lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-4963/82

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-4963/82
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-4963/15Viru Maakohus Narva kohtumaja10.09.20131-13-4963/24Tartu Ringkonnakohus06.11.20131-13-4963/61Viru Maakohus Narva kohtumaja22.01.20151-13-4963/74Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.06.20151-13-4963/92Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.02.20161-13-4963/96Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-4963

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. juuni 2015 määrus, millega Kirill Koroljov jäeti karistuse kandmisest elektroonilise valvega tingimisi vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kirill Koroljovi kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 3. juuni 2015 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks

eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses Kirill Koroljovile riigi õigusabi osutamise eest.

4.Mõista Kirill Koroljovilt menetluskulud välja riigituludesse. Kirill Koroljovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kirill Koroljov 1-13-4963 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse
1-13-4963/103
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
07.10.2016

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kirill Koroljov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.09.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Teda karistati 3-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra. Karistust, 2 aasta pikkust vangistust, suurendati KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistusaja võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loetakse 10.09.2013 ja lõpptähtajaks 28.11.2016.
2.Viru Maakohtu 03.06.2015 määrusega jäeti K. Koroljov vangistusest tingimisi elektroonilise valvega vabastamata. Kohus märkis, et K. Koroljovi on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Ta kannab teist vabadusekaotuslikku karistust. K. Koroljovi kaks viimast kuritegu on röövimised. Kohus leidis, et K. Koroljovi poolt ära kantud karistusaeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega ning vabastades kinnipeetava praegu, saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. 2.1 Kohus arvestas sedagi, et vangistuse aluseks olevad kuriteod pani K. Koroljov toime katseajal olles. Seega ei ole kriminaalhooldus süüdimõistetule varasemalt piisavalt mõju avaldanud, mis muudab äärmiselt kaheldavaks katseaja edukuse. Kohus leidis, et K. Koroljovi varasem käitumine on näidanud, et kriminaalhooldus ei ole piisav meede ka uute kuritegude ärahoidmise seisukohast. 2.2 Lisaks märkis kohus, et vangla iseloomustuse kohaselt on K. Koroljovi poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul vastavalt 68% ja 51%, mida kohus pidas arvestatavaks. 2.3 Kuna kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida ta aga ise ei tunnista, puudus kohtul veendumus, et K. Koroljov suudaks katseajal alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest hoiduda. Kohus leidis, et kinnipeetav peaks vastavate probleemidega tegelema karistuse kandmise ajal. 2.4 Kohus märkis, et kinnipeetaval puuduvad karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused, mida on peetud kohtupraktikas ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Sellele vaatamata ei saa K. Koroljovi vabastada. Õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Viru Maakohtu määruse vaidlustas süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada määrus ning vabastada K. Koroljov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalvega ning määrata talle katseajaks lisakohustused vastavalt vangla ettepanekule. K. Koroljovil on vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Ehkki K. Koroljov pani uue kuriteo toime katseajal, on ta vangistuses käitunud viisil, mis annab aluse arvata, et temale määratav katseaeg ja kontrollkohustused raskusi ei tekitaks. A. Koroljovil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on läbinud erinevaid resotsialiseerivaid programme. Karistuse lõpunikandmisest efektiivsem oleks ennetähtaegne vabastamine, kuivõrd karistuse eesmärgid oleksid saavutatavad ka kriminaalhoolduse ja sellega kaasnevate kontrollkohustuste järgimise kaudu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist. 4.1 Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määruse, kuna selle esitaja hinnangul ei ole kohus arvestanud K Koroljovi vabaduses ees ootavaid tingimusi (elu- ja töökoha olemasolu). Lisaks leiab kaitsja, et arvestama pidanuks K. Koroljovi normikuulekat käitumist ja sotsiaalprogrammide läbimist vangistuses, mis annavad aluse eelduseks, et kinnipeetav suudab katseaja edukalt läbida. 4.2 Apellatsioonikohus märgib, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi arvestatakse kaalutlusotsuse tegemisel kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul kaitsja edasikaebuses toodud argumendid maakohtu kaalutletud otsustuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et K. Koroljovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud riigikeeleõppes, sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning tööhõives. Need asjaolud on küll kaalu omavad, ent mitte piisavad selleks, et vabastada ennetähtaegselt isik, keda on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, mh I astme kuritegude eest, kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud ning kelle puhul on arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. 4.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et K. Koroljovi poolt praeguseks ajaks ära kantud karistusaeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega. Vabastades kinnipeetava praegu, saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Olukorras, kus ringkonnakohtul lisaks puudub kindlustunne, et isik suudab katseaja edukalt läbida, ei kuulu kaitsja taotlus rahuldamisele ja seda vaatamata asjaolule, et K. Koroljovil on vabastamise korral kindel elu- ja töökoht.
5.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja K. Koroljovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
6.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud edasikaebuse koostamiseks pool tundi. Kokku taotleb kaitsja 24 euro hüvitamist (sh käibemaks

eurot). Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluse ajakulu osas põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.