Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2016 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-5681
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš
Prokurör
Keistiina Erte (kirjalik arvamus)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.T ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Asja läbivaatamise kuupäev
19.12.2016 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
A.T, isikukood: XXX, xxx Lembit Nirgi
Kaitsja
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta A.T talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 75 eurot.
Lembit Nirgi taotlus A.T ́ile riigi õigusabi
Välja mõista A.T ́ilt kriminaalmenetluse kulud 75 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.T ́il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700092170 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1(4)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.T ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. A.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.11.2014 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1; § 117 lg 1 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 28.11.2014 ja lõpp 24.11.2018. A.T andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 18). Kinnipidamisasutusest A.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub , et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava isa, korteris elavad kinnipeetava vanemad. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Vanemad andsid oma nõusoleku. Isikul on xxx erialal. Vanglas on oslaenud riigikeele A1 ja A2 taseme õppes. A2 eksam jäi sooritamata. Isik tegi enne vangistust juhutöid, korjas tänaval pudeleid. Samuti sai ta töövõimetuspensionit. Alates 27.07.2016 viibib avavanglaosakonnas. Alates 19.09.2016 töötab väljaspool vanglat xxx, kes garanteerib talle töökoha ka vanglast vabanemisel. Tasumata nõuded on 32 020,92 eurot. Tema lähivõrgustiku möödutavad ema ja isa. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid. Praegune kuritegu on toime pandud grupi mõju all. Teadvustab, et on mõjutatav. Tegu on alkoholisõltlas ega. Ta on mitu korda läbinud ravi, kuid tulemusteta Kriminaalkorras karistatud 1 kord. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. On läbinud sotsiaalprogrammi xxx. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 36%. Vangla toetab A.T ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema vanemad. Tegu on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu etele. Vanemad on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud xxx, kus ta töötab ka käesoleval ajal. Vanemad on nõus teda moraalselt ja materiaalselt toetama. A.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused
2(4)
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et A.T tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 1 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul on puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Vanemad andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht, kus ta töötab ka käesoleval ajal. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse periood alkoholi tarvitamisel, mis on uue kuriteo toimepanemise riskiks. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.11.2018, ärakandmiseks on veel ligi 2 aastat vangistust, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl.
3(4)
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A.T temale Viru Maakohtu 28.11.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.