Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-8980 (16284000225)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
U.O süüdistuses KarS § 423 kokkuleppemenetluses Triin Tumala
Prokurör Süüdistatav
, § 424 järgi
U.O (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xxx xx-x xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; karistatus: ei oma kriminaalkaristatust)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus
KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista U.O-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata U.O-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui U.O ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxx xx-x xxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel U.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on U.O toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) olles 07.04.2015.a ja 06.03.2016.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 4231 nimetatud isik, juhtis taas 02.06.2016 kella 17.45 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tartu-Viljandi-Rõngu maantee ringristmikul Viiratsi asulas mootorsõidukit Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid; 2) olles 06.03.2016.a ja 02.06.2016.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 4231 nimetatud isik, juhtis taas 17.09.2016 kella 19.01 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Loodi-Helme tee 3,9. kilomeetril ilma riikliku registreerimismärgita mootorratast LIFAN, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid; 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 17.09.2016 kella 19.01 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Loodi- Helme tee 3,9. kilomeetril ilma riikliku registreerimismärgita mootorratast LIFAN alkoholi joobe seisundis. Ekspertiisiakti nr 468 T alusel ekspertiisiks esitatud verest leiti U.O etanooli
2,56±0,07 mg/g, seega rikkus U.O oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamisega vangistusega 1 aasta. KarS § 4231 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 aasta vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi:
. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus . KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava U.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobe tuvastamisega tegemisega tekkinud kulu – 14 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 803 eurot: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 144 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.