Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 6. veebruari 2020 määrus Andrei Gantjohhini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Andrei Gantjohhini (Gantjohhin; isikukood 38510232751) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, sh käibemaks 7 (seitse) eurot 20 senti, vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Andrei Gantjohhinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse. Süüdimõistetu Andrei Gantjohhinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 22.12.2016 otsusega karistati Andrei Gantjohhinit KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4 aasta vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Gantjohhini eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.
1.1.Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2018 otsusega tühistati maakohtu otsus A. Gantjohhini osas, millega A. Gantjohhin tunnistati KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi kannatanu J.G. lükkamises,
mille tagajärjel kannatanu kukkus ning tundis füüsilist valu ja sai näovigastused ning A. Gantjohhinilt mõisteti menetluskulu katteks välja 4968 eurot. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti A. Gantjohhin KarS § 121 lg 2 p 2 järgi õigeks (A. Gantjohhin jääb KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi J.G. le noaga kahel korral tuhara piirkonda löömises). Samuti mõisteti A. Gantjohhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 3974,40 eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 993,60 eurot) riigi kanda. Muus osas, sealhulgas A. Gantjohhinile KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuse ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja karistusest mahaarvamise osas, jäeti maakohtu otsus A. Gantjohhini suhtes muutmata. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. Gantjohhinile KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 5 aastat vangistust, liites käesoleva kohtuotsusega mõistetavale 3 aasta 11 kuu 25 päeva pikkusele vangistusele osaliselt Tartu Maakohtu 18.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7476 mõistetud 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkune vangistus. A. Gantjohhini karistuse kandmise aja alguseks loeti 24.07.2016.
1.2.Karistuse kandmise aja lõpp 24.07.2021.
2.Tartu Maakohtu 06.02.2020 määrusega jäeti A. Gantjohhin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
2.1.A. Gantjohhin on mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 3 aastat 5 kuud, s.o enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
2.2.Isiku kinnitusest ning vangla iseloomustusest nähtub, et vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile XXX . Antud elukohas elavad kinnipeetava ema P.S. ning ema elukaaslane N.L. Mõlemad on nõus Andreid sinna elama võtma. Kinnistu omanik on P.K. , kes elab mõni maja eemal. Telefonivestluse käigus kinnitas isik, et on nõus, kui vabaduses asub A. Gantjohhin sinna elama. Seega on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise kohustuslikuks eelduseks.
2.3.A. Gantjohhinit on karistatud kriminaalkorras 9 korda, kandmas on ta kolmandat reaalset vangistust. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Käesolevalt kannab karistust abikaasa kehalise väärkohtlemise ning grupilise väljapressimise eest. Ka varasemalt on süüdimõistetut korduvalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud, käesolevalt tekitas esmakordselt kannatanule vigastusi, kasutades selleks nuga. Minevikus karistatud ka ähvardamise eest, vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes ning avaliku korra rikkumise eest vägivallaga. Majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid (vargused, kelmus). Seega on tema kuritegelik aktiivsus olnud kõrge ning ampluaa lai. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus.
2.4.Et oleks põhjendatud isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine tuleb tuvastada, et risk isiku poolt uue kuriteo toimepanemiseks on väga madal. Maakohtu hinnangul see nii pole. On positiivne, et isiku käitumine vangistuses on olnud korrakohane 2017. aasta lõpust saati, tal on vabanemisel elukoht, garanteeritud töökoht ning vähemalt sõnades soovib isik vabaneda alkoholi tarbimisest (kodeerida end alkoholi vastu, minna psühhiaatri vastuvõtule).
