Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
03.06.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-4963
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Andres Veski
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Kirill Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
KIRILL KOROLJOV, isikukood 38802182246, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel puudub Karistuse kandmise algus 10.09.2013 ja lõpp 28.11.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.05.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Kirill Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Kirill Koroljovilt menetluskuluna riigituludesse 102,24 eurot kaitsetasu adv. Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 102,24 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Andres Veski poolt süüdimõistetu Kirill Koroljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Koroljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kirill Koroljov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.09.2013 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Kirill Koroljovi vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning mõisteti Kirill Koroljovile liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.09.2013. Viru Vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta. Kohtuistung Kirill Koroljov taotles kohtuistungil enda enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vabanemise korral hakkaks elama koos vanematega ning tööle hakkaks keevitajana. Töökogemus ja eriala on olemas. Kinnipeetav avaldas, et tal oli narkootikumide ja alkoholiga suhe enne vangistust, kuid ta ei näe ohtu, et võiks peale vabanemist neid hakata uuesti tarvitama. Kinnipeetav selgitas, et ta pole keeldunud ravist, vaid programmide läbimisest, sest pole pidanud neid vajalikuks. Vabanedes on nõus sõltuvusravi läbima. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et kuigi uue kuriteo toimepanemise risk on protsentuaalselt suur, siis kinnipeetav on oma karistust kandnud ausalt. Tal pole distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud erinevaid programme, teinud tööd ning seega need asjaolud näitavad, et tegemist pole pelgalt negatiivse käitumisega inimesega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Esimene kuritegu on varavastane ja vägivallata, kaks viimast on röövimised, mis olid seotud agressiivse käitumisega ohvrite suhtes. Kohtu hinnangul ära kantud (alates 10.09.2013) karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – 3 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust – ning tema
käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteo pani kinnipeetav toime 08.12.2012, st ajal, mil ta oli eelmise, s.o Viru Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega KarS § 74 lg 1 korras karistusest tingimisi vabastatud ning tema suhtes kulges katseaeg. Seega ei ole kriminaalhooldus süüdimõistutule varasemalt piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukalt. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 68% ja 51%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Kuivõrd kinnipeetav ise oma probleemi ei tunnista, siis puudub kohtul veendumus, et isik suudaks katseajal hoiduda alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest. Kinnipeetaval tuleb vangistuses oma alkoholi ja narkootikumide tarvitamise probleemiga tegeleda. Kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.