Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Kaitsja

Vandeadvokaat Galina Tšelnokova

Kohtuistungi toimumise aeg

21.10.2014, 12.11.2014

RESOLUTSIOON

Tunnistada Valeri Minajev süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Tunnistada Valeri Minajev süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Valeri Minajevile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat ja 6 (kuud) vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Valeri Minajevit vangistusega 5 (viis) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 14.11.2012 kuni 15.11.2012, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.11.2014. Kohaldada Valeri Minajevi suhtes tõkendina vahistamist kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. Tunnistada R.O süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada R.O vangistusega 4 (neli) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 24.11.2012 kuni 26.11.2012, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1-14-5681 Vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.11.2014. Kohaldada R.O suhtes tõkendina vahistamist kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. Võtta R.O vahi alla kohtusaalis. Tunnistada Tatjana Gerassimova süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Tatjana Gerassimovat vangistusega 4 (neli) aastat. Vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.11.2014. Kohaldada Tatjana Gerassimova suhtes tõkendina vahistamist kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. Võtta Tatjana Gerassimova vahi alla kohtusaalis. Mõista Valeri Minajevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot 48 senti, ekspertiisi tegemise eest 106 (ükssada kuus) eurot 33 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Määrata, et Valeri Minajevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 2249,31 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista R.O-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1184 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot 70 senti, ekspertiisi tegemise eest 106 (ükssada kuus) eurot 33 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Igor Belugini poolt kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Määrata, et R.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 2467,53 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista Tatjana Gerassimovalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1119 (üks tuhat ükssada üheksateist) eurot 60 senti, ekspertiisi tegemise eest 106 (ükssada kuus) eurot 33 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, Galina Tšelnokoval poolt kohtuistungtel osutatud õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

1-14-5681 Määrata, et Tatjana Gerassimoval on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 2354,43 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava ees-ja perekonnanimi, kriminaalasjas nr 1-14-5681, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 29. novembrist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 12. jaanuarist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-14-5681 Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad Minajev ja R.O ennast süüdi täielikult ja jäid oma varasemate ütluste juurde. Süüdistatav Gerassimova tunnistas ennast süüdi osaliselt. Ta ei tunnista oma süüd selles osas, mis puudutab rasket tervise kahjustuse tekitamist. Samuti ei tunnista ta süüd selles, et põhjustas kannatanu surma.

1-14-5681 Minajev realiseeriski oma plaani, kasutades ära kannatanu tähelepanematust, võttis kannatanu teadmata viimase korterist kaks telefoni ning lahkus nendega. Hiljem viis need raha saamiseks pandimajja. Seega on Minajevi tegevuses tuvastatud KarS 199 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, so kavatsetult võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

