lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-13918/64

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-13918/64
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-13918/2Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja20.11.20091-09-13918/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.02.20121-09-13918/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.04.20131-09-13918/29Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.06.20141-09-13918/60Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.09.20151-09-13918/73Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-13918

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. septembri 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vladimir Markov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 8. septembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Markov tunnistati süüdi Viru Ringkonnakohtu 04.02.2004 otsusega KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. Karistusaeg algas 05.02.2002 ja lõpeb 01.02.2017.
2.Viru Maakohtu 08.09.2015 määrusega jäeti V. Markov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 Kinnipeetava varasem käitumine ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. V. Markovit on kriminaalkorras karistatud 6 korral, varasemalt nii isiku- kui varavastaste kuritegude eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud materiaalse kasu saamine ja alkoholi tarvitamine. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et V. Markov ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega tõestanud, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2.2 Vabaduses puudub V. Markovil kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Samuti oli kinnipeetaval enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida saab pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Peale selle on V. Markovi sõprusringkonda kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib

järeldada, et süüdimõistetu puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. V. Markov ei ole ilmselgelt isik, kes suudab kohtu usaldust õigustada. Käitumiskontroll ei hoiaks V. Markovit uute kuritegude sooritamisest ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine probleemne ja kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2.3 V. Markovi käitumine vanglas ja võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli süüdimõistetul elukoht, mis aga ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Arvestada tuleb sedagi, et vanglas on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Peale selle peab rõhutama, et ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades V. Markovi kuriteo raskust, ohtlikkust ja asjaolusid, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. V. Markovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3.Viru Maakohtu määruse vaidlustas V. Markov, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kohtumäärusele teeb kinnipeetav järgmised etteheited. 3.1 V. Markov leiab, et kohus tugines vaid tema minevikule ega pööranud tähelepanu tema praegusele käitumisele ja mõtlemisele. Ta on vangistuses viibinud juba kaua aega ning selle ajaga oma mõtlemist ja käitumist muutnud. Rohkem kui aasta on ta olnud avavangla osakonnas ja käib ka tööl. Vangistuse ajal on muutunud tema mõttemaailm ning ta on aru saanud, et elades vabaduses on tal ka kohustused, mitte ainult õigused. Kohtule vajaminevate paberite koostamise ajal oli tal K-Raha andmetel vabanemisfondis 1170 eurot, aga enne kohtuistungit jõudis ta teha lisaülekande ning praeguseks on tal seal 1500 eurot (K-Raha väljavõte on kaebusele lisatud) pluss veel isiklikul arvel vaba jääk üle 500 euro. Õige ei ole maakohtu märge, et tal puudub kindel töökoht. Ta selgitas kohtus, et sama firma, kus ta praegugi töötab, on nõus tagama talle töökoha ka peale tema vabastamist. Vastav XXX AS 14.09.2015 garantiikiri on lisatud määruskaebusele. Töökoha olemasolul langeb ära oht, nagu ta hakkaks tööpuuduse tõttu uusi kuritegusid toime panema. Kohus on vaadanud asja selle külje pealt, et mida ta tegi peaaegu 14 aastat tagasi. Kohtumäärusest jääb mulje, et inimesed vangis olles üldse ei muutu ega saa vanemaks. Vangla toetab tema vabastamist ja on hinnanud reaalselt tema käitumist, sest vanglaametnikud on need isikud, kes näevad teda n-ö 24/7.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ja märgib täiendavalt vaid järgmist.
5.Tulenevalt määruskaebuse väidete sisust selgitab ringkonnakohus esmalt, et süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus, mistõttu ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, vaid iga ennetähtaegset vabastamist peab hindama ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäiguga. Kuriteo toimepanemise asjaolude all peetakse silmas vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid (nt eriti jõhker ja küüniline viis vms) jne. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Lõpuks varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Seega on maakohus, keeldudes V. Markovi ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo asjaolude, tema isiku ja varasema elukäigu andmetel, toiminud veatult.
6.V. Markov kannab vangistust ühe inimese eriti julmal ja piinaval viisil tapmise (kvalifitseeritud KrK § 101 p 7 järgi) ning teise inimese tapmiskatse eest (kvalifikatsiooniga KrK § 101 p 8 - § 15 lg 2 järgi). Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt sooritas V. Markov tema teo tagajärjel hukkunud kannatanule rusikate ja jalgadega hulgaliselt lööke näkku, pähe ning kehasse, milline massiivne vägivald tõi kaasa naise surma. Teises episoodis, s.o esimesest vaid umbes kaks pool kuud hiljem lõi V. Markov ühte meesterahvast kahel korral noaga vasakule poole rindu. Kannatanu surma hoidis ära õigeaegne arstiabi.
7.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Markovi toime pandud väga raskete isikuvastaste kuritegude asjaolud ei võimalda teda käesolevalt vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seda vaatamata asjaolule, et V. Markovil vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, teeninud oma käitumisega ära paigutamise avavanglasse ning positiivsed on ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Nimelt tule tähele panna, et süüteo eest mõistetud karistus ei kanna üksnes eri-, vaid ka üldpreventiivset eesmärki. See tähendab, et lisaks süüdlase mõjutamisele edaspidi käituma seaduskuulekalt, peab mõistetud karistus kindlustama ühiskonna ootust, et igale kuriteole järgneb vastav karistus ja riik ei suhtu selle täideviimisse kergekäeliselt. Olukorras, kus V. Markov on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna pannud toime sedavõrd rasked kuriteod ja tema süü on ilma igasuguse kahtluseta hinnatav suurena, on ühiskonna õiglustundega arvestamine vältimatu.
8.Kriminaalkolleegiumi hinnangul on esimene kohtuaste õigesti pööranud tähelepanu asjaolule, et V. Markov on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, sh on teda süüdi mõistetud üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, röövimises ja kuritahtlikus huligaansuses. On küll õige, et nimetatud kuriteod jäävad n-ö minevikku, s.o käesolevaltki viibib V. Markov vangistuses juba alates 05.02.2002, kuid samas ei ole õige kinnipeetava varasemast karistatusest ka mööda vaadata. Nimelt näitab tema vangistuseelne elukäik ilmselget kuritegelikku suunitlust ja sellise teabe arvesse võtmine on praegust otsustust tehes vältimatult vajalik. Siinjuures ei saa märkimata jätta (ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidele) ka juba maakohtu poolt nimetatud riskifaktoreid, s.o süüdimõistetu varasemat alkoholi tarvitamise harjumust ja tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu. Töökoha puudumine ohumärgina vaadeldav ei ole, kuivõrd V. Markov on määruskaebusele lisatud XXX AS garantiikirja ja K-Raha väljavõttega tõendanud temal vabaduses sissetuleku ja rahaliste vahendite olemasolu. Võimalus käia tööl ja kindla kuutasu saamine ei ole aga asjaoludeks, mis V. Markovi varasema karistatuse, kuriteo asjaolude ja teiste riskifaktorite kõrval sisendaks ringkonnakohus veendumust, et kinnipeetav suudab edasiselt käituda õiguskuulekalt.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.