Kriminaalasi nr 1-09-13918
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number
1-09-13918
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Tarasova
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VLADIMIR MARKOV, isikukood 36311112236, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht puudub Karistuse kandmise algus 05.02.2002 ja lõpp 01.02.2017
Jätta VLADIMIR MARKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Markov kannab käesolevalt Viru Ringkonnakohtu 04.02.2004 kohtuotsusega mõistetud karistust, millega ta tunnistati süüdi KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2 – 101 p 8 järgi ning mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates 05.02.2002. Karistusaja hulka arvestati vahi all viibimine 04.-06.12.2001, s.o 3 päeva.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning selle jätkutegevuse, taastava õiguse programmi Tee ning osalenud Convictuse tugigrupis. Lisaks on ta osalenud riigikeele A1-taseme õppes. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning alates 17.11.2014 on ta hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx abitöölisena. Alates 22.05.2014 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 14 aastat 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Rahvastikuregistri andmetel omab isik sissekirjutust xxxx linnas. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalpinna saamiseks ning esialgselt on tal võimalik ööbida varjupaigas. Kinnipeetava sõnade kohaselt üürib ta vabanedes endale korteri. Vladimir Markov omandas haridust kuni 6. klassini, põhjusel, et esines käitumis- ja õppimisprobleeme, kuid mitte piisavalt, et teda erikooli saata. Seejärel asus isik tööle ning samaaegselt omandas põhihariduse xxxx õhtukoolis. Varasemate vangistuste jooksul omandas kinnipeetav keskhariduse ja lukksepa eriala. Lisaks omab isik tööoskusi santehniku ja ehituse alal. Riigikeelt isik ei valda. Kinnipeetav oli tööga hõivatud xxxx puidutsehhis ning alates 17.11.2014 on ta hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxx abitöölisena. Õigusrikkumised on peamiselt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Lisaks arvestades, et vabaduses oldud aja jooksul oli isik enamasti tegevuseta või hõivatud juhutöödega, siis võib järeldada, et tema majandusliku toimetuleku oskused enne vangistust olid kesised. Vangistuses on tegeletud isiku tulude-kulude planeerimisoskuse täiendamisega, mis varasemalt põhjustas talle raskusi. K-raha andmetel kinnipeetaval rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 1500 eurot. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht, kuid enda sõnade kohaselt jätkab ta töötamist xxxx. Kinnipeetava vanemad on surnud. Ainsaks lähedaseks on vend G M oma perega, kes elab ja töötab xxxx. Pika karistusaja jooksul on kinnipeetava suhted elukaaslase T G katkenud. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavad, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Kinnipeetava käitumisest ilmneb riskivat ja hoolimatut elustiili, arvestades, et isik pani antud kuriteo esimese episoodi toime 8 kuud pärast vanglast vabanemist. Rasked isikuvastased kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetava hinnangul mõjutasid sotsiaalprogrammid teda positiivselt, ta teadvustab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid mõjusid oma käitumisele ja probleemi olemasolu. Vabanemisjärgselt on isik motiveeritud alkoholist hoiduma. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline haigus, mis aga erikohtlemist ei vaja. Kinnipeetava käitumises võib esineda enesevalitsuse kaotust ja agressiivsust ning seda eriti alkoholijoobes. Isiku varasemast elustiilist nähtus impulsiivsust, kuid vangistuses on see vähenenud taasühiskonnastavates tegevustes osalemise tulemusel. Tuleviku osas on kinnipeetaval realistlikud eesmärgid, mis on seotud töö, püsiva eluaseme leidmisega ja perekonna loomisega. Pikk vangistuses viibitud aeg on mõnevõrra muutnud isiku hoiakuid, kuid taasühiskonnastavate tegevuste raames on tegeletud nende korrigeerimisega. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uue kuriteo. Vabanedes on kinnipeetav motiveeritud hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest ning järgima ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Vladimir Markovi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub tema eluviis või kui muutuvad teda
ümbritsevad olud. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 14%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla Vladimir Markovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladimir Markovile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaste kontaktandmed puuduvad. Rahvastikuregistris ei ole märgitud Vladimir Markovi perekonnaseisu ning suhete andmed puuduvad. Vangise andmetel on kinnipeetaval vend G M, kellega ta vangistuse ajal suhelnud ei ole. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vabanemisel puudub isikul toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav ei soovi vabaneda ennetähtaegselt, tal puudub vabanemisel elukoht. Vabanedes puudub Vladimir Markovil kindel töökoht. Teadaolevatel andmetel puudub lähedaste materiaalne ning moraalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Vangise andmetel puudub vabaduses püsiv tööharjumus. Elukoha, töökoha ja toetava võrgustiku puudumine raskendab resotsialiseerumist ühiskonda. Kuivõrd kinnipeetav ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, siis võib sellest järeldada, et isik ei ole huvitatud katseajal koostööst kriminaalhooldusametnikuga. Seoses eelnimetatuga on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge. Vladimir Markov on pannud toime korduvalt ja süstemaatiliselt isikuvastaseid ja varavastaseid kuritegusid. Käesoleval ajal kannab isik karistust tapmise eest. Kinnipeetav on kriminaalhooldusosakonnas olnud arvel 2 korral. Esimesel korral lõppes kriminaalhooldus teise kohutuotsusega ja teisel korral rikkumisi ei olnud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg mitte vähem kui 6 kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Vladimir Markovile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Vladimir Markov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Lähedastest on tal vend ja sõbrad. Vennaga ei ole ta vangistuse jooksul kohtunud, aga kontakt temaga on olemas. Peale vabanemist ta üüriks endale korteri. Kuna ta töötab xxxx ja bussid käivad kas xxxx või xxxx, siis ta üüriks korteri xxxx või xxxx. Lapsi tal ei ole. Elukaaslane oli, aga nad läksid lahku. Ta on juba 2,5 aastat avavanglas, 2 aastat töötanud xxxx ja suhtleb igapäevaselt nende inimestega, kes on vabaduses. Siiamaani ei ole mingeid probleeme tekkinud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Viru Vangla poolt 06.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustusele ei ole prokuratuuril sisuliselt midagi lisada. Samas kuna on tegemist viimase ennetähtaegse vabanemise võimalusega (Vangistusseaduse § 76 lg 4,6 ja KarS § 76 lg 1 p 1,2; lg 3 mõttes), siis prokuratuur pigem pooldab V. Markovi vangistusest tingimisi vabastamist. Pealegi tuleb märkida seda, et V. Markovil jääks ennetähtaegse vabastamise korral kuus kuud katseaega ja see on isiku taasühiskonnastamise põhimõttest lähtudes oluliselt distsiplineerivam kui näiteks see, kui isik vabaneks tähtaegselt 01.02.2017 igasuguste tingimuste ja kontrollnõueteta. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, nõustub prokurör kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Markov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seda põhjusel, et isikul puudub elukoht. KarS § 76 alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul elukoht puudub, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid ning seetõttu ei ole põhjendatud ka tema ennetähtaegne vabastamine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.