Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
04.01.2017, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-10404
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Riina Palmi
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid K.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.J , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 16.06.2015 ja lõpp 23.01.2017
Kohtuasja läbivaatamise aeg
28.12.2016, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta K.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.J-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 31.03.2015 otsusega tunnistati K.J süüdi KarS § 121, § 200 lg 1, § 266 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja KrMS § 238
lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 30-kuulise katseajaga. Katseajaks allutati K.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu 16.06.2015 määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse ning pööras täitmisele K.J-ile Viru Maakohtu 31.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 7 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.06.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, olenemata asjaolust, et tal ei ole vabanemisel elukohta. Soovib minna Töötukassasse ja otsida endale elamiskoht. Lähedasteks on sugulased, kuid nende juurde elama minna isik ei soovi. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör K.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna ta ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt käitumiskontrolli nõudeid. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi kriminaalhooldusese allutamisega ja katseajaga anti talle selline võimalus. Viru Maakohtu 16.06.2015 määrusest, millega pöörati vangistus täitmisele, tuleneb, et isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt K.J ei ilmunud registreerimistele ja ei küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha vahetamiseks. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel on prokurör seisukohal, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistuses on kinnipeetaval viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-11-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli isikul probleeme narkootikumide tarbimisega ja alkoholi kuritarvitamisega (vägivaldsed kuriteod on toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 56% ja 72%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse tagamiseks, tervise ja vara kaitseks, on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur K.J-i vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest vabastamise formaalsed eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete täitmiseks on vajalik kindla alalise elukoha olemasolu, kinnipeetaval aga puudub elukoht. Kinnipeetava isa on lubanud pojal enda juurde elama asuda, kuid isik ei soovi ühegi sugulase juurde elama asuda. Kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, ei ole isiku vabastamine ennetähtaega formaalselt võimalik. Lisaks märgib kohus, et isikut on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, seega ei ole varasemad tingimuslikud karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on kinnipeetava käitumine vanglas probleemne, tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, ta alustas sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimist, kuid katkestas huvi puudumise tõttu, loobus riigikeele kursustest ning keeldus töötamisest. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid. Tal puudub garanteeritud töökoht, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Varem tegi äraelamiseks juhutöid ja varastas, kasutades tihti selleks ka vägivalda. Suhtlusringkond on valdavalt kriminaalse minevikuga, ka isiku vanemad on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, oma probleemi ei tunnista, kuigi on käinud varem alkoholivastasel ravil. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 56% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 72%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskiga. Samuti on isik varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti isiku vangistusest ennetähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu K.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.