1-14-5681 Nendega koos oli ka tunnistaja Xxx, kuid väidetava kuriteosündmuse ajal ta magas ning kui ta hommikul ärkas, oli põõsastes vaid kannatanu. Ta ei pööranud tähelepanu, kas kannatanul oli mingeid vigastusi või mitte. (tl 112, 205-206). Minajev ja Gerassimova on menetluse käigus andnud ütluseid, mis erinevad üksteisest diametraalselt - mõlemad eitasid algselt oma osalemist peksmises ning väitsid, et ei tea, kes seda tegid, kuid hiljem on nad siiski tunnistanud, et just nende osalusel toimus kannatanu peksmine. Samuti on nad tunnistajatele rääkinud toimunust erinevaid versioone. Nii on nad tunnistaja Xxx rääkides algselt samuti eitanud enda seotust peksmisega, kuid hiljem siiski tunnistanud, et konflikt kannatanuga oli. Tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub, et Minajeviga kohtudes oli viimane kelkinud kannatanu peksmisega. 20.09.2012 hommikul sündmuskohale tulnud tunnistaja Xxx Xxxi sõnul ei öelnud tol hommikul Minajev ja Gerassimova midagi selle kohta, et nad oleks peksmises osalenud. Seega on Minajevi ja Gerassimova selgitused toimunu kohta olnud vastuolulised ning seda just taoliste tõendamiseseme asjaolude osas, mis on määrava tähtsusega. Neil põhjustel ei saa kohus lugeda Minajevi ja Gerassimova ütluseid usaldusväärseks tõendiks, mille pinnalt saaks teha lõplikke järeldusi kuriteo sündmuse kohta. Süüdistatav R.O on aga algusest peale tunnistanud, et osales kannatanu peksmises. Samuti ei ole tema poolt erinevatel ülekuulamistel antud ütlustes vastuolusid seoses teiste süüdistatavate tegevusega. R.O on jäänud oma ütluste juurde ka Gerassimovaga toimunud vastastamisel. R.O ütlustes puuduvad vastuolud teiste asjas kogutud tõenditega ning kohtul puuduvad andmed, mis annaks alust arvata, et R.O soovib mingil põhjusel rõõnata Minajevit ja Gerassimovat. Minajevi ja Gerassimova kohta antud ütlused ei paranda mingilgi viisil R.O enda olukorda. Seetõttu on kohus seisukohal, et puudub alus kahelda R.O ütluste tõepärasuses. Esimesel ülekuulamisel märkis R.O, et tunnistab kannatanuga kaklemist, kuid ei tahtnud tema surma. R.O selgitas, et sügisel olid tal probleemid alkoholiga ning ta jõi praktiliselt iga päev koos erinevate kodututega. Tihti jõi koos kodutute Xxx ja tema naise Tanjaga. Kannatanuga ta ei olnud koos joonud. Tol õhtul tarvitas ta samuti koos Xxx ja Tanjaga alkoholi Linda 4 maja juures, kus kodutud tihti kogunevad ja ööbivad. Mingil hetkel ühines nendega kannatanu. Kannatanu ja Tatjana vahel tekkis konflikt, nad karjusid teineteise peale. Tüli põhjust ta ei mäleta. Seejärel astus nende juurde Xxx ja lõi kannatanut rusikatega näkku. R.O läks algselt nende juurde sooviga neid lahutada ja maha rahustada, aga kannatanu ütles talle midagi solvavat ja üxxxs teda lüüa, mille peale R.O sai vihaseks ja hakkas rusikatega vastu lööma. Lõi umbes kolm korda. Kannatanu kukkus löökide tõttu maha ning kohe pärast R.O lööke jooksis kannatanu juurde Tatjana ja hakkas tema peal „hüppama“, st lõi maas lamavat kannatanut jalgadega vastu rinda, keha, pead. Tatjanaga koos tuli kannatanu juurde ka Xxx, kes lõi kannatanut paar korda rusikatega vastu pead. Umbes poole tunni pärast R.O lahkus sündmuskohalt, kuna alkohol sai otsa. Lahkudes jäi kannatanu maha lamama ning Xxx ja Tanja jäid ka sinna. Kannatanu surmast sai ta teada alles siis, kui teda kinni peeti. Ta arvas, et nad lihtsalt kaklesid, ega arvanud, et kannatanu sureb. (tl 147148). Ka Gerassimovaga vastastamisel jäi R.O eelnevalt antud ütluste juurde. (tl 153-154) Täiendavatel ülekuulamisel rääkis R.O, et konflikt toimus umbes kella üheksa paiku õhtul või veidi hiljem ning seoses kannatanule kuuluvate esemete kadumisega märkis ta, et vahetult pärast konflikti lõppu, tuli Minajev tema juurde ja näitas talle mobiiltelefoni ja mingeid dokumente ning selgitas, et ta võttis need kannatanult ning küsis, kas sellist telefoni on võimalik kuskile panti anda. Kuhu Minajev selle telefoni pani, ta ei tea. (tl 211) Minajevi ja Gerassimova ütlused ülekuulamistel, kus nad tunnistasid peksmises osalemist, haakuvad R.O ütlustega selles osas, et Minajev lõi kannatanut esimesena ning seejärel sekkus konflikti ilma igasuguse põhjuseta R.O. Muude peksmise asjaolude osas on nende ütlused aga lahknevad. Nii ei ole Minajev öelnud, et ta oleks ise pärast kannatanut uuesti

