Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

kinnipeetava vaimne võimekus ei võimalda osaleda temale ITK-s määratud sotsiaalprogrammides „Sotsiaalsete oskuste arendamise programm“ ja „Eluviisitreening“, asendati sotsiaalprogrammid lihtsustatud struktureeritud vestlustega. Läbiviija hinnangul vajab kinnipeetav tugiisikut tagasilanguse vältimiseks. 03.07.2017. a kuni 31.10.2017. a osales teistkordselt A2-taseme eesti keele kursusel. Sooritas eksami positiivsele tulemusele (koolieksami tulemus on 51%). 31.10.2017. a kuni 22.02.2018. a osales puhastusteenindaja kursusel, läbis kursuse edukalt ja käesoleval ajal osaleb kunstiringis. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. A.M kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalus peale vabanemist minna elama oma vanaisa M L juurde aadressile xxxx. A.M teatas kohtuistungil, et ta on nõus talle vangistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Tal on võimalik elama minna vanaisa juurde, kellega on tal head suhted. Ta ei hakka enam alkoholi tarvitama. Prokurör taotles kohtuistungil A.M-ile kohaldamist.

karistusjärgse käitumiskontrolli

Kaitsja taotles kohtuistungil A.M-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Isikul on nüüd olemas elukoht. Taotles jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda, kuna isikul on töövõimetus. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning kas on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki A.M isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, millest üks karistus on kustunud. Vanglas viibib esimest korda. Isikut on 2-korral karistatud raskete vägivallakuritegude eest. Esimene kuritegu oli surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu, teine kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Vägivaldsusaste on jäänud samaks (mõlemad kuriteod on lõppenud surmaga), kahe kuriteo vaheline aeg on üle 15 aasta. Kuriteod ei ole olnud planeeritud, tegemist on spontaanse käitumisega, mis on ajendatud konfliktsest suhtest. Kuritegusid soodustab kehv probleemide lahendamise oskus ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhoolduse järelevalve alla A.M varemalt määratud ei ole. Vangistuses kinnipeetav A.M osales tööhõives, läbis riigikeele kursused ja läbis sotsiaalprogrammide asemel lihtsustatud struktureeritud vestluste seoses tema tervisliku olukorraga. Samuti osales puhastusteenindaja kursusel, läbis kursuse edukalt ja käesoleval ajal osaleb kunstiringis. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole.

Kohtuistungil antud seletuse kohaselt A.M on nõus talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kriminaalhoolduse nõuete täitmine ei ole tema jaoks raske ning vabanemisjärgne elukoht on olemas vanaisa juures xxxx. Vanglamaterjalide kohaselt A.M hakkas enda sõnul alkoholi tarvitama umbes 18- aastaselt. Alkoholi on kuritarvitama ajendanud lähedaste kaotus. Isikut on 3-korral karistatud AS § 70 alusel (2003-2005). Tunnistab, et esines mitmepäevaseid joomatsükleid ja tarvitas pigem kangemaid jooke. Isik on kaks raskete tagajärgedega vägivalla kuritegu toime pannud alkoholijoobes. Isik väidab, et tahab tarvitamise lõpetada, kuna tarvitamise tõttu võib vanglasse tagasi sattuda. Samas jääb mulje, et isik ei ole teinud põhjapanevaid järeldusi alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel. Vähene arusaam antud probleemist võib olla tingitud tema vaimsest võimekusest. Isiku vanaisa sõnul oli ta saanud omal ajal isiku nõusse ning talle oli tehtud kodeerimine alkoholi vastu, ent see toimis lühiajaliselt, kuni uue tarvitamisepisoodini. Isiku vanaisa loodab väga, et ehk saab olema kriminaalhooldajast vajalik abi A.M alkoholi tarvitamise ohjeldamisel. Isiku toimtulekuoskused puudulikud, kergesti ärakasutatav teiste poolt, enesekehtestamine ja enese eest seismine on puudulik. Seoses isiku intellektipuudega on raskendatud probleemide tajumine ning antud asjaolu võib olla ohtlik nii temale kui ka teda ümbritsevatele inimestele. Kuritegelikud hoiakud ei ole omased, kuid need ei tundu tema jaoks ka tabu olema ning need väljenduvad eelkõige tutvusringkonnas kellega suhtleb. Teiste inimeste ründamine ei ole seotud hoiakutega, pigem on tegemist toimetuleku strateegiaga. Viimases kuriteos ennast süüdi ei tunnista. Kriminaalhooldusel ta ei ole olnud, aga peab seda kasulikuks, mistõttu ei suhtu vastumeelselt karistusjärgsesse käitumiskontrolli. Väidetavalt saab aru normide vajalikkusest ja enda sõnul on püüdnud käituda normikohaselt. Isikul on soov muutuda, tal on olemas ka seda toetav lähedane inimene, kuid isik võib olla mõjutatav ka vanast tutvusringkonnast ja seetõttu võib jätkuda senine elustiil. Prokurör ja vangla toetavad A.M-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtu arvates on A.M-ile 2-aastane käitumiskontrolli kohaldamine vajalik, kuna süüdimõistetu on toime pannud kaks väga rasket isikuvastast süütegu, milles on inimesed oma elu kaotanud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimaldab teostada A.M suhtes järelevalvet peale karistuse ärakandmist, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus arvestab ka sellega, et A.M-ile käitumiskontrolli kohaldamine annaks võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolli ajal on võimalik hinnata A.M püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kaitsjatasu jätab kohus osaliselt riigi kanda, kuna isikule on määratud xxxx töövõimetus.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.