lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-7739/20

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 01.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-7739/20
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
843
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-7739/13Viru Maakohus Narva kohtumaja20.11.20151-15-7739/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja01.11.20161-15-7739/39Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-7739 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse

N.M-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. novembri 2015 otsus Süüdistatav N.M, apellatsioon

liik

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava N.M-i apellatsioon Viru Maakohtu 20. novembri 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-7739 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus

1.Viru Maakohtu 20.11.2015 otsusega tunnistati N.M süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
1.1.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 8 kuud.
1.2.KarS §-de 69 lg 7 ja 65 lg 2 alusel ning §-st 5 lg 2 juhinduvalt suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 7 kuud 7 päeva vangistust – võrra ja loeti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust.
1.3.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 11.09.20261-26-6420/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20261-26-4348/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6028/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-5426/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Karistusaega arvestati alates 20.11.2015, mil N.M kohtusaalis vahi alla võeti.

Apellatsioon

2.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.M, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle minimaalne karistus. Ta leiab, et mõistetud karistus 2 aastat 3 kuud vangistust on liiga karm, sest lisakaristusena võeti tal ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja konfiskeeriti tema sõiduauto. Kohus ei olevat arvestanud, et ta tegi läbi alkoholismi vastase ravi. Selle kinnituseks esitas ta apellatsioonis täiendavalt 4 arstlikku tõendit. Veel palub ta arvestada, et tema ülalpidamisel on töötu abikaasa ja 2 last, kes nüüd satuvad väga raskesse materiaalsesse olukorda. Ringkonnakohtu seisukoht
3.Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
4.Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on N.M-ile karistust mõistes igakülgselt motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra (otsuse lk 4-6). KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. Võttes arvesse süüdistatava varasemat korduvat karistatust ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale rahalist karistust ja mõistis N.M-ile vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust. Nimetatud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Seejuures loeti tema karistust kergendavaks asjaoluks kuriteo puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati tema ülalpidamisel olevaid isikuid ning seda, et ta on läbinud alkoholisõltuvuse ravikuuri. Kuna ta pani antud kuriteo toime talle 08.04.2015 otsusega mõistetud üldkasuliku töö (723 tundi 2 aasta jooksul) tegemise ajal, siis mõisteti talle liitkaristus KarS § 69 lg 7 alusel. Kanda oli tal veel 1 aasta 7 kuud 7 päeva vangistust, mis liideti käesoleva karistusega. Kuna ta ei ole eelmistest mittevabadusekaotuslikest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on kuritegude toimepanemist jätkanud, siis seetõttu maakohus leidis, et käesoleva otsusega tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus.
5.1.Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ei saa uute tõenditena arvestada N.M-i poolt apellatsioonis esitatud arstlikke tõendeid (KrMS § 237 lg 4; RKKK nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-98-13; 3-1-1-1-14), kuid sellele vaatamata maakohus on otsuses (selle lk 4) juba arvestanud, et N.M on läbinud alkoholisõltuvuse ravikuuri.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõista kergem karistus perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (3-1-1-120-09, p 8.5).
7.Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 31-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-111-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
8.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 07.09.20261-26-5823/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja