Kohtulahend

toetust. Omavahel suheldakse telefonitsi. Ema leiab, et kuriteod on toime pandud narkootikumide tarvitamise tõttu. Kinnipeetava suhtlusringi kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Isikut on karistatud 2008. aastal vägistamise eest - kuritegu on 2007. aastal toime pandud, oli alkoholijoobes. Isikut on korduvalt karistatud trahvidega alkoholi tarvitamise eest avalikes kohtades. Isik ise leiab, et ei ole kuritarvitaja. Vestluses tunnistab, et rehabilitatsioon aitas loobuda alkoholi tarvitamisest. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 15-aastaselt, enda sõnul süstis amfetamiini alates 19-ndast eluaastast, et olla ärkvel. Hilisemal perioodil nuusutas ning süstis amfetamiini. Isik hindas tarvitamist perioodiliseks, suveajal tarvitas 2-3 korda nädalas. Narkootikumide sõltuvust kinnipeetav eitab. Kuriteod on seotud narkootilise aine käitlemisega – ise tunnistab, et sel ajal, kui tegeles müügiga, sai ka ise tarvitada, ei olnud vaja otsima minna. Varasemalt aastatel 1997-1998 oli isik arvel psühhiaatri juures, diagnoosiga käitumishäired. Isiku sõnul puudus ta palju koolist ja kakles teistega, sellepärast pani ema ta erikooli ja selleks olevat vaja käia psühhiaatri juures. Praegu on isiku emotsionaalne seisund tema enda hinnangul hea. Isikul on vanusele vastavad sotsiaalsed oskused olemas, kuid tegevuse tagajärgede mõistmine on väga madalal tasemel (korduvad distsiplinaarrikkumised). Isik on enda arust kaval strateeg, tegutsedes vaid oma huvides. Vestluses on kinnipeetav manipuleeriv. Isik elab küll üks päev korraga, ent kuritegelik käitumine on tegevustes ette planeeritud ning isik otsib võimalusi kasutada toimetulekuks illegaalseid võimalusi. Kriminaalkorras on isikut korduvalt karistatud ning kriminaalhooldusel olles pani ta toime uue kuriteo. Kinnipeetav ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ega väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Oht seisneb kinnipeetava puhul vägivalla kasutamises, avaliku korra rikkumises ja narkootikumide käitlemises. Ohu ilmnemine on tõenäoline joobeseisundis, riskiva elustiili ning narkootikumide ja alkoholi tarvitamise jätkamisel. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 77%. Seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust peab vangla vajalikuks kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata U.Z-i karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud ning määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema T B, samuti vennad A Z (sündinud xxxx) ja I B (sündinud xxxx). Ema on xxxx ning tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Ema teada on kinnipeetaval plaanid, mis ei ole seotud xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on U.Z registris, elukohaks on xxxx. U.Z on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud korduvalt. Katseajal pani kinnipeetav toime uue kuriteo ning mitu väärtegu, samuti esines korduvalt registreerimisnõude rikkumisi. U.Z kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole nõus sellega, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna ta ei seo oma elu peale vabanemist xxxx, sest seal pole midagi teha. U.Z-i väitel on tal sõbrad, kes elavad ja töötavad xxxx ning kutsuvad teda ka sinna elama ja töötama. Peale vabanemist ta sõidab kohe xxxx. Kui kohaldatakse käitumiskontrolli, siis on ta xxxx seotud ja lõpptulemus on see, et ta on tagasi v anglas. Mitte ühtegi vägivallaga seotud kuritegu pole ta vanglas 4 aasta jooksul toime pannud. U.Z leidis, et iseloomustus ei ole objektiivne, sest seal on palju valet. Põhiseaduse järgi ei saa inimest karistada ühe ja sama kuriteo eest mitu korda. Töö kohta xxxx tal mingeid eellepinguid ei ole. Sõbrad xxxx on pärit Eestist ja töötavad ehitusel. Tema eriala on keevitamine ja ta saab tööd keevitajana. Elektronpostiga oleksid sõbrad pidanud saatma talle töölepingu, aga nad ei jõudnud veel, sest ta ei teadnud, et tema suhtes tahetakse kohaldada

karistusjärgset käitumiskontrolli. Tal on 1500 eurot, et xxxx sõita ja sellest esialgu piisab. U.Z tunnistas, et tal on palju tasumata nõudeid, kuid praegu käib menetlus võlgadest lahtisaamiseks. Peale vabanemist ta vaidlustab distsiplinaarkaristused. Ta tahtis materjale saada oma distsiplinaarkaristuste kohta, aga vangla talle neid ei andnud. Tal on dokumendid korras, et xxxx sõita. Vabanedes seob teda Eestiga vaid perekond ja sugulased, keda ta hakkab käima siin vaatamas. Abiprokurör Elle Karm leidis, et U.Z-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. U.Z kannab esimest korda vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud vägistamise eest. Tema retsidiivsusrisk on väga kõrge. Põhjused on vangla iseloomustuses välja toodud ja hinnang on antud vanglas käitumise põhjal. U.Z-i poolt toimepandud kuriteod ei ole juhuslikku laadi. Tal on väljakujunenud kuritegelikud hoiakud, mida kinnitab see, et teda on 5 korda karistatud, et ta on kriminaalhoolduse ajal pannud toime uue kuriteo, aga ka vangistuse ajal toimepandud distsiplinaarrikkumised ja seda hoolimata sellest, et ta on läbinud väga palju sotsiaalprogramme. Positiivne on see, et U.Z tahab tööle hakata, kuid kas see töökoht on tal ka olemas. Prokurör on nõus vangla poolt tehtud ettepanekuga käitumiskontrolli tingimuste osas. Lisaks peaks kohaldama ka piirangu, et ta ei tohi suhelda narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega. Prokurör on nõus käitumiskontrolli pikkusega 1 aasta, mis on minimaalne. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, aga ka muude kohtule täiendavalt saadetud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu U.Z-i suhtes tuleb jätta kohaldamata. U.Z on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset

vanglakaristust kannab ta esimest korda. U.Z kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud vangistust kuritegude eest, mis on toime pandud enne eelmise, s.o Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.01.2012 otsuse kuulutamist. Taoline olukord, kus kriminaalasjades mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi (KarS § 65 lg 1) eest ja kus menetlused on jäänud menetleja poolt ühendamata, ei tohiks kohtu hinnangul isiku olukorda raskendada. Enne Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.01.2012 kohtuotsust, millega U.Z tunnistati süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistus, ei ole U.Z karistatud reaalse vangistusega. Arvestades eelnevat, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul asuda seisukohale, et formaalsed eeldused U.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks KarS § 87 lg 1 p 1-2 mõttes ei ole täidetud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871 ; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.