Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-4893
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. juuni 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu P.B
isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru Maakohtu 16. juuni 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
4.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda ja seda mh esimese raskusastme varavastaste kuritegude eest. P.B kuriteod on läinud järjest raskemaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka katseajal. Väärib märkimist, et kinnipeetavat on juba korra Viru Maakohtu 26.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid Viru Maakohtu 01.06.2015 määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, kuna ta rikkus korduvalt elektroonilise järelevalve tingimusi ning valetas kriminaalhooldajale oma tegemiste ja nõuete täitmise kohta. Kuna P.B ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega hinnanud talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses, siis puudub kindlus selles, et ta sel korral suudab järgida käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning katseaja edukalt läbida. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Praegusel juhul see tingimus täidetud ei ole, kuna kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust oli P.B probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo peamiseks riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 66%, vägivaldse kuriteo puhul 74%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul veendumust ka selles, et P.B käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. P.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 4.2 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine,“ ta on olnud hõivatud majandustöödel ning omandanud abikoka eriala. Vabanemisel on P.B olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, milliseid kohus peab KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis kaalukamateks.
5.2 Erandlikuks asjaoluks tuleks lugeda uue perekonna loomist, kui enda lapsepõlv oli rikutud mitte päris enda süül. P.B on suutnud pälvida abikaasa usalduse ja on vahetanud elukohta. Samuti sisaldab vangla iseloomustus vähe negatiivseid faktoreid, kuigi on osutatud riskifaktoritele, siis reaalne oht puudub. Tuleks arvestada ka elulisi asjaolusid (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1) 5.3 Kohtumääruses toodud seisukohad ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Isikule ei saa ette heita karistatust kui sellist. Ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. P.B-le võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas ja järgida käitumiskontrollinõudeid. Oluline on ka süüdimõistetu soov osaleda sotsiaalprogrammis, mis varem kahjuks tulemusi ei andnud.
/allkiri/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkiri/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.