hagide juurde (XIII, 83; IV 4. 101). Kannatanu S.M. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 40-48; allkirjaleht: IV 1. 186) kohaselt on Sõštšikov varastanud Tasku Rimist likööri Vana Tallinn, eestpoolt võeti pudel ja tagantpoolt pandi pudel ettepoole, mis tuli välja kaamera järgi (XIX, 43). Vana Talllinna vargus oli 21.03.2012 (XIX, 43 all). Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt (XX, 184) teab ta osasid süüdistatavaid nägupidi seoses turvatööga, turvatööl töötas koos S.M. (XX, 184). Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 184-186; allkirjaleht: IV
Eelkajastatud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis on tõendatud, et süüdistatav Sergei Sõštšikov varastas 21.03.2012.a kella 20:20 paiku Taskus asuvast Rimist ühe 0,5-liitrise pudeli likööri „Vana Tallinn“. Turvavideosalvestistelt sünkroonis kohtule esitatud kassatšekiga on kahtlusteta näha, et varguse pani toime S.Sõštšikov. Sellega on kooskõlas ka kannatanu S.M. ütlused ja tunnistaja M. M. ütlused. Sergei Sõštšikov pani varguse toime kavatsetult, peites likööripudeli selle varastamiseks enda juurde ära, jättes müügisaalist väljudes kassast möödudes kauba eest tasumata. Sergei Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna on teada, et S.Sõštšikov on lisaks käsitletud 21.03.2012.a kella 20:20 paiku toimepandud vargusele veel vargusi toime pannud 21.08.2011 ja 06.09.2013 ning ka kõik teised süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kajastatud vargused – 03.12.2011.a kella 16:05 paiku, 03.12.2011.a kella 16:15 paiku, 23.03.2012.a kella 18:05 paiku, 12.01.2014.a kella 18:20 paiku, 12.01.2014.a kella 20:19 paiku - on tõendatud, siis kvalifitseerub S.Sõštšikovi käitumine tervikuna varguste süstemaatiliseks toimepanemiseks. S.Sõštšikov kordas ühte ja sama käitumismustrit regulaarselt, mis iseloomustab tema tolleaegset elustiili. See, et tegemist oli kuritegeliku eluviisiga, nähtub ka sellest, et 2013.a suvest alates käitles S.Sõštšikov ebaseaduslikult ecstasy tablette, omandades neid 150 ja andes neid E.N. regulaarselt edasi kuni 2014.a varakevadeni, jätkates 2014.a varakevadest narkootiliste ainete ebaseduslikku käitlemist kuritegeliku ühenduse raames. 2014.a kevadsuvest alates pani S.Sõštšikov toime väljapressimisi ja röövimise. 2013-2014.a pani S.Sõštšikov toime mitmeid kehalisi väärkohtlemisi ja ühe ebaseadusliku vabaduse võtmise. Neil asjaoludel ei ole kahtlust selles, et vabaduses viibides oli S.Sõštšikovi eluviis kuritegelik, mille üheks avaldumisvormiks oli ka varguste süstemaatiline toimepanemine, millele hiljem järgnes juba rohkem ja raskemaid kuritegusid. S.Sõštšikov tunnistas ennast Taskus asuvast Rimist likööripudeli varguses süüdi ja ei ole tsiviilhagile vastu vaielnud. Kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi 8.25€ nõudes kuulub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1,4, VÕS § 128 lg 2, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldamisele ning Sergei Sõštšikovilt (Sõštšikov) kannatanu kasuks väljamõistmisele. Kuna KarS § 81 lg 7 p 1 alusel peatub süüteo aegumine kahtlustatava kohtueelsest menetlusest kõrvalehoidumisel, siis ei ole 21.03.2012.a kella 20:20 paiku toimepandud vargus aegunud. See, et S.Sõštšikov hoidis kohtueelsest menetlusest kõrvale, nähtub S.Sõštšikovi suhtes koostatud 08.03.2012.a ja 11.02.2014.a sundtoomise määrustest ja 23.03.2015.a tagaotsitavaks kuulutamise määrusest 08.03.2012.a ja 11.02.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti määrustega määrati kohaldada Sergei Sõštšikovi suhtes sundtoomist tema kahtlustatavana ülekuulamiseks, sest vaatamata korduvatele kutsetele S.Sõštšikov uurija juurde ei ilmunud (XIII, 22-23, 2425).
23.03.2012 kell 23:15 - 25.03.2012 kell 19:05 oli Sergei Sõštšikov kahtlustatavana kinnipeetav (XIII, 56-57). Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas S.Sõštšikov enda elukohaks XXX (XIII, 56). 23.03.2015.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega kuulutati Sergei Sõštšikov tagaotsitavaks (XIII, 26). Määruse kohaselt kohaldati Sergei Sõštšikovile 25.03.2012 tõkend elukohast lahkumise keeld aadressile XXX, kuhu prokurör saatis S.Sõštšikovile väljastusteatega kirjaliku kutse, millega kohustas Sõštšikovi ilmuma prokuratuuri menetlustoimingute tegemiseks 09.03.2015. Sellele kutsele jättis S.Sõštšikov reageerimata ning kutse tagastati hoiutähtaja möödumisel. Mitteilmumise põhjust S.Sõštšikov ei teatanud. Kõik tema poolt uurijatele antud telefonid ei toimi. Prokuröri hinnangul on S.Sõštšikov hakanud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ning tema asukoht ei ole teada, mistõttu tuleb S.Sõštšikov kuulutada tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldada sundtoomist ja toimetada ta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (XIII, 26). Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja süstemaatilises äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles: 23.03.2012.a kella 18.05 paiku võttis Tartu linnas Turu 2 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas „Rimi Taskus” ebaseadusliku omastamise eesmärgil, möödudes kassaliinist kauba eest tasumata, ära ühe 0,5 liitrise pudeli „Smirnoff“ viina maksumusega 9,39 eurot. Vargusega tekitas Sergei Sõštšikov Rimi Eesti Food ASle kahju kokku 9,39 eurot. Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises arusaadav ja tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt ei tunnista ta end süüdi 23.03.2012 Tasku Rimist 1 viina „Smirnoff“ varguses ja ei mäleta, kas käis sellel päeval Tasku Rimis, võib-olla käis (XXII, 159). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei meenu talle 23.03.2012.a kohta, 4-5 aastat on möödas (XXII, 163). Kuigi Sergei Sõštšikov ennast Taskus asuvast Rimist viinapudeli “Smirnoff” varguses süüdi ei tunnista, on tema süü veenvalt tõendatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega – kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusega politseile ja sellele lisatud turvavideosalvestistega ning turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokolliga, kassatšekiga sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega, tunnistaja M. M. ütlustega, kannatanu S.M. ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et isikuks, kes varguse toime pani, oli Sergei Sõštšikov. Alljärgnevalt ülevaade eelloetletud S.Sõštšikovi süüd varguse toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Dokumentaalses tõendis, 23.03.2012.a Rimi Eesti Food AS-i avalduses politseile (XIII, 81) taotletakse võtta vastutusele isik, kes varastas 23.03.2012.a kella 18:09 paiku Rimi Tartu Supermarketis aadressil Turu 2 Tartu Smirnoff viina 11.50 euro väärtuses (XIII, 81). Kaup on rikutud. Rikutud kaupa ei ole kauplusele tagastatud (XIII, 81). Rimi Eesti Food AS-i tsiviilhagi on 11.50 € (XII, 81). Avaldusele on lisatud videosalvestis CD-l (XIII, 81, 102).
23.03.2012.a Rimi Eesti Food akti (XIII, 82) kohaselt peeti 23.03.2012 kell 21:50 kinni Turu 2 Tasku kaupluses Sergei Sõštšikov koos ühe pudeli Smirnoff viinaga hinnaga 9.39€, kaup rikutud ja kauplusele seda ei tagastatud. Politsei kutsuti välja kell 22:21 (XIII, 82). Rimi Eesti Food AS esitas tsiviilhagid 10.01.2014, 01.07.2015, 24.08.2015 kokku 73.61 € nõudes: 17.65€ (8.25€ + 9.39) + 19.99€ + 35.97€ (I, 50-53, 56-58). 11.02.2016.a Rimi Eesti Food avalduse (XIII, 83-86) kohaselt ei soovi Rimi Eesti Food AS esindaja osaleda kriminaalasja nr 1-15-9694 kohtuistungil ja jääb esitatud hagide juurde (XIII, 83; IV 4. 101). 06.01.2014.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 89-101; salvestistega CD-d: XIII, 102) kajastatu kohaselt vaadeldi turvakaamerate 23.03.2012.a salvestisi, mille kohaselt viibib poes ilma mütsita isik, kes on näha ka 03.12.2011.a kassatšeki juurde kuuluvalt turvavideopildi väljavõttelt (XIII, 77) ning nimetatud isikuks on mõlemal juhul Sergei Sõštšikov (XIII, 89-90, 100-101). Fotolt nr 19 on ära tuntav, et poodi sisenev ilma mütsita isik, kelle jopel on ees neoonroheline triip (lukk), on Sergei Sõštšikov (XIII, 100). Fotolt nr 20 on näha, et ilma mütsita isikul on neoonroheliste paeltega jalanõud ja jope, millel ees neoonroheline triip (lukk) ning see isik teeb pudelitega poeriiulite ees käega poeleti suunas võtmisele sarnast liigutust (XIII, 101). 23.03.2012 kell 18:03:38.08 siseneb poodi mees, kelle jopel on ees rohelist värvi triip (XIII, 90, foto nr 19). 23.03.2012 kell 18:05:18.18 teeb sama mees käega pudelite leti suunas võtmisele sarnase liigutuse (XIII, 90, 98, foto nr 20). Kohus vaatas prokuröri esitatud turvakaamerate salvestisi kohtulikul uurimisel kohtuistungil ja Sergei Sõštšikov oli neilt varguse toimepanijana ära tuntav. Ka kassatšekilt sünkroonis turvavideosalvestise väljavõttega on näha, et ühe õlu Tuborg Green eest tasub kassas 03.12.2011.a kell 16:17:29 Jõgeva Selveris Kesk3A/4 Jõgeva läkiläki mütsiga Sergei Sõštšikov (XIII, 77). Sama isik - Sergei Sõštšikov on näha ka 06.01.2014.a asitõendi vaatlusprotokolli (XIII, 89-101; salvestistega CD-d: XIII, 102) Tasku Rimi turvakaamerate 23.03.2012.a salvestistelt. Kannatanu S.M. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 40-48; allkirjaleht: IV 1. 186) kohaselt oli Tasku Rimist vargus 2012.a (XIX, 43). Seal oli kaks isikut – Sõštšikov ja teine samast pundist, kes oli ka Anne Säästumarketis (XIX, 43). Sealt Sõštšikov varastas „Smirnoff“ viina 0,5 l (XIX, 43). Sõštšikov tuli poodi koos sõbraga, tema sõber jalutas ringi, et vaadata, kas turvamees on olemas või mitte ning Sõštšikov võttis esimese pudeli kätte ja teise pudeli pani tagantpoolt selle asemele, et vargust poleks näha, pani pudeli põue ja lahkus oma sõbraga selle eest tasumata (XIX, 43). S.M. ütluste kohaselt avastas ta varguse kaamera pealt, üks pudel oli puudu ja sai kontrollitud, et kaamera järgi oli pudel varastatud Sõštšikovi poolt (XIX, 43). „Smirnoffi“ vargus oli 23.03.2012.a (XIX, 43). Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt (XX, 184) teab ta osasid süüdistatavaid nägupidi seoses turvatööga, turvatööl töötas koos S.M. (XX, 184).
Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 184-186; allkirjaleht: IV
Kuna KarS § 81 lg 7 p 1 alusel peatub süüteo aegumine kahtlustatava kohtueelsest menetlusest kõrvalehoidumisel, siis ei ole 23.03.2012.a kella 18:05 paiku toimepandud vargus aegunud. See, et S.Sõštšikov hoidis kohtueelsest menetlusest kõrvale, nähtub S.Sõštšikovi suhtes koostatud 08.03.2012.a ja 11.02.2014.a sundtoomise määrustest ja 23.03.2015.a tagaotsitavaks kuulutamise määrusest 08.03.2012.a ja 11.02.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti määrustega määrati kohaldada Sergei Sõštšikovi suhtes sundtoomist tema kahtlustatavana ülekuulamiseks, sest vaatamata korduvatele kutsetele S.Sõštšikov uurija juurde ei ilmunud (XIII, 22-23, 2425). 23.03.2012 kell 23:15 - 25.03.2012 kell 19:05 oli Sergei Sõštšikov kahtlustatavana kinnipeetav (XIII, 56-57). Kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas S.Sõštšikov enda elukohaks XXX (XIII, 56). 23.03.2015.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega kuulutati Sergei Sõštšikov tagaotsitavaks (XIII, 26). Määruse kohaselt kohaldati Sergei Sõštšikovile 25.03.2012 tõkend elukohast lahkumise keeld aadressile XXX, kuhu prokurör saatis S.Sõštšikovile väljastusteatega kirjaliku kutse, millega kohustas Sõštšikovi ilmuma prokuratuuri menetlustoimingute tegemiseks 09.03.2015. Sellele kutsele jättis S.Sõštšikov reageerimata ning kutse tagastati hoiutähtaja möödumisel. Mitteilmumise põhjust S.Sõštšikov ei teatanud. Kõik tema poolt uurijatele antud telefonid ei toimi. Prokuröri hinnangul on S.Sõštšikov hakanud kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma ning tema asukoht ei ole teada, mistõttu tuleb S.Sõštšikov kuulutada tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldada sundtoomist ja toimetada ta Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (XIII, 26). Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja süstemaatilises äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles: 12.01.2014.a kella 18.20 paiku võttis Tartus Anne 46a asuvast Rimi Eesti Food ASi kauplusest Anne Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5 l pudeli alkoholi Jack Daniel`s väärtusega 19,99 eurot. Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises arusaadav ja tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt ning arusaadav on ka süüdistus avaliku korra raskes rikkumises, aga selle süüdistuse järgi ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt on ta 12.01.2014 on Anne Säästumarketist varastanud
Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa 23.10.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt teab ta, et Sergei Sõštšikov ei varastanud 12.01.2014.a Anne ja Kaunase Säästumarketist mitte midagi
Ainukesena lahknevad ülejäänud tõendite kogumist Andrei Remetsa ütlused selle kohta, et S.Sõštšikov ei ole 12.01.2014.a Anne ja Kaunase Säästumarketist mitte midagi varastanud. Kuna A.Remetsa ütlused on vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, sealhulgas ka turvakaamerate videosalvestistelt nähtuvaga, siis hindab kohus need ebausalduväärseteks ja neist otsuse tegemisel ei lähtu. Sergei Sõštšikovi enda süüd alkoholipudeli Jack Daniel ́s varguses tunnistavad ütlused on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Sergei Sõštšikovi süü 12.01.2014.a kella 18:20 paiku Tartus Anne Rimi Säästumarketist alkoholipudeli Jack Daniel ́s varguses on tõendatud kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusega politseile ja sellele lisatud turvavideosalvestistega ning turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollidega, tunnistaja M. M. ütlustega, kannatanu S.M. ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et isikuks, kes varguse toime pani, oli Sergei Sõštšikov. Alljärgnevalt ülevaade eelloetletud S.Sõštšikovi süüd varguse toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Dokumentaalses tõendis, 23.01.2014.a Rimi Eesti Food AS-i avalduses politseile (XIII, 111) taotletakse võtta vastutusele isikud, kes varastasid 12.01.2014.a Rimi Anne Säästumarketist aadressil Anne 46a Tartu 0,5 l pudeli alkoholi Jack Daniel ́s 19.99 euro väärtuses (XIII, 111). Rimi Eesti Food AS-i tsiviilhagi on 19.99 € (XII, 111). Avalduse kohaselt võtab 12.01.2014 kell 18:19:52 noormees, kellel kaasas 2 sõpra, riiulist ühe pudeli alkoholi ja paneb selle riiete alla peitu, kell 18:20:35 läbivad noormehed kassaliini kauba eest tasumata (XIII, 111). Avalduse kohaselt 12.01.2014 kell 19:54:39 naasevad 3 noormeest poodi tagasi, käivad läbi alkoholi osakonnast, aga nähes, et turvatöötaja neid jälgib, ei võta riiulist midagi. Kell 19:56:00 püüab turvatöötaja peatada varem alkoholi varastanud noormeest, aga noormees osutab füüsilist vastupanu ja põgeneb. Veel on salvestiselt näha, et üks noormeestest peksab jalaga maas lamavat turvatöötajat (XIII, 111). Samad noormehed külastavad samal õhtul Kaunase Säästumarketit, kus nad varastavad 3 pudelit alkoholi (XIII, 111) Avaldusele on lisatud videosalvestis CD-l (XIII, 111, 137). Rimi Eesti Food AS esitas tsiviilhagid 10.01.2014, 01.07.2015, 24.08.2015 kokku 73.61 € nõudes: 17.65€ (8.25€ + 9.39) + 19.99€ + 35.97€ (I, 50-53, 56-58). 11.02.2016.a Rimi Eesti Food avalduse (XIII, 83-86) kohaselt ei soovi Rimi Eesti Food AS esindaja osaleda kriminaalasja nr 1-15-9694 kohtuistungil ja jääb esitatud hagide juurde (XIII, 83; IV 4. 101). 28.08.2014.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 103-110; salvestistega CD: XIII, 137) kajastatu kohaselt vaadeldi Rimi Eesti Food AS-i kaupluste Anne Säästumarket (asukoht Tartus Anne 46a) ja Kaunase Säästumarket (asukoht Tartus XXX) turvakaamerate 12.01.2014.a salvestisi. Anne Säästumarketi turvakaamerate salvestistest (fotod: XIII, 104-106) tehtud väljatrükkidelt on ära tuntav, et poes viibib Sergei Sõštšikov (fotodel tähistatud punase noolega), kes kell 18:19:51.62 võtab riiulist alkoholipudeli (ülemine foto: XIII, 104), kell 18:20:03.78 paneb alkoholipudeli põue (alumine foto: XIII, 104), kell 18:20:33.78 lahkub poest alkoholipudeli eest maksmata (ülemine foto: XIII, 105), kell 19:54:43.72 tuleb kauplusesse tagasi (alumine foto: XIII, 105).
Anne Säästumarketi turvakaamerate salvestistest tehtud väljatrükist on näha, et üks noormeestest peksab maaslamajat jalaga (ülemine foto: XIII, 106). 22.10.2015.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 113-136; salvestistega CD: XIII, 137) kajastatu kohaselt vaadeldi Rimi Eesti Food AS-i kaupluste Anne Säästumarket (asukoht Tartus Anne 46a) ja Kaunase Säästumarket (asukoht Tartus XXX) turvakaamerate 12.01.2014.a salvestisi ning salvestistest tehtud väljatrükkidelt on selgesti ära tuntavad Sergei Sõštšikov ja Andrei Remets. Anne Säästumarketist varastas Sergei Sõštšikov ühe pudeli alkoholi ja Kaunase Säästumarketist 3 pudelit alkoholi, jättes mõlemal juhul kassas kauba eest tasumata, lahkudes poest. Kohus vaatas prokuröri esitatud turvakaamerate salvestisi (CD: XIII, 137) kohtulikul uurimisel kohtuistungil ja Sergei Sõštšikov oli neilt varguse toimepanijana ära tuntav. Salvestistelt nähtus, et Sergei Sõštšikov varastas alkoholi nii Anne Säästumarketist kui ka Kaunase Säästumarketist ja pärast Anne Säästumarketist alkoholi vargust sinna naastes ei allunud Sergei Sõštšikov turvatöötaja korraldustele, osutades turvatöötajale vastupanu, mille käigus kukkus S.Sõštšikov koos turvatöötajaga põrandale ning pääses turvatöötaja käest põgenema, kui Andrei Remets lõi jalgadega vastu turvatöötaja jalgu. Salvestistelt oli selgesti näha ja ära tuntav ka Andrei Remets. Kannatanu S.M. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 40-48; allkirjaleht: IV 1. 186) kohaselt töötas ta 2014.a Anne Säästumarketis turvatöötajana OÜ-s T., kui õhtul kella 7 paiku tuli kahtlustatav isik koos kahe teise isikuga Anne Säästumarketi poodi ja varastas pudeli (XIX, 41). Kassapidaja ütles, et 3 isikut olid poes, käisid alkoholi juures, aga lahkusid poest midagi ostmata (XIX, 41, 46 keskel). Kassapidajalt saadud informatsioon ajendas turvakaameraid vaatama (XIX, 46). S.M. ütluste kohaselt vaatas ta kaamera järgi, mis juhtus ja nägi, et Sõštšikov võttis ühe pudeli ja pani tagant ette pudeli asemele, et ei oleks pudeli vargust näha (XIX, 41). Siis pani S.Sõštšikov pudeli põue ja lahkus selle eest maksmata (XIX, 41). Kaamera järgi toimus vargus kella 7 paiku õhtupoole (XIX, 42). Samad isikud tulid samal õhtul uuesti poodi, läksid alkoholi juurde, kus viibisid mõned minutid ja hakkasid poest kohe lahkuma (XIX, 42). Palus Sõštšikovil tulla turvaruumi, millest isik keeldus ja proovis põgeneda ja hakkas ära jooksma (XIX, 46). S.M. ütluste kohaselt haaras ta Sõštšikovil jopest (XIX, 46). S.M. ütluste kohaselt pööras Sõštšikov tema poole rusikaga või käega, Sõštšikov püüdis lüüa, aga ei saanud pihta (XIX, 46) ja nad mõlemad lendasid põrandale (XIX, 46). Maas lamades S.Sõštšikov ei löönud, haaras tal käed tahapoole, ta ei saanud lüüa (XIX, 46). Sõštšikovi kaaslane lõi jalgadega, millest tundis enda jalgades ja põlvedes valu (XIX, 47). S.M. ütluste kohaselt sai siis Sõštšikov kuidagi haardest lahti ja pääses minema, tõusis ja põgenes koos kaaslastega (XIX, 47). S.M. ütluste kohaselt olid tal endal seljas turvatöötaja riided (XIX, 48). Sõštšikovi teadis seoses varasemate vargustega, Kesklinna Tasku Rimis oli Sõštšikov koos teiste isikutega vargustega tegelenud (XIX, 43). Rünne Anne Säästumarketis toimus 12.01.2014.a (XIX, 44). Vargus toimus samal päeval, kui püüdis Sõštšikovi kinni pidada (XIX, 44). Sõštšikov varastas Anne Säästumarketist viski Jack Daniel 0,5-se, mille tuvastas kaamera järgi (XIX, 44). Kuna üks pudel oli puudu, siis kaamera järgi kontrollides oli Sõštšikov võtnud pudeli ja pannud selle põue (XIX, 44). Pood viskit tagasi ei saanud, nad jooksid sellega minema (XIX, 46). Pärast vargust poodi tagasi tulnud Sõštšikov koos kaaslastega nägid teda kui turvameest, sest nad rääkisid omavahel, et näe turvamees on siin, kas ta nägi sind või ei näinud, kas ta proovib sind nüüd kätte saada või ei proovi (XIX, 44).
S.M. ütluste kohaselt näidati talle politseis äratundmiseks isikute fotosid (XIX, 42). Äratundmiseks esitamisel tundis ära sama isiku, kes turvakaamera salvestisel lõi jalaga ja selleks isikuks ei olnud Sõštšikov (XIX, 45). Põranda peal oli S.Sõštšikov ja fotolt tundis ära Remetsa (XIX, 47). 22.10.2015.a kannatanule S.M. äratundmiseks esitamise protokollis (X,46-48) kajastatu kohaselt tundis S.M. talle näidatud 6 erineva isiku fotode hulgast Andrei Remetsas ära isiku, kes 12.01.2014.a kella 19:56 paiku Tartus Anne 46a Anne Säästumarketis osales tema löömises, kui soovis turvaruumi toimetada teist meesterahvast, kes samal päeval oli eelnevalt varastanud Anne Säästumarketist alkoholi (X, 46). Kui see meesterahvas, keda soovis viia turvaruumi, tõmbas ta põrandale pikali ja hõikas kaaslasi appi, siis ära tuntud isik (kelleks on Andrei Remets), lõi paaril korral jalgadega vastu jalgu (X, 46). 08.03.2016.a kohtuistungil kannatanu S.M. saalis viibivate isikute hulgast Andrei Remetsa ära ei tundnud (XIX, 42 all, 47 all). Kohtusaal, milles istungit peeti, on Tartu kohtumaja kõige suurem (nr 342) ning saalis oli palju inimesi, sealhulgas pealtvaatajad. S.Remets viibis 08.03.2016 vabaduses ja oli kohtusaalis pealtvaatajate hulgas, nagu teisedki vabaduses viibivad süüdistatavad. Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt (XX, 184) teab ta osasid süüdistatavaid nägupidi seoses turvatööga, turvatööl töötas koos S.M. (XX, 184). Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 184-186; allkirjaleht: IV
Eelkajastatud tõenditega kogimis on tõendatud, et süüdistatav Sergei Sõštšikov varastas 12.01.2014.a kella 18:20 paiku Tartus Anne Rimi Säästumarketist alkoholipudeli Jack Daniel ́s. Turvavideosalvestistelt ja nende vaatlusprotokollidest on kahtlusteta näha, et varguse pani toime S.Sõštšikov. Sellega on kooskõlas ka kannatanu S.M. ütlused ja tunnistaja M. M. ütlused. Sergei Sõštšikov pani varguse toime kavatsetult, peites viinapudeli selle varastamiseks endale põue, jättes müügisaalist väljudes kassast möödudes kauba eest tasumata. Sergei Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna on teada, et S.Sõštšikov on lisaks käsitletud 12.01.2014.a kella 18:20 paiku toimepandud vargusele veel vargusi toime pannud 21.08.2011 ja 06.09.2013 ning ka kõik
teised süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kajastatud vargused – 03.12.2011.a kella 16:05 paiku, 03.12.2011.a kella 16:15 paiku, 21.03.2012.a kella 20:20 paiku, 23.03.2012.a kella 18:05 paiku, 12.01.2014.a kella 20:19 paiku - on tõendatud, siis kvalifitseerub S.Sõštšikovi käitumine tervikuna varguste süstemaatiliseks toimepanemiseks. S.Sõštšikov kordas ühte ja sama käitumismustrit regulaarselt, mis iseloomustab tema tolleaegset elustiili. See, et tegemist oli kuritegeliku eluviisiga, nähtub ka sellest, et 2013.a suvest alates käitles S.Sõštšikov ebaseaduslikult ecstasy tablette, omandades neid 150 ja andes neid E.N. regulaarselt edasi kuni 2014.a varakevadeni, jätkates 2014.a varakevadest narkootiliste ainete ebaseduslikku käitlemist kuritegeliku ühenduse raames. 2014.a kevadsuvest alates pani S.Sõštšikov toime väljapressimisi ja röövimise. 2013-2014.a pani S.Sõštšikov toime mitmeid kehalisi väärkohtlemisi ja ühe ebaseadusliku vabaduse võtmise. Neil asjaoludel ei ole kahtlust selles, et vabaduses viibides oli S.Sõštšikovi eluviis kuritegelik, mille üheks avaldumisvormiks oli ka varguste süstemaatiline toimepanemine, millele hiljem järgnes juba rohkem ja raskemaid kuritegusid. S.Sõštšikov võttis õigeks, et ta on Anne Säästumarketist varastanud. S.Sõštšikov ei ole tsiviilhagile vastu vaielnud. Kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi 19.99€ nõudes kuulub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1,4, VÕS § 128 lg 2, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldamisele ning Sergei Sõštšikovilt (Sõštšikov) kannatanu kasuks väljamõistmisele. Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja süstemaatilises äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes selles: 12.01.2014.a kella 20.19 paiku võttis Tartus, XXX asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Kaunase Säästumarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm 0,7 l pudelit alkoholi Jagtraum koguväärtusega 35,97 eurot. Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises arusaadav ja tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt ning arusaadav on ka süüdistus avaliku korra raskes rikkumises, aga selle süüdistuse järgi ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa umbes 3 aastat seoses ühiste sõpradega, on koos alkoholi tarbinud ja marihuaanat suitsetanud (XXII, 149150). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei olnud kolme 0,7-liitrist pudelit võimalik varastada, sest seljas oli õhuke jope ja nende peitmine oleks näha jäänud (XXII, 159). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa 02.09.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt suitsetab ta kanepit, tarvitab amfetamiini, ecstasy, teisi narkootilisi aineid tarvitab harva, viimati tarvitas
kanepit 2 päeva tagasi (XVII, 150). Kanepit käis toomas Tallinnast ja hoidis seda peidetuna metsas (XVII, 151). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on Vladimir Gavrilin, hüüdnimedega Vova ja XXX, ning Sergei Sõštšikov, hüüdnimega XXX , tema sõbrad (XVII, 151, 154). On Sergei Sõštšikoviga koos tarvitanud narkootilisi aineid (XVII, 152). Andrei Remetsa 23.10.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt teab ta, et Sergei Sõštšikov ei varastanud 12.01.2014.a Anne ja Kaunase Säästumarketist mitte midagi
Kuigi Sergei Sõštšikov ennast Tartus XXX asuvast Rimi Kaunase Säästumarketist 3-e alkoholipudeli “Jagtraum” varguses süüdi ei tunnista, on tema süü veenvalt tõendatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate järgmiste tõenditega – kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusega politseile ja sellele lisatud turvavideosalvestistega ning turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollidega, tunnistaja M. M. ütlustega ja kannatanu S.M. ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et isikuks, kes kolme alkoholipudeli varguse toime pani, oli Sergei Sõštšikov. Alljärgnevalt ülevaade eelloetletud S.Sõštšikovi süüd varguse toimepanemises kinnitavatest tõenditest. Dokumentaalses tõendis, 24.01.2014.a Rimi Eesti Food AS-i avalduses politseile (XIII, 112) taotletakse võtta vastutusele isikud, kes varastasid 12.01.2014.a Rimi Kaunase Säästumarketist aadressil XXX Tartu kolm 0,7-liitrist pudelit alkoholi Jagtraum, ühe pudeli hind 11.99€ (XIII, 112). Rimi Eesti Food AS-i tsiviilhagi on 35.97 € (XII, 112). Avalduse kohaselt 12.01.2014 kell 20:18:35 võtab noormees, kellel kaasas 2 sõpra, riiulist 3 pudelit alkoholi ja paneb need riiete alla peitu, kell 20:19:22 läbib noormees kassaliini kauba eest tasumata ja lahkub poest. Turvatöötaja korraldusele, temaga kaasa tulla, noormees ei allu ja põgeneb (XIII, 112). Samad noormehed külastasid samal õhtul Anne Säästumarketit, kus nad varastasid 1 pudeli alkoholi (XIII, 112) Avaldusele on lisatud videosalvestis CD-l (XIII, 112, 137). Rimi Eesti Food AS esitas tsiviilhagid 10.01.2014, 01.07.2015, 24.08.2015 kokku 73.61€ nõudes: 17.65€ (8.25€ + 9.39) + 19.99€ + 35.97€ (I, 50-53, 56-58). 11.02.2016.a Rimi Eesti Food avalduse (XIII, 83-86) kohaselt ei soovi Rimi Eesti Food AS esindaja osaleda kriminaalasja nr 1-15-9694 kohtuistungil ja jääb esitatud hagide juurde (XIII, 83; IV 4. 101). 28.08.2014.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 103-110; salvestistega CD: XIII, 137) kajastatu kohaselt vaadeldi Rimi Eesti Food AS-i kaupluste Anne Säästumarket (asukoht Tartus Anne 46a) ja Kaunase Säästumarket (asukoht Tartus XXX) turvakaamerate 12.01.2014.a salvestisi. Kaunase Säästumarketi turvakaamerate salvestistest (fotod: XIII, 107-109) tehtud väljatrükkidelt on näha, et Kaunase Säästumarketis viibib sama isik, kes eelnevalt varastas alkoholi Anne Säästumarketist, s.o Sergei Sõštšikov. Kaunase Säästumarketis kell 20:18:36.28 võtab Sergei Sõštšikov riiulist alkoholipudeli ja kell 20:18:36.80 paneb põue (fotod: XIII, 107), kell 20:18:38.42 võtab teise alkoholipudeli ja paneb põue (fotod: XIII, 108) ning kell 20:18:53.60 võtab riiulist kolmanda alkoholipudeli (foto: XIII, 109). 22.10.2015.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 113-136; salvestistega CD: XIII, 137) kajastatu kohaselt vaadeldi Rimi Eesti Food AS-i kaupluste Anne Säästumarket (asukoht
Tartus Anne 46a) ja Kaunase Säästumarket (asukoht Tartus XXX) turvakaamerate 12.01.2014.a salvestisi ning salvestistest tehtud väljatrükkidelt on selgesti ära tuntavad Sergei Sõštšikov ja Andrei Remets. Anne Säästumarketist varastas Sergei Sõštšikov ühe pudeli alkoholi ja Kaunase Säästumarketist 3 pudelit alkoholi, jättes mõlemal juhul kassas kauba eest tasumata, lahkudes poest. Kohus vaatas prokuröri esitatud turvakaamerate salvestisi (salvestistega CD: XIII, 137) kohtulikul uurimisel kohtuistungil ja Sergei Sõštšikov oli neilt varguse toimepanijana ära tuntav. Salvestistelt nähtus, et Kaunase Säästumarketist varastas alkoholi Sergei Sõštšikov, s.o sama isik, kes eelnevalt samal päeval varastas alkoholi Anne Säästumarketist ja sinna naastes ei allunud turvatöötaja korraldustele, osutades talle vastupanu, mille käigus kukkus S.Sõštšikov koos turvatöötajaga põrandale ning pääses turvatöötaja käest põgenema, kui Andrei Remets lõi jalgadega vastu turvatöötaja jalgu. Salvestistelt oli selgesti näha ja ära tuntav ka Andrei Remets. Kannatanu S.M. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 40-48; allkirjaleht: IV 1. 186) kohaselt töötas ta 2014.a Anne Säästumarketis turvatöötajana OÜ-s T., kui õhtul kella 7 paiku tuli kahtlustatav isik koos kahe teise isikuga Anne Säästumarketi poodi ja varastas pudeli (XIX, 41). Kassapidaja ütles, et kolm isikut olid poes, käisid alkoholi juures, aga lahkusid poest midagi ostmata (XIX, 41, 46 keskel). Kassapidajalt saadud informatsioon ajendas turvakaameraid vaatama (XIX, 46). S.M. ütluste kohaselt vaatas ta kaamera järgi, mis juhtus ja nägi, et Sõštšikov võttis ühe pudeli ja pani tagant ette pudeli asemele, et ei oleks pudeli vargust näha (XIX, 41). Siis pani S.Sõštšikov pudeli põue ja lahkus selle eest maksmata (XIX, 41). Kaamera järgi toimus vargus kella 7 paiku õhtupoole (XIX, 42). Kannatanu S.M. ütluste kohaselt teab ta, et Sõštšikov varastas samal päeval ka Kaunase pst poes, mille avastas teine turvamees (XIX, 43, 44 all). Kuulis sellest teise turvamehe käest, kelleks oli naisterahvas, kuid kelle nimi ei tule praegu meelde (XIX, 44 all). Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt (XX, 184) teab ta osasid süüdistatavaid nägupidi seoses turvatööga, turvatööl töötas koos S.M. (XX, 184). Tunnistaja M. M.(M.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 184-186; allkirjaleht: IV
M. M. ütluste kohaselt oli see juhtum õhtul kella 8 paiku (XX, 186). Oma töö ajal vaatab turvasalvestusi igal võimalusel ja ilmselt vaatas ka tookord nii enne kui peale juhtumit (XX, 186). Oma töös suhtleb teiste turvatöötajatega, on väga tihe koostöö ja antakse kohest informatsiooni isikute ja liikumiste kohta (XX, 186). Teab S.M. käest teistest juhtumistest Sõštšikoviga seoses, mis on teistes Säästumarketites olnud (XX, 186). Tavaliselt töötas M. Tasku Rimis ja tookord, kui oli kaklus, oli M. Anne Säästumarketis
Eelkajastatud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis on ümber lükatud süüdistatav S.Sõštšikovi enda süüd kolme alkoholipudeli „Jagtraum“ varguses esitavad ütlused. Eelkajastatud tõenditega kogumis on tõendatud, et süüdistatav Sergei Sõštšikov varastas 21.01.2014.a kella 20:19 paiku Tartus XXX asuvast Rimi Kaunase Säästumarketist kolm 0,7-liitrist alkoholipudelit „Jagtraum“. Turvavideosalvestistelt ja nende vaatlusprotokollidest on kahtlusteta näha, et varguse pani toime S.Sõštšikov. Sellega on kooskõlas ka kannatanu S.M. ütlused ja tunnistaja M. M. ütlused. Sergei Sõštšikov pani varguse toime kavatsetult, peites kolm alkoholipudelit nende varastamiseks enda juurde ära, jättes müügisaalist väljudes kassast möödudes kauba eest tasumata. Sergei Sõštšikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna on teada, et S.Sõštšikov on lisaks käsitletud 12.01.2014.a kella 20:19 paiku toimepandud vargusele veel vargusi toime pannud 21.08.2011 ja 06.09.2013 ning ka kõik teised süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kajastatud vargused – 03.12.2011.a kella 16:05 paiku, 03.12.2011.a kella 16:15 paiku, 21.03.2012.a kella 20:20 paiku, 23.03.2012.a kella 18:05 paiku, 12.01.2014.a kella 18:20 paiku - on tõendatud, siis kvalifitseerub S.Sõštšikovi käitumine tervikuna varguste süstemaatiliseks toimepanemiseks. S.Sõštšikov kordas ühte ja sama käitumismustrit regulaarselt, mis iseloomustab tema tolleaegset elustiili. See, et tegemist oli kuritegeliku eluviisiga, nähtub ka sellest, et 2013.a suvest alates käitles S.Sõštšikov ebaseaduslikult ecstasy tablette, omandades neid 150 ja andes neid E.N. regulaarselt edasi kuni 2014.a varakevadeni, jätkates 2014.a varakevadest narkootiliste ainete ebaseduslikku käitlemist kuritegeliku ühenduse raames. 2014.a kevadsuvest alates pani S.Sõštšikov toime väljapressimisi ja röövimise. 2013-2014.a pani S.Sõštšikov toime mitmeid kehalisi väärkohtlemisi ja ühe ebaseadusliku vabaduse võtmise. Neil asjaoludel ei ole kahtlust selles, et vabaduses viibides oli S.Sõštšikovi eluviis kuritegelik, mille üheks avaldumisvormiks oli ka varguste süstemaatiline toimepanemine, millele hiljem järgnes juba rohkem ja raskemaid kuritegusid. Kuigi S.Sõštšikov ei ole ennast 3-e alholipudeli “Jagtraum” varguses süüdi tunnistanud, ei ole ta tsiviilhagile vastu vaielnud. Kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi 35.97€ nõudes kuulub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1,4, VÕS § 128 lg 2, VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 440 lg 1, 2, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldamisele ning Sergei Sõštšikovilt (Sõštšikov) kannatanu kasuks väljamõistmisele.
Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa süüdistused KarS § 263 p 2 järgi, milles kannatanuks S.M. (Sõštšikov: I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185; Remets: I, 44p-45; II, 187) Sergei Sõštšikovi süüdistatakse KarS § 263 p 2 järgi (I, 34p-37; II, 188-190; IV 1. 181-185) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (vastab alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni KarS §-le 263 lg 1 p 1), s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga, mis seisnes selles, et tema 12.01.2014.a kella 19.56 paiku Tartus Anne 46a asuva Rimi Eesti Food AS-i kaupluse Anne Säästumarket välisukse juures rikkus korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, sellega, et põgenemise eesmärgil tõukas kaupluse põrandale pikali teda seoses samal päeval kella 18.20 paiku kauplusest toimepandud vargusega kontrolliks turvaruumi toimetada soovinud OÜ G. turvatöötaja S.M. (M.). Oma tegevusega põhjustas Sergei Sõštšikov S.M. füüsilist valu. Andrei Remetsa (Remets) süüdistatakse KarS § 263 p 2 (alates 01.01.2015 vastab KarS §-le 263 lg 1 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga, mis seisnes selles, et tema 12.01.2014.a kella 19.56 paiku Tartus, Anne 46a asuva Rimi Eesti Food AS-i kaupluse Anne Säästumarket välisukse juures lõi jalgadega paaril korral vastu jalgu OÜ G. turvatöötajat S.M., kelle poolt eelnevalt oli kinnipidamise ja turvaruumi toimetamise käigus Sergei Sõštšikov kaupluse põrandale pikali tõmmanud. Oma tegevusega põhjustas Andrei Remets S. M. füüsilist valu ja rikkus sellega korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus avaliku korra raskes rikkumises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa 02.09.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt suitsetab ta kanepit, tarvitab amfetamiini, ecstasy, teisi narkootilisi aineid tarvitab harva, viimati tarvitas kanepit 2 päeva tagasi (XVII, 150). Kanepit käis toomas Tallinnast ja hoidis seda peidetuna metsas (XVII, 151). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on Vladimir Gavrilin, hüüdnimedega Vova ja XXX, ning Sergei Sõštšikov, hüüdnimega XXX , tema sõbrad (XVII, 151, 154). On Sergei Sõštšikoviga koos tarvitanud narkootilisi aineid (XVII, 152). Andrei Remetsa 23.10.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt mäletab, et hoopis turvamees lükkas Sergei Sõštšikovi maha ja nad vist võitlesid omavahel või kaklesid (XVII, 165). Andrei Remetsa ütluste kohaselt püüdis ta Sergeid püsti aidata, võib-olla riivas jalaga turvameest, aga kindlasti ei olnud see valus (XVII, 165). Andrei Remetsa
ütluste kohaselt ei löönud ta turvameest (XVII, 165). Rohkem midagi selle kohta öelda ei ole (XVII, 165). Ei mäleta, kes oli see kolmas noormees kaupluses (XVII, 165). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus varguste süstemaatilises toimepanemises arusaadav ja tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt ning arusaadav on ka süüdistus avaliku korra raskes rikkumises, aga selle süüdistuse järgi ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 140-160, 163172; allkirjaleht: IV 6. 146) kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa umbes 3 aastat seoses ühiste sõpradega, on koos alkoholi tarbinud ja marihuaanat suitsetanud (XXII, 149150). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei tunnista ta ennast süüdi turvamehe ründamises, turvamehega oli konflikt, turvamees ise ründas (XXII, 146). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt oli tal Moskvitiniga rüselus, M. kägistas teda (XXII, 159). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt ei hakanud ta isegi M. vastu, lihtsalt ütles, et lasku lahti (XXII, 159). Väljapääsu juures jõudis M. järele ja lükkas põrandale (XXII, 159). Mäletab, et M. kägistas teda ja palus, et M. laseks lahti (XXII, 159). Võimalik, et Remets oli kaasas, videolt on näha Remetsale sarnane isik (XXII, 159). Ei märganud, et Remets oleks jalaga löönud M. (XXII, 159-160). Kuigi Sergei Sõštšikov ja Andrei Remets ennast Tartus Anne 46a asuvas Rimi Anne Säästumarketis avaliku korra raskes rikkumises süüdi ei tunnista, on nende süü veenvalt tõendatud ülejäänud omavahel kooskõlas olevate järgmiste tõenditega – Rimi Eesti Food AS-i avaldusega politseile ja sellele lisatud turvavideosalvestistega ning turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollidega, tunnistaja M. M. ütlustega ja kannatanu S.M. ütlustega. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et kaupluse välisukse juures soovis Sergei Sõštšikov turvatöötaja käest pääseda ja tõukas selleks turvatöötaja kaupluse põrandale pikali, kuhu kukkus ka ise, mahakukkunud turvatöötajat lööb jalaga Andrei Remets, mille tulemusena laseb turvatöötaja S.M. valu tõttu Sergei Sõštšikovi lahti ning S.Sõšatšikov ja A.Remets põgenevad kauplusest. Alljärgnevalt ülevaade eelloetletud S.Sõštšikovi ja A.Remetsa süüd avaliku korra raskes rikkumises kinnitavatest tõenditest. Dokumentaalses tõendis, 23.01.2014.a Rimi Eesti Food AS-i avalduses politseile (XIII, 111) taotletakse võtta vastutusele isikud, kes varastasid 12.01.2014.a Rimi Anne Säästumarketist aadressil Anne 46a Tartu 0,5 l pudeli alkoholi Jack Daniel ́s 19.99 euro väärtuses (XIII, 111). Rimi Eesti Food AS-i tsiviilhagi on 19.99 € (XII, 111). Avalduse kohaselt 12.01.2014 kell 18:19:52 võtab noormees, kellel kaasas 2 sõpra, riiulist ühe pudeli alkoholi ja paneb selle riiete alla peitu, kell 18:20:35 läbivad noormehed kassaliini kauba eest tasumata (XIII, 111). Avalduse kohaselt 12.01.2014 kell 19:54:39 naasevad 3 noormeest poodi tagasi, käivad läbi alkoholi osakonnast, aga nähes, et turvatöötaja neid jälgib, ei võta riiulist midagi. Kell 19:56:00 püüab turvatöötaja peatada varem alkoholi varastanud noormeest, aga noormees osutab füüsilist vastupanu ja põgeneb. Veel on salvestiselt näha, et üks noormeestest peksab jalaga maas lamavat turvatöötajat (XIII, 111). Samad noormehed külastavad samal õhtul Kaunase Säästumarketit, kus nad varastavad 3 pudelit alkoholi (XIII, 111). Avaldusele on lisatud videosalvestis CD-l (XIII, 111, 137).
28.08.2014.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 103-110; salvestistega CD: XIII, 137) kajastatu kohaselt vaadeldi Rimi Eesti Food AS-i kaupluste Anne Säästumarket (asukoht Tartus Anne 46a) ja Kaunase Säästumarket (asukoht Tartus XXX) turvakaamerate 12.01.2014.a salvestisi. Anne Säästumarketi turvakaamerate salvestistest (fotod: XIII, 104-106) tehtud väljatrükkidelt on ära tuntav, et poes viibib Sergei Sõštšikov (fotodel tähistatud punase noolega), kes kell 18:19:51.62 võtab riiulist alkoholipudeli (ülemine foto: XIII, 104), kell 18:20:03.78 paneb alkoholipudeli põue (alumine foto: XIII, 104), kell 18:20:33.78 lahkub poest alkoholipudeli eest maksmata (ülemine foto: XIII, 105), kell 19:54:43.72 tuleb kauplusesse tagasi (alumine foto: XIII, 105). Anne Säästumarketi turvakaamerate salvestistest tehtud väljatrükist on näha, et üks noormeestest peksab maaslamajat jalaga (ülemine foto: XIII, 106). 22.10.2015.a asitõendi vaatlusprotokollis (XIII, 113-136; salvestistega CD: XIII, 137) kajastatu kohaselt vaadeldi Rimi Eesti Food AS-i kaupluste Anne Säästumarket (asukoht Tartus Anne 46a) ja Kaunase Säästumarket (asukoht Tartus XXX) turvakaamerate 12.01.2014.a salvestisi ning salvestistest tehtud väljatrükkidelt on selgesti ära tuntavad Sergei Sõštšikov ja Andrei Remets. Anne Säästumarketist varastas Sergei Sõštšikov ühe pudeli alkoholi ja Kaunase Säästumarketist 3 pudelit alkoholi, jättes mõlemal juhul kassas kauba eest tasumata, lahkudes poest. Pärast Anne Säästumarketist alkoholi vargust sinna naastes ja Anne Säästumarketis viibimist möödusid Andrei Remets, Sergei Sõštšikov ja tundmatu noormees kassast kell 19:55:57.29 (XIII, 132), misjärel müügisaali esisel alal kell 19:56:01.77 suhtleb turvatöötaja Sergei Sõštšikoviga, soovides teda kinni pidada, Sergei Sõštšikov osutab vastupanu ja kui nii turvatöötaja kui Sergei Sõštšikov on põrandal pikali, sekkub Andrei Remets (XIII, 132-136). Salvestiste väljatrükkidelt nähtuvalt kulgeb turvatöötaja ja Sergei Sõštšikovi suhtlus ilma Sergei Sõštšikovi füüsilise vastupanuta veel kella 19:56:01.77 ajal kuni 19:56:02.21, mil turvatöötaja juhatab S.Sõštšikovi pooleldi enda ees (XIII, 132-133). Kell 19:56:06.25 S.Sõštšikov ja turvatöötaja on püsti, S.Sõštšikov üritab temast kinni hoidvast turvatöötajast lahti saada ning S.Sõštšikov püüab samal ajal suunduda kaupluse välisukse poole (XIII, 133), mille käigus liigutakse välisukse suunas, mille lähedale kukkusid maha Sergei Sõštšikov ja turvatöötaja ning Andrei Remets hakkas jalgadega lööma turvatöötajat (XIII, 134-135). Kohus vaatas prokuröri esitatud turvakaamerate salvestisi (CD: XIII, 137) kohtulikul uurimisel kohtuistungil ning Sergei Sõštšikov ja Andrei Remets olid neilt selgesti näha ja ära tuntavad. Salvestistelt nähtus, et Sergei Sõštšikov varastas alkoholi nii Anne Säästumarketist kui ka Kaunase Säästumarketist ja pärast Anne Säästumarketist alkoholi vargust sinna naastes ei allunud Sergei Sõštšikov turvatöötaja korraldustele, osutades talle vastupanu, mille käigus tõukas S.Sõštšikov turvatöötajaga põrandale pikali ning pääses turvatöötaja käest põgenema, kui Andrei Remets lõi jalgadega vastu turvatöötaja jalgu. Kannatanu S.M. kohtulikul uurimisel antud ütluste (XIX, 40-48; allkirjaleht: IV 1. 186) kohaselt töötas ta 2014.a Anne Säästumarketis turvatöötajana OÜ-s T., kui õhtul kella 7 paiku tuli kahtlustatav isik koos kahe teise isikuga Anne Säästumarketi poodi ja varastas pudeli (XIX, 41). Kassapidaja ütles, et kolm isikut olid poes, käisid alkoholi juures, aga
lahkusid poest midagi ostmata (XIX, 41, 46 keskel). Kassapidajalt saadud informatsioon ajendas turvakaameraid vaatama (XIX, 46). S.M. ütluste kohaselt vaatas ta kaamera järgi, mis juhtus, ja nägi, et Sõštšikov võttis ühe pudeli ja pani tagant ette pudeli asemele, et ei oleks pudeli vargust näha (XIX, 41). Siis pani S.Sõštšikov pudeli põue ja lahkus selle eest maksmata (XIX, 41). Kaamera järgi toimus vargus kella 7 paiku õhtupoole (XIX, 42). Samad isikud tulid samal õhtul uuesti poodi, läksid alkoholi juurde, kus viibisid mõned minutid ja hakkasid poest kohe lahkuma (XIX, 42). Palus Sõštšikovil tulla turvaruumi, millest isik keeldus ja proovis põgeneda ja hakkas ära jooksma (XIX, 46). S.M. i ütluste kohaselt haaras ta Sõštšikovil jopest (XIX, 46). S.M. ütluste kohaselt pööras Sõštšikov tema poole rusikaga või käega, Sõštšikov püüdis lüüa, aga ei saanud pihta (XIX, 46) ja nad mõlemad lendasid põrandale (XIX, 46). Maas lamades S.Sõštšikov ei löönud, haaras tal käed tahapoole, ta ei saanud lüüa (XIX, 46). Sõštšikovi kaaslane lõi jalgadega, millest tundis enda jalgades ja põlvedes valu (XIX, 47). S.M. ütluste kohaselt sai siis Sõštšikov kuidagi haardest lahti ja pääses minema, tõusis ja põgenes koos kaaslastega (XIX, 47). S.M. ütluste kohaselt olid tal seljas turvatöötaja riided (XIX, 48). S.M. ütluste kohaselt proovis ta kahtlustatava Sõštšikovi kinni pidada, isik proovis põgeneda ja kui proovis teda kätte saada, siis toimus kaklus, mõlemad olid põrandal (XIX, 42). Proovis panna Sõštšikovil käsi selja taha, et teda kinni pidada (XIX, 46). Kui hakkas Sõštšikovi kinni pidama, siis tema sõbrad hakkasid naerma ja ütlema, et mis sa teed, kuidas sa seda teed, miks sa ei tee seda korralikult (XIX, 42). S.M. ütluste kohaselt tahtis ta Sõštšikovi kinni pidada ja edasi anda politseile, aga üks nendest hakkas lööma jalgadega vastu jalgu (XIX, 42). Mingi aeg jalgades hakkas valu ja lasi Sõštšikovi lahti, kes koos oma kaaslastega põgenes (XIX, 42). Kui proovis Sõštšikoviga turvaruumi pöörduda, siis Sõštšikov hakkas ära põgenema, proovis teda kätte haarata ja haaramisest mõlemad kukkusid põrandale (XIX, 42). Need teised isikud olid Sõštšikovi sõbrad, nad olid Sõštšikoviga tuttavad ja teadsid Sõštšikovi nime ning nad proovisid Sõštšikovi päästa (XIX, 42). Sõštšikov karjus, et lase mind ära, ma ei tee mitte midagi (XIX, 42). Vastas Sõštšikovile, et oled kahtlustatav ja peab teda kontrollima (XIX, 42). Proovis Sõštšikovi kinni pidada (XIX, 42). Sõštšikov ütles temaga kaasas olnud isikutele, et pekske, et sealt ära saada (XIX, 42). Sõštšikov ütles, et tehke temaga midagi (XIX, 42). Kannatanu S.M. ütluste kohaselt tundis ta enda jalgades valu, kui üks kahtlustatav hakkas peksma jalgadega vastu jalgu, kui oli põrandal ning peal oli Sõštšikov (XIX, 42). Teine meesterahvas lõi jalgadega 5-6 või isegi rohkem kordi, proovis haarata jalgadest, et tõmmata kuskile mujale (XIX, 42). Sõštšikov vabanes haardest, sest jalg sai suurt valu ja Sõštšikov põgenes kohe ära (XIX, 42). Sõštšikovi teadis seoses varasemate vargustega. Sõštšikov oli Kesklinna Tasku Rimis koos teiste isikutega tegelnud vargustega (XIX, 43). Rünne Anne Säästumarketis toimus 12.01.2014.a (XIX, 44). Vargus toimus samal päeval, kui püüdis Sõštšikovi kinni pidada (XIX, 44). Sõštšikov varastas Anne Säästumarketist viski Jack Daniel ́s 0,5-liitrise, mille tuvastas kaamera järgi (XIX, 44). Kuna üks pudel oli puudu, siis kaamera järgi kontrollides oli Sõštšikov võtnud pudeli ja pannud selle põue (XIX, 44). Pood viskit tagasi ei saanud, nad jooksid sellega minema (XIX, 46). Pärast vargust poodi tagasi tulnud Sõštšikov koos kaaslastega nägid teda kui turvameest, sest nad rääkisid omavahel, et näe turvamees on siin, kas ta nägi sind või ei näinud, kas ta proovib sind nüüd kätte saada või ei proovi (XIX, 44). Kannatanu S.M. ütluste kohaselt jälgis ta poes nende käitumist ja siis Sõštšikov kaupa enda kätte ei võtnud, olid poes väga lühikest aega (XIX, 44). Kannatanu S.M. ütluste kohaselt tundis ta peale valu jalgades ka valu pöidlas, mis oli valus ka järgmisel päeval, pöial võis viga saada põrandale kukkumisest (XIX, 44). Pöidlaliiges sai haiget ning tundis pöidlas valu, kui oli koos Sõštšikoviga põrandal (XIX, 48). Jalavalu möödus 1-2 tunniga (XIX, 48).
