Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-12-1704
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Valentina Michelson-Ipbüker
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid M.H tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
14.06.2016 avalikul videokohtuistungil
Süüdimõistetu
M.H, isikukood 36604062219xxx
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, määras: Jätta M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.H on süüdi mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2014 otsusega KarS § 120, § 274 lg 1, § 275 ja § 303 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.08.2014. Karistuse kandmise algus 11.08.2014 ja lõpp 09.08.2017. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.06.2016. Kinnipidamisasutusest M.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglakaristust kannab teist korda. Süüdimõistetu läbis „xxx“ programmid. Lisaks on ta osalenud vestlustel, mis seotud suhtlusringkonna mõjust. Vanglas töötab alates 10.07.2015 majandusabitöödel. Enne vangistus elas süüdimõistetu koos abikaasa ja pojaga xxx. Tegemist on abikaasale kuuluva 3-toalise korteriga, kuhu soovib ka 1(5)
vabanemisel elama asuda. Abikaasa on nõus M.H vabanemisel toetama. Isikul on xxx, aga ei ole ta õpitud erialal töötanud. Isikul on xxx oskus. Isikul on määratlemata kodakondsus ja elamisluba kehtivusega kuni 16.07.2017. Varem oli M.H firma, mis on käesolevaks ajaks likvideeritud. Alates xxx töövõimetu. Vanglale esitatud töölepingu kohaselt ta xxx. Vabanemisel on garanteeritud püsiv töökoht xxx. Vabanemisfondi kogutud 1300 eurot ning isikul on tasutud kõik hagid. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad isa, õde, abikaasa ning nende ühine 10-aastane poeg. Eelmistest kooseludest on kinnipeetaval kolm täiskasvanud last, kellega on head suhted. Isiku tutvusringkonda kuuluvad nii kriminaalkorras karistatud kui ka seaduskuulekad inimesed. Viimased M.H kuriteod oli toimepandud alkoholijoobes, aga otseselt alkoholiprobleeme ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul kroonilisi haigusi seoses hulga laskehaavude saamisega. Kuivõrd kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav, ei toeta Viru Vangla M.H tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on M.H-le lähedasteks isikuteks kaks täiskasvanud lapst ja üks alaealine laps, isa ja endine abikaasa, kellega omavahelised suhted on head ja toetavad. Abikaasa on valmis M.H vabanedes moraalselt ja materiaalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib M.H asuda elama aadressile xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Korteri omanik on tema abikaasa, kes on nõus, et kinnipeetav asub elama tema korterisse. Võlgnevused korteri eest puuduvad. Enne vangistust oli M.H sissetulekuks xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht. Varem olnud kriminaalhooldusel, katseaeg möödus probleemideta. Prokurör, kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta, juhul kui kohus peab otstarbekaks M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Samuti prokuratuurile ei ole midagi lisada Viru Vangla poolt 11.05.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustusele ning kuna on tegemist viimase ennetähtaegse vabanemise võimalusega, prokuratuur pigem pooldab M.H vangistusest tingimisi vabastamist. M.H avaldas kohtuistungil, et tegelikult ta väga kahetseb, et ta pani need kuriteod toime, see oli läbimõtlematu käitumine, emotsioonid. Enam see ei kordu. Tal on ebakaasa ja laps, kelle on probleem tervisega. Pere vajab teda vabaduses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et M.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab keskeriharidust. Tal on xxx, aga ei ole omandatud elukutsel töötanud. Enne kinnipidamist töötas isik xxx ning peamiseks sissetulekuks oli xxx Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul 2 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka raskendavail asjaoludel tahtliku tapmise katse, väljapressimise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. 2(5)
Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et 2009. aprilli keskel ähvardas tema Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse vanemkomissari Jxxx Fxxxt ja tema lähedasi tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt sellega, et M.H leiab HIV-i nakatunud narkomaani ja saadab ta JxxxFxxx, tema last ja naist süstima, kui Fxxxjätkab oma tööülesannete täitmist ja uurimist M.H tegevuse ja tema sissetulekute seaduslikkuse kontrollimiseks, st pani toime KarS § 303 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani M.H veel ühe KarS § 120 järgi kvalifitseeritava ähvarduse episoodi toime Axxxx Äxxxsuhtes, keda 2009. aasta juunikuul xxx tänaval asuvas kaupluses ta ähvardas tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega. Peale seda pani M.H toime kaks kuritegu võimuesindajate suhtes. Nimelt kasutas M.H 05.08.2011 kella 00.40 paiku Kohtla-Järve linnas vägivalda võimuesindajate suhtes. Nimelt lõi tahtlikult politseiametnikku küünarnukiga selliselt, et löök tabas järjestikku politseiametniku rinna, õla ja lõua piirkonda. Peale ülalkirjeldatut, M.H , olles politseisõidukis, ähvardas ta korduvalt ametikohustusi täitvaid politseiametnikke – lubas PxxxRxxx maha lasta, ähvardas, et politseinike ja nende lähedaste suhtes tarvitatakse seksuaalset vägivalda, st pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale xxsolvas ta politseiametnikke, kasutades venekeelseid ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, st pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale vabanemist on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx. Elukoht on M.H olemas ning antud korteris elav kinnipeetava abikaasa (korteriomanik) andis loa korterisse elama asumiseks. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument –elamisluba kehtivusega kuni 16.07.2017. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvalt erinevate kuritegude eest karistamist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette KarS § 76 lg 4. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides oli süüdimõistetu käitumine väga ohtlik. Samuti ei ole isik vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi oma käitumisharjumuste muutmiseks, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Vastupidi - vabaduses olles jätkas isik kuritegude toimepanemist. Seda enam liigituvad M.H poolt toime pandud kuriteod võimuesindaja suhtes ja õigusemõistmise vastasteks süütegudeks, mis näitavad M.H isiksuse erilist ohtlikkust. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav. Puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas ta on läbinud sotsiaalprogrammid „xxx Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub M.H-le mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Antud juhul isiku hea käitumine vanglas ja tema varasem elukäik ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ei kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus märgib, et iseenesest töökoha omamine ja lähedastega head suhted ei ole otsustavad isiku poolt oma hoiakute valimisel. Töökoht ja lähedaste toetus ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski olulisel määral. S üüdimõistetu puhul 3(5)
on täheldatav kalduvus olla agressiivne ja käituda vägivaldselt. Erinevalt prokurörilt ei leia kohus, et süüdimõistetut tuleks vabastada enne tähtaega. Varasemalt toime pandud raske esimese astme isikuvastane kuritegu ja jätkuv vägivaldne käitumine olles vabaduses annavad kohtule aluse arvata, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk on märkimisväärne. Pere, töökoht ja kriminaalhooldus ei saa seda riski piisaval määral maandada, sest ka varasem pikaajaline vangistus ei mõjutanud isikut piisavalt, et ta saaks käituda seadusekuulekalt. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.08.2017, s.o pisut rohkem kui aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Käesoleval hetkel ei kaalu M.H isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoht, lähedaste toetus, sotsiaalprogrammis osalemine ja vanglas töötamine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, sealhulgas raske kuritegude eest, kuritegude asjaolud, ükskõikine suhtumine riigiametnikele ja õiguskaitseorganitele, alkoholi tarvitamine jne). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel ees ootavatele headele elamistingimustele ning garanteeritud töökoha olemasolule tuginedes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Õigusemõistmisevastased ja võimuesindajate suhtes toimepandud on väga tõsisteks süütegudeks, mis kujutab endast suurt ohtu ühiskonnale. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.H temale Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / 4(5)
Inna Kirsipuu kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.