Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. juuli 2016, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-5560 (16284000193)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Marita Kalamees
Kriminaalasi
T.S süüdistuses KarS § 423 kokkuleppemenetluses Merike Tikk
Prokurör Süüdistatav
järgi
T.S (isikukood XXX; elukoht xxxx x-xx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
järgi ja mõista talle
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käes oleva kohtuotsusega T.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08. veebruari 2016 otsusega T.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõista T.S-ile liitkaristus vangistusena 11 (üksteist) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 17.-18.05.2016, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda T.S kandmata karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada T.S-ile mõistetud vangistus 10 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 328 (kolmsada kaks kümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24. juuli 2017. KarS § 69 lg 4 alusel on T.S kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx x-xx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite;
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata T.S järelevalve alla.
kriminaalhooldusametniku
Tühistada kohtuotsuse jõustumisel T.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on T.S toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis
seisnes selles, et tema olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.02.2016.a. otsusega karistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 17.05.2016 kella 14.55 ajal Viljandi maakonnas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteel Õisu ristmikul mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõudeid. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.02.2016 otsusega mõistetud ärakandmata osa 5 kuu võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.S 17.05.2016. a kuni 18.05.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 328 tundi, määrates tähtajaks 1 aasta. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava T.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 693 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.