1-14-5681 löönud, vaid väitis, et pärast seda, kui R.O oli kannatanut löönud, jõid nad R.O-ga edasi ning umbes poole tunni pärast hakkas R.O kannatanut uuesti lööma. Samas Gerassimova on öelnud, et Minajev siiski lõi ka kannatanut veel mõned korrad ning eitab R.O poolt kannatanu hilisemalt uuesti ründamist. Gerassimova ja Minajevi ütlused erinevad R.O omadest ka Gerassimova tegevuse osas. Nii nagu Gerassimova ise, nii on ka Minajev väitnud, et Gerassimova vaid ühe korra lõi kannatanut jalaga. Samuti väidavad nad, et nad lahkusid sündmuskohalt enne R.O. Sealjuures on Minajev öelnud, et kannatanule kuuluvad esemed võttis ta enda kätte järgmise päeva hommikul. Ta leidis need sündmuskohalt pärast seda, kui kannatanu oli kiirabiga ära viidud. Gerassimova sõnul võttis Minajev kannatanult telefoni õhtul. (tl 112-113, Kannatanu lähedaste, tunnistaja Xxx ja kannatanu Xxx ütlustest nähtuvalt oli kannatanu Xxx asotsiaalsete eluviisidega ning kodutu. Kuid ta ei olnud konfliktne inimene. Ta kasutas telefoni Samsung, abonentnumbriga xxx. Xxx sõnul andis Xxx tuttav Xxxr selle telefoni pärast Xxx haiglasse sattumist tema kätte hoiule. (tl 163, 89) Tunnistaja Xxx ütlustest nähtub, et tema sai kannatanu telefoni enda kätte omakorda Minajevilt. Tunnistaja on öelnud, et ta sai kannatanu haiglasse sattumisest teada kannatanu tuttavalt Tanjalt. Suheldes hiljem Tanja elukaaslasega, kes osutus Minajeviks, sai tunnistaja teada, et kannatanu telefon ja rahakott on Minajevi käes. Ta nõudis, et Minajev annaks need välja ning viis need kannatanu endise naise kätte hoiule.(tl 100-101) Politsei tagastas kannatanule kuulunud esemed kannatanule Xxxle (tl 217) Tunnistaja Xxxi ütlustest (tl 240-241) ning jälitusprotokollist järeldub, et 20.09.2012 hommikul (vähemalt alates kella 6.00) kasutas kannatanu telefoni Minajev. Nii nagu ülalpool märgitud, ei saa Minajevi ja Gerassimova ütlusi usaldusväärseteks pidada, kuna need on vastuolus nende endi poolt varem antud ütlustega. Lisaks sellele on need vastuolus nii omavahel kui ka R.O ütlustega. Samuti on Minajevi ütlused vastuolus tunnistajate ütlustega ning jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt kasutas Minajev kannatanu telefoni 20.09.12 juba kella 6 paiku hommikul. Seega on ebaõige Minajevi väide, et ta võttis kannatanu telefoni enda valdusesse alles kiirabi lahkumise järgselt, so järgmisel päeval umbes kella 11.00 paiku. Tunnistajate ütlused ja jälitusprotokoll toetavad pigem R.O ütluseid, et Minajev võttis kannatanu telefoni enda valdusesse koheselt pärast konflikti so 19.09.12 õhtul. Kohtu hinnangul on Minajev ja Gerassimova üxxxnud algusest peale näidata enda rolli toimunus tegelikust ebaolulisemana ning andnud ütluseid, mis nende süüd välistaks või vähendaks. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et kannatanu telefon oli Minajevi kasutuses juba 20.09.2012 kell 6.00, so 5-6 tundi enne seda, kui sündmuskohale kutsuti kiirabi ja kannatanu haiglasse toimetati. Arvestades siinkohal ka tunnistaja Xxxi ütluseid, et hommikul ärgates Minajevit põõsastes enam ei olnud, pidi Minajev võtma kannatanu telefoni enda valdusesse juba õhtul või öösel pärast peksmist ning enne sündmuskohalt lahkumist. Ilmselgelt ei olnud tegemist ka Minajevi sooviga võtta telefon enda kätte hoiule, vaid sooviga võtta kannatanult ära tema vara. Seda kinnitab R.O öeldu, et Minajev soovis telefoni raha saamiseks panti anda. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tuleb lähtuda eelkõige R.O ütlustest, kuivõrd puuduvad andmed, mis nende usaldusvääruse kahtluse alla seaks. Eelnevast lähtuvalt loeb kohus R.O ütlustega tõendatuks, et 19.09.2012 kella 21.00 paiku Narvas, Linda 4 maja juures tekkis Gerassimoval ja Minajevil kannatanuga konflikt, mille tagajärjel Minajev lõi kannatanut korduvalt rusikatega peapiirkonda. Seejärel ühines ilma eelneva kokkuleppeta peksmisega R.O, lüües samuti kannatanut mitmel korral rusikaga

