Kohtulahend

Vanematega on hea läbisaamine, kuid ei tea, kas vanemad hakkavad teda aitama peale vabanemist. Tahab vabanemisel minna tööle ja luua pere. Kuritegude toimepanemisel tarvitas narkootikume, kuid alates 2012. aastast narkootikume ega alkoholi enam ei tarbi. Plaanib hakata oma võlgu riigi ees tasuma. Selgitab, et distsiplinaarkaristuse sai selle eest, et tal oli söögitopsik, mida aga ei tohi kaasa võtta. On vanglas läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning leiab, et ei vaja enam programme. Prokurör leidis kohtuistungil, et kuna isik on läbinud päris mitu sotsiaalprogrammi, sh eluviisitreeningu, mis puudutab narkootikumide ja alkoholisõltuvust ja selle alusel on jõutud seisukohale, et ta on motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest, siis ei usu prokurör, et käitumiskontrollile sotsiaalprogrammide läbimise kohustus midagi juurde annab. Kuna isik on juba pikka aega viibinud avavanglas ja selle aja jooksul ei ole tal rikkumisi olnud, siis see näitab, et ta on võimeline seadusekuulekalt käituma. Iseloomustuse järgi toetavad teda vanemad, tal on olemas kindel elukoht. Kuigi röövimise toime pannud isikuna on jätkuvalt oht, et isik paneb vabanemisel toime uusi kuritegusid, on prokurör siiski seisukohal, et Kirill Koroljovi osas ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Kirill Koroljovi suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kirill Koroljovi puhul on KarS § 871 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Kirill Koroljov tunnistati süüdi KarS § 200 lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest ning teda karistati vangistusega 3 aastat, millest KrMS § 238 lg 2 alusel kuulus kandmisele 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 28.11.2016, seega kannab kinnipeetav mõistetud karistuse ära täies ulatuses. Samuti on täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalne eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Kinnipeetav asub vabanemisel elama esialgu oma vanemate juurde, kus elas ka enne vangistust. Korteri

omanikuks on Kirill Koroljovi isa ja vanemad on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud elukohta. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Kirill Koroljovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuriteod on varavastased ja toime pandud materiaalse kasu saamiseks, sõltuvusainete tarvitamise mõjul. Isikul on vangistuses 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu on tegemist isikuga, kes ei ole teinud varasematest tingimuslikest ega reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, samuti võib järeldada, et kinnipeetaval on probleeme distsipliinile allumisega ja reeglitest kinnipidamisega. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb materiaalse kahju tekitamises ning vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui isikul on tekkinud majanduslikud raskused või kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Materiaalsete probleemide tekkimine on kohtu hinnangul tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemise soodustamiseks. Isikul on küll vabanemisfondis ligikaudu 1300 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgselt toime tulla, kuid samas on tal tasumata nõudeid ligikaudu 1000 eurot. majanduslikult toimetulematusele viitab ka asjaolu, et isik on toimepannud just varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus, mille olemasolu ise eitab. Samas on läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid ja on motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest hoiduma. Tunnistab varasemat probleemi alkoholi kuritarvitamisega, võib olla alkoholijoobes agressiivne ja käituda vägivaldselt. Kuriteod pani enda sõnul toime just alkoholijoobes olles. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla hinnanud Kirill Koroljovi poolt uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul keskmisest kõrgemaks, s.o 65% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 49%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kirill Koroljovi puhul on olemas arvestatav tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ja võimalikust narkootikumide tarvitamisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue vägivaldse varavastase kuriteo. Kohus on seisukohal, et Kirill Koroljov vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Kirill Koroljovi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Isik ise on nõus tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisega. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Kirill Koroljovi käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kohustusi. Tulenevalt juba läbitud sotsiaalprogrammidest on kohus seisukohal, et käitumiskontrolli ajal ei ole sotsiaalprogrammide läbimise kohustuse määramine isikule põhjendatud.

Kui Kirill Koroljov ei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 871 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.