Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-16-1385 I Süüdistuse sisu Roman Rutskihh süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 06.12.2013.a. aastal kella 19.00 paiku korteris aadressil xxx lõi rusikaga Xxx ́i vastu nägu, seejärel aga, kasutades kööginuga, lõi Xxx ́i südame piirkonda, tekitades oma tegudega kannatanule raske, eluohtliku tervisekahjustuse Oma tahtliku tegevusega pani Roman Rutskihh toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o. KarS § 118 lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Roman Rutskihh tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult, enda ülekuulamist ei taotlenud. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3.2 Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Roman Rutskihhi süü antud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxx ́i ütlustega (lk 24-28, 256-258), kust tuleneb, et 06.12.2013.a. aastal kella 19.00 paiku ta viibis korteris aadressil xxx koos elukaaslase Roman Rutskihhi, Xxxi ja Xxxiga. Temale helistas meesterahvas ning Rutskihhile ei meeldinud, et ta naeratab rääkides. Kuna ta nägi, et Rutskihh seda märkas, siis ta kohe lülitas mobiiltelefoni välja, et Rutskihhi mitte provotseerida ning summutada konflikt juba eos. Kuid Rutskihh kõigepealt lõi teda rusikaga silma piirkonda, siis ta istus tabureti peal. Rutskihh läks toast välja ning koheselt tuli tagasi köögist noaga. Ta istus siis juba tugitoolil. Selleks ajaks oli tema mobiiltelefon juba väljalülitatud, ta pani telefoni lauale. Rutskihh lõi teda noaga rindkere piirkonda. Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 1-5, 54-58), kust tuleneb, et 06.12.2013.a. aastal kella 19.00 paiku ta viibis korteris aadressil xxx koos Roman Rutskihhi, Xxxˇi ja Xxxiga. Ta viibis köögis, xxx läks poodi, et viina osta. xxx oli toas, rääkis enda armukesega. Roman tuli köögist välja ning jäi tuppa. Kui ta ise tuli köögist välja, siis nägi toas Xxxt, kes istus tugitoolis ning hoidis käega kas rindkere piirkonnast või kõhu piirkonnast kinni. Roman ütles Xxxle – Noh, mis siis, kas valutab? Xxx vastas, et jah, valutab. Ta pakkus kutsuda kiirabi, aga Xxx keeldus. Aga natuke hiljem Roman siiski kutsus Xxxle kiirabi ning arstid viisid Xxxt haiglasse. Ta sai teda, et xxxˇit lõi noaga tema poeg Roman Rutskihh juba enne kiirabi saabumist. Esimesel ülekuulamisel rääkis tema tundmatust noormehest, kes võis Xxxt pussitada, kui kannatanu läks koera õue laskma, kuid kes pakkus nii öelda, enam täpselt ei mäleta. Tunnistaja Xxx ́i ütlustega (lk 59-63), kust tuleneb, et 06.12.2013.a. aastal kella 19.00 paiku ta viibis korteris aadressil xxx koos Roman Rutskihhi, Xxxˇi ja Xxxiga. Tema tarvitas alkoholi koos xxx ja Xxxga.

1-16-1385 Nad jõid kogu alkoholi ära ning tema läks poodi, et osta veel pudelit. Kui ta tuli tagasi umbes 20-30 minutit hiljem, siis ta nägi, et Xxx istub tugitoolis, tema T-särgil rindkere piirkonnas oli veri. Xxx ütles, et Xxx läks koera välja laskma ning tundmatu noormees lõi Xxxt noaga. Alles hiljem, olles haiglas, rääkis Valašas temale, et just Roman Rutskihh tekitas temale noahaava. Tunnistaja Xxxˇi ütlustega (lk 19-23), kust tuleneb, et ta on SA Narva Haigla meditsiinitöötaja, et kannatanu saabus haiglasse rindkere noahaavaga ning 07.12.2013.a. uurimisasutuse ametnikele andis ta Xxx ́ile kuuluva verise T-särgi üle. Kahtlustatava Roman Rutskihhi enda ütlustega (lk 30-33), kust tuleneb, et 06.12.2013.a. õhtul ta viibis korteris aadressil xxx koos teiste isikutega. Kuuldes, et tema elukaaslane Xxx räägib meesterahvaga telefoni teel, lõi kannatanut käega pea piirkonda, siis läks kööki noa järele, kust võttis musta plastikust käepidemega noa. Tuli tagasi ning tahtis noaga purustada Xxx telefoni, kuid ei tabanud telefoni, vaid Xxxt rindkeresse. Ehmatas väga ning kutsus kiirabi. Enne kiirabi saabumist veenis tema kõiki rääkima, et Xxx läks välja ning noahaava talle tekitas keegi temale tundmatu isik, sellega esialgu kõik nõustusid. Nuga tema ära ei visanud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega (lk 6-18), millega on fikseeritud korteris xxx olustik vahetult peale kuriteo toimepanemist. Leitud objektid (nuga, käärid, frotee-kittel, kanga fragment) on ära võetud ja pakendatud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 14E-IDI0006 (lk 40-43), kust tuleneb, et Xxx ́il on tuvastatud rindkeresse tungiv siseelundeid vigastav haav, mis, ohustades elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustab raske tervisekahjustuse. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (lk 44-46, 48-53) – vaadeldavateks objektideks on nuga, käärid, kannatanule kuuluv T-särk, frotee-kittel, öösärgi esiosa. Jäljeekspertiisi ekspertiisiaktiga nr 14E-TR0006 (lk 66-68), kust tuleneb, et ekspertiisiks esitatud T-särgil ja hommikumantlil on kummalgi üks torke-lõikevigastus, mis võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga või mõne muu analoogsete mõõtmetega terariistaga, kuid mitte ekspertiisiks esitatud kääridega. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. 3.2 Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Roman Rutskihhi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, on tõendamist leidnud. 3.3 Roman Rutskihh on tunnistanud ennast süüdi täielikult ning eeluurimisel selgitas, et 06.12.2013 olmetüli käigus, tekitas ta Xxxˇile ettevaatamatusest noahaava. Nimetatud kuupäeval Rutskihhi poolt Valašasˇile noahaava tekitamist kinnitavad kannatanu Valašas ise ning samuti tunnistajad Xxx ning Xxx.

