Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08.jaanuarist 2016 (seega hiljemalt 15. jaanuaril 2016). Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 01. veebruaril 2016. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 16. veebruaril 2016. Süüdistus Tõnis Lainemaad süüdistatakse selles, et tema olles korduvalt kehalisi väärkohtlemisi timepanev isik: - 19.05.2013 kella 22.00 paiku tungis xxxx V Tile, peksis kannatanut käte ja jalgadega näo-ja kehapiirkonda, millega põhjustas V Tile tervisekahjustuse – lahtise peahaava ning huule ja suuõõne lahtise haava (kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi); - 31.01.2014 kella 23.00 paiku xxxx juures tekkinud sõneluse käigus lõi E Ki rusikas käega vastu nägu ning õllepudeliga vastu nägu ja vastu pead, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- vasaku sarna piirkonna põrutuse ja pea piirkonna hematoomi(kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi); - 29.03.2014 kell 13.30 ajal xxxx lõi omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus A Ki korduvalt jalaga paremale tuhara piirkonda, väänas kannatanu käsi, sülitas kannatanule näkku

ning valas kannatanule peale alkohoolse joogi, tekitades löömise ja muu kehalise väärkohtlemisega kannatanule füüsilist valu (kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi); - tema 29.03.2014 kell 14.00 ajal tungis xxxx asuvas kaupluses kallale M Ale, lõi kannatanule rusikaga rinna piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu kaupluse leti alla ja väänas välja käe. Oma tegevusega põhjustas T. Lainemaa kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pindmise rindkere- , randme- ja käevigastuse (kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi); - 03.08.2015 kella 15.00 paiku xxxx maja ees tungis kallale L Lle, lõi teda ühe korra rusikaga pähe. Saadud löögist L.L taganes ning samal ajal lõi T.Lainemaa teda jalaga selga. Natuke hiljem, tungis T.Lainemaa uuesti L.Lle kallale lüües kannatanut rusikaga korduvalt pähe, mille tagajärjel L.L kukkus maha ning T.Lainemaa tuli tema kohale ja lõi rusikaga ja jalaga pähe. Pärast seda tõusis L.L maast püsti ning T.Lainemaa lõi teda veel rusikaga kahel korral pähe, põhjustades kannatanule peavigastuse ja füüsilist valu. Seega Tõnis Lainemaa, pannes korduvalt toime teiste isikute kehalisi väärkohtlemisi, lüües, pekstes ning muul moel põhjustades teistele isikutele valu ning kahjustades teiste isikute tervist, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõnis Lainemaad süüdistatakse selles, et tema KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, 29.03.2014 kell 08.00 xxxx käivitas koos P R omavoliliselt ja ilma omaniku nõusolekuta M Lle kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx. Nimetatud sõiduautoga sõitis T. Lainemaa ringi, põhjustades avarii ning tekitades auto omanikule 140 eurot kahju. Seega Tõnis Lainemaa, KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades ajutiselt isikute grupis omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõnis Lainemaad süüdistatakse selles, et tema, juhtis 25.07.2015 kella 02.35 paiku LääneVirumaal Rakvere vallas Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee 4. kilomeetrill mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0024 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholissaldus 0,88 mg/l kohta. Tõnis Lainemaad loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Tõnis Lainemaa, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid ja kohtu põhjendused 1.V Ti suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises Tõnis Lainemaa ennast süüdi ei tunnista. Väidab, et süüdistuses märgitud õhtul küll nägi T vallamaja juures aga ei suhelnud viimasega. Kohus ei loe usaldusväärseiks Tõnis Lainemaa ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolus teiste asjas olevate omavahel riimuvate tõenditega. Kannatanu V Ti kohtus antud ütlustest nähtub, et, et sai xxxx poe ees kokku Tõnis Lainemaaga. Lainemaa kutsus teda eemale neljasilmajuttu rääkima ja hakkas teda süüdistama selles, et viimane oli Lainemaa venna arvutit kehvasti parandanud. Seejärel lõi Lainemaa kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha, peksmine jätkus ja ta kaotas meelemärkuse. Vahepeal toibudes nägi kannatanu, et Lainemaa peksis teda rusikate ja jalgadega edasi. Vigastustest rääkides selgitas kanntanu, et peksmise tagajärjel oli tal silm kinni paistetanud, ülahuuled olid läbivalt lõhki, auk sees, sinna tehti 10 õmblust, millest jäid

