Liiklussüüteod

1-16-2099

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asjaolud V.F on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 järgi selles, et 30.08.2015 kella 14.20 paiku, olles alkoholijoobes (tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustas 1,12+/-0,10 mg/l, kuid mitte vähem kui 1,02 mg/l), juhtis ta mootorsõidukit Ford Courier registreerimismärgiga xxx, sõites sellega Sillamäe linnas Tallinn-Narva maantee 186. kilomeetril. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti tema, 15.02.2016 kella 01.00 paiku, olles alkoholijoobes, Sillamäel, aadressil xxx, helistas temale kuuluvalt mobiiltelefoni abonentnumbrilt xxx ja teatas, et mitmekorruseline elamu ülalnimetatud aadressil on mineeritud, millega rikkus häirekeskuse, päästeameti, kiirabi ja Ida Politseiprefektuuri tööd. Kooskõlas V.F-i , tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokuröri Veronika Lauri vahel 04.03.2016 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.08.-31.08.2015, 15.02.-16.02.2016, so 4 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohaldada V.F-i suhtes KarS § 74 lg 1, 3 ja jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid. V.F on kohustatud käitumiskontrolli ajal: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning mitte tarvitama alkoholi. Lisakaristusena palub abiprokurör kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad V.F-ilt väljamõistmisele sundraha ja kriminaalmenetluse kulud (kaitsja tasu) kohtu määratud ulatuses. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 määrata kohtukulude tasumine ositi tähtajaga 1 (üks) aasta jooksul.

1-16-2099

Kohtuistungil avaldas V.F, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Kohtu seisukoht Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada V.F KarS § 424, § 263 lg 1 p 2 järgi ning kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.