1-14-5681 peapiirkonda. R.O löökidest kukkus kannatanu maha ning seejärel lõi Minajev kannatanut veel mitmel korral rusikaga pea piirkonda ning Gerassimova omakorda lõi kannatanut korduvalt jalgadega nii pea- kui ka kehapiirkonda. Kannatanu jäi pärast peksmist maha lebama ega suhelnud enam süüdistatavatega. R.O lahkus sündmuskohalt umbes poolt tundi pärast kaklust. Gerassimova ja Minajev jäid sündmuskohale, kuid mis hetkel nemad sealt lahkusid, ei ole täpselt võimalik tuvastada, kuivõrd Gerassimova ja Minajevi ütlustele kohus selles osas tugineda ei saa ning muud tõendid, mille pinnalt saaks vastava asjaolu osas järeldusi teha, ei ole kohtule esitatud. Tunnistaja Xxx Xxxi ütlustega (tl 90-95), millega haakuvad osaliselt ka Minajevi ja Gerassimova enda ütlused, on tuvastatud, et järgmise päeva, so 20.09.2012 hommikul lebas kannatanu jätkuvalt Linda 4 maja juures, ta oli teadvuseta ja peksmise tunnustega. Tunnistaja nõudmisel kutsusid Gerassimova ja Minajev kella 11.00 paiku kiirabi. Lähtuvalt R.O ütlustest on ilmne, et ekspertarvamuses kirjeldatud vigastused, mis põhjustasid kannatanu surma, tekitati just ülalkirjeldatud peksmise käigus. R.O oli pärast peksmist sündmuskohal veel umbes poole tunni vältel ning selle aja jooksul kannatanu maast üles ei tõusnud ega suhelnud süüdistatavatega. Arvestades siinkohal ka süüdistavate löökide intensiivsust näitab see, et kannatanu surma põhjustanud vigastused olid R.O lahkumise hetkeks juba tekitatud ning kannatanu oli teadvuseta. Puudub igasugune põhjus arvata, et pärast R.O lahkumist ning enne tunnistajate saabumist järgmise päeva hommikul, võis veel keegi kannatanut rünnata. Süüdistuse kohaselt panid süüdistatavad kannatanule kehavigastuste tekitamise toime grupis. KarS § 21 lg 2 kohaselt loetakse isikuid kaastäideviijateks juhul, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult juhul, kui neist igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendab seejuures koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise enda xxxrolli all hoidmist. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul.(Riigikohtu lahend nr 3-1-1-5710) R.O oma sõnul konflikti põhjust ei mäleta. Küll aga nähtub Minajevi ja Gerassimova ütlustest, et tegemist oli tavapärase joomingu käigus tekkinud tüliga, mis oli ajendatud kas alkoholist või rahast. Väites, et ka antud juhul oli tüli põhjuseks alkohol ja selle hankimiseks vajalikud rahalised vahendid, ei ole kohtul põhjust kahelda. Asjaolu, et tegemist oli joomingu käigus tekkinud tüliga kinnitavad nii R.O kui ka tunnistajate ütlused, et sündmuskoha näol oli tegemist kohaga, kus kodutud tihti kogunesid ja alkoholi tarbisid ning ka kannatanu ja süüdistatavad Minajev ja Gerassimova on asotsiaalsete eluviisidega isikud. Fakt, et Minajev võttis koheselt pärast peksmist kannatanult ära telefoni ning soovis seda panti anda, osutab, et tüli oli ajendatud eelkõige alkoholi soetamiseks vajalikust rahast. R.O ütluste pinnalt on tuvastatav, et esmalt sai verbaalne konflikt alguse kannatanu ja Gerassimova vahel ning sellesse sekkus Minajev rünnates kannatanut füüsiliselt. Seejärel sekkus ka R.O, enda sõnul algselt Minajevi ja kannatanu lahutamiseks, kuid liitus siiski kannatanu peksmisega, kuna kannatanu ütles talle midagi solvavat. Mingit otsest põhjust tal kannatanu löömiseks ei olnud. Ka Minajev ja Gerassimova on öelnud, et neile jäi arusaamatuks, miks R.O kannatanut lõi. Samas ei ajanud nad ka R.O ära ega takistanud tal kannatanu löömist. R.O sekkumise järgselt peksmine ei lõppenud. Kannatanu löömist jätkasid ka Minajev ning Gerassimova. Taoline asjade käik näitab, et nad