ka armid. Kannatanu selgitas, et traumapunkti viis ta kohalik konstaabel. Samuti selgitas kannatanu, et teda peksis ainult Lainemaa ning peale peksmist tundis ta kahe nädala jooksul tugevaid valusid. Kannatanu vigastusi tõendavad ka 20.05.2013 koostatud patsiendikaardile kantud andmed, V Til diagnoositi 20.05.2013.a. kl 00.17 lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav, pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon. Samuti kinnitas kannatanu vigastusi kohtus tunnistaja xxxx S A, kes kinnitas, et nägi V. T, kellel oli nägu verine, V. T kinnitas, et teda lõi Tõnis Lainemaa. Arvestades, et V. T rääkis S Aale juhtunust vahetult peale vigastuste saamist on ka S Aa ütlused tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes. Kannatanu vigastusi kinnitas kohtus ka tunnistaja H P. Samuti kinnitas ta, et V. T ütles talle vahetult pärast juhtunut, et kakles T. Lainemaaga. Ülalnimetatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Tõnis Lainemaa tegevuses. 2.E Ki suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises Tõnis Lainemaa ennast süüdi ei tunnista. Ta väidab, et süüdistuses märgitud päeval 31.01.2014 õhtul enne kella üheksat otsis kontakti E Kiga, kuid kokku nad ei saanud. Väidab, et lahkus xxxx kella üheksa paiku ja tuli tagasi alles kahe päeva pärast. Eitab vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes, samas ei suuda öelda kus täpselt ja kellega aega veetis. Kohus loeb kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu Tõnis Lainemaa tegevuses tõendatuks kannatanu üksikasjalike ütlustega mida kinnitab ka kiirabikaart. Kannatanu ütlustest nähtub, et kohtas juhuslikult Lainemaad, tekkis sõnavahetus ühe vana taksoarve pärast ja Lainemaa lõi talle ühe korra käega näkku ja ühe korra klaasist õllepudeliga näkku, kannatanu tunnistab, et löökide tagajärjel tundis ta valu, kutsus välja kiirabi. Kiirabikaardilt nähtub, et 31.01. hilisõhtul diagnoositi E Kil vasaku sarna põrutus ja pea hematoom. 3.A Ki suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises tunnistab Tõnis Lainemaa ennast süüdi osaliselt. Ta tunnistab, et oli alkoholijoobes, et tal oli K konflikt, mille käigus viskas K džinni näkku ja sülitas K näkku, hoidis kinni ka kannatanu käsi, mille tagajärjel kannatanu võis haiget saada. Kohus loeb kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu selles kuriteoepisoodis tõendatuks lisaks süüdistatava enda ütluste kannatanu A Ki ja tunnistaja M A ütlustega. Kannatanu ütlustest nähtub, et oli xxxx õelapsega jalutamas, kui alkoholijoobes Lainemaa valas talle džinni peale, lõi jalaga vastu tuharat ja hiljem väänas käsi, et ta ei saaks telefoniga poltseisse helistada. Kannatanu tunnistab, et jalaga löömise ja käteväänamise tagajärjel tundis ta valu. Tunnistaja M A kinnitab, et kuulis lapse nuttu ja nägi kuidas Lainemaa jooksis A Kile järgi ja üritas viimast jalaga peksta, ta nägi juhtunut kaugelt ja ei oska öelda kas ja kuipalju Lainemaa löögid K tabasid, ta helistas politseisse. 4.L L suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises Tõnis Lainemaa ennast kohtuistungi algul süüdi ei tunnistanud, väitis, et oli alkoholijoobes ja võttis kannatanul sõnavahetuse käigus pusast kinni ja koos kukkusid, nii, et tema jäi kannatanu peale, siis tuli tema ema ja tõmbas ta eemale. Hiljem andis Tõnis Lainemaa kohtuistungil ütlusi, milles tunnistas, et õiged on kohtueelses menetluses antud ütlused, et lõi kannatanut kaks või kolm korda rusikaga pähe. Kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Tõnis Lainemaa tegevuses on lisaks tema enda ütlustele tõendatud kannatanu L L ja tunnistaja R K ütlustega. Kannatanu ütlustest nähtub, et Lainemaa lõi teda korduvalt rusikaga pähe, samuti jalaga selga ja pähe. Tunnistaja R K ei näinud kogu konflikt, siiski nägi, et Lainemaa lõi L ühe korra käega näkku. Kiirabikaardist nähtub, et 3.08.2015 diagnoositi xxxx L Ll täpsustamata peavigastused.

