Kriminaalasi nr 1-09-13918
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
04. juuni 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-09-13918
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk Kohtuasi
Süüdimõistetu
Tatjana Šibajeva Viru Vangla materjalid Vladimir Markov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
VLADIMIR MARKOV, isikukood 36311112236, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.02.2002 ja lõpp 01.02.2017
Jätta VLADIMIR MARKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Vladimir Markov on Narva Linnakohtu kohtuotsusega 18.12.2003 süüdi tunnistatud KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2 – 101 p 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 15 (viisteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestatakse alates 05. veebruarist 2002. Karistusaja hulka arvestati vahi all viibimine 04. kuni 06. detsembrini 2001.a, st 3 päeva. Vladimir Markovit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas viibib isik viiendat korda. Käesolev karistus on mõistetud tahtliku tapmise eest, mille puhul on täheldatud toimepanemise põhjusena ja ajendina sõltuvusprobleemi olemasolu. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lähtudes toimepandud kuritegude iseloomust, millest ilmneb vägivaldsuse raskusastme suurenemist. Ühtse kriminaalse käitumise mustrist nähtub soodustegurina alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav töötab alates 2009.a xxxx puidutsehhis. Isiku käitumine on vangistuse jooksul muutunud õiguskuulekamaks, varasemad distsiplinaarkaristused on kustunud ja isik on esitatud paigutamiseks avavanglasse. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 12 aastat ja 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 7 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus kindlustab Vladimir Markovile vanglast ennetähtaegse vabanemise korral elukoha tingimusel, et ta peab kinni Keskuse sisekorra reeglitest. Kinnipeetav omandas haridust kuni 6. klassini, seejärel asus tööle ning samaaegselt omandas põhihariduse Sillamäe õhtukoolis. Riigikeelt isik ei valda. Varasemate vangistuste jooksul omandas isik keskhariduse ja lukksepa eriala. Kinnipeetav omab tööoskusi santehniku ja ehituse alal. Vabaduses on Vladimir Markov enamasti töötanud ametlikult, kuid töökogemus seoses sagedaste vangistustega on kesine. Samas on isik varasemate vangistuste jooksul olnud tööga hõivatud. Isik teadvustab töötamise vajalikkust ja on positiivselt meelestatud enesetäiendamise osas. Vladimir Markov on praeguse vangistuse ajal tööga hõivatud Eesti Vanglatööstuse AS puidutsehhis alates 16.09.2009. K-raha andmetel isikul rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 1300 eurot. Õigusrikkumised on peamiselt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Vabanemisjärgselt on isikule töökoht garanteeritud puidufirmas xxxx. Vangistuses on tegeletud isiku tulude-kulude planeerimisoskuse täiendamisega, mis varasemalt põhjustas isikule raskusi. Vladimir Markovi vanemad on surnud, ainsaks lähedaseks on vend G M oma perega, kes elab ja töötab xxxx. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud G M telefonitsi ühendust saada. Pika karistusaja jooksul on isikul suhted katkenud oma elukaaslase T G. Vabaduses on isikul lisaks vennale veel paar head sõpra, kes teda vajadusel moraalselt toetaksid. Vladimir Markovi suhtlusringkonnas oli kriminaalse taustaga tuttavaid, samuti on isikuga kokkusaamistel käinud kriminaalkorras karistatud isikud. Väidetavalt isik enam nendega ei suhtle. Isiku käitumisest ilmneb riskivat ja hoolimatut elustiili, sest isik pani antud kuriteo esimese episoodi toime 8 kuud pärast vanglast vabanemist. Rasked isikuvastased kuriteod on Vladimir Markov toime pannud alkoholijoobes. Vangistuses on isik osalenud Convictuse tugigrupis. Vabanemisjärgselt on isik motiveeritud alkoholist hoiduma. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uue kuriteo. Vangistuse ajal on isik osalenud sotsiaalprogrammis Taastav õigus, milles keskendutakse sooritatud kuriteole ning oma käitumise analüüsimisele. Lisaks osaleb isik aktiivselt usulises tegevuses. Vabanedes on Vladimir Markov motiveeritud hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest ja elama õiguskuulekalt. Vladimir Markovi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub tema eluviis või kui muutuvad teda ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ning tekib konfliktolukord, mida isik ei suuda lahendada rahumeelselt või esineb rahalisi raskusi, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust või konkreetset isikut oma käitumisega. Kinnipeetava puhul on uue
mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 13% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Eeltoodust lähtuvalt vangla toetab Vladimir Markovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata Vladimir Markovile KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja S T selgus, et ta on nõus võtma Vladimir Markovi tööle oma firmasse. S T isiklikult kinnipeetavat ei tunne. Kui kohus peab võimalikuks Vladimir Markov tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks kriminaalhooldusametniku ettepanekul otstarbekas riskide maandamiseks panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Vladimir Markov avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta suudab täita nõudeid, mis on kehtestatud selles elukohas, kuhu teda elama võetakse. Samuti suudab Vladimir Markov oma sõnul hoiduda alkoholist. Elukaaslasega on tal suhted katkenud alates 2010. aastast. Lapsi tal ei ole. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 21.04.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et käesoleval ajal ei ole V. Markovi vabastamine õigustatud. V. Markov kannab karistust I astme kuritegude – raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise ja tapmise katse – toimepanemise eest. Teda on kriminaalkorras karistatud kuus korda, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seega ei olnud väga raskete kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tuleb rõhutada, et KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Prokurör leiab, et toimepandud vägivaldse isikuvastase esimese raskusastme kuriteo (raskendavatel asjaoludel tapmine ja tapmise katse) asjaolud (hulgalised rusikate- ja jalaga löögid ühe kannatanu näkku, pähe ja kehasse; kaasasolnud noaga kaks korda teisele kannatanule löömine rinna vasakusse poolde ...) on kaalukamad ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Kuna kinnipeetav kannab karistust I raskusastme kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute ning nende lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuigi V. Markovile määratud 13 distsiplinaarkaristust on käesolevaks ajaks lõppenud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning
suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (rasked isikuvastased kuriteod on V. Markov toime pannud alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine vangistusest oleks ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglusetunnet. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (mh elukoha Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses ning töökoha olemasolu) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja kaheksa kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur leiab, et nimetatud vangistatu puhul käesoleval ajal ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske isikuvastase kuriteo sooritanud isikut vangistusest tingimisi vabastada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Lähtudes eeltoodust, arvestades toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid, mh vägivaldsust ja julmust, on prokuratuur käesoleval ajal Vladimir Markovi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Markov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Vladimir Markovit on 6-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab Vladimir Markov Narva Linnakohtu 18.12.2003 kohtuotsusega KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2 – 101 p 8 järgi, s.o esimese raskusastme isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetud 15 aastast vangistust (karistusaja hulka oli arvestatud eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva). Ka eelnevalt on teda karistatud esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest. Seega järeldub eelnevast, et varasemad korduvad karistused reaalsete vangistuste näol ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud uute ja sealjuures raskemate kuritegude toimepanemist. Vladimir Markov on need kuriteod, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, pannud toime alkoholijoobes, mida võib seetõttu pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades süüdimõistetu isikut ning tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, on kohtu arvates ennetähtaegne vabastamine vangistusest käesoleval ajal ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud ning võiks riivata kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Vladimir Markovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, alkoholi tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib Vladimir Markov toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vladimir Markovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine.
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.