Kohtulahend

Rasked isikuvastased kuriteod on V.Markov toime pannud alkoholijoobes. Seevastu vangistuses on isik osalenud Convictus'e tugigrupis 06.07.2009 - 05.12.2012 ning 13.07.2009 - 26.10.2009 läbis sotsiaalprogrammi Taastava õiguse programm "Tee" Isiku hinnangul mõjutas nimetatud sotsiaalprogrammid teda positiivselt, teadvustab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid mõjusid oma käitumisele ja probleemi olemasolu. Vabanemisjärgselt on isik motiveeritud alkoholist hoiduma. Läbis Agressiivsuse asendamise treeningu 20.01.2011 - 10.05.2011 Alates 22.05.2014 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. V. Markovit on kriminaalkorras karistatud kuus korda vanglakaristust kannab viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14 %, uue vägivaldse toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32 %. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Vladimir Markov sündis xxx; lähedased isikud puuduvad. Seega vabanemise järgselt Vladimir Markovil puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Rahvastikuregistri andmetel Vladimir Markovi elukoht alates 17.11.2003 on kohaliku omavalitsuse täpsusega, st xxx linn. Taotluse andmetel Vladimir Markovi vabanemisjärgne elukoht oleks xxx, mis asub xxx. Internetiandmetele tuginedes võib väita, et Vladimir Markov vabanedes kavatseb kasutada xxx pakutavat varjupaigateenust aadressil xxx. Kui Vladimir Markov varem ei ole olnud xxx elanik, peab ta eluaseme eest igakuiselt tasuma 110 eurot; kui aga Vladimir Markov on olnud xxx elanik, siis tema suhtes kehtib soodustus eluaseme eest tasumisel. Rahvastikuregistri andmetest on näha, et Vladimir Markov varem ei ole olnud xxx alaline elanik. Taotluse andmetel vabanemise järgselt Vladimir Markovile garanteerib töökoha puidufirma xxx. Helistamisel selgus, et xxx juhatuse liikmeks end nimetanud xx xx sõnul on võimalik, et ta võtab Vladimir Markovi oma ettevõttesse tööle, kuid peale vabanemist Vladimir Markov esmalt peab end arvele võtma töötukassas ja alles siis töötukassa vahendusel ta on valmis Vladimir Markovi tööle võtma. End xx xx nimetanud isiku sõnul firmat xxx enam ei eksisteeri. Äriregistri andmetest on näha, et maksukohuslasel xxx seisuga 20.05.2015 on maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees alates 20.02.2014; ettevõtte juhatuse liikmena on kirjas hoopis teine isik. Peale selle äriregistri andmetel maksukohuslasel xxx, kelle juhatuse liikmeks xx xx nimeline isik end nimetas, on Maksu- ja Tolliameti ees alates 11.05.2015 samuti maksevõlg; peale selle juhatuse liikmena on kirjas hoopis teine isik, mitte xx xx. Seega isik, kes nimetas end xx xx, mitte kuidagi ei saa garanteerida töökohta Vladimir Markovile. Olemasolevale teabele tuginedes tekitab kahtlust tööga garanteerija usaldusväärsus. Taotluse andmetele tuginedes võib väita, et Vladimir Markovi nimel vabanemisfondis olev raha võimaldab tal mõne aja jooksul vabaduses toime tulla. Kriminaalkorras karistatud kuuendat korda; esimene kriminaalkaristus määratud 19-aastasena; on toime pannud üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, kallutamise narko- või psühhotroopse aine tarvitamisele, varguse, ebaseadusliku toimingu tulirelva või laskemoona või lõhkeainega, kuritahtliku huligaansuse, röövimise, tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel; Varem on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid sellega, et käitumiskontrollile allutatusse ajal pani toime kuriteo. Prokurör Kristiina Erte andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vladimir Markov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et Vladimir Markov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole küllaldaselt põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vladimir Markov on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on karistatud nii isiku kui varavastaste kuritegude eest. Kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud materiaalse kasu saamine, alkoholi tarvitamine. Viimast korda on karistatud 1 astme kuriteo eest (KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2-§ 101 p 8 järgi vangistus 15 aastat;kuriteo tagajärg inimese surm). Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna Vladimir Markov on näidanud oma varasema käitumisega, kuritegude dünaamikaga, et ei suuda käituda seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

toimetulekut ja

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. Vladimir Markovi elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et Vladimir Markovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule mõistetud karistused ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks Vladimir Markovit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht, mis aga ei takistanud tal kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Peale seda kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt KrK § 101 p 7 ja § 15 lg 2 - § 101 p 8 järgi toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades Vladimir Markovi poolt toimepandud kuriteo raskust, ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Vladimir Markovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole

õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Vladimir Markovi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.