5.Tõnis Lainemaale on ette heidetud korduvat kehalist väärkohtlemist. Nimetatud tegu kriminaliseeriti 01.01.2015. Enamus T. Lainemaa kehalistest väärkohtlemistest on toime pandud enne nimetatud kuupäeva. Tuues paralleele Riigikohtu lahendiga 3-1-1-75-15- kus riigikohus analüüsib süstemaatilist joobes juhtimist ning leiab, et isik, kes on korduvalt karistatud väärtegude eest enne 2015 aasta jaanuari peab arvestama, et tema tegevus võidakse kvalifitseerida kuriteoks, kui ta oma tegevust süstemaatiliselt jätkab. Nimetatud lahendis on süstemaatilise teo osateod toime pandud enne 2015 aasta jaanuari ning Riigikohus on asunud seisukohale, et see iseenesest ei välista isiku süüdi tunnistamist peale 1. jaanuari kehtima hakanud kuriteos. Ka antud olukorras tuleb arvestada T. Lainemaa puhul faktilist retsidiivsust (pani L L episoodi toime 03.08.2015) ning seetõttu kvalifitseerita T. Lainemaa teod KarS § 121 lg 2 p 3, mitte lg 1 alusel. 6.Kohus leiab, et Tõnis Lainemaa on kehalise väärkohtlemise kõikides episoodides toime pannud kavatsetult. Lüües kannatanuid korduvalt rusikate, jalgadega, õllepudeliga, väänates käsi, sai ta aru, et põhjustab kannatanutele valu ja kahjustab nende tervist, ja just seda ta sooviski, sest sellisel tegevusel süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ei saagi muud eesmärki olla. Tõnis Lainemaa poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, toimepandud teod on õigusvastased ning Tõnis Lainemaa on süüdiv ja võimeline karistust kandma. 7.M A suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise osas prokurör loobus süüdistusest ja juhindudes KrMS § 301 teeb kohus selles episoodis õigeksmõistva otsuse. 8.Süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi tunnistab Tõnis Lainemaa ennast M Lle kuuluva sõiduauto omavolilises kasutamises süüdi osaliselt. Ta tunnistab, et sõitis autoga xxxx, samas märgib, et autoga sõitis ka J P, kes selle ka käivitas, et hiljem sõitis sellega ka xxxx. Tunnistab, et luba auto kasutamiseks tal polnud. Tunnistab, et ajal kui tema oli roolis, sõitis tema juhitud autole tagant sisse J P oma autoga. Ta nõustus kahju hüvitamisega ja on M Lle 100.00 eurot juba hüvitanud. Kannatanu M L ütlustest nähtub, et auto oli tema poja J K kasutuses ja viimane teavitas teda telefoni teel auto ärandamisest ja avariist, autol oli ärandamisjärgselt süütelukk katki, tagant oli mõlkis ja mootor oli viga saanud. Kuigi kahjud olid suuremad, esitas tsiviilhagi 140.00 eurot, millest Lainemaa talle 100.00 eurot juba ära maksis. Tunnistajate J K ja R L ütlustest nähtub, et jätsid R ema M Lle kuuluva sõiduauto xxxx ühe maja juurde, järgmisel päeval kuulsid, et see on ärandatud, leidsid auto xxxx. Tunnistajad M S ja J P kinnitavad, et valge xxxx sõiduauto rooli läks Lainemaa, sõitma läksid ka R ja üks tütarlaps. J P tunnistab sedagi, et hiljem, kui ta sõitis oma autoga xxxx poole, sõitis Lainemaa temast selle valge xxxx mööda ja pidurdas ootamatult ja tema sõitis xxxx tagant sisse. P R kinnitab, et Lainemaa juhtis seda autot xxxx, et tema ja üks tütarlaps olid samuti autos, et Lainemaal ütles, et tal on omaniku luba autot kasutada. Kohus leiab, et lisaks Tõnis Lainemaa enda ütlustele on KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tema tegevuses tõendatud ülaltsiteeritud kannatanu M L, tunnistajate J K, R L, M S, J P ja P R ütlustega. Ülaltoodust nähtub, muuhulgas ka see, et kuriteo pani Tõnis Lainemaa toime grupis koos P R ja ühe tundmatuks jäänud tütarlapsega, ja et nad kasutasid M L sõiduautot, milleks neil luba puudus. P R suhtes on selles episoodis kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 203 lg 6 alusel. Tõnis Lainemaa ütlusi selle kohta, et kuriteo toimepanemises osales ka J P teised asjas olevad tõendid ei kinnita.

