Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
29.09.2016, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-527
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Kaitsja
Sven Sillar kokkuleppel
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Maikel Männapsoo elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
viibimiskoht Viru Vangla
isikukood
38503150427,
Karistuse kandmise algus 04.08.2013 ja lõpp 04.06.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg
19.09.2016, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta MAIKEL MÄNNAPSOO elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Maikel Männapsoolt menetluskuluna riigituludesse 72 (seitsekümmend kaks) eurot kaitsjatasu v.adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB Pank), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank), viitenumbriga 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Maikel Männapsoo kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Maikel Männapsoole, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maikel Männapsoo elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega tunnistati Maikel Männapsoo süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.06.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 04.08.2013. Harju Maakohtu 31.03.2014 otsus jõustus 05.03.2015 Riigikohtu otsusega. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna on pikka aega vangistuses olnud ja mõistnud, et toimepandud kuritegu on vale ning kahetseb. Isikul on vabanedes 2 erinevat töökohta, mille vahel valida, kuid usub, et läheb tööle ehitusfirmasse. Esialgu hakkab saama miinimumpalka. Ei saanud alguses vanglas töötada tervislikel põhjustel, kuid nüüd töötab juba pikemat aega majandustöödel. KarS § 424 järgi viibis eeluurimisel, sellele liideti narkokuriteo eest karistus juurde, seega vangistuses viibib esimest korda. Distsiplinaarkaristuse sai selle eest, et ei asunud tööle tervislikel põhjustel. Ta määrati tugevdatud valvega osakonda, mille peale esitas kaebuse. On vanglas läbinud kõik vajalikud programmid, sh mängusõltuvuse vastase programmi. Enne oli tal narkootikumidega probleeme, kuid nüüdseks on narkootikumide tarvitamisest oma järeldused teinud ning suhelnud psühholoogiga. Hakkab vabanemisel elama tädi juures. Saab vanematega väga hästi läbi, nad toetavad teda. Isikul oli 2011. aastal suur avarii ja selle tagajärjel ka vigastused ning suurte peavalude tõttu peab tugevaid rohtusid võtma. Kaitsja on seisukohal, et vangla negatiivne arvamus tuleneb sellest, et loetakse distsiplinaarkaristus kehtivaks, kuigi see on tänase päeva seisuga kustunud. Sellest tulenevalt ka prokuröri hinnang, kes tugineb vangla arvamusele. Distsiplinaarkaristustel on ka suur vahe, karistust mitte tööle asumise eest reeglina ei võetagi suure karistusena, kuna koristustööd on vanglas vihatud tööd, mida korrektne vang, kes elab seal subkultuuris, kunagi tegema ei hakka. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab juba 2015. aastast. Nähtub vastuolu vangla arvamuses märgituga, kuna isikut ei ole kunagi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest süüdi tunnistatud. Isik sai varasemalt karistada § 424 järgi ning ta viibis vahi all 3 kuud, kuid ta ei ole korduvalt vanglas olnud. Kaitsja on seisukohal, et narkomaan peaks vangla asemel olema hoopis ravil. Kaitsja leiab, et kinnipeetava katseaeg veidi alla 3 aasta aitab tal naasta tavaellu ning talle
saab panna kohustusi, sh läbida vabanemisel narkovastane koolitus. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja kohtul kinnipeetav tingimisi ennetähtaega vabastada. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör isiku ennetähtaega vabastamist ja seda eeskätt toime pandud kuriteo raskusest, samuti tema varasemast kuritegelikust taustast tingitult, aga ka seetõttu, et isikul on vangla arvamusest nähtuvalt seos kuritegeliku ühendusega, mis kogumis annavad alust arvata, et ennetähtaegselt vabanedes võib süüdimõistetu uuesti panna toime samalaadse kuriteo. Lisaks ei esine kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse ta vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Maikel Männapsoo vangistusest tingimisi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu Maikel Männapsood positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuriteod on muutunud raskemaks, varem karistatud joobes juhtimiste eest, käesolev kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu. Käesoleva kuriteo soodusteguriks oli soov saada hõlptulu ja narkootikume. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vanglas tegelenud erinevate sotsialiseerivate tegevustega, sh läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja Eluviisitreening, võttis osa grupitööst suitsetamisest loobumise nõustamine, mille tagajärjel jättis maha suitsetamine, on osalenud aktiivselt erinevatel vestlustel kontaktisiku ja kriminaalhooldajaga ning alates 16.06.2016 töötab vangla majandustöödel koristajana. Samuti puuduvad kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on tal kindel alaline elukoht oma tädile kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on vabanemisjärgselt ka garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Samas nähtub iseloomustusest, et varem on isiku sissetulekud olnud ebamäärased, kuna on töö suhtes valiv, mis võib tekitada raskusi töökoha ja sellest tuleneva sissetuleku hoidmisega. Päritoluperekonnaga on isikul suhted head ja toetavad. Kuna on varem kuritegusid toime pannud grupis, siis kuuluvad suhtlusringkonda tõenäoliselt ka kriminaalkorras karistatud isikud, kelle poolt võib isik olla mõjutatav. Kinnipeetav tunnistab, et tal on probleem narkootiliste ainete tarvitamisega, samuti on tal enda sõnul varasemalt olnud hasartmängusõltuvus. Risk võib tekkida, kui isik asub uuesti tarvitama narkootilisi ained või laseb end teiste poolt mõjutada. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 24% ja uue vägivaldse kuriteo puhul 32%, milliste näol on tegemist keskmiste riskidega. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna viimase kuriteo pani isik toime katseajal olles. Kohus rõhutab, et
reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Maikel Männapsoo puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Maikel Männapsoo vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Menetluskulud Vangla saadetud materjalides tingimisi ennetähtaega vabastamise otsustamiseks sisaldus ka kinnipeetava 04.07.2016 avaldus selle kohta, et ta soovib enda poolt valitud kaitsjat oma TEV kohtuistungile, kuid kokkulepet kaitsjaga tal ei ole ning ta kirjutab, et edastab andmed advokaadi kohta iseloomustuse edastamise hetkeks kohtule. Kohtule andmeid kokkuleppel kaitsja kohta ei esitatud, seega määras kohus 01.09.2016 määrusega isikule kaitsja riigi õigusabi korras, kelleks sai vandeadvokaat Arri Tooming. 19.09.2016 toimuvale kohtuistungile saabusid nii riigi õigusabi korras määratud kaitsja kui ka valitud kaitsja Sven Sillar. Kinnipeetav ega valitud kaitsja ei teatanud kohtule ega määratud kaitsjale valitud kaitsja olemasolust, mistõttu tutvus määratud kaitsja materjalidega ja tuli kohtuistungile, seega kuulub talle Maikel Männapsoo poolt hüvitamisel tasu tema poolt mõistlikus ja vajalikus ulatuses osutatud õigusabi eest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vandeadvokaat Arri Toominga taotluse riigi õigusabi hüvitamiseks 3 pooltunni eest summas 60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku summas 72 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.