1-14-5681 aktsepteerisid R.O liitumist kannatanu suhtes vägivalla rakendamisel ning leides, et kannatanut ei olnud veel piisavalt palju löödud, jätkasid kannatanu peksmist. R.O ütluste pinnalt on tuvastatav ka asjaolu, et kõigi kolme süüdistatava poolt kannatanu löömine toimus lühikese ajavahemiku jooksul, sisuliselt üheaegselt või vahetult üksteisele järgnevalt. Seega on ilmne, et välise teopildi alusel jääks kõrvaltvaatajale mulje, et kannatanu peksmine toimus kolme süüdistatava poolt ühiselt. Sealjuures ei ole oluline, et R.O motiiv kannatanu peksmisel võis olla teiste omast erinev. Hoolimata erinevast motiivist ühines R.O siiski juba Minajevi poolt alustatud peksmisega. Antud juhul ei saa rääkida eelnevalt põhjalikult kokkulepitud ja kooskõlastatud plaanist kannatanut rünnata. Tegemist oli konflikti tõttu tekkinud tugevate emotsioonide ajel tegutsemisega, mille käigus süüdistatavad konkludentselt kooskõlastatult kannatanut ründasid. Peksmist alustas Minajev ja seejärel liitusid teised süüdistatavad. Mitte keegi neist ei teinud takistusi mõne kaasosalise liitumisele ega üxxxnud seda lõpetada. Kõigil neist oli võimalus kaklusesse mitte sekkuda või sekkuda selleks, et hoida ära teiste süüdistatavate poolt kannatanu löömist või löömise jätkamist. Kui ka algselt asus Minajev üksi kannatanut lööma, siis vähemalt peksmise lõppfaasis oli tegemist kannatanu peksmisega kolme süüdistatava poolt grupis. 1.3.3 Surnuekspertiisi aktiga on tõendatud, et kannatanu surma põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömp trauma koos hulgaliste nahaaluste verevalumitega pea- ja näopiirkonnas ning peaaju kõvakelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Kuivõrd kirjeldatud vigastused põhjustasid kannatanu surma, olid need ilmselgelt KarS § 118 lg 1 p 1 tähenduses kannatanu elu ohtu seadvad kehavigastused. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka ekspertarvamusega. (tl 227-228) Punktides 1.3.1 – 1.3.2 märgitust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et need vigastused tekitasid kannatanule 19.09.2012 õhtul süüdistatavad, kannatanut grupis pekstes. Sealjuures lõid kõik süüdistatavad korduvalt kannatanut peapiirkonda ning Gerassimova lisaks sellele ka kehapiirkonda. Minajev ja R.O sooxxxsid lööke rusikatega ning Gerassimova jalgadega. Ekspertarvamusest nähtub, et kannatanu surma ei põhjustanud mitte ühe konkreetse löögiga tekitatud vigastus, vaid aju-kolju trauma koos hulgaliste nahaaluste verevalumitega pea- ja näopiirkonnas ning peaaju kõvakelmealuse verevalumiga. Seega oli surm tingitud just kannatanu peapiirkonda tabanud löökide paljususest, mistõttu on ilmne, et kannatanu surma ei põhjustanud ühe süüdistatava konkreetne löök, vaid kõigi kolme süüdistatava ühiselt sooxxxtud löögid kogumis. Juhul, kui süüdistatavatest üks või kaks isikut oleks peksmisega ühinemisest loobunud, olnuks kannatanule tekitatud vigastuste arv väiksem ning suure tõenäosusega olnuks ka vigastustega põhjustatud tervisekahjustused kergemad. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad vastutavad kannatanule tekitatud kehavigastuste ning kehavigastuste tagajärjel saabunud surma põhjustamise eest kaastäideviijatena. 1.3.4 Lähtuvalt süüdistatavate poolt toimepandud teo objektiivsetest tunnustest – kannatanu surnuks peksmine – vastab nende käitumine nii KarS § 113 tapmise objektiivsetele tunnustele kui ka KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 ideaalkonkurentsi objektiivsetele tunnustele. Kuna objektiivsete tunnuste poolest on nimetatud teokirjeldused kokkulangevad, on nende eristamine võimalik üksnes subjektiivse külje alusel. Surnu ekspertiisi aktis toodud ekspertarvamusest, süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest järeldub, et kõik 19.09.2012 õhtul kannatanule tekitatud vigastused olid peapiirkonnas. Neid vigastusi oli palju ning nad paiknesid pea erinevatel külgedel. Kannatanut löödi korduvalt rusikate ja jalgadega vastu pead. R.O ja Gerassimova ütlustest nähtuvalt lõi Gerassimova