S.M. ütluste kohaselt näidati talle politseis äratundmiseks isikute fotosid (XIX, 42). Äratundmiseks esitamisel tundis ära sama isiku, kes turvakaamera salvestisel lõi jalaga ja selleks isikuks ei olnud Sõštšikov (XIX, 45). Põranda peal oli S.Sõštšikov ja fotolt tundis ära Remetsa (XIX, 47). 22.10.2015.a kannatanule S.M. äratundmiseks esitamise protokollis (X,46-48) kajastatu kohaselt tundis S.M. talle näidatud 6 erineva isiku fotode hulgast Andrei Remetsas ära isiku, kes 12.01.2014.a kella 19:56 paiku Tartus Anne 46a Anne Säästumarketis osales tema löömises, kui soovis turvaruumi toimetada teist meesterahvast, kes samal päeval oli eelnevalt varastanud Anne Säästumarketist alkoholi (X, 46). Kui see meesterahvas, keda soovis viia turvaruumi, tõmbas ta põrandale pikali ja hõikas kaaslasi appi, siis ära tuntud isik (kelleks on Andrei Remets), lõi paaril korral jalgadega vastu jalgu (X, 46). 08.03.2016.a kohtuistungil kannatanu S.M. saalis viibivate isikute hulgast Andrei Remetsa ära ei tundnud (XIX, 42 all, 47 all). Kohtusaal, milles istungit peeti, on Tartu kohtumaja kõige suurem (nr 342) ning saalis oli palju inimesi, sealhulgas pealtvaatajad. S.Remets viibis 08.03.2016 vabaduses ja oli kohtusaalis pealtvaatajate hulgas, nagu teisedki vabaduses viibivad süüdistatavad. Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt (XX, 184) teab ta osasid süüdistatavaid nägupidi seoses turvatööga, turvatööl töötas koos S.M. (XX, 184). Tunnistaja M. M.(M.) kohtulikul uurimisel antud ütluste (XX, 184-186; allkirjaleht: IV
Eelkajastatud omavahel kooskõlas olevate tõenditega kogumis on ümber lükatud süüdistatav Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa enda süüd avaliku korra raskes rikkumises eitavad ütlused. Turvavideosalvestistelt ja nende vaatlusprotokollidest on kahtlusteta näha, et S.Sõštšikov osutas turvatöötajale S.M. vastupanu, mille tulemusena põgeneda sooviv S.Sõštšikov turvatöötajast vabanemiseks tõukas ta kaupluse põrandale pikali, kuhu kukkus ka ise, sest turvatöötaja ei lasknud S.Sõštšikovi vaatamata tõukamisele lahti. Andrei Remets lõi mahakukkunud turvatöötajat jalgadega vastu jalgu, mille tõttu turvatöötaja S.M. tundis valu ja valu tõttu lasi lahti S.Sõštšikovi, misjärel A.Remets ja S.Sõštšikov põgenesid. Sellega on kooskõlas ka kannatanu S.M. ütlused ja tunnistaja M.M. ütlused. S.M. ütlustest nähtuvalt sai tal põrandale kukkudes viga pöial, mis oli valus ka järgmisel päeval.
Sergei Sõštšikov ja Andrei Remets panid turvatöötaja S.M. suhtes vägivallateod toime tahtlikult, kavatsetult, sest nende mõlema eesmärgiks oli kauplusest põgeneda, milleks turvatöötajast vabanemiseks tõukas S.Sõštšikov turvatöötaja S.M. kaupluse põrandale pikali ja A.Remets lõi maas lamavat turvatöötajat jalgadega vastu jalgu. S.Sõštšikovi ja A.Remetsa taolise käitumise tulemusena tundis maha tõugatud S.M. jalalöökidest valu ning valu tõttu vabanes tema käest S.Sõštšikov, kes koos A.Remetsaga kauplusest põgenesid. Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kauplus on kahtlusteta avalik koht. Sündmused toimusid kaupluses sees, küllaltki kaupluse välisukse lähedal. Korrakaitseseaduse §-s 55 on sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille kohaselt on muuhulgas avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata ning käituda muul viisil vägivaldselt. Kaupluses vägivaldne käitumine - teise inimese põrandale pikali tõukamine ning maas lamavale inimesele jalgadega vastu jalgu löömine on korrakaitseseaduse § 55 tähenduses avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine ja kvalifitseerub vägivallaga avaliku korra rikkumiseks. Alates 01.01.2015 muutus KarS § 263 kahelõikeliseks, millest esimeses lõikes on sätestatud karistus füüsilisele isikule avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga (KarS § 263 lg 1 punkt 1) või relvaga või relvana 596 kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades (KarS § 263 lg 1 punkt 2). Kuriteo toimepanemise ajal 2014.a jaanuaris oli KarS § 263 ühelõikeline ning sätestas rohkem kvalifitseerivaid tunnuseid, kui neid jäi alles 01.01.2015.a jõustunud seadusemuudatustega. Ühisosaks nii 2014.a jaanuaris kehtinud KarS § 263 kui ka alates 01.01.2015.a jõustunud KarS § 263 puhul on see, et vägivallaga avalikus kohas üldnõuete rikkumine oli ja on jäänud muutusteta kuriteona karistatavaks. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Neil asjaoludel kvalifitseerub Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa käitumine kuriteo toimepanemise ajal 2014.a jaanuaris kehtinud KarS § 263 p 1 järgi vägivallaga toimepandud avaliku korra raskeks rikkumiseks. S.Sõštšikovi süüdistuses on vägivallaks kajastatud: „põgenemise eesmärgil tõukas kaupluse põrandale pikali“. A.Remetsa süüdistuses on vägivallaks kajastatud „lõi jalgadega paaril korral vastu jalgu“. Mõlema süüdistuses on kajastatud ka see, et see eelkirjeldatud vägivald põhjustas kannatanule füüsilist valu. Kuna avaliku korra raske rikkumise toimepanemine vägivallaga on kajastatud nii S.Sõštšikovile kui ka A.Remetsale esitatud süüdistuses, siis ei ole süüdistatavate kaitseõigus rikutud, kui kohus annab süüdistatavate toimepandule süüdistustes kajastatust
erineva kvalifikatsiooni KarS § 263 p 1 järgi ja mõistab mõlemad süüdistatavad süüdi KarS § 263 p 1 järgi. Kuna alates 01.01.2015.a ei ole kuriteona enam karistatav 2014.a jaanuaris kehtinud KarS § 263 punktis 2 täheldatud avaliku korra üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, siis on korrektne kvalifitseerida S.Sõštšikovi ja A.Remetsa käitumine KarS § 263 p 1 järgi vägivallaga toimepandud avaliku korra üldnõuete rikkumisena.
Andrei Remetsa (Remets) süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (I, 44p-45; II, 187) Andrei Remetsa (Remets) süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (I, 44p-45; II, 187) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, hoidmises, vedamises ja edasiandmises (alates 01.01.2015 käitlemises) suures koguses ja korduvalt, mis seisnes selles, et tema: -
omandas 2013.a suvel Tallinna linnas eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil ja isikult vähemalt 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat, millest 100 grammi andis 2013.a suvel kolme kuu jooksul Tartu linnas, Anne tn 57 Saare Maxima lähedal edasi E.N., millest 2 korral korraga 10 grammi ja ülejäänud korrad keskmiselt 2,5 grammi kaupa (1, 2, 3, 4 grammi), andes eelpool nimetatud ajavahemiku jooksul marihuaanat edasi vähemalt 34 korral;
-
2014.a lõpus või 2015.a alguses vedas Vladimir Gavrilini palvel ja antud juhiste kohaselt enda kasutuses oleva transpordivahendiga Nissan Almera Tino reg. nr XXX Tartumaalt, Luunja vallast, Rõõmu tee lähedal asuvast metsast, Raadi lennujaama suunas viiva värava juurest 0,33 l energiajoogi „Red Bull“ purgi sisse pakendatuna eeluurimisel tuvastamata koguse narkootilist ainet Tartu linna, XXX korterisse XXX ning mille andis korteris olles üle Vladimir Gavrilinile. Narkootiline aine oli peidetud Raadi lennujaama suunas viiva värava teise või kolmanda posti juurde lume alla, mille leidmiseks oli Andrei Remets saanud täpsed juhised V.Gavrilini käest.
-
omandas 2014.a märtsikuu lõpus Sergei Sõštšikovi käest tema elukohas Tartu linnas, XXX olles 30 ecstasy tabletti, mida hoidis enda valduses ja millest osa tarvitas ära ise ning osa andis edasi eeluurimisel tuvastamata 5-6 isikule. S.Sõštšikovi käest saadud allesjäänud 5 ecstasy tabletti ning üks eeluurimisel tuvastamata isikuga ära vahetatud ecstasy tablett leiti ning võeti politsei poolt ära 09.04.2014 Andrei Remetsa kasutuses oleva sõiduki Volvo V70 reg nr XXX salongi läbivaatuse käigus. Vastavalt 23.09.2015.a ekspertiisiaktile nr XXX sisaldas 5 rohelist tabletti massiga 1,42 g hüdrokloriidina metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mille metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 34%, sisaldades 0,41 grammi MDMA-d, ja 1 lillat värvi tablett massiga 0,25 g hüdrokloriidina metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mille metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 41%, sisaldades 0,086 grammi MDMAd.
-
omandas eeluurimisel tuvastamata isikult, kohast ja ajal enne 01.09.2015.a vähemalt 0,066 grammi puru, mis vastavalt 23.09.2015.a ekspertiisiaktile nr XXX sisaldas narkootilist ainet psilotsübiini/psilotsiini (mille protsentuaalset sisaldust ei määrata) ja tetrahüdrokannabinooli (THC) ning mis 01.09.2015.a politsei poolt Andrei Remetsa elukoha XXX läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy ja psilotsübiin/psilotsiini sisaldavad seened kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) puhul on selliseks koguseks 1,4 grammi, marihuaana puhul 7,5 grammi ja 20 grammi kuivatatud psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente puhul. Alljärgnev kajastab hinnangut Andrei Remetsale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusele selle erinevate osade kaupa. Andrei Remetsale esitatud süüdistus selles, et tema omandas 2013.a suvel Tallinna linnas eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil ja isikult vähemalt 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat, millest 100 grammi andis 2013.a suvel kolme kuu jooksul Tartu linnas Anne tn 57 Saare Maxima lähedal edasi E.N., millest 2 korral korraga 10 grammi ja ülejäänud korrad keskmiselt 2,5 grammi kaupa (1, 2, 3, 4 grammi), andes eelpool nimetatud ajavahemiku jooksul marihuaanat edasi vähemalt 34 korral, on tõendatud alljärgnevate omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevate tõenditega. Kannatanu E.N. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XIX,49-72; allkirjaleht: IV
E.N. ütlustega on kooskõlas 03.06.2015.a äratundmiseks esitamise protokoll (X, 55-57), mille kohaselt tundis E.N. talle näidatud 3-e isiku foto hulgast Andrei Remetsas ära isiku, keda kutsub Kreizikuks ja kes on XXX sõber ning kellelt on kanepit ostnud (X, 56). E.N. avaldatuga selle kohta, et teab Andrei Remetsa kui XXX, s.o Sergei Sõštšikovi, sõpra, kellelt ta on ostnud kanepit, on kooskõlas ka 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Andrei Remetsa telefonisuhtluse kohta (XI,168-187; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuv selle kohta, et Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa telefonisuhtlus on olnud sage ja intensiivne. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ta ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel (XXI, 197) ning ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul (XXI, 197) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155-159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta enda süüd selles, et andis 2013.a edasi 100 g kanepit E.N. (XVII, 150, 152 all, 162). A.Remetsa ütluste kohaselt tutvus ta E.N. 2012.a lõpus või 2013.a alguses, E.N. on lihtsalt tuttav, kellega saab normaalselt läbi (XVII, 162). A.Remetsa ütluste kohaselt käis ta kanepit toomas Tallinnast (XVII, 151), ostis grammi marihuaanat 13 euroga ja müüs 15-16 euroga (XVII, 151). Andrei Remetsa ütluste kohaselt hoidis ta kanepit metsas sinna peidetuna (XVII, 151), kanepit hoidis kilekotti pakendatuna ja pani selle näiteks mahakukkunud puu alla (XVII, 151). A.Remetsa ütluste kohaselt pani ta kanepi erinevatesse linna äärsetesse metsadesse (XVII, 151), sest ei tahtnud kanepit kodus hoida (XVII, 151). Kohtul pole alust eelkajastatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Andrei Remets omandas 2013.a suvel Tallinna linnas eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil ja isikult vähemalt 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat, millest 100 grammi andis 2013.a suvel kolme kuu vältel Tartu linnas Anne tn 57 asuva Saare Maxima kaupluse lähedal edasi E.N. Andrei Remetsale esitatud süüdistus selles, et tema 2014.a lõpus või 2015.a alguses vedas Vladimir Gavrilini palvel ja antud juhiste kohaselt enda kasutuses oleva transpordivahendiga Nissan Almera Tino reg nr XXX Vladimir Gavrilini narkootilise aine hoiukohast Tartumaalt Luunja vallast Rõõmu tee lähedal asuvast metsast Raadi lennujaama suunas viiva värava juurest 0,33 l energiajoogi „Red Bull“ purgi sisse pakendatuna eeluurimisel tuvastamata koguse narkootilist ainet Tartu linna XXX korterisse XXX ning mille andis korteris olles üle Vladimir Gavrilinile, on tõendatud alljärgnevate tõenditega.
Relica Sule ütlustega on tõendatud, et omandatud narkootilisi aineid hoidis V.Gavrilin peidikutes Tartus Hiinalinna taga mahajäetud kohtades, kus on vanad hooned või keldrid (XVII, 193, 201). On seal V.Gavriliniga kaasas käinud (XVII,
Relica Sule ütlustega kooskõlas oleva 13.07.2015.a Relica Sule ütluste ja olustiku seostamise protokolliga on tõendatud, et Relica Sulg näitas ette need kohad, kus ta käis koos Vladimir Gavriliniga ja kus Vladimir Gavrilin hoidis narkootilisi aineid (XVI, 117). Ettenäidatud kohad jäävad Tartus Annelinna äärde, s.h ka nn Hiinalinna alale ja sellega piirnevale linnaäärsele alale (XVI, 117-125). Maanteeameti liiklusregistri andme väljatrükiga (XV,127) on tõendatud, et Andrei Remets on registreeritud sõiduki Nissan Almera Tino reg märgiga XXX kasutajaks (XV,127). 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Andrei Remetsa telefonisuhtluse kohta (XI,168-187; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 07.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll Vladimir Gavrilini telefonisuhtluse kohta (IX,1-170; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastavad Andrei Remetsa ja Vladimir Gavrilini sagedast telefonisuhtlust, sealhulgas 2014.a lõpus ja 2015.a alguses. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ta ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel (XXI, 197) ning ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul (XXI, 197) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155-159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on ta V.Gavriliniga sõber 2013.a lõpust, vahel suhtlesid igapäevaselt, vahel ei näinud kuu aega, kuidas kunagi (XVII, 150). Andrei Remetsa ütluste kohaselt kutsus ta Vladimir Gavrilinit hüüdnimega Vova, ülejäänud sõbrad kutsusid teda hüüdnimega XXX (XVII, 150), on V.Gavriliniga ühiselt tarvitanud amfetamiini paaril korral eelmise aasta (2014.a) sügisel või talvel (XVII, 159). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on V.Gavrilin pakkunud talle vähemalt kahel korral amfetamiini osta, veel on pakkunud ka kanepit, milliseid ta aga ei tahtnud osta, sest oli varasemalt saanud V.Gavrilinilt tarbimiseks kehva kvaliteediga amfetamiini ja kanepit, mistõttu ei olnud sellest huvitatud (XVII, 159). Andrei Remetsa ütluste kohaselt ei saanud ta nendest pakkumistest aru, millistes kogustes V.Gavrilin pakub aineid osta (XVII, 159). Andrei Remetsa ütluste kohaselt palus Vova ehk Vladimir Gavrilin 2014.a lõpus või 2015.a alguses, kui lumi oli maas, et tooks talle purgi ja selgitas, kus purk asub (XVII, 157), V.Gavrilin ise pidi kas kellegagi kokku saama või pidi lapsega kodus olema (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt pidi ta sellele purgile järele sõitma Rõõmu tee suunas seal lähedal asuva metsa juurde, kuhu läks enda XXX autoga Nissan Almera Tino ja V.Gavrilini juhatuse järgi leidiski Raadi lennujaama
suunas viivate väravate juurest kas teise või komanda posti juurest lumest “Red Bulli” energiajoogi 0,33 l purgi, mis oli pooleks lõigatud, aga tagasi kokku teibitud läbipaistva teibiga (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt viis ta selle purgi otsejoones V.Gavrilinile koju kätte tema 5.korrusel asuvasse korterisse, mis asub Annelinna Gümnaasiumi lähedal (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt ei teadnud ta, kas selles purgis on narkootikum (XVII, 162). Samas nähtub Andrei Remetsa ütlustest, et ta on E.N. andnud 100 g kanepit (XVII, 150, 152 all, 162), mida käis toomas Tallinnast (XVII, 151), ostis marihuaanat 13 eurot üks gramm ja müüs 15-16 euroga gramm (XVII, 151). Kanepit hoidis metsas sinna peidetuna (XVII, 151). Kanepit hoidis kilekotti pakendatuna ja pani selle näiteks mahakukkunud puu alla (XVII, 151). A.Remetsa ütluste kohaselt pani ta kanepi erinevatesse linnaäärsetesse metsadesse (XVII, 151), sest ei tahtnud kanepit kodus hoida (XVII, 151). Süüdistatav Vladimir Gavrilin avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 175-183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) tekkis tal 2014.a kevadel sõltuvus narkootikumidest ja sellest tekkis vajadus neid omandada, et neid edasi müüa ja ka ise tarvitada (XXII, 175). Narkootiliste ainete tarvitajal peab narkootikume olema kogu aeg ning kui raha ostmiseks ei ole, siis pead neid ka ise müüma (XXII, 176 all). V.Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa S.Sõštšikovi kaudu, vist 2013.aastast, täpselt ei mäleta (XXIII, 4) ja seejärel hakkas A.Remetsaga läbi käima, kuna erinevad peod olid koos, tarvitasid koos ka narkootilisi aineid, tarvitasid kanepit ja võib-olla veel midagi (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga kaua aega koos olnud ja pidudel käinud, võis talle anda ka amfetamiini (XXIII, 14). V.Gavrilini ütluste kohaselt sõitsid nad A.Remetsaga koos ühiselt pidudele, neil mõlemal olid autod ja kord kasutasid ühe, kord teise autot peole sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli vahel ka nii, et A.Remets andis talle enda auto sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt esitas ta Ida-Virumaal politseile A.Remetsa juhiloa, et kohe politsei käest vabaks saada (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide all Krazy nime all A.Remetsa telefoninumber (XXIII, 25). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütlustega on tõendatud, et ta hoidis narkootilisi aineid erinevates kohtades, lisaks enda elu- ja viibimiskohtadele ning kasutuses olnud sõidukitele (XXIII, 6-8) ka erinevates peidikutes – Nõlvaku tänaval Annelinnas elamise ajal enda elukohast paari kilomeetri raadiuses asuvates peidikutes, et narkootilisi aineid oleks peidikutest võimalik kiiresti kätte saada (XXIII, 7), Annelinnas Kivilinna kooli juures akna all puu juures (XXIII, 7), metsas erinevates kohtades, enamasti enda elukoha