Kohus leiab, et Tõnis Lainemaa pani kuriteo toime kavatsetult. Tema ütlustest nähtub, et ta läks M Lle kuuluva autoga sõitma olles teadlik sellest, et auto on talle võõras ja tal polnud luba seda kasutada. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. § 215 lg 2 p 1,2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Tõnis Lainemaa puhul on tegemist varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist osades episoodides ja kahju osalist vabatahtlikku hüvitamist kannatanu M.L, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Tõnis Lainemaa süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kuriteod pani ta toime kavatsetult, ka sellega, et kuritegudega tekitatud kahju ei olnud suur. Kohus leiab, et Tõnis Lainemaa puhul pole rahalise karistusega karistuse eesmärkide saavutamine võimalik. Arvestades, et Tõnis Lainemaa on kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas ka kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest karistatud isik, ei ole ka põhjendatud määrata talle kergeimat, ehk rahalist karistust. Kohtu arvates pole põhjendatud ka vangistusest tingimisi vabastamine. Olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest tingimisi vangistusega, ei suutnud ta täita kontrollnõudeid ja vangistus pöörati täitmisele. Arvestades kuritegude tehiolusid, Tõnis Lainemaa süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab raskeima kuriteo eest ettenähtud karistuse keskmisest madalamale määrale. Tsiviilhagid Kannatanu M L on esitanud tsiviilhagi 140.00 eurot tema sõiduauto lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Osaliselt on Tõnis Lainemaa kahju hüvitanud, kohtuistungi toimumise ajaks oli hüvitamata 40.00 eurot. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, samaaegselt on olemas õigusvastane tegu, seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastaste tegudega, kahju tekkimise õigusvastasus ja kahju tekkimise süülisus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kohtuotsusega tunnistatakse Tõnis Lainemaa süüdi kannatanu sõiduauto omavolilises kasutamises mille tagajärjel sõiduauto sai mitmesuguseid vigastusi ja Tõnis Lainemaa on oma

süüd osaliselt ka tunnistanud ja on asunud kahju hüvitamisele, siis on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele seni rahuldamata osas 40.00 eurot. Kuna M A episoodis mõistis kohus Tõnis Lainemaa õigeks, tuleb M A tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Tõnis Lainemaalt kuulub väljamõistmisele Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud kogusummas 2212.55 eurot milleks on sundraha 645.00 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 156.00 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses summas 1200.00 eurot, kannatanute ja tunnistajate kulud 211.55 eurot.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2016 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

Riigikohtu 29.09.2016 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

Referent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.