1-14-5681 kannatanut ka kehapiirkonda, kuid kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et nende löökide tagajärjel kannatanul mingeid vigastusi tekkis. Rünnates kannatanut kolmekesi grupis ning lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega peapiirkonda, pidid kõik süüdistatavad ilmselgelt mõistma, et nad löövad kannatanut elutähtsate organite piirkonda ning löökide tagajärjel tekkivad vigastused võivad ohustada kannatanu elu. Kohtu hinnangul esines kõikide süüdistatavatel vähemalt otsene tahtlus kannatanule kehavigastuste tekitamises. Iga keskmine inimene saab aru, et teist inimest korduvalt ühte elutähtsasse piirkonda lüües, tekitatakse talle kehavigastusi. Kannatanut eelkirjeldatud viisil pekstes, mõistsid süüdistatavad suurepäraselt, et nad tekitavad talle kehavigastusi. Samuti pidid süüdistatavad kannatanut valimatult peapiirkonda lüües vähemalt möönma, et oma tegevusega tekitavad nad ohu kannatanu elule. Ka keskmisest väiksema arusaamisvõimega isikutele on arusaadav, et pea vigastamisel võib kaasneda kolju või peaaju trauma ning tegemist on inimese elule ohtliku vigastusega. Seetõttu leiab kohus, et peksmisega kannatanu elu ohtu seadmisel tegutsesid süüdistatavad vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt keegi neist kannatanu surma ei soovinud. Kuid on ilmne, et tekitades kannatanule vigastusi, mis võivad kujutada ohtu elule, pidid nad võimalikuks pidama, et taoline tagajärg võib saabuda. Arvestades süüdistatavate ütluseid ning nende käitumist peksmise järgselt, tuleb järeldada, et teo toimepanemise ajal neist keegi reaalselt surma saabumisega siiski ei arvestanud ega möönnud selle saabumist. Kuigi kannatanu jäi pärast peksmist maha lamama ega suhelnud enam süüdistatavatega, ei nähtu süüdistatavate ütlustest, ega muudest tõenditest, et nad oleksid peksmise järgselt ja enne sündmuskohalt lahkumist nt omavahel arutanud, millised võivad olla kannatanu vigastused või kas peaks kutsuma abi vms. Asjaolu, et süüdistatavatest keegi surma saabumisega ei arvestanud, näitab ka see, et keegi neist ei üxxxnud vahetult pärast peksmist sündmuskohalt ära joosta või asuda muul viisil oma tegu varjama. Selle asemel joodi edasi ning R.O lahkus alles alkoholi otsa saamisel ning tuvastamata ajal lahkusid ka Minajev ja Gerassimova. Süüdistavate tolleaegset eluviisi ning sündmuse tehiolusid arvestades võib eeldada, et süüdistatavad püüdsid vältida endale tunnistamast, et kannatanu kukkus peksmise ajal maha ning jäi ka pärast peksmist maha lebama seetõttu, et nad tekitasid talle surma põhjustavaid vigastusi. Selle asemel püüti taolist asjade käiku selgitada ilmselt kannatanu tugeva joobega. Kuigi samas oli nende endi äsjase tegevuse pinnalt neil siiski tekkinud ka kahtlus, et kannatanu xxxaktivõimetus võis olla tingitud ikkagi peksmisest. Seda näitab ka Minajevi öeldu, et nad läksid hommikul Gerassimovaga sündmuskohale tagasi, et vaadata kuidas kannatanu olukord on. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavad pidid ikkagi võimalikuks, et nende teo tagajärjel võib saabuda ka kannatanu surm, kuid olles ise tugevas joobes, arvati, et ehk on ka kannatanu reageering tingitud joobest. Seega tuleb asuda seisukohale, et antud juhul puuduvad piisavad andmed, mis kinnitaks, et süüdistatavatel oli kannatanu surma põhjustamise osas vähemalt kaudne tahtlus. Küll aga on nende tegevuses tuvastav surma põhjustamise kergemeelsusest, mistõttu tuleb nende käitumine kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi - tahtlikult kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise ja kergemeelsusest kannatanu surma põhjustamisena. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud ühtki süüdistatavate tegevuse õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Kuigi Gerassioval on diagnoositud kerge vaimne alaareng, ei ole see ekspertarvamusest nähtuvalt sedavõrd tõsine, et takistaks tal süüdistuse esemeks oleva teo tehiolusid mõista ja selles osas oma käitumist juhtida. (tl 232-234) Ülaltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Minajevi, R.O ja Gerassimova tegevuses on tuvastatud KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvalifitseexxxva teo tunnused.