lähedal (XXIII, 7), Luunja vallas Rõõmu teel (XXIII, 6), Ülenurme vallas Õssu külas Eerika teel (XXIII, 6). V.Gavrilini ütluste kohaselt peitis ta Rõõmu tee juurde jäävates kohtades narkootikume ja on võimalik, et Andrei Remets tõi talle sealt narkootikume, kuid täpsemaid asjaolusid ei mäleta (XXIII, 6). Kohtul pole alust eelkajastatud tõenditest nähtuva usaldusväärsuses kahelda. Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Vladimir Gavrilini palvel vedas Andrei Remets ühest Vladimir Gavrilini paljudest narkootilise aine peidukohtadest V.Gavrilini juhatusel 2014.a lõpus või 2015.a algul talvisel ajal Tartumaal Luunja vallas Rõõmu tee lähedal asuvas metsas Raadi lennujaama suunas viiva värava lähedal posti juures asuvast peidukohast 0,33-liitrilise energiajoogi „Red Bull“ purgis tuvastamata koguse narkootilist ainet enda kasutuses oleva transpordivahendiga Nissan Almera Tino reg nr XXX Vladimir Gavrilini elukohta Tartu linnas XXX korterisse XXX, mille andis korteris olles üle Vladimir Gavrilinile. Vladimir Gavrilini sõbrana, kellega koos tarvitas Andrei Remets narkootilisi aineid, käis pidudel ning kellega oli tihe telefonisuhtlus, ning narkootiliste ainete käitlejana, sealhulgas suures koguses edasimüüjana, kes ise peitis ja hoidis enda ebaseaduslikult käideldavat narkootilist ainet (kanepit) metsas, sinna peidetuna, pidi Andrei Remets vähemasti möönma, et veab V.Gavrilini narkootilise aine hoiukohast V.Gavrilini palvel V.Gavrilinile energiajoogi “Red Bull” purki peidetuna narkootilist ainet. Asjaolu, et V.Gavrilin ise täpsemaid asjaolusid A.Remetsa poolt tema elukohta toodud energiajoogi purgi “Red Bull” toimetamise kohta väidetavalt ei mäleta, ei anna alust kahelda Andrei Remetsa ütlustes ning ei välista V.Gavrilini ja ka A.Remetsa käitumise õigusvastasust. Andrei Remetsale on esitatud süüdistus selles, et tema omandas 2014.a märtsikuu lõpus Sergei Sõštšikovi käest tema elukohas Tartu linnas XXX olles 30 ecstasy tabletti, mida hoidis enda valduses ja millest osa tarvitas ära ise ning osa andis edasi eeluurimisel tuvastamata 5-6 isikule. S.Sõštšikovi käest saadud alles jäänud 5 (viis) ecstasy tabletti ning 1 (üks) eeluurimisel tuvastamata isikuga ära vahetatud ecstasy tablett leiti ning võeti politsei poolt ära 09.04.2014 Andrei Remetsa kasutuses oleva sõiduki Volvo V70 reg nr XXX salongi läbivaatuse käigus. Vastavalt 23.09.2015.a ekspertiisiaktile nr XXX sisaldas 5 rohelist tabletti massiga 1,42 g hüdrokloriidina metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mille metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 34%, sisaldades 0,41 grammi MDMA-d, ja 1 lillat värvi tablett massiga 0,25 g hüdrokloriidina metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mille metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 41%, sisaldades 0,086 grammi MDMA-d. See süüdistus on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab 02.06.2015.a Sergei Sõštšikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (V,4851), millest nähtub, et Sergei Sõštšikov on avaldanud enda elukohaks XXX (V, 48). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka Sergei Sõštšikovi XXX asuva elukoha 02.06.2015.a läbiotsimise protokoll (V,52-61), milles kajastatu kohaselt viibisid Sergei Sõštšikovi elukoha läbiotsimise juures nii
ta ise kui ka tema XXX V.K1., kes mõlemad andsid muuhulgas selgitusi nende ühises kasutuses olevas korteris asuvate esemete, s.h nende kuuluvuse kohta. Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) kohtule 04.05.2016.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning ta keeldub enda XXX Sergei Sõštšikovi suhtes ütluste andmisest (XXI, 147-148). Süüdistuses kajastatud Sergei Sõštšikovi elukohta XXX tõendab ka tunnistaja V.K1. (K.) 02.06.2015.a ülekuulamisprotokollis avaldatu selle kohta, et tema elukoht on XXX ning Sergei Sõštšikov on tema XXX (XVII, 48). Tunnistaja V.K1. 02.06.2015.a antud ütluste kohaselt on tal hetkel Sergei Sõštšikoviga, kes on tema XXX, head suhted (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt on Sergei Sõštšikov olnud tema XXX 9 kuud, tutvusid ühiste tuttavate kaudu, koos hakkasid elama 2014.a kuskil paar nädalat pärast tutvumist ning asusid elama Tartusse XXX korterisse (XVII, 49). V.K. ütluste kohaselt elas Sergei Sõštšikov varem Tartus XXX tänaval üürikorteris (XVII, 49). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga (XV, 120) on tõendatud, et 09.04.2014.a Andrei Remetsalt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XV,120) ning 09.04.2014.a terviseseisundi kirjelduse kohaselt esinesid A.Remetsal narkootilise aine tarvitamise tunnused (XV, 118119). 09.04.2014.a järelevalve kohaldamise protokolliga (XV, 116-117) on tõendatud, et Andrei Remetsa kasutuses olnud sõiduauto Volvo V70 reg märgiga XXX läbivaatusel leiti ja võeti Politsei- ja Piirivalveameti poolt ära sõiduki käetoe alt 5 rohelist ja 1 violetne tablett, mis pakendati pakendisse nr 1 (XV, 116). Enne sõiduki läbivaatust avaldas Andrei Remets, et sõiduauto salongis on “juppe”, mis slängis tähendab ecstasy tablette (XV, 116). 31.08.2015.a asitõendi vaatlusprotokolliga (XV, 121-122) on tõendatud, et Andrei Remetsa kasutuses 09.04.2014.a olnud sõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX salongi läbivaatusel leiti ja võeti ära 5 rohelist värvi tabletti ja 1 roosa-violetne tablett (pakend nr 1) (XV, 121-122), mille kohaselt on rohelised 5 tabletti Ninja kilpkonna kujutisega ja 1 ümmargune roosa tablett on tähe kujutisega. 23.09.2015.a ekspertiisiaktiga nr XXX narkootilise aine ekspertiisi kohta (XV, 123-124) on tõendatud, et eksperdiarvamuse kohaselt sisaldavad 5 rohelist tabletti pakendist nr 1 metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tablettide metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 34%, tablettides sisaldub 0,41 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA); üks lilla tablett massiga 0,25g pakendist nr 1 sisaldab metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tableti metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 41%, tabletis sisaldub 0,086 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Ekspertiisist järele jäänud tabletid jäeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti keemiaosakonda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) kajastatuga on tõendatud, et Sergei Sõštšikovi ja Andrei Remetsa ning Sergei Sõštšikovi ja Vladimir Gavrilini vahel oli sage telefonisuhtlus.
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ta ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel (XXI, 197) ning ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul (XXI, 197) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155-159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on ka Sergei Sõštšikov talle sõber, kutsub teda nimega Sergei, kuid hüüdnimi on S.Sõštšikovil XXX (XVII, 151). Andrei Remetsa ütluste kohaselt läks ta 2014.a märtsi lõpus üksinda S.Sõštšikovi juurde XXX tänavale ja palus, et ta hangiks 30 ecstasy tabletti, millised S.Sõštšikov lubas organiseerida ja palus tagasi tulla umbes tunni aja pärast, millised saigi tunni aja pärast S.Sõštšikovilt tema korteris kätte (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt olid ecstasy tabletid rohelist värvi ja kilpkonna kujuga, tüki hind oli 8 või 10 eurot (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt oli neid tablette vaja sõpradega pidutsemiseks, et kauem vastu pidada (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt andiski ta neid tablette edasi temaga koos pidutsenud 5-6-le isikule (XVII, 156). Andrei Remetsa ütluste kohaselt jäi pärast seda pidu tema kätte veel 6 tabletti ning kuskil nädala pärast pidas politsei ta autoga Volvo V70 kinni, politsei viis ekspertiisi ja politsei leidis autost läbiotsimisel need 6 alles jäänud ecstasy tabletti, milliseid ta hoidis kahe esiistme vahel käetoe sees (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt olid neist 6-st tabletist 5 rohelist värvi kilpkonna pea kujuga ning 1 tablett oli punast värvi (XVII, 157). Andrei Remetsa ütluste kohaselt vahetas ta 1 rohelise tableti selle punase vastu, mis oli samuti ecstasy tablett (XVII, 157). Süüdistatav Sergei Sõštšikov avaldas 01.03.2016.a kohtuistungil pärast prokuröri avakõnet, et talle on süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 9). Süüdiststav Sergei Sõštšikovi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (XXII, 140-160, 163-172; allkirjaleht: IV 6. 146) ei ole ta 2014.a märtsi lõpus andnud Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti (XXII, 141). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa umbes 3 aastat seoses ühiste sõpradega, A.Remets on käinud tema juures ka XXX korteris, sealhulgas koos ühiste sõpradega (XXII, 149), võis olla niimoodi, et 1-2 korda suitsetasid koos A.Remetsaga marihuaanat, tavaliselt tarvitasid koos alkoholi (XXII, 150). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga tihti kohtunud (XXII, 166). Süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütluste kohaselt käis A.Remets tema pool 2014.a lõpus, kas hilissügisel või talvel ja ka 2015.a käis (XXII, 149). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt elas Andrei Remets Annelinnas XXX läheduses (XXII, 164 all), teab, et A.Remets ja V.Gavrilin kasutasid üksteise autosid (XXII, 167). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide alla Gresiii ja Gresi all A.Remetsa telefoninumbrid (XXII, 165). S.Sõštšikovi ütluste kohaselt sai ta A.Remetsa käest 2014.a kevadel teada, et A.Remets peeti kinni ja temalt leiti tablette (XXII, 150).
Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet
avaldatu kohaselt tunnistab ta ennast narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses süüdi osaliselt (XIX, 9 pöördel). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt tarvitas ta vabaduses viibides narkootikume, oli narkootilistest ainetest sõltuvuses ja müüs neid teistele (XXII, 175). Ajavahemikus 2014.a kuni kinnipidamiseni 2015.a andis narkootilisi aineid edasi palju kordi (XXII, 176). V.Gavrilini ütluste kohaselt tunneb ta Andrei Remetsa S.Sõštšikovi kaudu, vist 2013.aastast, täpselt ei mäleta (XXIII, 4) ja seejärel hakkas A.Remetsaga läbi käima, kuna erinevad peod olid koos, tarvitasid koos ka narkootilisi aineid, tarvitasid kanepit ja võib-olla veel midagi (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt on ta A.Remetsaga kaua aega koos olnud ja pidudel käinud, võis talle anda ka amfetamiini (XXIII, 14). V.Gavrilini ütluste kohaselt sõitsid nad A.Remetsaga koos ühiselt pidudele, neil mõlemal olid autod ja kord kasutasid ühe, kord teise autot peole sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt oli vahel ka nii, et A.Remets andis talle enda auto sõitmiseks (XXIII, 4). V.Gavrilini ütluste kohaselt esitas ta Ida-Virumaal politseile A.Remetsa juhiloa, et kohe politsei käest vabaks saada (XXIII, 23). V.Gavrilini ütluste kohaselt on tema telefonilogis kontaktide all Krazy nime all A.Remetsa telefoninumber (XXIII, 25). V.Gavrilini ütluste kohaselt peitis ta Rõõmu tee juurde jäävates kohtades narkootikume ja on võimalik, et Andrei Remets tõi talle sealt narkootikume, kuid täpsemaid asjaolusid ei mäleta (XXIII, 6). Süüdistatav Vladimir Gavrilini kohtulikul uurimisel antud ütluste (XXII, 175183; XXIII, 2-33; allkirjaleht: IV köide 7.osa lk 41) kohaselt on 578 ecstasy tableti omandamine süüdistuses õige tablette omandanud (XXIII, 6). Eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles, et S.Sõstšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Andrei Remetsale 2014.a märtsikuu lõpus edasi 30 ecstasy tabletti. Andrei Remetsa ütlustega ja ülejäänud tema ütlustega kooskõlas olevate tõenditega on ümber lükatud süüdistatav Sergei Sõštšikovi ütlused selle kohta, et tema ei ole andnud Andrei Remetsale 30 ecstasy tabletti. Kohtul puudub põhjendatud alus Andrei Remetsa ja teiste temaga kooskõlas olevate tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks. Pealegi on neist nähtuvad asjaolud omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles kajastatud asjaoludel. Neil eelkajastatud asjaoludel ei lähtu kohus S.Sõštšikovi ütlustest osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. 30.09.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Sergei Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta (XI,118-163; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) ja 28.09.2015.a jälitustoimingu protokollist (VII,136-198; VIII,1-70; salvestised DVD-l: VII,199 ümbrikus) nähtub, et 2014.a kevadest alates täitis Sergei Sõštšikov Vladimir Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V.Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel andis S.Sõstšikov süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V.Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist Andrei Remetsale 2014.a märtsikuu lõpus edasi 30 ecstasy tabletti.
Andrei Remetsale on esitatud süüdistus selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata isikult, kohast ja ajal enne 01.09.2015.a vähemalt 0,066 grammi puru, mis vastavalt 23.09.2015.a ekspertiisiaktile nr XXX sisaldas narkootilist ainet psilotsübiini/psilotsiini (mille protsentuaalset sisaldust ei määrata) ja tetrahüdrokannabinooli (THC) ning mis 01.09.2015.a politsei poolt Andrei Remetsa elukoha Tartu XXX läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. See süüdistus on tõendatud alljärgnevate omavahel kooskõlas olevate tõenditega. 01.09.2015.a Andrei Remetsa kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (XV,88-90) on tõendatud, et Andrei Remets peeti kahtlustuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kinni 01.09.2015 kell 13:14 XXX. Politseiametnikud koputasid suletud ja lukustatud korteri uksele ning ukse avas üksinda korteris viibiv Andrei Remets. A.Remets vabastati kahtlustatavana kinnipidamisest 03.09.2015 kell 12:40 (XV, 90). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga (XV, 94) on tõendatud, et 01.09.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Andrei Remetsalt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XV, 94). Andrei Remetsa XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisprotokolliga (XV, 95-103) on tõendatud, et A.Remetsa XXX elukoht otsiti läbi 01.09.2015 kell 13:15-13:55 ja selle ühetoalise korteri ukse avas läbiotsimiseks Andrei Remets, kes avaldas, et elab selles korteris üksinda ning üürib seda korterit 2 nädalat vanema meesterahva käest (XV, 95). Andrei Remets peeti kahtlustatavana kinni (XV, 95). Läbiotsimisel võeti korterist muuhulgas ära teleri aluse sahtlist taimse puruga väiksem minigrip kilekott (pakend nr 2ARLO), väiksem kõvade kaantega märkmik (pakend nr 3ARLO; XV, 96). A.Remets avaldas läbiotsimisprotokolli, et kõik läbiotsimisel ära võetud esemed kuuluvad talle ja märkusi tal läbiotsimise kohta ei ole (XV, 96). Andrei Remetsa XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisel (XV, 95-103) ära võetud märkmiku (pakend nr 3ARLO) 05.10.2015.a vaatlusprotokolliga (XV, 106-109) on tõendatud, et märkmikus on muuhulgas kanded selle kohta, et märkmik kuulub Andrei Remetsale ja märkmikus on selle pidaja hinnangul väga tähtsad telefoninumbrid (XV, 106109). Andrei Remetsa XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisel (XV, 95-103) ära võetud taimse puruga kilekoti (pakend nr 2ARLO) 02.09.2015.a vaatlusprotokolliga (XV, 105) on tõendatud, et minigrip kilekotis mõõtmetega 135x80mm on tumedat värvi taimne puru (XV, 105). 23.09.2015.a ekspertiisiaktiga nr XXX narkootilise aine ekspertiisi kohta (XV, 110-111) on tõendatud, et eksperdiarvamuse kohaselt on tumepruun taimepuru massiga 0,066 g minigrip kilekotis pakendist nr 2 ARLO peenestatud seente viljakehad, mis sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini, mille protsentuaalset sisaldust ei määrata, lisaks leiti taimepurust tetrahüdrokannabinooli (THC).
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises arusaadav ja selle süüdistuse järgi tunnistab ta ennast süüdi osaliselt (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel (XXI, 197) ning ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul (XXI, 197) võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155-159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa ütluste kohaselt on tema elukohast läbiotsimisel ära võetud taimne puru psühhotroopse toimega umbes pool aastat enne läbiotsimist endale proovimiseks ostetud 1 portsion seeni, kotis olev tolm on seente jäägid (XVII, 153). Kohtul pole alust eelkajastatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja kinnitavad veenvalt, et Andrei Remets omandas enne 01.09.2015.a ja hoidis kuni 01.09.2015.a läbiotsmisel leidmiseni enda elukohas Tartus XXX asuvas korteris vähemalt 0,066 grammi puru, mis sisaldas narkootilist ainet psilotsübiini/psilotsiini (mille protsentuaalset sisaldust ei määrata) ja tetrahüdrokannabinooli (THC). ________________ Andrei Remetsa XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisprotokollist (XV, 95-103) nähtuvalt leiti tema elukoha läbiotsimisel muuhulgas 8 sim-kaardi ümbrist ja 1 microsim-kaart ning üks sim-kaardita mobiiltelefon ja teine mobiiltelefon, milles sim-kaart olemas. Nimetatud sim-kaartide ümbristelt nähtuv üks telefoninumber XXX oli Andrei Remetsal 12.10.2015.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist Andrei Remetsa telefonisuhtluse kohta (XI,168-187; eristuste originaalfailid DVD-l ümbrikus: XI,188) nähtuvalt viimasel ajal ka kasutusel. Need läbiotsimisprotokollist nähtuvad asjaolud viitavad sellele, et Andrei Remets oli enda elu kohandanud narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele, vältimaks sellega vahelejäämist. Võimalus kasutada erinevaid telefone ja erinevaid kõnekaarte minimeerib ebaseadusliku käitumise avastamist. Ka asjaolu, et Andrei Remets hoidis osa käideldavast narkootilisest ainest metsa peidetuna, näitab teadlikku ja tahtlikku käitumist enda tegevuse konspireerimiseks. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, Andrei Remets käitles süüdistuses kajastatud asjaoludel narkootilisi aineid tahtlikult – omandas, hoidis ja andis neid edasi eesmärgipäraselt, kavatsetult ning vähemalt kaudse tahtlusega vedas energiajoogi “Red Bull” purgi sees V.Gavrilinile tema peidukohast koju narkootilist ainet. Eelkajastatud Andrei Remetsa käitumises narkootiliste ainete ebaseaduslikul omandamisel, hoidmisel, vedamisel ja edasiandmisel puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-s 31 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade kohta käiv. NPALS §
31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971.aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist või arvestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust. NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestati sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 (jõustus 05.06.2005) “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained sama määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI” kohaselt kuuluvad üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne), metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ehk ecstasy ja psilotsübiin ning psilotsiin, kaasa arvatud psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavad seened, I nimekirja. NPALS § 31 lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiidi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi teatel on suureks narkootilise aine koguseks 7,5 g marihuaanat ja 1,4 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA, ecstasy) ning 100 mg psilotsübiini ja 10 g psilotsübiini sisaldavaid värskeid seeni ja 20 g psilotsübiini sisaldavaid kuivatatud seeni (V, 45-47). Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse ecstasy tablette arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o 1 ecstasy tablett. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on neil asjaoludel vaja 10-t ecstasy tabletti. Narkootiliste ainete käitlemise ebaseaduslikul turul müüakse marihuaanat arvestusega, et ühele inimesele joovet tekitavaks on 1 tarvitamiskogus, s.o ligikaudu 1 gramm. 10-le inimesele joobe tekitamiseks on neil asjaoludel vaja orienteeruvalt 10 g marihuaanat. Andrei Remetsa käideldud narkootiline aine kvalifitseerub selle korduvaks suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest käideldud vähemalt 100 grammist marihuaanast piisab ilmselgelt enam kui 10 inimesele joobe tekitamiseks ja 30-st ecstasy tabletist piisab ka kindlasti enam kui 10-le inimesele joobe tekitamiseks. Neil asjaoludel on ka V.Gavrilinile tema peidukohast veetud narkootiline aine, mille täpset kogust pole võimalik määrata, ning seenepuru hõlmatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ja ei kuulu täiendavalt eraldi kvalifitseerimisele, sest A.Remetsa faktiline käitumine viitab tahtlikule suurtes kogustes narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele (narkoaine peidikud metsas, nn teematelefonid ja kõnekaardid narkoaine ebaseaduslikuks käitlemiseks).