1-16-1385 Antud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et just Roman Rutskihh tekitas Xxxˇile noahaava. 3.4 Kohus loeb kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 14E-IDI0006 tõendatuks selle, et kannatanule tekitatud noahaav põhjustas oht kannatanu elule. Ekspertiisiaktist nähtub, et Xxx ́il on tuvastatud rindkeresse tungiv siseelundeid vigastav haav, mis, ohustades elu vigastuse tekitamise hetkel, põhjustab raske tervisekahjustuse. 3.5 Kohus on seisukohal, et Rutskihhi väide selle kohta, et ta tekitas kannatanule noahaava ettevaatamatusest kuna tahtis vaid purustada noaga kannatanu telefoni, kuid ei tabanud telefoni, vaid Xxx rindkeresse, ei vasta kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaoludele. Nii, kannatanu Xxxˇi ütlustest tuleneb, et siis, kui Rutskihh tuli noaga tagasi tuppa, tema mobiiltelefon oli juba väljalülitatud ning pandud laua peale. Ülaltoodu alusel ei nõustu kohus süüdistatava seisukohaga, et nimetatud kuritegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Kohus loeb tõendatuks, et Rutskihh tekitas xxxˇile noahaava tahtlikult. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütluste eesmärgiks on soov leevendada oma vastutust toimepandud kuriteo eest. 3.6 Subjektiivsest küljest eeldab KarS §118 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus asub seisukohale, et Roman Rutskihh pani KarS § 118 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav Rutskihh, lüües kannatanule noaga rindkere piirkonda, pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et Rutskihhi süüaste on keskmisest väiksem kuna kuriteo on toimepandud kaudse tahtlusega, karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine ning esinevad kaks karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg1 ja 3 - abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist (süüdistatav kutsus kannatanule kiirabi) ning puhtsüdamlik kahetsus. 4.2 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendavate asjaolude olemasolu ning seda, et kuriteo on toimepandud rohkem kui 2 aastat tagasi, peab kohus põhjendatuks mõista Rutskihhile vangistus alla KarS § 118 lg 1 ettenähtud karistuse keskmise määra.

1-16-1385 4.3 KarS § 65 lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.12.2014 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega. 4.4 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid Roman Rutskihhi puhul ei esine. 4.5 Kohus on seisukohal, et Rutskihhi suhtes tuleb kohaldada § 130 lg 4-1 alusel tõkendit vahistamine süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks ning süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks kuna Roman Rutskihhi puhul on tegemist varem mitu korda kohtu poolt karistatud isikuga.

V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Roman Rutskihhilt väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega esimese astme kuriteo toimepanemises ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud ning ekspertiiside tegemise kulud. Samas asub kohus seisukohale, et tuleb osaliselt vabastada Roman Rutskihh sundraha tasumisest, so summas 532 eurot 50 senti, kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel ning antud summa oli juba väljamõistetud Rutskihhilt 31.12.2014 kohtuotsusega seoses teise astme kuriteo toimepanemisega. Tasumisele jääb sundraha summa 542,50 eurot. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstud tasu. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ning arvestades menetluskulude kogusummat on põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.