Paraku oli kinnipeetaval enne vangistust nii toetav perekond abikaasa ja väikese tütre näol kui ka töökoht, kuid need ei takistanud isikut uusi kuritegusid toimepanemast. Isik ei suutnud vabaduses olles eelnevalt nimetatud eesmärkide suhtes piisavalt pingutada ja loobuda alkoholi tarvitamisest. Seega on antud teemas risk ja ohtlikkus olemas. Pealegi on abielu lagunenud ning kinnipeetav pole suutnud jätkuvalt vajalikku riigikeeleõpet läbida, on õppimise katkestanud (19.10.2017) ka vanglas. Õppejõu hinnangul kinnipeetaval puudub igasugune õpimotivatsioon, eriti kui raha ka keeleõppe eest ei maksta, seega arvati nimekirjast välja. Seega on kinnipeetavale pakutud võimalusi enese arendamiseks ja koolitamiseks, kuid kinnipeetav pole pidanud neid vajalikuks kasutada. Keeleoskuseta on aga raske leida püsivat ja tasuvat tööd nii enese kui ka pere ülalpidamiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Majanduslik vajakajäämine võib aga kaasa tuua uusi kuritegusid kiirema tulu teenimise nimel.
2.5.Maakohtu hinnangul ei pruugi alkoholisõltuvuse kontrolli all hoidmiseks olla piisav ka üksnes süüdlase soov ning plaan ennast kodeerida. Vangla iseloomustusest nähtub, et minevikus väidetavalt lasi ta ennast kodeerida, 5 kuud suutis püsida kainena. Selline kaine periood pole ilmselgelt piisav ega arvestatav. Sõltlase ravi on pikk ning eluaegne ja vajab toetavat keskkonda. Vangistusasutuses on kerge joovastitest hoiduda, vabaduses on need aga vabalt kättesaadavad. Risk, et vangistusjärgselt toetava ravi ja rehabilitatsioonita jätkub senine seadusrikkumiste rohke eluviis, on äärmiselt suur. See aga tähendab, et tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks ei ole piisav.
2.6.Maakohtul puudus piisav veendumus, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele, eriti olukorras, kus vabanemisjärgsed tingimused on mõneti isegi kehvemad (abielu lagunenud) vangistuseelsetest. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 06.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Gantjohhini kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega.
3.1.A. Gantjohhini karistuse kandmine on kulgenud edukalt. Kinnipeetav on täitnud individuaalse täitmiskava. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. A. Gantjohhinil on vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedaste isikute toetus. Kinnipeetaval on olemas vabanemisel garanteeritud töökoht. A. Gantjohhin soovib vabaneda alkoholi tarbimisest (kodeerida end alkoholi vastu, minna psühhiaatri vastuvõtule). Seega saab öelda, et kinnipeetav on karistuse kandmise ajal ennast ülal pidanud õiguskuulekalt ja tal on olemas kõik eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Ainuüksi tema nn must minevik ei tohiks olla selliseks takistuseks, et teda mitte ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegsest vabastamisest ei saa keelduda vaid mõistetud karistuse raskusele viidates.
3.2.Sellistele isikutele, kelle süütegude toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimine, saab ennetähtaegsel vabastamisel panna kohustuseks ka erinevate sotsiaalprogrammide läbimise. Samuti saab isiku nõusolekul kohustada teda enda kulul tegema regulaarselt laboratoorset vereanalüüsi, et tõestada alkoholi tarvitamisest hoidumist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.
Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
5.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
6.Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A. Gantjohhini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud elukoha ja töökoha olemasolu, väidetavat soovi muutuma ning lähedaste toetus. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
7.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse esitamise eest, milline toiming koosneb maakohtu lahendiga tutvumisest, telefonivestlusest kaitsealusega ja määruskaebuse koostamisest (62 minutit), 67,20
eurot, sh käibemaks 11,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut on kaitsjatasutaotlus põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Paigutades kõik toimingud ühele arvestusreale loob kaitsja olukorra, kus ringkonnakohtul on äärmiselt raskendatud kui mitte võimatu kontrollida, kas arvestatud toimingu aeg ka tegelikkusele vastab, kuid arvestades määruskaebust, kus sisuliselt ei ole asjakohaseid argumente, üle on korratud maakohtu seisukohad ning kaitsja on tutvunud ka maakohtu määrusega ja on vestelnud kaitsealusega, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on kaitsjatasu rahuldada 40 minuti ulatuses, s.o summas 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.