Andrei Remetsa (Remets) süüdistus KarS § 348 lg 1 järgi (I, 44p-45; II, 187) Andrei Remetsa (Remets) süüdistatakse KarS § 348 lg 1 järgi (I, 44p-45; II, 187) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises, mis seisnes selles, et tema, kelle B-kategooria juhtimisõigus oli Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri väärteomenetleja 22.12.2014.a otsusega liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel 14.01.2015.a kuni 13.07.2015.a ära võetud, ning Tartu Maakohtu 16.04.2015.a otsusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdimõistmisel oli lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud ära üheks aastaks (otsus jõustus 30.09.2015), hankis eeluurimisel tuvastamata ajal, isikult ja viisil tähtsa isikliku dokumendi KarS § 350 mõistes, s.o mootorsõidukijuhi juhiloa, mis leiti ning võeti ära tema elukoha XXX läbiotsimisel 01.09.2015.a. Dokument on koostatud Andrei Remetsa nimele, dokumendi numbriks on märgitud XXX ning kehtivusajaks 01.06.2015 a. - 02.06.2025.a. A.Remets kaotas mootorsõiduki juhtimisõiguse 2015.a. See nähtub alljärgnevalt kajastatud karistusregistri teatiselt, Maanteeameti teatiselt ja kohtuotsusest. Karistusregistri teatiselt Andrei Remetsa kohta (XV, 130-136, 137-140) nähtub, et Andrei Remetsa karistati: ¤ kriminaalasjas nr 1-14-4961 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16.04.2015.a kohtuotsusega KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega, millest eelvangistuses viibitud ajaga loeti kantuks 6 päeva, KarS § 74 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega ning lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1-ks aastaks – otsus jõustus 30.09.2015.a (XV, 137); ¤ väärteoasjas nr 2780,14,005122 Politsei-ja Piirivalveameti 22.12.2014.a otsusega liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi 6-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega, otsus jõustus 14.01.2015.a (XV, 137 pöördel-138). 22.09.2015.a Maanteeameti teatise (X, 175) kohaselt oli Andrei Remetsal Bkategooria juhtimisõigus liiklusregistri andmetel ära võetud 14.01.2015 – 13.07.2015 (X, 175). 16.04.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega üldmenetluses karistati Andrei Remetsa KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi 4 kuu vangistuseg; KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja kanda jäi 6 kuud 24 päeva vangistust KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise kohustusega; KarS § 50 lg 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1-ks aastaks - kohtuotsus jõustus 30.09.2015.a Riigikohtu määrusega (XV, 141-159). 01.09.2015.a Andrei Remetsa kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (XV,88-90) kohaselt peeti Andrei Remets KarS 184 lg 2 p 1,2 järgi kahtlustatavana kinni 01.09.2015.a kell 13:14 Tartu linnas XXX korteris (XV, 89). Kinnipidamisprotokollis kajastatu kohaselt koputasid politseiametnikud suletud ja lukustatud korteri uksele, mispeale avas korteri ukse selles üksinda viibiv Andrei Remets (XV, 89). Andrei Remetsa kinnipidamise hetkel olid tal seljas aluspüksid (XV, 89). Tervisekahjustusi Andrei Remetsal tema kinnipidamisel ei olnud (XV, 89). Kinnipidamisprotokolli avaldas Andrei Remets omakäeliselt kirjutades, et avaldusi ja taotlusi tal ei ole (XV, 89-90).
Joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakti (XV, 94) kohaselt sisaldas 01.09.2015.a kahtlustatavana kinnipidamisel Andrei Remetsalt võetud proov tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH) (XV, 94). Proovi võtmise käigus avaldas Andrei Remets, et suitsetas 31.08.2015.a kanepit (XV, 94). Andrei Remetsa XXX asuva elukoha 01.09.2015.a läbiotsimisprotokolli (XV, 95-103) kohaselt viidi läbiotsimine läbi 01.09.2015.a kell 13:15 – 13:55 ning selle käigus leiti ja võeti muuhulgas ära magamistoast TV aluse sahtlist plastikkaart – Andrei Remetsa nimele väljastatud juhiluba nr XXX, mis on välisel vaatlusel võltsimise tunnustega (XV, 96: pakend nr 5ARLO; XV, 99: foto sahtlis olevast juhiloast; XV, 100: fotod juhiloast nr XXX kehtivusega 01.06.2015-02.06.2025). Läbiotsimisprotokollis kajastatu kohaselt on Tartus XXX asuv maja 9-korruseline, korter XXX asub 7.korrusel (XV, 95). Politseiametnikud koputasid korteri suletud ja lukustatud uksele ning lukustatud ukse avas Andrei Remets, kes viibis korteris üksinda. Andrei Remets peeti politsei poolt kahtlustatavana kinni (XV, 95). Andrei Remetsa sõnul üürib ta nimetatud korterit vanema meesterahva käest 2 nädalat ja elab nimetatud korteris üksinda ning kõik korteris olevad esemed kuuluvad talle (XV, 95). 10.09.2015.a ekspertiisiakti nr XXX (XV, 113-114) kohaselt tehti 01.09.2015.a Andrei Remetsa elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud juhiloa suhtes dokumendiekspertiis ja ekspert andis arvamuse, et Andrei Remetsa nimele välja antud juhiluba nr XXX on täielikult võltsitud. Ekspertiisiaktis kajastatu kohaselt on samade võltimistunnustega juhiluba olnud ekspertiisis S.Sõštšikovi nimele (XV, 113). Ekspertiisi järgselt jäeti ekspertiisiks esitatud Eesti Vabariigi juhiluba nr XXX Andrei Remetsa nimele KrMS § 125 lg 1 alusel hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (XV, 114). Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt läks ekspertiis maksma 77€ (XV, 115). Eelkajastatud tõenditega on oma sisus kooskõlas ka Andrei Remetsa ütlused selle kohta, et sai juhiloa endale sünnipäevakingiks. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Remets, et talle on süüdistus võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimises arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Remets keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Remetsa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 149-154, 155159, 160-163, 164-165). Andrei Remetsa kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli kahtlustuses kajastatud juhiluba talle sünnipäevakingitus nagu nalja pärast (XVII, 162). Andrei Remetsa ütlustest ei nähtu, kes oli see isik või olid need isikud, kes talle selle väidetavalt nalja pärast võltsitud juhiloa kinkisid. Andrei Remetsa sünnipäev on 22. augustil. Võltsitud juhiloa kehtivusajast 01.06.2015 – 02.06.2025 lähtudes sai A.Remets endale võltsitud juhiloa 2015.a. A.Remetsa ütlustest ja võltsitud juhiloa kehtivusajast nähtuvalt sai Andrei Remets võltsitud juhiloa endale sünnipäevakingiks 2015.a. Kuna A.Remets kaotas mootorsõiduki juhtimiõiguse 2015.a, siis on usutav, et A.Remets sai võltsitud juhiloa endale 2015.a, kui tal tekkis selle järele reaalne vajadus. 2015.a tähtsa
isikliku dokumendina võltsitud mootosõidukijuhi juhiloa hankimine oli ja on ka käesoleval ajal kuriteona karistatav. Jättes väidetavalt sünnipäevakingiks endale saadud võltsitud juhiloa alles, käitus A.Remets tahtlikult, kavatsetult, sest ta teadis, et seoses 16.04.2015.a kohtuotsusega on temalt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 1-ks aastaks, mis hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest (jõustus 30.09.2015) ja siis peale võltsitud juhiloa tal muud dokumenti juhtimisõiguse tõendamiseks ei ole. Andrei Remetsa käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning tema käitumine on kvalifitseeritav KarS § 348 lg 1 järgi võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimisena. Andrei Remetsa väited selle kohta, et sai võltsitud juhiloa endale sünnipäevakingiks, ei välista tema käitumise õigusvastasust, sest ta otsustas selle endale alles jätta, milline olukord on võrdustatav võltsitud juhiloa endale hankimisega.
Artur Varusoni (Varuson) süüdistus KarS § 424 järgi (I, 45-45p) Artur Varusoni süüdistatakse KarS § 424 järgi (I, 45-45p) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema juhtis, omamata kehtivat juhtimisõigust, 20.07.2015.a kella 04:00 paiku Viljandi linnas, Riia mnt 28 juures sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse (01.07.2014 jõustunud redaktsioonis) § 69 lg 1 nõuded, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sama seaduse § 69 lg 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Artur Varuson, et talle on süüdistus mootorsõiduki joobes juhtimises arusaadav ja ta tunnistab ennast selle süüdistuse järgi süüdi (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Artur Varuson keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 196) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Artur Varusoni kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 129-131, 132136). Vastuväiteid prokuröri taotlusele keegi ei avaldanud (XXI, 196). Artur Varusoni kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (XVII, 129-131, 132-136) on kahtlustus KarS § 424 järgi talle arusaadav ja ta tunnistab ennast selle järgi süüdi, sõiduauto Ford Mondeo reg märgiga XXX kuulub XXX ja XXX on kasutajana kirjas (XVII, 130). A.Varusoni ütluste kohaselt elab ta Tartus ja Viljandisse tuli 20.07.2015 peale südaööd oma elukohast XXX kuuluva sõiduautoga Ford Mondeo reg märgiga XXX, Tartust koos Andreiga sõitma hakates oli kaine, kuid Viljandis kasiinos hakkas alkoholi tarbima, jõi koos Andreiga ära 0,5 liitrit viina ja kui hakkasid tagasi Riia mnt asuva kortermaja juurde kõndima, siis jõid koos Andreiga ka teisest 0,5-liitrisest pudelist
natuke (XVII, 130). A.Varusoni ütluste kohaselt oli vaja Riia mnt 28 juurde jõudes sõiduautoga Ford Mondeo sõita, istus autorooli, Andrei istus kõrvale ja kui hakkas autoga tagurdama, siis sõitis kogemata pihta teisele autole, mille peale tuli teise auto juht kortermajast välja, kes oli ka politsei kohale kutsunud (XVII, 130). Artur Varusoni ütluste kohaselt ütles ta politsei kohale jõudes, et Ford Mondeot juhtis hoopis keegi teine (XVII, 130). A.Varusoni ütluste kohaselt oli see jutt tal välja mõeldud enda päästmiseks (XVII, 130). A.Varusoni ütluste kohaselt toimetas politsei ta Viljandi politseijaoskonda alkomeetrisse puhuma (XVII, 130). Artur Varusoni 01.09.2015.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt on ta viimase aasta jooksul kasutanud XXX autosid – Ford Mondeo ja Volkswagen Passat, juhilube praegu ei ole ja autot ei juhi (XVII, 135). See, et Artur Varuson juhtis 20.07.2015.a kella 04:00 paiku Viljandi linnas Riia mnt 28 juures mootorsõiduki alkoholijoobes, on tõendatud ka kõikide teiste tõenditega süüdistatav A.Varusoni ütlustest ülejäävas osas. 20.07.2015.a Artur Varusoni kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (XVI, 58) kohaselt peeti Artur Varuson kahtlustuses KarS § 424 järgi kinni 20.07.2015 kell 04:20 Viljandi linnas Pargi tn 1 ja vabastati kinnipidamisest 21.07.2015 kell 16:00 (XVI, 58). 21.07.2016 kohaldati A.Varusonile tõkendiks elukohast lahkumise keeld (XVI, 59). 20.07.2015.a tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (XVI, 21) koos sellele lisatud eraldi lehel oleva korrakaitseseaduse § 38 sätestatu väljatrükiga Artur Varusonile õiguste tutvustamise kohta ja selle kinnituseks antud A.Varusoni allkirjaga (XVI, 22) on tõendatud, et Artur Varuson tegi 20.07.2015 vahemikus 04:49 kuni 04:53 kaks kohustuslikku puhumist, väiksemast näidust 1,00 mg/l võeti maha laiendmääramatus 0,09 mg/l ja tõendusliku alkomeetri näiduga tuvastati Artur Varusonil alkoholioove 0,91 mg/l (XVII, 21). 20.07.2015.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (XVI, 23) on tõendatud, et Artur Varuson kõrvaldati sõiduki Ford reg märgiga XXX juhtimiselt 20.07.2016 kella 04 ajal kuni kainenemiseni ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni (XVI, 23). Artur Varusonil tema juhtimiselt kõrvaldamisel taotlusi ei olnud (XVI, 23 pöördel). Maanteeametist liiklusregistrist sõiduki reg märgiga XXX kohta tehtud andmete väljatrükiga (XVI, 24) on tõendatud, et 20.07.2015.a oli musta värvi Ford Mondeo omanikuks V. V. ja kasutajaks T. V. (XVI, 24). Maanteeametist liiklusregistrist 20.07.2015.a andemete väljatrükiga (XVI, 25) on tõendatud, et Artur Varusonil kehtivaid juhilubasid ei leitud (XVI, 25). 19.07.2015.a patrullilehega (XVI, 26-27) on tõendatud, et patrullitoimkonnas olid 19.07.2015 kell 20:00 kuni 20.07.2015 kella 08:00-ni V.P. ja V.T. (XVI, 26). Patrullilehe kande kohaselt saadi 20.07.2015.a kella 04:05 ajal väljakutse Viljandi Riia mnt 28 maja juurde, kus sõiduautole VW Passat reg nr XXX sõitis külge sõiduauto Ford reg nr XXX. Patrullilehele tehtud kande kohaselt juhtis tunnistaja M. M. sõnul autot Artur Varuson (0,91 mg/l), kes tagurdas (XVI, 27). Patrullilehe kohaselt paigutati A.Varuson arestimajja (XVI, 27). Tunnistaja M. M. (M.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 198-200; allkirjaleht: IV 4. 135) on tõendatud, et 2015.a juulis kuulus talle Volkswagen Passat reg nr XXX (XX, 198), tema elukoht on XXX (XX, 198). M.M. ütluste
kohaselt parkis ta öösel auto elukoha juurde parklasse, parklas nägi kahte noormeest, kellest üks ka midagi ütles vene keeles, kodus aknast välja vaadates nägi, kuidas mõlemad noormehed istusid sõiduautosse Ford Mondeo ja hakkasid sellega parkimiskohalt välja sõitma (XX, 199), heledama peaga istus juhi kohale (XX, 200) ja teine tumedama juuksevärviga kõrvalistuja kohale (XX, 199-200). M. M. ütluste kohaselt nägi ta aknast, kuidas Ford Mondeo tagurdas tema autole vastu tagumist stanget (XX, 199). M.M. ütluste kohaselt kutsus ta politsei kohale
Kohtulikul uurimisel tundis M. M. kohtusaalis viibinud süüdistatavas Artur Varusonis ära isiku, kes istus autorooli ja tagurdas tema autole otsa (XX, 200). M.Ma. ütluste kohaselt näidati talle politseis isikute fotosid ja ta tundis ära juhi, kes tema sõidukile otsa tagurdas (XX, 200). 21.07.2015.a äratundmiseks esitamise protokolli (XVI, 188-190) kohaselt tundis M. M. talle näidatud 3 erineva isiku fotode hulgast ära Artur Varusonis isiku, kes 20.07.2015.a varahommikul sõitis otsa tema sõiduautole VW Passat (XVI, 189). Tunnistaja V.P. (P.) kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 196-198; allkirjaleht: IV 4. 134) on tõendatud, et ta töötas 2015.a juulis Viljandi politseijaoskonnas, kui said 20.07.2015.a öösel kella 04 ajal Viljandis Männimäele maja 28 juurde väljakutse, sest sõiduautole oli otsa tagurdatud (XX, 196). V. P. ütluste kohaselt oli ta patrullitoimkonnas koos V. T., kellega koos sõitsid välja, kohapeal Männimäel maja XXX juures oli 2 sõiduautot Volkwagen ja Ford Mondeo, 2 isikut ja politseile teataja, kes pealt nägi, tuli ka välja ja rääkis nähtu ära, ka selle, kes roolis oli (XX, 196-197). V.P. ütluste kohaelt oli teisele autole otsa sõitnud auto juht purjus, alkoholilõhna oli tunda (XX, 197). V.P. ütluste kohaselt viitas Volkswageni juht konkreetselt isikule, kes juhtis teist sõidukit, ta oli seda aknast näinud (XX, 197). V.P. ütluste kohaselt tuvastati politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga A.Varusonil alkoholioove (XX, 197). V.P. ütluste kohaselt oli A.Varuson maja nr XXX juures koos sõbraga (XX, 197-198). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 2 kohaselt on alkohol korrakaitseseaduse tähenduses piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine. KorS § 36 lg 4 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesoleval juhul on omavahel kooskõlas olevate tõenditega - tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, patrullilehega, tunnistajate M. M. ja V. P. ütlustega ning Artur Varusoni kahtlustatavana antud ütlustega kahtlusteta tõendatud, et Artur Varuson juhtis 20.07.2015.a kella 04 paiku Viljandi linnas Riia mnt XXX juures sõiduautot Ford
Mondeo reg märgiga XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli 0,91 mg. Artur Varuson, olles teadlik, et on tarvitanud alkoholi vahetult enne mootorsõiduki juhtimist, pani alkoholijoobes juhtimise toime tahtlikult, kavatsetult. Artur Varusoni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning tema käitumine on kvalifisteeritav KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.
