Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-1385
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Roman Rutskihh süüdistatuna KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. juuli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Roman apellatsioon
Rutskihh
(isikukood
37905133718),
Süüdistatav Roman Rutskihh apellatsioon Viru Maakohtu 22. juuli 2016 otsuse peale jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
R. Rutskihhile mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt.
3.1 Kohus on seisukohal, et R. Rutskihhi süüaste on keskmisest väiksem, kuna kuriteo on ta toime pannud kaudse tahtlusega, karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine ning esineb kaks karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg-te 1, 3 järgi - abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist (süüdistatav kutsus kiirabi) ning puhtsüdamlik kahetsus. 3.2 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendavate asjaolude olemasolu ning seda, et kuriteo on ta toime pannud rohkem kui 2 aastat tagasi, peab kohus põhjendatuks mõista R. Rutskihhile vangistus alla KarS § 118 lg 1 ettenähtud karistuse keskmise määra. 3.3 KarS § 65 lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.12.2014 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega. 3.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel sedagi, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid R. Rutskihhi puhul ei esine.
sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19). Ka tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). 8.1 Praeguses kriminaalasjas on maakohus mõistnud R. Rutskihhile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust, s.o sanktsiooni keskmisest 2 aasta võrra väiksema karistuse, ning alused ja põhjus selle revideerimiseks veelgi väiksemas suunas, puuduvad. Nimelt on esimene kohtuaste R. Rutskihhi apellatsioonis rõhutatud kergendavaid asjaolusid täiel määral juba arvestanud ning argumente selle kohta, et kohtul oleks jäänud midagi tähtsust omavat käsitlemata, kaebuses ei nimetata. Teave sellest, et kannatanu on süüdistatavale andestanud, nende kooselu jätkub ja pere suureneb, R. Rutskihhi karistuse täiendavat vähendamist kaasa ei too. Nimelt ei saa ära unustada vaatluse all oleva kuriteo raskust, s.o oma elukaaslase (ehk siis temale lähedase inimese) löömist noaga südame piirkonda selliselt, et põhjustas temale eluohtliku tervisekahjustuse.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.