Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Andrei Dementjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.04.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2604 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 30.10.2014. a otsusega nr 1-147747 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 9 kuud, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest, s.o 1 aasta 11 kuud vangistusest maha Harju Maakohtu 30.10.2014. a otsuse järgi ärakantud karistus 9 kuud vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 27.08.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.10.2015. a ja lõpeb 28.12.2016. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 13.01.2016. a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Andrei Dementjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole. Prokurör märgib vaid, et nõustub Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning ei toeta Andrei Dementjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andrei Dementjev avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Samas ei oska kinnipeetav selgitada, kas viimane vangistus on muutnud tema suhtumist kehtivatesse normidesse, kuid ta püüab neid täita. Varem takistas seda seltskond, kuid nüüd kannavad kõik vanglakaristust. Kinnipeetav selgitas, et tal ei ole elamisluba praegu, ta ei ole veel taotlust esitanud, kuid kavatseb esitada. Vabanedes on tal väidetavalt võimalik saada tööd ettevõttes Erickson, elama asub varasemasse elukohta. Andrei Dementjev selgitas, et individuaalses täitmiskavas on talle määratud osalemine taasühiskonnastavas tegevuses- anonüümsed narkomaanid ja 12 sammu, kuid ta ei ole tegevustega alustanud. Kaitsja leiab, et asjaolu, et Andrei Dementjevil ei ole elamisluba, ei takista ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamist. Kaitsja toob välja positiivsena asjaolu, et Andrei Dementjevil puuduvad distsiplinaarkaristused vanglas, samuti selle, et Andrei Dementjev ise väidab, et ta vähemalt püüab edaspidi mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, sest saab aru, et see suhtlus ei ole talle kasulik. Kuigi kriminaalhooldaja ei ole saanud elukohta kontrollida, ei tohiks ka see olla probleemiks, sest Andrei Dementjev on varasemalt seal elanud. Andrei Dementjev kinnitas, et ta saab tööle. Samuti kinnitas Andrei Dementjev, et tal ei ole enam mingit vajadust narkootikumide järele. Kaitsja palub kohtul kaaluda võimalust Andrei Dementjevi ennetähtaegseks vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Adrei Dementjev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Andrei Dementjevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

2 (3)

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkorras on Andrei Dementjevit karistatud juba üheksal korral, käesolev on kuues reaalne vangistus. Käesoleva vangistuse ajal ei ole Andrei Dementjev veel läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, mis tähendab, et kinnipeetavast tulenevate kuriteoriskide maandamisega ei ole tegeletud. Seda, et kinnipeetav on jätkuvalt ohtlik avalikkusele näitab ka kõrge (80%) üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul. Ka istungil antud ütlustes ei osanud Andrei Dementjev selgitada, kas käesolev vangistus on muutnud tema suhtumist kehtivatesse normidesse. Kui kinnipeetav ise muutuseid oma suhtumises ja käitumises ei kinnita, ei saa kohus olla veendunud, et käesoleva vangistus oma eesmärgi võiks täitnud olla. Kontrollitud keskkonnas tuleb Andrei Dementjev küll rikkumisteta toime, distsipliini rikkumisi vanglas ei ole, kuid tagasi pöördumisel varasemasse keskkonda on risk tagasilanguseks suur. Andrei Dementjev ise on pidanud kuritegusid soodustavaks teguriks teda ümbritsenud seltskonda, mis viitab kinnipeetava mõjutatavusele. Istungil selgus, et Andrei Dementjev näeb enda vabanemisjärgse elukohana ühiselamut, kus elas ka enne vangistust koos isaga. Keskkond on ebasoodne, sest seal elab rohkesti toimetulekuprobleemidega ja sõltlastest isikuid. Kokkupuude kriminaalse taustaga isikutega on ilmselt vältimatu. Vangla esitatud materjalidest nähtub muuhulgas, et kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik kinnipeetava isaga kontakti saada ja elukohta kontrollida, mistõttu ei saa kindlalt väita, et Andrei Dementjevile on seal elukoht garanteeritud. Lisaks sellele ei ole Andrei Dementjevil praegu kehtivat elamisluba. Seega võttes arvesse Andrei Dementjevi isikut, varasemat elukäiku ning asjaolu, et karistuse kandmise ajal ei ole ta osalenud taasühiskonnastavas tegevuses, samuti tema vabanemisjärgseid elutingimusi, ei ole Andrei Dementjevi vabastamine võimalik. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis Andrei Dementjevi vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Andrei Dementjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Andrei Dementjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.02.2016. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Heiki Kuningas. Kaitsja esitas 18.02.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 85,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 85,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andrei Dementjevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.