Andrei Gantjohhini (Gantjohhin) süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, milles kannatanuks on J.G. (I, 45-45p) Andrei Gantjohhinit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (I, 45-45p) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o lähisuhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et 13.09.2015.a kella 07.22 paiku Tartu linnas, XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma XXX J.G. suhtes, lüües kannatanule noaga kaks korda tuhara piirkonda ja lükates kannatanut nii, et selle tagajärjel kannatanu kukkus. Sellise tegevusega tekitas Andrei Gantjohhin J.G. füüsilist valu, näopiirkonna põrutushaava, tuhara piirkonna lõikehaava ja ninaluude murru. Kuigi Andrei Gantjohhin ei ole ennast J.G. kehalise väärkohtlemise süüdistuses süüdi tunnistanud, on Andrei Gantjohhini süü selles veenvalt tõendatud ülejäänud omavahel loogilises kooskõlas olevate tõenditega kogumis. Andrei Gantjohhini süüd enda XXX J.G. kehalise väärkohtlemise süüdistuses tõendavad järgmised tõendid. 21.09.2015.a asitõendi vaatlusprotokolliga (XII, 185-187; salvestis DVD-R plaadil ümbrikus: XII, 188) on tõendatud, et J.G. helistas XXX vägivallatsemise eest abi otsimiseks politsei ja häirekeskuse lühinumbrile 112, mille kohta on olemas kõne salvestis. Kõne tehti telefoninumbrilt XXX 13.09.2015 kell 07:20:56, kõne pikkuseks 1 minut 26 sekundit. Helistaja J.G. teatas, et tal on kodus Tartus XXX vägivaldne XXX, kes lõikus teda noaga, lõikas tal jala katki tagumiku juurest (XII, 187). Kohtulikul uurimisel 22.03.2016.a kuulas kohus eelnimetatud J.G. numbrile 112 tehtud kõnesalvestist (XX, 28). 13.09.2015.a Andrei Gantjohhini kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (XVI, 103-104) on tõendatud, et Andrei Gantjohhin peeti enda XXX J.G. kehalise väärkohtlemise kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kinni 13.09.2015.a kell 08:05 Tartus XXX ja vabastati kinnipidamisest 14.09.2015 kell 17:35. 12.09.2015.a patrullilehega (XII, 176-178) on tõendatud, et patrullitoimkonnas 12.09.2015 kell 21:00 kuni 13.09.2015 kella 09:00-ni olid H. H. ja M. P. (XII, 176-178). Patrullilehe kande kohaselt saadi 13.09.2015.a kella 07:22 ajal väljakutse XXX, kus mees võib olla naisele kallale läinud (XII, 178). Patrullilehe kande kohaselt olid korteris Andrei Gantjohhin ja Andrei XXX ning J.G., kellel oli otsa ees 5-6 cm pikkune haav kukkumisest ning vasaku tuhara peal 2
torkehaava. Korteris oli ka umbes aasta vanune laps, toa põrandal oli verd. Algul tahtis naine, et Andrei viidaks ära. Patrullilehe kohaselt kutsus politsei naise jaoks kiirabi, kes naise üle vaatas ja õmblemiseks kaasa võttis. Kiirabiga ja naisega läks kaasa ka laps. Patrullilehe kande kohaselt muutus Andrei agressiivseks ja ei nõustunud kaasa tulema, pidid kasutama Andrei suhtes käeraudu ning toimetasid Andrei Gantjohhini arestimajja. Patrullilehe kande kohaselt otsis politseipatrull korteris ka eset, millega tekitati J.G. torkehaavad vasakusse tuharasse, kuid seda ei leidnud. Andrei Gantjohhini indikaatorvahendiga kontrollimisel oli näiduks 0,54 mg/l (XII, 178). 14.09.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (XII, 182-184) on tõendatud, et Tartus XXX asuvat kahetoalise korteri vaatlusel oli elutoa diivani kattel ja rõdul ning rõdu piirdel näha verekahtlast määrdumist. Seda verekahtlast määrdumist on näha ka sündmuskohast tehtud fotodelt (XII, 182-183). 14.09.2015.a isiku läbivaatuse protokolliga koos selle juurde kuuluvate fotodega (XII, 189-190) on tõendatud, et J.G. tuvastati tema läbivaatusel otsa ees ja ninal haav ning tuharal haavad, mis läbivaatuse ajaks olid juba ka õmmeldud (otsa ees ja ninal) ning plaasterdatud (tuharal 2 plaastrit) (XII, 189190). Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi 23.09.2015.a vastuskirjaga (XII, 191, 194) koos sellele lisatud patsiendikaardi koopiaga (XII, 192, 194) ja päeviku väljavõttega (XII, 193-194) on tõendatud, et J.G. tervisekahjustus ei olnud selline, et see oleks kestnud KarS § 121 lg 2 punktis 1 täheldatud vähemalt neli nädalat. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi 23.09.2015.a vastuskirja (XII, 191, 194) kohaselt on patsient J.G. diagnoos: näopiirkonna põrutushaav, tuhara piirkonna lõikehaav, ninaluude murd, alkoholijoove (XII, 191, 194). 13.09.2015.a patsiendikaardi kohaselt avaldas J.G. kiirabile, et 13.09.2015.a umbes kella 06 ajal lõi XXX talle noaga tuhara piirkonda, ise kukkus näoga vastu rõdu (XII, 192). Patsiendikaardilt nähtuvalt on J.G. suunatud perearstile ja lubatud koju. Patsiendile on vajalik ninakõrva-kurguarsti konsultatsioon ninaluude murru osas, õmblused eemaldada 23.09.2015 (XII, 192). J.G. haigusloo päeviku väljavõtte kohaselt tuvastati alkoholijoobes J.G. 13.09.2015.a ninaluude murd, kulmude vahel 3cm haav pikisuunas, vasakul tuharal 2 haava, patsiendil kaasas väike laps. Killunenud ninaluude murru tõttu soovitati pöörduda spetsialisti vastuvõtule, õmblused eemaldada 23.09.2015 (XII, 193-194). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku 15.02.2016.a vastuskirjas patsient J.G. kohta (XII, 195-196) on kajastatud, et patsiendi sõnul kukkus ta vastu teravat nurka, lõi otsmiku lõhki. Objektiivselt: otsmikul vertikaalne haav u 6 cm, eile õmmeldud, õmblus ulatub ninajuurele. Patsiendi sõnul ninahingamine sama, see pärast traumat ei muutunud. Põhidiagnoos: ninaluude murd (XII, 195-196). Kannatanu J.G. keeldus kohtulikul uurimisel enda XXX Andrei Gantjohhini suhtes ütluste andmisest (XX, 21-22, 27). Prokuröri taotlusel ja ülejäänud istungil kohal viibinud kohtumenetluse poolte nõusolekul võeti J.G. kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2, KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3, KrMS § 2861 lg 1 alusel kriminaalasja juurde vastu (XX, 27).
J.G. avaldas 14.09.2015.a kohtueelsele menetlejale enda telefoni numbriks XXX ja see on kajastatud 14.09.2015.a kannatanu ülekuulamise protokollis J.G. isikuandmete all (XII, 179). Samalt telefoninumbrilt tegi J.G. 13.09.2015.a telefonikõne politsei ja hädaabi numbrile 112. Kannatanu J.G. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (XII, 179-181) on talle arusaadav, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest oma XXX Andrei Gantjohhini vastu, kuid ta soovib ütlusi anda (XII, 180). J.G. ütluste kohaselt 12.09.2015.a õhtul nad tülitsesid enda XXX ning Andrei läks õhtul sõprade ja vennaga ära ja 13.09.2015.a hommikul kella 4 paiku tuli Andrei koju tagasi ning läks magama. J.G. ütluste kohaselt oli Andreil koju tulles kaasas pudel veiniga, mille jõi ära ning hakkasid Andreiga tülitsema, kui nägi Andrei telefonilogis, et tuttav naisterahvas oli Andreile helistanud (XII, 180). J.G. ütluste kohaselt Andrei lükkas-tõukas teda, mispeale kukkus ja otsa eest ninajuure kohalt hakkas verd tulema, ka vasaku tuhara piirkonnas oli haav, kohale tulid politsei ja kiirabi (XII, 180). J.G. ütluste kohaselt hakkas kohale tulnud politsei nuga otsima, mida aga ei leitud (XII, 180). Tunnistaja M. P. kohtulikul uurimisel antud ütlustega (XX, 23-26; allkirjaleht: IV
Kohtulikul uurimisel pärast prokuröri avakõnet avaldas Andrei Gantjohhin, et talle on kehalise väärkohtlemise süüdistus arusaadav ja selle süüdistuse järgi ta ennast süüdi ei tunnista (XIX, 7 pöördel). Süüdistatav Andrei Gantjohhin keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (XXI, 197) ja prokuröri taotlusel võeti KrMS § 294 p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Andrei Gantjohhini kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (XVII, 137141, 142145, 146-148). Vastuväiteid prokuröri taotlusele keegi ei avaldanud (XXI, 197). Andrei Gantjohhini kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (XVII, 137-141, 142-145, 146148) on kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi talle arusaadav, kahtlustuses kajastatud kuritegu ta toime pannud ei ole (XVII, 144), J.G. le ei ole ta kehavigatsusi tekitanud (XVII, 147). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt läksid nad XXX tülli, läks rõdule, XXX tuli ka rõdule, lükkas seal XXX õlga, XXX kaotas tasakaalu, aga mitte lükkamise tõttu, vaid seetõttu, et ta oli joonud, ei püsinud hästi jalul ja kukkus vastu rõdul olnud katkist klaasitükki, millest Juliale tekkis vigastus vasakule tuharale, misjärel kutsus Julia politsei (XVII, 144). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt oli J.G. enne kukkumist vigastus ninajuure peal, ta kukkus (XVII, 144). A.Gantjohhini ütluste kohaselt ei tea ta, kus J.G. kukkus ja ninajuurele vigastuse sai (XX, 144). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt olid nad J.G. mõlemad joonud, rõdul tülitsesid, lükkas J., J. kukkus, läks tuppa ja kutsus politsei, politsei tuli ja mõõtis tal ühepromillise joobe ja nõudis kaasa tulemist (XVII, 144). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt küsis ta politseilt, kas võib lapsega koju jääda, kuid talle vastati, et J. võtab lapse endaga kaasa (XVII, 144). Andrei Gantjohhini ütluste kohaselt viidi J. koos lapsega ära ja teda toodi arestimajja (XVII, 144). Andrei Gantjohhini enda süüd eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud ülejäänud tõenditega kogumis. Kuna Andrei Gantjohhini ütlustest ülejäävas osas on tõendid üldjoontes omavahel loogilises kooskõlas, siis pole kohtul alust nende usaldusväärsuses kahelda. Süüdistuses kajastatu selle kohta, et Andrei Gantjohhin lõi enda XXX J.G. noaga tuhara piirkonda, on tõendatud J.G. 13.09.2015 kell 07:20:56 politsei ja häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnesalvestisega selle kohta, et tal on kodus Tartus XXX vägivaldne mees, kes lõikus teda noaga ning lõikas tal jala katki tagumiku juurest (XII, 187). J.G. kõnesalvestisega häirekeskusele on kooskõlas J.G. läbivaatuse protokoll ja patsiendikaardilt ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku 15.02.2016.a vastuskirjast nähtuv selle kohta, et J.G. tuvastati ninaluude murd, tuharapiirkonna lõikehaav ja näopiirkonna põrutushaav. Eeltooduga on kooskõlas ka patrullilehelt, sündmuskoha vaatlusprotokollist ja tunnistaja M. P. ütlustest nähtuv selle kohta, et J.G. oli tuharal kaks noa torkehaava ning otsa ees oli kukkumisest pikk haav, J.G. kodu oli verekahtlaselt määrdunud ning verised olid ka J.G. riided. J.G. ütluste kohaselt oli neil Andrei Gantjohhiniga tüli, mille käigus Andrei teda tõukas, mispeale kukkus ja otsa eest ninajuure pealt hakkas verd tulema ning ka vasaku tuhara piirkonnas oli haav. Kohtul ei ole põhjendatud alust eelistada ülejäänud tõendite kogumist lahknevaid Andrei Gantjohhini enda süüd eitavaid ütlusi. Neil ajaoludel lähtub kohus Andrei Gantjohhini ütlustest üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud tõendite kogumiga. Noaga kahel korral tuhara piirkonda löömine ja kannatanu sellise tugevusega lükkamine, et selle tulemusena kannatanu kukkus ja sai näopiirkonna põrutushaava, on tahtlik ja
kavatsetud käitumine, sest selliselt teise inimese suhtes käitudes ilmselgelt soovitakse teisele inimesel põhjustada valu ning kehavigastusi. Andrei Gantjohhini käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning tema käitumine on kvalifisteeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi lähisuhtes oleva isiku kehalise väärkohtlemisena. Andrei Gantjohhini käitumise õigusvastasust ei välista see, et neil oli XXX peretüli ning nad mõlemad olid tarbinud alkoholi.
Karistused KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vladimir Gavrilinile karistuse mõistmisel lähtub kohus Vladimir Gavrilini süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Vladimir Gavrilin tahtlikult, valdavalt kavatsetult, pannes toime hulgaliselt I ja II astme kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad 11 erineva paragrahvi järgi. V.Gavrilini karistust kergendavaks on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel kuriteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis seisnes Tartumaal Ülenurme vallas Õssu külas Eerika teel asuvast hoonetekompleksi küljel asuvast peidikust 210,2 grammi amfetamiinipulbri, milles puhtal kujul amfetamiini 20,4 grammi, väljaandmine. V.Gavrilini karistust kergendavaks on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel kuriteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, mis seisnes elukoha läbiotsimisel külmkapist amfetamiini enne läbiotsimise algust politseile vabatahtlikult väljaandmises. V.Gavrilini karistust raskendavaks on KarS § 58 p 1 alusel omakasu motiiv kuritegeliku ühenduse loomisel ja narkootiliste ainete käitlemisel. V.Gavrilini karistust raskendavaks on KarS § 58 p 10 alusel kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, omavolilise sissetungimise toimepanemine grupi poolt. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Vladimir Gavrilinit edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Vladimir Gavrilinit:
25.09.2015.a jälitustoimingu protokollis (XI, 87-117) kajastatud varjatud jälgimisega on tõendatud, et Vladimir Gavrilin on lisaks süüdistuses KarS § 423' järgi kajastatule juhtinud mootorsõidukit 05.01.2015.a (XI, 89-93), 07.01.2015 (XI, 93-95), 08.01.2015 (XI, 95-99), 02.02.2015 kell 18:47 (XI, 103), s.o ajal kui Vladimir Gavrilinil oli Maanteeameti teatel juhtimisõigus ära võetud 21.05.2014-20.07.2014 ning 21.07.2014.a tunnistati V.Gavrilini juhtimisõigus kehtetuks (X,175). 14.10.2015.a jälitustoimingu protokollis (V,147-200; VI,1-194; VII,1-135; salvestised DVD-l: V,201 ümbrikus) salaja pealt kuulatud 28.03.2015.a kell 22:45 alanud kõnest (VI, 152-156) selgub Vladimir Gavrilini liiklusnõudeid eirav sõidustiil, kui Vladimir Gavrilin kelgib naishäälega vestluspartneri ees, et jõudis ja jõuab 10 minutiga Elvast Tartusse: “Meil on siis auto üleni sinine nool... Me võime teile praegu kiirelt järele lennata. Kümme minutit kimame Elvast. Täna, no päeval, sõitsime kodu juurest kümne minutiga ära. Bljäd, peaaegu oleks hunnikusse pannud niimoodi, täitsa pekkis! Lihtsalt jälle, minu meisterlikkus lihtsalt. Kreizik, bljäd, aplodeeris mulle autos tagaistmel:”Vova, krt, ainult sina oskad niimoodi, bljäd!” (VI, 154).
11.04.2015.a kell 07:27 alanud kõnest (VII, 54-55) selgub Vladimir Gavrilini liiklusnõudeid eirav sõidustiil, kui Vladimir Gavrilin kelgib Andrei Remetsa ees Elva ja Tartu vahelise vahemaa läbimist 6 minutiga: “Minu rekordeid on raske lüüa... Kuus minutit, kuus, kuus minutit” (VII, 55 keskel), mispeale Andrei Remets avaldab, et ta mäletab seda (VII, 55 keskelt). Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud karistada Vladimir Gavrilinit mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna KarS § 423' järgi vangistusega sanktsiooni ülemmääras - 1 aasta vangistusega. Kokkuvõtvalt on eeltoodu alusel, lähtudes Vladimir Gavrilini kõrgest kuritegeliku käitumise aktiivuse astmest tema vabaduses viibides, põhjendatud mõista Vladimir Gavrilinile kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vähemalt 15 aastat vangistust. Jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse tegevust Vladimir Gavrilin, kelle paremaks käeks kuritegelikus ühenduses olid Sergei Sõštšikov ja Sergey Makarchev. Vladimir Gavrilinile kui kuritegeliku ühenduse loojale ja juhile on põhjendatud mõista kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutele mõistetavate karistustega võrreldes kuritegude kogumi eest kõige suurem karistus – 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 15 aasta karistusaja hulka Vladimir Gavrilini eelvangistuses alates 05.05.2015 viibitud aeg ja 15 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 05.05.2015.a. Vladimir Gavrilini süü suurusest lähtudes, toimepandud suurest kuritegude arvust ning nendega paljudele kannatanutele põhjustatud kannatuste ulatuslikkusest lähtudes on Vladimir Gavrilini suhtes välistatud rahalise karistuse kohaldamine kuritegude eest, milliste sanktsioonis on sätestatud võimalike karistustena nii rahaline karistus kui ka vangistus. Rahaline karistus ei oleks kohane ka seetõttu, et V.Gavrilini varanduslik seis on kehva ning tal tuleb kanda ka konfiskeerimise asendamise kulu ning menetluskulu.