1-14-5681

1-14-5681 Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks Minajevi puhul vangistust tähtajaga seitse aastat ja kuus kuud ning R.O ja Gerassimova puhul 6-aastast vangistust. Juhindudes KarS § 64 lg-st 1 loeb kohus Minajevile KarS § 199 lg 1 järgi mõistetud kergema karituse kaetuks KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistusega. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb nimetatud karistusi vähendada ühe kolmandiku võrra, mistõttu jääb Minajevile mõistetavaks karistuseks viis aastat vangistust ning R.O-le ja Gerassimovale neli aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb Minajevi karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 14.11.2012- 15.11.2012, so 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuulub seega 4 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Ka R.O puhul tuleb KarS § 68 lg-st 1 juhindudes arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.11.2012-26.11.2012, so 3 päeva ning lõplikult ärakandmisele kuulub 3 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus peab karistuse täitmise tagamiseks vajalikuks kohaldada kõikide süüdistatavate suhtes KrMS § 130 lg 41 alusel tõkendit - vahistamine ja seda koheselt kohtuotsuse kuulutamisest ning võtta vabaduses viibivad süüdistatavad kohtusaalis vahi alla. Siinjuures lähtub kohus asjaoludest, et Minajev ja Gerassimova on asotsiaalsete eluviisidega isikud ning vabaduses viibides võib karistuse täitmisele pööramiseks nende viibimiskoha tuvastamine olla seetõttu raskendatud. Seda kinnitab ka fakt, et kohtueelse menetluse raames ei ilmunud Gerassimova vabatahtlikult menetleja juurde ning tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist. Ka R.O varasem käitumine näitab, et lähedastega probleemide tekkimisel ja ka muudel põhjustel võib ta pikemaajaliselt viibida eemal oma püsivast elukohast, mistõttu puudub kohtul veendumus, et vabaduses viibides ei teki talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisel takistusi.

1-14-5681 kohtuistungtel osutatud õigusabi eest 240 eurot. Samuti tuleb tal tasuda surnu ekspertiisi tegemise kulu 106, 33 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu summas 255 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd tegemist ei ole süüstava tõendiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.