KarS §-s 349 on sätestatud karistuseks tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest ainult rahaline karistus. KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest karistuseks mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg 2 alusel on 1 miinimumpäevamäära suurus 10€. Andrei Remetsa nimele välja antud juhiloa kasutamise eest karistada Vladimir Gavrilinit KarS § 349 järgi rahaline karistusega selle miinimummäära lähedal 80 miinimumpäevamääraga, s.o 800 euroga riigituludesse. KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Vladimir Gavrilinil rahalist karistust tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 80€ kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Sergei Sõštšikovile karistuse mõistmisel lähtub kohus Sergei Sõštšikovi süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Sergei Sõštšikov tahtlikult, valdavalt kavatsetult, pannes toime hulgaliselt I ja II astme kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad 8 erineva paragrahvi järgi. S.Sõštšikovi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. S.Sõštšikovi karistust raskendavaks on KarS § 58 p 1 alusel omakasu motiiv kuritegelikku ühendusse kuulumisel ja narkootiliste ainete käitlemisel. S.Sõštšikovi karistust raskendavaks on KarS § 58 p 10 alusel avaliku korra raske rikkumise toimepanemine grupi poolt. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Sergei Sõštšikovi edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Sergei Sõštšikovi:
Kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 järgi mõistab kohus Sergei Sõštšikovile karistuseks vangistuse sanktsiooni ülemmääras - 3 aastat vangistust, sest kehalise väärkohtlemise kordi oli palju – kokku neli erinevat korda ning kannatanute suhtes kasutatud vägivald oli intensiivne ja jõhker (kannatanuid löödi näkku jalaga, küünarnukiga, kurikaga). Kokkuvõtvalt on eeltoodu alusel, lähtudes Sergei Sõštšikovi kõrgest kuritegeliku käitumise aktiivuse astmest tema vabaduses viibides, põhjendatud mõista Sergei Sõštšikovile kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vähemalt 11 aastat vangistust. Sergei Sõštšikovile ja Sergey Makarchevile kui kuritegeliku ühenduse looja ja juhi Vladimir Gavrilini paremale käele on põhjendatud mõista teiste kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutele mõistetavate karistustega võrreldes kuritegude kogumi eest kõige suurem karistus – vähemalt 11 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 11 aasta karistusaja hulka Sergei Sõštšikovi eelvangistuses 23.-25.03.2012 viibitud 3 päeva. Karistusest jääb kanda 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sergei Sõštšikovi eelvangistuses alates 02.06.2015 ja 10 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 02.06.2015.a. Sergei Sõštšikovi süü suurusest lähtudes, toimepandud suurest kuritegude arvust ning nendega paljudele kannatanutele põhjustatud kannatuste ulatuslikkusest lähtudes on Sergei Sõštšikovi suhtes välistatud rahalise karistuse kohaldamine kuritegude eest, milliste sanktsioonis on sätestatud võimalike karistustena nii rahaline karistus kui ka vangistus. Rahaline karistus ei oleks kohane ka seetõttu, et S.Sõštšikovi varanduslik seis on kehva ning tal tuleb kanda ka konfiskeerimise asendamise kulu ning menetluskulu. Sergey Makarchevile karistuse mõistmisel lähtub kohus Sergey Makarchevi süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Sergey Makarchev tahtlikult, valdavalt kavatsetult, pannes toime hulgaliselt I ja II astme kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad 6 erineva paragrahvi järgi. S.Makarchevi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. S.Makarchevi karistust raskendavaks on KarS § 58 p 1 alusel omakasu motiiv kuritegelikku ühendusse kuulumisel ja narkootiliste ainete käitlemisel. S.Makarchevi karistust raskendavaks on KarS § 58 p 10 alusel kehalise väärkohtlemise ja ebaseadusliku vabaduse võtmise toimepanemine grupi poolt. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Sergey Makarchevit edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Sergey Makarchevit:
Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Tiina Valdast edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Tiina Valdast:
Kokkuvõtvalt on eeltoodu alusel, lähtudes sellest, et Relica Sulg oli kuritegelikus ühenduses lihtliige, põhjendatud mõista Relica Sulele kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Relica Sule eelvangistuses 05.05.2015 – 25.09.2015 viibitud 4 kuud 21 päeva. Karistusest jääb kanda 3 aastat 7 kuud 9 päeva vangistust. Kuna R.Sulg on viibinud 4 kuud 21 päeva eelvangistuses ning teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on põhjendatud anda R.Sulele võimalus viibida 3-aastase katseajaga vabaduses, vabastades ta tingimisi vangistuse kandmisest. Kuna R.Sulg oli enne tema kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist vabaduses viibides aktiivne narkootiliste ainete tarvitaja, siis on põhjendatud ta seaduskuulekale teele suunamiseks allutada kriminaalhooldusele. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 3 aastat 7 kuud 9 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Relica Sulg ei pane 3-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustust –– ei oma ja ei tarvita käitumiskontrolli ajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning täidab KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust –– osaleb käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 3-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2016. KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Jelena Krasjukovale karistuse mõistmisel lähtub kohus Jelena Krasjukova süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Jelena Krasjukova tahtlikult, kavatsetult, pannes toime II astme kuriteod, mis on kvalifitseeritavad 2 erineva paragrahvi järgi. KarS § 57 lg 1 p 5 alusel on Jelena Krasjukova karistust kergendavaks kuritegude toimepanek perekondliku sõltuvuse mõjul, s.o enda XXX Vladimir Gavrilini mõjul, kes oligi kannatanult ebaseaduslikult vabaduse võtmise ning kannatanu kehalise väärkohtlemise initsiaatoriks. Jelena Krasjukova karistust raskendavaks on KarS § 58 p 10 alusel kehalise väärkohtlemise ja ebaseadusliku vabaduse võtmise toimepanemine grupi poolt. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Jelena Krasjukovat edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Jelena Krasjukovat:
liitkaristusega 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jelena Krasjukova eelvangistuses 05.05.2015 – 06.05.2015 viibitud 2 päeva. Karistusest jääb kanda 11 kuud 28 päeva vangistust. Kuna Jelena Krasjukovat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on põhjendatud anda J.Krasjukovale võimalus viibida 2-aastase katseajaga vabaduses, vabastades ta tingimisi vangistuse kandmisest. Kuna J.Krasjukova oli enne tema kahtlustatavana kinnipidamist aktiivne narkootiliste ainete tarvitaja, siis on põhjendatud ta seaduskuulekale teele suunamiseks allutada kriminaalhooldusele. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 11 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Jelena Krasjukova ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustust –– ei oma ja ei tarvita käitumiskontrolli ajal narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning täidab KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust –– osaleb käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2016. KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Andrei Remetsale karistuse mõistmisel lähtub kohus Andrei Remetsa süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Andrei Remets tahtlikult, kavatsetult, pannes toime I ja II astme kuriteod, mis on kvalifitseeritavad 3 erineva paragrahvi järgi. Andrei Remetsa karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Andrei Remetsa karistust raskendavaks on KarS § 58 p 10 alusel avaliku korra raske rikkumise toimepanemine grupi poolt. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Andrei Remetsa edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Andrei Remetsa:
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Andrei Remetsa eelvangistuses 01.09.2015 – 03.09.2015 ja 22.10.2015 – 23.10.2015 viibitud 5 päeva. Karistusest jääb kanda 3 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Andrei Remetsale käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ja 08.08.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6759 karistuseks mõistetud 2 aastast 5 kuust 22 päevast vangistusest, suurendades karistustest raskeimat, ning mõista kohtuotsuste kogumis Andrei Remetsale liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata kohtuotsuste kogumis karistuseks mõistetud liitkaristusest 4 aastast vangistusest maha eelmise kohtuotsuse, s.o 08.08.2016.a kohtuotsuse järgi ajavahemikus 07.08.2016 – 21.12.2016 ära kantud karistus – kokku 4 kuud 15 päeva vangistust ja karistusest jääb Andrei Remetsal alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.12.2016 kanda 3 aastat 7 kuud 15 päeva vangistust. 3 aasta 7 kuu 15 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2016.a. Andrei Remetsa süü suurusest lähtudes on Andrei Remetsa suhtes välistatud rahalise karistuse kohaldamine avaliku korra raske rikkumise ja võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise eest. Avaliku korra raske rikkumise toimepaneminel on Andrei Remetsa karistust raskendavaks selle toimepanemine grupi poolt (KarS § 58 p 10). Ka on A.Remets isik, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid see pole pannud A.Remetsa uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Neil asjaoludel ei ole rahalise karistuse kohaldamine A.Remetsa suhtes põhjendatud. Artur Varusonile karistuse mõistmisel lähtub kohus Artur Varusoni süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Artur Varuson tahtlikult, kavatsetult, pannes toime I ja II astme kuriteod, mis on kvalifitseeritavad 3 erineva paragrahvi järgi. Artur Varusoni karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Artur Varusoni edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Artur Varusoni:
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Artur Varusoni eelvangistuses ajavahemikes 20.07.2015 – 21.07.2015 ja 01.09.2015 – 02.09.2015 viibitud 4 päeva. Karistusest jääb kanda 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust Artur Varusonile 19.03.2015.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2209 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 6 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Artur Varusonile karistuseks mõistetud 6 aastast 11 kuust 24 päevast vangistusest ja Artur Varusonile 31.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-169532 karistuseks mõistetud 3 aastast 4 kuust vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, ning mõista kohtuotsuste kogumis Artur Varusonile liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata kohtuotsuste kogumis karistuseks mõistetud liitkaristusest 6-st aastast 11-st kuust 24-st päevast vangistusest maha eelmise kohtuotsuse, s.o 31.10.2016.a kohtuotsuse järgi ajavahemikus 30.10.2016 – 21.12.2016 ära kantud karistus – kokku 1 kuu 22 päeva vangistust, ja karistusest jääb Artur Varusonil alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.12.2016 kanda 6 aastat 10 kuud
päeva vangistust. 6 aasta 10 kuu 2 päeva vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – 22.12.2016.a. Artur Varusoni süü suurusest lähtudes (0,91 mg/l) on Artur Varusoni suhtes välistatud rahalise karistuse kohaldamine mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Ka on A.Varuson isik, keda on kriminaalkorras karistatud mitmel korral, sealhulgas ka rahalise karistusega ning tingimisi vangistustega, kuid need karistused pole pannud A.Varusoni uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Neil asjaoludel ei ole rahalise karistuse kohaldamine A.Varusoni suhtes põhjendatud. Andrei Gantjohhinile karistuse mõistmisel lähtub kohus Andrei Gantjohhini süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Andrei Gantjohhin tahtlikult, kavatsetult, pannes toime I ja II astme kuriteod, mis on kvalifitseeritavad 2 erineva paragrahvi järgi. Andrei Gantjohhini karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Andrei Gantjohhinit edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Andrei Gantjohhinit:
Andrei Gantjohhinile kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Andrei Gantjohhini eelvangistuses ajavahemikes 07.09.2015 – 09.09.2015 ja 13.09.2015 – 14.09.2015 viibitud 5 päeva. Karistusest jääb kanda 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Andrei Gantjohhin on vahistatud kriminaalasjas nr 1-16-7476, milles kaitsja esitatud kassatsiooniga on kriminaaltoimik 2017.a veebruarikuu alguse seisuga Riigikohtus. Käesolevas kriminaalasjas kohaldati Andrei Gantjohhini suhtes esialgu tõkendit elukohast lahkumise keeld, mis 22.12.2016.a kohtuotsuse resolutiivosaga tühistati ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks määrati kohaldada A.Gantjohhini suhtes ka käesolevas kriminaalasjas tõkendit vahistamine, mis kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisest, mil A.Gantjohhin jätkab vanglas karistuse kandmist. Andrei Gantjohhinile käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ja Andrei Gantjohhinile 18.10.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7476 karistuseks mõistetud vangistuse liitmine kuulub KrMS § 413 alusel otsustamisele siis, kui mõlemad kohtuotsused või siis vähemalt üks neist kohtuotsustest on jõustunud. Kuna 18.10.2016.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega (hetkel jõustumata) kriminaalasjas nr 1-16-7476 on liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel 27.08.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ära kandmata vangistusega juba ära kohaldatud, siis ei pea kohus käesolevalt põhjendatuks n.ö topelt liitkaristust KarS § 65 lg 2 järgi kohaldada. Kahekordse karistamise keeld on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 viimases lauses, mistõttu ei ole käesoleval juhul põhjendatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud vangistusega liita KarS § 65 lg 2 alusel 27.08.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, sest see on juba ära kasutatud liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel moodustamisel 18.10.2016.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-16-7476. Andrei Gantjohhini süü suurusest lähtudes (lõi abikaasale 2-l korral noaga tuhara piirkonda, lükkas kannatanut nii tugevasti, et kannatanu kukkus), on Andrei Gantjohhini suhtes välistatud rahalise karistuse kohaldamine kehalise väärkohtlemise eest. Ka on Andrei Gantjohhin isik, keda on kriminaalkorras karistatud mitmel korral, sealhulgas ka kehalise väärkohtlemise eest, kuid see pole pannud A.Gantjohhinit uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Neil asjaoludel ei ole kergema karistusliigi - rahalise karistuse kohaldamine A.Gantjohhini suhtes põhjendatud. Alexey Solopile karistuse mõistmisel lähtub kohus Alexey Solopi süü ulatusest – eelnevalt kohtuotsuses kajastatud kuritegeliku käitumise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kuritegelikult käitus Alexey Solop tahtlikult, kavatsetult, pannes toime II astme kuriteo. Alexey Solopi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Neil asjaoludel peab kohus selleks, et mõjutada Alexey Solopit edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest, kaitsmaks ühtlasi õiguskorra huve, põhjendatuks karistada Alexey Solopit:
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alexey Solopi eelvangistuses ajavahemikus 11.09.2015 – 12.09.2015 viibitud 2 päeva. Karistusest jääb kanda 5 kuud
päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Alexey Solopile käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ja 27.08.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-5000 karistuseks mõistetud 1-st aastast vangistusest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, ning mõista kohtuotsuste kogumis Alexey Solopile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat vangistust Alexey Solopi suhtes täielikult täitmisele, kui Alexey Solop ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel loetakse katseaja kulgemise algust 27.08.2015.a kohtuotsuse kuulutamisest – 27.08.2015.a. Alexey Solopi süü suurusest lähtudes (andis teibi, millega kannatanult võeti vabadus tema puu külge kinni teipimise teel), on Alexey Solopi suhtes välistatud rahalise karistuse kohaldamine ebaseaduslikule vabaduse võtmisele kaasaaitamise eest. Konfiskeerimise asendamine KarS § 831 lg 1, KarS § 84 alusel on põhjendatud välja mõista narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse: •
4000 € Vladimir Gavrilinilt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
1000 € Sergei Sõštšikovilt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
1000 € Sergey Makarchevilt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
500 € Relica Sulelt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
200 € Andrei Remetsalt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates;
•
50 € Tiina Valdaselt selle tasumise tähtajaga 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Nimetatud rahasummad tulenevad mahamüüdud narkootiliste ainete soetamishinna ja mahamüümise hinna vahest. Mõlemad summad varieerusid – nii soetamis- kui ka müügihind, mistõttu on keskmine vaheltkasu suurus muutlik nähtus. Arvestatud on minimaalseid vaheltkasumäärasid, keskmiselt 1-2€ ühe tarbimiskoguse 1 grammi pealt. Arvestatud on ka seda, et käideldud narkootilisest ainest, mis soetati, tarbiti suur osa, sageli vähemalt 1/3, ise ära ning heal juhul 2/3 läks müügiks. Ise ära tarbitud narkootilisest ainest kasu ei saadud, sest ise tuli aine soetamisel selle eest raha välja käia. Arvestatud on ka seda, et sageli jagati sõpradele-tuttavatele narkootilisi aineid ka tasuta. Ka sellisel juhul jäi kasu saamata, sest laialijagatu eest tuli endal eelnevalt raha välja käia.
Kuna süüdistatavad on kriminaalasja toimikus olevatest andmetest nähtuvalt sisuliselt varatud isikud ning neilt ei ole vähimatki perspektiivi saada midagi laiendatud konfiskeerimise käigus, sest varast peaks jätkuma ka konfiskeerimismenetluse kulude katteks, siis ei ole laiendatud konfiskeerimist kohaldatud selle ebaotstarbekuse tõttu, sest vastasel juhul tuleks riigil ilmselt hakata menetluskulude näol ise konfiskeerimismenetlusele peale maksma. Laiendatud konfiskeerimise kohaldamist ei ole kohtult ka taotletud. Aeg näitab, kas kohtult hakatakse taotlema konfiskeerimise kohaldamist KarS § 83, KarS § 831 või KarS § 832 alusel KrMS 161 peatükis sätestatud konfiskeerimise menetluse raames.
Rahvakohtunik Sirje Linnasmägi Rahvakohtunik Naima Sepp-Noobel Kohtunik Heli Sillaots
2-15 15-24
26-29 29-33
34-35
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
süüdistatavate isikuandmed karistused konfiskeerimise asendamine menetluskulud asitõendid tsiviilhagid kannatanute teavitamine edasikaebamise kord
V.Gavrilini süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi ning S.Sõštšikovi, S.Makarchevi, T.Valdase, V.Lukki ja R.Sule süüdistused KarS § 255 lg 1 järgi 115-249 V.Gavrilini süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 250-277 S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 277-303 S.Makarchevi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 303-310 V.Lukki süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi 35-115
310-336 T.Valdase süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 337-413 R.Sule süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi 413-422 V.Gavrilini süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 ja T.Valdase süüdistus KarS § 22 lg 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, milles kannatanuks F.Z. 422-430 V.Gavrilini ja S.Makarchevi süüdistused KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 ning KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, milles kannatanuks 2015.a alguses toimepandus R. H. 430-435 V.Gavrilini ja S.Makarchevi süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, milles kannatanuks 2015.a alguses toimepandus R.H. 435-440 V.Gavrilini ja S.Makarchevi süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, milles kannatanuks 2015.a aprillis toimepandus R.H. 440-448 V.Gavrilini süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, milles kannatanuks A. Ujok 449-458 V.Gavrilini süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi ja T.Valdase süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,7 järgi, milles kannatanuks A.A. 458-469 V.Gavrilini ja S.Makarchevi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi ja V.Lukki süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,7,8 järgi, milles kannatanuks M. J. 470-481 V.Gavrilini ja S.Makarchevi süüdistus KarS § 200 lg 2 p 2,4,7,8 järgi, milles kannatanuks A.Š. 482-496 V.Gavrilini süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 136 lg 1, KarS § 120 lg 1 järgi, S.Makarchevi ja J.Krasjukova süüdistus KarS § 121 lg 1, KarS § 136 lg 1 järgi, milles kannatanuks S.B. 496-500 V.Gavrilini ja V.Lukki süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, milles kannatanuks S.B. 500-512 S.Sõštšikovi ja A.Varusoni süüdistused KarS § 200 lg 2 p 2,7,8, KarS § 214 lg 2 1,4 järgi, milles kannatanuks R.K. 512-525 S.Sõštšikovi ja A.Gantjohhini süüdistused KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, milles kannatanuks A.K. ning S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 121 järgi, milles kannatanuks M.H. 525-532 S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi, milles kannatanuks Sergei Antonov ja S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 121 järgi, milles kannatanuks V.K. 532-535 S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 121, milles kannatannuks R.V. 535-543 S.Sõštšikovi süüdistused KarS § 121, KarS § 136 lg 1 järgi, milles kannatanuks E.N. 543-547 V.Gavrilini süüdistus KarS § 424 järgi 548-561 V.Gavrilini süüdistus KarS § 4231, KarS § 349 järgi 561-565 S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi 565-567 S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi, milles kannatanuks E.N. 567-569 S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 348 järgi 570-590 S.Sõštšikovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 590-596 S.Sõštšikovi ja A.Remetsa süüdistus KarS § 263 p 2 järgi, milles kannatanuks S.M. 596-608 A.Remetsa süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 608-610 A.Remetsa süüdistus KarS § 348 lg 1 järgi 610-613 A.Varusoni süüdistus KarS § 424 järgi 613-617 A.Gantjohhini süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi
617-630 karistuste mõistmine 630-631 konfiskeerimise asendamine
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.